Permakultuuri kursus Piusal

Põlvamaal Piusa kandis korraldatakse septembri keskel sissejuhatav permakultuuri kursus teemal “Jahe kliima ja kodud”.

Permakultuur on disainisüsteem, mille eesmärgiks on tagada inimeste vajadused vee, toidu, peavarju ja jäätmemajanduse osas, mis samal ajal oleksid kasulikus kooskõlas looduskeskkonnaga. Tootlikke maastikke luues jäljendatakse permakultuuris looduslike ökosüsteemide põhimõtteid. Permakultuuris kasutatakse kohalikke ressursse, lihtsaid igaühele arusaadavaid tehnikaid ning loovust.

17.-19. septembrini toimuva kursuse eesmärk on anda esmane sissejuhatus permakultuuri põhilistesse mõistetesse ja meetoditesse. Kursusel kombineeritakse loenguid ja teooriat praktilise tegevusega. Juhendajateks on Mari Korhonen (Soome) ja Aaron Jerad (USA). Lisateave: http://www.wellspringpermaculture.com/

Kahepäevasel kursusel kõneldakse permakultuuri alustest ja eetikast (maa eest hoolitsemine, inimeste eest hoolitsemine, ülejäägi jagamine, disaini põhimõtetest ja meetoditest (jälgimine ja koostöö looduse ning looduse järgnevusega, kasulike sidemete suurendamine, kuidas suurendada tulu, energia ning ressursside kogumine ja ringlus), samuti ökoloogilise aianduse ja toidumetsa pidamise alustest.

Kursus on tasuline, tõlg eesti keelde. Täpsem info ja registreerumine 10. septembriks e-posti aadressil liina.jarviste@enut.ee, www.juured.ee

Lüübnitsa sibula- ja kalalaat meelitas tuhandeid inimesi

Lüübnitsas laupäeval peetud kümnes sibula- ja kalalaat meelitas vihmasele hommikule vaatamata kohale rohkem laadalisi kui mullu, kokku ligi 5000 inimest. Kalasupikonkursil tunnistati parimaks Kristi Johansoni püreesupp.

Laada korraldaja Aida Puusep kinnitas, et rekordilise osalejate arvuga laadal oli kauplejaid 176, laadakorraldus sujus hästi ja rahule jäid nii ostjad kui müüjad. Laadal esmakordselt toimunud kalasupikonkursil osales kuus suppi. Neid sai maitsa ligi 200 laadalist, kellest 70 pani kirja ka oma hinnagu. Veel hindas supp žürii koosseisus Inge Hirmo, Ilmar Palmik, Ester Tuiksoo, Hele Oidermaa ja Priit Sibul.

„Supid olid kõik väga maitsvad. Rahvahääletusel tekkis väga selge parimate suppide pingerida ja žürii, olles läbi arutanud kõigi suppide maitsenüansid, leidis, et rahvas on teinud väga õige valiku,” lausus Aida Puusep.

Esikoha võitis Kristi Johansoni püreesupp. „Imelisel kombel oli selles väga hea kala maitse tunda,” kiitis Puusep. Teine koht kuulus Niina Tsetshladze keedetud kalapuljongile, mida lisaks kalale täiendasid keedumunatükikesed, maitseroheline ja koor. Kolmanda koha sai Elvi Metskaevu „Sooja suve külmale supp”. „Žüriiliikmed olid positiivselt üllatunud, et üldse selle peale tuldi, et kalast on võimalik ka külmsuppi teha. Väga maitsev okroška tüüpi supp,” kommenteeris Puusep.

Laadale jagus muudki huvitavat. Grillimeister Meelis koos oma meeskonnaga näitas metssea ettevalmistamist grillimiseks. Rahvas nägi hakkliha valmistamist ja kotlettide küpsetamist. Kõik soovijad said maitsta kotlette ja BBQ ahjus valminud metssealiha.

Sepp Siim ja tema abilised tutvustasid sepatööd ning jagasid näpunäiteid sepiste tegemiseks. Puukujude meistri Elmari ümber kogunes hulgaliselt huvilisi, kui ta rääkis töövahenditest ja näitas puukuju tegemist.

Laadapäeva juhtisid Raimo Aas ja Contra. Kirevas kultuuriprogrammis esinesid leelokoor Helmine, rahvatantsuansambel Hõbehall, Karisilla külateater, tantsuklubi Maarja, lõõtsamängija Külvi Paide, segatantsurühm Helgerid, tantsutrupp Õietolm, Haanja Mängu-, Tantsu- ja Lauluselts, flamenkostuudio Duende, line-tantsutrupp Kenen, Meeksi Mehed ja Krabi külateater. Laadalõpu simmanil mängis Taivo bänd.

Aida Puusep sõnul toimub tuleva aasta augusti viimasel laupäeval taas laat ja ka siis on kavas toidukonkurss. „Kas pühendatud just supile või mõnele muule sibula- ja kalatoidule, seda veel mõtleme,” lisas ta.

Fotod: Aida Puusep

lyybnitsa01

Kulupõlengute vältimiseks korrasta maad juba sügisel

Kevadiste kulupõlengute vältimiseks kutsub päästeteenistus maaomanikke üles korrastama oma maad juba sügisel, et võimalikud kulupõlengud ei hakkaks hiljem kellegi vara ohustama.

Lõuna-Eesti Päästekeskuse ennetustöö büroo juhataja Erki Remmelkoori sõnul hävib igal aastal kulutules elumaju ja kõrvalhooneid ning tekib kahju keskkonnale. Pole harv, kui vigastada saavad inimesed. Tuleb mõista, et niitmata ja kuivanud heinamaad mööda levib kahjutuli väga kiiresti. Tuulise ilmaga on kulupõlengu kustutamine keeruline ülesanne isegi kogenud ning spetsiaaltehnikaga varustatud päästjatetöötajatele. Kui maaomanik on oma maavaldused kenasti hooldanud, aitab see ära hoida juhuslikust suitsukonist või hoolimatusest põhjustatud ulatuslikke kulupõlenguid. Kasulik on ka naabrile meelde tuletada, et sügisene maade korrastamine on tähtis kõigile, sest tule levik ei tunne maavalduste piire.

Tulekul esinduslik konverents korruptsiooniriskidest

Ühing Korruptsioonivaba Eesti korraldab järgmisel nädalal Tallinnas konverentsi „Korruptsiooniriskid erasektoris“, mille raames astuvad sõnavõttudega üles nii kohalikud kui rahvusvahelised eksperdid, teiste seas justiitsminister Rein Lang.

Korruptsioon on nähtus, millega kokkupuude ei toimu vaid läbi avaliku sektori. Korruptiivse ahela esimeseks lüliks on erasektor, kus ettevõtted seisavad silmitsi võimaliku reputatsiooni kaotuse, vähenenud kasumlikkuse ning kriminaalvastutusega. Konverentsil kõneldakse võimalikest korruptsiooniriskidest, millega ettevõtted igapäevaselt võivad kokku puutuda ning pakutakse praktilisi lahendusi, kuidas riske ennetada ja vältida.

Konverents toimub 8. septembril 2010 Tallinnas Olümpia Hotelli konverentsikeskuses (Liivalaia 33), osalemine on tasuta. Toimub sünkroontõlge eesti-inglise, inglise-eesti. Info ja registreerimine e-posti aadressil info@transparency.ee või telefonil 6 116 020.

Pressinõukogu uueks esimeheks valiti Sulev Valner

Pressinõukogu valis eelmisel nädalal peetud koosolekul ühehäälselt uueks esimeheks Sulev Valneri ja aseesimeheks David Vseviovi.

Pressinõukogu eelmise esimehe Merit Kopli ja aseesimehe Ivi Proosi volitused Pressinõukogus lõppesid juulis. Vastavalt Pressinõukogu
statuudile kehtivad Pressinõukogu liikme volitused kaks aastat ning volitusi saab pikendada ühe korra.

Pressinõukogu koosseis on järgmine: ajakirjanik Sulev Valner (esimees), Kunstiakadeemia professor David Vseviov (aseesimees), advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaat Viive Kaur, Eesti Päevalehe peatoimetaja Lea Larin, Järva Teataja peatoimetaja Arnika Tegelmann, Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, Delovõje Vedomosti peatoimetaja Oksana Kabrits, Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Tanel Mätlik ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse vanemteadur, sotsioloog Juhan Kivirähk.

Pressinõukogu on ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub ajakirjandusega vastuollu sattunud inimesele või asutusele võimaluse leida kohtuväline lahendus. Nõukogu arutab kaebusi, mis laekuvad ajakirjanduses ilmunud materjalide peale. Kui Pressinõukogu liige on seotud arutlusel oleva kaebusega või kui liikmel on huvide konflikt, siis liige antud kaebuse arutlusel ei osale.

Lisaks Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtedele on Pressinõukoguga ühinenud Rahvusringhääling, Kanal 2, Delfi ja TV3.

Loe Pressinõukogu kohta lähemalt http://www.eall.ee/pressinoukogu/index.html. Kontakt e-posti aadressil pn@eall.ee ja telefonil 646 336.

Tudulinnas said lasteaed ja lastekodu ühe katuse alla

Ida-Virumaal Tudulinnas avati uus lasteaed ning samas majas ka mittetulundusühingu Maria ja Lapsed lastekodu. Esialgu hakkab lasteaias käima 15 last, järgmisel aastal lisandub teine sama suur rühm. Lastekodus hakkab elama 12 last, vahendas ERR.

Vallavanem Andrus Tossi sõnul kaotab uus lasteaed vallas lasteaiakohtade järjekorra. Lasteaed läks maksma veidi alla 10 miljoni krooni. Lisaks valla eelarvele tuli raha omavalitsuste investeerimistoetuste kavast ja Rotary klubilt.

Kodanikuühenduste uuringu esitlus Tallinnas

7. septembril esitletakse Tallinnas Nordic Hotel Forumi konverentsisaalis Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetusel Tallinna Ülikooli Kodanikeühiskonna uurimis- ja arenduskeskuse koostatud uuringut „Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine Eestis 2009/2010“.

Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni ehk EKAKi heakskiitmisest alates on paranenud kodanikeühenduste võimalused avalikus arutelus osalemiseks ja huvide esindamiseks erinevatel tasanditel, samuti nende kaasatus otsuste tegemisse. Kuid viimaste aastate vähenevad ressursid ning juba professionaliseeruvate organisatsioonide kasvavad kohustused esitavad senistele arengutele tõsise väljakutse.

Tekib küsimus, missugused on kodanikualgatuslike organisatsioonide võimalused muutustega toimetulekuks, nii et see ei ohustaks juba saavutatut. Millised toetusmehhanismid on neile kättesaadavad ja millest tunnevad organisatsioonid oma eesmärkide realiseerimisel puudust. Mis suunas areneb kodanikualgatuslik sektor tervikuna ja kuidas edenevad koostöösuhted ühiskonna teiste osadega. Neile ja teistele küsimustele püüabki uuring vastuseid anda.

Esitlus algab Nordic Hotel Forumi saalis Arcturus kell 14.00. Kuna osalejate arv on piiratud, tuleks osalemisest teada anda aadressil kysk@kysk.ee kuni 3. septembrini.

Viimane aeg külastada Vana-Võromaaga
seotud kunstnike ühisnäitust

Sel nädalal on viimane võimalus külastada Võru Linnagaleriis Vana-Võromaaga seotud kunstnike ühisnäitust “Kos sa olõt?”, sest näitus lõppeb 3. septembril.

Kuraatorite Jana Huule ja Andrus Raagi eesmärgiks oli koondada kõiki Võru linnaga ja Vana-Võromaaga seotud kunstnikke, kelles on püsinud elavana Lõuna-Eesti kultuuripärand, omanäoline maailmanägemine ja eelkõige võro keel, mis vaatamata ametliku kirjakeele seatud kitsendustele nõuab ometi üha suuremat sõnaõigust. Projekti „Kos sa olõt?” pealkiri esitas küsimuse nii Võrust lahkunuile, seal olijatele kui ka äraminejaile, püüdes positsioneerida Võrumaa kunstnikku ajas ja ruumis, otsida ühisjooni ning märgata erinevusi.

Näitusel osalevad: Peeter Laurits, Marge Nelk, Kullar Viimne, Maria Laanelepp, Ines Erlemann, Ove Kalde, Marek, Marje Ernits, Merle „Merca“ Jääger, Billeneeve, Aapo Ilves, Leonhard Lapin, Mariliin Kindsiko, Angela Orro, Ellen-Reet Türi, Sylva Viin, Tanel Tolsting, Siiri „Rebane“ Ristikivi, Tiit Varblane, Toomas Kuusing, Lilian-Hanna Taimla, Andrus Raag, Jana Huul, Tanja Kutsjuba, Liia Leppik, Anna Hints, Marja-Liisa Plats, Dmitri Kotjuh, Evelyn Müürsepp, Albert Gulk, Ruti Treimhut, Kristina Viin.

Näitus sai teoks tänu Eesti Kultuurkapitali toele.

Rosmal kõneldakse tervislikust koolitoidust

Täna kõneldakse Põlva külje all Rosmal tegutsevas waldorfkoolis lapsevanematele ja teistele huvilistele tervislikust koolitoidust.

Õpetajate kolleegiumi kutsel räägib arst-toitumisterapeut Annely Soots tervisliku toitumise põhialustest lastel ja täiskasvanutel, samuti tervisehäirete ja toitumise seostest ning toitumisravi põhimõtetest.

MTÜ Rosma Haridusselts, mis korraldab waldorfkooli ja -lasteaia tegevust, on võtnud algava kooliaasta sihiks pakkuda lastele võimalikult tervislikku toitu. Parima menüü koostamiseks on konsulteeritud oma ala asjatundjatega ja kaasatud vanemaid, et tõsta perede teadlikkust tervisliku toitumise alustest ning toitumisest tingitud probleemidest.

Küsimusele – miks see teema on nii oluline – saab lihtsalt vastata, kuid õige toitumise põhimõtteid on argielus sageli raske järgida. Toit, mida me sööme, on nagu kütus – see annab kehale energiat, mis on vajalik inimese terviklikuks funktsioneerimiseks. Toit mõjutab kõiki rakke ja sealt edasi ka inimese olemist, meeleolu, energiataset, käitumist, isu, mõtlemist, magamisharjumusi ja tervist üldiselt. Tervislik toitumine on heaolu võti – oled see, mida sööd.

Toitumisest kõnelev Annely Soots on arst-toitumisterapeut, psühholoog, refleksoloog, Yumeiho massöör, Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni president.

Rakvere tantsu- ja kunstikool avab sünnipäevanäituse

Homme, 31. augustil tähistab Rakvere tantsu- ja kunstikool Athena oma 10. tegutsemisaastat ning avab sel puhul sünnipäevanäituse.

Rakveres aadressil Pikk tn 30 avataval näitusel eksponeerivad oma keraamikat, joonistusi ja akverelle kunstiõpetajad Anne Pajula, Alge Sard, Kristi Saaremäe, Eliko Kajak, Liivi Erala. Üles astuvad ka üllatuskülalised. Kooli sünnipäevanäitus jääb avatuks 14. septembrini.

Athena kooli on asutanud MTÜ Loominguline Selts Athena Maja. Huvikooi lõid kolm tegusat naisst, et realiseerida oma visiooni loovat isiksust arendavast keskkonnast. Koolis õpib 130 õpilast vanuses 6-18 aastat. Kunstiosakonnas õpetatakse joonistamist, maalimist, keraamikat, tekstiili, nahakunsti  ja erinevaid moodsa kunsti tehnikaid. Tantsuosakond on nüüdistantsu suunitlusega. Sügisel 2003 alustas tegevust filmistuudio noortele. Huvitegevust pakutakse ka täiskasvanutele.

Rohkem infot huvikooli kohta: www.athenakool.ee

Septembris algab kogu Eestit hõlmav põllumajandusloendus

1. septembrist kuni 15. novembrini korraldab Statistikaamet üle-eestilise põllumajanduseloenduse. Seaduse järgi on loenduse küsimustele kohustatud vastama kõik põllumajanduslikud majapidamised, kus on vähemalt 1 hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus on vähem kui hektar maad või puudub maa üldse, kuid kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks.

Septembrikuus saab teoks e-loendus. Kuni 1. oktoobrini saavad kõik kanaliga eSTAT liitunud füüsilised isikud esitada oma andmeid elektrooniliselt.  Kes ei ole eSTATiga liitunud, saavad samal ajavahemikul oma andmeid esitada eSTATi isiku-uuringute keskkonna kaudu.
Neid, kes interneti vahendusel oma andmeid ei edasta, tuleb 15. septembrist kuni 15. novembrini koju küsitlema Statistikaameti küsitleja.

Põllumajandusloenduse tulemused avaldatakse www.stat.ee statistika andmebaasis 2011. aasta lõpus ja trükisena 2012. aastal.

Põllumajandusloenduse eesmärgiks on varustada avalikkust, riigi- ja teadusasutusi, ettevõtjaid ja rahvusvahelisi organisatsioone põhjalike ja täpsete andmetega põllumajanduse kohta. Viimati toimus põllumajandusloendus 2001. aastal. Neli varasemat loendust korraldati enne II maailmasõda.

Küsimuste ja probleemide korra saab pöörduda Statistikaameti klienditoe poole telefonil 625 9100 või e-postiaadressil klienditugi@stat.ee. Loenduse küsimustega saab tutvuda veebilehel www.stat.ee/pl2010

Rõuge seenenädal peibutab seenekulinaariaga

6.-12. septembrini peetakse III Rõuge seenenädal, mille jooksul leiab aset erinev kaaluga sündmusi seenesõpradele. Kavas on seenematkad, seenenäitus, meitserkokk Dimitri Demjanovi Seenepada ning Jaanus Nõgisto ja Jaak Tuksami kontsert.

Seenenäitus avatakse 6. septembril kelll 18 Rõuge rahvamajas. Näitus-degustatsioonile oodatakse kodus valmistatud seenehoidiseid, need tuleb viia rahvamajja seenenädala jooksul hiljemalt laupäeva hommikuks. Dimitri Demjanovi juhendamisel toimub 10. septembril Seenepada ja seenehoidiste konkursi degusteerimine.

10. septemberil annavad Rõuge seenenädala raames kontserdi Jaanus Nõgisto ja Jaak Tuksam. Rõuge rahvamajas kell 19 algaval kontserdil esitavad muusikud oma vanu ja uusi laule.

Seenenädala teaduslikud juhendajad on Bellis Kullman, Vello Liiv, Teele Jairus ja Veiko Kastanje. Ettevõtmise peakorraldaja on Viitina Loodushariduskeskus.

Vaata lisa!

Haanja lasteaed 1. septembrist uutes ruumides

Haanja lasteaed alustab 1. septembrist tööd uutes ruumides Haanja koolimaja juures.

Ligi 3,5 miljonit krooni maksma läinud projekti käigus ehitati Haanja koolimaja söökla teisele korrusele lasteaia ruumid, lisaks maasoojuskütte süsteem, garaaži juurdeehitus ja lasteaia mänguväljak ning soetati lasteaia sisustus, teatas Haanja vallavanem Juri Gotmans.

Ehitustööd toimusid tänavu märtsist augustini ja neid teostas AS Tartu Merko.

Projekti toetas siseministeeriumi ja EASi pool rakendatav kohalike avalike teenuste arendamise meede, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Pärnumaa kinnitas ametlikult sõpruslepingu Buskerudiga

Pärnu maavalitsuses allkirjastati täna koostööleping Pärnumaa ja Norra Buskerudi maakonna vahel. Juba ligi 20 aastat hästi toiminud koostöö on nüüdsest ametlik, teatas Raadio Pärnu.

Pärnu maavanem Andres Metsoja sõnul saab 1991. aastal alanud sõprust Buskerudi maakonnaga nimetada ideaalseks omavalitsusetevaheliseks koostööks.

Täna sõlmitud lepinguga antakse koostööle selgemad raamid, kuid see ei välista ja ei võta Metsoja sõnul kohustust mõelda ka laiemalt. Leping on sõlmitud küllalt minimalistlikuna ning hõlmab muu hulgas koostööd hariduse ja kultuuri vallas, õpilasvahetusi ja erinevaid ELi fondide projekte, mis partnerlust eeldavad.

Buskerud on maakond Norra lõunaosas. Buskerudi maakonna keskus Drammen asub Oslost 40 km kaugusel ja seal on üle 60 000 elaniku.

Tulekul Vägilaste uue plaadi esitlusreis

Kümme aastat tegutsenud etnoansambel Vägilased sai rukkilõikuse ajal valmis uue kauamängiva laulumängude plaadi „Kes aias?” ja läheb seda kontsertidega tutvustama mööda Eestit — Kihnust Värskani. Esitlusreis algab 4. septembril Võru kultuurimajas Kannel.

Uuele plaadile on jõudnud Vägilaste soov anda uus elu unustatud laulumängudele ning tutvustada inimestele väikest valikut laulumängude erinevatest variantidest üle Eesti. Ansambli liidrid Cätlin Jaago ja Meelika Hainsoo on välja otsinud uusi variatsioone juba tuttavatele lauluviisidele, mida lasteaias mängitud („Kes aias?”, „Rukkilõikus”) ja tutvustavad ka vähem levinud traditsioonilisi laulumänge nagu „Ätsemäng”, „Nõelamäng” jne.

Tegemist on ühtlasi unikaalse õppematerjaliga, kuna CD-plaadiga tuleb kaasa raamat, kus on mängukirjeldused ning laulude sõnad nii eesti kui inglise keeles.

Ansambel Vägilased kuulub vaieldamatult Eesti kõige tuntumate ja tunnustatumate pärimusmuusika kollektiivide sekka. Vägilased alustasid tegevust 2000. aastal Viljandi Kultuuriakadeemia kursuseansamblina. Kõik ansambli liikmed on noored Eesti moosekandid, kes mänginud nii pärimus- kui pop-jazz muusikat. Esinetud on Eestis ja piiri taga, näiteks Soomes, Rootsis, Portugalis ja Udmurtias.

Vägilaste koosseisu kuuluvad Meelika Hainsoo (laul ja viiul), Cätlin Jaago (torupill, vilepillid, parmupill, laul), Jan Viileberg (kitarrid), Tiit Kikas (elektriviiul, live-elektroonika), Marti Tärn (basskitarr) ja Reigo Ahven (löökpillid).

Vägilased.
Foto: Urmas Volmer

Loe lähemalt!

Sõmerpalu rahvatantsijate muljeid Narva-Jõesuust

Eesti kagunurga rahvatantsijad kogesid Narva-Jõesuu linnapäevadel nii publiku sooja vastuvõttu kui linnaametnike leiget suhtumist Eesti kultuuri, märgati ka suvituslinna vastuolulisust.

Võrumaa Sõmerpalu valla Sulbi naisrühma Mari liikmete sõnul oli linnapäevadel hea esineda, sest tantsijad tunnetasid pealtvaatajate huvi ja poolehoidu. Esialgse plaani järgi pidid aga nii nais- kui ka segarühm esinema pealaval toimunud kontserdil ning koos rahvaga Kaerajaani tantsima, kuid korraldajad jätsid selle ära. Tantsijatele jäi tunne, et Narva-Jõesuu linnavalitsus ei soovigi kohapeal Eesti kultuuri tutvustada.

Sõmerpalulastele jättis pisut vastuolulise mulje ka Ida-Virumaa suvituslinna üldilme. Mändide all seisavad uued eramud korras õuedega, kuid kortermajade ümbruses kasvavad nõgesed.

Ligi 3100 elanikuga Narva-Jõesuu linnapäevade olulisemad üritused toimusid augusti esimeses pooles. Sõmerpalulased on esimesed, kes Võrumaalt sealsetel linnapäevadel siiani esinenud. Mullu Võrumaal käinud suvituslinna elanikele meeldisid sõmerpalulaste tantsud, kelle kutsel sinna mindigi. Eesti teisest otsast tulnud rahvatantsurühmad käisid Narva-Jõesuus esinemas oma kulu ja kirjadega.

Autor: Mari-Anne Leht

Vibuvõistlusel Järvakandi Open purustati rekordeid

Järvakandis peeti nädalavahetusel juba 41. korda rahvusvaheline vibuvõistlus Järvakandi Open 2010, mis ühtlasi oli ka II Toomas Kivilo memoriaalvõistlus. Jõuproovil osales 97 laskurit viiest riigist.

20.-22. augustini toimunud võistlusel uuendati rohkem kui 30 rahvusrekordit ning püstitati lugematul hulgal isiklikke ja hooaja rekordeid. Võimaluse selleks andsid suhteliselt soodne ilm, samuti väga hästi sujunud korraldus. Heaks motivaatoriks võistlejatele olid ka tavatult hinnalised auhinnad, mille hulgas oli kaks sportvibu ning muud vibuvarustust.


Võistlusel osalesid viie riigi vibukütid.

Loe edasi: Vibuvõistlusel Järvakandi Open purustati rekordeid

Järvakandis avati noortekeskus

Aastaid kuivana seisnud Järvakandi kunagise väliujula laagrimajas avati eelmisel nädalal noortekeskus, mille võimaluste kasutamiseks oodatakse ideid ja algatusi eelkõige noortelt endilt, vahendasid ERRi teleuudised.

„Ma ootan teie endi initsiatiivi, teie endi ettepanekuid, soove,” ütles Järvakandi avatud noortekeskuse juhataja Rita Merekivi. „Küll siis tulevad projektid, küll siis tulevad rahad. Kui on tahtmine, tuleb ka tegu.”

Noortemaja korrastamiseks ja sisustamiseks kulus 5,3 miljonit krooni, millest 260 000 tuli Järvakandi valla eelarvest.

Reigi talgud Hiiumaal

Eestimaa Looduse Fond ootab huvilisi tuleval nädalavahetusel, 3.-5. septembrini Hiiumaale Reigi talgutele. Talgutöid tehakse Kõrgessaare-Mudaste hoiualal, et üks mereäärne plats taas kadakaist harvendada ning siin lihaveistele „hooldamiseks” üle anda. Töö tegemise kõrval saab oma silmaga üle vaadata Hiiumaa kuulsad ning vähemkuulsamad paigad, teiste seas Reigi kiriku, Tahkuna tuletorni ning isemeisterdatud Eiffeli torni. Talgujuht on Evelin Uibokand.

Lähem info ja registreerumine

Vudilat on külastanud 20 000 inimest

Juunis Jõgevamaal Tabivere vallas Kaiaveres avatud kogu pere mängumaad Vudilat külastas suve jooksul 20 000 inimest.

„Meil on hea meel, et külastajad on Vudila omaks võtnud ja mängumaa esimese etapi avamine kujunes niivõrd edukaks. Tagasiside näitab, et Lõuna-Eestis oli senini puudus tervele perele meelahutust pakkuvast keskusest,” ütles OÜ Vudila tegevjuht Kajar Lember. „Jätkame tööd selle nimel, et oma kliente üha paremini teenindada ning pakkuda peredele üha mitmekesisemaid vaba aja veetmise võimalusi.”

Septembris on Vudila avatud laupäeviti ja pühapäeviti kellal 11–18. Vudilas on üle 2000 ruutmeetri katusealust mängupinda, mis võimaldab lustida hoolimata ilmast.

Vudila valmimist on toetanud Leader programmi kaudu Jõgevamaa Koostöökoda ning tuge on saadud ka PRIA maamajanduse mitmekesistamise meetmest.

Vaata lisa!

Muinastulede ööl süüdati üle tuhande lõkke

Muinastulede öö toimkonna hinnangul süüdati eile õhtul mere ääres tuhatkond lõket, lõkkelisi oli nende juures ligi 40 000.

Täna hommikuks kella 9ks laekus toimkonnale tagasisidet 289 seltskonnalt, kes teatasid 410 lõkke süütamisest. Lõkkelisi oli nende juurde kutsutud 15 339.

Praeguseks on toimkond saanud teateid ka sellest, et lõkete juurde saabus rohkem inimesi kui kutsuti ja suur hulk inimesi läks mere äärde lihtsalt küünlaid süütama või teiste tulesid vaatama.

„Mõistagi enamik inimesi toimkonnale oma lõkkest ei teatanud ja tagasisidet ei saatnud,” ütles ürituse eestvedaja Mairold Vaik veebiportaalist Mereblog. „Muud tagasisidet arvestades saab öelda, et lõkkesüütajaid oli kolm korda rohkem ja mere ääres oli vähemalt 40 000 inimest.”

Muinastulede öö Eesti veebikaarti on külastatud juba üle
115 000 korra. Sinna saabus teateid lõkete kohta ka naaberriikidest. Soomes, kus muinastulede traditsioon on meist tugevam ja osalisi kindlasti palju rohkem, saabus muinastulede veebilehele viis teadet.

Teateid saabus ka Lätist, Rootsist ja Norrast, Šotimaalt teatati, et kohalikud eestlased süütasid lõkke, mõeldes kodule.

Algab vanavanemate teemaline jutukonkurss

„Oleks lehmal ka vanaema, vaataks vasika järgi” (Eesti vanasõna)

Põlva linn ja Põlva maakond kuulutavad pärimusaasta raames välja jutukonkursi, kuhu oodatakse lugusid ja meenutusi oma vanaemadest ja vanaisadest ning nendega seotud juhtumistest. Oodatud on ka fotod.

Kirjutisi saab esitada 30. augustist 9. septembrini. Parimatele kirjutajatele on välja pandud seiklusrohked auhinnad. 

„Idee tekkis kevadel, kui maakonna pärimusaasta toimkonnaga otsisime põnevaid ettevõtmisi, mida teema-aasta raames ülemaakondlikult läbi viia,” ütles rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse Põlvamaa rahvakultuurispetsialist Kati Taal. „Jutukonkurss on pühendatud üle-eestilisele vanavanemate päevale, mille riigikogu kehtestas tähtpäevana käesoleva aasta jaanuaris.” 

Kati Taali sõnul on konkursi mõte uurida ja ka tutvustada vanavanemate erinevaid rolle tänapäevastes perekondades.  Ühtlasi on see ka sümboolne kummardus ja austusavaldus meie endi vanavanematele nende hoolitsuse, pühendumise ja armastuse eest. 

Vanavanemate päeva tähistatakse sel aastal 12. septembril. Põlva maakonna vanavanemate päev toimub kella 12-14 Eesti maanteemuuseumis Varbusel. Oodatud on kõik vanavanemad koos laste ja lastelastega!

Konkursil osalemise tingimused