Külauudised

Võrumaal Nogopalus plaanitakse uut kruusakarjääri

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon teatab, et on valminud Nogopalu V (Taudsa küla, Kruusa maaüksus) kruusakarjääri rajamisega ja sealt kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (edasi KMH) programm.

KMH peamiseks eesmärgiks on välja selgitada, kas lähtuvalt sotsiaalsetest aspektidest ja piirkonnas esinevatest loodusväärtustest, keskkonnatingimustest jt teguritest on võimalik avada Nogopalu V kruusakarjäär; võimalusel leida kavandatavaks tegevuseks sobivaimad lahendusvariandid; töötada välja leevendavad meetmed ning koostada seireprogramm.

Keskkonnamõju hindamise programmiga on võimalik tutvuda kuni 3. jaanuarini 2011: 1) Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kontorites; 2) Rõuge vallavalitsuses; 3) internetis Keskkonnaameti koduleheküljel http://www.keskkonnaamet.ee (Ameti teated – Keskkonnamõju hindamised) ja Rõuge valla kodulehel http://www.rauge.ee.

KMH programmi kohta saab Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonile esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi kirjalikult või e-posti teel kuni 3. jaanuarini 2011. KMH programmi avalik arutelu toimub 4. jaanuaril kell 16 Rõuge vallamajas.

Mustjalas selgusid tugevamad käesurumises

Mustjala spordisaalis peeti Saaremaa esivõistlused käesurumises. Võistlus peeti spetsiaalsel laual klassikaliste reeglite järgi ja absoluutarvestuses. Kuna kohale oli tulnud kuus kanget meest, andis kohtunikekogu õiguse võistlus läbi viia turniirisüsteemis, kus kõik osavõtjad said omavahel kätt suruda. Kaotust said tunda kõik, see näitab käesurujate tugevat, ühtlast taset. Turniiri võitis ja saavutas käesurumise meistri tiitli Laimjala valla mees Fred Pokk 4 punktiga. Tema saab nüüd aasta aega uhkusega kõvema käe särki kanda. Sama punktisumma juures sai hõbemedali Mustjala valla Küdema külavanem Marko Siinvert.
Kolmanda ja neljanda koha võtsid Leisi valla mehed Elari Kovaljov ja Kaarel Humal. Viienda koha saavutas Karl Kolter Mustjalast ja kuues Saaremaa kõva käsi on Siim Vaga Leisi vallast.

Meierei varemetest sai Selja küla seltsimaja

Mõned aastad tagasi kinkis ettevõtja ja praegune Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum Selja külaseltsile endise meierei varemed, millest nüüdseks on valminud ilus seltsimaja.

Selja seltsimaja rekonstrueerimise I ja II järk on lõppenud, need hõlmasid seinte ja katuse rekonstrueerimist, avatäiteid ja siseviimistlust. Jäänud on veel III etapp, mis peaks lahendama vee-ja kanalisatsiooniprobleemid ning tooma majja mööbli ja sisustuse.

Esimene õppepäev peeti seltsimajas 30. novembril, kus Viru-Nigula Hariduse Seltsi üleskutsel toimus ajaloolise pildimaterjali vaatamine ja jutukeste kogumine koduloo raamatu koostamiseks. Kuigi ilm polnud sellel päeval kõige ilusam, tuli kokku 21 ajaloohuvilist.

Siit tuleb ka seltsi järgmine palve – kõikidel, kes ei saanud sel päeval kohale tulla, aga tahaksid osaleda oma mälestuste kirjapanemisel ning näidata oma fotosid, oodatakse oma lugudega seltsimajja. Ühendust võib võtta ka Annega, tel 5565 1151.

Praegu toimub seltsimajas igal reedel laste ja noorte laulu- ning tantsuring.

Seltsimaja avaüritus on jaanuaris 2011.

Allikas: Triin Lumiste, Viru-Nigula Teataja

Värskas on avatud valgustatud suusarada

Suusasõprade rõõmuks avati Värskas valgustatud suusarada, millel on võimalik suusatada nii klassikalises kui ka uisustiilis, teatab Põlvamaa infoportaal.

Valgustatud raja pikkus on 1,1 km ning rada kulgeb staadioni läheduses. Kaugemalt suusatama tulijad saavad auto parkida Hirvemäe puhkekeskuse või staadioni parklasse.

Rada on valgustatud argipäeviti kella 21ni ja puhkepäevadel kella 19ni.

Värska tervisekeskuse kompleks koos uuendatud staadioni, mänguväljakute, rulapargi ja juurdepääsuteedega valmib 2011. aasta juuliks.

Värska suusaradade valgustus on juba 47. valminud välisvalgustus Eesti terviseradadel.

Valga ilutulestik lastakse õhku Pedeli paisjärvel

Valga aastavahetuse ilutulestik lastakse traditsiooniliselt õhku Pedeli paisjärve saarelt. 2011. aasta 1. jaanuaril kell 00.00 algav tuleetendus kestab 6-7 minutit, mille jooksul avaneb taevas 4196 tähepommi kuni 180 meetri kõrgusel.

Linna ilutulestiku korraldajaks on OÜ Ilutulestiku Keskus Arnika. Valga Linnavalitsus eraldas selleks 15 000 krooni, OÜ Valga Teed sponsoreerib 5800 krooniga.

Arnika juhataja Eduard Tani lubas, et ilutulestik koosneb visuaalselt ja akustiliselt 12 erinevast osast, milles kasutatakse erinevaid efekte, mis omavahel kombineerituna moodustavad kokku tervikliku nauditava vaatemängu. Osa efektidest lastakse üles mitmest punktist paralleelselt, mis muudab ilutulestiku laiaulatuslikuks.

Ka eelmistel aastatel on linnavalitsus pidanud mõistlikuks kulutada aastavahetuse ilutulestikule 15 000 krooni, millele on lisandunud sponsorite osalus.

Allikas: Valga linnavalitsus

Valga muuseumi sõbraks valiti Endla Schasmin

Valga muuseumi sõbraks valiti tänavu Valga keskraamatukogu direktor Endla Schasmin.Selle aasta sisse jäi mitmeid ühiseid tegemisi: lugemisaasta lumememmekett Säde pargis, ühisnäitus “Kirjutavad kunstnikud” ja muinasjututeemalised muuseumitunnid mudilastele. Juba teist aastat saab Valga muuseumi sõber tänutäheks koostöö eest Valga muuseumi tunnusvärvides Valgamaa lammaste villast kootud sokid.

Hiiumaa kunstnike ühisnäitus on avatud 9. jaanuarini

Hiiumaa loovisikute vabaühenduse HiKu näitus on avatud 9. jaanuarini. Väljapanekud on üleval kolmes kohas: Kärdla kultuurikeskuses, Kärdla büroohoones Keskväljak 5a ja Gahwa kohvikus Põllu tn 3.

Video: Järvamaa noorteaasta lõpetamine

Autor: Järvamaa infoportaal

Reedel korraldab ringhäälingumuuseum
tasuta külastuse päeva

Eesti Ringhäälingumuuseum ootab reedel, 31. detsembril kõiki ajaloohuvilisi tutvuma muuseumi väljapanekutega. Muuseum on sel päeval avatud kella 10-14ni ja külastamine on kõigile tasuta.

Eesti Ringhäälingumuuseumi püsinäitusel saab tutvuda raadio ja televisiooni ajalooga. Eksponeeritakse fotomaterjale, ringhäälinguajaloos olulist rolli etendanud isikute vahakujusid, kodumaiste raadiotööstuste toodangut, reporterite töövahendeid ning ringhäälingu stuudio- ja saatetehnikat.

Eesti Ringhäälingumuuseum on 29. aprillil 1999 asutatud mittetulundusühing, mille liikmeteks on Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Rahvusringhääling, AS Levira, Ringhäälingumuuseumi Toetajate Ühing ja Türi vallavalitsus.

2010. aastal on Eesti Ringhäälingumuuseumi külastanud rohkem kui 5000 inimest.

Muuseum asub Türil Vabriku pst 1.

Juhan Sihver, Eesti Ringhäälingumuuseum, tel 385 7055, 513 9985

rhmuuseum@rhmuuseum.ee
www.rhmuuseum.ee

Liivi Lahe Kalanduskogu avas taotlusvooru

MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu avab taotlusvoorud meetme 4.1 “Kalamajanduse säästev areng” kolmes tegevussuunas:

a) Kalasadamad ja lossimiskohad

Taotluste vastuvõtt jooksvalt alates 21.01.2011 kuni meetme rahade lõppemiseni.

b) Tegevuste mitmekesistamine

Taotluste vastuvõtt alates II poolaastast (teavitatakse täiendavalt).

c) Koolitustegevus

Taotluste vastuvõtt jooksvalt alates 21.01.2011 kuni meetme rahade lõppemiseni.

2011. aastal on Pärnumaa kalanduspiirkonnas ühtekokku toetusteks kasutada 12 275 811 kr (784 567.32 €).

Põhjaliku info leiab siit.

Allikas: www.kalanduskogu.ee

Metsamoori taimekosmeetika on kaante vahel

Võrumaa metsade vahel loodusest energiat ja ideid ammutav Metsamoor on välja andnud raamatu „Metsamoori taimekosmeetika”.

„Olen elanud looduse rüpes 20 aastat – jälgides, püüdes mõista ja kogedes looduses peituvat väge. Usun, et iga taim on vaimne olend, kellel on oma energeetika ja seeläbi mõju inimolendile. Selles raamatus püüan seletada oma mõtteid looduse ja inimese koostoimimisest: kui kutsud taimed endale appi, on hea teada, millest nad sinuga räägivad, millist infot annavad ja kuidas sind aidata saavad,” ütleb Metsamoor ise.

Raamat sisaldab hinge ja ihu ilu väestamiseks üle saja retsepti.

Põlvamaa naised õmblesid kodukoha muistendid piltideks

IMG_2762c — Osa tekstiilipiltide pannoost. Foto: polvakasitooklubi.blogspot.com

Kuni jaanuari lõpuni on Põlva kultuurikeskuse salongis avatud näitus “Põlva kihelkonna muistendid tekstiilis”, kus saab näha Põlvamaa usinate käsitöönaiste lapitehnikas pilti üheksast muistendist ja Põlvamaa kaarti.

Kuna Põlva linnas oli lõppev aasta kuulutatud pärimusaastaks, siis otsustasid Põlva Käsitööklubi naised mõned Põlva kihelkonna legendid ja muistendid tuua piltidena rahva ette. Tehnikaks lapitöö ja aplikatsioon. Kunstnik Heili Mõtus joonistas kavandid ja originaalsuuruses pildid.

“Kõige rohkem vaeva nägime just õigete kangaste otsimisega,”kirjutavad naised oma blogis. “Neid leidsime nii kodustest kangavarudest kui ka kangakauplustest. Nii need pildid valmima hakkasid. Kogu suve ja sügise olid nobedad näpud ametis.”

Näitus on avatud jaanuari lõpuni iga päev kella 11-17ni.

Allikas: http://polvakasitooklubi.blogspot.com/

Sänna Kultuurimõisas tuleb meditatsiooniõhtu

5. jaanuaril algusega kell 18 toimub Sänna Kultuurimõisas jooga- ja meditatsiooniõhtu. Joogaõpetaja Merit Raju juhendamisel teeme umbes poolteist tundi kundalini joogat, õhtu lõpetame meditatsiooniga.

Kundalini jooga eesmärk on meie loovuse äratamine ja kontakti saamine oma tegeliku olemusega. Jooga on keha, hinge ja meele tasakaalustamine füüsiliste harjutuste, hingamise, meditatsiooni ja toitumisega.

Tunnis teeme paindlikkuse arendamise, haiguste ennetamise ja meelerahu andvaid harjutusi, õpime selga tervendavaid asendeid, õiget hingamist ja lõõgastumist.

Pane selga mugavad riided ja võta kaasa matt, kaltsuvaip või lambanahk ning pleed enese katmiseks lõõgastuse ajal. Osalus tasuline.
Palume eelnevalt registreerida, kuna kohtade arv on piiratud.

Info ja registreerimine: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 55588929

Allikas: Sänna Kultuurimõis

Kagahii pükse!

käsitöö — Säändsit pükse om üts kümme paari är müüd. Foto: Uma Leht

Ku Ruusmäelt peri käsitüütegijä, Rogosi mõisa hing Luisu Anneli kohegi käsitüüd müümä lätt, sis haard tä iks umakandi naisi käest kah müügikraami üteh. Päält hariligõ sukkõ-kindide lövvüs tuu kraami seeh ka peris lustlikkõ as’akõisi.

Parhilla om ilm külm ja miihile kulusõ häste är sändse villadsõ püksi, nigu pildi päält nätä om. Noidõ püksega om kimmäs, et ütelgi kotussõl külm nakka-i!

Luisu Anneli seletäs, kost tull’ mõtõ sändsit lustlikkõ püksikõisi kudama naada: «Ma sai meili pääle ütskõrd säändse pilapildi, koh oll’ viil tekst man, õt UKU uudistoodõ. No ma võti sõs taast mõttõst kinni ja mõtli, õt mille säändsit pükse periselt es võinu tetä!»

Luisu Anneli kõnõlõs, et täl om üts hüä tutva, kiä näid kuda, a kudaja nimme külh ei saa vällä üldä. «Täl vanamiis niigi kõikaig hürises, õt tä säänest ull’ust tege!» ütles Anneli. «Algusõh olli neo püksi vallalidsõ otsaga, sis naksimi ka kinnidse otsaga tegemä. A säändsit pükse ostõtas külh: näid om esiki Saksamaalõ lännü. Üts kümme paari om külh näid är müüd.»

Nutovi Mirjam, Uma Leht

Kes võiks olla Eesti rahvusloom?

Panime kylauudis.ee paremasse veergu üles küsitluse, kuhu oleme ritta sättinud hulga kodumaiseid loomi. Kutsume kõiki oma lugejaid küsitlusele vastama, et välja selgitada, millisele loomale on poolehoid kõige suurem.

Valik maailma rahvaste rahvusloomi:

Soome ja Venemaa – karu
Rumeenia – ilves
Somaalia – leopard
Hispaania – härg
Rootsi – lõvi, põder
Brasiilia – jaaguar
Belgia, Bulgaaria – lõvi
Austraalia – känguru, koaala

Palume teil kirjutada selle postituse kommentaaridesse, miks peaks just teie soositud loom Eesti rahvusloomaks saama. Samuti palume panna siia kirja see potsentsiaalne tulevane rahvusloom, keda te meie küsitluse loetelust ei leidnud.

Tahkuranna valla vapimärgi pälvis Ilmar Tõnisson

Tahkuranna valla aastapäevaüritusel-jõulupeol anti valla vapimärk pidulikult üle pool sajandit Pärnumaal ja Eesti muusikarindel tegutsenud dirigendile, pedagoogile ja interpreedile Ilmar Tõnissonile (pildil), teatab Pärnu Postimees.

Tahkuranna vallasekretär Ulvi Poopuu sõnas, et vapimärgile oli esitatud kaks kandidaati, kuid vallal on kombeks anda aastas välja üks märk.

Varem on vald vapimärki välja andnud Eesti Vabariigi aastapäeval, nüüdsest tehakse seda valla aastapäeval.

Aastatel 1992-1998 organiseeris Tõnisson Tahkuranna rahvusvahelisi muusikakursusi, mis 1993. aastast kuulusid Euroopa noorte suvelaagrite ühendusse.

Tahkuranna laagri eesmärk oli anda noortele muusikutele orkestrimängu kogemus ja arendada pillimänguoskust.

Käesoleva aasta 10. augustil täitus teenekal muusikainimesel 75 eluaastat.

Filmitalgulised vallutavad kogu Eestimaa

Valmistumaks väärikalt Eesti filmi 100. juubeliaastaks, toimuvad Kinobussi ja Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 eestvedamisel järgmisel aastal üleriigilised filmitalgud. Kinokunsti ning osaluskultuuri kokkupuutepunkte kompava eksperimendi eesmärgiks on panna eestimaalased ühiselt filmi tegema.

“Filmitalgute käigus tahame pakkuda koostegemise rõõmu kodanikuühiskonnale ning jagada massiivset filmi- ja meediaõpet,” sõnas Kinobussi juht Mikk Rand. “Talgute tulemusel valmib täispikk mängufilm, mis võtab kokku eestluse elujõu ning on kenaks kingituseks Eesti filmile, mis tähistab 2012. aastal oma 100. juubelit.”

Kodanikuühiskonna aktiviseerimiseks viivad filmiprofid kõigis Eesti maakondades jaanuarist aprillini läbi filmikoolitusi. Koolitustel ning veebikeskkonna www.filmitalgud.ee vahendusel saavad kõik soovijad kaasa rääkida filmi aluseks oleva stsenaariumi kirjutamisel, hiljem ka sobivate näitlejate valikul, võtteplatside ettevalmistamisel ning filmimisel. Loe edasi: Filmitalgulised vallutavad kogu Eestimaa

Võru aastavahetusel raha õhku ei loobi

Võru linnavalitsus otsustas, et tänavu aastavahetuse ilutulestikku ei telli.

“Leidsime, et ajal, kui tuleb teha raskeid ja valusaid otsuseid eelarve kärpimiseks, pole õige
raha sõna otseses mõttes tuulde pilduda,” kommenteeris linnapea Ülo Tulik.

Tulik on veendunud, et linn uue aasta hakul päris ilma tulevärgita ei jää. “Igal aastal leidub ikka palju neid, kes uue aasta auks raketi on soetanud. Kindlasti aga paneme inimestele südamele, et jälgida tuleb kõiki ohutusnõudeid ja kasutusjuhendeid,” lisas Tulik.

Möödunud aastal läks aastavahetuse ilutulestik linnale maksma 20 000 krooni.

Allikas: Marianne Mett, Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist

Urvaste seltsimajas saab õppida Rooma kardinaid tegema

7. ja 8. jaanuaril kell 10-14 toimub Urvaste seltsimajas Rooma kardinate kujundamise ja õmblemise töötuba. Juhendab Margit firmast Helakardinad.

Töötuppa tuleb kaasa võtta linase riidega sobivat niiti, käärid, seepi, mõõdulinti, võimalusel õmblusmasin ja hea tuju.

Õpitoas valmivad kardinad Urvaste seltsimajale, osaleja saab oskuse ise valmistada Rooma kardinaid.

Õpitoas osalemine on tasuta. Osalejate arv on piiratud. Kohvi, tee ja kerge kõhutäite eest on tasu annetuslik. Õpitoa toimumist toetab kohaliku omaalgatuse programm.

Registreerimine : klaar.anne@gmail.com, tel 529 2373

Siil Eesti rahvusloomaks?

Eestlastel on olemas rahvuslill, rahvuslind, rahvuskivi, rahvuskala, ent veel ei ole rahvuslooma. Miks mitte valida siil, väike ja tubli nohiseja, meie rahvusloomaks? Nii arvavad aktivistid, kes kutsuvad üles valima siili Eesti rahvusloomaks.

“Siil Eesti rahvusloomaks!” kõlab nende üleskutse. Siil on ajast aega olnud meie nägu – väike, rahulik ja nohistab omaette, ent kui teda torkida, kukub turtsuma ja torkab valusalt.

Üle kõige maailmas meeldib siilile anda nõu suurtele, ent veidi ohmudele selle kohta, kuidas paremini sortsidele säru teha!

Facebooki lehekülg: http://www.facebook.com/rahvusloom

Tartus ja Tallinnas on tudengite dokiõhtu

Täna ja homme on Tartus ja Tallinnas tudengite filmiõhtud, kus esilinastuvad neli tudengite maailma eri paigus tehtud lühidokumentaalfilmi.

Filmiprogrammi kuuluvad järgmised filmid:

“Telegrammid Burjaatiast” (Režissöör Mirjam Matiisen/ 30 min/ 2010). Dokumentaalfilmi peategelane on laama Karam Dorzh, ilmaliku nimega Igor Nikolajevitsh Ardujev, kes teenib oma igapäevast leiba Burjaatia vabariigi väikese külakese Kõreni budismitemplis.

“Rahu ja armastust otsimas” (Režissöör Kätlin Palm/ 15 min/2010). Lugu Londonis elavast kodutust mehest, kes püüab teenida elatist oma luuletuste müümisega.

“Üles, alla” ( Režissöör Toomas Järvet/ 26 min / 2008). Dokumentaalfilm kolmest barselonalasest, kes püüavad leida oma elus kuldset keskteed ja tasakaalu soovide ja kohustuste vahel

“Särav Unistus” (Režissöör Brett Orloff/ 27 min/2010). Film jutustab loo kahest noorest naisest, kes jagavad unistust saada Itaalia burlesquelavade uuteks staarideks.

Filme saab vaadata täna Tartus Genialistide klubis algusega kell 20 ja homme Tallinna Kinomajas kell 19.

Täämbäne Uma Leht kirotas

Täämbädsest Umast Lehest saa teedä, kumuudu mitmõ tunnõdu võrokõsõ hindäle uhkõ võrokõisi rahvarõiva pidokuvvõ ehk suurõsärgi saiva. Määne vana Võromaa suursärk vällä näge, tuud sai nikani ku timahava keväjäni nätä õnnõ muusõumin vai mõnõ ütsiku inemise sällän. Umas Pidos lassõ hindäle suurõsärgi tetä kümmekund vana Võromaa tähtsät ammõdimiist ja ka mõnõ naasõ.

Viil om juttu tuust, et Võromaa muusõumin saa nätä Tarto korgõmba kunstikooli fotoosakunna näütüst, välän omma ka katõ vana Võromaa fotokunstnigu pildi.

Saa lukõ ka jutuvõistlusõ kõgõ parõmbat nal’ajuttu ja Vello-koomiksit tuust, kuis viil inne euro tulõmist hindä kirsturaha är’pästä.

Põder testis Kuressaares jõulurahu

Päev pärast seda, kui jahimehed olid jahiloomadele jõulurahu välja kuulutanud, tampis noor põder Kuressaare Tervisepargis kuuest kohast üle suusaradade ja kadus laste kilgete saatel kelgumäe tagant üle tee metsa, kirjutab Meie Maa.

Foto on illustratiivne.

Aastaid Tervisepargis suusatanud inimesed pole seal kunagi varem põtra näinud, küll aga hulgaliselt rebaseid ja metssigade tõngutud maad.

“Ei tea, mis sellel põdral küll hakkas, et keset päeva äkki siin suusatajatega võidu sibama kukkus. Kas ta selles pisikeses metsatukas ööbis ja inimeste hääled ajasid ta ärevaks, ei tea. Olen aastaid käinud talviti kolm korda nädalas siin suusatamas, aga pole kunagi varem linna Tervisepargis põtra näinud,” imestas Rain Arnus, kes töötab Kuressaare autoteeninduses. Mees lisas muheledes, et ilmselt oli põder teadlik jõulurahu väljakuulutamisest.

Keskkonnaameti metsaosakonna jahinduse peaspetsialist Jaan Ärmus noore põdra jõulureedest linna Tervisepargis käimist suureks imeks ei pea. “Põtrade ränne käib siit läbi. Loode tammikust nad tulevad ning lähevad Tori abaja ja lennujaama vahelt läbi Vätta poolsaare poole,” selgitas Ärmus Meie Maale.

Jahinduse peaspetsialisti hinnangul võis noor põder jahihooaja lõpus omapead jääda, põdralehm ilmselt lasti eest ära. “Noored põdrad seetõttu liiguvadki rohkem ringi. Praegused ilmastikutingimused sunnivad samuti neid rohkem süüa otsima. Siin võib olla mitu seost. Põder on ka varem Kuressaare linnast läbi käinud, Tori abajast otse üle läinud.

Üldjuhul peaksid põdrad juba talvitumispaigad omaks võtnud olema. Võib-olla see põder oli mingil põhjusel erand. Põtrade talvitumispaigad on põhiliselt metsanoorendikud, enamasti männinoorendikud.

Kõige enam himustab ta pajuistandustes okste otsi, peenikesi võrseid, järgmisena männinoorendikke, seal ta koorib männikoort,” andis kogenud jahinduse peaspetsialist teada.

Roheline Akadeemia avab uksed Haapsalus

Kolmapäeval, 29. detsembril algusega kell 18 toimub Haapsalus Eesti raudteemuuseumis (Raudtee 2) Rohelise Akadeemia vestlusring, kus osaleb ka riigikogu liige Aleksei Lotman.

Koos kokkutulnutega vaadatakse Ago Ruusi loodusfilmi „Terra Maritima” ning arutletakse Läänemaa arenguvõimaluste ja keskkonnaprobleemide üle.

Rohelise Akadeemia vestlusring lõpeb kell 21. Söök-jook on kohaletulnutele tasuta. 

Pärimusmuusika Ait aastavahetusel otse-eetris

ETV teeb eeloleval aastavahetusel mitu otselülitust Viljandi Pärimusmuusika Aita, kus peetakse pidu ansambli Untsakad muusika ja laulude saatel.

Aida peost kujuneb maakonnas üks suuremaid ja esinduslikumaid, mis toob kokku rahvast nii lähedalt kui kaugelt. “Pole just palju hetki, mida saame ajalooliseks tituleerida juba enne nende saabumist. Seekordne aastavahetus on kahtlemata üks nendest, sest koos 2010. aastaga vaob minevikku eesti kroon. Niisiis on meil küllaldaselt põhjust väärikaks tähistamiseks,” lausus Rannar Raba Eesti Pärimusmuusika Keskusest.

Märkimaks euroalaga liitumist ja kultuuripealinna tiitli saabumist Tallinnasse läheb suur osa ETV aastavahetusprogrammist eetrisse Estonia teatri juures peetavalt rahvapeolt, mida korraldavad sihtasutus Tallinn 2011, Rahvusooper Estonia ja Eesti Rahvusringhääling koostöös riigikantselei, rahandusministeeriumi, välisministeeriumi, Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Pangaga.

Pealinnast vahendavad televaatajatele toimuvat õhtujuhid Anu Välba ja Marko Kaljuveer aga ka näiteks Anatoli Tafitšuk ja mitmed teised tuntud teletegijad.

Lisaks püütakse aastavahetusmeeleolusid mitmes teises Eestimaa paigas, seal hulgas Viljandis. Pärimusmuusika Aidast teeb reportaaže ja intervjuusid rahvusringhäälingu Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk.

Suurt aastavahetuspidu peetakse Pärimusmuusika Aidas teist korda. Eelmisel uusaastaööl tantsitas enam kui 300 peolist ansambel Apelsin.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus