Raamatukogutöötajad kohtusid kirjastajaga

Raamatukogutöötajate oktoobrikuisel õppepäeval esines Võrumaa Keskraamatukogus kirjastuse Canopus juht Tõnu Lember. Tosin aastat tagasi alustanud ühemehe-kirjastus on peamiselt orienteeritud maailmakirjanduse klassikale, eesti kirjandusele ning laste- ja noortekirjandusele. Tõnu Lember rääkis, et soovis alguses oma kirjanikust ema Ira Lemberit tema raamatute väljaandmisel aidata ja loobus seetõttu tänase Tallinna Ülikooli füüsika õppejõu ametikohast.  

Üks külalise suuri lemmikuid on inglise kirjanik William Somerset Maugham (1874 – 1965), Canopus on välja andnud 23 tema teost. Esimene oli “Kitsas nurgake” 2001. aastal. Päris palju on ilmunud ka Võrumaalt pärit ja Rootsis surnud kirjaniku Juhan Jaigi  raamatuid. Canopuse juhil on välja kujunenud tihe loominguline kontakt Jaigi tütre Ilo Jaik Riedbergiga Prantsusmaalt. Juhan Jaigi “Kuldne elu” on Ilo Jaik Riedbergi tõlkes ilmunud ka rootsikeelsena. Samuti on Ilo Jaik Riedberg eestindanud prantsuse kunstniku, moodsa maalikunsti teerajaja Paul Gauguini  autobiograafilise teose “Noa Noa”.

Veel selle aasta lõpus jõuavad lugejani kaks Maughami raamatut: “Rangelt isiklik” ja “Lihtsalt minu enda rõõmuks” Tõnu Lemberi enda tõlkes, mis on ühtlasi kirjastaja 99. ja 100. raamat.

Autor: Liina Valper

Kreutzwaldi muuseumis loetakse Kalevipoega ette

Võrus, FR . R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis algas eepose „Kalevipoeg“ ettelugemine, mis kestab detsembri keskpaigani. Eile oli eepost lugemas 35 huvilist, ette loeti raamatu avapeatükid. Ettelugemine jätkub detsembri keskpaigani igal kolmapäeval, neljapäeval ja reedel. Ettelugemised algavad kell 14 või vastavalt tulijate soovile.

Plaanis on eepos läbi lugeda 14. detsembriks, kui antakse üle selleaastane Kreutzwaldi-stipendium. Traditsioon on, et selle saab üks Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11. klassi noormeestes, kes lisaks stipendiumile loeb sel aastal ette ka “Kalevipoja” viimased leheküljed.  

Sarnaseid “Kalevipoja” ettelugemisi on toimunud varemgi: 1870. aaasta 26. märtsi õhtul kogunesid Tartus Andreas Kurrikoffi korterisse 8 meest: Jakob Hurt, Wilhelm Eisenschmidt,  Johann Voldemar Jannsen ning üliõpilased Andreas Kurrikoff, Heinrich Rosenthal, Gustav Treffner, Hugo Treffner, Martin Wühner.  Tuldi kokku, et lugeda „Kalevipoega“ ja rääkida Eesti rahvusliku liikumise tulevikukavadest.

1975. aasta 22. aprillil lugesid Helsingis Helsingi Eesti Üliõpilaste Ühenduse liikmed Tarmo Virki ja Andres Valdre  “Kalevipoja” värske trüki ette 9 tunniga, mis on kinnitamata maailmarekord.

2003. aasta 30. aprillil toimus Kreutzwaldi 200. sünniaastapäevale pühendatud “Kalevipoja” ettelugemine Rakvere laululaval.

Tänasest tähistatakse Kiltsis Krusensterni 240. sünniaastapäeva

Kiltsi lossis tähistatakse tänasest pühapäevani kuulsa meresõitja, Adam Johann von Krusensterni 240. sünniaastapäeva, mille tippsündmuseks on homme algav rahvusvaheline konverents “Kiltsi mõis ja selle omanikud”. Sinna on teiste seas oodata Krusensternide perekonnaliikmeid Saksamaalt, Venemaalt, Ukrainast. Kunstiteaduste kandidaat Ants Hein tutvustab Kiltsi mõisast valminud monograafiat. Edasi arutleb Tõnno Jonuks (PhD) Kiltsi lossi vanuse üle arheoloogia põhjal. Kiltsi lossi seinamaalingutest räägib Heli Tuksam. Erki Tammiksaare (PhD) teema on “Paul Theodor von Krusenstern (1809-1881) ja tema panus Põhja-Jäämere uurimisse“. Malle Salupere räägib ammendamatust arhiivist ja Krusensternide “pusle” uutest fragmentidest.Igor Logishev Odessast annab ülevaate Ferdinand Platon Krusensternist ja tema järeltulijatest.

Pärast konverentsi järgnevad mälestusminutid Väike-Maarja kirikaias, kuhu on maetud Krusensternide perekonnaliikmeid, seejärel külastavad perekonnaliikmed Muuga ja Lasila mõisaid.

Adam Johann von Krusenstern sündis pere seitsmenda lapsena Hagudi mõisas  1770. aastal.  Tema eestvedamisel sai teoks esimene Vene ümbermaailmareis purjelaevadel Nadežda ja Neva. 1842 omistati talle admirali aukraad. Krusenstern kuulus paljudesse Vene ja välismaa teadusseltsidesse ning oli 1845 üks Vene Geograafiaseltsi asutajatest. 1816. aastal ostis ta Kiltsi mõisa, kus valmis ka “Lõunamere atlas”.

Homme avatakse Moostes Eesti Fototurismi Keskus

 Homme kell 14.45 avatakse endises Mooste mõisa viinavabrikus Eesti Fototurismi Keskus, mille   eesmärk on arendada fototurismi Eestis ning pakkuda kohalikele ja välismaistele fotograafiahuvilistele võimalust täiendada oma oskusi.

Tegijad on endale võtnud ambitsioonika eesmärgi muutuda juhtivaks fototurismi keskuseks Eestis ja lähiriikides. Ajalooline viinavabrik, tipptasemel koolitajad ning ilus Lõuna-Eesti loodus loovad selleks head võimalused.  Koolitusi viivad läbi teiste hulgas Urmas Tartes, Arne Ader, Remo Savisaar, Sven Začek jpt. Keskuses on sisustatud professionaalne fotostuudio ning lähitulevikus asutakse pakkuma ka varjest pildistamise võimalust.

Juba avamispäeval või kuulata loodusfotograafi Urmas Tartese loengut „Visuaalne kommunikatsioon“ ning külastada fotograafia näitust  tunnustatud autoritelt teemal “Miks ma armastan fotograafiat”. Näitusel onesindatud Sven Začeki, Urmas Tartese, Remo Savisaare, Arne Aderi, Margus Mutso ja Jaan Künnapi fotod.

Eesti Fototurismi Keskus paikneb maalilise Mooste järve kallastel ajaloolises viinavabriku hoones. Keskus pakub koolitusi ja seminare fotograafiahuvilistele.

Eurotoetuse abil suletakse Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksiprügilad

12. oktoobril avas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kiviõlis ja Kohtla-Järvel töödetsükli, millega suletakse tööstusjäätmete ning poolkoksiprügilad. Projekti maksumus on ligi 552 miljonit krooni, raha tuleb tervenisti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondilt.

Selleks, et viia Kohtla-Järvel ligikaudu 100 hektari ja Kiviõlis ligi 20 hektari suurune prügilaala keskkonnanõuetega vastavusse, suletakse õlitootmisjääkide pigijärved ning kujundatakse laugemaks jäätmemäe järsud nõlvad. Järsud nõlvad on nimelt üks kuumenemiskollete ja põlengute tekke eeltingimus, nende käigus eralduvad aga mürgised gaasid (benseen, tolueen, etüülbenseen, ksüleen, väävelvesiniku jm.) ning tolm. Rajatakse vettpidav kattekiht, haljastus, pinna- ja nõrgvee kogumise ja pumpamise süsteemid, et ladestute nõrgvesi ei reostaks põhja- ega pinnavett. Kogutav nõrgvesi suunatakse puhastusseadmesse ja sealt merre. Projekti tulemusena ei satu keskkonda enam kahjulikke aineid.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialisti Raimo Jaaksoo sõnul on need keerukad ja ainulaadsed projektid, sest poolkoksiladestud on unikaalsed ja seni pole neid suletud. “Samas on meil olemas kogemused juba Sillamäe jäätmehoidla ja Narva tuhaväljade sulgemisega ning võime uhked olla, et sellised suured projektid on käima lükatud,” lisas Jaaksoo.

Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni ühinemisläbirääkimistel lubas Eesti Ida-Virumaa tööstusjäätmete prügilad (sh. Kohtla-Järve ja Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksiprügilad) sulgeda hiljemalt 16. juuliks 2013. Sama nõue tuleneb ka Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidest.

Kiviõli poolkoksiprügila sulgemise ehituse töövõtja on Skanska EMV, Kohtla-Järvel Merko Ehitus. Kiviõli ja Kohtla-Järve poolkoksiprügilate sulgemistööd on kavandatud lõpetada 2013. aasta kevadeks.

Keskkonnaministeerium

Tamsalus tähistatakse homme
rahvusvahelist maanaistepäeva

Homme, 16. oktoobril tähistatakse Tamsalu kultuurimajas rahvusvahelist maanaistepäeva. Tamsalus tõstetakse esile tublisid naisi, väärtustatakse tegijaid, julgustatakse algajaid tegijaid, otsitakse uusi koostöövõimalusi ja arendatakse võrgustikku.

Päev algab hommikul kell 10 tervisekõnniga. Seejärel kell 12 öeldakse avasõnad ja esitusele tulevad ettekanded teemadel: “Soorollid ettevõtluses”, “Kuidas esitada teabenõuet”, “Pereettevõtte võlud ja valud, kui üks on vedur ja teine pidur”.

Kell 13 algab laat, kus müüakse käsitööehteid, kudumeid, tikitud ja heegeldatud linikuid, nukuriideid, täispuidust lastekelke, nahast patju, uuskasutusdisainitud riideid, vaipu, maale. Veel on laada kavas Tupperware esitlus ja müük, GNLD, Avon, Kirby teenuseesitlus ja massaaž Kirbyga, juuksur, peanaha ja juuste diagnostika, kosmeetik, Tai-massaažitool, kätehooldus, müstikatelk (Taro-kaardid, amuletid).

Kell 13-18 saab osaleda töötubades (ehete meisterdamine, taimekompositsioonid, seebitegemine, õletöötuba; Väike-Maarja, Rakke ja Tamsalu naisseltside kogemuste ja kontaktide jututuba). Töötuba kirjandushuvilistele.

Kell 13.30 on teatrisaalis Tamsalu tüdruku Triin Tasuja (luuletaja) ja Kadrina noormehe Priit Kaare (räppar-luuletaja) luulepärastlõuna.

Hoidiste ja omatehtud jookide näitus, degusteerimine ja parimate premeerimine.Lastele lastetuba.

Päev lõpeb kell 18 algava kontserdiga, kus esinevad Rakvere teatri kvartett “Ramm” ja Kadri Kase lauluklass Tamsalust.

Haanja looduspargi elanikud on oodatud
avalikele aruteludele

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon kutsub Haanja looduspargi maaomanikke ja teisi huvilisi Haanja looduspargi kaitse-eeskirja muutmise eelnõu avalikele aruteludele, kus peale eelnõumuudatuste tutvustatakse ka aasta lõpus valmivat Haanja looduspargi maastikuhoolduskava.

Arutelud toimuvad 20. oktoobril kell 14 Haanja rahvamajas ja 21. oktoobril kell 15 Rõuge rahvamajas.

Lisainfo: tel 5322 9241, 782 3605 või jaanus.tanilsoo@keskkonnaaamet.ee.

Tartu loomemajanduskeskuse
inkubatsioonikonkursile esitati 14 äriideed

Äsja lõppenud Tartu loomemajandusekeskuse inkubatsioonikonkursile esitati 14 taotlust erinevate loomevaldkondade äriideedega. Kolmekuisele äriplaani koostamise koolitusele on tulemas ligi 20 tulevast loomeettevõtjat.

Seekordsel konkursil oli prioriteediks seatud kunsti ja kultuuri vahendamisega seotud ideed.
Konkursile esitati kaheksa taotlust, mis on seotud kunstnike ja muusikute vahendamisega, ning kaks taotlust, mis on seotud filminduse valdkonnaga, sh üks neist 3D filmide tootmisega. Lisaks esitati konkursile veel loovuskoolituse ja eestimaise disaini vahendamisega seotud äriideed.

Loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultant Juta Kuhlberg rõõmustas konkursi tulemuse üle. „Saime kaheksa taotlust tulevastelt kultuuriagentidelt, mis on päris hea tulemus. Lisaks tõotab tulla huvitav koostöö filmitegijatega,“ sõnas Kuhlberg ja lisas, et koolitusele soovib tulla nii noori kui ka kogemustega inimesi, kes on leidnud just loomemajanduse valdkonnas äriidee, mida soovivad lähitulevikus teoks teha.

Laekunud taotlused vaatab läbi ekspertkomisjon, kes analüüsib äriideede turuvalmidust ja kasvupotentsiaali. Komisjon annab ideedele esialgse hinnangu, misjärel taotlejatel on võimalik osaleda kolm kuud kestval eelinkubatsiooni koolitusel. Koolitus lõppeb äriplaani kaitsmisega.

Äriplaani edukalt kaitsnud ettevõtetel on võimalus sõlmida Tartu loomemajanduskeskusega inkubatsioonileping kaheks aastaks ning saada alustava ettevõtte nõustamist ning mitmekülgset abi oma ettevõtte alustamisel.

Lisainfo: Juta Kuhlberg, Tartu loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultant, juta@lmk.ee, tel 506 2545.

„Ma tahaksin elada Aidensfieldis”

Kadri Koreinik,
külaelanik

Nii ütles mu 15-aastane tütar ükskord. Paraku meil, (väike)linnaga nabanööri pidi köidetud uusmaainimestel, napib aega (ja ausalt öeldes vahel ka tahtmist), et luua tihedam side ülejäänud, põlisema külarahvaga. Suhtleme põhiliselt siis, kui vaja on valla(valitsuse)le või infrastruktuuri pakkujale oma seisukohti selgitada. Jõulisemalt või arglikumalt.

Toidukraami toome linnast, pakendid viime linna tagasi. Linn hoiab ja harib me lapsed. Linn pakub leiba ja harvem ka meelelahutust. Naabritega kohtume parimal juhul kord nädalas. Suvel sagedamini, talvem harvem. Mitte igal õhtul nagu Gina ja Oscari pubis, kus kõik (või siiski filmi olulisemad karakterid?) pindi õlle taga kokku saavad.Meie kogukond on kuskil mujal, ilmselt virtuaalväljadel.

Loe edasi: „Ma tahaksin elada Aidensfieldis”

Presidendi mõttekoja kärajad “Eesti 100” täna Pärnus

Missugused on ühiskondliku ja poliitilise arutelu teemad uue alanud aastakümne lõpul, aastal 2018, kui Eesti Vabariik saab sada? Kuhu Eesti pürib? Selliseid küsimusi arutatakse täna sügiseseks traditsiooniks saanud Vabariigi Presidendi mõttekoja kärajatel, mis seekord toimuvad Pärnu kontserdimajas. Oma ideaali tuleviku Eestist saavad esitada nii kutsutud poliitikud-riigimehed kui ettevõtjad, Eesti arengu analüüsijad ning vabaühenduste esindajad.

Homme toimub Tartus säästva arengu päev

Novembris toimuva energiasäästu nädala ametlik kodulehekülg Energiatark.ee kutsub kõiki osalema 15. oktoobril toimuval säästva arengu seminaril Tartus.

Säästva arengu seminar on tasuta üritus, mis on mõeldud kõikidele linnakodanikele. Seminar algab kell 14 Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna saalis Raekoja plats 12 II korrusel.

Infoseminari päevakava:

-Tartu ühistranspordi telemaatika – Margus Hanson
– Biogaas linnatranspordis tulevikus – Jaanus Tamm
– Jalgrattatranspordi koordineerimine Tartu linnas – Toomas Põld
– Energiasäästu võimalused korteriühistus – Eesti korteriühistuste liit
– Elamute tõhusast renoveerimisest – Kalle Virkus
– Mis (või kes) teeb ühest linnast lapsesõbraliku linna? – Kristel Altosaar

Seminar toimub kohaliku demokraatia nädala raames, mille teemaks on sellel aastal säästev areng. Alateemaadena käsitletakse transporti, taastuvkütuseid, jäätmemajandust, puhast vett ja bioloogilist mitmekesisust linnas.

Kohaliku demokraatia nädal on üleeuroopaline algatus, kus kohalikud omavalitsused korraldavad erinevaid üritusi laiendamaks demokraatia arengut liikmesriikides. Eesmärgiks on kaasata kohalikesse otsustusprotsessidesse ja omavalituse arengusuundadesse kohalike elanikke. Nädalat korraldatakse tähistamaks 1985. aastal allkirjastatud  kohalike omavalitsuste hartat.

1987. aastal ilmus ÜRO poolt organiseeritud maailma keskkonna- ja arengukomisjoni, mida enamik tunneb Brundtlandi komisjonina, raport nimega “Meie ühine tulevik”.  Esmakordselt hakati selles rääkima säästvast arengust, mis peab kindlustama järeltulevatele põlvedele meiega samaväärse elukeskkonna. Olulist rolli nähakse selles kohaliku tasandi demokraatial. Täna, enam kui 20 aastat peale raporti ilmumist, tutvustab Tartu oma arenguid liikumaks säästva kogukonna suunas.

Korraldab Tartu regiooni Energiaagentuur ja Tartu linn.
Ürituse läbiviimist toetab Euroopa Liit.

Loe infoseminari kohta lähemalt: http://www.trea.ee ja http://energiatark.ee/

Metsaomanikud said metsa uuendamiseks
7,5 miljonit krooni

Sihtasutus Erametsakeskus tegi otsused metsa uuendamise toetuse saajate kohta, sellega  toetati erametsade uuendamist 7,5 miljoni krooniga.

Erametsaomanikud said 14. juunini esitada taotlusi metsa uuendamise toetuse saamiseks. 2010. aasta metsa uuendamise toetuse esimeses voorus rahuldati 136 taotlust. Täielikult sai toetust 95 taotlust kogusummas 1,5 miljonit krooni. Osaliselt rahuldati 41 taotlust kogusummas ligi 6 miljonit krooni. Toetust sai 278 metsaomanikku, kellest ligi pooled kasutasid toetuse taotlemisel metsaühistu abi.

Maapinna ettevalmistamiseks taotleti 1,63 miljonit krooni, millega valmistati ette 1180,3 ha metsamaad. Kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri hooldamist toetati ligi 600 000 krooniga, millega tehti hooldustöid 427 hektaril. Metsapuutaimede ostmist toetati 3,7 miljoni krooni ulatuses, mis taotleti 2,1 miljoni metsapuutaime ostukulude katteks. Voorus taotleti kokku 806 hektaril tehtud istutustöödeks, mida toetati 1,5 miljoni krooniga. Metsa uuendamise toetust saab taotleda siis, kui abikõlblikud kulud on tehtud enne taotluse esitamist.

Toetus makstakse taotlejatele välja lähipäevil. Toetuste saajate nimekirja leiab siit: http://www.eramets.ee/?op=body&id=585.

Metsa uuendamise toetust saab taotleda järgmistele abikõlblikele tehtud töödele:
1) metsakultiveerimismaterjali (v.a metsapuuseemnete) soetamisel kuni 80% dokumenteeritud kulude (taimede ostuarved) kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui 2.50 krooni soetatava metsapuutaime kohta;
2) maapinna ettevalmistamisel ketasadraga kuni 1500 krooni hektari kohta, muu maapinna ettevalmistamise tehnika kasutamise korral kuni 1000 krooni hektari kohta;
3) metsaistutamistöödel on toetuse määr kuni 2000 krooni hektari kohta;
4) kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri, sh looduslikule uuenemisele jäetud metsamaal oleva metsakultuuri hooldamisel on toetuse määr kuni 1500 krooni hektari kohta kalendriaastas.

2010. aastal toimub veel ka teine metsa uuendamise toetuse voor, mil taotluste esitamise tähtaeg on 19. novembril ning vooru eelarve on 2,5 miljonit krooni.
Metsa uuendamise toetuse taotlust on lihtne kodust lahkumata esitada elektroonselt läbi e-PRIA infoportaali aadressilt www.pria.ee<http://www.pria.ee>. Elektroonse taotlemise juhendid leiab siit: http://www.eramets.ee/e-teenused. Taotlust saab esitada ka digitaalselt allkirjastatuna aadressil taotlus@eramets.ee. Samuti võib taotluse saata posti teel või tuua käsipostiga EMK-sse aadressil Mustamäe tee 50, Tallinn 10621.

Lisainfo: Arpo Kullerkupp, SA Erametsakeskus siseriiklike toetuste üksuse juht
Tel: 683 6053, e-post: arpo.kullerkupp@eramets.ee
www.eramets.ee

Võrus on tulekul koolitus
aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega lastega toimetulekuks

SA Eesti Lastefond korraldab projekti ”Tugistruktuurid hüperaktiivsetele koolilastele” raames koolitusi kõikides maakondades, et anda teadmisi ning oskusi õpetajatele ja lastevanematele toimetulekuks aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomite ja/või diagnoosiga lapsega. Koolituse üheks eesmärgiks on luua Võru maakonda ATH-tugirühm lastevanematele ja õpetajatele.

Koolitusele on oodatud õpetajad, lastevanemad ja pereliikmed, sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoogid, lapsehoidjad ja tudengid, kes õpivad eriala, mis on laste kasvatamisega seotud.

Koolituse eesmärgid on anda teadmisi ATH-sümptomitega lapse äratundmiseks ning oskusi kodus ja koolis/lasteaias toimetulekuks, koolituse käigus moodustada tugirühma tuumik ja leida üks-kaks inimest, kes hakkavad tugirühma juhtima.

Koolitus toimub 4. novembri kell 9.45-16 Võru lasteaia Sõleke saalis Olevi tn 29.
Registreerimine: Pille Sõrmus, tel 5669 5364 või e-mail: pille.sormus@gmail.com
Loe veel: www.ath.ee

Koolitus ja ergutuskohv on osalejatele tasuta!
Koolituses osalenud õpetajad, sotsiaaltöötajad ja noorsootöötajad saavad tunnistuse.

Päevakava:
9.45 Saabumine ja registreerimine koolitusele.
10 Koolituse avamine – SA Eesti Lastefondi juhataja Sirje Grossmannn-Loot.
10.15 ATH sümptomid, kaasnevad häired, sagedus – Eesti Lastefondi projektijuht Liis Saarna.
11.15 ATH lapse kodune toimetulek – Eesti Lastefondi juhataja Sirje Grossmann-Loot.
12.30 Ergutuskohv
13-14.45 Saalis: ATH lapse toetamine lasteaias – Sirje Grossmann-Loot; muusikaklassis: ATH lapse toetamine koolis – Liis Saarna.
14.45 Tugirühma töö ja praktilised nõuanded – Sirje Grossmann-Loot ja Liis Saarna.
15.45-16 Päeva kokkuvõte ja lõpetamine.

13 kiisut otsivad omaniku surma tõttu kodu

Oma 93aastase omaniku surma tõttu otsivad 13 õnnetut kiisut omale uut kodu. Tegu ei ole metsikute kassidega, vana taat hoolitses nende kui oma laste eest.

Kõik on väga ilusa välimusega kiisud, osadel on kindlasti ka tõukasside verd sees (nt siiami). Aidake leida neile uus ja soe kodu, enne külma talve. Nad oleksid selle üle väga tänulikud!

Nurrujad asuvad Hiiumaal Kõpus. Helista telefonil 5667 8060.

Võru linn võttis vastu lisaeelarve

Eilsel Võru linnavolikogu istungil muudeti linna 2010. aasta eelarvet ja võeti vastu lisaeelarve suuruses 1 828 983 krooni, teatas Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Marianne Mett.

862 000 krooni lisaeelarvest moodustab riigieelarvest eraldatud toimetulekutoetus ning 681 000 krooni loodusainete, matemaatika ja tehnoloogia ainevaldkondade füüsilise õpikeskkonna parandamise toetus. Lisaeelarvega tehti ümberpaigutused Võru linna põhikooli õpilaste tasuta koolitoidu kindlustamiseks teisel poolaastal.

Linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Kerstin Tammjärv andis volikogu istungil ülevaate Võru linna 2010. aasta eelarve täitmisest seisuga 30. september 2010. Proportsionaalne eelarve täitumine on 75 protsenti, tulude eelarve on täidetud 72,7 protsenti ning kulude eelarve 69,9 protsenti.

Ülekulu on tekkinud tänavavalgustuse eelarves, kuna Võru linnas on valgustatud tänavate arv suurenenud.

Lisaeelarve vastuvõtmisega kujunes Võru linna eelarve mahuks 224,5 miljonit krooni.

Täna on kolletamispäev – sügise hari

Aastaringi kuldseimal ajal on oma tähtpäev – kolletamispäev. See on nagu sügise kroon ehk hari. Lehekuld valgustab hämarduvaid lörtsiseid päevi ja soojendab südameid.

Rahvapärimuses pole kolletamispäeva kohta suurt rohkem teada, kui nimetus ütleb. Paistus on kõneldud: Puu kolletave sis kõllatses. Kui kaselehe häste kõllatse, saab tõine aasta häid kõllatsit kesvi, kui pihlapuu punatse, saab tulekahju ja tuleb pailu marju.

Võimalik, et lähedal asuv kasupäev (29.09.) on päeva algse tähenduse ja tavad aja jooksul endale korjanud. Igatahes maarahvas on pidanud ajaloolise ajani kolletamispäeva nime meeles.

Uurijad on arvanud, et kolletamispäev koos korjusepäeva (14.01.), künnipäeva (14.04) ja karusepäevaga (13.07.) kuuluvad muistsesse aastat neljaks jagavasse ajaarvamisse. Soomlastel on 14. oktoober ensimmäinen talvipäivä – esimene talvepäev. Talvepäeva(de) ja –öö(de) tähistamine 13. – 15. oktoobril on tuntud ka Skandinaavia vanas kalendris.

Maavalla sirvikalendris on kolletamispäev ainus porikuine tähtpäev ja seda tähistab raagus puu kujutis. Sama märki võib näha Soome muistsetes puukalendrites talvepäeva juures. Maarahva ajaarvamises on terve porikuu eriliselt hingestatud ja tähenduslik. Sügise algusest saadik kestab hingedeaeg.

Rahvakalendri uue tähenduslikkuse ja otstarbe üle on omajagu arutatud. Märkamises peitub üks võti, mis avab ukse mõistmisele. Märgates loona muutumist ja mõtestades seda esivanemate tähtpäevade kaudu, märkame me seda, mis muudab meid. Märkame enese muutumist aastasõõris. Märkamise kaudu mõistame paremini ennast ja oma kohta maailmas. Nii on põline kolletamispäev üks tähenduslikke pidepunkte, mis seob meid tugevamalt loona, esivanemate ja iseendaga. Tasub vaid märgata.

Allikas: Maavalla Koda

Harjumaa kodanikeühenduste esindajaid
oodatakse konverentsile

Harjumaa ja Tallinna kodanikeühenduste aktiivsed inimesed ja omavalitsuste esindajad on oodatud osalema 9. novembril kell 9.30-18 kodanikeühenduste konverentsil Tallinna hotellis Radisson BLU.

Konverentsil räägitakse ühenduste jaoks aktuaalsetel teemadel:

• Tugivõrgustikud Harjumaa ja Tallinna MTÜdele
• Avalike teenuste delegeerimine
• Ettevõtlus mittetulundusühingus
• Koostöö omavalitsuste ja MTÜde vahel

On ettekandeid, on arutelu, on minitöötubasid, on hea võimalus omavahel kogemusi jagada ja suhteid luua, on kohvipause ja liigutamist. Oodatud on ühenduste endi väljapanekud ja infomaterjalid, sest saalis sees toimub samal ajal väike kodanikeühenduste mess.

Konverentsi veab Tanel Talve. Kohvipause aitab katta osalustasu, mida küsime vaid 100 krooni.

Vaata täpsemat päevakava ja registreeri end hiljemalt 2. novembriks: http://www.heak.ee/index.php?id=152

Lisainfo: kaido@heak.ee või tel 656 6641.

“Lugupeetud reisijad, rong väljub…”

Legendaarne Haapsalu raudteejaam.

Homme, 15. oktoobril kell 16-21 tähistatakse Haapsalu raudteejaamas Haapsalu raudtee 105. aastapäeva programmiga “Lugupeetud reisijad, rong väljub…”

Kell 16 algab raudteejaamas Haapsalu volikogu avalik istung, kus toimub Haapsalu linna arengukava aastateks 2010-2015 kinnitamine ja esimene lugemine ning Haapsalu rongiliikluse taastamise töögrupi moodustamine.

Pärast volikogu istungit algab raudteeseminar, kus kõneldakse järgmistel teemadel:

  • Raudtee olulisus linnale ja kuidas seda saavutada – Jaanus Karilaid
  • Raudtee regionaalne tähtsus – Neeme Suur
  • Raudteetranspordi võimalikkusest Haapsalu liinil – Rein Riisalu
  • Innovatiivsed lahendused raudteetranspordis – Aivar Kesküla

Õhtul on pidu koos ansambliga Vennaskond. Pakutakse tasuta teed ja pirukaid, avatud on jaamapuhvet. Raudteemuuseum on avatud kella 21ni, sooduspilet 5 krooni.

Lisainfo: Andreas Rahuvarm, tel 5650 4692.

Homme avatakse Värska kordonis
helikopterite maandumisplats

Homme, 15. oktoobril kell 13 avatakse Värska kordonis Väike-Rõsna külas helikopterite maandumisplats.

Lindi lõikavad läbi siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort, politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalvekolonelleitnant Tõnu Hunt, Ameerika Ühendriikide Euroopa Väekoondise inseneridekorpuse juht kolonel John Kem ning Ameerika Ühendriikide suursaatkonna kaitseatašee Eestis kolonelleitnant Robert Williams.

Projekt saab teoks tänu Ameerika Ühendriikide Euroopa Väejuhatuse toetusele, mille eesmärk on parandada kopterite maandumis-ja tankimisvõimalusi. Selleks eraldab Ameerika Ühendriikide Euroopa Väejuhatuse kokku ligi 8,4 miljonit krooni, millest toetatakse ehitustegevust kahes Eesti piirivalvekordonis. Sellest 2,5 miljonit läheb Värska ja 5,9 miljonit krooni Narva piirivalvekordoni maandumisplatside rajamiseks.

Liina Pissarev, politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri pressiesindaja

Maarahva kongressi külaliste mõtteid

Läinud reedel Paides toimunud maarahva kongressil esines nii Soome Kymenlaakso maakonna Eesti esinduse juht Pekka Linnainen kui ka Leedu Rahvapartei esimees Kazimiera Prunskiené.

Linnainen lausus, et maalt lähevad esimestena need, kellel see on võimalik ja kes arvavad, et mujal on parem.

“Jäävad need, kes ei suuda kolida,” lisas ta.

Mineku põhjustena nimetas Linnainen töö, hariduse ja oluliste teenuste puudumise. Viimased on elu muutudes samuti oluliselt muutunud. Tänapäeval otsivad inimesed linliku iseloomuga teenuseid. Linnainen küsis, et kas väike omavalitsus ikka suudab kõiki kohustusi täita ja vastas, et Soome kagunurgas paikneva Kymenlaakso maakonna omavalitsused moodustasid maakonna liidu, kus elab üle 180 000 inimese. Maakonna liidu moodustamisel peetakse silmas, et selles on omavalitsus, mis jääb n-ö töölkäimise
kohaks. Kymenlaaksos on selleks Kuovola.

Euroopa rahasid jaotavad Soomes maakonnad, mitte pealinna asutused.

“Soomes tegeleb kohalike omavalitsuste ja regionaalarengu küsimustega rahandusministeerium. See, et regionaalarenguga tegeleb siseministeerium, on Nõukogude aja pärand, ” rääkis Linnainen.

Leedu endine pea- ja põlluminister, praegu nende rahvapartei esimees Kazimiera Prunskiené ütles, et küla on suur rahvuslik rikkus, sest sealt tulevad meie lauale põllumajandussaadused.

“Ka meil suletakse maal koole ja arstipunkte. Põllumajanduses töötab meil seitse protsenti
elanikest. Talude keskmine suurus on 15 hektarit, kuid on ka neid, kelle käes on üle 20 000 hektari maad,” kõneles Prunskiené.

Ta imestas, et Eesti kulutab vaid viis protsenti kütuseaktsiisist kohalike teede korrashoiuks. Leedu kulutab kohalikele teedele 25 protsenti aktsiisist.

Mari-Anne Leht

Maalehe ilmatargad ennustavad
pehmemat talve ja valgeid jõule

Maalehe ilmatargad lubavad, et sel talvel kulub puid vähem kui eelmisel ja jõulud tulevad valged.

“Talv võib tulla küll külm, aga et saja või tuhande aasta külmim, seda ei riski väita ka kõige hullem sünoptik!” rahustas klimatoloog Ain Kallis Maalehe lugejaid nädal tagasi.

Aga džinn oli pudelist välja lastud. Kui nüüd sel nädalal ilma kõledaks keeras ja siin-seal lundki sadas, tekkis kohe hirm: äkki murrabki nii vara juba tali sisse.

“No ei tule seekord väga külma talve!” hüüatab Maalehe kõige läänepoolsem ilmatark Margus Saaremaalt.

“Selline tavaline talv, isegi pehmevõitu, aga rohkelt võib tulla sademeid, just lumena,” selgitab ta ja hakkab talvekuid ühekaupa lahkama.

Novembri esimene pool on soe. Külmaks läheb kuu keskel, tuiskab. Ka detsember on lumine, mitte väga külm. Tulema peaks valged jõulud. Jaanuaris aga võib pöörata sulale ja siis võib ka paar tormist tsüklonit meist üle käia. “Pihlakaid on rohkesti ja viimasel ajal tähendab see tormiseid ilmu just talvisemal ajal.”

Hõimurahvaste palvepäeva läkitus

Täna tähistavad Eesti Evangeelne Allianss, Eesti Piibliselts ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud üheskoos hõimurahvaste palvepäeva, tuues Taevaisale tänu tema suurte tegude eest kõikide hõimurahvaste emakeele ja identiteedi säilimisel.

Apostlidki alustasid oma kirju Piibliraamatus Jumala vägevate tegude ülistamisega. Kirjad lõpevad aga soovide ja manitsustega. Apostel Paulus paneb galaatlastele südamele: “Ärgem tüdigem head tehes… Niisiis, kui meil on veel aega, tehkem head kõikidele, eriti aga usukaaslastele!“ (Gl 6:10).

See meeldetuletus on oluline ka meie ajal. Inimesel, kes oskab Taevaisa tänada ja ülistada, on kõik eeldused ja võimed teha head. Eestlastena oleme paljude aastate jooksul kogenud armastust ja headust ning abi oma sõpradelt kõikjal maailmas, tundes ära Kristuse kohaloleku meie vendade tegudes. Kristlastena saame omakorda ulatada edasi meile osaks saanud Kristuse armastust, jagades Evangeeliumi ehk Kristuse rõõmusõnumit ning aidates sellega kaasa Jumala Sõna kättesaadavaks tegemisele hõimurahvastele.

Me saame palve, ülistuse ja heade tegudega üksteist teenida. Olgu meil siis teenijameel ka oma hõimurahvaste ning nende seas tehtava Jumalariigi töö suhtes!

Oodates ja paludes Taevaisa õnnistust, oleme kutsutud tegema head, üksteist julgustama ja Issandat õnnistuse eest tänama.

Palvetagem:
Kõigeväeline ja armuline Jumal, õpeta meid üksteist teenima üle oma kogukonna ja rahva piiride! Juhata meid soomeugrilastena üksteiseni nii vastastikuses õppimises kui toetamises.

Õnnista Pühakirja tõlkimist ja Sõna kuulutamist meie hõimurahvaste seas ning kutsu nende hulgast ustavaid teenijaid Oma riigi tööle! Aita meil alal hoida kultuuri ja identiteeti, mille Sa meile oled kinkinud ja mida Sa oled siiani kaitsnud.

Õnnista seda alalhoidmist nii, et see võiks luua meie keskel uut, mida Sa oled meile tõotanud Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi! Aamen.

Piiskop Einar Soone, Eesti Kirikute Nõukogu president
Mihkel Kukk, Eesti Evangeelse Alliansi president
Tiit Salumäe, Eesti Piibliseltsi esimees

Tänasest algab Eesti mahukaim annetuskampaania

Annetused toidupanga laos. Foto: Toidupanga arhiiv

Tänasest algab Eesti mahukaim annetuskampaania Toidupanga tegevuse toetuseks. Kampaania raames annetatud müntide toel tahetakse Toidupanga regulaarse toiduabi süsteemi laiendada kiirelt Tallinnast ja Tartust ka teistesse Eesti piirkondadesse.

Ligi 100 000 inimest, sealhulgas rohkem kui 20 000 last siinsamas Eestis, peavad praegu mõtlema sellele, kust nad saaksid oma igapäevast toitu. Toidupank pakub sellele murele lahendust – võtab igal nädalal vastu kauplustelt, hulgiladudelt, tootmisettevõtetelt ning teistelt annetajatelt toiduained, mis on jäänud üle ning suunab need koostöös sotsiaalosakondade ja kohalike MTÜ-dega puudust kannatavate inimeste lauale.

„Ühelt poolt väheneb raiskamine ning teiselt poolt saavad regulaarset ja otsest toiduabi vaesuses elavad pered,“ avab Toidupanga nõukogu esimees Erki Tamm kogu ettevõtmise põhimõtteid. „Ja seda mitte üks kord, jõulude ajal, vaid regulaarselt igal nädalal.“

Sadades kauplustes ja annetuspaikades üle Eesti saab alates 18. oktoobrist annetada oma kroonimündid Toidupanga tegevuse laienemise heaks.

Kampaaniat avav pressiüritus toimub täna, 14. oktoobril kell 14.30 Tallinnas Pelgurannas Toidupanga ruumides aadressil Randla 13. Kohapeal saab rohkem teada nii Toidupanga tegevuse kui ka annetuskampaania kohta, täita taskusse unustatud sentidega kõige esimest annetuskasti ning aidata vabatahtlikke toidupakkide kokku panemisel.

Kampaania korraldamisel tulid Eesti Toidupangale appi kodanikuliikumine Teeme Ära!, AS G4S Eesti, Eesti Kaupmeeste Liit ning Eesti Pangaliit.

Täpsem info:
Tiina Urm, tel 5300 0515, e-post: tiina@teemeara.ee, Skype: twistedtiina

www.toidupank.ee

Vanemuise uueks draamajuhiks saab Urmas Lennuk

Alates 1. augustist 2011 asub Vanemuise draamajuhi ametikohale Urmas Lennuk. Praeguse draamajuhi Sven Karja tähtajaline tööleping lõpeb 2011. aasta suvel.

Urmas Lennuk lõpetas aastal 1990 Tamsalu Keskkooli ja aastal 2000 EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja eriala. Ta on töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Alates aastast 2000 on Urmas Lennuk olnud Rakvere Teatri kirjandusala juhataja, dramaturg ja lavastaja. Ta on töötanud ka EMA Kõrgema Lavakunstikooli dramaturgia õppejõuna. Urmas Lennuk on kahekordne Eesti Näitemänguagentuuri (ENA) näidendivõistluse võitja. Tema näidenditest on lavale jõudnud “Kadrioru vanad”, “Rongid siin enam ei …”, “Ellumõistetud”, “Taksitrallitajad”, “Boob teab”, “Jumalaema kiriku kellamees”, “Igavene kapten”, “Frankenstein – mäng elu ja surmaga”, “Muinasjutumees”, “Koidula”, “Casanova”, “Päeva lõpus”, “Igavene kapten”, “Kadunud tsirkus”.

Urmas Lennuki poolt valitud repertuaari saab Vanemuises näha alates jaanuarist 2012, kuid ta osaleb ka 2011. aasta sügisperioodi planeerimises.
Ave-Marleen Rei, Vanemuise teatri pressiesindaja