Haanjasse kogunevad täna Eestimaa mägede vallutajad

Täna ja homme toimub Haanjas Lumeilvese matk, mille jooksul vallutatakse Eesti 20 kõrgemat mäge. Nende mägede absoluutkõrguste summa on 5751 meetrit.

Kokku tuleb kõikide mägede läbimiseks ronida vähemalt 745 meetrit vertikaaltõusu.

Loomulikult on kõrgeim mäetipp Suur-Munamägi (318 m merepinnast), millele järgnevad Vällämägi, Kerekunnu, Tsälbä ja Rohtõsuu mäed. Madalaim kahekümnest mäest on 278 meetrine Tsardsõmägi.

Hommikul Haanjasse kogunenud matkajad loodavad tänase päeva jooksul ületada pooled tippudest.

Kokku läbitakse jalutades umbes 20 kilomeetrit. Matk peaks korraldajate hinnangul olema jõukohane kõikidele talve- ja matkanautijatele.

Ligi tuhat majapidamist on elektrita

Ligi tuhat peret võttis jõule vastu ilma elektrita. EIle hilisõhtul oli rivist väljas 21 alajaama, mis teenindavad kokku 1124 majapidamist,  tän ahommikul kell 10 oli elektrita ligi 850 majapidamist.

Hetkeseisu saab pidevalt jälgida Eesti Energia rikete veebilehelt.

Kõige enam katkestusi oli Viljandimaal ja Harjumaal, samuti Põlvamaal ja Lääne-Virumaal.

Elektrikatkestustest palub Eesti Energia teada anda kõnega või lühisõnumiga Eesti Energia 24h rikkenumbrile 1343 või e-postiga Eesti Energia kodulehe kaudu.   Elektrikatkestuse korral palutakse enne rikketelefonile helistamist oodata 15 – 20 minutit. Selle ajaga jõuab katkestuste info Eesti Energia infosüsteemi ning siis oskame anda täpsemat infot rikke kohta. Rikkenumbrile helistades kehtivad operaatorite seatud kõnetasud. Eesti Energia omalt poolt lisatasu ei kehtesta.

Tänane päev tuleb pilvine. Sajab lund ja tuiskab, sadu on paiguti tugev. Puhub kirdetuul 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 15-21m/s. Külma on 3 kuni 9 kraadi.

Kõrvalteed on raskesti läbitavad

Eile varahommikul alanud lumesadu ja tuisk on laienenud kõikjal Eestis ning liiklemine on muutunud raskendatuks.

Põhi- ja suuremad tugimaanteed on lumised ja libedad, kohati puhaste sõidujälgedega, kuid kinnisõidetud lumega sõidujälgede ja radade vahel. Teedel esineb tuisuvaalusid ning lendlevat lund.

Liiklejad peavad arvestama võimalusega, et teedel võivad liikluse sulgeda lumme kinni jäänud veoautod. Palume mitte mööda sõita aeglaselt eesliikuvaist sõidukeist, möödasõidul lumme kinnijäämine võib põhjustada uusi ummikuid.

Samuti palume ilma tungiva vajaduseta mitte kasutada liiklemiseks kõrvalmaanteid, kus teeolud on lumesaju ja tuisu tõttu raskendatud ning võib esineda läbimatuid lõike.

Harju maakonnas on tuisu tõttu läbimatu Raasiku-Kostivere maantee kaks kilomeetrit enne Kostiveret. Samuti palume raskete teeolude tõttu mitte sõita Harju maakonnas Kaberneeme-Kiiu maanteele.

Ilm oli pilves, kõikjal tuiskas ning sadas lund ja jäidet. Tuisus ja lumesajus on nähtavus piiratud ning liiklejail tuleks valida tee- ja ilmaoludele vastav sõidukiirus. Kui on vajadus liigelda väiksematel maanteedel, tuleks autosse kaasa võtta lumelabidas, laetud mobiiltelefon ja sooje riideid.

Lumesadu ja tuisk jätkub. Teepinna temperatuurid jäid vahemikku -5 kraadist kuni -9 kraadini.

Allikas Maanteeamet

Elva fotokonkursi võistlustöid saab hinnata veebis

Elva linna korraldatud fotokonkurss “Elva hetked 2010” konkursi IV etapp “Sügise valgus” on lõppenud. Konkursi viimasele etapile laekunud fotosid on võimalik näha ja hinnata fotokonkursi lehel 29. detsembrini 2010.

Konkursi žürii hindab konkursi viimase etapi fotosid ja teeb oma valikud. Lisaks lähevad hindamisele uuesti iga etapi esimesed kolm fotot, mille seast selgub Elva hetk 2010. Fotokonkursile esitatud fotode puhul hinnatakse väljendusrikkust, emotsionaalsust ja seotust Elvaga.

Fotokonkursi eesmärk on kaasata linnakodanikke jäädvustama Elvat läbi siinsete inimeste, sündmuste, tegevuste, objektide, looduse, et tabada Elva hetk. Võitjate nimed, autasustamise koht ja aeg avalikustatakse hiljemalt 12. jaanuaril 2011 Elva linna kodulehel www.elva.ee

Allikas: Merike Järv, Elva linnavalitsus

Talvepealinn korraldab Euroopa saunamaratoni

13. veebruaril toimub talvepealinnas Otepääl Euroopa saunamaraton. Maratonil osalejatel tuleb läbida võimalikult palju Otepää piirkonna saunu. Võistelda saab nii üksi kui ka võistkonnnaga.

Saunalistele antakse start 13. veebruari lõunaajal Pühajärve puhkekeskuses ja esimene saunaskäik tulebki seal. Saunalised peavad igas saunas vähemalt kolm minutit leili võtma. Kasuks tulevad ka jääaugud ja kümblustünnid. Maraton lõpeb samuti Pühajärvel ühise koosistumisega. Lühima ajaga enim arvu saunu läbinud meeskond või võistleja on võitja.

Otepää kandi saunaomanikel palutakse tel 509 7795 või e-posti aadressil sirje.ginter@otepaa.ee teada anda oma saunast, mis võiks olla üheks läbimiskohaks.

HÄID JÕULE!

Vaskna järv. Foto: Erkki Peetsalu

Vaikus kaikus üle maa,
avar ja võimas ja lõpmata.

Valgus vajus üle vee,
puhas ja põnev ja laitmata.

*

Hea külauudiste sõber,

Soovime Sulle mõnusaid pühi, rõõmu ja rahu!!

Sinu külauudiste tegijad
MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts

Jõulutunnel kogub täna raha hiidlastele tomograafi jaoks

Jõulutunnelit juhivad Katrin Viirpalu ja Margus Saar. Foto: err.ee
ETV traditsiooniline heategevusprogramm Jõulutunnel läheb sel aastal Hiiumaale, et teha tutvust sealsete inimestega ja uurida, miks Hiidlaste Koostöökogu soovib kohalikule haiglale kompuutertomograafi.

Mis on mere taga elamise rõõmud ja millised on riskid? Jõulutunneli saatejuhid Katrin Viirpalu ja Margus Saar käivad heategevuspäeva kuues saates ka teistes Eesti “kaugetes kohtades”, kutsuvad otsesaatesse külalisi ning on palunud Esimesel jõulupühal esinema paljusid armastatud lauljaid ja muusikuid.

Stuudiosse on lubanud tulla Liisi Koikson, Hanna-Liina Võsa, Ott Lepland, Tanel Padar ja The Sun, Birgit Õigemeel, Ummamuudu, Vägilased, Helin-Mari Arder jpt.

Juba alates 18. detsembrist on avatud telefoninumbrid, millel helistades on võimalik toetada Hiiumaa haiglat kompuutertomograafi soetamisel. Helistades numbril 9007701 annetate 25 krooni, 9007702 annetate 100 krooni ja 9007703 annetate 500 krooni.  Loe edasi: Jõulutunnel kogub täna raha hiidlastele tomograafi jaoks

Tihe lumesadu muutis jõulupühade teeolud keeruliseks

Kaimi teekaamera pilt jõululaupäeva õhtul kell 22.38. Foto: Maanteeinfokeskus
Jätkuva tuisu ja lumesaju tõttu on teeolud kõikjal Eestis muutunud keeruliseks. Eriti tihe on lumesadu Lõuna- ja Kagu-Eestis. Teedel esineb libedust ja tuisuvaalusid. Liiklejad peavad arvestama võimalusega, et teedel võivad liikluse sulgeda lumme kinni jäänud veoautod.

Maanteeinfokeskus palub mitte mööda sõita aeglaselt eesliikuvaist sõidukeist, möödasõidul lumme kinnijäämine võib põhjustada uusi ummikuid. Samuti palutakse ilma tungiva vajaduseta mitte kasutada liiklemiseks kõrvalmaanteid, kus teeolud on raskendatud. Kui siiski on vaja minna, tuleks autosse kaasa võtta lumelabidas, laetud mobiiltelefon ja sooje riideid.

Tuisus ja lumesajus on nähtavus piiratud ning liiklejail tuleks valida tee- ja ilmaoludele vastav sõidukiirus.

Eraldi on antud palve Paldiskist tulevatele veoautojuhtidele: raskete teeolude tõttu mitte sõita Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteele, vaid kasutada Tallinnasse jõudmiseks Tallinn-Paldiski maanteed.

Küsi lisa Maanteeinfokeskuse lühinumbrilt 1510.

Rahulikke pühi ja liiklejatele head kohalejõudmist!

Tori rahvarõivastest ilmus raamat

Pärnumaa Tori valla Randivälja külaselts andis välja raamatu kodukandi rahvarõivastest. Kihelkonna rahvarõivaid tutvustava raamatu koostamise eestvedajateks olid seltsi liikmed Anne Rätsep, Anne  ja Mart Ruumet.

Mõte koostada raamat oma kihelkonna rahvarõivastest said koostajad tänu Tori inimeste huvile oma kodukoha ajaloo ja rahvarõivaste vastu.

Raamat sisaldab autentset materjali, mis on saadud Eesti Rahva Muuseumi kogudest ja Pärnu muuseumist. Raamatus on trükitud ka erakogudes hoitavaid emotsionaalse väärtusega vanu fotosid ja esemete kirjeldusi.

“Meie eesmärk oli raamatukaante vahele koguda baasmaterjal, millele toetudes saavad rahvarõivaste huvilised valmistada Tori kihelkonna rahvarõivaid või kasutada kohalikke ornamente nüüdisaegsetele rõivastele rahvusliku eripära andmisel,” rääkis Rätsep ajalehele Pärnu Postimees. “Samuti pakub raamat ideid kodude kujunduseks.”

Võru Linnateatris tulevad lavale Popi ja Huhuu

20. jaanuaril esietendub Võru Linnateatris Friedebert Tuglase novellil põhinev lavastus “Popi ja Huhuu”, mis on suunatud põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele. Lavastaja Erni Kask (Rakvere Teater): “Meie lavastus võib kujuneda teatriteadliku kirjandusõpetaja õudusunenäoks või tähistada hoopiski tema kunstitajumise renessanssi. Kõik on võimalik. See on 21. sajandi teater kõigi oma heade ja vigadega.“

Jõuluvana tuleb tuisulumise habemega

Euroopa ilmateenistuste alarmilehekülg on täis punaseid toone, vt meteoalarm.ee , seega olukord on tõsine ja igas riigis isemoodi – lõuna pool paduvihmad, põhja pool lumi, tuisk, jäide. Ei jäta tsüklon nimega Scarlett meidki puutumata, kuigi veel üleeile (22.dets.) jätsid kaks olulisemat mudelit meid suurte sadude ringist välja.

Tänased arengud kinnitavad taas algset arvutust pikalt kestva lumesaju saabumise kohta just jõuluõhtuks. Selleks ajaks peaks ka kirdetuul selle juhtumi maksimumi saavutama, ulatudes rannikul ja saartel iiliti 20 m/s, sisemaa l 7-13 m/s. Võrreldes Monikaga (kuni 26 m/s), on need numbrid tagasihoidlikumad ning tuul puid murdma ei kipu. Seega elekter jääb suure tõenäosusega pühadeks meid valgustama ja soojendama. Teede olukord saab üsna tõsine olema, sest pikalt kestev mõõdukas lumesadu võib aja jooksul anda sajuhulgaks mitmelgi pool 20 cm ja enam. Lumesadu ja tuisk võivad kesta 24. detsembri päevast kuni 26. detsembri õhtuni. 23. detsembri arvutustel on suurimad sajuhulgad tulemas Liivi lahe ümbruses ja samuti Lõuna- ning Kesk-Eestis. Scarlett ise on kestva saju ja tuisu ajal keskmega Poolas, jättes ematsükloni kaugele Itaaliasse jätkuvalt paduvihma valama.

Merike Merilain

Hiiumaal Kassaris avas väravad talvemaa

Eile avati Kassaris Lesta ja Lamba juures jõuluturuga talvemaa. Kinke jagab jõuluvana kassarlastele aga täna pärastlõunal kell kaks, kirjutab ajaleht Hiiu Nädal.

Nagu vist igal pool mujalgi Hiiumaal kogutakse ka Kassari talvemaal annetusi haiglale tomograafi ostmiseks.

Tegevust talvemaal jagub. Näiteks ootab uisutajaid liuväli ja lumelinn vajab ehitajaid. Sisse on sõidetud suusarada. Kassaris on ilmselt ruutkilomeetri kohta Eestis kõige rohkem hobuseid. Kassari Ratsamatkadega on jõutud kokkuleppele, et talvemaa külastajaile pakutakse ka võimalust hobusega sõita.

Niisiis täna Kassarisse kinke saama ning laupäeval ja pühapäeval koos lastega meisterdama ja üllatusesinejaid nautima!

Aastalõpupidu peetakse Kassaris 30. detsembril. Et sellest osa saada, tuleb oma toidukorv kaasa võtta, kapist seene- või moosipurk kaenlasse krabada ning teele asuda.

Kaenlasse krabatud kraam läheb kokkutulnuile maitsmiseks. Siis saab selgeks, millist kraami igas tares valmistatakse.
Pidu algab kell seitse õhtul ning tantsuks teeb muusikat Iiukala bänd.

Läinud sajandi viimasel aastakümnel oli Kassari jõulumaa kuum paik, mida käidi kaemas kaugemaltki. Uue sajandi esimene kümnend on jõuluvabalt möödunud, kuid nüüd üritab MTÜ Kassari Mõisakeskus koostöös Käina vallavalitsusega jõuluvana taas Kassarisse tegutsema meelitada.

Päästeameti seitse jõulusoovi

Päästeteenistus tuletab inimestele meelde, et ka jõulude ja aastavahetuse perioodil juhtub traagilisi tuleõnnetusi, kuna kasutatakse tavapärasest rohkem lahtist tuld ja inimeste tähelepanu on peomeeleolus hajutatud.

Enim hukkub inimesi hooletu suitsetamise tagajärjel, samuti on paljud tulekahjud alguse saanud lahtise tule kasutamisest.

Ohutu jõuluaja kuldreeglid:

1) Testige suitsuanduri korrasolekut ka pühadeajal.
2) Kontrollige elektriseadmete ning pistikute korrasolekut. Oluline on meeles pidada, et elektrijuhtmeid ei tohi ülekoormata. Ka elektriliste kuuseküünalde vigased juhtmed võivad põhjustada tulekahju.
3) Toitu küpsetades ärge unustage end teleri ette.
4) Ärge hoidke küttekollete vahetus läheduses kergesti süttivaid esemeid.
5) Lahtine tuli ei tohi jääda järelevalveta, küünlad tuleb asetada tulekindlale alusele ning ohutusse kaugusesse kergesti süttivatest esemetest.
6) Ärge liialdage kütmisega – kütke mõõdukalt ning vastavalt küttekeha kuumataluvusele. Siiber sulge alles siis, kui sütel ei ole enam leeke.
7) Ja lõpetuseks – viimane kustutab tule! Küünlad, kaminad ning teised lahtise tule allikad tuleb kodunt lahkudes või magama minnes kustutada.

Tõelist jõulurahu ja tuleohutut uut aastat!

Vaata Päästeameti jõulusoovide videoklippi:

Allikas: Päästeamet

Kiri Vanale, jõulude puhul

Tere, Vana!

Mul on Sinu üle hea meel! Et Sa olemas oled ja nii. Ega ma Sind päriselt ju näinud ei olegi, aga ma tean küll, et Sa oled. Paljud ei usu, aga nad ei usu niikuinii midagi. Mina tean, et Sa oled, õigemini tunnen.

Ma tahtsin Sinult paari asja küsida. Aga ei teagi kohe, kuidas alustada. Mul ei ole nagu midagi erilist hetkel vaja, tahaks lihtsalt rääkida. Mitte et ma kinke saada ei tahaks. Ikka tahaks. Aga rohkem tahaks Sinuga rääkida.

Vaata, täna jälle Sinu suurpäev – oled igal pool ja mitte kusagil. Oled kirikus ja oled viinapitsis, oled laulus ja oled sõimus. Ütle mulle ausalt, mis toimub? Sa kuuled-näed kõike. Mis värk on? Kas meiega, inimestega, on ikka kõik korras? Kas selle meie maailmaga on endiselt kõik OK?

Sa saad aru küll, mida ma mõtlen. Et mida me, inimeseloomad, teeme praegu, kuidas me elame. Miks me sünnime, kasvame ja siis kaotame ennast? Ärkame hommikul üles ja hakkame oma tõde kuulutama. Igaüks oma. Ärkame üles ja hakkame valitsema. Üle teiste. Ärkame ja hakkame kasumit teenima. Kellegi arvelt. Et endal oleks parem kui teisel. Miks teisel halvem peab olema, miks kõigil ei võiks hästi olla?

Loe edasi: Kiri Vanale, jõulude puhul

Rõugesse tuleb Favora automaattankla

Vastavalt täna AS Johnny ja Rõuge Vallavalitsuse sõlmitud lepingule ehitatakse Favora kaubamärki kandev automaattankla Rõugesse 1,5 aasta jooksul. Tankla rajatakse Rõuge alevikku Pargi tänava ja Nursi maantee vahelisele alale Ristmiku katastriüksusele. Munitsipaalomandis olev kinnistu koormatakse hoonestusõigusega AS Johnny kasuks 35 aastaks, millele andis heakskiidu Rõuge Vallavolikogu. Hetkel Rõuge vallas ja ka naabruses Haanja vallas tankimisvõimalus puudub.

Veebikogumik Saaremaa lastelauludest

Ettevõtlike naiste töö tulemusena on Saaremaa lastelauludest sündinud e-väljaanne, mis kannab pealkirja “Söit, söit, söit Sörve poole”, kirjutab Meie Maa. 

Projekti algataja ja sisulise eestvedaja Merit Karise sõnul seati väljaande koostamise eesmärgiks leida viisiga laule, mis sobiksid lastele ja lastega laulmiseks. Nii sisaldab värske veebikogumik valiku traditsiooniliselt lastelaulude hulka kuuluvaid hälli-, hüpitus-, mängitus- ning ahellaule. Samuti lihtsa sõnumiga regilaule, koduste tööde laule või loitsusid, laule, kus juttu loomadest, kalendri-, tantsu- ja mängulaule. Kogumikus leiab laulunäiteid pea kõigist Saaremaa kihelkondadest. Puuduvad Muhu laulud, millest on omaette väljaanne ning vähe leidub ka Mustjala lastelaule.

 “Loodame, et selline käepärane kogumik julgustab kasutama vanu laule ja mänge nii lapsi õppeasutustes kui oma kodus õpetades,” osutas Karise märkides, et põhjuseid, miks usaldada mitme sugupõlve vanadesse lauludesse jäädvustunud kogemust, on mitmeid. Nende sõnad, viisid ja tegevused on laste peal toiminud – neid uinutanud, lohutanud ja lõbustanud, arendanud kõnet, mõtlemist, tähelepanu ja muusikalisi oskusi ning muutnud täiskasvanu ja lapse omavahelise suhtlemise rõõmsamaks ja sisukamaks.

Kogumiku koostajad soovitavad kõigil väljaande kasutajatel läheneda esitustele ja nende kirjapanekutele loominguliselt: “See, mida salvestustelt tasub kuulata ja püüda järgi teha, on sõnade murdepärane hääldamine. Teine õppimist väärt joon on rütmiline vaheldusrikkus ja rütmi lähedus kõnerütmile.” 

 Veebikogumiku toimetas Janika Oras, väljaande koostasid Õie Pärtel Orissaare ja Esti Koppel Kuressaare Tuulte Roosi lasteaiast.

Kreenholmi endised töötajad said valuraha

Täna maksis töötukassa endistele Kreenholmi töötajatele välja ettevõtte pankroti tõttu saamata jäänud töötasu ehk maksejõuetushüvitise, kogusummas 13,5 miljonit krooni. Hüvitist maksti 597 inimesele. Lisaks maksis töötukassa Kreenholmi endistele töötajatele eelmiseks nädalaks välja 8,5 miljonit krooni koondamishüvitisi.

“Tänu pankrotihalduri ja pankrotistunud ettevõtte kiirele tegutsemisele ja korrektsele dokumentide vormistamisele sai see Eesti oludes väga suuremahuline maksejõuetushüvitise väljamaksmine nii kiiresti teoks,” ütles töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.

Viimase 8 aasta jooksul on töötukassa maksnud Kreenholmi koondamiste käigus koondamis- ja maksejõuetushüvitisteks kokku ligi 52 miljonit krooni. Töötukassa tegutsemisaja vältel on tegemist suurima väljamaksega ühele ettevõttele, sõnas Meelis Paavel. Kreenholmi pankrot kuulutati välja 30. novembril.

Rahvusraamatukogu on suletud 24.detsembrist 2. jaanuarini

Eesti Rahvusraamatukogu on suletud 24. detsembrist 2. jaanuarini. Täna, 23. detsembril on raamatukogu avatud kella 17ni.

Eurole üleminekuga seotud küsimustele vastatakse tasuta euroinfo telefonil 800 3330 27. detsembrist 2. jaanuarini kella 10-19.
31. detsembril kella 19st 1. jaanuari kella 3ni on euroinfo telefon suunatud Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi ühisele kommunikatsioonistaabi tasuta infotelefonile.

Eesti ISBN Agentuur, Eesti ISMN Agentuur ning Eesti ISSN Keskus töötavad 27.-30. detsembrini kella 9-13.

Rõuge hokiklubi saab nimeks Rõuge Snaiprid

Rõuge hokiklubi nime leidmise konkursil osutus ligi 100 pakutud nimevariandi seast valituks Rõuge Snaiprid.

Rõuge hokiklubi logo.

Ka hokiklubi logo on inspireeritud uuest nimest. Logol on kujutatud Rõugele sümboolset laululindu ööbikut, kuid hoopis agressiivsemas ja hokilikumas võtmes. Logo autoriks on Andres Varustin (OÜ Terav Pliiats).

Terve detsembrikuu toimunud hokiplatsi tegemine on samuti olnud tulemuslik. Rõuge Priitahtlike Pritsimeeste abiga valminud platsil tegevus juba käib.

Rohkem infot treeningute ja Snaiprite teiste tegevuste kohta www.facebook.com/rougehoki

Sea-TV alustas

Eile, 22. detsembril 2010 alustas uut hooaega Looduskalendri Metsakaamera. Näha saab peamiselt metssigu, aga ka kährikuid ja linde. Metsaelanike ninaesise eest kannavad hoolt Ilmatsalu jahimehed.
Meie metsadest on hakanud tulema teateid, et metskitsed on paksu lume tõttu surema hakanud. Vaata läbi veebikaamera, kuidas saavad saavad hakkama metssead: http://www.looduskalender.ee/node/8991.
Ära unusta jõulupühade puhul ka oma metsatuka neljajalgsetele söögipoolist viia.

Ilmus raamat talvistest aialindudest

Eesti Ornitoloogiaühingu ja kirjastus Menu koostöös on ilmunud raamat “Linnuelu aabits. Talvised aialinnud”.

Raamatust leiab juhised lindude toitmiseks, toiduvalikuks ja toidumaja ehitamiseks ning 30 tavalisema talvise aialinnu joonistused ja tutvustused. Lisaks on juttu sellest, kas ja miks on vaja linde toita ning miks ja millised linnud rändavad.

Tähetorni tähtpäev

Mikk Sarv

Eesti on tähtis. Kõike, mida me oma keeles oluliseks peame, seome tähtedega ehk nimetame tähtsaks. Tähtsate asutuste hulgas meie maal on keskne koht Tartu Ülikoolil, mis taasavati 208 aastat tagasi. Vaid kaheksa aastat hiljem sai Ülikool veelgi tähtsama ehitise – Tartu Tähetorni.

Küllap oli tookord tähetorni avamise juures ka seitsmeteistaastane üliõpilane Priidu-Jüri-Villu ehk Friedrich Georg Wilhelm Struwe, kes järgneva poole sajandi jooksul oma avastuste ja arvutustega tegi Tartu Tähetorni ülemaailmselt tähtsaks kohaks. 1837 avaldati Struwe mõõdetuna kaugus Päikesesüsteemi-välise tähe Veegani Lüüra tähtkujus. 1816-1855 mõõdeti Tartu Tähetorni läbiva meridiaankaare pikkus enam kui 2800 kilomeetri ulatuses Põhja-Jäämere ääres asuvast Hammerfesti linnast Musta mere lähistel paikneva Izmaili linnani. Mõõdistamise ajal hõlmas Tartu meridiaanikaar vaid kahte riiki – Venemaad ja Rootsit. Tänapäeval läbib sama kaar kümmet riiki, kes üheskoos on kaare tähised liitnud UNESCO maailmapärandi nimekirjas olevaks mälestusmärgiks.

Tähed on tähtsad, sest kõik soe ja valge, mida eluks vajame, tuleb tähtedelt, eriti meie oma tähelt Päikeselt. Praegu on meie Päike Maa kumeruse taga peidus. Sellesama kumeruse taga, mille aitas ära mõõta meie tähetorni kaua-aegne juhataja Struwe. Valminud tähetorni võtmed anti esimest korda ülikooli rektorile üle talvisel päikese pesas olemise päeval. Meie pärimustarkuse järgi puhkab Päike peale talvist pööripäeva mõned päevad oma talvepesas, justnagu kogudes jõudu tagasiteeks meie poolkerale. Just see pesapäevade aeg on kõige parajam tähtsatele tegemistele aluse panemiseks. Loodame siis, et järgmised kaks sajandit on Tartu Tähetorn jätkuvalt uute ning tähtsate taipamiste sündimise paigaks nii nagu möödunud sajanditel.

Eile tähistasime kahesaja päikese tagasitulemise möödumist tähetorni valmimisest. Seda tegime selleltsamalt päikeselt laenatud tulega. Tuletantsijad süütasid tulikirja, kus on tuliste tähtedega kirjas juubelinumber. Sama tuli peegeldub tagasi meie kõigi südametes – oleme ju ka ise elusolenditena peegeldus tähisest Kõiksusest. Taevas on tähtis, Ülikool on tähtis ja tähetorn on tähtis. Tähetorni valmimist tähistades oleme ka ise tähtsad ning lähemal tähtedele, kellest oleme siia ilma sündinud.

Võrreldakse linnanaiste ja -meeste keskkonnamõju

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ning SA REC Estonia on asunud võrdlema naiste ja meeste ökoloogilist jalajälge. Vaatluse all on Tallinna linna ja Tallinnaga igapäevaselt seotud lähiümbruse elanikud. Uuritakse, kas erinevate sugupoolte mõju ümbritsevale keskkonnale on erinev. Kui nii, siis millised on erinevused ja mis võiks olla põhjuseks? Uuring toimub samaaegselt kolmes linnas – Helsingis, Riias ja Tallinnas, toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Küsitluses osalemiseks tuleb minna kodulehele http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/, kust leiab ökoloogilise jalajälje kalkulaatori. Üksikisiku keskkonnamõju arvutamisel võetakse arvesse vastaja tarbimis- ja toitumisharjumusi, transpordikasutust, elutingimusi jpm. Küsitluse lõpul arvutab kalkulaator välja vastaja ökoloogilise jalajälje. Samalt kodulehelt leiab lugeja ka nõuandeid, kuidas oma mõju Maale vähendada.

Uuringu tulemused selguvad 2011. aasta kevadeks.