Nädala pärast õpetatakse Võrus filmistsenaariumi kirjutama

Kolmapäeval, 16. veebruaril kell 14-20 toimub Võru kultuurimajas Kannel Filmitalgute järgmine stsenaariumikirjutamise koolitus.

Koolituspäev on jagatud sarnaselt varasemalt toimunud koolitusele kaheks osaks, millest esimeses pooles antakse ülevaade filmi eriosadest ja žanritest ning tutvustatakse stsenaariumi struktuuri koos kirjutamise mudeliga. Päeva teises osas tegeletakse aga praktiliste ülesannetega. Päeva vältel saab kindlasti näha ka filmilõike Eesti või
maailma filmitegijate varasalvest ning tutvuda Filmitalgute veebipõhise stsenaariumikirjutamisega.

Stsenaariumikoolitust Võrus viib läbi noor filmitegija Rasmus Merivoo.

Koolitus on tasuta.

Eelnev registreerimine oleks soovituslik hiljemalt 14.veebruariks e-posti aadressil vorumaa@filmitalgud.ee.

Loe edasi: Nädala pärast õpetatakse Võrus filmistsenaariumi kirjutama

Rannamõisa rahvas protestib kultuuriküla vastu

Harku vald plaanib Rannamõisa elamutevahelisele maa-alale ehitada kultuuriküla, mille vastu hakkasid kohalikud protestima juba 2008. aastal, kui plaan avalikustati.

Siis kogusid elanikud 95 inimese allkirjad ja esitasid vallale pöördumise, milles nõuti detailplaneeringu peatamist, vahendab Reporter.ee.

Kohalike esindaja Veiko Potisepp ütles, et vallalt ei tulnud pöördumisele mingit vastust. «2009 november ma koostasin uue kirja ja saatsin valda, selle peale sain ma vastuse jaanuaris 2011, et tulge palun 8. veebruaril avalikule arutelule,» kirjeldas Potisepp.

Nüüd ongi jõutud sama planeeringu esimese aruteluni. Abivallavanem Erik Sandla ütles, et protestijate kirjalikult esitatud vaietele on vastatud. «Aga kui nad need vaided ikkagi üles jätavad, siis lõpptulemus ongi, et me jõuame selle planeeringuga maavanema juurde, kes siis lõpliku otsuse teeb,» rääkis Sandla.

Detailplaneeringu teostamisel langetataks auväärse eaga pargipuid ja elusloodusele piirkonnas eriti ruumi ei jääks. Kohalikud soovivad aga, et piirkond jääks ka edaspidi vaikseks parkmetsa alaks, ütles Potisepp.

«Võib öelda, et olen rääkinud ümberkaudsete majade elanikega ja mitmed neist on öelnud just, et neil on väga hea meel, kui see pargiala saab korrastatud,» pole abivallavanem Sandla sellega täiesti päri.

Peamiselt kardavad kohalikud rahuliku elukeskkonna kadumist – 400 kohaga vabaõhulava tooks lärmi koduukse alla. Sandla möönab, et laulukaare ja vabaõhulava saaks vald ehitada ka mujale, näiteks Muraste karjääri, kuid esialgu jääb kultuuriküla plaan muutmata ja kohalikud saavad arvamust avaldada detailplaneeringu avaliku arutelu käigus.

«Kui inimesed leiavad, et see välilava või mõni muusikaüritusteks mõeldud maja või ka spordiplats ei sobi sinna keskkonda, siis järelikult vastavalt sellele on vaja toimida,» ütles Sandla.

Allikas: tallinnapostimees.ee

Obinitsas näeb laupäeval filmi “Peko päiv”

Sel laupäeval, 12. veebruaril kell 18 näitab Luhamaa selts Obinitsa seltsimajas filmi “Peko päiv”. Pärast filmi saab tantsu keerutada.

„Peko päiv“ on Luhamaa nulga rahva suvine filmiprojekt. Idee sai alguse juba viis aastat tagasi internetist avastatud mälestuste lugemisel. Need kuuluvad Napi küla mehele Semjon Aasale, kes pani need kirja 1971. aastal vana mehena. Kirjapandu jutustab kohalike meeste riitustest seoses viljakusjumal Pekoga XX sajandi alguses. Filmi tegevus on sellest lähtuvalt asetatud aastasse 1910. Sel ajal oli Aasa Semmel (kohalikus kõnepruugis) veel noor poisike. Intriigi tekitab vastuolu ametliku religiooniga – õigeusuga – ja ikalduse tõttu meestesse siginev kahtlus, et kõik halb tuleneb vanade kommete hääbuda laskmisest. Kõik, mis linateoses näha, on võetud mälestustest ja on reaalselt omal ajal toimunud. Midagi pole ära võetud ega lisatud.

Ühtseks looks sidus mälestused Aarne Leima, teostamisega aitas Matis Leima. Näitlejad on kohalikud külamehed, kel oli indu asjaga kaasa tulla. Rahvariided on meestel enamasti isiklikud, naiste omi on laenatud tuttavatelt väljaspoolt Luhamaad. Filmimisel kasutati Panasonicu filmilindile salvestavat käsikaamerat ja statiivi, siin-seal ka kaameraga ühendatavaid välimikrofone. Montaažilauaks oli programm MagiX Movie Editor SE, kasutada Matis Leima ise omandatud kogemustepagas eelnevate lühifilmidega tegelemisest.

Lisainfo: Rieka Hõrn, riekake@gmail.com

Metsandustöötajad võistlevad üheksal spordialal

Sel neljapäeval ja reedel kohtuvad metsasektori esindajad Põlvamaal Mammastes, et talimängudel selgitada parimad üheksal spordialal. Võistlustele on registreerinud 350 osalejat.

Mammastes toimuvatel talimängudel saab võistelda üheksal spordialal: suusatamine, male, kabe, lauatennis, bridž, koroona, korvpall ja võrkpall. Esimese päeva õhtul toimub meelelahutuslik võistlus tõukekelgu teatesõidus, kus võistkonnad võidakse moodustada kohapeal arvestamata traditsioonilisi organisatsioonide meeskondi.

Mõlemal päeval toimuvad ka tõukekelgumatkad, kus osaleb 42 matkajat. Matka pikkuseks on kümmekond kilomeetrit Taevaskotta ja tagasi.

Omavahel võtavad mõõtu metsanduse töötajad, metsanduslike õppeasutuste õpilased ja üliõpilased ja erametsaomanikud koos peredega. Osalejate seas on ka metsandusest pensionile läinud töötajaid. Tänavune osalemine on mullusest aktiivsem. Mullu osales talimängudel 282 inimest, tänavu on aktiivsus märgatavalt tõusnud 350 osalejani.

Võistlustel peetakse arvestust individuaalselt ning teise päeva lõpuks tehakse kokkuvõtted meeskondlikest tulemustest. Nagu igal aastal, on ka tänavu kõike populaarsem ala suusatamine, kus osaleb kokku 133 meest ja naist vaba ja klassikalise sõidutehnika peale kokku.

Lisainfo: Mart Kelk, talimängude peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi projektijuht, tel 5349 0286, mart.kelk@metsaselts.ee.

Otepääl teeb täna uksed lahti talispordimuuseum

Ka neid kahte Kristina Šmiguni Torino olümpiakuldmedaleid saab talispordimuuseumis näha. Foto: epl.ee

Täna avatakse Otepääl Tehvandi spordikeskuse staadionihoones ametlikult Otepää talispordimuuseum,  muuseum asub tegutsema Eesti spordimuuseumi filiaalina.

Uus muuseum asub täitma Otepää suusamuuseumist vabanevat nišši, sest seni Otepää kirikumõisa pastoraadihoones tegutsenud suusamuuseum lõpetas oma tegevuse 2010. aasta lõpul.Töö Otepää talispordimuuseumi ekspositsiooni ettevalmistamisel on kestnud alates 2009. aasta lõpust. Püsiekspositsiooni, millel suurust ligi 150 m2, kujundas arhitektibüroo Lunge ja Ko, kes kaasas töösse mitmeid teisigi heal tasemel spetsialiste. Põnevate filmiklippide kokkupanijaks oli Artur Talvik, suurte kunstfotode ning fotomontaažide autoriks Ott Kadarik, atraktsioonid valmisid Aare Baumeri eestvedamisel, helikujunduse lõi Toomas Lunge. Oma abist uue muuseumi loomisel ei öelnud ära spordialaliidud, spordisõbrad ja teisedki asjahuvilised.

Uus ekspositsioon pakub külalistele mõndagi põnevat. Väljapaneku kroonijuveelideks on kindlasti Eesti talisportlaste võidetud medalid ja auhinnad olümpiamängudelt ja teistelt suurvõistlustelt, samuti erinevate talisportlaste võistlusvahendid ja -riietus. Kuid mitte ainult! Muuseumiseinte vahel leiavad koha mitmed põnevad atraktsioonid. Huvilised saavad oma suutlikkust testida kuulsast Tehvandi tõusust üles rühkides ja võrrelda võimeid talviste sportlaste võistluskiirusega. Kaasa saab elada lume sünnile ning tutvuda võib suusamäärimise saladustega. Suurtelt ekraanidelt on vaadata meeleolukas videovalik Eesti talispordi eilsest ja tänasest päevast ning rohkesti infot on peidus muuseumi arvutipargis.

Kõigile huvilistele on talispordimuuseum avatud alates homsest, 10. veebruarist kolmapäevast reedeni kell 11-17, laupäeviti-pühapäeviti kell 11-16.

Lisainfo: Tanel Uibo, Otepää talispordimuuseum juhataja, tel 7663 670, 526 4600, tanel@spordimuuseum.ee

Ruhnu Korsi talul on lootust korda saada

Otsus 2008. aasta lõpus Eesti riigile kingitud ja Ruhnu saarel asuva Korsi talukompleksi kordategemiseks ning sinna muuseumi rajamiseks vajaliku raha eraldamise kohta peaks tulema veebruari jooksul.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Korsi talu hoone kahjustunud nurk, mille palkidel on näha seeni. Foto: Kaarel Lauk

Eile Tallinnas kultuuriministeeriumis käinud Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa tõdes, et ministeeriumis oli Korsi talust küll juttu, kuid olukord olevat siiani ebaselge, sest midagi ei ole otsustatud.

“Taotlusi laekus kordades rohkem kui osati arvata, sellepärast on asi venima jäänud. Kui töömaht oleks olnud väiksem, oleksid tulemused teatavaks saanud detsembri lõpus,” lausus Ettevõtte Arendamise Sihtasutuse (EAS) kommunikatsioonikoordinaator Merilin Pärli.

Kas Saaremaa muuseum Korsi talu kordategemiseks raha saab, peaks tema väitel selguma nädala-paari jooksul. Muuseum esitas EAS-ile taotluse Korsi talu korrastamiseks 13 miljoni krooni saamiseks Euroopa Liidu piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist möödunud aastal. Kultuuriministeeriumi omaosalus sellest oleks 15 protsenti. Taotluste esitamise tähtaeg oli augustikuus.

Seened nurgapalkidel

Ruhnlase Kaarel Laugu sõnul on Korsi talu elumaja palkidest otsaseina nurk vihma tõttu nii palju kahjustada saanud, et seal kasvavad juba seened. “Seened viitavad, et niiskus on sinna pikka aega ligi pääsenud,” ütles Lauk. “Euroraha ootamine ei tähenda, et vihm võib kusagilt läbi joosta. Hoone mädaneb enne ära, kui raha ükskord kohale jõuab,” pahandas ruhnlane. Ta ootab huviga, millal muinsuskaitseamet kultuuriministeeriumile ja Saaremaa muuseumile ettekirjutuse teeb. Loe edasi: Ruhnu Korsi talul on lootust korda saada

Uuelt FB leheküljelt leiab kiiremad ja tähtsamad soome-ugri maailma uudised

Asutatud on Finno-Ugric world; Soome-ugri maailm; Финно-угорский мир.

http://www.facebook.com/pages/Finno-Ugric-world-Soome-ugri-maailm-Finno-ugorskij-mir/134355976631675?v=info

Soome-ugri maailm.
Soome-ugri maailm on Facebooki grupp, mis toob teieni kõige kiiremad ja tähtsamad uudised kogu soome-ugrilaste maailmast, kus elab ligi 25 miljonit inimest. Iga uudis, arvamus ja ka kutse sõpradele liitumiseks on väga teretulnud. Mis keeltes kirjutada, on vaba valik. Saagu sest paigast maailma suurim soome-ugrilaste uudisportaal, mis toob meile teabe kogu sest 25 miljoni elanikuga imelisest maailmast. Loe edasi: Uuelt FB leheküljelt leiab kiiremad ja tähtsamad soome-ugri maailma uudised

Täna on puhkepäev!

Kes täna, keset talvist töönädalat väsinud on, võib julgelt puhkepäeva võtta, seda tegid ka meie esivanemad – täna on nimelt luuvalupäev. Puhkamine on luuvalupäeval kohustuslik.

Luuvalupäev 9. veebruar on lihtsalt puhkepäev. Mingit pidulikkust või erilisi tavasid, mida järgida, ei ole. Tuleb vaid puhata ja hoiduda ka tantsimisest, jooksmisest ja hüppamisest. Vastasel korral võivad luud-liikmed järgneva aasta jooksul valutada.

Boecler-Kreutzwaldi raamatus seisab:

[—] luuvalopääv oli varem puhkusepäev, mil ükski tööd ei tohtinud teha, muidu vaevaks teda kogu aasta liigesevalu. Pihkva eestlaste (setude) juures on see tänapäevalgi maksev, seetõttu kõik vabad inimesed katkestavad sel päeval töö.

PÄRIMUST

Ka magatud luuvalupäeva hommikul pikemalt kui harilikult teistel hommikutel, et kosutada tervist.

Saarde

Luuvalupäeva peetud vanal ajal Saardes ikka 9. veebruaril, nüüd seda päeva enam ei peeta. Sellel päeval ei ole tohtinud joosta, hüpata ega tantsida, siis saavad sellel aastal kõik luud ja liikmed valutama.

Saarde

Luuvalupäeval valutavad luud, ei tea miks.

Paistu

Luuvalupäev 9. II. Ei tohi sel päeval lammast niita. Kui sel päeval lammast niidetakse, siis kasvavad lambad valju villa.

Reigi

Luuvalupääva ja tuhkapääva, siis villu ei tehta (ei kedrata, kaarita, ei tohi villast riiet ömmelda). Kui tuhkapääva teed, siis riie läheb tuhakarvaseks, kui luuvalupääva, siis luukarvaseks.

Reigi

Allikas: Maavalla Koda

Talleta ajalukku “Minu auto”

Eesti Rahva Muuseum kutsub Teid osalema traditsioonilisel teatmematerjali kogumise võistlusel. Teemal “Minu auto” oodatakse lugusid igapäevasest autokasutusest, autodega seotud uskumustest ja rituaalidest, värvikatest juhtumistest, anekdootegi.

Kui olete pikaaegne autoomanik, oleksime tänulikud mälestuste ja võrdluste eest, kuidas auto kasutus on muutunud võrreldes varasemate aastatega. Mida sümboliseerib auto – liikumisvabadust, kiirust, kulusid? Kas auto on lihtsalt käepärane kodumasin või pigem üks pereliikmetest või hoopis uhkuseasi?

Võimalik on esitada ka vabateemalisi võistlustöid. Rohkem infot ja teemasid pakuvad küsimuskavad, mida leiate veebis: http://www.erm.ee/kirjasaatjad Soovi korral küsige küsimuskavu muuseumist.

Käsikirjalised tööd tuleb vormistada A4 -formaadis paberile. Neilt, kellel on arvuti kasutamise võimalus, oodatakse kaastöid digitaalsel kujul e-kirjaga või CD-le salvestatuna. Mälestuste illustreerimiseks on oodatud nii fotod kui filmid.

Tööd saata kas e-postile: tiina.tael@erm.ee või aadressil Eesti Rahva Muuseum Veski 32, 51014 Tartu. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 31. juuli 2011.

Võistlusele laekunud tööd vaatab läbi žürii, kes teeb kokkuvõtteid iga teema kohta eraldi. Paremaid töid auhinnatakse rahaliste preemiate ja muuseumi väljaannetega. Võistluse tulemused tehakse teatavaks kirjasaatjate päeval septembris 2011 ning avaldatakse muuseumi kodulehel.

Pannes kirja oma teadmised ja kogemused, annate panuse meie kultuuripärandi säilimiseks ning uuteks näitusteks ja uurimusteks. Muuseum ootab Sinu lugu!

I Eesti Naiste Tantsupidu

Miks naised käivad tantsimas? Praegu sellepärast, et suvel toimub Jõgeval esimene naiste tantsupidu? Aga muidu vist sellepärast, et … noh, et on naised, et edevad, et tahavad …

Seekord on kõik teisiti. Naised ei oota algatust meestelt, vaid teevad ise. See saab olema hingeliigutav NaiseLugu, kui 2882 ema, tütart, vanaema seda tantsukeeles jutustavad. … aga naine ilma meheta on kui lill ilma leheta …, sestap on 240 isa ning poega oma- ja koostantsimisega toetamas lugu, kuidas on õnnestunud siin tuulte tallermaal lapsed ikka eestlasteks kasvatada, rääkis pealavastaja Ülo Luht.

Pidu tuleb. Kokku on registreerinud üle Eestimaa 253 tantsurühma 3122 tantsijaga. Esindatud on kõik maakonnad,soovijaid on ka Rootsist, Leedust ja Ameerikast. Korraldajate üllatuseks on I Eesti Naiste Tantsupeole registreerinud kõige rohkem tantsijaid Harjumaalt – 34 tantsurühma 420 tantsijaga. Neile järgneb Tartu linn ja Tartumaa 27 tantsurühma 336 tantsijaga.

Praegu on kõik peale päevatööd pingeliselt treenimas, sest 12. märtsist algavad tantsupeo eelproovid ja ülevaatused maakondades. Ainult hästi selgeks õpitud-harjutatud tantsudest küpseb tantsupeo etendus NaiseLugu, ütles ettevõtmise peakorraldaja Airi Rütter.
Pidu läheb käima 12. juunil Jõgeva linna staadionil ja lugu jutustatakse kaks korda: kell 15 ja kell 19. Pääsme peole saab Piletilevist lunastada juba praegu. Kohtade arv on piiratud, vaid 2000 piletit etenduse kohta.

Lisainfo: www.naistetantsupidu.ee

Otepää andis Kolkjale tõukekelgupealinna tiitli

Rändur Rääbis ja Otepää karu. Foto: Peipsimaa külastuskeskus
Pühapäeval, 6. veebruaril toimunud tõukekelgupäeva ‘Kolkja Kelk 2011’ raames leidis aset üks teinegi tähtis sündmus. Nimelt täienes Eesti teemapealinnade maastik ühe pealinna võrra, kui talvepealinn Otepää omistas peipsiäärsele Kolkjale tõukekelgupealinna tiitli.

Kolkja on traditsiooniline vene vanausuliste küla, kus on siiani säilinud eripärane vanausuliste arhitektuur, kombed ja usk. Kolkjas tegeldakse aktiivselt ka turismiarendusega – viimase aasta jooksul on siin algatatud uusi kogupereüritusi (lisaks Kolkja Kelgule ka Kolkja Sibulapidu) ja avatud Peipsimaa Külastuskeskus, mis on nüüdseks teenindanud tuhandeid Peipsimaa külastajaid.

Kolkja lipulaevaürituseks on tõukekelguvõistlus ‘Kolkja Kelk’, mis sel aastal toimus juba teist korda, eelmise aastaga võrreldes veelgi suuremalt ja uhkemalt. Kahel võistlustel osales kokku üle 100 tõukekelgutaja, auhindu jagati nii individuaal- kui meeskondlikus arvestuses. Ürituse patrooniks oli Rändur Rääbis – Peipsimaad mööda ringi rändav muinasjutuline kala, kellest on kujunemas piirkonna maskott.

Lisaks haaravatele võistlustele ja Eesti Kunstiakadeemia tudengite disainkelkude näitusele sai ‘Kolkja Kelk 2011’ üheks kõrghetkeks tõukekelgupealinna tiitli üleandmine Kolkjale Otepää valla delegatsiooni poolt. Pidulik tseremoonia algas Otepää vapiloomaks maskeerunud vallavanema Andres Visnapuu sütitava kõnega, milles Kolkja rahvale pandi südame peale tõukekelgupealinna tiitliga kaasnevat suurt vastutust. Uime teemapealinnade saual hoides, tõotas Kolkja delegatsiooni esindanud Rändur Rääbis tiitel igati väärikalt välja teenida. Niisiis, kel vähegi soovi kelgutada värskes tõukekelgupealinnas – Kolkja ootab teid! Kui endal pole kelku käepärast, saab seda laenutada Peipsimaa Külastuskeskusest (www.peipsimaa.ee).

Kairi Villemson, Peipsimaa Külastuskeskus

Põlvamaa kooliteatrite festival kuulutab välja näidendikonkursi

1.-2. aprillini Kanepi Seltsimajas toimuv Põlvamaa kooliteatrite festival kuulutab välja näidendikonkursi. Konkursi eesmärgiks on koguda Põlvamaa noorte näitekirjandusloomingut ning rikastada seeläbi maakonna kooliteatrite repertuaari.

Parimad tööd saavad autasustatud žürii poolt lõppfestivalil. Konkursi osalussihtgruppi kuuluvad Põlvamaa ja Põlvamaalt tänaseks lahkunud noored vanuses 7-26 eluaastat. Teema osas konkurss piiranguid ei sea. Küll aga mõeldes Põlva maakonnas väljakuulutatud Mäletamisaastale antakse välja eripreemia teemaga seotud võistlustööle.

Näidendikonkursi töid ootab Kanepi Seltsimaja 28. märtsini.

Näidendikonkursil on osalema oodatud ka koolid, sest konkursi raames valitakse ka parim juhendaja. Konkursi võitjad kuulutatakse välja 1.-2. aprillil Kanepi Seltsimajas toimuval festivalil. Võistlustööd võistlevad neljas vanuseastmes: 1.-4., 5.-9., 10.-12. klassi õpilased ning gümnaasiumi lõpetanud noored või üliõpilased kuni vanuseni 26 eluaastat.

Konkursi reglement on saadaval Põlvamaa kooliteatrite festivali kodulehelt http://kooliteater.polvamaa.ee

Ilmus Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2009/2010

Tartu Ülikooli Kirjastuselt ilmus Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2009/2010, milles sisalduvad ülevaated, analüüsid ja esseed Eesti meediamaastiku kohta paaril viimasel aastal. Tähelepanu all on nii hetkeseis kui suundumused ja väljavaated traditsioonilises meedias.
Reedel, 18. veebruaril 2011 kell 15 toimub TÜ peahoone auditooriumis 128 Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamatu esitlus. 
Paljude kirjutiste aluseks on seltsi koosolekutel peetud ettekanded. Käsitluse all on trükiajakirjandus (nii üleriigilised ajalehed kui ka maakonnalehed, samuti ajakirjad), raadio, televisioon ja ajakirjanikutöö. Raamat sisaldab rohkesti meediastatistikat ja uuringute tulemusi. Avaldatakse Juhan Peegli publitsistikat puudutav ettekanne 1983. aastast, autorite hulgas on Hagi Šein, Andres Jõesaar, Indrek Treufeldt, Maarja Lõhmus, Janek Luts, Sulev Valner, Roosmarii Kurvits, Indrek Ude, Peeter Vihalemm jpt.

Info: http://aki.ut.ee/selts

Vabatahtlik Reservpäästerühm otsib täiendust

Vabatahtlik Reservpäästerühm (RPR) ootab oma liikmeskonnaga liituma teotahtelisi vabatahtlikke, kes soovivad panustada ühiskonna heaks. Oma tegevusega aitab RPR kutselisi päästjaid suurõnnetustel nagu maastikutulekahjud, reostuse ja loodusõnnestuste tagajärgede likvideerimine, politseid kadunud inimeste otsingul ning teha nii tuleohutus- kui veeohutusalast ennetustööd.

RPRi liikmeks saamiseks on esmalt vajalik läbida vabatahtliku päästja koolitus, samuti koolitatakse esmaabi ja otsinguteemadel.
Liitumise soovi avaldamiseks on vaja hiljemalt 15.veebruariks täita CV vorm veebileheküljel: http://www.rpr.ee/Paeaesteruehmast/Liitu-Paeaesteruehmaga. Veebilehelt on võimalik leida ka täpsemat infot koolituste ja RPR tegevuse kohta.

Vabatahtlik Reservpäästerühm on tegutsenud aastast 2002. See loodi algselt abistamaks kutselisi päästjaid suurõnnetustel (metsapõleng, õlireostus, loodusõnnetused) ja toetamaks politseid kadunud inimeste otsingutel maastikul või varemeil. Aja jooksul oleme eelnevalt märgitud tegevuste kõrval hakanud tegelema ka ohutusalase ennetus- ning koolitustööga. Praeguseks on Päästerühmas 158 liiget, neist 18 on koerajuhid ning tegelevad päästekoertega.

Kuressaare väikelastekodu palub abi invabussi soetamiseks

Kuressaare väikelastekodu ühes Kallemäe kooliga otsib ratastoolilastele liikumiseks hädavajaliku invabussi ostmiseks toetajaid. Invabussi soetamiseks tuleb kokku saada ligi 64 000 eurot ehk miljon krooni.

Spetsiaalset invabussi, mis mahutab korraga vähemalt kümme ratastooli pole maakonnas siiani olnud, vajadus selle järgi on aga suur.

Väikelastekodu juhataja Kaire Kiil kirjeldas ratastoolilastega väljaminekut ajalehele Meie Maa nii:
“Esmalt rendime bussi, millele pannakse järelkäru järgi. Kokkupandud ratastoolid tõstavad kasvatajad siis kärusse ning lapsed bussi. Vajalikku punkti kohale jõudes tuleb ratastoolid lahti võtta ning lapsed neisse istuma tõsta. Ürituselt lahkudes kõik eelkirjeldatu kordub,” rääkis lastekodu juhataja.

Kiil lisas, et invabussi puudumise tõttu asub hetkel ka Kallemäe kooli Kuressaare filiaali hooldusklass väikelastekodu majas. Ka ei saa täna kõnealuseid lapsi seepärast viia Kallemäe kooli kutseõppe tegevustest osa saama.

Varasemalt on invabussi üritanud läbi haridusministeeriumi maakonda hankida Kallemäe kool, kes esitas selleks ametiasutusele isegi taotluse. Paraku erilist lootust ministeeriumi abiga invabuss saada koolil tänaseni pole.

Selleks, et Saare maakonna ratastoolilaste elukvaliteeti parandada, saavad kõik head inimesed ja ettevõtted anda oma panuse – rahalised annetused invabussi soetamiseks on oodatud EV Rahandusministeeriumi a/a 10220034797010. Ülekandele lisada viitenumber 2500074615 ning selgitusse kirjutada Kuressaare väikelastekodu.

Matsalu loodusfilmide festivali paremik täna taas Tartus

Täna õhtul kell 18 saab Tartu Keskkonnahariduse Keskuses taas vaadata VIII Matsalu Loodusfilmide Festivali paremaid filme. Linastub kaks filmi: Saksamaal valminud “Koletis Badesees?” ja Venemaal tehtud “Jahihooaeg”.  

Rezissöör Florian Guthknechti tehtud “Koletis  Badesees?” räägib 1761. aastal Oderi jõest väljatõmmatud 372kilogrammisest sägast. See polnud kaugeltki tavaline kala, tema eel käisid juba siis legendid ja müüdid. Tõsilood või kalamehejutud? Sägade uurimisele pühendunud ekspert Oliver Petrart ja auhinnatud allveefilmimees Sigi Braun on on teinud koos ägeda filmi väga suurest kalast.

Rezissöör Dimitry Pishulini “Jahihooaeg” pajatab loo huntidest, kes on omandanud halva kuulsuse oma äkkrünnakute, ootamatute ilmumiste ja (mõnede meelest) piiritu julmusega. Loodus on kujundanud hallivatimehest väsimatu jooksja, visa jälitaja ja täiusliku ründaja.  Film tutvustab huntide erinevaid jahimeetodeid.

VIII Matsalu filmifestival toimus mullu septembris, sel aastal oodatakse loodusfilmide huvilisi Matsallu 14.-18. septembrini.  Matsalu Loodusfilmide festivali interneti koduleht www.matsalufilm.ee.

Täna saab taas filmistsenaariumeid õppida kirjutama

  Täna kell 11-18 toimub Tabivere Vabaajakeskuses Filmitalgute arvult kolmas stsenaariumikirjutamise koolitus.

Koolituspäev on jagatud kaheks osaks, millest esimeses antakse ülevaade filmi žanritest ning tutvustatakse stsenaariumi struktuuri koos kirjutamise mudeliga. Päeva teises osas tegeletakse aga praktiliste ülesannetega. Päeva vältel saab kindlasti näha ka filmilõike Eesti filmitegijate varasalvest ning lisaks tutvuda Filmitalgute veebipõhise stsenaariumikirjutamisega.
Jõgevamaa stsenaariumikoolitust Tabiveres viib läbi noor filmitegija Rasmus Merivoo. 

Filmitalgud  toimuvad Kinobussi ja Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 eestvedamisel terve aasta. Kinokunsti ning osaluskultuuri kokkupuutepunkte kompava eksperimendi eesmärgiks on panna eestimaalased ühiselt filmi tegema. 
 
Eesti filmiprofid viivad kõigis maakondades jaanuarist aprillini läbi filmikoolitusi. Koolitustel ning veebikeskkonna www.filmitalgud.ee vahendusel saavad kõik soovijad kaasa rääkida filmi aluseks oleva stsenaariumi kirjutamisel, hiljem ka sobivate näitlejate valikul, võtteplatside ettevalmistamisel ning filmimisel.
 
Filmivõtted 15 Eesti maakonnas on plaanis läbi viia 2011. aasta augustis, film ise esilinastub novembris. Filmitalgute käiku kajastab erisaadetega ETV, filmi telelinastus on kavandatud 2012. aasta 1. jaanuariks.

Pärimusmuusika Ait sai põrandale soojad vaibad

Autorid koos vaipadega

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia andis Pärimusmuusika Aidale  12 tudengite valmistatud rõõmsavärvilist kaltsuvaipa, mida hakatakse kasutama kontserdilavade kujundamiseks.

Kooli rahvusliku tekstiili õppekava hoidja ning lektor Kristi Jõeste rääkis, et vaibad valmisid esmakursuslaste käe all. „Kuna kaltsuvaiba tegemine on kõige lihtsam kudumise tehnika, aitab see noortel hõlpsasti aru saada, kuidas üks kangas üldse tekib. Tänavu oli neil seda eriti hea teha, sest algusest peale oli teada kus ja kuidas vaipu kasutama hakatakse – usun, et see oli tüdrukutele väga motiveeriv. Pealegi on aida sisemus kujundatud selliselt, et sinna sobivad looduslike värvidega tehtud tekstiilid suurepäraselt,“ sõnas Jõeste.

Aida administraator Silja Soo avaldas heameelt, et kultuuriakadeemia tuli õppeaasta algul vaipu pakkuma ning andis kontserdimaja töötajatele võimaluse meelepärased kavandid ise välja valida. „Oleme vaipu lavade kujundamiseks varemgi kasutanud, kuid tahtsime juurde tuua midagi sellist, millel on oma lugu ning otsene seos Viljandiga. Valisime välja sellised kavandid, mis omavahel kõige paremini kokku sobisid, kuid pakkusid samas kontraste ning olid pilkupüüdvad ka eraldiseisvana.“

Vaipade autorid on Kärt Aedviir, Liis Jürken, Maarja Noorväli, Enelin Pedak, Pille Pilvar, Hanna Reilson, Signe Rätsepso, Kadi Salumets, Vaike Salus, Kadri Soone, Maren Suurna ja Kadri Viin.

20. veebruarini on huvilistel võimalik vaipu uudistada aida fuajees.

Allikas www.folk.ee

Ragn-Sellsi juht kinnitab täna juhtimise jututoas, et väärtused ei ole prügi

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) on käima lükanud koolitussarja kodanikuühenduste juhtidele – ”Juhtimise jututoad”, kuhu on oodatud rohkem või vähem kogenud praktikud, et koos jututoa külalisega ja omavahel arutada erinevaid organisatsiooni juhtimisega seotud küsimusi, rääkida oma ja kuulda teiste kogemustest, uutest ideedest ja toimivatest lahendustest, saada nõu oma töö paremaks korraldamiseks ja anda seda ise teistele. Täna on juhtimise jututoas ASi Ragn-Sells  juhatuse esimees Rein Leipalu, kes keskendub jututoas väärtuste lahtimõtestamisele.

Külaline arutleb teemadel , mis puudutavad organisatsiooni põhiväärtusi ja selle seoseid nii strateegilise juhtimise, töötajaskonna hoiakute ning eesmärkide saavutamisega.

Jututuba algab Tallinnas  Sisaliku restoranis (Pikk 30) täna kell 16.

Viljandit saab muuta veebi teel

Viljandi

Avanes veebikeskkond Minu Viljandi, mille kaudu viljandlased saavad avalikult kaasa rääkida oma linnaga seotud probleemide ja lahenduste leidmisel ning otsuste tegemisel. Keskkonna edukal käivitumisel laieneb ettevõtmine tulevikus ka teistesse Eesti linnadesse.

 Veebikeskkond, mille loomise idee sündis Minu Eesti mõttetalgutel, pakub linnakodanikele võimalust avalikult kaardistada linnakeskkonnas lahendamist vajavaid probleeme, pakkuda välja ideid olemasolevate kitsaskohtade lahendamiseks ning ühtlasi jälgida, mida selles osas ühiselt ette võetakse.

Veebikeskkond võimaldab siduda märkamist vajavad probleemid ja lahendused täpsete asukohtadega. Sel viisil tekkiv linnakaart peegeldab linnakodanike pilti oma kodulinna hetkeseisust, sellega seotud lootustest ja ootustest. “Usume, et see annab Viljandi inimestele võimaluse senisest mugavamalt ja vahetumalt kaasa rääkida linnaruumi parendamisel ja otsuste vastuvõtmisel,” ütles ettevõtmise eestvedaja Geroli Peedu.

 Veebikeskkonnaga saab tutvuda siin: http://minu.viljandi.ee/

Lõõts om kallis pill

Noormaa Tarmo. Foto: Uma Leht

Lõõdsamänguhuviliidsi om vanalõ Võromaalõ nii hulga tegünü, et om peris murõ, kost mängmises pilli saia. Võrokõisi rahvuspilli jo poodist osta-i: hää om, ku om vana pill, midä kannatas kõrda tetä, vahtsõt pilli piät meistri käest aasta otsa uutma ja sõs tuu iist päält 3000 euro (50 000 krooni ümbre) vällä käümä.

Haani lõõdsamiis ja lõõdsaoppaja Noormaa Tarmo näüdäs’ uhkõlõ ilda aigu kõrda saanut hääd lõõdsapilli, minka mäng timä opilanõ.
«Saimi taa pilli Tsoorust, pääle om kirotõt: 1914, Osvald Vaab. Timä oll’ lõõdsameistri Teppo Augusti opilanõ, tekk’ kos’osit ja muud tüüd Teppolõ. Teppo pandsõ pillile helü sisse,» kõnõl’ Tarmo. «Pill oll’ Võromaal tsõõritanu, Sarniti Kalju tekk’ toolõ 1980. aasta ümbre vahtsõ lõõdsa, a es mõista sõs viil õigit lõõtsu tetä. Tekk’ karmoška lõõdsa: hoobis tõistmuudu oll’, kangõ, taad pilli oll’ kehvä mängi, rassõ oll’ hellü kätte saia.»

Nii veigi Tarmo pilli vana meistri Ruusamäe Elmari kätte, et tuu seolõ vahtsõ lõõdsa tennü. Elmar om üts kolmõst meistrist, kiä säänest tüüd mõist tetä. Pilli kõrdategemist tugõsi Kultuurkapitaal ja Eesti rahvuskultuuri fond.

«Harinu asi, a vaiva näi pall’o külh: vahtsõ pleki ja… Tohutu tüü!» selet’ Ruusamäe Elmar. «Nii katõ kuu ümbre võtt’ aigu. A es taha perrä kah anda. Teppo kadonu ütel’, et Vaab oll’ timä hää opilanõ ja tuu oll’ väega kõrrah, ilosa kõlaga pill. Tartese Heino kah avit’ viil, plekke ragi! A nüüt om illos pill kah!» Loe edasi: Lõõts om kallis pill

11. veebruar on Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 päev

Seoses 112 päevaga toimub Lõuna-Eesti päästekomandodes 11. veebruaril avatud uste päev. Päästjad räägivad hädaabinumbri teemadel, selgitavad kuidas teha hädaabikõnet ja kuidas anda täpne teejuhatus, et hätta sattunud inimesteni võimalikult kiiresti abi kohale jõuaks.

Euroopa 112 päeval on kõigil eurooplastel suurepärane võimalus tuletada meelde numbrit 112, mis võib päästa elu! On ju elu kõige ilusam kingitus universumis ja selle päästmisel loeb iga sekund. Seetõttu räägime Euroopa 112 päeval oma sõpradele 112-st, ohutusest ja turvalisusest, et igaüks meist saaks end tunda julgemalt ja kindlamini kui varem.

Komandokülastuseks palutakse suurematel gruppidel tulekust ette teatada.

Kontaktid:
Võru komando
Räpina mnt 20A, Võru linn 65606
Komandopealik Aivar Lai
tel. 782 7121, 524 2920
e-post: aivar.lai@rescue.ee

Antsla komando
Kreutzwaldi 1, Antsla 66403 VÕRUMAA
Komandopealik Toomas Sloog
tel. 785 5501, 505 2101
e-post: toomas.sloog@rescue.ee

Otsitakse kiirelt inimesi noortevahetuseks Antalyas

Türgis Antalyas 20.-28. veebruarini korraldatavasse noortevahetusprojekti “Before the end of the world” otsitakse viimasel minutil inimesi juurde.

Korraldajad maksavad  reisipiletid, millest kohapeal maksate neile tagasi 30 protsenti. Toitlustus ja öömaja on tasuta, ööbitakse sellises hotellis: http://www.hotellaraworld.com/en/

Kes tunneb huvi, sel palutakse võtta otse ühendust Janely Rohumägiga – janely.jr@hotmail.com.

MTÜ Kultuur aitab hingata

Kogumik värskeid uurimusi noore põlvkonna kujunemisest kiiresti muutuvas ühiskonnas

Täna kell 16.15 esitletakse Tartu Ülikooli kohviku talveaias Eesti Teadusfondi grandi “Lapsed ja noored kujunevas info- ja tarbimisühiskonnas” raames valminud digitaalset kogumikku. CD-kandjale on koondatud projekti jooksul valminud teaduspublikatsioonid, doktori- ja magistritööd ning ajakirjanduses ilmunud artiklid.
Projekti juhi Veronika Kalmuse sõnul tingis vajaduse kogumiku väljaandmiseks lähedaste teemadega tegelevate kolleegide, üliõpilaste ja praktikute suur huvi. “Noore põlvkonna eripära on siirdeühiskonnas jätkuvalt aktuaalne ning kogumiku vahendusel on võimalik sellest küllaltki rikkalik mosaiikpilt kokku panna”, lisas Kalmus.
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi meediauuringute professori Veronika Kalmuse juhitud grandiprojekti (kestis aastatel 2007−2010) raames välja antud kogumik sisaldab publikatsioone, mis vaatlevad noore põlvkonna kujunemist tänapäevase, kiire arengutempoga ühiskonna kontekstis. Kogumikust võib leida inglise, eesti, saksa ja vene keeles ilmunud 39 teadusartiklit või raamatupeatükki, kaks doktoritööd, üheksa magistritööd ning 12 populaarteaduslikku artiklit.
Veronika Kalmus, Margit Keller, Pille Runnel ja Andra Siibak on lisanud põhjaliku eesti- ja inglisekeelse sissejuhatuse, mis annab ülevaate peamistest tulemustest ja pakub praktilisi soovitusi lapsevanematele, lasteaednikele, õpetajatele, ajakirjanikele, noorsootöötajatele ja teistele noore põlvkonna sotsialiseerimisega seotud huvirühmadele.
Projekti jätkuna keskendub uurimisrühm edaspidises töös põlvkondade vahelistele suhetele kujunevas infoühiskonnas, võttes vaatluse alla näiteks erinevate vanuserühmade meediakasutuse, aga ka lapsevanemate ja õpetajate rollijaotuse laste meediapädevuse kujundamisel.