Rosmal jätkub Laivi nukukursus

Põlvamaal Rosmal waldorflasteaias Täheke jätkab tööd Laivi nukukursus. Meisterdamishuvilisi oodatakse Rosmale kolmapäeviti kord kuus kell 14.00-17.00.

Eile alanud tänavune nukukursus jätkub 9. märtsil, 6. aprillil ja 11. mail. Kõik huvilised on oodatud, ent hea oleks enne oma osalemissoovist teada anda kursuse juhendajale, kogemustega waldorfkasvatajale Laivi Raamat-Boekele telefonil 53625812.

Kursus algas väikeste loomade õmblemisega. Kevadel proovitakse kätt väikeste nukkude õmblemisega. Kui sul on kodus viltinud vana kampsunit, paksemast sametit, millest saaksid välja lõigata koera, siis võta see kaasa. Osalemise tasu 3 eurot, lisaks tasu nukutrikoo, täitevilla jms materjali eest.

Allikas: Rosma Haridusselts

Sännas algab täna läbipaistvate suhete koolitus

Sel nädalal on Eestis Euroopa ökokogukogukondade liikumise eestvedajad Saksamaalt Ina Meyer-Stoll ja Achim Ecker ökokogukonnast ZEGG. Eile viisid nad Tartus läbi oma kogukonna tutvustuse teemal “Läbipaistvad suhted ja hirmudest vaba armastus ZEGG ökokogukonnas Saksamaal”, täna on algamas neljapäevane läbipaistvate suhete koolitus Sänna kultuurimõisas.

Sänna koolitusele vabanes paar kohta, nii et kellel huvi, võib võtta ühendust jaanus@juured.ee. Vt lähemalt siit.

Allikas: Jaanus Viese

Söödävili läbi!

Foto: Uma Leht
«Kulõ, kas ma või sullõ tuvva 20 põrsast? Rahha ei taha, mul olõ-i näid inämb minka süütä!» kõlist’ ilda aigu üts väiku Võromaa tsiakasvataja tõsõlõ. «Kos sa hukah, kost ma tuu söödä võta?!» hiitü tõnõ ja kaup jäigi katski.

«Nii korgõt söödävilä hinda ei olõki nännü! Ja kõgõ hullõmb – tuud ei olõ Eestimaalt inämb saia, mõni ütsik viil müü!» ütles murõligult Peri POÜ juht Kongo Kalmer. Tuu tähendäs, et ku eläjäpidäjäl om söödävili läbi, sõs om parhilla murõ suur. Suurõl Peri POÜl om õnnõs vilävaru olõman, 530 eläjät ja 120 000 kanna nälgä ei jää.

Et kõgõ inämb söödävillä kulus tsiko süütmises, sõs ommaki parhilla kõgõ suurõmban hädän tsiakasvataja. «Ku võtat aolehe valla, sõs kõgõ põhilidsõmb ostukuulutus põllumajandusõ poolõ päält om terävili,» ütles vana Võromaa üts suurõmbit tsiakasvatajit, Navi külä Jaagumäe talo peremiis Timmi Mart. «A kes tsiku ostõdu viläga süüt, saa lihamüügist tagasi õnnõ söödä hinna, kõik muu – eelektri, kütus, palga – tuutva kahjumit.»

Et Timmi kasvatas umalõ tsiakar’alõ (laudan kõrraga 2000 tsia ümbre) söödävilä esi ja tuud jääs eski 600–700 tonni perrä, sõs timä kurta ei saa. A väega kipõstõ tä villä müümä kah ei torma: hind nõsõs viilgi. Loe edasi: Söödävili läbi!

Urvastõlasõ kutsva vöid kudama

Foto: Uma Leht
Urvastõ küläseldsi käsitüütarõn uutva huviliidsi vahtsõ peele ja muusõumist vällä otsidu ütessä lätilapilidsõ vüü kirja.

«Ku kiäki mõist esi vüüd kuta, a olõ-i, kon pääl tuud tetä, sõs riista omma Urvastõ seldsimaja käsitüütarõn kõik aig üllen,» kuts Klaari Anne huviliidsi.

Tetä saa säitsme esi kiräga Urvastõ kihlkunna ja kattõ sorti Karula kihlkunna lätilapilist tüüpi vüüd. Klaari Anne selet’, et kudamisõs om valli kolm esi muudu: piili pääl, vüütelgi pääl ja ka ütte vüüotsa ümbre kihä hoitõn.

Urvastõ seldsimajan oll minevä kuu lõpun ka edimäne lätilapilidsõ rahvarõivavüü tegemise oppus. «Sai valmis kolmõ-nelä pääväga,» kõnõl’ Urvastõ lehe toimõndaja Bergmanni Karille. Vahtsõt vüüd lätt Karillel kõrraga vaia: «Ma olõ hindäle tennü rahvarõivakomplekti, vüü oll’gi õnnõ puudu.»

Ka Üpruse Virve (63) lupa kimmäle umma vahtsõt vüüd kandma naada, no tuujaos tulõ inne ka rahvarõiva valmis tetä. Vüütegemise opmisõs tarviligu riista tekk’ uma Urvastõ kihlkunna meistri Parijõe Ahti ettevõtõ Sujur. Urvastõ küläselts ostsõ nuu perises Kultuurkapitali abiga. Lätilapilinõ om läbivillanõ vüü, midä om kantu nii Lõuna-Eestin ku Põh’a-Lätin.

Harju Ülle, Uma Leht

Viljandis käivitus pilootprojektina heakorraveeb

Viljandis tutvustati esmaspäeval heakorraveebi Minu Viljandi – Viljandi linnavalituse ja kodanikeühenduste liidu (EMSL) pilootprojekti, mille eesmärk on pakkuda elanikkonnale võimalust osaleda linnaelu arengus läbi veebikeskkonna.

Idee taolise keskkonna tegemiseks sündis Teeme Ära Minu Eesti mõttetalgutel 1. mail 2009. Veebieskond on avalik käesoleva nädala algusest ning juba on jõutud kaardistada esimesed ettepanekud ja probleemid. Vaata täpsemalt siit.

Minu Viljandi heakorraveeb on valminud Tallinnas tegutseva Uue Maailma Seltsi tarkvara baasil. Vastav Kogukonna Tööriistade tarkvara on mõeldudki kogukondade tegevevuse juhtimiseks ja sisemiseks infokorralduseks. Projekt on kaasrahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismi ning Norra finantsmehhanismi vahendusel.

Allikas: Geroli Peedu, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL)

Kääpa küla kutsub varajast vastlapäeva pidama

Kääpa küla kutsub 20. veebruaril tornimäele, et pidada varajast vastlapäeva nimega Liupäev. Päev algab kell 12 ja kestab kuniks rahvast on.

Päeva algab lõkke süütamisega ja terve päeva jooksul kõlab muusika. Saab suppi, pirukat ja teed (võta senditasku kaasa).
Avatud on ka küla ürituste annetuskast. Igal osalejal palutakse kaasa võtta meene auhinnafondi.

Kavas on suusatamise võistlus, pikima liu võistlus (individuaalne ja meeskondlik). Vanusegrupid selguvad kohapeal. Lisaks on plaanis võistlused kõige pisematele ja isetehtud liulaskmisvahendite jõukatsumine. Loeb atraktiivsus ja nutikus. Parimad valib välja publik.
Laske oma fantaasial lennata ja hakake vahendeid juba varakult valmistama!

Samuti toimub käsitöölaat, kuhu oodatakse kõiki endatehtud käsitöö, küpsetiste või hoidistega kauplema.
Registreerumine toimub kohapeal. Parimatele auhinnad.

Allikas: MTÜ Kating Noored

Reedel korraldatakse Paides Vanalinna konverents

Sel reedel, 18. veebruaril peetakse Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11, Paide) Vanalinna konverents, kus kõneldakse linnakogukondadest, vabatahtlikust tegevsusest, säästvast eluviisist, kogukonna nimel tehtavast heategevusest ja paljust muust.

Kava:
– Muinsuskaitse ja vabatahtlikud. Mis muutub Muinsuskaitses – Trivimi Velliste, EMS
– Tulevikuarengud ja linnakogukond – Hardo Aasmäe, Rooma klubi
– Muinsuskaitse kohaldumine tänapäeva säästva eluviisiga – Tarmo Elvisto, SRIK
– Heategevus kogukonna heaks – Valev Väljaots, Järvamaa Kogukonnafond
– Vabatahtlik töö Järvamaal – Rainer Eidemiller, Paide kogukonnakeskus
– SRIKid Eestis – Tallinna, Tartu, Viljandi ja Paide SRIK

Konverents algab kell 11 ja kestab kella neljani pärastlõunal, osalemine on tasuta. Loe lähemalt siit.

Konverentsi korraldavad Ühendus Weissenstein, Paide SRIK ja Järvamaa Vabatahtlike Keskus. Asukohainfo leiad siit.

Pärast konverentsi toimub traditsiooniliselt “Kolmkõla” festival, mille korraldajaks Leho Rubis.

18.30 Paide Raekojas kontsert RAAGADE VÕLUILM
vokaal – Manodz Dubey
rütmiinstrument (tabla) – Arno Kalbus
bambusflööt (bansuri) – Leho Rubis
piletiga

21.00 Kõhna Grete Galeriis (Tallinna tn 11) LUULEÕHTU GALERIIS – Lauri Sommer ja sõbrad
tasuta

Allikas: Rainer Eidemiller, Paide kogukonnakeskus, tel 5087217

Valmis kohalike omavalitsuste veebiportaal

Kohalikele omavalitsustele mõeldud veebikeskkond on kasutusele võtuks valmis. Uus veebilahendus võimaldab nii lehekülje haldajatel kui omavalitsuse teenuseid kasutaval inimesel lihtsalt ja kiirelt teostada erinevaid toiminguid. Tänu ühendusele riigiregistritega lihtsustab teenuste kasutamist eeltäidetud avaldusvormide kasutuselevõtt.

Uue süsteemi kasutuselevõtuga soovib riik suurendada kohalike omavalitsuste läbipaistvust ja kodanike kaasarääkimise võimalust.

Portaali pilootprojekt käivitub Viiratsi vallas http://viiratsi.kovtp.ee. Teistel Eesti omavalitsustel on teenusportaaliga võimalik liituda testperioodi lõppedes alates 2011. aasta märtsist.

Teenuseportaal põhineb sisuhaldustööriistal (liferay.com), mis võimaldab veebilehte kergesti ja ühtselt hallata. Arendatud lahendus sisaldab omavalitsuste veebilehekülgede standardset ülesehitust, haldustööriistu veebilehe haldamiseks ning eelseadistatud liidestust riigiregistritega.

Kõigil omavalitsustel on võimalik koduleht kujundada vastavalt lahendusega kaasaskäivatele teemakaartitele enda kodulehe omanäolisust kaotamata. Lahenduse väljatöötamist rahastati Euroopa Liidu struktuurfondide vahenditega.

Allikas: Kaupo Kase, Viljandi maakonna infoühiskonna arendusjuht

Haanjas ja Rõuges oli Peretsõõr, teine kohe tulekul

Haanja rahvamajja kogunes esimest korda Peretsõõr, et ühiselt arutleda pereteemadel ja mõnusalt aega veeta. Kolme tunni sisse mahtusid lapsevanemate vestlusring, laste mängukool ja kogu pere loovustuba.

Sissejuhatuseks kõneldi pisut Peretsõõri sünniloost ning tegus ennelõuna võiski alata. Pille Sõrmuse suunamisel toimus vestlusringis elav arutelu inimsuhete arenguetappidest ja pererollidest. Vabas ja avatud õhkkonnas kõneldi ka raskematest teemadest läbi nalja ja naeru. Keerukate küsimuste seas leidis selgitust näiteks see, miks korduvad suhtemustrid ja miks tekib meestel keskeakriis.

Sel ajal kui täiskasvanud isekeskis tähtsatel teemadel vestlesid, lustisid lapsed Egle Vodi rõõmsal eestvedamisel mängukoolis. Joonistati tapeedirullile, mängiti haaravaid liikumis- ja pallimänge ning oligi aeg Triin Rõõmusoksa juhatusel seada sammud loovustuppa. Kuulati kogu perega muinasjuttu ning talletati koosolemise mõnus meeleolu oma kätega tehtud küünaldesse. Loe edasi: Haanjas ja Rõuges oli Peretsõõr, teine kohe tulekul

Saunamaratoni võitis võistkond Lambakesed Otepäält

Saunamaratoni võistlejad stardi ootel. Foto: Monika Otrokova
13. veebruaril viidi külmas Talvepealinnas Otepääl läbi kuum Euroopa saunamaraton, millest võttis osa 65 võistkonda 208 saunalisega. Osalejad pidid läbima 18 erinevat Otepää piirkonna sauna. Võistlema registreerus 65 meeskonda, kellest finišisse jõudis 62.

Kiireimad saunamaratoonlased olid üldarvestuses võistkond Lambakesed Otepäält koosseisus Martin Meema, Karl Iodsche, Kristjan Kukk, Urmo Pants, kes jõudsid kõik 18 sauna läbida ajaga 3 tundi 17 min. Neile pani auhinna välja Pühajärve Spa & Puhkekeskus.

Teise koha sai võistkond Purõja Pini koosseisus Taago Taaber, Hillar Ilves, Martin Roots, Joel Põhja ajaga 3 tundi 24 min, kellele pani auhinna välja Sokka Puhkekeskus. Nemad said ka kõige meeldejäävama võistkonna eriauhinna Väike-Trommi turismitalu poolt.

Kolmas koht läks neidude võistkonnale Vigased Nõiad koosseisus Kadi Täär, Liisi Orav, Josepha-Kadri Vahtel 3 tundi 31 min, kes olid ka parimad naiste võistkondade arvestuses. Kolmanda koha auhinna pani välja Andu Puhkekeskus, võistkond sai ka eriauhinna Karupesa Hotelli poolt. Loe edasi: Saunamaratoni võitis võistkond Lambakesed Otepäält

“Palju õnne, Eesti!” pidu Urvaste seltsimajas

25. veebruaril kell 16 tähistatakse Urvaste seltsimajas Eesti vabariigi aastapäeva.

Kodanikualgatuse päeval räägivad:
– Kuldre elu edendamisest – Merle Tombak
– Urvaste kogukonna koostööst – Airi Hallik-Konnula
– Ideekohvik urbani (Urvaste valla kogukonnakinkekaart) uutest kasutusvõimalustest
– Valter Parve Tartu ülikooli Pärnu kolledžist räägib inimvarast

Pakutakse pidupäevatorti ja tantsu saab keerutada elava muusika saatel. Vajadusel avatud laste mänguring.

Sissepääs: soovituslik annetus.

Tulemas on suguvõsa, elulugude ja talude ajaloo uurimise kursused

Suvi on suguvõsade kooskäimise aeg ning hea võimalus tutvuda oma esivanematega seotud kohtadega. Eesti arhiivides leidub palju huvitavat meie eellaste käekäigu kohta ning nüüd on õige aeg valmistuda suviseks suguvõsa kokkutulekuks või ringkäikudeks esivanemate radadel ja tutvuda oma juurtega.

Sel nädalavahetusel algavad Tallinnas kahed kursused: suguvõsauurimine algajatele (selle eesmärk on õppida sugupuud koostama) ning suguvõsauurimine edasijõudnutele (eesmärgiga koostada perekonna ajalugu, sh elulood, talude ajalood jmt).

Lisateave kursuste kohta on saadaval www.isik.ee/tallinn.

Fred Puss, Eesti Isikuloo Keskuse juhataja, fred@isik.ee
Tiigi 10-51, 51003 Tartu
http://www.isik.ee,
Tel/faks 7420 882, mobiil 5288 329

Teemeistrid on jääteede avamiseks lootusrikkad

Kui praegune külm tõsist tööd teeb, võidakse varsti peale Noarootsi jäätee teisigi talviseid mereteid avada, kuid selleks nädalaks maanteeameti Lääne regiooni direktori asetäitja Heiti Popp lootust anda ei tihanud, vahendab Postimees.

“Lähipäevadel ma jäätee avamist ei julge lubada,” sõnas Popp, lisades, et kui pakane püsib, minnakse nädala teisel poolel kindlasti jääle uuesti mõõtma. Selline külm peaks jääteede rajamisele tõsiselt kaasa aitama.

Pikk sula tegi jääle kurja just altpoolt – hoovuste kohal soojenev merevesi hakkas jääd õhendama ja möödunud nädalal hakkas jää paksus kohati juba vähenema.

Sula tõttu oli paljudes kohtades just jää pealmine kiht urbne ega oleks sõidukeid kandnud. Mandri ja Saaremaa vahelisel lõigul oli kolm suuremat jääpragu, kust vesi uljalt jää peale pressis.

Jätkuvalt on teemeistrid kõige lootusrikkamad Saaremaa ja Hiiumaa vahelise jäätee suhtes.

Iga Tallinna lasteaed saab lindude söögimaja

Sel neljapäeval antakse igale Tallinna lasteaiale lindude söögimajad, mille valmistasid pealinna koolide õpilased.
17. veebruaril algusega kell 14.00 toimub Tallinna Ristiku põhikoolis keskkonnapäev lasteaedadele, mille raames harrastusornitoloog Peep Veedla räägib lindude söötmisest ning igale lasteaiale antakse söögimaja ja vajalik linnutoit.
Lindude söögimajad valmistasid tööõpetuse tundides 6.-8. klassi õpilased 13 pealinna koolist. Kokku juhendas õpilasi kümme tööõpetuse õpetajat.
Lindude söögimajad valmisid Eesti Tööõpetajate Seltsi ja Lehola Keskkonnahariduskeskuse ühisprojekti raames. Puuinfo toetas puitmaterjaliga ja Tallinna Keskkonnaamet varustas söögimaju linnutoiduga.
Foto autor: Jürgo Nooni.

Riia ja Tartu võtavad mõõtu jäähokis

19. veebruaril toimuvad Tartu Lõunakeskuse liuväljal Riia ja Tartu noorte jäähokimeeskondade sõpruskohtumised, millega tähistatakse kahe linna sõprussuhete kuuendat aastapäeva.

Tasuta ürituse avamine on kell 10.00, pool tundi hiljem alustavad kohtumist U12 meeskonnad, kell 12.30 algab U18 mäng.

Jäähoki sõprusmängude korraldamise idee algatajad on Tartu volikogu esimees Aadu Must ning Riia volikogu esimees Nils Ušakovs.

Tartu ja Riia vahelised sõprus- ja koostöösidemed sõlmiti ametlikult 14. märtsil 2005.

Kas Eesti riigijuhid peaksid kohtuma dalai-laamaga?

Need, kes ootavad Eesti riigijuhtidelt dalai-laama ametlikku vastuvõttu, saavad alates täna hommikust selle heaks oma hääle anda internetisaidil http://petitsioon.ee/dalai-laama.

Augustis 2011 külastab tema pühadus dalai-laama Eestit. “Julgeme olla oma vabaduse väärilised ja võtta ta vastu kõrgel ametlikul tasemel!” kõlab üleskutse.

Tema pühadus dalai-laama seisab kolme asja eest: edendada inimeste põhiväärtusi, ilmalikku eetikat ja Tiibeti rahva religioonidevahelist harmooniat ning heaolu, keskendudes oma kultuuri, identiteedi ja religiooni ellujäämisele.

Petitsiooni korraldab Eesti-Tiibeti selts. Praegune Eesti riigipea Andrus Ansip on öelnud, et tema ametlikult dalai-laamaga ei kohtu. Tuletame meelde, et 6. märtsil on Riigikogu valimiseid, mille tulemustest sõltub, kas Ansip üldse jätkab peaministrina.

Dalai-laamaga kohtumise poolt on tuntumatest isikutest praeguseks oma hääle andnud juba paljud tuntud kultuuri- ja ajakirjandustegelased.

Käreda pakase korral võivad nooremad koolilapsed koju jääda

Terviseamet tuletab meelde, et käreda pakase korral tuleb lapse kooliteele saatmisel arvestada välisõhu temperatuuri ja tuule kiiruse koosmõjust sõltuvat tuule-külma indeksit, sest alles kahe komponendi koosmõjul saame teada organismile tegelikult toimiva välisõhu temperatuuri.

Laps võib koju jääda, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on:
1) miinus 20 ºC ja madalam 1.–6. klassis;
2) miinus 25 ºC ja madalam 7.–9. klassis.

Madalast välisõhu temperatuurist hoolimata kooli tulnud õpilastele tuleb korraldada koolis erinevaid tegevusi.

Kehalise kasvatuse tunde võib õues läbi viia:
1) 1.–6. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni miinus 10 ºC;
2) 7.–12. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni miinus 15 ºC;
3) mõõduka tuule korral tuulekiirusel kuni 8 m/s.

Vaata tuulekülma andmeid EMHI kodulehelt.

Õppetunnid jäetakse ära õpperuumis, kus õhutemperatuur on vähem kui 19 ºC ja võimla õhutemperatuur on vähem kui 18 ºC.

Saaremaa koolilapsi külm ei heiduta

Kuigi pakane lubaks vanematel 1.–6. klasside õpilased praegu koju külmapüha pidama jätta, kasutavad seda võimalust vähesed.

Eile tehtud küsitlus Saaremaa koolides näitas, et kohati kuni 25 ja enama kraadini küündinud pakane õppeasutuste tööd oluliselt ei häirinud ja puudujate hulka ei tõstnud.

Lähemalt loe SIIT

Metsamehed saavad kokku

Täna, algusega kell 14.00 toimub ASi Lemeks Tartu kontoris EMPL juhatuse korraline koosolek, kus auratakse liidu järgmise kahe aasta eesmärke ja liidu visuaalse sümboolika kontseptsiooni. EASi finantseeritava metsa- ja puidusektori uuringu projekti ja metsa- ja puidutööstuse statistikat. Samuti kontaktpäevade sisu ning kommunikatsiooni tegevusi. Arutluse all on ka Venemaa raudteeprobleemid ning Venemaa plaan alates WTO-ga liitumisest alandada tolle, kuid samas kehtestada ümarpuidu ekspordikvoodid.
Lisainfot annab  Ott Otsmann

Homme, 16. veebruaril algusega kell 9 toimub Paides erametsaomanike tugiisikute koostöönõupidamine, kus arutatakse erametsanduse toetusmeetmeid ja tugiisikud annavad ülevaate oma tegevusperioodiks püstitatud eesmärkide saavutamisest ja tegevustest viimase kolme kuu jooksul. Arutatakse ka tugiisiku rolli ja tugisüsteemi toimimist praegu ja tulevikus.
Lisainfo: Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige

Homme on Tallinnas neenetsi õhtu

Fenno-Ugria Asutus kutsub kõiki huvilisi kolmapäeval, 16. veebruaril kell 18.00 Tallinna Vanalinna Muusikamajja (Uus tn 16c) neenetsi õhtule, kus Olev Remsu tutvustab oma uut raamatut „Minu Neenetsimaa“.

Kirjastuse Petrone Print “Minu”-sarjas välja antud raamat kirjeldab Venemaa polaarpiirkonnas elavate neenetsite eluolu ja Remsu enda seiklusi Gorbatšovi-aegsel Neenetsimaal. Kirjanik intrigeerib lugejaid vesinikupommi plahvatuse ja neenetsite ammuse ülestõusuga Nõukogude võimu vastu, ka askeldavad tema raamatus põhjarahva seas elavad värvikad eestlased ja kõigel silma peal hoidvad nuhid. Kas tegemist on reaalselt juhtunu või väljamõeldisega, jääbki tihtilugu selgusetuks.

Neenetsitest räägib hõimuõhtul neenetsi keele uurija Sven-Erik Soosaar Eesti Keele Instituudist. Veel saab näha filmikatkeid neenetsitest ja kuulata metsaneenetsite kuulsaima rahvuspoeedi Juri Vella luuletusi. Vella läks aastaid tagasi külast ära taigasse põhjapõdrakasvatajaks ja on igati võidelnud põlisrahva traditsioonilise eluviisi säilitamise nimel.  

Neenetsid on eestlaste kauge sugulasrahvas. Nende keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma, teise rühma moodustavad soome-ugri keeled. Venemaal Kaug-Põhjas elavad neenetsid on tavapäraselt tegelenud põhjapõtrade kasvatamise, kalastamise ja küttimisega. Neenetsite tulevik on aga naftatööstuse arengust tõsiselt ohustatud. Iga uue leiukoha kasutuselevõtul muudetakse suur hulk rändava eluviisiga põlisrahvaste esindajaid paikseteks, neenetsid ei suuda aga külaeluga hästi kohaneda.

Fenno-Ugria Asutus korraldab hõimuõhtuid Vanalinna Muusikamajas juba kolmandat aastat. Järgmisel õhtul 18. märtsil tähistame Ungari 1848. aasta revolutsiooni aastapäeva ning aprillis ersa keele päeva ja mari sangari päeva.

Hõimuõhtud on tasuta, kõik huvilised on teretulnud. Üritusi toetavad Hõimurahvaste Programm ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Seekordne õhtu toimub koostöös kirjastusega Petrone Print.

Hõimuõhtu plakat: http://www.fennougria.ee/public/neenetsi_1601_1.jpg

Lõimumisdebatt 2011

Eesti on viinud lõimumispoliitikat ellu juba üle kümne aasta. Paraku on integratsiooni tulemuslikkuse kohta kõlanud rohkem kriitikat ja rahulolematust kui olnud näha heakskiitvat peanoogutust. Selge on see, et Eesti ühiskonna lõimumine pole veel kaugeltki lõpule jõudnud. Vaatamata selle teema olulisusele Eesti tuleviku jaoks, on integratsiooniga seotud probleemid ja väljakutsed jäänud senises valimisdebatis tähelepanu alt välja. Seetõttu kutsutakse arutlema koos erakondade esindajatega Eesti lõimumispoliitika tuleviku üle kolmapäeval, 16. veebruaril kell 16.30 – 18.00 Tallinna vanalinnas TLÜ Ajaloo Instituudi majas (auditoorium 1) aadressil Rüütli 10.

Nägemusi Eesti lõimumise järgneva viie aasta suurimatest väljakutsest ja nende lahendustest ning sellest kuhu integratsiooniprotsess peaks välja viima, esitavad seitsme erakonna esindajad:
* Igor Gräzin (Reformierakond)
* Evelyn Sepp (Keskerakond)
* Indrek Raudne (Isamaa ja Res Publica Liit)
* Urve Palo (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)
* Marek Strandberg (Eestimaa Rohelised)
* Mati Väärtnõu (Rahvaliit)
* Dmitri Mihhailov (Vene Erakond Eestis)

Debatti modereerib ajakirjanik Sven Paulus.

Üritust korraldab Balti Uuringute Instituut koostöös TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudiga.

Tallinna Ülikooli rektoriks valiti Tiit Land

Täna, 14. veebruaril valis valimiskogu järgmiseks Tallinna Ülikooli rektoriks Tiit Landi. Tema ametiaeg algab 15. mail ja kestab viis aastat.

Valimiste teises voorus hääletas Tiit Landi poolt 52 valimiskogu liiget ja Peeter Kreitzbergi poolt 45 valimiskogu liiget.

Rektorit tuli valima 97 inimest 107-liikmelisest valimiskogust. Valimiskogusse kuulusid kõik ülikooli senati liikmed, ametikohale valitud professorid ja juhtivteadurid, kuratooriumi liikmed ning üliõpilaskonna volikogu poolt valitud üliõpilaste esindajad. Valimised viidi läbi salajase hääletamise teel, iga valimiskogu liige hääletas isiklikult ning sai eelistada vaid üht kandidaati.

Tallinna Ülikooli rektori professor Rein Raua ametiaeg lõpeb 14. mail 2011.

Tartu Maraton siiski toimub

Täna kogunes 40. Tartu Maratoni korraldustoimkond, et otsustada sündmuse saatus. Peale erinevate ilmaprognooside üle vaatamist ja korraldustoimkondade ülemate arvamusavalduste kuulamist kinnitati maratoni toimumine. Küll aga võivad sõltuvalt ilmaprognoosidest muutuda stardiajad tunni võrra hilisemaks. Viimaste kohta tehakse otsus neljapäeva keskpäevaks.

„Erinevalt harjumuspärasest suusamaratonieelsest rutiinist ei olnud tänase koosoleku peamine teema lumi ja rada. Sellega on kõik kõige paremas korras. Põhiküsimuseks on hoopis külmakraadid, mida ennustatakse tänase seisuga maratoniks ligi -20,“ räägib Kelk. Tema sõnul satub sündmuse toimumine rahvusvahelistest reeglitest lähtudes ohtu kui õhutemperatuur raja enamikus osas on alla -25C. „Praegused ilmaennustused lubavad õnneks mõnevõrra mõistlikumat temperatuuri,“ lisab Kelk. Samas tuleb ilmaoludesse väga tõsiselt suhtuda. Kui miinuskraade on alla 15, avaldab see arvestatavat mõju kõigile osalejatele. Just seetõttu võib hilisemaks lükkuda ka stardiaeg. „Hilisem lähe võimaldab seda teha mõnevõrra pehmemas õhus. Vastavad otsused tehakse neljapäeval,“ lõpetab Kelk. Samal päeval saab selgeks ka lasteürituste toimumine või edasilükkumine.

Alates täna õhtust on Klubi Tartu Maratoni kodulehelt leitav värske ilmainfo, mida igapäevaselt uuendatakse ning soovitused riietumiseks ja käitumiseks ekstreemsetes ilmastikuoludes. Korraldajad paluvad kõigil sellele teemale põhjalikku tähelepanu pöörata ning vastavad ettevalmistused teha.

Tänaseks on Ida-Euroopa suurimale suusamaratonile ja suuruselt maailma 5 klassikamaratonile ennast kirja pannud 8187 inimest 31 riigist. Viimane number tähistab ka läbi aegade parimat tulemust. Eelmisel aastal oli samaks ajaks registreerunud 6502 suusasõpra.

20. veebruaril toimuv Tartu Maraton on Eesti suurim talispordisündmus, mida korraldab MTÜ Klubi Tartu Maraton. Mainitud võistlus kuulub maailma parimate suusatajate jaoks tähtsaimasse maratonisarja FIS Marathon Cup ning maailma suurimaid suusamaratone ühendavasse sarja Worldloppet. Tartu Maratoni sõidetakse tänavu juba 40. korda.