TeatriPolygon kutsub noori tutvuma ja kaasa mängima

15. veebruaril toimuvad lahtised tunnid teatrikoolis TeatriPolygon Tallinnas, Rävala pst 8 ja Tartus Vanemuise 19. Osalema oodatakse noori (12-aastaseid ja vanemaid), kes saaksid sel moel vahetu kogemuse, mida teatriõpe harrastusena annab ja võimaldab.

Avatud teatritoad toimuvad Tallinnas (Rävala pst 8, C- korpuse 7. korrusel) 15. veebruaril kell 17 ja Tartus (Vanemuise 19) 15. ja 17 veebruaril kell 16.30.  

Selga tuleb panna liikumist võimaldav riietus ja vahetusjalanõud kaasa võtta!

Samades kohtades hakkavad toimuma ka edasised kohtumised.

Õppejuht Virko Annus: “Teatrikool kasutab neid meetodeid, mida kasutavad draama-ja teatriõpetajad tavakoolis. Üks eesmärkidest on luua keskkond, kus läbi tegustemise ja läbimängimise on võimalik õppida mõtlema ja õppida õppima.” Koolijuht Tamur Tohver: “Me ei tõmba kedagi üldhariduse omandamisest kõrvale, lubades staarikssaamist ja plaadilepinguid. Vastupidi, me toetame olulisel määral noore inimese mängulist arnegut isiksuseks, kes oskab oma edasiminekut  eesmärgistada. Teatrikoolis harjutakse kollektiivse tegutsemisega, vastustusega, distsipliiniga.”

Laiemalt teatrikoolist aadressidel:

http://polygonteater.blogspot.com/2011/01/puu-ule-otsustage-tema-viljade-jargi.html

http://poly.ee/polygon/kool1.html

Võru Järve kool osaleb toiduteemalises projektis

Kaheksa riigi eripedagoogid Comeniuse projekti raames Võru Järve koolis. Foto: Gaida Vassin.

Sel nädalal, 2. veebruarist kuni tänaseni külastasid Võru linnas asuvat Järve kooli  seoses Comeniuse projektiga „The European Food Passport Project“ pedagoogid seitsmest Euroopa riigist – Suurbritanniast (kaks kooli), Lätist, Ungarist, Poolast, Portugalist, Türgist ja Rumeeniast. Projekt sai alguse 2009. aasta oktoobris ja lõpeb tänavu juulis.

Järve kool on raske ja sügava vaimse ning liitpuudega laste toimetulekukool. Et tema partnerkoolide õpilased on samuti erivajadustega, siis nimetatud projekti raames reisivad ainult õpetajad. Õpilased suhtlevad omavahel interneti kaudu. Kõikidest õpilastele suunatud projektitegevustest saavad osa võtta erineval arengutasemel õpilased.

Projekti käigus õpivad erivajadustega lapsed tundma Euroopa köökide sarnasusi ja erinevusi. Neil on olnud võimalus kogeda, kuidas toitu kasvatatakse ja toodetakse, kuidas see maitseb. Nad on õppinud ise aedvilju kasvatama. Neid on viidud kurssi nii ausa kaubanduse (Fair Trade), mahepõllumajanduse kui ka tervisliku toitumise põhimõtetega. Projekti lõpus valmib sümbolitest ja sõnadest kokaraamat, kus on esindatud kõikide projektis osalevate maade  traditsioonilised toidud, raamatuga kaasnevad DVD ja CD.

Sel nädalal viibis Võru Järve koolis ka projekti koordinaator Ann Southren Inglismaalt Durham Trinity koolist ja spordikolledžist. Southren on töötanud erihariduse valdkonnas 40 aastat ja kuninganna Elizabeth tunnustas teda 2010. aastal MBE (Briti impeeriumi liige) ordeniga. Ühtlasi on ta Briti nõukogu Comeniuse saadik. Loe edasi: Võru Järve kool osaleb toiduteemalises projektis

Tere, Kylauudiste lugeja!

Kait Tamra.

Eesti meediakanalitest kuuleb iga päev, kuidas erinevate linnade tänavad on libedad, kui palju inimesi satub erakorralise meditsiini vastuvõttu ja kes selles kõiges süüdi on. Maainimesed ukerdavad samuti mööda libedaid teid, lapsed ei saa kord kooli, kord koolist koju, õpilasbussid kas ei tule üldse või vajuvad liivatamata teedel kraavi… Aga see jääb ainult hädaliste endi teada. Eriti koomiline on lugeda maanteeameti teadaandeid, kus soovitatakse mitte kasutada kõrvalteid (mille ääres me ju elame), sest need on kas tuisuvaaludes või eluohtlikult libedad!

Lumised talved teevadki teed libedaks ja läbimatuks. Tore, et talv ometi talve moodi on…
Seekord soovin aga lugejaid lõbustada looga Võrumaa mehest Kait Tamrast, kes osaleb tänavu Eesti laulu poolfinaalis lauluga “Lubadus”. Olles eile õhtul helistanud oma 80-aastasele emale ja manitsenud teda mitte libedaid tänavaid pidi poodi piima-leiva järele minema, kukkus ta ise veerand tundi hiljem oma koduõuel maha. Jalg paistes ja valutab. Aga täna on Tallinnas poolfinaali proov. Üritas mees telefoni teel end küll välja vabandada, aga arusaadavalt anti mõista, et ainus vabandatav puudumise põhjus olnuks surmatunnistus… Keeldudes hoolitseva Võru arsti tungivast soovitusest hüppeliiges kipsiga fikseerida, laenas Kait sõbra käest kargu ja ronib täna kangelaslikult telemaja treppidest üles.  Süüdistada pole kedagi peale kauni talve, muutliku ilma ja helilooja hajameelsuse.
Laulu “Lubadus” saab aga kuulata ja lugeda ka laulu sünniloost www.tamra.ee
Lugupidamisega

Tammiku Tatsuja

Maalikunstnik Ants Viidalepa juubelinäitus Vabaduse galeriis

pilt
Autoportree, 1996, Ants Viidalepp, õlimaal.

Neljapäeval avati Tallinnas Vabaduse galeriis näitus ”Ants Viidalepp 90”. Näitus jääb avatuks 22. veebruarini.

Näitus keskendub tagasivaatele kunstniku loomingu erinevatele kümnenditele. Muu hulgas eksponeeritakse maale ka Eesti Kunstimuuseumi varamust.

1950. aastatel oli Viidalepp tunnustatud figuurikompositsioonide maalija, kelle looming paistab silma deteilitäpsusega. Kümnendi keskel muutus tema kujutusviis üldistavamaks ja ekspressiivsemaks. Maastikumaalides sai valdavaks pehme ja tagasihoidlik värvigamma.

Ants Viidalepp on illustreerinud raamatuid. Koos A. Söödiga on valminud film tema õpetajast Johannes Võerahansust. Ta on koostanud albumi Eerik Haameri loomingust (2003) ning kirjutanud raamatu J. Võerahansust (“Meister”, 1998).

Näitust saadab P. Brambati film Ants Viidalepast “Mees meistrite linnast” (AD Oculos Film, 2007). Näitust toetab kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kunstiakadeemia

Üllatust ja silmailu pakkus valgete kasside kogum õpetajatetoa laual

40 valget kassi Mai Tamme kassikogust. Foto: Elmo Riig/Sakala

Ajaleht Sakala annab teada, et valge kassi ehk jänese aasta alguse puhul üllatas Paalalinna gümnaasiumi algklasside õpetaja Mai Tamm kolleege sellega, et kaunistas õpetajate toa laua neljakümne portselankiisuga. 40 valget kassi on tegelikult väike osa Mai Tamme kollektsioonist. Ülejäänud kujukesed on kirjud, mustad ja pruunid. Tema kodus riiulil ja kummutil seisab umbes 350 kassikuju. Kõige suurem on ligi meetrine puust kõuts, kuid enamik on siiski pisikesed ja portselanist kiisud. Mai Tamm on kogunud kassikujusid juba üle 35 aasta. Kõik sai alguse kahest kingitud kassikujust, üks oli pruun ja teine must. Elusat kass-olevust Mai Tamme kodus ei ole.

Eesti Kontsert tähistab 70 aasta juubelit

Andres Mustonen. Liis Treimanni foto/Postimees

4. veebruaril 1941 allkirjastas Kunstide Valitsuse juhataja Johannes Semper käskkirja,  mille alusel loodi ENSV Riiklik Filharmoonia  – “muusikat massidesse kandev ja laiades töötava rahva hulkades muusikaarmastust õpetav-arendav asutus.”

1989. aastal Eesti Kontserdiks ümber nimetatud, aastas ligi 900 kontserti korraldav suurim riiklik kontserdiorganisatsioon on 70 aastat tagasi püstitatud eesmärkidele jäänud truuks tänaseni.

Eesti kontserdi juubelit tähistatakse 5. veebruaril Estonia kontserdisaalis barokkmuusikafestivali lõppkontserdiga “Bach ja pojad”, kus esinevad Tallinna Filharmoonikud Andres Mustoneni juhatusel, solistid on Patrick Demenga (tšello, Šveits), Paolo Pollastri (oboe, Itaalia), Claudi Arimany (flööt, Hispaania) jt.

Rakveres avati uus politsei- ja päästeteenistusmaja

majaEile, 4. veebruaril avatati pidulikult Rakveres uus politsei ja pääste ühishoone. Rakveres Kreutzwaldi 5a kinnistule rajatud hoones on politsei- ja päästeametnikele vajalikud tööruumid, ajutise kinnipidamise ruumid, kainestusruumid ja päästeautode garaaž.

Rakvere linnas Kreutzwaldi tänaval asuva uue politsei ja pääste ühishoone projekteeris AS Amhold, vastutav arhitekt on Triinu Nurmik. AS-i Oma Ehitaja rajatud hoonet rendib Riigi Kinnisvara 15 aastaks sõlmitud lepingu alusel.
Esimene politsei ja pääste ühishoone avati Virumaal 26. novembril 2003. aastal Tapal ja teine samalaadne 14. novembril 2008 Iisakus. Rakvere hoone on Virumaal hetkel suurim.

Täna, 5. veebruaril on majas lahtiste uste päev, kuhu on oodatud kõik huvilised. Sel päeval on kohal ka Lõvi Leo ja päästekoer Nublu, kes tutvustavad noorematele külalistele turvalisuse põhitõdesid. Ekskursioonid hoones toimuvad igal täistunnil kella 11-15.

Allikas: siseministeerium.ee

Võru noortekeskuses on täna infopäev

Täna,  5. veebruaril kell 15 algab Võru noortekeskuses infopäev  „Töö või Mina või Kool?”. Kõik noored on oodatud osalema. Koos otsitakse vastust küsimustele:

Mis on minu, kui noore õigused ja kohustused tööturul?

Kui vanalt ja kui palju võib töötada?

Mis on minu võimalused siis, kui mul on jäänud kool pooleli?

Kelle käest ja kuidas on võimalik saada juriidilist abi?

Mis vahe on töövõtu-, töö- või käsunduslepingul?

Praktika. Noor ja töötu.  Kui palju palka küsida?

Kool, töö või mõlemad?

Kõigil noortel on võimalus kaasa rääkida, arvamust avaldada, kogemusi jagada, küsida.
Üritust aitavad korraldada Eesti Töötukassa, OÜ Karjääripõld.

Einike Mõttus
Võru Noortekeskuse juhataja
info@vorunoortekeskus.ee

Tartu Tähetornis toimuvad vaatlusõhtud

Esmaspäeval, 7. veebruaril ja teisipäeval, 8. veebruaril kella 18-20 saab Tartu tähetornis vastresteureeritud Zeissi teleskoobiga vaadata Kuud ja Jupiteri. Pilves ilmaga vaadatakse tähti planetaariumis, etendused algavad kell 18.30 ja 19.30.
Korraldajad on Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum ja Tartu Tähetorni astronoomiaring. Vaatlusõhtuid toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Täna peetakse Iloni Imedemaal sünnipäevapidu

pidu
Iloni Imedemaa.

Laupäeval, 5. veebruaril kell 11-16 peetakse Haapsalus Iloni Imedemaal Iloni sünnipäevapidu – ILON 81. Imedemaal on planeeritud mitmeid tähtsaid tegemisi:

• teeme lastega sünnipäevatorti
• meisterdame koos kaardi Ilonile
• Karlsson mängib ja möllab lastega
• vaatame kinosaalis pilte ja filmi Ilonist ning tema lapsepõlvest
• näha on laste joonistused Karlssonist

Kõikide külastajate vahel loositakse toredaid auhindasid: pere-aastapääse, raamatud, pusled, suveniirid, kalendrid, postkaardid jm.

Luke mõisas õpitakse sõbrapäevakingitusi valmistama

6. veebruaril kella 12-16 on Luke mõisas võimalik kõigil soovijatel valmistada oma sõbrale kingitus sõbrapäevaks. Mis saab olla veel toredam ja soojem oma kätega valmistatud kingitusest.
Teeme viltimise tehnikas südameid ja prosse, valmistame südamega südameseepi, teeme südamega pilti ja tassi.
Kingituste valmistamine on tasuline. Tasu sõltub kingituseks minevast materjali kogusest.
Kuna kärnerimaja on väike, siis on vajalik ette registreerimine meilile info@lukemois.ee või telefonil 5088359.
Kingituse valmistamise kõrvale saad osta maitsvat kooki ja kohvi või teed.

Rõuge Hockey Cup 2011

12. veebruaril toimub Rõuges hokiturniir “RÕUGE HOCKEY CUP 2011”.

Turniiri eesmärk on tutvustada ja elavdada jäähokimängu Võru maakonnas ja
tuua noori jäähoki juurde. Rõuge hokiklubi on võtnud missiooniks jätkata
jäähokivõistluste traditsiooni Rõuge piirkonnas ja Võru maakonnas tervikuna.

Jäähoki võistlus “RÕUGE HOCKEY CUP 2011” toimub laupäeval 12. veebruaril
Rõuge Põhikooli uisuplatsil algusega kl 11.00. Väljaku mõõdud on 15m x 25m,
ääristatud 20 cm kõrguste puidust poordidega.

Juhend nähtav siin:
http://www.facebook.com/topic.php?uid=283572081967&topic=15363

Urge külakeskuses fotonäitus “Pulmafotod läbi aegade”

Näituse mõte tekkis novembrikuisel Urge Naisseltsi kokkusaamisel, kus kõik olid kaasa toonud vanu fotosid kodukandi inimestest, majadest, koolidest, pidudest, üritustest, töötegemistest jms. Naisseltsi raudvaral ja mitmekülgsel kollektsionääril Loreida Raadikul olid kaasas inimeste ja talude fotod, kõik kenasti talude või teemade järgi ümbrikutesse pandud, ühesõnaga suur sorteerimis- ja salvestamistöö ära tehtud! Peale selle näitas ta ka antikvariaatidest ostetud pulmafotosid. Seepeale otsustasimegi näituse teha.

Fotosid on kuue meetri jagu ja need on jaotatud kas perede või aastakümnete kaupa. Peaaegu kõigil piltidel, v.a. antikvariaatidest
ostetuil, on taga kirjas pealolijate nimed, kuupäevad jms. Enamus neist inimestest on kahjuks juba seal, kus muresid enam pole. Pulmapilte on ka teised kohalikud juurde toonud, eriti viimaste aastakümnete omi.

Näitus on avatud veebruari lõpuni.

Lähemalt saab uurida http://www.sauga.ee/Urge-Raamatukogu.37.0.html ja http://kodukylam6tted.blogspot.com

Tartu linn aitab hooldajatel tööle asuda

Tartu linnavalitsus, Tartu ja Luunja vallavalitsused otsivad koostöös võimalusi, et koduse hooldusega seotud inimesed saaksid soovi korral tööle asuda.

Jaanuarikuus alustasid projektis osalevate omavalitsuste sotsiaaltöötajad hooldajate intervjueerimist, et selgitada välja nende võimalused ja soovid tööturule naasmiseks. Märtsi lõpuni intervjueeritakse kolmes omavalitsuses ühtekokku 320 täiskasvanud isiku hooldajat. Intervjuu käigus uuritakse hooldaja töökoormust ja oskusi ning tema motiveeritust tööturule suundumiseks, samuti tehakse kindlaks seda takistavad ning toetavad asjaolud.

Küsitluste abil selgitatakse välja nelikümmend hooldajat, kes sooviksid tööle asuda. Ühe võimalusena pakutakse neile võimalust tööle asuda koduhooldusteenuse pakkujana. „Selline ettevõtmine võimaldab meil laiemalt kasutada nende inimeste praktilisi kogemusi, mida nad on hooldajana omandanud, ning  samas annab see neile võimaluse naasta tagasi tööellu. Projektis osalemine annab linnale hea võimaluse ka uute töökohtade loomiseks,“ kommenteeris abilinnapea Vladimir Šokman.

Tööle asumisest huvitatud hooldajatel, kes soovivad projektis osaleda, tuleb pöörduda  linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna eakate ja puuetega inimeste hoolekandeteenistusse või piirkonnakeskusesse. Projektiga saavad liituda need inimesed, kes pole hoolduskoormuse tõttu saanud tööle minna.

Hooldajate töölerakendamine võimaldab koostööd tegevatel omavalitsustel luua uusi töökohti koduhooldusteenuse valdkonnas  ja pakkuda hooldatavatele mitmekesisemaid hooldusvõimalusi.

Projekti „Päevaste ja ööpäevaringsete hooldusteenuste abil tööle“  rahastab  Euroopa Sotsiaalfond  töölesaamist toetavate hoolekandemeetmete  raames.

Rebala muuseumi arendaja

Jõelähtme vald soovib arendada Rebala muuseumi ekspositsiooni ja pakutavaid erinevaid teenuseid ning suurendada seeläbi olulisel määral muuseumi külastatavust. Seoses sellega kuulutab Jõelähtme vald välja ideekonkursi muuseumi arendaja leidmiseks.

Konkursil osalemise tähtaeg on 1. märts 2011.

Täiendav informatsioon: Jõelähtme valla abivallavanem Priit Põldma

ERM esitleb venekeelset raamatut etnilisuse võidukäigust Venemaal

Täna kell 16 esitletakse Tartus, Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9) venekeelset teadusartiklite kogumikku rahvuse diskursuse sisseimbumisest ja tarvituselevõtust Venemaal ja Nõukogude Liidus alates 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi keskpaigani. Raamatut tutvustavad selle toimetajad Indrek Jääts ja Erki Tammiksaar.

Kogumikus avaldatud artiklite esialgsed variandid arutati läbi 2009. aasta juunis Tartus toimunud rahvusvahelisel teadusseminaril „Tatištševist Narkomnatsini: Etnilisuse edulugu Venemaal 18. sajandist 20. sajandi I pooleni“. Nii seminari toimumist kui ka kogumiku ilmumist toetas Eesti Teadusfond (grant nr 7010 „Rahvusluse tulek: Etnilisus, teadus ja poliitika Vene impeeriumi siseperifeerias 19. sajandi algusest 1920. aastateni“).

Lisainfo www.erm.ee

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta teabepäev

2011 on kuulutatud Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aastaks. Kuidas tähistatakse aastat Eestis? Millised on kaasa löömise võimalused? Mida ja kuidas teevad vabatahtlikud minu kodukandis? Milline on vabatahtliku tegevuse olukord Eestis? Kuidas vabatahtlikke paremini kaasata ja innustada? Kuidas edendada vabatahtlikku tegevust oma piirkonnas?

Kutsume kõiki huvilisi praktilisele teabepäevale, kus tutvustatakse aasta ettevõtmisi, jagatakse vabatahtlike ning vabatahtlikke kaasavate ühenduste näiteid ja kogemusi ning arutatakse koostöövõimalusi aasta tähistamiseks Võrumaal.

Võrumaa teabepäev toimub 17.veebruaril kl. 12.00-17.00 Võrus, Mainori Kõrgkoolis (Kreutzwaldi 34).

Osalemiseks palume ennast registreerida hiljemalt 14.veebruariks anna@vabatahtlikud.ee.

Noortele infopäev töö kohta

Homme on Võru Noortekeskuses kell 15.00 infopäev ” Töö või Mina või Kool?”  kuhu on oodatud osalema kõik noored.
Vastust otsitakse koos küsimustele:
Mis on minu kui noore õigused ja kohustused tööturul?
Kui vanalt ja kui palju võib töötada?
Aga mis on minu võimalused siis, kui mul on jäänud kool pooleli?
Kelle käest ja kuidas on võimalik saada juriidilist abi, kui näiteks tööandja ei taha maksta?
Mis vahe on töövõtu-, töö- või käsunduslepingul?
Praktika? Noor ja töötu!? Kui palju palka küsida?
Kool, töö või mõlemad?

Kõigil noortel on võimalus kaasa rääkida, arvamust avaldada, küsimusi küsida!
Aitavad läbi viia: Eesti Töötukassa ja OÜ Karjääripõld

Koerad ketti!

Uno Minka,
Illi jahtkonna esimees

Külmakraadid on vaheldunud sulaga, lumel on mitu kihti. Jäine koorik aga muudab eriti metskitsede liikumise üliraskeks. Sõrad vajuvad lumest läbi, veritsevad ning iga jalaliiigutus on piinarikas. Linnaelanikud, kes metsas eriti ei käi, ei kujuta ette sellist olukorda. Kahjuks ei saa metsloomade raskest elust aru ka paljud maal elavad inimesed, kes oma koerad ketist lahti on päästnud.

Tunnetades olukorra tõsidust ja traagilisust, pöördun jahimehe ja loodusesõbrana kõikide inimeste poole teha kõik endast olenev, et aidata hädas olevaid jahiulukeid.

Mind sundis sulge haarama teadmine, et Illi jahimaadel murti 1. veebruaril hulkuvate koerte poolt lausa kaks metskitse. Ühe murtud metskitse avastasid kohalikud jahimehed ise, nähes samas kolme koera, kes metsa jooksid. Teisest metskitse murdmise faktist, kus oli ka pealtnägija, teavitasin kohe Võru politseijaoskonda.

Kõikidel valdadel on nende volikogude poolt kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirjad. See õigusakt kohustab koeraomanikke hoidma oma neljajalgsed majavalvurid ketis või ehitama tara või piirdeaia, mis välistab koerte lahtipääsemist. Loe edasi: Koerad ketti!

Euroopas peab tulevikus pea kõik elektroonikaromud taasringlusse võtma

Euroopa Parlament tahab karmistada elektri- ja elektroonikajäätmeid puudutavaid reegleid. Täna panid saadikud paika uued elektrijäätmete kogumise, töötlemise ning ringlussevõtmise eesmärgid.  
Parlament leiab, et liikmesriigid peaksid alates 2016. aastast koguma tagasi vähemalt 85% elektroonikaromudest. Samuti teevad saadikud ettepaneku, et 2012. aasta vahe-eesmärk võiks olla 4 kg elektrijäätmeid elaniku kohta (vastavalt hetkel kehtivatele eeskirjadele) või kaaluliselt sama kogus, mis koguti vastavas liikmesriigis 2010. aastal – sõltuvalt sellest, kumb kogus on suurem. Lisaks sellele, et elektrijäätmete korralik käitlemine on majanduslikus mõttes kasulik ja keskkonnasõbralik, aitab see ka kokku hoida väärtuslikke toormaterjale. Saadikud leiavad, et ringlusse tuleks võtta 50-75% (olenevalt kategooriast) elektroonikaromudest ning 5% elektroonikaromudest tuleks valmistada ette korduskasutamiseks. Elektritoodete tootjad rahastavad elektroonikaromude töötlemist ning lisaks saavad nad olukorda parandada, täites ökodisaini nõudeid, mis hõlbustavad elektroonikaromude korduskasutamist, demonteerimist ja taaskasutamist.
 Tarbijad peaksid viima elektrijäätmed kogumispunkti, et neid saaks nõuetekohaselt käidelda. Selline tasuta võimalus eksisteerib juba praegu. Lisaks peaks tarbijatel olema võimalik tagastada väga väikeseid elektroonikaromusid kauplustesse. Sellest kohustusest võib vabastada väikepoode, ent mitte kaugmüüjaid.
 Saadikud soovivad samuti takistada ebaseaduslike elektrijäätmete väljavedu EList, sest nende käitlemata jätmine kujutab ohtu nii tervisele kui keskkonnale sihtmaal. Parlamendiliikmed leiavad samuti, et vaja on tõhusamat kontrolli ning eksportijal on kohustus tõestada, et tooted on taaskasutatavad. Täna hääletusel olnud raporti poolt hääletas 580, vastu 37 ja erapooletuks jäi 22 europarlamendi saadikut.

Selgusid tänavuse Moisekatsi Elohelü esinejad

XII eesti rahvamuusikatöötluste festivali Moisekatsi Elohelü korraldajad valisid saadetud ankeetide põhjal võistluskontserdile esinema 16 muusikalist kollektiivi.

Peapreemia nominendid on vokaalansambel -7, Levski, Laul jätta ja Mälutagune Tallinnast, ansamblid Vikerkaare hallskaala ja Punt Tartust,
suupilliorkester Piccolo ja vokaalansambel Greip Pärnust, ansamblid Tuulepuu ja Knihv Viljandist, ansambel Marjulise Elvast, ansambel Slap
Võrust, vokaalansambel Naized Türilt, ansambel Mehe Pojad ja Dialekt Tartumaalt ning ansambel Sõõriku Värskast.

Võistluskontserdi kohustuslikuks looks kõigile osalejatele saab Kanepi kihelkonnast pärit Hällülaul e. Kiigelaul. Parimale esitajale on
preemiaks 1000 eurot koos Ilme ja Riho Kulla valmistatud pronksskulptuuriga “Laulev neiu.”

Festivali eesmärk on väärtustada eesti rahvamuusikat nüüdisaegsete esituste kaudu, nii et säiliks side vana ja uue vahel ning elavdada
kultuurielu. 23.-24. aprill Moostes toimuva festivali Moisekatsi Elohelü läbiv teema on sellel aastal lihavõttepühadega seotud kombestik. Võistluskontsert algab jüripäeval, 23. aprillil kell 18 Mooste Folgikojas, mis on Kagu-Eesti suuremaid statsionaarse heli- ja valgustehnikaga varustatud
kontserdisaale.

Vaata lisaks: http://folkfest.polvamaa.ee

Saaremaa Piimatööstus suurendas juustueksporti üle 60%

Juustu- ja võitootja Saaremaa Piimatööstus suurendas eksporditavat juustukogust 2009. aasta 789 tonnilt 2010. aasta 1275 tonnile, see teeb
ekspordi mahuliseks juurdekasvuks 62%. Ettevõtte rahalisest käibest moodustas eksport 28 %.

 Saaremaa Piimatööstuse juhatuse esimees Andi Saagpakk näeb ekspordi kasvu peapõhjust Venemaa tarbijate huvi suurenemises Eesti piimatoodete vastu.  90% Venemaale eksporditavast juustust on Saare leet.
Saaremaa Piimatööstus on Eesti kaasaegseima sisseseadega juustutootja, mille säilitus- ja lisaainevaba toodang kannab märki Puhas Toode. Enamik piimast varutakse Saaremaalt. Ettevõte kuulub 65 ühistu liikmele ja annab tööd 94 inimesele.

Metsaomanikud küsisid investeeringutoetust rohkem kui on jagada

Eelmise aasta lõpus said metsaomanikud esitada Erametsakeskusele taotlusi toetustele investeeringute tegemiseks. Kokku laekus ligi 700 taotlust 4,5 miljoni euro ulatuses.

Erametsakeskuse kaudu on metsaomanikel võimalik taotleda toetust tegevusteks, mis aitavad kaasa metsa majandusliku väärtuse parandamisele, taastada tormi ja tulekahju tagajärjel hävinud mets või teha investeeringuid edasiste tulekahjude ennetamiseks. Need on Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.5 raames toetatavad tegevused.
620 metsaomanikku soovib parandada oma metsa majanduslikku väärtust ning vajab selleks 4 miljonit eurot. Võrreldes 2009. aastaga on taotluste arv suurenenud 150 võrra ning taotletav toetuse summa poole miljoni euro võrra. Kõige suurem vajadus on metsatehnika järele, selleks küsivad metsaomanikud üle 3 miljoni euro. Peaaegu 1 miljon eurot vajatakse hooldusraiete tegemiseks noorendikel 5000 hektaril ulatuses.

Tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamiseks vajavad metsaomanikud ligi 200 000 eurot. Esitati 45 toetuse taotlust, mida on 6 korda enam kui 2009. aastal. Metsatulekahju ennetamiseks küsib 26 metsaomanikku toetust kokku 240 000 euro ulatuses.

Toetusraha kõikidele taotlejatele siiski ei jagu. Eelarves on raha 3,62 miljonit eurot, millest 2,28 on ette nähtud metsa majandusliku väärtuse parandamiseks ja 260 000 eurot jagatakse metsa taastamiseks ning metsatulekahjude ennetamiseks. Toetusraha tuleb 75% Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ja 25% Eesti riigi eelarvest.
Erametsakeskus otsustab toetuse saajad aprillis. Rohkem infot saab erametsanduse portaalist www.eramets.ee