Täna, 24. aprillil toimub Estonia kontserdisaalis loodusfotopäev, mille avab keskkonnaminister Keit Pentus. Minister annab üle ka Keskkonnaministeeriumi eripreemia.
Kuulutatakse välja „Looduse aasta foto“ võitjad. Seekord osales võistlusel 1850 fotograafi, esitati üle 11 000 pildi.
Loodusfotopäeva korraldab Looduse Omnibuss.
Allikas: keskkonnaministeerium
Võru segakoori Hilaro tänavune 20. juubelit tähistav kontserdisari koosneb kolmest eri kavaga kontserdist. 13. veebruaril võis Kandle kultuurimajas kuulata kontserti ”Hilaro juubeldab, Hilaro rokib”, kus koos Andres Määri saateansambliga esitati kergemat koorimuusikat ja rockmuusikat kooriseades.
Täna, 24. aprillil kell 16 on kontserdisarjas ”Hilaro juubeldab” suur klassikakontsert, kus ettekandele tulevad Antonio Vivaldi suurteos ”Gloria”. Esitavad segakoor Hilaro (dirigent Silja Otsar) ja Võru Kammerorkester (dirigent Jaan Randvere), solistid Maris Liloson ja Juuli Lill, juhatab Erki Pehk ning G. Fr. Händeli ”Concerto grosso” Võru Kammerorkestrilt, juhatab Jaan Randvere.
Näituse on kokku pannud Euroopa kaitsealade võrgustiku katusorganisatsioon, mis hõlmab ühtekokku 36 riiki. Näitus tutvustab Euroopa esimesi rahvusparke ja nende loodusväärtusi ning
kaitsealasid. Näitus on avatud kuni 25. maini Penijõe mõisa III korruse kohvikusaalis (Penijõe, Lihula vald, Läänemaa).
Allikas: laanemaa.ee
Kolmapäeval, 27 aprillil kell 17 tähistatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) maride rahvuspüha – mari sangari päeva. Lühidalt räägitakse Mari sangari päevast, tutvustatakse rahvuspüha ajalugu ja tähendust, vaadatakse etnograafilist dokumentaalfilmi mari rahvustraditsioonidest, Tartu mari doktorantide ansambli tervitus ning kuulata saab loodemaride rahvamuusikat ansamblilt Peledõš.
10.-12.juunini toimub Pärnu-Jaagupis puhkpillifestivalil „Halinga puhkpill 2011”.
Oodatud on kõik, kes tunnevad rõõmu puhkpillimängust – orkestrid, ansamblid, üksiküritajad. Ka sõbra võib kaasa võtta.
Mängitakse pilli, kuulatakse väärt nõuandeid oma ala asjatundjatelt, pannakse pillid kõlama harjutusruumides ja kontsertidel, kuulatakse-vaadatakse külaliskvintetti Soomest, tuntakse rõõmu mõnusast puhkpillimuusikast ja tehakse palju muudki…
Juba kuuendat aastat toimuvast festivalist osavõtt on kujunenud traditsiooniks Pärnumaa puhkpillimängijatele, kellega on oodatud ühinema sõbrad-tuttavad ka kaugemalt.
Festival on pühendatud Pärnu-Jaagupi varalahkunud õpetaja Margus Allmanni mälestusele.
Rohkem infot: Pärnu-Jaagupi muusikakool, Elena Mägi, tel 443 4901, 5561 5594, pjmk@hot.ee. Info ja ürituse ajakava Pärnu-Jaagupi muusikakooli kodulehel: www.pjmk.ee.
Eile, 23. aprillil Moostes toimunud XII Eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdi võitis kaitseväe orkestri ajateenijatest loodud ansambel Laul Jätta.
Võiduga kaasnes peapreemia 1000 eurot ning Ilme ja Riho Kulla pronksskulptuur Laulev Neiu.
Žürii esimehe helilooja Tauno Aintsi sõnul oli peapreemia võitja esitustes kõrvuti mehelik jõud ja õrnus, harmoonia leidlikkus, esitamise rahu, omanäoline koosseis ja intonatsiooni puhtus.
Žürii liige Tarmo Noormaa, kes sai võistluskontserdist mitu väga head muusikalist elamust, tunnustas regilaulu kasutamist rivilauluna ja seda, et peapreemia võitnud ansambel tegi seda, mis tuli nende loomusest.
Publik valis oma lemmikuks samuti ansambli Laul Jätta.
Festivali patroon proua Ingrid Rüütel andis oma auhinna, Ivar Pärnametsa valmistatud väikekandle ansamblile Mälutagune.
Võistluskontserdi kohustusliku loo, Kanepi kihelkonnast pärit „Hällülaulu” parim töötlus kõlas žürii arvates ansambli – 7 esituses, neid tunnustas preemiaga AS Tallept Auto. MTÜ Folgisellide Seltsi välja pandud üllataja preemia anti ansamblile Greip.
Muusikuid tunnustasid oma auhindadega veel mitmed festivali toetajad:
Eesti Pärimusmuusika Keskuse auhind – ansambel Punt; Võru Folkloorifestivali auhind – ansambel Mehepojad; Võru Instituudi Julge Joro auhind – ansambel Vikerkaare Hallskaala; Põlva Tarbijate Ühistu Uue Lootuse auhind – ansambel Sõõrikud.
Žürii esimees, helilooja Tauno Aints kiitis võistluskontserdi tihedat konkurentsi ja kõrget taset.
Festivali korraldas MTÜ Folgisellide Selts koos Mooste vallavalitsusega.
30. aprillil kell 20 toimub Sõmeru keskusehoones suur volbritrall.
Nõiakunsti näitavad isetegutsevad nõiahakatised, nõialoitsu muusikat teevad oma valla mehepojad.
Oma nõidumispingi saab broneerida tel 5336 4604 (Annika).
Täna, 24. aprillil algusega kell 11 toimub Türi-Allikul Veskisilla puhkekeskuse suures peosaalis toidufotokoolitus, kuhu on oodatud fotohuvilised kõikjalt Eestist.
„Viimastel aastatel on digifototehnika hinnad muutunud taskukohaseks igale fotohuvilisele ja seetõttu on fotograafia mõnusaks ja arendavaks harrastuseks nii suurtele kui väikestele. Toit on osa meie igapäevasest elust ja toidufotokoolitusel õpetatakse toitu kui kunstiteost vaatama ja jäädvustama kaamerasilma läbi,” sõnas koolituse korraldaja, Nikon Nordic AB esindaja Rene Mitt.
Türi fotograaf Rene Viljat on öelnud, et toidust on ilusat pilti teha üpris keeruline, sest toit võib olla küll maitsev, aga suur kunst on seda head maitset pildis väljendada ja lihtsalt välklambiga klõpsides ei pruugi see õnnestuda.
Praktilisel toidufotokoolitusel valmistab roogi toidupedagoog Enn Tobreluts ja pildistama õpetab tunnustatud fotograaf Kaupo Kikkas. Huvilised võivad kaasa võtta oma fotoaparaadi, koolitajad vastavad kõikidele tekkivatele küsimustele. Osalejatele antakse ka tunnistused.
Koolituse kohta saab lisainfot veebilehelt www.nikon.grillfest.ee. Koolituse korraldavad Nikon Nordic AB, Türil 2008. aastal asutatud rahvaorganisatsioon Eesti Grilliliit koostöös Türi Arengu sihtasutusega.
25. aprillil kell 18 toimub Tõrva gümnaasiumi auditooriumis teine loodusõhtu Aare Jaamaga, teemaks jahindus.
Üritus on tasuta.Toetab keskkonnainvesteeringute keskus.
Osavõtust palutakse enne teada anda e-posti aadressil liiaortus@hot.ee või kool@torva.edu.ee.
Kallaste linnavalitsus koostöös Eesti rehviliiduga alustab vanade rehvide kogumist.
Kogumispunkt asub aadressil Oja 13 a (endise kutsekooli tagune ala) ning on avatud iga kuu esimese ja kolmanda nädala laupäeval kella 10-15, annab teada Tartumaa infoportaal.
Esimene vastuvõtupäev on 7. mai. Vastu võetakse sõiduautorehve, veoautorehve, eriotstarbeliste sõidukite ja muid rehve. Ära saab anda ka rehve koos velgedega. Rehvid ei tohi olla porised.
Suurim vastuvõetav kogus on kaubiku või sõiduauto järelhaagise täis. Kui kogused on suuremad, tuleks ühendust võtta linnavalitsuse telefonil 745 2213.
Rohkem infot: www.kallaste.ee.
Võnnus plaanitakse homme, 24. aprillil ühiselt jüripäeva pidada: tule ümber Jüriöö ülestõusu meenutada, juttu vesta, laulda, mängida ja muidu mõnusalt meelt lahutada.
Kogunetakse kell 12 kultuurimaja taga pargis. Korraldajad paluvad kaasa võtta pereliikmed ning söögi- ja joogipoolis.
Jõgeval viieteistkümnendate Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevade raames peetud üleriigilise vokaalansamblite konkursi grand prix sai Viljandi muusikakooli neidudeansambel Vocamble.
Konkursil osales tänavu üle 50 ansambli umbes neljasaja lauljaga. Ansambleid hindas žürii ehk Suur Kõrv, kuhu kuulusid tuntud Alo ja muusika sõbrad.
Rohkem infot: www.joggym.edu.ee
Homme, 24. aprillil toimub järjekordne Tõrva jalgrattasõit. Sedakorda viib matk osalejad Võrtsjärve suudmesse Vooremäele.
Looduslikult kaunis sihtpunktis on võimalik jälgida saabunud linde ja kosutada keha spordijoogi ja maiustusega.
Ühissõidu algus on kell 11 Tõrva spordihoone juurest. Marsruut kulgeb läbi Pikasilla. Vooremäel on kontrollpunkt avatud kella 11.15-13.
Kõik soovijad võivad alustada marsruuti ka endale sobivast lähtepunktist.
NB! Kanna kiivrit!
Lisainfo telefonil 512 7219.
Täna, 23. aprillil võetakse Harilaiu poolsaarel ette talvejärgne suurpuhastus.
Harilaiu poolsaar on Vilsandi rahvuspargi armastatuim ja kõige köitvam poolsaar. Kõiki, kel võimalik, oodataksegi selle poolsaare talvejärgsel suurpuhastusel kaasa lööma.
Korraldajad lubavad: värske õhk, hea tegu ja täienenud teadmised Vilsandi rahvuspargi loodusrikkuse kohta on kindlustatud. Pakutakse ka talgusuppi.
Selga ilmastikukindel riietus ja kaasa töökindad!
Rohkem infot: tel 5301 2772, 454 6880.
Esmaspäevast, 25. aprillist kuni reedeni, 29. aprillini korraldab Erametsakeskus erametsaomanikele koolitused „Kaitstavate metsade majandamine“.
Koolitused toimuvad:
25. aprillil Tartus Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudis (Kreutzwaldi 5, auditoorium 1B1).
26. aprillil Võrus Kubija Hotell-Loodusspaas (Männiku 43a).
27. aprillil Rakveres hotellis Wesenbergh (Tallinna 25).
28. aprillil Pärnus Pärnumaa Kutsehariduskeskuses (Niidupargi tn 8//12).
29. aprillil Tallinnas Oru hotellis (Narva mnt 120B).
Koolituse orienteeruv kestus kella 10-17.
Koolitusel käsitletavad teemad:
• Looduskaitseliste piirangutega metsade praktiline majandamine ja kasutamine;
• Vääriselupaik metsas. Vääriselupaiga kaitselepingu sõlmimise võimalused;
• Natura 2000 toetus erametsamaale ja toetuse saamise tingimused;
• Nõuded Natura 2000 piiride määramiseks ja tähistamiseks metsas.
Koolitusel teevad ettekandeid Erametsakeskuse ja Keskkonnaameti töötajad. Koolitusest osavõtt on kõigile erametsaomanikele tasuta. Infopäeva toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Kõik koolitusel osaleda soovijad peavad ennast registreerima hiljemalt kaks päeva enne koolituse toimumist tel 683 6066 või aadressil evelin.huul@eramets.ee. Kohtade arv on piiratud! Lisainfo jagab Evelin Huul samadelt kontaktidelt.
Laupäeval, 23. aprillil kell 16 toimub Rõuge rahvamajas III ehk viimane ja ülipõnev kontsert sarjast „Aafrika rütmid“. Üles astuvad Kemo Cissoko (kora, vokaal) ja Ndioba Gueye (basskitarr, djembe, vokaal) Senegalist.
Sedakorda tutvustavad muusikud üht põnevaimat Aafrika traditsioonilist pilli – korat (pildil).
Muusikasarja “Aafrika rütmid” järjekordne “peategelane” – kora – on üks Aafrika põnevamaid traditsioonilisi pille. Seda mängitakse peaaegu kõikjal. Enim levinud on 21-keelne pill, kuid variatsioone on 15-30 keeleni. Eriline on selle instrumendi mängimisstiil, sulatades ühtaegu nii kitarri, harfi, sitari kui teiste keelpillide mängutehnikat. Kõlaliselt on see kindlasti ainulaadne ja hea mängu korral võib kuulaja ning ka esitaja viia transilähedase seisundisse.
Loe lisa: www.viitinalhk.ee
Täna toimub Keilas 52. Jüriöö jooks, millega tähistatakse 1343. aastal toimunud Jüriöö ülestõusu aastapäeva.
Traditsioonilisele öösel peetavale jooksule on tänavu registreerunud üle 300 võistleja. Jooksurajale astub teiste hulgas endine maailmameistrivõistluste pronks Sixten Sild ja paljud praeguse Eesti koondise liikmed. Esimest korda toimus Jüriöö jooks 23.-24. aprillil 1960 Keilas. Sellest ajast peale on võistlust peetud igal aastal ja korraldatud kõigis Eesti maakondades.
„Jüriöö jooks toimub sellel aastal oma teatud headuses. Esimest korda jooksu ajaloos on võimalik internetist vaadata jooksvalt kontrollpunktide läbimise tulemusi ning videopilti. Publikule muudab ürituse atraktiivseks fakt, et osavõtjad jooksevad kaks korda vaatajate eest läbi,” ütles Jüriöö jooksu
peakorraldaja Andrus Sipsaka.
Jüriöö jooksu avab traditsiooniline tõrvikutega rongkäik Keila kultuurikeskusest lauluväljakule, see algab kell 20. Start antakse Keila lauluväljakult kell 21.30. Otseülekannet jooksust saab vaadata kodulehel http://bambuser.com/channel/osport.
Jooks toimub 33 km pikkusel rajal, mis on jaotatud viieks etapiks. Parimad selguvad absoluutklassis, noorte ja veteranide arvestuses. Harrastajatele on kavas põhijooksuga samal ajal toimuv kolmeetapiline teatejooks. Lisainfot Jüriöö jooksu kohta leiab veebilehelt www.kekrsk.ee.
Jüriöö jooksu korraldavad Harju KEK Rahvaspordiklubi, Eesti Orienteerumisliit, Keila linn, Spordiliit Jõud ja Harjumaa Spordiliit. Lisainfo: Andrus Sipsaka, Jüriöö jooksu peakorraldaja, tel 5649 7320, andrus@viinavabrik.ee
Fotokonkursil “Kevad Kundas” on oodatud osalema kõik fotograafiahuvilised. Eesmärk – jäädvustada Kunda linnas killukesi kevadest.
Hindamine toimub kolmes vanusegrupis: 12aastased ja nooremad, 13–16-aastased, 17-aastased ja vanemad ning eripreemia kõige sotsiaalkriitilisema (mis kurvastab või rõõmustab linnapildis, millele juhiksid tähelepanu jms) foto eest.
Fotod saata e-posti aadressil noortemaja@kunda.ee hiljemalt 20. maiks 2011. a. Lisada foto pealkiri või kommentaar, autori ees- ja perekonnanimi, vanus ning kontaktandmed.
Huvitavamatest fotodest korraldab Kunda klubi noortemaja näituse ning põnevamaid töid premeeritakse auhindadega 28. mail linna keskväljakul toimuval rahvapeol.
Lisainfo tel: 3221 666 või noortemaja@kunda.ee.
Munadepühad, lihavõtted, ülestõusmispüha või kevadpühad? Vanade eestlaste jaoks hoopis munapüha, kiigepüha ehk suur püha. Tuletame meelde, et pühad on alles homme.
Maavald on välja uurinud, et munapüha, kiigepüha ehk suur püha on maarahva vana kevadpüha, millega kaasneb hulk muistseid kombeid, mis tihtipeale ühised teiste Euroopa või hõimurahvastega. Munade värvimine ja koksimine, kiigele minek ja pühade-eelne rõõmus suurpuhastus on paljudele kodust tuttavad.
Munapüha on esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva ja jääb ajavahemikku 21.03.– 26.04. On loona ja elujõu tärkamise aeg.
Tähendus. Muna on elu ja õnne seeme või allikas ning ühtlasi märk sellest. Kevadpüha on järgneva kevade ja suve seeme – muna. Munapühal tehtust kasvab välja järgmiste kuude õnn. Munapüha on murranguaeg, mil tehtust või tegemata jäetust sõltub inimese, tema lähedaste ja majapidamise hea käekäik. Kuna põhja poole saabub kevad hiljem, pole see püha seal nii tähtis kui lõuna ja lääne pool.
Taiad. Munapüha hommikul tõustakse enne päikest. Peremees või perenaine urbib teisi – lööb magajaid kergelt urvaokstega. Urbimine toob virkust, jõudu ja tervist. Urbimise sõnu vaata urbepäeva jutu juurest.
Läänemaal Pullapää poolsaarel kogunesid puiduettevõtte territooriumile kümned rästikud, kaks madu roomasid ka tööruumesse – pärast kevadist ärkamist on samas paigas igal aastal rästikukoloonia.
Puiduettevõtte Hapval töötaja rääkis Läänlasele, et tsehhist mõnekümne meetri kaugusel asuva elektrialajaama ümbruses on päikselistel päevadel väga palju rästikuid. Kaks roomajat tulid läinud reedel lausa tsehhi sisse, kust töömehed need teibaga välja ajasid. Kuna rästikud võtsid taas suuna tööruumide poole, olid töölised sunnitud enda ohutuse huvides kaks rästikut tapma.
Hapvali juhataja Aivar Kaus ütles Läänlasele, et rästikuid on tõesti alajaama ümbruses nähtud. “Ega seepärast elu seisma ole jäänud,” lausus ta. Juhataja sõnul on roomajad seni tööruumest viisakalt eemale hoidnud. Viimasest juhtumist, kui rästikud tsehhi tulid, Kaus ei teadnud.
Sama alajaama ümbruses on rästikukoloonia igal kevadel.
Täna Hapvalis kohal käies ei jäänud Läänlase fotokaamera ette ühtegi rästikut. Ettevõtte territooriumi valvuri sõnul vastab aga tõele, et neid on seal päikesepaistelise ilmaga palju. Täna on ilm pilves ja Pullapääl tibutas kella 14 ajal vihma.
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiiooni looduskaitse juhtivspetsialist Marju Erit lausus, et tema kõrvu pole see jõudnud, et just selles paigas on eriliselt palju rästikuid. “Ilmselt on lihtsalt aeg selline, kui nad on üles ärganud. Nad talvituvad tavaliselt hulgakesi koos ja pärast ärkamist lähevad laiali. Eks seal paigas nende kontsentratsioon ka väheneb,” rääkis ta.
Loe pikemalt www.laanlane.ee
SA Erametsakeskus ja Päästeameti poolt korraldatava projekti Life+ FFPE käigus toimunud koosolekutel selgus, et pahatihti ei ole metsa- ja maaomanikud teadlikud, et kulu põletamine on keelatud aasta ringi.
SA Erametsakeskus (EMK) koordineeritava metsatulekahjude ennetamise projekti käigus toimunud koostöökohtumistel selgus, et paljud inimesed ei ole teadlikud tuleohutuse seaduse ja muude tuleohutust reguleerivate seaduste ja määruste sisust. EMK teeb sel aastal metsatulekahjude teemalist teavitustööd erinevate sihtgruppide seas kuues Eesti maakonnas.
Paneme inimestele südamele ja rõhutame, et kaitsmaks iseend, teisi ja oma vara ning loodust, on kulu põletamine keelatud aasta ringi. Kulupõletajatelt on Keskkonnainspektsioonil õigus nõuda hüvitist keskkonnakahju tekitamise eest. Lõkke tegemise nõuete rikkujat võib karistada kuni 800 euro suuruse rahatrahviga.
Päästeamet soovitab inimestel jälgida, et kõik prahipõletajad täidaks tuleohutusnõudeid ega seaks ohtu keskkonda ning naabrite vara.
Lisainfot tuleohutusnõuete kohta võite leida aadressilt www.rescue.ee ja lisainfot tuleennetusprojekti kohta www.eramets.ee/life. Life+ FFPE projekti toetab Euroopa Komisjon.
Lisainfo: SA Erametsakeskus projektispetsialist Pille Aasamets, tel 683 6066, e-post: pille.aasamets@eramets.ee
Regina Hansen, metsanduse kommunikatsioonijuht
Haapsalu promenaadi juures meres on eile õhtupoolikust taas jääkaru.
Eelmisel suvel skulptor Roman Espenberg–Haavamäe 1923. aastal valminud originaali põhjal tehtud jääkarukuju toodi eile talvekorterist taas Haapsalu Tagalahele. Töömehed tõstsid jääkaru bussist alusele, mis tariti merre ja veeti sõudepaadi järel kuursaali lähedale.
Edasi loe ja pilte vaata Läänlasest.
Leevi rahvamajas toimus laupäeval, 16. aprillil Põlvamaa seltskonnalauljate ja pillimängijate töötuba ja ühislaulmine-simman. Osalema ootasime kõiki seltskonnalauluklubisid üle Põlvamaa, aga kohale jõudsid Põlva, Mooste ja Leevi lauluklubid. Neile lisandusid külalistena Võrumaalt ka Võru päevakeskuse ja Navi seltsimaja lauluklubid ning paar pillimeest Vastseliinast.
Töötuba juhendas Kalev Tilk, kes lisaks muusikaõpetaja tööle mängib ka ansamblis Parvepoisid. Töötoa alustuseks rääkis Kalev oma teest muusika ja pillimängu juurde ning kuna osalejaid olid erinevatest paikadest, siis viidi läbi ka kiire tutvustusring. Töötuba oli väga tõhus, teoreetilisi õpetusi ja näpunäiteid ilmestasid praktilised õpetused – kõik räägitu korrati ka kohe pillide ja hääle abil üle. Vabas ja loomingulises õhkkonnas möödus aeg linnutiivul ning töötoaks planeeritud kolmest tunnist sai peaaegu neli tundi. Töötoa lõpetuseks valmis ühisloominguna Leevi valss, mille autorluse kohta võib edaspidi julgelt öelda – rahvalik.
Kiire jalasirutus ning kohvi- ja pirukapaus tehtud, jätkus saalis ühislaulmine-simman. Siinkohal suur tänu ASile Eesti Pagar, kes toetas meie kohvipausi ülimaitsvate pirukatega ning OÜle Emer-Pen, kes valmistas väga kaunid ühislaulmiseks tarvilikud laulukogumikud!
Õhtuseks peoks oli lisandunud veel kümmekond huvilist, kes kohe mõnuga kaasa laulsid-tantsisid. Ühislaulmist toetas saateorkester (kaks akordionit, kitarr, basskitarr, lõõts, mandoliin ning Ivar Kanariku multi-instrument), kus mängisid töötoas osalenud pillimängijad. Jalakeerutuseks tegid muusikat Kalev Tilk ja Rain Kõrbe ehk ansambel Parvepoisid. Ja nii – simman ja ühislaulmine vaheldumisi – kestis pidu üle südaöö. Osalejate sooviks oli, et selliseid sündmusi toimuks veel ja veel.
Suur tänu kõigile pillimängijatele ja lauljatele! Suur tänu Veriora vallavalitsusele ja kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupile, kelle toetuse abil seekordne sündmus teoks sai!
Rõõmsate uute kohtumisteni!
Piret Rammo, Veriora Valla Kultuur juhataja
Homme, 23. aprillil alates kell 13 on Vihula mõisa oodatud kõik suured ja väikesed kevadisele perepäevale, et osa saada aardejahist, sõita hobukaarikuga ja uudistada, mis mõisas uut vaadata on.
7. mail kell 18 Vihula mõisas emadepäeva kontsert “Nostalgia”. Esinevad Lauri Liiv ja Vanemuise keelpillikvartett.
Vihula mõisa restoranis La Boheme on nüüd ka uus menüü.
Homme, 23. aprillil peetakse Jõgevamaal Kassinurme mägedes pärandkultuuripäeva ja toimub rollimäng „Jüriöö ülestõus 2011“. Üritus lõpeb alles järgmisel päeval.
Rollimängus osalejatel on võimalik valida viie leeri vahel: Liivi Ordu, Tartu Piiskopi vägi, Vaigamaa malev, Sakala malev, Rävala malev. Igasse leeri saab registreerida kuni 70 mängus osalejat. Konkreetsesse leeri regamise kvooti võivad korraldajad suurendada sõltuvalt leeridesse registreerunute arvust ja vanusest.
Jüriöö ülestõusu korraldavad MTÜ Jõgevamaa Metsaselts, MTÜ Kalevite Kange Rahvas, Võitlusklubi Turm. Partnerid on MTÜ VG LARP Klubi, MTÜ Vaigamaa Emandad ja Isandad, MTÜ Idatee Vardjad, Varjaagide malev, MTÜ Ignis Sententia.
Päevakava
23. aprill
11.00 Talgutööd
14.00 Lõuna
14.30 Kõned
15.00 Ajaloolise sportliku mõõgavõitluse truniir
16.30 Valmistumine rollimänguks
17.00 Õhtusöök
18.00 Rollimäng „Jüriöö ülestõus“ algus
23.00 Rollimängu lõpp
24. aprill
12.00 Lahkumine Kassinurmelt
Korraldajate poolt on osalejatele kaks toidukorda ja tasuta bussitransport Tallinnast (76 kohta) ja Tartust (48 kohta) Kassinurmele ja tagasi. Kogu üritus on tasuta. Tasuta transport ja toidukord on neile, kes talgutöödes käed külge panevad. Kes talgutöödes osaleda ei taha, need võivad tulla Kassinurmele rollimängu alguseks. Ööbimine oma telkides. Kaasa oma toiduriistad.
Lisainfo, registreerinute nimekiri ja arutelud SIIN.
