Vana Võromaa omavalitsused plaanivad tihedamat koostööd

Reedel, 13. mail toimus Räpina Muusikakoolis Sillapää lossis 11. võrokeste tsõõriklaud. Koos leiti, et vana Võromaa omavalitsused peaksid rohkem koostööd tegema ning et vaja oleks ühist lippu ja muud sümboolikat.

Tsõõriklaual arutati, kuidas ühiselt vana Võromaa kohalikku omapära kasutades igapäevaelu rikkamaks teha ning kuidas selline tegevus üldist paikkondlikku arengut puudutab. Mõttetalgute-töögruppide teemade hulgas olid veel näiteks:

–         omakandi toodangu ühine turundamine ja enam tarvitamine

–         kuidas noor jõuab vanani, kuidas võru keel püsiks perekondades tarvitusel?

–         kas oleks mõeldav haldusreform vanu kultuuri- ja kihelkonnapiire arvestades?

–         mida on võrokestel setodelt õppida?

–         emakeelne võrukene, omakeelne kooliharidus

Tsõõriklaual oli 60 osavõtjat: esindatud olid vana Võromaa erinevad erinevad kandid; oli nii vana Võromaa omavalitsuste esindajaid, riigikogulasi, maavalitsuste, ministeeriumite, muuseumide ja muidugi seltside-MTÜde inimesi.

Tsõõriklauda korraldasid Räpina vallavalitsus ja muusikakool, Võro Selts VKKF ja Võru Instituut, moderaatoritena aitasid seda läbi viia Piret Jeedas ja Margus Timmo MTÜst Ruumiloojad ning toetas Vana Võrumaa kultuuriprogramm.

Otsa küla kutsub koos perega mängude päevale

Otsa küla kutsub juba tuleval laupäeval koos pere ja sõpradega osalema vahval mängude päeval “Külade kohtumistund”.

Loe täpsemalt Otsa küla blogist http://otsakyla.blogspot.com/2011/05/mangudepaev.html

Lisaks annab Tsolgo küla teada, et 9. juuli on tulemas suur kolhoositöötajate kokkutulek. Loe täpsemalt http://kaapakula.blogspot.com/2011/05/kolhoositootajate-kokkutulek.html

Kaduma läinud unikaalne käilakuju leiti üles

Eesti muinsuskaitseamet leidis üles paari nädala eest Dirhami sadamasse toodud ja siis kaduma läinud unikaalse käilakuju, kirjutab www.laanlane.ee. Muinsuskaitseameti nõunik kinnismälestiste alal Maili Roio ütles täna Läänlasele, et kuju on kätte saadud ja riigile üle antud.

“Kust me selle saime, seda infot ei saa ma väljastada,” lausus ta. Kuju on praegu Tallinnas meremuuseumis hoiul.

Roio sõnul ei teinud kuju valdaja muinsuskaitseametnikele kuju üleandmisel takistusi ja selle üleandmine polnud keeruline. “Meie poolt pole talle enam pretensioone. Kõige olulisem on see, et kuju on riigile üle antud,” märkis ta.

Läänlane täiendab artiklit:
http://laanlane.ee/article/dirhamisse-toodud-unikaalne-k%C3%A4ilakuju-leiti-%C3%BCles

Merest leitud ja Dirhami sadamasse toodud hinnaline käilakuju võib jääda Eesti riigi kätte, kuid esialgne hinnang, et tegu on admirali Horatio Nelsonit kujutava puuskulptuuriga, osutus valeks, kirjutab www.laanlane.ee “Kuju sõitis just veoautos meremuuseumi hoidlasse sisse,” ütles Tallinnas lennusadamas olnud meremuuseumi direktor Urmas Dresen täna natuke pärast kl 13. “Kl 14 jõuavad siia inimesed muinsuskaitseametist ja siis räägime nende ning konservaatoritega, mis edasi saab.”
Dresen pakkus eelmisel nädalal nähtud fotode põhjal, et skulptuur kujutab Suurbritannia admirali Horatio Nelsonit, kes seisab oma kuulsas poosis. Fotodelt tundus, et kuuerevääri vahel on tühi varrukas – Nelsonil kaotas lahingus parema käe. Nüüd kuju lähemalt uurides kinnitas ta, et käilakujul on nähtavad sõrmed, seega ei saa see kujutada Nelsonit.
“See ei kahanda kuju väärtust aga karvavõrdki. Väärtus on see, et see on hästi terviklikult säilinud ja on koos vööritääviga,” lausus ta. Seesugust käilakuju pole Eestis kunagi leitud, olgu ta Nelson või keegi teine.
Eelmisel nädalal pakutud daatum, mis ajastu laeva käilakujuga on tegu, kehtib Dreseni sõnul praegustel andmetel endiselt. Siis ütles ta, et kuju on pärit ilmselt 19. sajandi algusest.
Dresen lootis, et suve jooksul uuritakse leiukoht sonariga läbi ja leitakse ka vrakk üles. Siis on võimalik laeva ajalugu täpsustada.
Praegu lennusadamas seisev kuju tuleb Dreseni sõnul kiiresti konserveerida. “Viivitada enam ei saa,” sõnas ta. Praegu oli kuju heas seisukorras. Puust kuju küljes on ka rauda ja pronksi.
Dresenile teadaolevalt leiti kuju siiski Eesti vetest, mitte Soome poolelt. “Minu teada koordinaadid ei vasta Soome vetele. Eks kahe riigi ametnikud peavad juriidilise asjad korda ajama. Hetkel ütleb mu sisetunne, et see kuju jääb Eestile, aga  viimane sõna on ametnikel,” rääkis Dresen.
Dresen ei nõustunud ütlema, kust kuju üles leiti. Ta käis ka ise kujul järgi, kuid ei soovinud leiukohta avalikustada. “Las ta jääb,” ütles ta naerdes.
Loe kujust pikemalt:

http://laanlane.ee/article/hinnaline-k%C3%A4ilakuju-v%C3%B5ib-j%C3%A4%C3%A4da-eesti-valdusse
http://laanlane.ee/article/vello-m%C3%A4ss-kui-kuju-leiti-soome-vetest-l%C3%A4heb-asi-keeruliseks

Karlova päevad tutvustavad ehedat Karlovat

Täna algavad Tartus Karlova linnaosa päevad, mis kestavad 22. maini. Karlova linnaosa päevadel Tartus saab kiigata linnaosa elanike kodudesse, avastada kirjanduslikku Karlovat, osaleda perega muinasjutuhommikul, arutada ettevõtliku Karlova tuleviku üle ning
pidada aaretejahti. Esmakordselt tunnustatakse “Karlova ehe” tiitli väärilisi hooneid.

Täna kell 18 oodatakse kõiki ettevõtlikke inimesi Anna Edasi kohvikusse (Tähe 20) osalema arutelul “Meie ettevõtjad”. Teisipäeval,
kolmapäeval ja neljapäeval kell 19 algavad Anna Edasi kohviku eest ekskursioonid, kord saab tutvuda renoveeritud majadega nende elanike pilgu läbi, teinekord kaeda Karlovat läbi kirjandusprisma.

Mitmed üritused on mõeldud lastele. Näiteks saab kolmapäeval kell 10.30 vaadata Tartu Linnaraamatukogu nukuteatri etendust “Vahtramäe Emil” (Tehase 16) või osaleda neljapäeval kell 16.30 Karoliine lasteaia terviseteemalisel perepäeval (Kesk 6).

Kultuur tuuakse nädala jooksul mitmel korral värske õhu kätte. Neljapäeva õhtul alates kella 19.00 esitavad eharoosa maja aias (Eha 31) oma parimaid palasid Karlova kirjanikud ja muusikud. Reedel kell 21.30 algab Õpetajate seminari staadionil Salme tänaval YTNIGHT ehk tube-videode vaatamine suurelt ekraanilt.

Nädala põhiüritus, laupäeval toimuv Karlova päev algab kell 11.30 rongkäiguga Sõpruse silla juurest, kus tervitatakse kollase jõetrammiga saabuvaid sõpru Supilinnast. Peoplatsil TÜ Füüsikahoone ees (Tähe 4) saab päeva jooksul osaleda karlovlaste laadal, rohevahetuses, pilliõpitoas, fotoorienteerumises. Akende restaureerimise töövõtteid saab õppida Anna Edasi kohviku ees. Esinevad Karlova laste ja noorte laulu- ning tantsurühmad, päeva peaesineja on ansambel “Kasemahlake”. Külastada saab Tartu Kunstikooli uut maja ja uusi näitusi Mikkeli galeriis ja Loomemajanduskeskuses.

Karlova päevi korraldab Karlova Selts koos partneritega, üritust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Sisustus E Kaubamaja.

Karlova päevade täpsema kava leiab veebilehelt www.karlova.ee

Keskkonnaamet kutsub eeloleval laupäeval matkama

Keskkonnaamet kutsub kõiki huvilisi looduskaitsekuule ning rahvusvahelisele kaitsealade päevale pühendatud matkadele laupäeval, 21. mail. Viljandimaal toimub matk 22. mail. Matku juhendavad Keskkonnaameti spetsialistid. Matkad on tasutaja vajalik on eelregistreerimine. Selga tuleks panna mugavad ja ilmastikuoludele vastavad riided ning jalanõud. Matkadel peame koos piknikku, selleks kõigil osalejatel kaasa oma leivakott ning jook. Loe edasi: Keskkonnaamet kutsub eeloleval laupäeval matkama

Et nägemispuudega inimesed saaksid hõlpsamalt toime tulla

Kui silmad on pärast ühe leheloo luubiga läbilugemist väsinud, võiks olla abi digitaalsest luubist või lugemistelerist. Kui ei näe kellalt õiget aega, oleks abiks rääkiv kell. Kõnelevad ka vererõhumõõtja, glükomeeter, värvimääraja, kalkulaator, köögikaal, saunakaal ja mõõdulint. Populaarseim nägemispuudega inimeste abivahend on DAISY-pleier. See on seade CD-plaatidel heliraamatute kuulamiseks, millel on hästi tuntavad suured ja reljeefsed nupud ning neile vajutamist saadab hääljuhendamine.

Nägemispuudega või mõne teise tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimesed saavad heliraamatuid laenata Eesti Pimedate Raamatukogust. Telefoni teel, e-postiga või raamatukogu kodulehe e-teeninduses tellitud CD-del heliraamatud jõuavad viiekaupa ümbrisesse pakituna iga kahe nädala tagant lugejate kodupostkastidesse. Plaate ei ole vaja tagastada. See teenus on lugejatele tasuta ja postikulud tasub pimedate raamatukogu. Valida võib enam kui 1400 nimetuse hulgast.

Täpsemat informatsiooni leiab abivahendikeskuse Silmalaegas kodulehelt www.silmalaegas.ee ja telefonilt 53 838 129 ning Eesti Pimedate Raamatukogu kodulehelt www.epr.ee ja telefonilt 6 748 212.

Tänavu on abivahendikeskus ja raamatukogu tutvustanud pakutavaid võimalusi ühiselt mitmes paigas – Väike-Maarjas, Haapsalus ja Imaveres. Paljud inimesed on leidnud neilt üritustelt endale sobiva abivahendi ja selle kohe ka tellinud. Eriti meeldiv on olnud, kui inimesed, kes seni abivahendikeskusest ja raamatukogust midagi ei teadnud, on kokkusaamisel saanud selgeks DAISY-pleieri kasutamise ja ka pimedate raamatukogu lugejaks hakanud.

Järgmine tutvustusüritus toimubteisipäeval, 17. mail kell 12-14 Saaremaa Puuetega Inimeste Kojas – Kuressaare, Pikk 39. Oodatakse puuetega inimesi, nende sugulasi ja sõpru ning sotsiaaltöötajaid.

Kui Teil on sugulasi, sõpru või tuttavaid, kes seda sõnumit lugeda ei näe, palun rääkige neile toimetulekut hõlbustavate abivahenditega tutvumise ja kirjandusega kursis olemise võimalustest.

Priit Kasepalu,

Eesti Pimedate Raamatukogu teabejuht

Puulaevaselts ristis vastvalminud lootsiku president Ilvese järgi

Urmas Suklese ja Teet Kallasvee võidusõit algab. Kallasvee (paremal) sõitis Lodjuriks ristitud ruubaga.

Laupäeval, Haapsalu jahtklubi hooaja avamisel ristiti üks puulaevaseltsi Vikan töötute programmi käigus valminud lootsikuist president Toomas Hendrik Ilvese järgi – president on hiljuti samas lootsikus ka istunud, kirjutab portaal www.laanlane.ee. Üks kahest eile vette lastud ruupadest ehk lootsikuist kannab nime Lodjur, mis on rootsi keeles “ilves”. Puulaevaseltsi Vikan juht Alar Schönberg ütles, et niisugune nimi otsustati lootsikule panna seepärast, et hiljutisel metsapäeval Haapsalu piiskopilinnuse hoovis käis president kohal ja istus vaatamiseks välja pandud ruupa.
Ruubad valmisid Vikani töötute programmi raames. Puulaevaselts Vikan veab Euroopa Liidu ja Euroopa Sotsiaalfondi toel kolmeaastast projekti “Läänemaa edu”. Selle eesmärk on piirkonna töötutele puulaeva ehitusõppe kaudu tegevust leida. Möödunud kuul läbis esimene grupp koolituse ning valmisid madalapõhjalised traditsioonilised ruubad.
Praegu käivad Matsalus Penijõel järjekordsed õppepäevad, kus kõik soovijad saavad õppida, kuidas ehitada traditsioonilist lootsikut.
Ruupadega pidasid võidusõidu maha Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja endine linnapea Teet Kallasvee. Sõita said kõik soovijad. Jahtklubi avamise puhul tegi Haapsalu lahel lõbusõitu Ruhnu jahta Runbjarn, oma tegevust tutvustasid Silma Õpikoda ja Rannarootsi muuseum. Õhtul esinesid rahvale Ivo Linna ja Antti Kammiste.

Vaata fotosid ja videot ruupade võidusõidust:
http://laanlane.ee/article/haapsalus-valminud-ruup-ristiti-president-ilvese-j%C3%A4rgi
Ivar Soopan (laanlane.ee)

Lasteombudsman ootab laste õigusteemalisi joonistusi

Läheneva lastekaitsepäeva raames ning suunamaks lapsi oma õigustele mõtlema kuulutas õiguskantsler kui lasteombudsman mai alguses välja laste joonistusvõistluse teemal „Minul on õigus…“

Joonistusi hindab õiguskantsler Indrek Teder koos laste õiguste osakonnaga. Tulemused tehakse teatavaks ja auhinnad iga vanuserühma kolmele vahvamale joonistusele antakse üle 1. juunil – lastekaitsepäeval lastele korraldatud avatud uste päeval õiguskantsleri kantseleis.

Laste joonistusi oodatakse 20. maiks (viimase postituskuupäevaga 18. mai) aadressile Kohtu 8, Tallinn 15193 märgusõnaga „Lapse õigus“. Soovituslikult A3 või A4 formaadis joonistused palume allkirjastada, lõpetades lause „Minul on õigus…“, ning märkida joonistusele autori nimi ja vanus. Töö tagaküljele palume kirjutada lapse kool ja klass või lasteaed ja rühm. Kui lapse tööl on olnud juhendaja, siis ka juhendaja nimi.

Täiendav info ja küsimused joonistusvõistluse kohta: Andra Reinomägi, Õiguskantsleri laste õiguste osakonna nõunik, e-post andra.reinomagi@oiguskantsler.ee

Tallinna päev algas uuendatud Vilde monumendi avamisega

Tänavune Tallinna päev sai täna hommikul avalöögi Eduard Vilde monumendi taasavamisega Harju ja Niguliste tänava nurgal.
Kirjanike maja ees asuv Eduard Vilde ausammas on sellel kohal asunud juba üle poole sajandi. Monument püstitati 1965. aastal kirjaniku 100. sünniaastapäevaks. Eduard Vilde monumendi kavandas skulptor Albert Eskel ning maastikuarhitektuurse lahenduse arhitekt Allan Murdmaa. Monument ning seda ümbritsev plats on aastakümnetega kannatada saanud nii ilmastiku kui vandaalide tõttu. Monumenti ümbritseva platsi korrastamisega jõutakse lõpule augustis.

Allikas: Raepress

Täna peetakse Koigis Eesti meistrivõistlused saapaheites

15. mail peetakse Koigi spordi- ja mänguväljakul (Mõisavahe tee 2, Koigi) Eesti meistrivõistlused saapaheites. Parimatel avaneb võimalus osa võtta suvel Viljandis toimuvatest maailmameistrivõistlustest.

Heited sooritatakse Itaalia firma Siil võistlussaapaga, millel on rahvusvahelise saapaheite liidu IBTA logo. Mõõduvõtul peetakse eraldi arvestust erinevas vanuses lastele, noortele, naistele, meestele ning kolmeliikmelistele mees- ja naiskondadele. Vanuseklasside kolm paremat ja võitja nais- ja meeskond saavad kaela medali. Heitesektor märgitakse maha heitesuunaga alla tuult. Heiteks on aega 30 sekundit ja heitestiil on vaba. Heitesaabast ei tohi rulli keerata.

Heitel võib kasutada kinnast. Sooritus loetakse kehtivaks, kui saabas maandub sektorisse või sektori piiri peale. Võistlejal on kolm heidet. 12 paremat pääsevad finaali, kus neil on veel kolm heidet.

Allikas: jarva.ee

Täna toimub Tapa valla viies rahvajooks ja kepikõnnimatk

Tapa valla V rahvajooks toimub pühapäeval 15. mail algusega kell 12. Start antakse Tapa linnastaadionilt, jooksma kutsutakse kõiki jooksuhuvilisi alates päris pisikestest jooksjatest kuni tublide memmede-ja taatideni välja. Rada kulgeb Tapa linnastaadionilt Roti metsa ja tagasi, põhijooksu distants on 8 km (4km ring joostakse 2 korda). Lapsed saavad turvaliselt joosta linnastaadionil, noored alates 11 aastat jooksevad 4 km Roti metsas.

Lisaks toimub ka kepikõnnimatk, kus aega ei võeta, seda korraldab MTÜ Seenior eestvedaja Anu Jonuks.

Allikas: tapa.ee

Taevaskoda ootab end avastama

RMK Kagu-Eesti puhkeala pakub 15. mail kõigile huvilistele võimaluse avastada looduse poolt kujundatud kaunist paika koos loodusgiidiga üritusel MATKAPÄEV TAEVASKOTTA.
Kogunemine Saesaare paisjärve äärde kell 12. Retked Taevaskotta algavad kell 12 ja 14.
Lisaks matkale tutvustab Metsamoor tervislikke maiustusi, energiakomme, ürdisalve ja ravileotisi. Metsamoori varasalvest võib endale või oma kallitele inimestele soetada hingega tehtud ja loodusest loodud tervisetooteid.
Kavas on väikeste saviloomade värvimise õpituba ning lastele puidust medalite kõrvetamine.
Kõiki osalejaid ootab maitsev supp. Üritus on tasuta.

Allikas: polvamaa.ee

Pokumaa pakub toredaid päevi kogu perele

Täna, 15. mail, toimub Pokumaal laastumaalikool koos Anneli Kaasikuga. Maalitunnid algavad kell 12 ja 14. See on päev kogu perele.

17. mai toimub õiesoengupäev. Oodatakse lapsi Kogu päeva vältel oodatakse Pokumaale toredate soengutega lapsi. Fotod soengutest paneme üles Pokumaa kodulehele, võitja selgitame külastajate internetihääletusega. Toredamale soengule on vääriline auhind. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külstuspileti hinnas.

Uue Maailma Selts otsib suveks aednikku

Uusmaailmlased vallutavad sel nädalavahetusel tänavad. Foto: Uue Maailma Selts
Tallinnas tegutsev Uue Maailma Selts otsib selleks suveks oma seltskonda “Uue Maailma aednikku”, kelle ülesandeks saab hoolitsemine Uue Maailma aia eest kolme suvekuu vältel.

Uue Maailma Selts on mittetulunduslik organisatsioon, mille tegevus põhineb omaalgatuslikul aktiivsusel. Selts edendab oma tegevuse kaudu Uue Maailma piirkonda ning muu hulgas on tema eesmärkideks propageerida keskkonnasäästlikku mõtteviisi, muuta Uus Maailm omanäoliseks elukeskkonnaks ja paigaks, kus on hea olla nii asumi elanikul kui ka külastajal.

Aedniku töö:
* ainulaadne võimalus hoolitseda sel suvel Uue Maailma aia eest;
* tagada Uue Maailma aia kordumatu ilu kolme kuu vältel;
* seista hea selle eest, et aias kasvavad taimed tunneksid elust rõõmu;
* koordineerida kõikide Uue Maailma aia vabatahtlike ja rohenäppude tegevust;
* abistada igakülgselt Uue Maailma Seltsi meeskonda aia pidamises;
* rääkida silmade särades meie aiast kõikidele meie külalistele;
* ajada Uue Maailma aia igapäevaseid asju ja jagada infot huvilistele selleks loodud kanalite kaudu.
Loe edasi: Uue Maailma Selts otsib suveks aednikku

Talgutel osales täpsustatud andmetel 26 001 inimest

Tallinna Tõnismäe Reaalkooli 7b klass talgutel Kadriorus. Foto: Teeme Ära

Talgujuhtidelt saadud täpsustatud andmetel osales 7. mail toimunud talgupäeval kokku 26 001 inimest (ligi 2% elanikkonnast). Teeme Ära talgupäeva korraldusmeeskond ja Eesti Rahva Muuseum tegid muuseumiööl kokkuvõtte ka talgulugude kogumise veebiretkest. Eilseks oli laekunud 104 talgulugu Eesti eri paigust. Talgulugude veebiretke eriauhind otsustati anda Tallinna Tõnismäe Reaalkooli 7b klassile aktiivse talgupäeval osalemise ja sisuka talguloo esitamise eest.

 

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et talgulugude kogumise veebiretke võib lugeda igati kordaläinuks. „Esimene talgulugude kogumise veebiretk õnnestus hästi. Talgulugude arvust olulisem on saadetud lugude sisuline väärtus – kõik nad toovad esile koostegemise tähtsuse ja aitavad jäädvustada meie argipärimust,“ sõnas Tüür. „Jagatud lood innustavad teisi ja tekitavad omakorda uusi lugusid. Südamlik tänu kõigile inimestele saadetud talgulugude ja loomulikult ka talgutel osalemise eest!“

Eesti Rahva Muuseumi (ERM) teadussekretäri Agnes Aljase sõnul kogunes talgulugude veebiretke käigus muuseumile väga huvitavat talgufolkloori – lugusid saadeti kirjalikult, blogipostitustena, fotodena, videofilmide ja helisalvestistena. „Inimesed jutustasid nii kaugemast kui lähemast minevikust, samuti jagasid värskeid talgumuljeid. Laekunud lugude põhjal võib öelda, et talgutel toimuv läheb inimestele vägagi korda ja nad tõesti soovivad seda jagada. Muuseumil on hea meel neid elulisi peegeldusi koguda ja jäädvustada,“ lausus Aljas. Ta lisas, et talgulugude kogumine jätkub ja korraldajad ootavad senisele 104 talguloole ka lisa. Loe edasi: Talgutel osales täpsustatud andmetel 26 001 inimest

Nädala pärast peetakse Maaema kevadmess

Järgmisel nädalavahetusel, 21.-22. mail peetakse Tallinna kesklinnas Skoone bastioni staadionil (Suur Rannavärav 1) Maaema kevadmess.

Messil müüakse tervise- ja loodustooteid ning kõikvõimalikku põnevat omamaist ja ehedat talukaupa. Päeva ilmestab meelelahutusprogramm, mille raames esinevad rahvatantsijad ja muusikud, jõudu demonstreerivad “Rammumehed”.

Lisaks toimub konverents “Energia meis endis ja meie ümber”, kus esinevad Anto Raukas, Aleksei Turovski jt Maaema messi külastajate lemmikesinejad. Maaema mess on avatud 21. mail kell 11.00 – 18.00 ja 22.mail kell 11.00 -15.00, sissepääs tasuta.

Maaema mess ühendab tänapäeva teadmised mineviku ja tuleviku vahel. Maaema messiks nimetatakse igal aastal toimuvat eluterve keskkonna ja teadmiste messi.

Maaema messi eesmärgiks on lähendada inimest loodusele, tugevdada rahva tervist ja elujõudu, arendada teadmisi ja tegutsemisvõimalusi eluterve keskkonna suunas.

Vaata lähemalt: www.maaema.ee

Otepääl avatakse pühapäeval turismihooaeg

Pühapäeval, 15. mail algusega kell 12.00 avatakse Otepää Külastuskeskuse juures õhupallide lendulaskmisega suvine turismihooaeg.

Keskpäeval on Otepää Külastusekeskuse juures kohal kõik Otepää selle suve suurürituste korraldajad – Pühajärve Jaanituli 2011, Rally Estonia 2011 ning TriStar Estonia Triatloni festival, kellel on varuks nii mõnigi põnev üllatus. Otepää oma ettevõtjad – GMP Clubhotel ja Pühajärve restoran, teevad omapoolse suveüllatuse. Otepää Seikluspark avab ainult sel pühapäeval Tehvandi vaatetorni tasuta!

Talispordimuusem on avatud Muuseumiöö raames juba 14. mai öösel kell 18.00-23.00, samal ajal on avatud ka Tehvandi Staadionikohvik. Ka 15. mail ootab Talispordimuusem külastajaid tasuta. Loe edasi: Otepääl avatakse pühapäeval turismihooaeg

Urvaste seldsimajan tule Urvalinnu keeletsõõr

Pühäba, 15. lehekuu pääväl kell 11.00-15.00 tule Urvaste seldsimajan võrukiilne Urvalinnu keeletsõõr 2-7 aastadsile mudilastele. Keeletsõõrin asjatadas võru keelen. Latsiga mäng ja laul Kärgenbergi Elle. Mängmise aigu saava mudilaste vanemba küdsada koogi, midä ildamp kuun mekitas.

Tsõõrist osavõtt om massuta, selts saa kinni massa sõidukulu, ku üte massinaga tuleva inemise mitmest perrest. Manu saa küssü: Anne 5292373, klaar.anne@gmail.com. Keeletsõõri toetas Vana-Võrumaa kultuuriprogramm.

Allikas: Klaari Anne

Sindi Muusikakool korraldab homme heategevusürituse

Homme, 15. mail korraldab Sindi Muusikakool ülemaailmsele perekondade päevale pühendatud kontsert-peo, mis algab kell 15 Sindi
Seltsimajas. Perepäev on heategevusüritus, mille jooksul saab teha annetusi Sindi Muusikakooli uue tiibklaveri toetuseks.

Lisaks Sindi Muusikakooli ansamblile, viiulikoorile ja kitarriansamblile astuvad kontserdil üles külalised Pärnust – Pärnu
Linnaorkestri trio, Ülejõe Gümnaasiumi puhkpilliansambel ja ansambel Rääma Blue. Sellele järgneb kogupere trall, kus Tori valla Selja küla ansambli Seljanka saatel saab õppida üheskoos seltskonnatantse ning lapsi ootavad muidugi ka üllatused.

Viktor Kaarneem, Sindi Linnavalitsus

Järva-Jaanis täna nostalgiliste India filmide päev

Täna, 14. mai toimub Järva-Jaani kultuurimajas ja Järva-Jaani kinomuuseumis nostalgiliste India filmide päev. Filmipäev avatakse kl 10 ja programm lõpeb kl 23.30.

Filme näitab 51-aastase kinomehhaaniku staažiga muhe mees Vello Kolnes.

Järva-Jaani kinomuuseumis on täna pea 1000 filmi alates nõuk aegsetest vene multikatest ja dokfilmidest kuni nostalgiliste India hittfilmideni, mis veel mõni aeg tagasi vallutasid jäägitult kinokülastajate südameid. Järva-Jaani filmipäeva soojenduseks võib kaeda midagi siit.

Kõik filmi-, foto- ja hea toidu sõbrad on oodatud. Muuseum asub Järva-Jaanis aadressil Tamsalu tee 1 (endise kutsekeskkooli töökoda), kultuurimaja aadress on Pikk tn 58. Loe edasi: Järva-Jaanis täna nostalgiliste India filmide päev

Kombaini tuumisõ lugu

Saarõ Evar kombainiga. Foto: Uma Leht
Minevä talvõ naksi ma hindäle pruugitut kombaini kullõma. Interneti müügikotussin oll’ nätä, et vähälikku massinat või saia kas Prantsusmaalt vai Soomõst. Valisi sõs Soomõn neli sobivampa pakmist vällä ja sõidi üte urbõkuu hummugu Helsingist vällä noid üle kaema.

Külm päivlik ilm oll’ ja raadion kõnõl’ kõik päiv Jaapani tuumaõnnõtusõst. Päävä lõpun tull’ muidõ hulgan sääne uudis, et pall’o Soomõ latsõ omma juhtunust väega är hiitünü ja vanõmbil tulõ näidega kõnõlda. Ime kah ei olõ, ku kõik aig, tunn-tunnilt juhtunut üle kõrratas ja pilti näüdätäs.

Kombainimüüjil läts’ külmä ilma peräst küländ pall’o stardiabi eederit, et moodori käümä panda. A käümä nä lätsi ja kõik neli paistuva peris kõrraligu massina. Ma ütligi egäle müüjäle, et otsusta perän, määndse võta. Kõik müüjä olli firma, kats kombaini saisi viil talumiihi puul, kiä olli nä vahtsõ kauba sissemassus firmalõ är andnu. Loe edasi: Kombaini tuumisõ lugu