“Jää oli üsna ebaühtlaselt tee peale tulnud, kahelt poolt oli tee korraks kinni. Ühe koha peal oli jääd nii kahe meetri kõrguselt, muidu nii poolest meetrist kuni meetrini,” kirjeldas olukorda Saaremaa Teede teemeister Vilmar Laak.
Suurt liiklusummikut sellest ei tekkinud, postiauto keeras tagasi ja üks Mujastes elav mees ei saanud Orissaarde tööle sõita. Torm jättis kindlustatud hooned rahule ja lõhkus kindlustamata riietuskabiinid. Loe lähemalt siit.
Allikas: Meie Maa
Aprilli keskpaigas tulevad Eestisse Euroopa töövahendusvõrgustiku EURES nõustajad Saksamaalt, Austriast ja Šveitsist – toimuvad teabepäevad seoses asjaoluga, et 1. maist ei vaja Eesti kodanikud nimetatud riikides ametisse asumiseks enam tööluba.
Infopäevad leiavad aset 12.-14. aprillini Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Kolme tunni vältel saab vastuseid paljudele küsimustele:
· Kuidas ja kust otsida tööd Euroopas?
· Kuidas kandideerida töökohale?
· Millised on tööturu- ja elamistingimused Saksamaal, Austrias ja Šveitsis?
· Kus tuleb end registreerida?
· Milline on maksukorraldus?
· Kuidas on ravi- ja sotsiaalkindlustusega? Loe edasi: Tulekul teabepäevad välismaale tööle minekuks
7. mail üle Eesti peetavale talgupäevale on praeguseks välja pandud juba 318 talgut, neist 41 linnades, kuid uusi talgukohti lisandub iga päevaga. Talguliste registreerimise avalöök antakse täna Tartus Eesti Kodanikuühiskonna Nädala raames peetaval seitsmendal kodanikuühiskonna konverentsil.
Talgutele saab end kirja panna veebilehel www.teemeara.ee, Swedbanki kontorites ja esimest korda ka pangabussis. Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür lausus, et praegu on õige aeg minna talgute lehele lähemalt uudistama. „Vaadake, kas teie kodutänaval, külas või muus teile olulises paigas on juba talgud üles pandud. Kui jah, pange ennast kirja ja kutsuge sõpru ka osalema. Kui aga teile sobivaid talguid ei ole veel kirjas, pange pead kokku ja korraldage ise ära!“ rääkis Tüür.
Allikas: Teeme Ära, www.teemeara.ee
31. juulil toimuva kontserdi kava koostaja Arne Mikk märkis, et Põltsamaa lossihoov on seinade ja müüridega ümbritsetud unikaalne paik, mis sobib suurepäraselt klassikalise muusika esitamiseks ja kuulamiseks. Miku sõnul on kontserdi raamiks ooper Carmen, mille avamänguga alustakse ja toreadoori kupleega lõpetakse. “Samuti tulevad esitamisele aariad, koorid ja avamängud ooperitest Sevilla habemeajaja, Vikerlased, Tannhäuser, Lendav Hollandlane, Othello, Trubaduur, Rigoletto, Traviata, Jevgeni Onegin ja Padaemand,” lisas Mikk.
Möödunud nädalal allkirjastasid Põltsamaa veinikeldris ooperigala korraldamiseks lepingu Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten, Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ja suurtoetaja aktsiaseltsi Põltsamaa Felix juhataja Anti Orav.
Põltsamaa linnavolikogu esimees Margi Ein, kes üheksakümnendatel aastatel linnapeana töötades kultuurisündmuse korraldamise idee algatas, ütles: “Klassikalise muusika kontserdid Põltsamaa lossihoovis on üks meie linnale väärikust loovaid magneteid. Kui saabuvad tipptasemel lauljad ja pillimängijad, tuleb kohale ikka märksa rohkem inimesi kui Põltsamaal elanikke.”
Jaan Lukas
David on õppejõud, ühiskonnateadlane ja ajaloolane selle parimas tähenduses: uurija, selgitaja ning mõtestaja. Tal on ainulaadne võime leida ja esile tõsta pisiasju, millel on erakordne tähendus. Oskus keerulisi asju lihtsalt ja inimlikult selgitada on muutunud David Vseviovi rahva seas arvamusliidriks ning toonud talle nii kultuuri- kui missioonipreemiaid.
David ütleb, et ajaloost õppimine on spetsiifiline toiming, sest ajalugu ei korda ennast üheselt. See kordus on pigem põhimõtteline, mis ei väljendu niivõrd sündmustes, kui just inimeste käitumises, reaktsioonides ja refleksides.
Palusin Davidi meile külla, et ta räägiks lähemalt just sellest, miks on nii keeruline isegi tagantjärgi tark olla? Miks meie (ajalooline) mälu nii lühike ja valikuline on? Mis peaks juhtuma, et me tehtud vigadest õpiksime? Milline roll on selles õpiprotsessis massimeedial?
Neile küsimustele otsime vastuseid sel kolmapäeval, 13. aprillil kell 17:00 – 20:30 Tuulemaal. Sisenemine Tuulemaa 12 koolimaja paremast tiivast, edasi juhatab valvur. Soovitan Sul eelnevalt kuulata mõnda Davidi esinemist Ööülikoolis. Huvi korral loe ka varasemate arutelude kokkuvõtteid ning Liivakella Seminari täpsemat kava. Osalemine arutelul maksab töötavale inimesele 20 eurot, teistele 10 eurot ja raha pärast pole veel kellelgi osalemata jäänud. Loe edasi: Liivakella Seminaris külas David Vseviov
Esimest korda osales Eesti üleeuroopalisel muuseumiööl 2009. aastal, kui meil tähistati muuseumiaastat. Toona oli muuseumiöö juhtlauseks „Öös on asju”, 2010. aasta teema oli „Öös on lugusid”. Tänavusel Euroopa kultuuripealinna aastal on selle teemast tõukuvalt tunnuslauseks valitud „Öös on aardeid”. Merepõhjast ja maapõuest välja tulnud muistsed aarded on tänapäeval enamasti hoiul muuseumides, aga aarded pole mitte üksnes kuldmündid ja hõbetaalrid, vaid meie kultuuripärand laiemalt.
Muuseumiöö eesmärk on ühel erilisel õhtul pakkuda võimalust avastada ja taasleida aardeid nii ajaloo vanematest ja eksootilisematest kui ka tänapäevasematest ja argisematest kihtidest. Seni on selleaastasel muuseumiööl kaasalöömisest teatanud 154 muuseumi, lisaks muud näitusekohad, riigiarhiiv ja mitu kirikut. Osalejate muuseumiöö programmid leiab netilehelt oo.muuseum.ee.
Muuseumiööd korraldav Eesti Muuseumiühing usub, et liitujaid on veel ja publikumenu jätkub. Üleriigiline üritus on suunatud ka paikkondliku ja kogukondliku kultuurielu edendamisele. Muuseumiöö kuulub Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi, selle eestvedajad on Eesti Muuseumiühing koostöös muuseumidega, toetajad kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja ICOM Eesti Rahvuskomitee.
Muuseumiöö koordinaatorid on Epp Alatalu ja Vahur Puik.
EMSL kutsub koos Domus Dorpatensise ja Eesti Väitluseltsiga juba seitsmendat korda toimuvale kodanikuühiskonna konverentsile. Seekord leiab üritus aset Eesti Kodanikuühiskonna Nädala raames Tartus, Athena keskuses 11. aprillil algusega kell 11.
Selle aasta konverentsi teema on „Head lood“, kus kuulame TED-formaadis näiteid hästi läinud projektidest, edukatest organisatsioonidest, heast koostööst ja muust, millest teised organisatsioonid ja inimesed inspiratsiooni ning kasulike mõtteid saaksid koguda.
Oma kodanikuühiskonna “elu kõnedega” innustavad ja rõõmustavad kuulajaid Eestimaa Looduse Fondi talgute projektijuht Tarmo Tüür, Eesti Noorteühenduste Liidu varivalimiste projektijuht Mailis Ostra, Noored Kooli projekti Tagasi kooli eestvedaja Triin Noorkõiv, TÜ Kliinikumi Lastefondi juht Küllike Saar, EMSLi juhataja Urmo Kübar, Let’s Do It Worldi eestvedaja Eva Truuverk jt. Tutvu esinejate ja kavaga lähemalt siin.
Merlin Laur
Kunstnik Urmas Viik selgitas, et näituse tekke põhjuseks on Heino Luige lugu, kelle soov oli luua Maailma Hapnikufond. 1980. aastate lõpus tekkis Heino Luigel Austraalias viibides ja sealseid vihmametsade päästmiseks ette võetavaid abinõusid jälgides üks idee. Säästliku arengu propageerimiseks tuli trükkida suurem kogus hapnikumarke, mida oli kavas müüa ühedollariliste komplektidena, üks mark ostjale, teine idee levitamiseks sõbrale või tuttavale. Valmis jõuti trükkida 150 000 marki, skeem ise aga tööle ei hakanud.
Jaama ja Viigi installatsioon kombineerib järelejäänud hapnikumargid reaalsuuruses Hummeri mudeliga, viidates sellele, et kui terve tiraaž ära müüa, saaks saadud summa eest osta uue Hummeri. Jaama ja Viik lasevad miljoni tuulde, levitades Luige ideed valge kuubi kaudu ja mälestades Luige hukkumist linnatänaval kokkupõrkes kihutava liiklushuligaaniga. Viik: „Näitus sisaldab tarbimiskriitilist sõnumit.“
Hummer, üks maailma ebaökoloogilisema kuvandiga automarke, on Ameerika militaarvillisest arendatud maastikuauto, millest tänu suurtele mõõtmetele ja kütusevajadusele on saanud üks globaalse soojenemise sümboleid. Riigikogu esimees Ene Ergma ütles näitust vaadates: „Nii võimast avalööki pole veel ühegi Riigikogu koosseisu puhul ette tulnud. Näitus edastab mõtet, kuidas muuta maailma paremaks ja see mõte on suurepärane.“
Margit Liivoja
SA Lõuna-Eesti Turism on riigi sihtasutus, mis tegeleb Lõuna-Eesti maakondade turismialase tegevuse koordineerimise ja Lõuna-Eesti regiooni tutvustamisega välisturgudel, ootab oma kollektiiviga liituma juhatuse liiget.
Tööülesanded:
Pikka aega ajalehtedes Eesti Päevaleht ja Lääne Elu töötanud ajakirjanik Ivar Soopan avas uue uudisteportaali Läänlane.
Veebiaadressil www.laanlane.ee ilmuv Läänlane keskendub Läänemaa uudistele, kuid oluline osa on ka Eesti uudistel, kultuuril, spordil, arvamustel, reisikirjadel, videotel ja pildigaleriidel.
“Teen sellist portaali, millist meeldiks endal lugeda,” ütles seni Lääne maakonna ajalehe Lääne Elu peatoimetajana töötanud Ivar Soopan. “Ülekaal on loomulikult Läänemaa uudistel, aga hoian lugejaid kursis ka tähtsamate Eesti ja maailma uudistega.”
Soopani sõnul avaldab Läänlane maailma kvaliteetlehtede huvitavamaid kirjutisi, pakub lugeda tuntud arvamusliidrite seisukohti ja analüüse. Kord nädalas laupäeviti saab Läänlasest lugeda uut pikka reisikirja ja –fotosid, samuti avastustest teadusmaailmas.
“Läänlane ei ole üksluisete ametlike teadete kogunemiskoht, samas hoian lugejat eemal “kollastest” lugudest ja teemadest, sest seda on eesti veebimeedias juba piisavalt,” lausus enne Läänemaale kolimist 10 aastat Eesti Päevalehes töötanud Soopan. “Olen sobimatute ja solvavate veebikommentaaride levimise vastane ja hoian seepärast karmilt lugejate arvamusavaldustel silma peal.”
Läänlases kommenteerimine käib Disqusi, Facebooki, Twitteri, OpenID või Yahoo kaudu sisse logides.
Uudisteportaal Läänlane avati ametlikult äsja, kuid tegelikult on see testimise käigus uudistega täienenud juba veebruarist alates. Soopani sõnul on tema portaali teemade käsitlemise ülesehitus tavaajalehest erinev ning pakub lugejale paberlehest rohkemat teavet – paljud teemad on esitatud korraga nii teksti, pildigalerii kui ka videona.
Peale nimetatud sisu saavad eraisikud Läänlases tasuta kuulutada; veebilehelt leiab Läänemaa sündmuste loetelu, ilmateate, telekava, vajalikke infonumbreid, viiteid veebiraadioile ja tuntud arvutimängudele.
Läänlane on Läänemaal ainuke eraomandis uudisteportaal, mis kajastab nii suurt hulka uudiseid ja artikleid. Maavalitsus haldab Läänemaa portaali nime kandvat veebilehte, kuid see on keskendunud ametkondlikele ning mitteajakirjanduslikele teadetele. Samuti on Läänlane ainuke veebiajaleht Läänemaal, kus eraisikud saavad tasuta kuulutuda ja firmadel on võimalus veebireklaami avaldada.
Alates 1. maist lõpetab Virumaal tegevuse Varjupaikade MTÜ loomade turvakodu, mis asus Rakvere lähistel Roodevälja külas. Ligi sajale koduta loomale otsitakse kiiresti uusi kodusid.
Eramaal tegutsenud loomade turvakodu suletakse maaomanike soovil, sest nad vajavad maad muuks otstarbeks. Varjupaikade MTÜ tänab kohalikke maaomanikke heatahtliku ning loomasõbraliku koostöö eest.
Turvakodus on praegu ligi 50 kassi ja 50 koera, kes endale kiiresti kodu otsivad. Need loomad, kes pole 1. maiks endale kodu leidnud, jagatakse viie varjupaiga vahel Pärnusse, Viljandisse, Rakverre, Valka ja Võrru laiali. Kuid praegu on ka kõikides teistes varjupaikades väga suur kohtade nappus.
Seetõttu palume inimestel, kes plaanivad kevadel perre lemmiklooma võtta, tõsiselt kaaluda ka mõnele varjupaigaloomale kodu andmist. See teeks õnnelikuks nii mõnegi kodu igatseva looma ja aitaks väga ruumikitsikust nii Virumaal kui ka mujal varjupaikades vähendada.
Me üritame aprilli jooksul võimalikult paljudele loomadele uued kodud leida. Selles osas on ka kõigi vabatahtlike abipakkumised igati teretulnud – nii loomadest piltide tegemisel, kuulutuste laialijagamisel kui ka muul viisil loomadele kodude otsimisel.
Kontakt: info@varjupaik.ee ja turvakodu.varjupaik.ee
Marlen Utsar
81-aastane rõugelanna Karin Laine täiendas Kanadas Sovereign Lake’is peetud veteranide murdmaasuusatamise MMil oma auhinnakappi kolme kuldmedaliga. Veteranide MMidelt on ta võitnud nüüd kokku 28 kulda, üheksa hõbedat ja seitse pronksi.
Vaata videot siit.
11.–12. aprillil toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi ja Kultuuriteooria tippkeskuse koostöös konverents “Toidukultuuri kogumine ja vahendamine: individuaalsed ja institutsionaalsed vaatepunktid”, mis võtab vaatluse alla toidukultuuri mäletamise ja vahendamise individuaalsed ning institutsionaalsed praktikad.
Toidukultuur on rahvusliku ja regionaalse pärandi oluline osa, millel on läbi aegade olnud nii majanduslik kui ka poliitiline tähtsus. Käesoleva sajandi esimesel kümnendil on Eestis ja ka mujal Euroopa riikides hoogustunud avalik diskussioon selle üle, kuidas määratleda oma identiteeti kulinaarse mineviku kaudu. Samas otsitakse riiklikul, ettevõtete ja indiviidide tasandil võimalusi, et toidutraditsioone tänapäevases mõttes atraktiivseks muuta ja sellega nii turiste kui ka kohalikke elanikke gastronoomilisi saavutusi tarbima ja väärtustama suunata.
Konverentsi paneelettekande peab Örebro ülikooli õppejõud, Eestis juba mitmel toidualasel konverentsil esinenud Rootsi toiduetnoloog Richard Tellström, kes räägib toidukultuuri arengust, rollist ja selle uurimisest tänapäeval.
Konverentsil kuuleb nii akadeemilise kui ka praktilise orientatsiooniga ettekandeid 10 riigist, mis käsitlevad toidukultuuri minevikku ja tänapäeva. Neis keskendutakse muutustele, mis on seotud toidu mäletamise, väärtustamise, valmistamise ning pakkumise erinevate praktikate ja teadmistega.
Ümarlaual räägime esmajoones koostöövõimaluste üle muuseumite, teadusasutuste ja teiste selle tegevusvaldkonna esindajate vahel ning arutleme selle üle, kuidas üksikkontaktide tasandil toimuvast koostööst jõuda võrgustikuni, mis toetaks nii infovahetust kui ka erinevaid koostööalgatusi.
– Konverents toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9);
– Konverentsi kava www.erm.ee/2011erm;
– Konverentsi ettekannete otseülekanne veebis toimub aadressil www.erm.ee. Kui tehnilistel põhjustel esineb otseülekandes häireid, siis saab sündmuse salvestust vaadata konverentsi kodulehel hiljem.
Lisainfo: ERMi teadur Terje Anepaio, terje.anepaio@erm.ee
Konverentsi toetavad:
Eesti Rahva Muuseum, Euroopa Liit Euroopa regionaalarengu fondi kaudu (Kultuuriteooria tippkeskus www.ut.ee/CECT), Eesti Kultuurkapital.
Reimo Rehkli, ERMi kommunikatsioonijuht
Kaarma vallavalitsus andis Andrus Sepale ehitusloa vähikasvatustiikide rajamiseks.
Millal, kui palju ja mis otstarbeks on plaanis vähikasvatustiike rajada ning vähke kasvatada, Andrus Sepp ütlema ei soostunud. “Ma ei sooviks sellest rääkida,” lausus ta.
Vähikasvatustiigid rajatakse Kaarma valda Laadjala külla Metsa-Johani maaüksusele ning vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele ei ole tegu olulise keskkonnamõjuga tegevusega.
Oliver Rand, Meie Maa
Põlva rahvaharidusõ selts jaga 20. kõrda Hurda Jakobi nimeliidsi rahvuskultuuri avvohindu. Põlva küle alt Himmastõst peri rahvaperimüse korjaja ja riigimehe nimeliidsi avvohindu om kats, üte suurus om 1000 eurot.
Üts preemiä antas kimmähe Põlva maakunnan silma jäänüle inemisele. Preemiä saaja olku eesti rahvuskultuuri hääs midägi väega esierälist är tennü vai pikkä aigu mi rahvuskultuuri hoitnu ja edendänü.
Preemiä saajit või pakku egäüts nikani ku 15.04. Põlva rahvaharidusõ seltsile Kesk 16, 63308 Põlva. Teedüst saa tel 799 5157 vai polva.rhs@mail.ee.
Avvohinna antas kätte 23. hainakuu pääväl.
Allikas: Uma Leht
Tulemas on vanarahva jaoks oluline tähtpäev, 14. aprill on kalendris künnipäev. See päev on kevadepoolitaja. Jahe ja pime kevad saab otsa ning algab valge ja soe kevad.
Oleme Eestis seda päeva alates 2004. aastast tähistanud õuesõppe päevana. Haridus- ja teadusministeeriumi soovitusel lähevad õpetajad koos õppijatega lasteaedadest ülikoolideni õppima ehedas, õppimist toetavas keskkonnas. Taolist õues õppimist toetab uus õppekava, sest see teeb õppimise tõhusamaks ning samas toetab õppijate tervist ja meeleolu.
Kevadet poolitavat päeva tähistati muiste põhjamaades suveööde päevana. Sel päeval lahkuti taliküladest ja mindi reisima mööda suvepaiku – kalajärvi, marjapaiku. Tagasi taliküladesse pöörduti talveööde päeval 14 oktoobril. Sama muistset tava on hea uuel moel kasutada ka tänapäeval.
Mikk Sarv
Tartu Ülikooli loodusmuuseumi Matsalu linnuretk toimub pühapäeval 17. aprillil. Linnuretkel vaadeldakse linde Matsalu rahvuspargi linnupaikades ja linnutornides (Keemu, Kloostri, Haeska jt). Linnuretke juhendavad Margus Ots ja Riho Marja.
Väljasõit Tartust Vanemuise 46 eest 17.04 kell 7. Tagasi Tartusse jõutakse kell 19. Kaasa võtta binokkel, söök ja jook, riietus vastavalt ilmale. Soovitavad kummikud.
Linnuretk on osalejatele tasuta, retke korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Eelregistreerimine: loodusmuuseum@ut.ee.
Täna, laupäeval 9. aprillil toimus Tartu Ülikooli Botaanikaaias Tartu Keskkonnahariduse Keskuse, Eesti Ornitoloogiaühingu ja Tartu Ülikooli botaanikaaia poolt korraldatud traditsiooniline LinnaLinnuLaupäevak!
Palmihoone juures meisterdati pesakaste meisterdamine, välja oli pandud tehispesade näitus, osaleda sai mängudes ja lahendada ristsõnu.
Aire Orula juhendamisel toimusid botaanikaaias linnuretked, Riho Kinks rääkis lindude rändest.
Esitleti ka uut lauamängu “Linnurada.
Teisipäeval, 12. aprillil 2011 kell 18.00 linastuvad Tartu Keskkonnahariduse Keskuses, Kompanii 10 Matsalu 8. Loodusfilmide Festivali parimad filmid.
“Viimased hiiglased – ookeanid ohus / The Last Giants – Oceans in Danger. “Rezissöörid Daniele Grieco (Saksamaa; 90 minutit). Veel mõni aasta tagasi ei teadnud ei teadlased ega laiem publik,
missugune erakordne paik on Gibraltar – mitte kusagil mujal pole leida nii palju vaalaliike kui siin. Samas on Gibraltar üks maailma kaubanduse sõlmpunkte…
“Vana mees Peter / Old Man Peter”
Rezissöör Ivan Golovnev (Venemaa; 26 minutit). RMK eriauhind. Film viib meid Siberi taigasse, vana handi šamaani Peter Sengepovi maailma Kazõmi jõe ääres. Handimaa on tänaseks suurim naftamaardla,
kust ammutatakse 70% Venemaa naftast. Firmad on kokku ostnud hiigelterritooriume, põlisrahvad on sunnitud lahkuma oma isade maalt.
Tartu Keskkonnahariduse Keskuse üheksanda sünnipäeva puhul filmiõhtu kõigile huvilistele tasuta. Olete oodatud!
Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis saab iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval vaadata festivali filme. Kuni kevadeni pakutakse võimalust osa saada festivali filmidest ka neile, kes Lihulasse filme
vaatama ei jõudnud.
Lisainfo Tartu filmiõhtute kohta: Anneli Ehlvest tel. 736 1693, 5344 2160 anneli.ehlvest@teec.ee
Kevad mõõdab üha pikemaid samme ja kevadekuulutajaid on juba nii puude otsas laulmas kui tänavatel põristamas. Ka Kurgja muuseumi töid määrab aastaring – talvised metsatööd on tehtud ja laut on täis tallede heledat häält. Muuseumipere eabpõnevuses, peatselt on hobusele Ramsile sündimas varss..
Talukultuurikoolis õpetatakse sel kuul korve punuma. Kahjuks on need grupid juba täis.
10., 17. ja 24. aprillil, algusega kell 12.00, kutsutakse aga kõiki mune värvima ja mängima lihavõttemänge. Kuigi lihavõtted on usupüha, tunnevad eestlased läbi sajandite neid kevad- ja kiigepühade nime all. Muuseumis saab vanade eestlaste kombel end virgaks ja ilusaks urbida, hüpata kehad kergeks, trikseldada ja koksida mune ning ajada lihavõttejuttu. Tegevust jätkub paariks tunniks ja lusti jagub nii suurtele kui väikestele. Tunnis osalemistasu on 3 €. Osavõtuks palutakse registreerida muuseumi meilil info@kurgja.ee või telefonil 445 8171.
Vt ka www.kurgja.ee
Eesti Näituste messikeskuses toimunud ehitusmessil “Eesti ehitab 2011” tutvustasid Viljandi kultuuriakadeemia tudengid traditsioonilise suitsusauna ehitamiseks vajalikke võtteid.
Kultuuriakadeemia tudengi Martin Hirve sõnul erineb messil näidatud suitsusauna mitusada aastat vana ehitusviis tavalisest näiteks selle poolest, et naelu ehituses ei kasutata ning palgid püsivad koos puidust tappide abil.
Ka tappe on tema sõnul mitut liiki. “Inimesed küsivad tappide kohta tihti. Väidetavalt on taolist tappi kasutatud Lõuna-Eestis ning mujal on ta vähe levinud. Kuna kumeraid nurki ei ole, on taolist maja käsitöövahenditega mugav ehitada,” sõnas Hirv.
Suitsusaun toimib nagu rehetuba, korstent tal ei ole ning suits juhitakse ruumist välja kas seinas või laes oleva ava kaudu.
Selleks, et inimesed näeksid saunaehituse erinevaid etappe, alustati messil palkide ettevalmistusest ja lõviosa ajast on kulunud esimeste palgiridade valmistamiseks.
“Muidu kasutame mootorsaagi ja tempo on kiirem, aga siin kasutame ainult käsitööriistu,” nentis Hirv.
Allikas: Postimees
Neljapäeva varahommikul hakkas ootamatult keema Tuhala nõiakaev.
Tuhala Looduskeskuse juhataja Ants Talioja ütles, et tavaliselt kaevu keemist siis ette ei tule, kui ümbritsevatel põldudel on veel küllaga lund ning märgatavat veetõusu oodati alles järgmiseks nädalaks.
“Tänavu on meil lund rohkem, kui eelmisel talvel, õigupoolest oli selline lumikate siinkandis viimati 1957. aastal,” selgitas Talioja.
Viimaste päevade sajud on aga lund kiiresti sulatanud ning viimastel päevadel on veetõus olnud kiire.
“Hea, et kaevul kaane pealt ära sain, muidu oleks allavett läinud,” sõnas Talioja, kes lisas, et praegu on veevool veel väike, kuid tugevneb iga päevaga. Kuigi kaevu keemist on raske prognoosida, arvas Talioja, et sel aastal kestab see pikalt ning kõik soovijad jõuavad vaatama tulla.
“Usume siiralt,et õiglus võidab ja Nabala karstialal lubjakivikarjääre ei avata nung nõiakaev jääb kestma kui Eestimaa ürglooduse ehedaim näide,” lisas ta Ants Talioja.
Allikas: Maaleht
Mardu hiiemetsas eelmisel laupäeval alanud raietööd peatati neljapäeval. Neljapäeva varahommikuks oli metsamasin lageraielangilt ära veetud. Mitme hektari jagu haruldast sanglepikust hiiemetsa oli aga juba langetatud. Keskkonnainspektsiooni teatel peatati raie ajutiselt pehmeks muutunud maa tõttu.
Veel neljapäeval olid kõik asjaosalised veendunud, et raie on seaduslik. Nüüd aga väidab Muinsuskaitseamet, et Keskkonnaamet on väljastanud Rebala muinsuskaitsealal asuva hiie raieloa alusetult ning tehtud raie on ebaseaduslik.
Süüst pole ilmselt puhas ka Muinsuskaitseamet. Selgunud on, et raieluba taotlenud metsaettevõte OÜ Eremka algatusel määrati muinsuskaitse alla kuuluva hiiemetsa piirid kindlaks alles mõne nädala eest. Seejuures jäeti kaitse alt välja kogu metsafirmale kuuluv Pajumardi kinnistu, kuigi kultuurimälestiste registri andmetel paikneb kaitsealune hiiemets ka seal. Kahtlust on äratanud seegi, et hiie piiritlemisel ei kysitud nõu just sellisteks juhtumiteks moodustatud looduslike pyhapaikade ekspertkomisjonilt. Arvamust ei küsitud ka Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuselt, maausulisi esindavalt Maavalla kojalt, ega ka mitte hiiepaika hooldavatelt kohalikelt elanikelt. Kaitsealuse hiie piiritles ainuisikuliselt Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste vaneminspektor Ants Kraut, kes on varem pälvinud tähelepanu hiite- ja maausuvaenuliku hoiakuga.
Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade ekspertkomisjon saatis neljapäeval Muinsuskaitseametile märgukirja, milles mõistis hukka toimuvad raietööd ning juhtis tähelepanu hiie piiritlemisel tehtud vigadele. Komisjon tegi ettepaneku peatada koheselt raietööd ning vaadata kaitsealuse hiie piirid üle.
Küsimusi on tekitanud Rebala muinsuskaitsealal asuva maa sattumine eraomandisse. Teatavasti müüs riik selle eelmisel aastal toimunud enampakkumisel metsaäriga tegelevale OÜ Eremkale. Looduskaitsealuseid maid riik ei erasta ning ostab neid hoopis riigi omandisse tagasi.
Pühapaigas toimunud raietööd on mõistnud hukka kohalikke inimesi esindav Saha külavanem Jaanus Hiis. Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik ytles Eesti Rahvusringhäälingule, et Maardu hiie raiumine on rünnak pühaduse vastu ning kaotus meie rahvuselmale. Maardu hiiemetsas toimunud raie osas teeb Maavalla koda ametliku avalduse lähipäevil.
Allikas: Maavalla koda
Aprilli keskpaigas tulevad Eestisse Euroopa töövahendusvõrgustiku EURES nõustajad Saksamaalt, Austriast ja Šveitsist – toimuvad teabepäevad seoses asjaoluga, et 1. maist ei vaja Eesti kodanikud nimetatud riikides ametisse asumiseks enam tööluba. Infopäevad leiavad aset 12.-14. aprillini Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
Kolme tunni vältel saab vastuseid paljudele küsimustele:
Kuidas ja kust otsida tööd Euroopas?
Kuidas kandideerida töökohale?
Millised on tööturu- ja elamistingimused Saksamaal, Austrias ja Šveitsis?
Kus tuleb end registreerida?
Milline on maksukorraldus?
Kuidas on ravi- ja sotsiaalkindlustusega?
Ettekannetega astuvad huviliste ette Eesti EURES nõustaja Olga Boltovskaja, kes teeb teemasse sissejuhatuse, tutvustades EURES võrgustikku ja selle toimimist, ning Marcus Pfund (Saksamaa), Hermann Gössinger (Austria) ja Susanne Wilhelm Frenk (Šveits). Esimene ettekanne on eesti, ülejäänud kolm inglise keeles.
Teabepäevade toimumise ajad ja kohad:
12. aprill kell 13-16 – Tallinn, Õpetajate Maja, Raekoja plats 14
13. aprill kell 13-16 – Tartu, hotelli London konverentsisaal, Rüütli 9
14. aprill kell 11-14 – Pärnu, keskraamatukogu, Akadeemia 3
Teabepäev on TASUTA. Loe edasi: Järgmisel nädalal tutvustatakse töötamisvõimalusi Saksamaal, Austrias ja Šveitsis
Olete oodatud Teeme ära raames
7. mail algusega kell 10.00
Rõngu kirikusse talgutöödele.
Kavas kiriku siseruumide koristamine ja akende pesemine.
Osavõtjatele talgusupp. Soovitav on kaasa võtta oma töövahendid.
Kohtumiseni talgutel!
