Külauudised

Tuhanded eestimaalased osalevad täna ühisel talgupäeval

Täna toimub Teeme Ära talgupäev, mille raames korraldatakse üle Eesti kokku 968 talgut. Varahommikuse seisuga võtab talgupäevast osa 13 564 registreerunud talgulist. Täna tuleb ilus päikseline kevadpäev ja talgupäeva korraldusmeeskond kutsub üles kõiki inimesi kodust välja tulema, et kodukandi või kogukonna heaks midagi ühiselt ära teha.

Tänavuse talgupäeva aktiivseimaks maakonnaks on Harjumaa koos Tallinnaga, kuhu plaanitud 203 talgule on end kirja pannud ligi 3200 inimest. Pärnumaal on registreerunud 1500 talgulist. Ligi 1000 inimest osaleb talgutel Saaremaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal ja Viljandimaal, ligi 800 inimest on end talgutele kirja pannud Tartumaal, Raplamaa, Jõgevamaal ja Ida-Virumaal. Kolm talgut toimub ka väljaspool Eesti piire: Ahvenamaal, Petserimaal ja Hispaanias Valencias.

Esimesed talgulised alustavad tööd kell 9, enamik talguid algab kell 10 või kell 11, mõned talgud peetakse pärastlõunal või õhtupoolikul. Talgutel osaleb ka mitmeid ühiskonnategelasi, teiste seas vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, Riigikogu esimees Ene Ergma, USA suursaadik Eestis koos abikaasaga jt. Loe edasi: Tuhanded eestimaalased osalevad täna ühisel talgupäeval

Sada Kohila põnni lähevad täna paraadile

Täna tähistab Kohila vald emadepäeva kell 11 algava traditsioonilise põnnide paraadiga. Paraadi peategelased on möödunud aastal sündinud kõige pisemad vallakodanikud. Kuna enamik rongkäigulisi istub veel vankrites, „roolivad“ nagu ikka nende emad.
Põnnide paraadile osalema on oodatud kõik emad, kel lapsed veel vankrisõidueas. Emadepäevale pühendatud perepäeva tähistama on oodatud kõik huvilised. Möödunud aastal sõitis siin 100 last. 2009. aastal lükkasid emad rongkäigus 97 pisiõnni vankreid.

“ Sel päeval mõtleme rohkem neile emadele, kelle lapsed on veel nii väikesed, et nad ise oma emmedele lilli kinkida ei oksa,“ selgitas paraadi peakorraldaja, kultuurinõunik Anneliis Kõiv.

Paraadi järel kuulutatakse välja ka Kohila Aasta Ema 2010 tiitli saaja, kelleks on Pahkla külavanem, kolme tubli lapse ema Maila
Hindrimäe. Tänavune ema on kogukonnas hinnatud vabatahtliku kaasalööjana küla ja haridusseltsi ürituste ettevalmistamisel ning eestvedaja ja innustajana nii oma peres kui ka külarahava hulgas. Pahkla inimeste arvates teeb Maila külavanema tööd talle omase kohusetunde ja hoolega.

Täna tähistatakse Euroopa päeva

Täna kell 11-19 tähistatakse Tallinnas viiendat korda Euroopa päeva üritusega «Päevaga läbi Euroopa!», mis õpetab, kuidas hoida tervena ennast ja keskkonda. Kogupereüritus pakub võimalust õppida tundma Euroopa Liitu, külastada saab liikmesriikide saatkondi ja Euroopa Liidu maja. Vastuvõtjad korraldavad võistlusi ja mänge, filmivaatamisi, näitusi, kohtumisi riigiga seotud inimestega, esinemisi ja huvitavaid tegevusi lastele. Mitmes saatkonnas on võimalik tutvust teha rahvusköögiga – pakutakse riigile omaseid toite ja jooke.

Ettevõtmise keskus asub Tallinnas Vabaduse väljakul, kuhu kogunevad väljapanekutega ka need saatkonnad ja kultuuriesindused, kes sel päeval oma majas külastajaid vastu võtta ei saa. Avatud on Euroopa kohvik, mille menüüs 27 Euroopa Liidu liikmesriigi retseptide alusel valmistatud koogid ja tordid. Hubases jazzihõngulises kohvikutelgis kooke ja kohvi nautides aitab iga osaleja kaasa Eesti asenduskodude laste toetamisele. Nimelt läheb kogu müügitulu otse annetuskasti, et toetada asenduskodude laste elluastumist.

Loodust hoidma õpetavas telgis pakutakse põnevat tegevust igas vanuses lastele. Lastetelgi ühe osa moodustab Ahhaa teaduskeskus, kes korraldab töötubasid ning teadusetenduse.

Tervisetelk «Käi jala!» aitab soovijatel mõõta ära sammud, mis kuluvad päevaga läbi Euroopa käimiseks. Kogu hooaja vältel korraldab «Käi jala!» meeskond veel mitmeid põnevaid käimisüritusi nii Tallinnas kui ka mujal Eestis. Samuti on tervisetelgis võimalik lasta kontrollida oma tervist – mõõta vererõhku, veresuhkrut, keha rasvasisaldust jms – ning kuulata spetsialistide nõuandeid tervislikuks ja keskkonnasõbralikuks eluks.

Märjamaal luuakse puuetega inimeste koda

Sellenädalane Märjamaa nädalaleht kirjutab, et vallas puudub tänaseni puuetega inimeste ning neid toetavate isikute ühendus, mis kaitseks puuetega inimeste sotsiaalseid õigusi. Seepärast on aeg moodustada Märjamaa vallas puuetega inimeste ühing. Planeeritava ühingu tegevuse eesmärkideks on ühingu liikmete elukvaliteedi parandamine, puudega inimestega seonduva vajaliku ja kaasaegse informatsiooni levitamine ühingu liikmete hulgas ning kogu ühiskonnas.

Ühise tegevusega saab parandada oma elukvaliteeti. Vabariigi teistes paikades, kus taolised ühingud moodustatud, on elavnenud puuetega inimeste ühistegevus. Puudega inimesed on oma koduseinte vahelt välja tulnud või neid toetavate isikute abil toodud ühingu korraldatavatele üritustele.

Nüüd luuakse 20. mail Märjamaalegi puuetega inimeste koda. Avakoosolekule valla sotsiaalabikeskuses kutsutakse kõiki asjast huvitatuid, nii puudega kui neid toetavaid inimesi.

Hiidlased taasavastasid saapamäärde

MTÜ Ajaloolised Võtted töötas välja uus-muistse toote: saapamäärde. Suitsulõhnalises määrdes leidub peale searasva, mesilasvaha, taruvaigu, männitõrva ja tökati ka üks eriline komponent: vigrimahl.

Tegemist on hülgerasvaga, mis saadud õnnetult hukkunud loomadest hülgenülgimise töötubade käigus. Toodet tehti vaid 180 karpi ja see läheb peamiselt sõpradega vahetamiseks.
Allikas www.saarlane.ee

Põhuteater sai leivaahju

Võrumaal asuv Loomuliku eluviisi keskus tegi koostöös NO99 teatri ja Säästva Ehituslahendustega vastavatud Põhuteatris valmis leiva-pizzaahju, mida hakkab kasutama teatri kohvik. Ahi ehitati savi-liiva segust paari päevaga ja see võimaldab küpsetada mahlakat leiba ja on kasutatav ka pizza või koogi valmistamise ahjuna. Lisaks mõjub leivaahi oma ümara kupliga otsekui kuntsiteos keset kodu.

Homme avatakse Elvas matkahooaeg

Laupäeval kell 10.45 avatakse Elvas matkahooaeg koos Tõnis Mägi ja Kärt Johansoniga. Kaastegevad ColdPopCorn ja RN tantsustuudio.

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse ja Elva Matkakeskuse poolt korraldatud ratta- ja jalgsimatkad, nagu seiklusmatk, energiamatk, kultuuripärandimatk ja teised loodusteemalised matkad, saavad alguse Elva matkakeskuse juurest (Pargi 2) kell 12.00. Kaugematele matkaradadele viiakse huvilisi bussidega.

Kell 12-16 on võimalik matkakeskuse avatud ateljees osaleda taimeseade, taaskasutuse, fimo ja trühvlite valmistamise töötubades.
Lisaks annab päeva jooksul OÜ MATKaSPORT nõuandeid, kuidas erinevateks matkadeks seljakotti pakkida ning kell 16 jagab matkamuljeid tuntud matkajuht Levo Tohva. Kehakosutust pakub Waide Motell.

Kõigil osalejatel on soovitav selga panna ilmastikukindel riietus ja igaks juhuks kaasa võtta vihmakeep.

Homme tuleb päikseline talgupäev

Talgu-Eesti kaart. Illustratsioon: www.teemeara.ee

Homme, 7. mail peetaval Teeme Ära talgupäeval on üle Eesti toimumas täna keskpäevase seisuga 956 talgut, kuhu on end osalejana kirja pannud üle 12 400 talgulise. Kõik olulisemad ettevalmistused talgupäevaks on tehtud, isegi hea kevadilm taevataadilt välja kaubeldud! Inimesed, kes veel viimasel hetkel otsustavad talgutel osalemise, leiavad kodulehelt www.teemeara.ee endale kindlasti sobivad talgud – kõik on oodatud osalema koos pere, sõprade ja töökaaslastega.

EMHI andmetel tuleb homme kaunis kevadilm – vähese ja vahelduva pilvisusega, puhub nõrk lääne- ja loodetuul 1-7 m/s ja sooja tuleb 12-16°C, rannikul kohati 9-11°C. Kagu-Eestis võib ka vähest vihma sadada.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et kõik olulised ettevalmistused homse talgupäeva õnnestumiseks on tehtud. „Homme tõotab tulla tõesti mõnus päikseline talgupäev. Kutsume kodust välja tulema kõiki, ka neid, kes pole jõudnud ennast talgutele veel kirja panna,“ lausus Tüür. „Eks igaüks leiab nende ligi tuhande talgupaiga seast just selle õige. Ja kindlasti leiab iga inimene talgupäevast ka enda jaoks midagi – olgu siis uue põneva paiga, toreda töö või hea seltskonna, kellega kevadine päev veeta. Soovitame valida sobiva riietuse ning soovime kõigile rõõmsat ja tegusat talgupäeva!“

Tuhanded talgulised üle Eesti asuvad homme oma kodukanti korrastama või lähevad appi mõnda kaugemasse talgupaika. Kõige rohkem on homseks kavandatud külatalguid, samuti heakorra, mälestiste ja looduskaitse talguid, plaanitakse ka mõttetalguid. Sel aastal on aktiivselt liitunud korteriühistud, lasteaiad jt.

Teadaolevalt osaleb talgutel ka mitmeid ühiskonnategelasi. Näiteks plaanib Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves istutada homme puid nii Teeme Ära talgute raames Kullametsa külas kui ka metsanädala raames Haapsalus. Riigikogu esimees Ene Ergma on lubanud osa võtta talgutest Tartus Raadil, kus osalevad ka Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru ja Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm, EMSLi juhataja Urmo Kübar lööb kaasa Hiiumaal Sõru rannas, Narva linnavolikogu liikmed korrastavad Narva bastione jne. Loe edasi: Homme tuleb päikseline talgupäev

Homme toimuvad teiste talgute seas ka tantsutalgud

TARVANPÄÄ TEEB TANTSUTALGUD

Rahvatantsuansambel Tarvanpää ühendab üle-eestilise talgupäeva oma 65. juubeli tähistamisega, korraldades päev läbi kestvad tantsutalgud.

Tarvanpää tantsutalgud Eesti rahvuskultuuri hüvanguks ehk Tarvanpää Tantsu Pidu toimub 7. mail Rakvere Teatris. Talgud on tegelikult kestnud läbi kuuekümne viie aasta vähemasti kolmel päeval nädalas, rahvatantsu ja rahvamuusikat edendades, Eesti asja ajades nii, et Rakvere linnas ja lähiümbruses on raske leida peret, kes poleks mingil kombel seotud Tarvanpääga.

Talgutööd 7. mail: kell 10 osaliste proovid; kell 12 peaproov; kell 14 talgusupp; kell 16 võetakse vastu õnnitlusi; kell 17 toimub pildistamine Rahvaaias; kell 18 algab juubelikontsert teatri suures saalis (piletitega) ja kell 20 talgusimman Rahvamajas.

Talgutele tuleb kaasa võtta isamaaalised aated, rahvarõivad, hää tuju ning nobe tantsujalg. Osalistel pole loomulikult midagi ka kiidusõnade ja õnnitluste vastu. Tantsijaid on talgutel kokku 160: noorim on sündinud 2007. aastal ja vanim 1942. Tarvanpää kunstiline juht Maie Orav tähistab selle peoga aga oma 70. juubelit.

Pealtvaatajad saavad hingekosutuseks kogeda ilusat Eesti asja ja tasemel rahvatantsu. Teistelt talgutelt tantsutalgu kontserdile tulijad saavad kena ja emotsionaalse talgupäeva lõpetuse.

Rahvatantsuansambel Tarvanpää loodi 1946. aastal ETKVL KIT-i Rakvere klubis, esimene tantsuõpetaja oli Leonide Viires. Aastatel 1959-1968 oli nais- ja segarühma tantsuõpetajaks Ellen Urbus. Aastal 1968 alustas tantsuõpetajana tööd Maie Orav, kes on tänaseni tantsuansambli kunstiline juht. 1969. aastal omistati kollektiivile rahvatantsuansambli nimetus, pärisnimeks sai muinaseestlaste linnuse Tarvanpää nimi.

Tarvanpää on ellu kutsunud Eesti jaoks olulisi pidusid. Nii möödub tänavu 25 aastat Eesti esimesest rahvusvahelisest folkloorifestivalist “Viru Säru”. Viimaste aastate suursündmused on olnud aga Meeste Tantsupeod, mis on mõlemal korral tunnustatud Eestis aastasündmusteks rahvuskultuuri vallas.

Pilliõpilased kogunevad Viljandisse võistu mängima

Täna saab Viljandi Pärimusmuusika Aidas näha-kuulda, mida toob pärimusmuusika tulevik: aset leiab kolmas üleriigiline
pilliõpilaste võistumängimine, kus astub hindajate ette ligi 80 poissi ning tüdrukut.

Esindatud on kõik maakonnad: 22 muusika- ja huvikooli ning nelja eraõpetaja kasvandikud. Osalejad peavad võistluse käigus esitama kaks eriilmelist vabalt valitud eesti pärimusmuusika pillilugu, millest üks pärineb esitaja kodukandist.

Pillidest on esindatud kannel, lõõtsalised, viiul, torupill, hiiu kannel, sarv, viled, parmupill ning näppepillid. Teiste instrumentide
mängijad osalevad avatud pilligrupis.

Võisteldakse kahes vanusegrupis. Nooremasse gruppi kuuluvad 1-3 aastat pilli mänginud või pärimusmuusika õppekava I tasemel õppivad muusikakooli õpilased. Teises grupis tulevad hindajate ette neli ja rohkem aastat pilli mänginud noored või pärimusmuusika õppekava II ja III taseme muusikakooli õpilased. Parimatest parimad saavad võimaluse esineda Viljandi pärimusmuusika festivalil.

Žüriisse kuuluvad Neeme Punder, Elo Kalda, Tarmo Noormaa, Sofia Joons, Maarja Nuut ja Ando Kiviberg. Vaatama-kuulama on oodatud kõik muusikahuvilised

Neli ja poolt tuhat õpilast istutab täna metsa

Tänasele riigimetsa istutuspäevale on registreerunud koos õpetajatega 4500 istutajat enam kui sajast koolist. Kasvama pannakse üle 200 000 taime 70 hektaril, istutuskohti on igas maakonnas. Istikutest kolmveerand on kuused ja ülejäänud männid. Riigimetsa metsauuendamise juhendi järgi pannakse ühele hektarile kasvama 3500 männi- või 2000 kuusetaime. Töid juhendab 300 RMK poolset tööjuhti.

6.-12. klasside õpilased istutavad puid kokku 46 raielangil üle Eesti. Päev lõpeb ühissildi paigaldamisega, kus on kirjas koolide nimed, kes uue metsa kasvama panid. See võimaldab koolidel oma istutatud metsa hilisema loodusõppe raames uuesti vaatama tulla.

2011. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks.

Viljandi muuseum ootab ettekandeõhtule

Kolmapäeval, 11. mail kell 16 toimub Viljandi muuseumi sõprade seltsi ettekandeõhtu. Põhiettekanne on Peeter Oleskilt: „Karl August Hindrey – kirjanik, kunstnik, raudhabe“. Lisaks sellele tutvustab Eesti Rahva Muuseumi koguhoidja Ülle Jäe Mulgimaalt pärit „puidupärle” ERMi kogus. Kokkusaamine leiab aset Viljandi muuseumi lugemissaalis, kuhu pääseb muuseumi hoovi kaudu. Lisainfo tel 4333316.

Allikas: Herki Helves

Täna toimub Tartumaa noormeeste tervisefoorum

Mehed Liikuma projekti eestvedamisel toimub täna, 6. mail esimest korda Tartumaa noormeestele suunatud tervisefoorum.

Üritus algab 6. mail kell 10.00 ja lõppeb orienteeruvalt kell 15.00. Tervisefoorum toimub Nõo Põhikooli aulas ja Nõo Spordihoones. Foorumi sihtgrupiks on Tartumaa üldhariduskoolide 9.- 12. klassis õppivad noormehed- kokku on praeguseks ennast registreerinud ligikaudu 150 õpilast kokku kümnest maakonna koolist.

Foorumi esimeses osas räägitakse laiemalt meeste tervisest ja nende riskikäitumisest, tervislikest eluviisidest ja meeste rollist ühiskonnas. Üritusel astuvad lektoritena ülesse meestearst Kristo Ausmees, Riigikogu liige Tarmo Leinatamm, laulja Gerli Padar, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo juhataja Indrek Koemets, Kaitseressursside Ameti peaspetsialist Janno Isat ja SA Tartu Kiirabi koolitusjuht Andras Laugamets. Loe edasi: Täna toimub Tartumaa noormeeste tervisefoorum

Algas kampaania “Koeraomanik, ära ole meie häbiplekk!”

Eesti Koerainimesed alustasid üle-eestilist kampaaniat “Koeraomanik, ära ole meie häbiplekk!”, mis on suunatud eelkõige linnades ja suuremates alevites elavatele koeraomanikele.

Ilusad päikesepaistelised ilmad meelitavad inimesi linnaruumi rohealadele aega veetma ja on paha küll, kui ei leia kohta kus istuda või veel hullem – astud esimese sammuna koera väljaheite sisse. See tekitab viha koeraomike ja koerte vastu, mis on ka osaliselt põhjendatud.

Kuigi igal koeraomanikul on kohustus oma koera väljaheited ära koristada, ei täida seda nõuet siiski mitte kõik. Ka meedias on palju kirjutatud aktiivsetest linnakodanikest, kes pistavad lipukesi koerte väljaheidete sisse ja märgistavad talvel spray värvidega, et saavutada meedia ja koeraomanike tähelepanu. Loe edasi: Algas kampaania “Koeraomanik, ära ole meie häbiplekk!”

Von Krahli Akadeemia kutsub huvitavale loengule

Von Krahli Akadeemia kutsub loengule, mille peab joogaõpetaja Rudra Shivananda teemal “Õnneliku elu võti pärast 2012. aastat”. Loeng toimub 9. mail kell 18.00 Von Krahli teatris, see on inglise keeles ja tõlge eesti keelde.

Kui Läänemaailmas on 2012. aastaga seotud ennustused keskendunud välises maailmas aset leidvatele katastroofilistele muutustele, siis India traditsioonis nähakse neid olukordi ette teistsugusest vaatenurgast. Vaade põhineb mitmete globaalsete tsüklite kokkulangevusele, mis hõlmab lühikesi, mõne tuhande aasta kuni keskmisi kolmesaja miljoni aasta pikkuseid ajajärke, ja fookuses on inimteadvuse evolutsiooniga seotud muutused.

Olenemata sellest, et 2012. aasta saab olema pöördeline ja toob endaga kaasa dramaatilisi muutuseid, on see protsess järk-järgult toimunud ja tugevnenud viimase 50 aasta jooksul ning jätkub ka pärast 2012. aastat. Võtmeküsimus on nende tsüklite põhjuste ja tagajärgede mõistmises, et oleks võimalik häälestuda ja seada oma elu selliselt, et need muutused toovad head ning õnn saab olema teatud määral tagatud.

Rudra Shivananda on pärit Indiast ja elab praegu Californias USA-s. Elektroonika inseneri, ärijuhtimise ja õigusteaduse taustaga 28 aastat Silicon Valleys töötanud pereisa otsustas pensionile jäädes pühendada oma elu inimkonna heaolu ja vaimse evolutsiooni edendamisele. Ta on vaimse õpetaja Yogiraj Siddhanathi õpilane, kuulub India iidsesse nath-joogide õpetusliini ning õpetab inimesi 1998. aastast alates. Loe edasi: Von Krahli Akadeemia kutsub huvitavale loengule

Talgulised annavad panuse laulu- ja tantsupeo heaks

7. mail Teeme Ära talgupäeval on Pala vallas üheks olulisemaks tööks 21. mail teoks saava Jõgevamaa laulu- ja tantsupeo toimumispaiga – kooli staadioni ja selle ümbruse – korrastamine ning kaunistamine.

Kultuurisündmuse ühe eestvedaja, Anna Haava nimelise Pala kooli direktor Malle Weinrauchi sõnul jätkub talgulistele tööd nii peoplatsil kui ka harjutusväljakutel. „Rehitseme ning teeme muidki kevadisi korrastustöid, puhastame metsaaluseid. Kindlasti pakub loomingulist rõõmu kaunistusatribuutide välja mõtlemine ja meisterdamine. Hea meel, et talgutele soovitakse tulla nii Palalt kui ka kaugematest küladest. Ootame igati ka uusi kaasalööjaid. Kindlasti valmistavad kohalikud kokad ka maitsvat talgutoitu,“ ütles Malle. Ta ise on ühtlasi ka talgujuht.

“Pidu „Las laps arvab” võib julgesti iseloomustada ka sõnadega „Kogu Pala vald tantsib”, sest esinemas on tõesti vist paljud-paljud, pooled meie kodukandi inimesed erinevatest põlvkondadest. Kõige väiksemad poisid ja tüdrukud astuvad publiku ette lasteaia tantsurühmast, Pala kooli esindab aga neli tantsuseltskonda. Tugeva annuse rahvakultuuri toovad peole . segarühm „Tuuritajad”, naisrühm „Lahe“ Lümatist, ja projektipõhine Pala naisrühm „Kirglikud keerutajad” ja kolm memmede rühma,” ütles Weinrauch, kes ka ise erinevaid kultuuriühendusi juhendab. Loe edasi: Talgulised annavad panuse laulu- ja tantsupeo heaks

Haapsalus tuleb 7. mail linnarahva metsapäev

Sel laupäeval ootab tänavune metsapealinn Haapsalu kõiki piiskopilinnuse hoovi linnarahva metsapäevale. Sündmus, kus mitmekesist tegevust leiab igas vanuses külastaja, on krooniks 2.-7. maini toimuvale metsanädalale.

Linnarahva metsapäeval osaleb traditsiooniliselt ka metsa-aasta patroon, Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes istutab Haapsalu piiskopilinnuse läheduses asuvasse Mihkli parki metsapealinna puu. Loe edasi: Haapsalus tuleb 7. mail linnarahva metsapäev

Laupäeval peetakse Tartus taas kevadlaata

Laupäeval, 7. mail pakuvad Tartus Raekoja platsil ja Küüni tänaval toimuval kevadlaadal oma kaupa üle kolmesaja müüja.

Tänavu juba 11. korda peetavale kevadlaadale on linnavalitsuse ettevõtluse osakond registreerinud juba üle 350 kaupleja, kes pakuvad linlastele omavalmistatud käsitööd ja kunstiesemeid, kevadisi istikuid, toidu- ja muud laadakraami.

Lisaks eestlastele tuleb Tartu laadale müüjad ka Lätist, Leedust ja Petserimaalt. „Laadalt leiab palju põnevat kunsti ja käsitööd, eksootilisemad on meie jaoks kindlasti Petseri keraamika ja lätlaste pakutav aiakeraamika,“ kommenteeris ettevõtluse osakonna kaubanduse peaspetsialist Meeri Tensing.

Kuigi tänavu on jalakäijate tänavaks rekonstrueeritud Küüni tänaval laadalistel lahedamad tingimused kui mullu, kimbutab korraldajate sõnul selgi aastal ruumipuudus. „Kuna kauplejatele on Tartu kevad- ja sügislaatadel müügipinnad tasuta, siis tahetakse ikka avaramaid pindu. Meie huvi on siiski see, et oleks rohkelt pakkujaid ja mitmekesist kaupa,“ lisas Tensing.

Tartu laadakorraldajate tööga on tänavu tutvumas ka Peterburist saabunud asjahuvilised.

Laadalistele esinevad Tartu kivilinna laululapsed, Error stuudio tantsijad, ansambel Veskikivi, klounid Tuut ja Piip, ning tantsu- ja moekool.

Kevadine teeremont on Tartus alanud

Esimesed lepingud kevadsuvisteks tänavate taastusremonttöödeks on sõlmitud. Ühtekokku uuendatakse tänavu umbes 60 000 ruutmeetrit tänavapinda.

Peagi algavad pindamistööd Aruküla teel, Ravila tänaval Nooruse ja Viljandi mnt vahelisel lõigul ning Pikal tänaval Paju tn Sõpruse ringi vahelisel alal. Tööde käigus parandatakse teekate ja tõstetakse kaevuluugid tänava tasapinda. Tööde valmimise tähtaeg on 30. juuni.

Uue ülekatte saavad Fr. Tuglase tänav Fr. R. Kreutzwaldi ja Vaksali tänava vahelisel lõigul, Anne tänav (Anne 53-55), Veski tänav (Jakobi-Näituse), Ravila tänav Riia ja Nooruse tänava vahelisel lõigul ning Jaama tänava Raatuse-Paju vaheline teelõik. Ravila ja Jaama tänavate lõigud on praegu projekteerimisel, töö algab seal suvel. Ühtekokku tehakse sel aastal ülekattetöid ca 45 000 ruutmeetril.

Põhjalikumad rekonstrueerimistööd saavad mai lõpuks tehtud Aleksandri tänava Lina ja Jõe tn vahelises lõigus ning novembriks rekonstrueeritakse Emajõe kaldakindlustus Fortuuna kvartali osas. Suve lõpuks ehitatakse valmis ka Turu 49 kavandatava keskkonnajaama juurdepääsutee.
Uued kõnniteed tulevad Ülikooli tänavale Vanemuise esisel ja Näituse tänavale Veski-Baeri lõigus.

Tartu Jooksumaraton toob sportima 2500 last

SEB 29. Tartu Jooksumaraton toob nädalavahetusel Tartus, Otepääl ja Elvas stardijoonele kokku ligi 2500 noort spordisõpra.

Kõige osavõtjaterohkem sündmus toimub laupäeval, 7. mail kell 11.00 Tähtvere Spordipargis Tartus, mille tarvis on juba praegu ette valmistatud erineva pikkusega rajad. „Eelmisel aastal käis TILLUjooksul ja MINImaratonil kokku enam kui 1800 noort,“ kirjeldab MTÜ Klubi Tartu Maraton büroo juhataja Epp Paal. Tema sõnul tekitas nii paljude laste rõõm sportimisest Tähtvere Spordipargis väga positiivse ja üleva meeleolu.

7. mail on Lõunakeskusel Tartus TILLUjooksul ja MINImaratonil osalejatele veel ka üllatus varuks. Nimelt saab iga laps lasteürituse medaliga tasuta jääpileti ning uisud Lõunakeskuse liuväljal uisutamiseks. Lisaks Tartule toimuvad lastejooksud ka pühapäeval, 8. mail Otepääl ja Elvas enne 23 km ja 10 km põhidistantside starte. Lisainfot sündmuste, distantside ja registreerimise kohta leiab aadressilt www.tartumaraton.ee

Uko Urb

Sel laupäeval peetakse Narva Kevadlaat

Narva Kevadlaat 2011 toimub laupäeval, 7. mail 2011 kell 9:00-17:00 Narva kindluse sisehoovis. Traditsioonilist Narva Kevadlaata korraldab Narva Kutseõppekeskus, korraldust toetab Narva linnavalitsus.

Kevadlaadal pakuvad oma tooteid kaupmehed ja käsitöölised üle Eesti ja lähiriikidest. Pakutakse taimi ja istikuid, köögitarbeid ja toidukraami, mett, kudumeid, käsitöid, suveniire jm.

Suurt tähelepanu pööratakse külastajate meelelahutusele – kogu päeva jooksul toimuvad mitmesugused mängud, jõukatsumised ja esinemised, esinevad Narva Kutseõppekeskuse ja Narva linna loomingulised kollektiivid. Päevajuhiks on Toomas Loo.

Laadaterritooriumil toimuvad ka lihaküpsetamise võistlused – Kevadlaadal 2011 toimub Eesti Barbecue Assotsiatsiooni poolt korraldatav Eesti Meistrivõistluste avaetapp barbecue lihaküpsetamises. Loe edasi: Sel laupäeval peetakse Narva Kevadlaat

Võrus algavad täna sõpruslinnade noorte spordimängud

5. ja 6. mail toimuvad Võru Spordikeskuses juba viiendad Rahvusvahelised Võru Sõpruslinnade Noorte Spordimängud, millest võtavad lisaks Võrule osa üheksa välisriigi noored.

Võistlustele saabuvad osalejad Aluksnest (Läti), Suwalkist (Poola), Iisalmist (Soome), Chambray-lés-Tours´st (Prantsusmaa), Bad Segebergist (Saksamaa), Kanivist (Ukraina), Joniškisest (Leedu) ja Petserist (Venemaa) ning tänavu on võistlustele oodata ka judoklubi
sõpru Valgevenest Ljahovitsi linnast. Sündmus, kus on esindatud nii paljude sõpruslinnade noored, on ainulaadne Eestis.

Noored sportlased vanuses 13–15 võtavad omavahel mõõtu kolmel spordialal: judo, korvpall ja kergejõustik. Võistlejaid on kokku umbes 240. Kui lugeda kokku treenerid, ametnikud, korraldajad ning vabatahtlikud abilised, on spordimängudega hõivatud inimeste arv ligikaudu 350. Loe edasi: Võrus algavad täna sõpruslinnade noorte spordimängud

Kobras «kütt sanna»!

«Kae, tan om tä sis ahju kütnü! Mis mõttõga külh?» es suta Võromaa keskraamadukogo bibliograaf Elsteini Maie naaru pitä, ku näüdäs’ pilte tuust, kuis üts ettevõtlik kobras timä Lüllemäe-lähküdse maakodo sannast hindäle pesä tekk’.

«Sanna manu oll’ täl käük tettü joba minevä aasta. Poig nakas’ tuld tegemä ja kai, et korsnast suitsu es tulõ, tull’ sanna takast kopramulgust. A mi võtsõmi minevä aasta lumbist timä ossa vällä, kuivatimi är ja kütsemi noidõga sanna – või-olla tä koskilt näkk’,» naard’ Maie.

Majjaj-inseneer sai umma vahtsõt elämist vuntsi ja sannaperemiist mängi nikani ku suurõ riidini. Sõs sõitsõ Maie vahmiil päält pikkä talvõ maalõ keväjäpühhi pidämä.

«Lätsimi kõik kodu, poig tekk’ sannaussõ vallalõ ja ütel’ mu vele kotsilõ: «Kas Märt om pääst ull’ vai: om topnu ahju roovikit, kõik otsa omma välän!»,» sellet’ Maie. «A kai edesi ja ütel’: «Nii, tan om tävvelik pesä!» Sanna aho ala oll’gi tettü pesä: eski põrmandulavva olli iist är tõmmadu. Juusksõmi kaema, pilti tegemä, naarsõmi nigu ulli… A lugu oll’ tragikoomilinõ: samal aol oll’ tettü ju peris kuritüü.»

Maie naas’ perrega sanna man lumbi veeren märgotama, kas tetä vahtsõnõ sann – a sõs tuu majjaj hindä sugulasõ kohalõ ja võtt tuu kah hindäle…

Sõs joudsõ maalõ ka Maie tütär üten väümehega. «Väümiis tekk’ sannaussõ vallalõ ja ütel’, et tulku mi kipõlt kaema, ahjualunõ maka,» kõnõl’ Maie. «Joosõmi kaema: kobras maka rahuligult ahu all! Naas’ sis ruttu hinnäst käändmä ja kattõ sanna ala. A nägimi «peremehe» är!» Loe edasi: Kobras «kütt sanna»!

Võrtsjärve konverents kutsub huvilisi Viljandisse

12. mail Viljandis Pärimusmuusika Aidas peetaval konverentsil käsitletakse Võrtsjärve olukorda, kirjeldatakse piirkonna majanduslikke, ökoloogilisi ja sotsiaalseid protsesse ning kavandatakse edasisi tegevusi.

Võrtsjärve Sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee ütles, et käesolevat aastat võib omamoodi Võrtsjärve aastaks nimetada ning pikem ettevõtmiste sari kulmineerub konverentsiga „Meie Võrtsjärv“.

„Me teame, et Võrtsjärv ei ole lihtsalt kuupkilomeeter magedat vett. Teame, et järv ei ole ühekordseks kasutamiseks, et järvele ei tohi haiget teha,“ selgitas Kaljuvee. „Me tahame leida parimaid lahendusi, kuidas inimene ja järv teineteist toetavalt ning teineteisest hoolides läbi saavad. Et Võrtsjärve ja piirkonna arendamisega edasi minna, peame rääkima, arutlema ja edasistes tegevustes kokku leppima.“ Loe edasi: Võrtsjärve konverents kutsub huvilisi Viljandisse

Juurusse kavandatakse Euroopa esimest universaaltanklat

Raplamaale Juurusse rajatavasse uuslinnakusse Oxford Park kavandatakse Euroopa esimest FuelBar universaaltanklat, kus on võimalik liiklusvahendeid tankida elektri, biokütuste, metaani, biodiisli, gaasi ja bensiiniga ning võimalus laadida ka elektriakusid. FuelBaris on odavad elektri laadimishinnad tänu kohapealsele biomassi kombijaamale.

FuelBari universaaltanklas on ruumi sellistele tehnoloogiatele, mis võimaldavad autodele ja teistele liiklusvahenditele: elektri kiirlaadimist, standardlaadimist, alalis- ja vahelduvpinge valikuid, elektriakude vahetust, metaani, gaasi, diislit, bensiini, madala ja kõrge oktaanarvuga biokütust, biodiislit, tselluloosikiumassi etanooli, vesinik-kütuseelementide tankimist. Tulevikus on võimalik lisada ka teisi tulevikutehnoloogiaid. Loe edasi: Juurusse kavandatakse Euroopa esimest universaaltanklat