Külauudised

Avasta suvel Taani kõrgharidusmaastikku!

25. juulil kell 16-18 kutsub Dream Foundation Eesti kõiki huvilisi Clarion Hotel Euroopas toimuvale Taanis õppimise infoseminarile. Seminar on praktiline ning keskendub kõrghariduse omandamisele Taanis, sealsele üliõpilaselule ning riigi iseärasustele.

Dream Foundation Eesti esindaja Katriin Visamaa sõnul on üritusele oodatud nii need, kes juba sel sügisel lähevad Taani õppima, kui ka need, kes ei ole veel otsustanud või teevad alles plaane järgmisteks aastateks. “Juba varakult välismaale õppima mineku planeerimine annab pikema ettevalmistusaja ja aega mõttega harjumiseks,” märgib Visamaa. Oma kogemusi tulevad infseminarile jagama noored, kes on läinud Taani õppima ja seal praegugi tudengipõlve naudivad. Lisaks on kohaletulijatel hea võimalus küsida üliõpilastelt otse Taani-keskseid küsimusi, mis siiani pole ehk vastust saanud.

Seminarile on oodatud kõik, kellel on huvi Taanis pakutava kõrghariduse vastu. Üritus on tasuta. Eelregistreerimine toimub siin.

Dream Foundation on Euroopas tegutsev organisatsioon, mille peamine tegevusala on välismaale õppimamineku tutvustamine, võimaluste loomine ja õpingutel noorte toetamine. Lähemalt saab võimalustega tutvuda Dream Foundationi kodulehel.

Eesti noored kohtusid Tokios Jaapani kroonprintsi Naruhitoga

Kaksteist Eesti noort viibisid Jaapani Valitsuskabineti kutsel Jaapanis. Visiidi üheks oluliseks sündmuseks oli ka kohtumine kroonprints Naruhitoga. Lisaks Eesti noortele osalesid noortevahetusel noortegrupid Dominikaani Vabariigist, Laosest ja Jordaaniast.

Noortevahetuse programmi esimene osa toimus Tokios, kus osaleti rahvusvahelisel noorte konverentsil, külastati erinevaid institutsioone ning kohtuti kroonprintsiga. Programmi teine osa leidis aset Hiroshima ja Tottori prefektuuris, kus Dominikaani Vabariigi, Eesti ja Jaapani noored arutlesid kultuuri, hariduse ja keskkonna teemadel ning jagasid kogemusi.

Tallinna Ülikooli klassiõpetaja eriala üliõpilane Jane Peets, kes oli üks 85 noore seast välja valitud osaleja, avaldas heameelt, et tal õnnestus külastada Setagaya ja Kaitahigashi põhikooli ning näha, kuidas Jaapanis õppetöö käib. Kuigi väga suuri erinevusi Peets Eesti ja Jaapani haridussüsteemis ei täheldanud, tõi ta siiski välja immigrantidele mõeldud amigo klassid, kus on õpetajad, kes aitavad last eraldi matemaatika ja jaapani keelega.

Noortevahetuse eesmärk on arendada sõprust ja paremat mõistmist Jaapani ja osalevate riikide noorte ning kultuuride vahel. Noortel on võimalus paremini tundma õppida erinevate riikide ühiskondi osaledes ühistes diskussioonides ja külastades erinevaid institutsioone. Jaapani kultuuri paremaks tundmaõppimiseks paigutati noortevahetuses osalejad osaliseks ajaks elama Jaapani peredesse. Loe edasi: Eesti noored kohtusid Tokios Jaapani kroonprintsi Naruhitoga

Homme lõpeb Kohilas rahvusvaheline keraamikute kokkutulek

Pea kolm nädalat Kohilas Tohisoo mõisas kestnud üheteistkümnes rahvusvaheline keraamikasümpoosion jõuab meeleoluka finaalini homme, 23. juulil. Koos traditsioonilise parginäituse avamisega kell 15 algab ühtlasi sümpoosioni lõputseremoonia. Stiilsel ja kordumatul näitusel esitlevad kõik sümpoosionist osa võtnud kunstnikud oma teoseid, mis kolme nädala jooksul Tohisoo puupõletusahjus valminud. Sümpoosioni lõpunäitus on tasuta ning avatud kõigile huvilistele.

Nagu tavaks, osalevad sümpoosionil kunstnikke üle maailma. Tänavu on esindatud USA, Venemaa, Hongkong, Taani, Türgi ja nagu ikka kahe kunstnikuga ka Eesti. Kogu tänavune sümpoosioni seltskond on silmapaistvalt eksperimenteerimisaltis; Ray Chan Hongkongist püüab saviga ühendada kõikvõimalikke materjale, mida mõisast ja ümbritsevast loodusest leiab. Meie tekstiilikunstnik Monika Järg avardab tehnikate piire kunstis ehtides tekstiili portselaniga ja keraamilisi vorme üle tikkides. Selle aasta omamoodi hitiks on aga purustatud Eesti kroonide põletamine keraamikaahjus.

Korraldajate, kunstnike Aigi Orava ja Külli Kõivu sõnul on kõik osalejad äärmiselt huvitatud puupõletuse fenomenist ja tehnoloogiatest. Üle maailma tuntud puupõletuse asjatundjad on Priscilla Mouritsen Taanist ja Mark Lancet USA-st. Viimase väsimatu ja otsiv vaim on saanud uut inspiratsiooni ka Kohilas: temalt on valmimas sümpoosioni üks suurimaid teoseid – üleelusuurune inimfiguur.

Üheteist aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi sada nelikümmend kunstnikku kogu maailma.

Järvakandi lasteaed ootab vabatahtlikke abiks

Raplamaa Järvakandi lasteaed Pesamuna saab vabatahtlike abiga sel suvel uue lastesõbraliku ilme .
Lasteaed osales tänavu Caparol Eesti filiaali heategevuslikul konkursil „Lihtne värvida – lihtne aidata“. Viiekümnest taotlusest valiti välja kümme, kes saavad kingituseks kvaliteetsed värvid ning nõuanded Caparoli spetsialistide poolt. Üks väljavalitutest on Pesamuna lasteaed.
Sisekujundus saab rõõmsad, lastesõbralikud värvid. Lisaks pastelsetele üldtoonidele rõõmustavad lapsi eakohased ning arendavad pildid, mille autoriteks on kohalikud lapsed ise.

Kogu ettevalmistav töö – pindade puhastus, pahteldamine, tasandamine, lihvimine jms ning ka värvimine tuleb endil teha ja eeskätt vabatahtliku tööna, sest üheks taotluse tingimuseks oligi just kogukonna kaasatus projekti teostamisel. Praeguseks on paljud vabatahtlikud töödega alustanud, sest tööd peavad valmis olema juba selle aasta 31. augustiks.

Lasteaia värviprojektiga on liitunud ka mitmed firmad, kes annetavad vajalikke töövahendeid: OÜ Peretare annetab värvimistöödeks vajalikud maalriteibid, OÜ Tarikari annab liivapaberi. Loodetavasti vabatahtlike ja firmade nimekiri veelgi pikeneb, kõik pakkumised on oodatud!

Lasteaed ootab lisaks vabatahtlikke (vilistlasi, lapsevanemaid ja teisi häid inimesi ), kes annaksid oma panuse lasteaia kaunimaks muutmisele!

Käib registreerumine EMSLi suvekooli

Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste lIidu (EMSL) XIII suvekool vaatab lähemalt ettevõtete vabatahtlikku tegevust 26. – 27. augustil Rakveres. Aga juba täna võib registreeruda aadressil www.ngo.ee/suvekool.

Tähelepanu all on küsimus: kuidas leida ärisektorist professionaalset vabatahtlikku ja hoida teda oma vabaühenduses pikka aega?Suvekoolis vaadatakse vabatahtlikkuse aastale kohaselt otsa uutmoodi armukolmnurgale: vabatahtlikke kaasavatele vabaühendustele, vabatahtlikele ja äriettevõtetele. Täpsemaks teemaks on pikaajaliste professionaalsete vabatahtlike kaasamine ja seda peamiselt äriettevõtetest tulevate vabatahtlike näitel (ingliskeelne mõiste corporate volunteering).

Suvekooli keskmes on professionaalsete vabatahtlike kaasamine ja seda äriettevõtete näitel. Suvekool on nendele, keda huvitavad küsimused:

– Kuidas äriettevõttes vabatahtlikkuse ideed tutvustada?

– Kuidas luua nii äriettevõtte kui MTÜ jaoks kasulik pikaajaline partnerlussuhe?

– Kuidas professionaalsete pikaajaliste vabatahtlike silma (taas) särama panna?

– Kuidas vabatahtlikke tänada ja tunnustada?

Küsimused saavad vastuse erinevates töötubades, aruteludes, praktilistes harjutustes, kindlasti ka meeleolukas ja heas õhkkonnas, mille poolest EMSLi suvekoolil on juba kolmeteistkümneaastane kogemus.

Ettevõtete vabatahtlik tegevus on nende töötajate aja, oskuste ja energia panustamine vabatahtlikku tegevusse vabaühendustes, ingliskeelse mõistena tuntud kui “corporate volunteering”. Kahe päeva jooksul suvekoolis vaatame just professionaalset ja pikaajalist vabatahtlikku tegevust. Kuidas vabaühendus võiks äriettevõttele teha vabatahtlikuks olemise kutse, millest ei saa keelduda; millised on pikaajalise koostöösuhte alused; mida nii vabatahtlik kui vabatahtliku juhendaja võivad sellest õppida, sellest suvekoolis juttu tulebki.

Tartus käib Euroopa suurim folkloorifestival Europeade

Tantsijad Europeade avaõhtul Raekoja platsil — Europeade avaõhtu

Tartus toimub sel nädalal Euroopa suurim rahvakultuurifestival Europeade. Tartus on ligi 3000 muusikut ja lauljat üle Euroopa. Nelja päeva jooksul esitavad oma kultuuri ja traditsioone 140 gruppi 27 erinevast riigist.

Täna kell 19 algab Tartu Lauluväljakul Europeade avakontsert “Flamenkost Kaerajaanini” esitlevad oma kultuuri Belgia, Eesti, Itaalia, Hispaania, Hollandi, Poola, Portugali, Saksamaa, Läti, Ungari, Iirimaa, Slovakkia, Sloveenia, Austria, Prantsusmaa ja Leedu rahvatantsijad ja -muusikud. Kell 21 toimub Raekoja platsil osalejate ja külaliste ühine pidu, pärast seda alustavad tegevust aga Europeade klubid erinevates paikades.

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toob suvisesse Tartusse kokku ligi 3000 osalejat üle kogu Euroopa. Lisaks Tartule jõuab pidu erinevatesse Eestimaa paikadesse, sest Europeadel osalevad grupid sõidavad välja Pisieuropeadedele, mis leiavad aset maakondades üle kogu Eesti. Kokku külastatakse üle 50 paiga ning kõige kaugemaks sihtkohaks on Muhumaa.

Eesti Europeade Komitee juhatuse liikme Valdo Rebase sõnul on Pisieuropeadede ehk Maapäevade eesmärgiks olla sillaks südamest südamesse: „Poolsada gruppi sõidavad erinevatesse Eestimaa paikadesse, kus neile tutvustatakse omakandi elu-olu, tehakse matku Eesti rikkalikus looduses ja korraldatakse kohtumisi kohalike elanikega,“ ütles Rebane. Ta lisas, et välisgrupid esitavad omakorda tantsu või muusikaprogrammi. Valdo Rebase sõnul on need meeldejäävad päevad ja mälestustena parimad kingid. „Jääb vaid loota, et niimoodi kasvavad välja pikemad omavahelised kontaktid ja vastastikused külaskäimised,” sõnas Rebane.

Festivali lõppkontsert „Tarantellast masurkani” on pühapäeval kell 19. Esinevad Belgia, Eesti, Saksamaa, Rootsi, Küprose, Leedu, Iirimaa, Suurbritannia (Šotimaa), Venemaa, Norra, Soome, Šveitsi, Hispaania, Taani, Läti, Türgi ja Tšehhi muusikud ja tantsijad. Lõppkontserdil annab Tartu Europeade 2012 korraldamisõiguse üle Padova (Itaalia) linnale.

Europeade ava- ja lõppkontserdid on jälgitavad reaalajas aadressil http://veeb.tv/

Europeade 2011 ja Tantsivad Tartu hansapäevad toimuvad 20.-24. juulil, mil Tartusse saabuvad rahvatantsijad, lauljad ja pillimängijad üle kogu Euroopa. Ees ootab viis päeva laulu, tantsu ja pillilugusid linna platsidel, parkides ja laululaval.

Laupäeval tähistatakse C.R. Jakobsoni 170. sünniaastapäeva

Laupäeval tähistatakse Kurgjal Carl Robert Jakobsoni 170. sünniaastapäeva konverentsiga “C. R. Jakobsoni õpetus läbi aegade“. Päev algab kell 11 mälestushetkega Jakobsoni perekonnakalmistul.

Päeva algab kell 11.00 mälestushetkega C. R. Jakobsoni perekonnakalmistul. Sellele järgneval konverentsil on kõigil võimalus kuulata ettekandeid oma alal tunnustatud inimestelt. Loodusemees Hendrik Relve räägib teemal “C. R. Jakobson ja loodus”, AJaloodoktor Ago Pajuri ettekanne kannab pealkirja “1881 /1917: rahvuslik kubermang, kõikseisuslik omavalitsus, autonoomia“, haridusfilosoof Kalle Küttis arutleb ettekandes „Harima, harida, haridus“ haridusteemade üle.

Samal päeval kell 14.45 kuulutab C. R. Jakobsoni Sihtasutus välja järjekordsed Pärnumaa parima põllumehe ning kultuuri- ja haridustöötaja laureaadid. Seda preemiat on välja antud juba alates 1989. aastast. Päeva lõpul esinevad pärimusmuusikud Pärnu Muusikakambrist.

Tartus saab tänasest laenutada rattaid

Täna avatakse Tartu kesklinnas Küüni tänaval (Küüni 7) tõuke- ja jalgrataste laenutus.

MTÜ Eesti Tõukespordi Liit koostöös SA Tartumaa Turismi, Tartu Külastuskeskuse, OÜ Rattaringi ja Ylim OÜ-ga on alustanud Tartu linnas tõuke- ja jalgrataste laenutusega. Eesmärk on pakkuda nii turistidele kui ka linnakodanikele täiendavaid võimalusi tervislikuks ja säästlikumaks liikumiseks ning luua külalistele uus võimalus linnaga tutvumiseks. Tänaseni selline võimalus Tartu kesklinnas puudus.

Laenutatakse ka tõukerattaid. Tegemist on nii täiskasvanutele kui ka lastele mõeldud suurte kaasaegsete tõukeratastega.
Rattalaenutus on avatud iga päev kl 11-20. Rattaid saab laenutada dokumendi alusel. Ühe tunni rattarendi hind on 4 eurot, ühe päeva rendimaksumus on 12 eurot.

Täna algavad Hiiumaal Mõisameistrite päevad

Täna kell 16 avatakse Suuremõisa lossi pargis Hiiumaa vigursaagijate seltsi poolt korraldatavad ja kolm päeva kestvad Mõisameistrite päevad.

Lossi pargis spordihoone tagusel kiigeplatsil ja selle ümbruses toimuvate päevade peategevuseks on suurtest puupakkudest kujude saagimine ja töiste helide tekitamine. Et asi ise ja tööga kaasnevad helid oleksid nauditavamad, tegutsevad koos saagijatega veel sepad ja kiviraidurid. Müra on hoopis muusika, mille peadirigendiks on Ivo Mänd.

Kuna töö on väga mahukas, siis tehakse seda kolm päeva. Läbi nende kolme päeva on võimalik külastajatel jälgida (ka ise kätt proovida) „suure kunsti sündi“ ja samas ka einestada. Pargis saab jalutada ja vaadata lossi kompleksi.

Reede õhtul kell 20.00 süüdatakse kahe tiigi vahelisel platsil tuleskulptuur ning lossihoovis algab rahvalik pidu kus esineb ansambel Ai Velled. Sissepääs peole on tasuta. Avatud on ka Heltermaa hotelli puhvet.

Mõisameistrite päevade ametlik lõpetamine toimub laupäeval, 23. juulil kell 16. Pärast ürituse ametlikku lõppu on võimalik jälgida väikest eeskava ja seejärel algab oksjon, mille viib läbi Artur Valk. Müüki lähevad 1€ alghinnaga kõik kohapeal tehtud tööd. Soovi korral saab valmis kujusid osta enne lõpuoksjonit kokkuleppel meistri ja korraldajaga.

Ürituse peakorraldajaks on Hiiumaa vigursaagijate selts kohaliku omaalgatuse programmi toel. Mõisameistrite päevade läbiviimist toetavad veel Pühalepa vald, Faasion OÜ, Rauapood, Suuremõisa Tuletõrjeselts, Hiiumaa Ametikool, Jetoil.

Lukas Groen: Kui on Gergievi festival, siis miks ei võiks olla Järvi festivali?

Järgmisel nädalal algab Pärnus esimene rahvusvaheline Järvi suvefestival. Järvi dirigentide kursusest välja kasvanud festivalil saab kuulata kümmet kontserti, mida annavad esinejad Eestist ja välismaalt. Festivalil on kolm olulist tahku – Järvide suguvõsa, dirigentide meistrikursus ning festivaliorkester, mis koondab nii Eesti kui välismaa noori muusikuid ning mida juhatab Paavo Järvi.

Festivali juhatuse liige ja üks korraldajatest Lukas Groen andis kylauudised.ee portaalile enne festivali algust intervjuu. Kuigi Groen on hollandlane, rääkis ta eesti keeles.

Järgmisel nädalal on Pärnus algamas esimene Järvi suvefestival. Kas kõik on festivaliks valmis?

Muidugi. Muidugi mitte (naerab).

Mis siis veel on vaja teha?

Tegelikult on kõik korras. Kava on korras, kõik solistid ja muusikud on olemas, teeme praegu viimaseid asju. Kavaraamat on veel teha, finantsasjad vajavad üle vaatamist, aga kõik on korras.

Minnes päris algusesse, siis kuidas sündis Järvi suvefestival?

Kaks aastat tagasi korraldasime esimest korda koos Jüri-Ruut Kanguriga Neeme Järvi meistrikursusi, mis olid enne Oistrahhi festivali osaks. Korraldasime seda Leigol ning see õnnestus hästi. Paar päeva oli ka Paavo Järvi kohal. Siis oli Paavo ja Neeme soov, et läheksime tagasi Pärnusse, seal on alati parem, parem kontsertimaja ja paremad võimalused. Eelmisel aastal olimegi Pärnus tagasi. Mõlematel aastatel oli palju kontserte. Eelmisel aastal oli neid kaheksa või üheksa ja hakkasime juba siis rääkima, et see on festival ja hea tasemega festival. Elasin Hollandis Rotterdamis ja seal korraldati Gergievi festivali. Nii ma mõtlesingi, et kui on olemas Gergievi festival, siis, miks ei võiks olla Järvi festival. Seda enam, et Järvide peres on juba kolm tuntud dirigenti, Neeme Järvi on väga tuntud, ka Paavo Järvi teeb maailmas ilma ja kuulub dirigentide tippu. Ka Kristjan on tubli, teda küll sel aastal pole, aga loodame, et ta tuleb järgmisel aastal. Siis on Teet ja Marius ja teised Järvid, kes käisid eelmisel aastal ja tulevad jälle. Järvidel on ka palju tuntud sõpru maailmas, nii et tuleb esinejaid välismaaltki, näiteks Mikhail Zemtsov Hollandist, Ivry Gitlis on täiesti tippu kuuluv viiulimängija. Festivalile tuleb ka väga palju eestlasi, kes õpivad või töötavad kuskil maailmas, peaaegu kõik tulevad siia ja mängivad festivaliorkestris. Loe edasi: Lukas Groen: Kui on Gergievi festival, siis miks ei võiks olla Järvi festivali?

Rahvusvaheline laager Järvamaal ootab vabatahtlikke

MTÜ Tahe Teha ja Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus kutsuvad vähemalt 18aastaseid noori kandideerima rahvusvahelisse vabatahtlikke laagrisse Järvamaal. Laager toimub 8.-21. augustini, kandideerimise tähtaeg on 1. august.

Juba viiendat korda peetavas laagris osaleb traditsiooniliselt 20 inimest, kellest pooled tulevad laiast maailmast. Varem on laagris osalenud noori Hispaaniast, Itaaliast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Tšehhist, Poolast, Jaapanist, Koreast, Teksasest, Karjalast jne. Noori vahendab Eestisse MTÜ Noortevahetuse ArenguÕhing EstYES.

Laagris tõstetakse au sisse vabatahtlik töö, mida tehakse enamasti avalikus kasutuses olevatel objektidel. Sel aastal pakuvad laagris vabatahtlikele tegevust MTÜ Jalametsa Külaselts, Retla Põhikool, OÜ Estonia, Imavere Vallavalitsus ja MTÜ Lõuna-Järvamaa Lasteabiühing (Oisu Perekodu).

Vabatahtliku panuse eest pakutakse laagrilistele võimalust osaleda vahvatel lõbusõitudel, ekskursioonidel, kanuutamist, õhtuseid piknikke ja palju muud vahvat. Laager pakub head võimalust tutvuda teiste maade kultuuriga ning harjutada võõrkeeli. Majutuse ja toitlustuse pärast laagrilised muretsema ei pea.

Täpsema info kandideerimise kohta leiab Järvamaa infoportaalist ja EstYes kodulehelt.

Värskas saab veeta kirjut päeva

Sel aastal “Peko” lavastusega tuntust kogunud Värska laululava ootab huvilisi 23. juulil kolmandale Seto Folgile, mis kannab alapealkirja “Kirriv päiv”.

Üles astuvad leelokoorid ja Seto kuningriigi parimad pillimängijad. Lisaks saab esinemas näha folklooriansambleid Trallikud ja Kiiora. Õhtu lõpetavad kaks peaesinejat – Svjata Vatra ja Zetod.

Enne folgipeo pidulikku avamist saavad huvilised osa võtta õpitubadest, kus õpetatakse seto leelot meestele ja naistele. Samuti saab külastada Taarka Pärimusteatri Noortestuudio õpituba. Õpitoad toimuvad kella 12.00-14.00 Seto Talumuuseumi rehe ees.

Päeva juhib ülembsootska Ahto Raudoja. Peoplatsil toimub käsitöölaat, koostöös käsitööseltsi Kiravüü´ga saab proovile panna oma käsitööoskused. Avatud on lastetelk, kehakinnituseks pakutakse seto sööki-jooki.

Täpsem info: www.verska.ee või telefonil 529 1619.

Sännas hakatakse valmistama kuppel-pizzaahju

Nädalavahetusel peetava suvelaagri “Kohtumine permakultuuriga” raames toimub 22. juulil kell 15:00 kuppel-pizzaahju teoreetiline ja praktiline koolitus.

Koolitajaks on Stefan Glockner (Aldinga kunsti-ökokülast http://www.aldinga-artsecovillage.com.au/) Austraaliast, kes õpetab pizzaahju tegema. Ahju tegemine algab juba 21. juuli ehk neljapäeva hommikupoolikul ja kestab kaks päeva. Õpituba on avatud kõigile huvilistele ja toimub tasuta.

Lisaks saab 23. juulil kell 15:00 osaleda Sänna Kultuurimõisas niisutussüsteemi ehitamise teoreetilises ja praktilises õpitoas, mida juhendavad Stefan ja Heidi Austraaliast. Õpituba on tasuta ja avatud kõigile huvilistele

Õpitubades osalejatel palutakse kaasa võtta head-paremat teelauale.

Rohkem infot permakultuuri kohta leiab siit.

Teoks saavad esimesed lapselaste ja vanavanemate olümpiamängud

Jõgevamaal asuvas Juula külas toimuvad 24. juulil Eesti esimesed lapselaste ja vanavanemate olümpiamängud. Üritus algab kell 14.00 ja osalema oodatakse kõiki sportliku riietuse ja rõõmsameelsusega varustatud lapselapsi ning vanavanemaid.

Olümpiamängud avatakse avatseremoonial. Toimuvad rongkäik, olümpiatule süütamine ja virgutusvõimlemine. Olümpiaaladena on kavas osavus, taiplikus ja loovus. Lisaks saab võistelda omaloominguvõistlusel “Lapsel on hea ja ohutu olla!”. Päeva lõpetavad suupisted ja medalite sadu.

Üritust toetavad Kohaliku Omaalgatuse programm, Tabivere vald, MTÜ Eesti Naabrivalve, OÜ Vudila.

Buss Maarja-Magdaleenast väljub kell 13.00 ja Tabiverest kell 13.30. Tagasi sõidetakse õhtul kell 18.00.

Juula küla on väike kauni looduse ja paarikümne taluga küla Jõgevamaa kaguservas voorede ja järvede vahel, kus elab püsivalt 75 inimest: on aktiivseid pensionäre, töökaid keskealisi, tublisid noori ja palju rõõmsameelseid lapsi. Küla elanikkond on viimaste aastatega järjest suurenenud ja noorenenud. Külarahvas tegutseb valdavalt oma talumajapidamistes või sõidab iga päev tööle ümberkaudsetesse suurematesse keskustesse: Tartusse, Tabiverre või Jõgevale.

Nava Lava festival kutsub Hella Wuolijoe 125. sünniaastapäevale

22.-24. juulini toimub Eesti ja Läti piiriääres Lillis kuues Nava Lava festifal, mis tänavu on pühendatud Hella Wuolijoe 125. sünniaastapäevale.

Kolme päeva jooksul saab nautida näitemänge, luuleetendusi, klassikalist laulu ja ooperikatkeid. Vaheaegu võib täita matkade, ujumise, marjakorjamise või mulgi toidu maitsmisega.

Kõigil kolmel päeval etendatkse Silvia Soro näidendit “Väike kange mulgi naine”, mis käsitleb Hella Wuolijoe, neiupõlvenimega Ella Marie Murriku lapsepõlve- ja noorusaastaid mulgimaal ja Tartus, kus tema suhtlusringi kuulusid Jaan Tõnisson, Hugo Treffner, Gustav Suits, Aino ja Oskar Kallas ja teised Eesti elus hiljem olulist rolli mänginud inimesed.

Luuleküünis saab luuleteatri raames kuulata Hella Wuolijoe poeemi “Sõja laul” esilavastust Eestis. Luulekava mängivad ja on lavale seadnud Viljandi Kultuuriakadeemia tänavused lõpetajad Ott Kartau, Ragne Veensalu, Kait Kall ja Ivo Reinok.

Näha võib flamenkotantsu Maria Kääri esituses ning kuulata Prantsuse ja Hispaania lauluklassikat mezzosopran Monika Evelin Liivi esituses.

Laste- ja perepäeval on võimalus meisterdada looduslikest materjalidest, mängida erinevaid keskkonna- ja osavusmänge ning vaadata Karksi noorteteteatri “O” etendus “Jäätise kuningriik”.

Täpsema festivali kavaga saab tutvuda siin.

Lennusadamas saab näha senileitutest vanimat laeva

21. juulil kell 18.00 kutsub Lennusadam kõiki Noblessneri sadamasse, et oma silmaga näha Eesti üht vanimat puulaeva. Maasilinna laev on 16. sajandist pärit unikaalne leid ning üks vanimatest senileitud Eesti laevadest, mis renoveeritud kuues Lennusadama muuseumis oma koha leiab.

Puulaevadest räägivad Herkki Haldre Eesti Ajalooliste Laevade seltsist ning merenduse edendaja Jaanus Tamme. Oma silmaga saab näha ajaloolise Maasilinna puulaeva restaureerimisprotsessi ning saab ka ise käed restaureerimisprotsessi külge lüüa! Lisaks Maasilinna laevale saab näha hulgaliselt muid ajaloolisi ja tänapäevaseid puusõidukeid.

Üritus on tasuta!

Noblessneri sadam asub aadressil Tööstuse tn 48. Noblessneri sadamale saab läheneda Tallinna kesklinnast bussiga nr 3. Bussist välja astuda “Kungla” peatuses (ja kõndida natukene edasi) või “Volta” peatuses (ja kõndida natukene tagasi). Tõkkepuudest pääsevad läbi ürituse külalised. Jalgsi tulijail on võimalik koguneda Lennusadama piletikassa ees (Küti 15a/17) 15 minutit enne ürituse algust, kust mööda ranna äärt jalutatakse ürituse toimumispaika.

“Teeme koos muuseumi!” on Lennusadama ürituste sari, mis toob suvetäie põnevust varsti avatava meremuuseumi ajaloolisele õuele. Üritustest saab osa 21. juulist 1. septembrini kuuel korral neljapäeviti. Vaata lisa siin.

Postimuuseumis avab uksed „TEATE ? JAAM”

22.-24. juulini toimuvate Tartu Hansapäevade raames ootab Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum (Rüütli 15, Tartu) osa võtma „TEATE ? JAAM“ töötubadest. Kolmel päeval on võimalik alates kella 11st kuni 18ni omandada uusi teadmisi postimaailmast juhendajate käe all.

Töötubades saab valmistada postkaarte, kirjutada skriptooriumis kalligraafilise kirjaga kaardile, märgistada kaart Hansapäevade templiga, pitseerida ümbrik vahaga ja saata kiri tulevikku. Kiri tulevikku läheb teele aasta pärast, selle võib saata iseendale, sõbrale või jõuluvanale.

Töötubades osalemine on tasuta!

Tartu Hansapäevade täpsema kavaga saab tutvuda siin.

Otsitakse inimest, kes pole käinud Tallinnas

MStudio otsib inimest, kes pole kordagi käinud Tallinnas ja oleks üle 20 aasta vana. Koostöös telekanaliga Kanal 2 tahetakse valmis teha telesaade, mis viib inimese, kes pole pealinna sattunud, sinna kohale. Telesaate idee sündis faktist, et Tallinn on 2011. aasta kultuuripealinn.

Inimestel, kes pole Tallinnas käinud, palutakse ühendust võtta aadressil siim@mstudio.ee

Kanepi Seltsimaja näitetrupp valmistub Jan Rahmani näidendi „Varetepalu“ esietenduseks

Kanepi Seltsimaja näitetrupil on valmimas lavastus, mis keskendub Kooraste juubeliüritusele. Jan Rahmani kirjutatud näitemäng „Varetepalu“ esietendub Kooraste Suurjärve kaldal 23. juulil kell 16. Tegemist on algupärase näitemänguga, mille autor kirjutas Kooraste kandi legendide ja lugude põhjal. Näitemängu lugusid seovad omavahel Kanepi kihelkonnast üles kirjutatud regilaulud, näidendi lõpulaul on autori loodud tekst ja viis. Kui on tegu lauludega, siis vist ei pea tutvustama seltskonda, kelle esituses neid kuuleb. Kuigi muusikaline osa pole ehk nii mahukas ja vaevanõudev võrrelduna ülemulluse suve etendusega „Sooharimine ja südameharidus“, on Kanepi segakoor dirigent Kalev Lindali taktikepi all näiteseltskonnaga koos laval. Kuna tegu on Kooraste oma kandi looga, siis oli lavastajal peaaegu kinnismõte, et omakandi lugusid mängigu oma kandi tegelased. Väga lihtne olnuks kasutada juba teada-tuntud teiste harrastusteatrite näitlejaid. Seda teed me aga ei läinud ja püüdsime leida näidendisse Kanepi poisse ja tüdrukuid.

Praegu käivad veel viimased proovid enne etendust. Anname endast parima alates näitlejatest lõpetades tehnilise meeskonnaga, et etendus siiski korda läheks ja Kooraste küla sünnipäevalised elamuse saaksid.

Etendust „Varetepalu“ saab näha ka 29. juulil kell 20 Rõuges Ööbikuoru laululaval ja 13. augustil kell 19 jällegi Koorastes.

Ülle Sillamäe, näitejuht

Juba sel laupäeval oodatakse tähistama Kooraste küla 500. sünnipäeva

Tänavu möödub 500 aastat Kooraste küla esmamainimisest kirjalikes dokumentides. Nii olulist tähtpäeva tasub väärikalt tähistada. Sel puhul on oodatud Kooraste endised ja praegused elanikud ning külalised 23. juulil Kooraste külla suurele sünnipäevapeole.

Pidu algab kell 12 küla kivi avamise ning õnnistamisega.
Hiljem toimub veel Kooraste raamatu tutvustus ja kohtumine autoritega ja ühine külasupi söömine.

Kanepi näitetrupp Ülle Sillamäe juhendamisel esitab Jan Rahmani Kooraste ainelise näitemängu „Varetepalu“.
Kavas on viiulikontsert.
Kooraste ja Kanepi jahiseltsi trofeede näitust saab vaadata vanas pullilaudas.
Õhtul toimub simman ansambliga “K.O.I”. Vahepaladeks esinevad ka rahvatantsijad.

Haanjamaa ootab külalisi suitsusauna nädalale

23.-30. juulini ootab Haanjamaa külalisi suitsusauna nädalale. Kahel järjestikusel laupäeval saavad saunasõbrad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head „stepslivaba“ muusikat.

Paljudes paikades kadunud suitsusauna traditsioon on Vanal Võrumaal, sealhulgas Haanja kandis endiselt väga elujõuline. Ehkki suitsusauna kütmine võtab aega 5-7 tundi, võtavad paljud pered selle ette iga nädal ja mõned isegi mitu korda nädalas. Nii on suitsusaun kui vanim säilinud saunatüüp oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks ka täna. Neid tõekspidamisi antakse edasi põlvest põlve. Lisaks rituaalidele peab täpselt teadma, kuidas sauna kütta, et sinna ei jääks vingu ega suitsu ja leil ei kõrvetaks.

Haanjamaa suitsusauna nädalal avanevad külalistele Hartsmäe, Hurda, Kõivsaare, Mooska, Näki, Suhka, Tamme ja Puspuri talu uksed. Lisaks suitsusauna mõnule ilmestavad nädalat akustilise ehk „stepslivaba“ muusika kontserdid selle loomulikus keskkonnas, saab näha saunafilme, osaleda suitsusauna töötubades ja õppida ise suitsusaunas vana kombe kohaselt liha suitsutama.

Saunapäevad on 23. ja 30. juulil. Kell 10 hommikul saavad külalised saunaperedega kokku Haanja rahvamajas, kus toimub tutvustus suitsusaunast kui omakultuuri hoidjast. Edasi liigutakse saunade juurde toimetama, seda kütma ja teisi töid-toimetusi tegema. Igal sannal uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk.

23. juulil ja 30. juulil kell 13 ootab Mooska talu pererahvas kõiki enda juurde suitsuliha mekkima, nõgesesuppi sööma ja laulma. 23. juulil mängib külalistele folkansambel Ethno in Transit ja 30. juulil kell 15 algab pärimusmuusika kontsert Rogosi mõisas. Pärast lõunapausi minnakse peredesse laiali, sest toimeka päeva südameks on saunamõnu. Puhtaks ja helgeks saab nii ihu kui hing!

Lisaks saunapäevadele mahuvad suitsusauna nädalasse ka 28. juulil toimuv suitsusaunaliha suitsutamise meistriklass Mooska talus ning saunafilmide õhtu Haanja rahvamajas 29. juulil kell 19.

Saunadesse ja töötubadesse saab kirja panna „kes ees see mees“ põhimõttel kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil +372 503 2341 (Eda Veeroja). Osalemistasu 5 € osalejalt (lapsed tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) kindla saunahuvi kinnituseks.

Suitsusaunanädala korraldab koos saunaperedega Haanja Kultuurikoda. Toetavad Kultuuriministeeriumi Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

Lisainfo:
Ivi Rausi
Haanja valla kultuuritöö juht
ivi.rausi@gmail.com
+372 5305 4164

Kepikõnnimaraton Noarootsis

Start on pühapäeval, 24. juulil 2011 kell 11 Roosta parkla juurest. See asub Roosta puhkeküla lähedal (www.roosta.ee), täpsem info asukoha kohta on kättesaadav SIIT. Osalejate kohaloleku registreerimine algab kohapeal kell 10 ning enne starti tehakse ühine soojendusvõimalemine.

Pärast starti on osalejatel aega maksimaalselt 10 tundi, et jõuda finišisse. Osalejad, kes ei ole kella 20:00 jõudnud viimasesse kontrollpuntki (mis asub umbes 4 km enne lõppu), diskvalifitseeritakse rajalt ning suundutakse otseteed finišisse.

Võimalus on kõndida ka pool maratonist, kuid teadmiseks, et täispikk maraton ei ole lihtsalt kaks ühesugust ringi! Põnevust ning huvitavaid elamusterohkeid kohti jätkub ka teekonna teiseks pooleks. Raja keskel on iga 6 km tagant kontrollpunktid, kus saab energiavarusid täiendada väikese suupiste ning joogiga. Maratoni lõpus ootab kõiki mõnus söök koos kosutava karastusjoogiga. Täispika maratoni distantsi läbijatele on auhinnaks KARIKAS!

Tutvu lähema infoga!

ELF kutsub õpetajaid Saaremaale ja Manilaiule

Eestimaa Looduse Fond kutsub õpetajaid ja õpetajaks pürgijaid pärandkoosluste teemalistele talgu- ja õppelaagritesse Saaremaal Laidevahes ja Manilaiul.

Et looduskaitseliselt oluliste ja huvitavate kooslustega lähemalt tutvust teha, pakub ELF õpetajatele järgmisi üritusi:

– 6.-8. augustil toimub talgu- ja õppelaager Saaremaal Laidevahe looduskaitsealal, kus saab käega katsuda nii loopealset, kui rannaniitu. Nähtut ja kogetut aitab kinnistada pärandkoosluste asjatundja veetud juturing.
– 9.-11. septembril oodatakse 12 õpetajat väikesel Manilaiul, kus uudistame rannaniitu läbi liigikaitse vaatevinkli nii jutt-selg kärnkonna ehk kõre heaks tööd tehes, kui tubases juturingis.

Lähemalt saab mõlemast kokkusaamisest lugeda ja ennast kirja panna SIIN.

Pärandkooslustega saab tööriist käes tutvust teha veel järgmistel talgutel:
3.-5. augustil Kõretalgud Luitemaal Võidukülas. Lähem info ja kirjapanek!
9.-17. augustil Palupõhja pikad talgud. Lähem info ja kirjapanek!
25. – 28. august Kuusnõmme talgud Vilsandi rahvuspargis. Lähem info ja kirjapanek!

Silma tasub peal hoidaga pidevalt täieneval talgute galeriil ja Talguregati meeleolukal (b)logiraamatul.

Info:
Siim Kuresoo
ELFi talgukorraldaja
www.talgud.ee
siim@elfond.ee
+372 5646 9026

Lahemaal õpetatakse kiviaedade ladumist

Keskkonnaamet ja Eesti Vabaõhumuuseum korraldavad ühiselt „Kiviaia ladumise meistrikursuse“ 30.-31. juulil 2011 Muuksi ja Uuri külas Lahemaal. Kursust juhendab Marike Laht, Eesti Vabaõhumuuseumi peakonservaator. Kursus on mõeldud kuni 20-le inimesele ning vajalik on eelnev registreerimine. Koolitus on tasuta, seda toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

: Gustav Vilbaste. Uuri küla. ERM fotokogu

Koolituse eesmärgiks on anda väike ajalooline ülevaade erinevat tüüpi kiviaedadest kui paikkondlikust eripärast: rääkida aia parandamise võimalustest ja materjali valikust; õpetada töövõtteid neile, kes soovivad taastada esivanemate kodu ajaloolist ilmet või loovad oma perele maakodusid ning väärtustavad seejuures vanu traditsioonilisi ja Eesti külamiljöösse sobilikke arhitektuurseid lahendusi.

Koolituse käigus õpitakse selgeks paikkonnale traditsiooniline „suurte paeplaatidega“ või „pikendustega“ paekiviaia ladumine. Paestel aladel on iseloomulikeks piireteks paekiviaiad. Kahala järve ümbruses on neid kümneid kilomeetreid. Siin on olnud kasutuses nii segaaedu kui paekiviaedu kui paeplaatidega paekiviaedu. Koolituse käigus taastatakse Muuksi külas riigimaal ühte kaunimat ja keerukamat aiatüüpi – paeplaatidega paekiviaeda Gustav Vilbaste poolt sellest kandist tehtud ajalooliste fotode põhjal.

Tutvu koolituse ajakavaga täpsemalt siin!

Lisainfo ja registreerimine kuni 29.07.2011:
Ave Paulus, +372 5332 7893, ave.paulus@keskkonnaamet.ee

Kihelkonna vallas toimub Rannarahva päev

Rannarahva päev toimub 30. juulil 2011 Saaremaal Kihelkonna vallas Papisaare sadamas.

Programm:
Kell 9 külastatakse Kihelkonna valla majakaid (kirikutorn, Abaja, Harilaid). Ainult eelregistreerimisega telefonil +372 516 5916.
Kell 15 tehakse ülevaade Papisaare sadama minevikust.
Kell 16 algavad muud päevakohased tegevused.
Kell 21 saab alguse jalakeerutus.

Müügil kõhutäide ja keelekaste!