Kunda mere- ja perepäev pakub tihedat programmi

Kunda sadamas ja rannas peetakse 16. juulil viieteistkümnendat korda mere- ja perepäeva, kus võib osa saada nii laadamelust, sportlikest üritustest, kontsertidest kui ka muudest atraktsioonidest.

Päevakavva kuuluvad näiteks räimeküpsetamise konkurss, trikiratturite show, liivalosside ehitamise võistlus, oksjon, laeva- ja kanuusõidud, lohesurf, pillide meisterdamine, maanteeameti liiklusmängud, õnnenööpide meisterdamine koos korstnapühkijatega, rannavõrkpalliturniir ja sõpruskohtumine jalgpallis Kunda linna ning korstnapühkijate vahel.

Esinejatest oodatakse mere- ja perepäevale ohtralt tantsijaid, klouni, teatribussi lasteetendusega, ansambleid Ketikoerad ja Meie Mees ning üllatusesinejat, kelleks on Kunda kõige uuem bänd.

Lisaks on päeva jooksul avatud fotonäitus „10 aastat sõprust“ ja batuudiväljak, kohal on näomaalijad ja tatoo-meistrid, uudistada võib planetaariumi ja Ida-Eesti Päästekeskuse infotelki ning tehnikat.

Pääse mere- ja perepäevadele maksab 4 eurot, perepilet 10 eurot ja kõige väiksemad lubatakse sisse tasuta.

Täpsemat infot Kunda mere- ja perepäevade kohta võib leida siit.

Täna on karusepäev – kesksuve püha

Karusepäeva tähistamine Karulas. Foto: maavald.ee
Karusepäev, rahvakalendris veel maretapäev ja kynnipäev, on kesksuve pyha. Päevad on läinud päevakäänakust alates kukesammu võrra lyhemaks ja kätte on jõudnud aasta kõige kuumem aeg. Kohati on kuuma kesksuve kutsutud ka karusekuuks.

Heinapyhana pole karusepäev rahvapärimuses kaugeltki mitte nii tähtis kui eelnenud heialeedo (02.07.) ja järgnev jakapäev (25.07.). Piirkonniti ja mõnel pool isegi taluti on aga karusepäeval heinateost hoidutud kyll.

Heinatöödel tehakse karusepäeval vahe, muidu susi ja karu tulevad karja. Teisisõnu, mets tuleb sel päeval rahule jätta. Suurem osa heina tehti muiste ju metsaheinamaadelt ja puisniitudelt.

Seevastu kesa kyndmine või äestamine on soovitav. Muhus näiteks on sobivaks kynniajaks loetud kolm päeva enne ja kolm pärast karusepäeva. Seal on päeva kutsutud ka kynnipäevaks.

Varem on karusepäeval mitmel pool peetud yhispalvustega kaasnevaid rahvapidusid. Näiteks Panga pangal ja Palivere Karusemäel. Kuid karusepäeva peetakse tänapäevalgi. Mõniteist aastat tagasi taastati yhise karusepäeva pidamise tava Karula kihelkonnas.

Loe lähemalt karusepäeva pärimust.

Allikas: Maavalla Koda, www.maavald.ee

Keraamikakursus Vastseliina linnuse külastuskeskuses

Suviste õpitubade sarjas on 23. ja 24. juulil võimalus osaleda kagepäevasel keraamikakursusel Vastseliina linnuse külastuskeskuses ehk rahvakeeli Piiri kõrtsis.

Kursus algab nööpide, prosside jm väiksemate esemete tegemisega. Teisel päeval need glasuuritakse ja põletatakse osalejate silme all valmis ehitatud paberahjus. Samuti saab teisel päeval valmis meisterdada kausi või ahjupoti.

Kursus sobib nii algajatele kui ka edasijõudnutele ja seda juhendab Võru keraamik Aivar Rumvolt.

Kursuse tasu on 10€/päev, tasu sisaldab nii külastuskeskuse piletit, kursuse tasu kui ka keskaegset lõunasööki. Kursus kestab mõlemal päeval kell 11-16.

Lisainfo ja registreerimine: MTÜ Roots, mty.roots@gmail.com või tel 5341 9541.

Täielik õpitubade kava: www.vastseliina.ee/linnus

Õpitubasid toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Võrus tuleb reedel Tiibeti filmiõhtu

Tema Pühadus XIV dalai-laama Tenzin Gyatso. Foto: et.wikipedia.org
16.-18. augustil 2011 külastab Eestit Tema Pühadus XIV dalai-laama Tenzin Gyatso. Dalai-laama visiidi kuu raames toimub reedel, 15. juulil 2011 kell 20-22 Võru Maavalitsuse II korruse saalis (Jüri 12, Võru) Tiibeti filmiõhtu, kus linastub film “Lhasa unenägu” (Dreaming Lhasa, rež. Ritu Sarin ja Tenzing Sonam, UK/India, 90 min).

Tiibetlannast filmitegija Karma läheb New Yorgist Põhja-Indiasse Dharamsalasse, kus asub dalai-laama residents, et otsida oma juuri ja teha dokumentaalfilmi Tiibetist põgenenud endistest poliitvangidest. Üheks tema intervjueeritavatest on salapärane endine munk Dhondup, kes tunnistab Karmale, et tema Indiasse pagemise tegelik põhjus on tõotus täita oma ema viimne soov ning anda üle hinnaline amuletikarp kaua kadunud vastupanuvõitlejale. Karma leiab end tahtmatult Dhondupisse armumas, saates teda otsirännakul mööda eksiil-tiibetlaste kogukondi, millest kujuneb retk Tiibeti murtud minevikku ja tee eneseleidmiseni.

Enne filmi kõnelevad Riigikogu Tiibeti toetusgrupi aseesimees Kalvi Kõva ning Skype’i vahendusel kirjanik ja aktivist Roy Strider. Pakume tiibeti teed ja rahvustoitu tsampat. Näha saab mininäitust tiibeti budistlike rituaalesemetega.

Korraldavad Eesti-Tiibeti Kultuuriselts ja liikumine Tiibeti Sõbrad. Sissepääs on tasuta, kõik huvilised teretulnud. Lisainfo: www.dalailama.ee, www.tibet.ee

Surfilaager Roostal üllatab tiheda programmiga

Surfilaager 2010. Foto: Kristjan Tutans
Kolmapäeval, 13. juulil algab Roosta Puhkekülas viiepäevane surfilaager, kuhu oodatakse enam kui 2500 osalejat. Eesti purjelauahooaja iga-aastane tippsündmus toimub juba 13. korda ning pakub varasemast tihedamat programmi nii surfispordi kui ka seltskondliku ja meelelahutusliku poole pealt.

Surfilaagrisse kogunevad nii kogenud sõitjad kui ka algajad lohesurfi- ja purjelauahuvilised, kellele korraldatakse programmi raames mitmeid koolitusi. „Sel aastal on esindatud surfiklubid üle Eesti, kes meeleldi uute huvilistega oma kogemusi jagavad,“ rääkis Surfilaagri peakorraldaja Alar Vettik.

Surfilaagrist ei puudu ka võistlused – reedel toimub naistele atraktiivne võistlus Roxy Ladies Surf ning samuti Minu Esimene võistlus neile, kes võistluspalavikku varem tundnud pole. Laupäeval toimub harrastajate klassis võistlus Bacardi Fun II. Loe edasi: Surfilaager Roostal üllatab tiheda programmiga

Nahkhiirte avastusretk Luke Mõisas

Laupäeval, 16. juulil algusega kell 21.00 toimub nahkhiirte õhtu Luke Mõisas. Enne öisele retkele minekut meisterdame, vaatame filmi ja tutvume nahkhiirte eluga. Õhtut aitavad läbi viia VVV SA ja MTÜ Suurkõrv. Retke juhivad Oliver Kalda ja Triinu Tõrv. Tasuta. Tule kogu perega. Toetab SA KIK. Ürituse ajal on avatud Luke mõisa kärnerimaja kohvik. Lisainfo telefonil 50 88 359 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.

Viljandi maavanem kuulutas välja perearsti konkursi

Peatselt vabaneva nimistu tõttu kuulutas Viljandi maavanem välja konkursi perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks; konkursi tähtaeg on 12. august.

Perearsti teeninduspiirkond on Viljandi linn ning Pärsti ja Saarepeedi vald Viljandi maakonnas. Kõnealuse nimistu suurus seisuga 31. detsember 2010 oli 1737 inimest.

„Konkursi väljakuulutamine on tingitud sellest, et kauaaegne perearst Agnes Leesmäe siirdub sügisel pensionile,“ selgitas Viljandi maavalitsuse sotsiaalala peaspetsialist Luule Vitsur. „Agnes Leesmäe on Viljandis laste- ja perearstina töötanud üle 40 aasta,“ lisas ta.

Konkursi teel praksise saanud arsti ülesanne on perearstiabi osutamine määratud teeninduspiirkonnas ja tegevuse asukohaga Viljandi linnas. Loe edasi: Viljandi maavanem kuulutas välja perearsti konkursi

Taari tervendav vägi Raadi mõisapargis

Eesti Rahva Muuseum ja MTÜ Sibulatee Kogukonnaköök korraldavad Raadi mõisapargis 13. juuli õhtupoolikul kogupereürituse „Tartu – Taarilinn”.

Üles on seatud teemakohane väljapanek läbi ajaloo. Kogume inimestelt säilinud retsepte. Jagame auhindasid retseptiloovutajate vahel. Parimad eesti kodupruulijad pakuvad maitsta oma meistritööd. Söögipoolise eest seisab hea Lõunakeskuse Taluturg.

Anname ajaloolise ülevaate taari, mõdu, kalja, kvassi ning koduõlle kääritamisest ja traditsioonidest. Juba meie esi-esivanemad olid kanged taari ja mõdu valmistajad ja öeldakse, et taaril on tervendav vägi. Taar ja kali on olnud Eestis igapäevasteks jookideks – taari joodi Lõuna-Eestis ja saartel, kalja rohkem Põhja-Eestis. Mõdu oli aga vanaks pidulikuks joogiks. See keedeti kokku veest ja meest ning lasti mõni nädal käärida.

Tule osale retseptikogumisel, kui oled ise midagi valmis meisterdanud, jaga seda maitset ka teistega. Kellel oma retsepte võtta pole, on oodatud kirjutama kalja joomise lugusid nii kollaste kaljavaatide taga järjekorras seismise ajast kui ka tänapäevast. Kõik retseptitoojad ja kalja joomise lugude kirjutajad saavad auhinna!

Muusikat teevad „Põldsepp ja Pojad”; tantsule meelitab rahvatantsurühm „Vihista Viisku”; toimub tuntud „lastelaulu” Mutionu Pidu ühislaulmine; avatud näitused Eesti Rahva Muuseumi kogudest ja A.Iho fotod „Aastaring rannatalus“. Üritus algab kell 17 ja on kõigile tasuta.

Allikas: ERM

Suurel Munamäel on täna ansambli Jäääär kontsert

Sellelgi suvel jäävad äsja 20 aastaseks saanud urban-folkkvarteti muusikast puudutamata staadionid, tehased, pubid, isegi laululavad ja kontserdihallid. Jäääär jääb truuks Eestimaa lummavale loodusele, unustamatutele kontserdipaikadele, seda hindavatele inimestele ning kõigele hääle, mis sinna juurde käib:

E 11.07 Käsmu Meremuuseum
T 12.07 Haanja, Suur Munamägi
K 13.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
N 14.07 Viljandimaa, Tuhalaane
R 15.07 Pärnu, Reiu jõe org
L 16.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 17.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotelli hoov
K 20.07 Hiiumaa, Sõru Sadama paadikuur
N 21.07 Vormsi Jaanituleplats
K 03.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 04.08 Haapsalu Linnuse väike hoov
L 06.08 Pühajärve, Kolga talu

Algused kell 20.

Pileti hind 12 eurot.
Lapsele kuni 7 a. sissepääs tasuta.
Piletid müügil ka enne algust kohapeal.

Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).
Hingepugevaid ja kummitama kippuvaid muusikaelamusi!

Uuri lähemalt või osta kohe pilet!

 

Värskas toimub veepidu

VÄRSKA VEEPIDU 16. juulil 2011 Värska Sanatooriumi rannas

Võistlused viiakse läbi rannavõrkpalli populariseerimiseks Värskas ja selgitamaks 2011 aasta parimaid. Päev algab rannavõrkpalliga, algus kell 12.

Turniirist osavõtuks saab registreeruda võistluspäeval. Eelregistreerimine telefonitsi (+372 553 9006) või informeerides oma tulekust e-mailile elari.labe@eesti.ee või võistluspaigas võistluspäeval kell 11.00 – 12.00. Võistluse algusaeg kell 12:00.

Kell 13:00 köievedu, naistele kui ka meestele. Mees- ja naiskondades 5 liiget.
Kell 14:30 mudamaadlus, naistele kui ka meestele.
Kell 16:00 üle lahe ujumine, naistele kui ka meestele.
Kell 18:30 seltskondlikud mängud.
Kell 19:30 õllekasti hoidmine, naistele kui ka meestele.
Kell 20:00 autasustamine.
Kell 21:00 Esinevad HENRI TALI ja MADIS LIGI.
Kell 23:00-05:00 jätkub pidu Sanaka Baaris särtsaka tantsuõhtuga, plaate keerutab DY Marko Pille.

Veepeo pilet: Täiskasvanud 5 eurot
Kuni 16 eluaastat 2 eurot
Alla meetri meestele tasuta
Kõikidele veepeol osalejatele Sanaka Baari tantsuõhtule sissepääs tasuta, teistele 4 eurot.

Veepeol võimalik nautida erinevaid veespordi alasid. Kohal veebatuudid, võimalik harrastada veesuuskadel sõitu jne.
Toimuvad ka Seto Line laevaekskursioonid!

OLE KOHAL JA SAA OSA TOREDAST PÄEVAST VÄRSKA SANATOORIUMI RANNAS!

Ööbimine võimalik Värska Sanatooriumis, vaata täpsemalt www.spavarska.ee.

Vaata ka sündmuse Facebooki lehte!

45. Väinjärve Veepidu

Väinjärve Veepidu alustas oma iga-aastast kogupere üritust juba 1966. aastal. Sündmuse eesmärgiks on läbi aegade olnud pakkuda inimestele üks hea puhke päev, kus on võimalik nii sportida kui ka lihtsalt lõbusalt aega veeta sõpradega, peredega ja tuttavatega. Selleks üheks päevaks on kogu Väinjärve rannaala reserveeritud võistlusteks ja õhtusteks pidustusteks.

Põnevat tegevust jagub maal ja vees kogu päevaks!

Ajakava:
07:00 – Kalapüügivõistlus
12:00 – Avamine, kalapüügivõistluse autasustamine
12:30 – Rattavõistlus
13:00 – Rannavõrkpall
14:00 – Ümber järve jooks
15:00 – Rannajalgpall
15:00 – HUNDINUI
16:00 – Üle järve ujumine
16:30 – Autasustamine
17:00 – Kanuuralli eelsõidud
17:45 – ÜLLATUSKÜLALINE
18:00 – HAPUD VIINAMARJAD
20:00 – Kanuuralli finaal
20:30 – Vettehüpped
21:00 – JORGE HINJOSA ZUMBA AEROOBIKA
21:30 – OTT LEPLAND
23:00 – Võimas Ilutulestik
23:05 – 02:00 – Disko Dj. Sergio ja Dima Kruus

14:00 – 18:00 LASTEPROGRAMM

Päeva juhib MARGUS GROSNÕI

Vaata ka Väinjärve Veepeo Facebook’i lehte ja sündmuse Facebooki lehte.

Tartu raamatukogu lasteosakonnas otsitakse hiiri

Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noorteosakond korraldab 4. juulist 19. augustini suvemängu “Linnaraamatukogu Suvedetektiiv 2011”. Suvemängu jooksul tuleb lastel otsida raamatutest erinevaid hiirte nimesid.

Tartu raamatukogu laste- ja noorteosakonna peaspetsialisti Epp Nõgese sõnul on varasematel aastatel otsitud koera ja kassi nimesid, nüüd on siis hiirte kord.

Raamatukogust saab spetsiaalse lehekese, kuhu tuleb kirjutada erinevatest raamatutest leitud hiirte nimed. Ära ei tohi unustada ka raamatu autorit ning pealkirja, kust hiired leiti, samuti lugeja enda andmeid. Vastav ankeet on võimalik täita ka raamatukogu kodulehel.

Kuigi üritus on suunatud eelkõige algklassiõpilastele, võivad sellest osa võtta teisedki. Auhindu jagatakse 25. augustil Tartu Linnaraamatukogus. Nõgese kinnitusel tuleb auhinna saamiseks sel päeval kindlasti kohale tulla. Hetkel on küll esitatud vaid mõned ankeedid, kuid võistlus alles algas.

Jaanus Kala mitmevõistluse võitsid Mihkel Kannimäe ja Marika Nurk

Nädalavahetusel toimus Antsla staadionil traditsiooniline Jaanus Kala viievõistlus, kus osalesid nii mehed kui naised mitmes erinevas vanusegrupis. Meestel tuli joosta 100  ja 1500 meetrit, hüpata kaugust, tõugata kuuli ja visata oda. Naised pidid jooksma 60 ja 600 meetrit, hüppama kaugust ja tõukama kuuli. Kokku panid end viievõistluses proovile 83 meest ja 55 naist.

Meeste viievõistluse võitis Mihkel Kannimäe, kes kogus viie alaga  2908 punkti. Teiseks tuli 2657 punktiga Jaan Rakaselg ja kolmandaks 2492 punktiga Marko Kilp. Oma vanusegrupi parimad olid veel Toomas Pai ja Ramon Ruotsi.

Naiste neljavõistluse võitis Marika Nurk 2970 punktiga Deodora Josepha Maria Vahteli (2780 punkti) ja Kerli Rajaste (2744 punkti) ees. Veteranidest oli parim üldkokkuvõttes kuuenda koha saanud Tiiu Kannes. Nii meeste kui naiste kõiki tulemusi saab näha siin.

Jaanus Kala mitmevõistlus on võistlus lihtinimesele, kus võistlustingimused on küllaltki spartalikud. Võrdsete tingimuste huvides on võistlejatel antud võistlustel keelatud panna jalga naelikuid.

Võistluste korraldaja ja ka ise mõned alad läbi teinud Jaanus Kala teeb võistluste kodulehel sügava kummarduse võistlejate, toetajate ja abiliste ees. “Olen võistlustega väga rahul,” kinnitas Kala.

Rakvere teater lõpetas hooaja

Rakvere teater

Rakvere teatri 72. hooaja lõpetas suvelavastuse „Noor Eesti“ viimane etendus, mis tõi Rahvaaeda üle nelja ja poole tuhande vaataja. Rakvere Teater tänab kõiki, kellega koos möödunud hooaeg tehtud sai – vaatajaid, kaasamõtlejaid, toetajaid ja kritiseerijaid.

Lõppenud  hooajal andis Rakvere teater 342 etendust, nende hulgas oli ka üheksa uuslavastust. Külalisetendusi anti 125 korral. Oma repertuaari näitas teater ligi 62
000 vaatajale. Lisaks etendustele pakkus teater lõppenud hooajal oma külalistele erinevaid näitusi ja tutvustas teatrit sarja “Rakvere Teater esitleb” kaudu. Rakvere teatri egiidi all sündisid Jazzuklubi ja Pangamaja kontserdid ja kohvikuüritused, Tallinn 2011 raames loodi uus etenduskunstide festival POT.

Kuigi teatri hooaeg on lõppenud kestab Rakvere Teatri näitlejate, lavastajate ja kirjutajate  teatrihooaeg edasi. Silm soovitatakse peal hoida Uhtjärvel ja Kukruse Polaarmõisal, Tartul ja Vargamäel, Kõrveaia talul ja Jäneda Pullitallil. Jätkub teatrikino, mis pakub huvilistele filmiprogrammi läbi suve, samuti ootab külastajaid kohvikuterrass. Teatrikohvikust ja Piletimaailmast saab juba suvekuudel soetada algava hooaja pileteid. Viimastel soovitatakse silm peal hoida, sest osa etendusi on juba välja müüdud.

Uue hooaja kaardid avanevad täielikult 2. septembri avapeol, kuid juba on teada, et uus hooaeg toob endaga kaasa laste – ja noortelavastusi, eksperimendi Kolakambris, eesti klassiku väikseses saalis, vene klassiku seniavastamata mängupaigas ja romantilise armastusloo suures saalis. Põnevaid koostöid lubab teater uuel hooajal teha Viljandi, Jõhvi ja Inglismaa suunal.



Kukruse polaarmõis kutsub vaatama tennist ja teatrit

13.juulil ootab Ida-Virumaa Kukruse Polaarmõis huvilisi kaasa elama tennisematšile ja  ja teatrietenduse „Vabrikutüdrukud“ peaproovile.

Õhtu algab PRIA külaelu arendamise toetusel valminud Kablimetsa laste- ja noorte spordiväljaku avamisega. Sel puhul peetakse tennisematš, kus omavahel kohtuvad suveetenduse  „Vabrikutüdrukud“ näitlejad ning Kohtla vald. Peale sportlikku pooltundi liigutakse edasi Kukruse Polaarmõisa, kus saab tutvuda maailmas unikaalse polaarmõisa ekspositsiooniga ning toimub kohumine lavastaja ja näitlejatega.

Õhtu lõpetab Eili Neuhausi lavastatud teatritüki „Vabrikutüdrukud“ peaproov, kus õmblejatena astuvad üles Ines Aru, Ülle Lichtfeldt, Terje Pennie, Marin Mägi, Natali Lohk ning direktorina Hannes Prikk.

Iiri näitekirjaniku McGuinness´i kirjutatud näidend „Vabrikutüdrukud“ lahkab ühiskonna sotsiaalseid probleeme nagu näiteks töötus, koondamised ja vähekindlustatus. Juttu tuleb ühest õmblusvabrikust, viiest koondamisest, ühest juhist ning viimasest meeleheitlikust sammust. Kuigi etendus on kirjutatud 1982. aastal, on tegevus toodud tänapäeva ning etenduse tragikoomiline lähenemine sotsiaalsetele probleemidele viib üllatava avastuseni.

Etenduse korraldusmeeskonda on SA Kukruse Polaarmõis kaasanud ka Ida-Virumaa töötuid ja Kohtla valla vabatahtlikke. Esietendus ise toimub 15. juulil.

Huvilistel palutakse osalemisest teatada aadressil harles@gooddeals.ee või helistada telefoninumbrile 566 60590.

 

 

Algas mängulaager, kus kõik lapsed on alati head

Mängulaagrisse kogunemine

Täna kogunesid rekordarv 150 poissi ja tüdrukut Kohila Tohisoo mõisaparki, et veeta seiklusrohke nädal mängulaagris “Mäng on väikese inimese töö”. Seekordne mängulaager on arvult juba üheteistkümnes.

Laagripäevade jooksul valmistavad lapsed igal aastal ette ühe suurejoonelise näitemängu, kus kehastatakse erinevaid muinasjututegelasi maa ja mere tagant. Tänavu pajatatakse vaatajatele imelugusid Pärsiast ja teistest idamaadest. Vabaõhuetendus „Ajaliiv võlukellas ehk Päris pärsia prints päris päris Pärsia“ esi-ja ühtlasi ka ainus etendus saab teoks 14. juuli õhtul Tohisoo mõisapargis. Etendus on tasuta ja avatud kõigile huvilistele.

Originaalse, liikuva mänguväljakuga loovust ja mängulusti toetav viis päeva kestev laager on mõeldud 6-11 aastastele lastele. Nende juhendajad ja seltsilised on vanemad kaaslased, kes enamasti ise samast laagrist välja kasvanud. Laagri algatajaks, filosoofia kandjaks ja eestvedajaks on MTÜ Raplamaa Noored, kellega laagri ajaks on liitunud veel ligi kuuskümmend vabatahtlikku noort. Loe edasi: Algas mängulaager, kus kõik lapsed on alati head

Väntorelifestival kutsub kuulama väntoreleid

14.-17. juulil toimub koostöös Tallinna Merepäevadega rahvusvaheline väntorelifestival. Festivali toimumispaikadeks on Tallinna vanalinn, Põltsamaa roosiaed ja Rakvere Rahvaaed.

Festivalil osaleb ligikaudu 30 väntorelimängijat Eestist, Soomest, Saksamaalt, Poolast, Rootsist, Šveitsist ning Türgist. Kontsertidel esitatakse muuhulgas spetsiaalselt väntorelitele seatud muusikat, väntoreliga saadetavaid šanssoone ja pantomiimi. Samuti võib festivalil kuulata eritellimusel väntorelile seatud Eesti heliloojate (K.A. Hermann, R. Valgre T. Aints jt) loomingut. Korraldajate sõnul võib festivali pidada ka “muuseumiks tänaval”, sest mitmed väntorelid on väga vanad.

Väntorelimäng ja sellega kaasnev kultuur sai alguse mitusada aastat tagasi Itaalias levides sealt üle Euroopa. Väntorelimängu traditsioon on kestnud tänaseni – paljudes linnades toimuvad festivalid, loodud on asjaosaliste ühendusi. Kui algselt oli väntorelimängu eesmärgiks teenida raha, siis tänapäeval on tegevus saanud pigem kultuurilise ja meelelahutusliku rõhu ning muutunud mitmel pool linnakultuuri osaks.

“Väntorelimuusika võlu peitubki tema universaalsuses, positiivsuses ning sobivuses igale eale ning rahvusele.” ütlevad korraldajad.

Festivali korraldab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Festivali programmi leiab siit.

 

Ehted rinda ja peole!

14.-17. juulil toimub Võrus järjekordne folkloorifestival, mille seekordseks teemaks on “Uma ehe”. Tegemist on koguperepeoga, kus saab kuulata nii rahvalaulu kui ka rahvamuusikat.

Sel aastal oodatakse Võrru kümmet rahvatantsuansamblit kaheksast riigist – Iisraelist, Lõuna-Koreast, Tšehhist, Venemaalt, Lätist, Türgist, Poolast ja Ukrainast. Eestit esindavad festivalil lisaks Võrumaa tantsijatele ja muusikutele West Läänemaalt, Kajakas Pärnust, Viisuveeretajad Tallinnast ja teised.

Festivali rongkäik avatakse 14. juulil traditsiooniliselt Kreutzwaldi samba juures linnapargist, kust liigutakse koos Kandle aeda avakontserdile. Avakontserdil, aga ka lõpukontserdil, saab näha rühmade lühemaid etteasteid, pikemate kavadega esinetakse päevakontsertidel. Tavapäraselt saab selgi aastal osa populaarsest lõõtsameeste võistumängimisest August Teppo auks ja maitsta osalevate maade rahvusköökides pakutavat.

Kesklinna pargi noortelaval esinevad 15. ja 16. juulil Eesti noored muusikud – Dialekt Tartust, noormeestekvartett Wigala Tallinnast, vokaalansambel Greip Pärnust, 11-liikmeline Tartu muusikakoolide õpilaste ansambel, noorte pärimusmuusikute ansambel Moosisai, Punt ja HTG Bigband Tartust ja teised. Loe edasi: Ehted rinda ja peole!

Igaüks meist saab aidata lapse sünnile kaasa

Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi eestvõtmisel käib heategevusaktsioon „Iga lapsega algab maailm uuesti“. Sellega  kogutakse toetust loote tsentraalse jälgimise süsteemi soetamiseks

Fond ootab kõikide heade inimeste abi elutähtsa abivahendi- loote tsentraalse jälgimise süsteemi – soetamiseks.  Tegemist on ainulaadse järelevalvesüsteemiga Eestis, mis võimaldab ämmaemandatel ja arstidel loote seisundit väga täpselt jälgida ja seda sünnitajat mitte liigselt segades.

„Lapse sünd on imeline hetk. Enamuse jaoks kulgeb sünnitus loomulikult, kuid on ka neid peresid, kelle beebide elu ja tervise päästmiseks tuleb osutada asjatundlikku abi. Väga oluline on jälgida sünnitegevuse käigus ema ja lapse seisundit parimal võimalikul moel, samas aga sekkumata seejuures liigselt sünnitusse,“ rääkis Pelgulinna Sünnitusmaja sünnitusosakonna juhataja doktor Jana Klementsov. „Loote tsentraalse jälgimise süsteem on oluline abivahend mitte ainult probleemsete sünnituste, vaid kõikide sünnituste puhul, sest kunagi ei või teada, millise pöörde võib võtta ka üks täiesti normaalselt alanud sünnitus.“

Loote tsentraalse jälgimise süsteemi abil saadav info võimaldab hinnata abi andmise vajadust ja operatiivselt reageerida, et vältida loote hapnikupuudusest tekkida võivaid tõsiseid tervisekahjustusi. Samuti võimaldab saadud info ära hoida ebavajalikud kirurgilised sekkumised sünnituse kulgu.

Loote tsentraalse jälgimise süsteemi maksumus on 51 129 eurot. Helistades telefonil 900 6000 saab annetada 5 eurot ja numbril 900 6100 annetad 10 eurot. Samuti saab teha annetusi SA Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi pangakontodele 221014760940 (Swedbank) ja 10220049001018 (SEB).

Lisainfo http://fond.synnitusmaja.ee/

Rogosi mõisa veini meistriklassis valiti parim kohalik koduvein

Rogosi mõisa veinisein

Sel nädalavahetusel Võrumaal Rogosi mõisas toimunud koduveinitegijate meistriklassis osales üle 50 veinitegija. Veinide degusteerimisel valiti parimaks Hurda talu kirsivein.
 
Nädalavahetusel toimunud meistriklassi juhendas Veinivilla perenaine Tiina Kuuler. Enam kui viiskümmend koduveini valmistamise huvilist rääkisid kahe päeva jooksul sellest, millest saab koduveini teha,  kuidas erinevat toorainet veiniks ette valmistada, kuidas veini kääritada  ja realiseerida. Tavapäraste veinide kõrval sai mekkida ka pea tundmatuid rabarberi ja võililleveini.
 
Koos meistriklassis osalejate ja mõisa külalistega valiti mõisaveinid. Kõige kõrgema, mõisahärra veini tiitli pälvis Hurda talu kirsivein. Mõisaproua veiniks valiti Kadri Giannakaina Laube valmistatud mustsõstravein viinamarjamoosiga, kupja veini tiitli pälvis Veinivilla vein Liebling, talumeheveiniks osutus Veinivilla võilillevein ja tallipoisi veini nimi anti Veinivilla jõhvikaveinile.
 
Auhinnatud veinide võrra täitus ka Rogosi mõisa veinikeldris asuv mitmesaja-aastane veiniseinastik, millesse on juba kogunenud omanäoline veinide kollektsioon.
 
Järgmine Võrumaa  kohalikku ja mahetoitu esitleva UMA MEKI sarja ettevõtmine toimub 23.-30. juulini Haanjas. Haanja suitsusauna nädala raames on siin suitsusaunas liha suitsutamise töötuba. Selle kohta saab lisa aadressilt www.haanja.eu.  26. juulil peetakse Kiidi turismitalus sõiraseminari koos õhtuse piimapukipeoga (vt www.kiidi.ee).

Tohisoo mõisa kogunesid keraamikud üle ilma

Tohisoo mõis Raplamaal Kohilas

Kohilasse Tohisoo mõisas töötavad alates sellest nädalast seitse puupõletuse huvilist keraamikut üle maailma. Kolm nädalat kestva sümpoosioni jooksul  katsetatakse üheskoos puupõletuse väge ja skulpturaalsete keraamiliste vormide loomist spetsiaalses anagama tüüpi savipõletusahjus mõisa hoovil. Tulijaid on tänavu USA-st, Venemaalt, Hong Kongist, Taanist, Türgist ja kaks kunstnikku nagu ikka ka Eestist. Kolme nädala jooksul valmivad kunstnike käe all  saviskulptuurid, mis pannakse uudistajatele imetlemiseks mõisaparki välja 23. juulil.  Juba täna õhtul saavad huvilised näha samas ka esimesi kunstnike töid. Eelnevalt kokku leppides on võimalik ka külastada kunstnikke nende töötubades ja oma simaga vaadata, kuidas teos ahju panekuks valmib.

Sümpoosioni peakorraldaja, kunstnik Külli Kõivu sõnul on kõik osalejad äärmiselt huvitatud puupõletuse fenomenist ja tehnoloogiatest. Üheteist aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi sada nelikümmend kunstnikku kogu maailma.

Eesti Keraamikute Liidu, Kohila valla ja  MTÜ Tohisoo Mõis koostöös korraldatud keraamiksümpoosioni peategelane on endiselt Tohisoo mõisapargis asuv baltimaade suurim keraamika puupõletusahi, kus kunstnikud ja suuri saviskulptuure põletada saavad. Selline ahi kutsub kunstnikke eksperimenteerima ja oma seni teostamata suuri keraamilisi vorme põletama.

Sümpoosion lõpeb 23.juulil kell 15 meeleoluka parginäitusega ja väikese kontserdiga.

Maailmakuulus jutuvestja jõuab oma lugudega Viljandisse

Jutuvestja Jan Blake

Viljandi folgil esineb  ilmakuulus Jamaika juurtega jutuvestja Jan Blake. Manchesteris sündinud Jan Blake alustas oma
jutuvestmisteekonda juba 1986. aastal. Ta jagab kuulajatega peamiselt Aafrikast ja Kariibi mere saartelt pärinevaid lugusid ning teeb seda  vaimukalt ja meeletu energiaga. Maailmas enim ringi rändava jutuvestja stiil on veatu ja täpne. “Kuulda Jan  Blake`i jutustamas, on paljude kinnitusel meeldejääv elamus kogu eluks,” kinnitab Eestimaa jutuvestjate “ristiema” Piret Päär.

Et jutuvestmine on pärimuse lahutamatu osa, on igal aastal Viljandi  pärimusmuusika festivali programmis kontsertide ja õpitubade kõrval koha  leidnud ka hubased muinasjututoad. “Tulge kindlasti kuulama! Pärast hea jutuvestjaga kohtumist on maailm alati natuke parem paik,” soovitab ka Viljandi festivali regilaulupesa  pealik Kairi Leivo. “Tema lugusid kuulates kaob aeg ja ruum ning maailm
justkui luuakse uuesti. Iga tema sõna ja näoilme paneb meid ootama järgmist. Ta otsekui võtab inimesed oma loo sisse ja kihutab nendega koos üle mägede, jõgede ja läbi nende maastike, kust tema jutud pärit on. See on reis, mis on täis rõõmu, kurbust, uudishimu, huumorit ning üllatusi.”

Jan Blake`i üheks tippesinemiseks peetakse hiljutist ülesastumist koos muusikute Kouame ja Raymond Serebraga Hay Festivalil Keenias. Seda festivali korraldas ÜRO Keskkonnaprogramm ja Jan Blake’i jutustatud lugu Sundiata Keita, Lääne-Aafrika tuntumaid muinasjutte, kanti üle ka Kopenhaageni kliimamuutuste tippkohtumisele.

Iga kahe aasta tagant antakse välja Thuringe Marchen Preis auhinda, mille pälvivad õpetlased ja esinejad, kes on pühendanud oma elu
jutuvestmisele. Sel aastal on preemia saajaks määratud just Jan Blake.

Jan Blake esinemised Viljandi pärimusmuusika festivalil toimuvad Pärimusmuusika Aida suures saalis 29. juulil kell 20 ( inglise keeles, ilma tõlketa) ning  31. juuli kell 14 ( inglise keeles, eesti keelde tõlgib loodKairi Leivo).

Rõuge muinasmaja ehitatakse edasi

Rõuge muinasmaja

Sel nädalas käivitus Rõuges taas rauaaegse muinasmaja ehitus. Eelmisel aastal pooleli jäänud tööd jätkuvad ning lootus on lähiajal ka maja valmis saada.

Nädala alul  tassiti kokku juba üsna korralik kogus kive, millest laotakse kerisahi minasmajja. Palkidest tehti rauaaegsete tööriistadega  kisklauad ja tihendati saviga majas palgivahesid. Siis jääb veel katuse panek ja ongi suuremad tööd tehtud.

Rõuge linnamäel alustati rauaaegse muinaselamu ehitamist juba mullu. Tegemist on Tartu ülikooli arheoloogiamagistrandist Viire Pajuste ekspreimentaalaarheoloogia projektiga, mille käigus pannakse tolleaegsete töövahenditega püsti rauaaegne elumaja. Eelmisel suvel saadi mõne nädalaga 30 ruutmeetrise ristpalkmaja seinad püsti ning savipõrand alla, samuti soojustati seinad turbasamblaga.

Kogu töö tehakse vabatahtlike abiga, kellest enamus on kas ajalootudengid. Viire PAjuste tõdes, et alati on kõik abikäed ka oodatud, sest sellist võimalust ehitada nii nagu tehti tuhat aastat tagasi, ei saa ju maha magada.

Talvel on eksperimendi korras kavas majas ka nädalake elada, kasutades abivahendeid, mis võisid inimese käsutuses olla ka 8.-10. sajandini.

Viire Pajuste loodab, et 29. juuliks on põhitööd tehtud. Just selle päeva õhtul kell 20 on kõik huvilised kutsutud maja vaatama. Samuti esineb Kanepi näitetrupp ning saab kuulata nii rahvalikku kui metalmuusikat.

Kuidas muinasmaja valmib, sellest räägib Viire Pajuste ka 16. juulil kell 14 KUKU raadio  Ilmaparandaja saates.

ERM kogub kalja ja mõdu retsepte

Öeldakse, et taaril on tervendav vägi. Taar ja kali on olnud Eestis igapäevasteks jookideks – taari joodi Lõuna-Eestis ja saartel, kalja rohkem Põhja-Eestis. Mõdu oli aga vanaks pidulikuks joogiks. See keedeti kokku veest ja meest ning lasti mõni nädal käärida.

Kuumadel suvepäevadel mõjuvad need joogid tänagi värskendavalt. 13. juulil toimub Raadi mõisapargis üritus Taari linn Tartu, kus oma tooteid tutvustavad kalja ja mõdu tegijad.

Sel puhul kutsub Eesti Rahva Muuseum kõiki üles saatma teie peres kasutatavaid või kasutusel olnud kalja ja mõdu retsepte ning kirjeldusi, kuidas ja mis puhul neid jooke teie peres joodud on. Kellel oma retsepte võtta pole, on oodatud kirjutama kalja joomise lugusid nii kollaste kaljavaatide taga järjekorras seismise ajast kui ka tänapäevast.

Lugude ja retseptide saatjate vahel loositakse 13. juulil Raadi mõisapargis välja ka auhinnad.
Tööd on oodatud koos esitaja nime ja kontaktidega kuni 12. juulini e-postile tiina.tael@erm.ee või aadressile Eesti rahva Muuseum, Veski 32 Tartu 51201