Kukruse polaarmõis kutsub vaatama tennist ja teatrit

13.juulil ootab Ida-Virumaa Kukruse Polaarmõis huvilisi kaasa elama tennisematšile ja  ja teatrietenduse „Vabrikutüdrukud“ peaproovile.

Õhtu algab PRIA külaelu arendamise toetusel valminud Kablimetsa laste- ja noorte spordiväljaku avamisega. Sel puhul peetakse tennisematš, kus omavahel kohtuvad suveetenduse  „Vabrikutüdrukud“ näitlejad ning Kohtla vald. Peale sportlikku pooltundi liigutakse edasi Kukruse Polaarmõisa, kus saab tutvuda maailmas unikaalse polaarmõisa ekspositsiooniga ning toimub kohumine lavastaja ja näitlejatega.

Õhtu lõpetab Eili Neuhausi lavastatud teatritüki „Vabrikutüdrukud“ peaproov, kus õmblejatena astuvad üles Ines Aru, Ülle Lichtfeldt, Terje Pennie, Marin Mägi, Natali Lohk ning direktorina Hannes Prikk.

Iiri näitekirjaniku McGuinness´i kirjutatud näidend „Vabrikutüdrukud“ lahkab ühiskonna sotsiaalseid probleeme nagu näiteks töötus, koondamised ja vähekindlustatus. Juttu tuleb ühest õmblusvabrikust, viiest koondamisest, ühest juhist ning viimasest meeleheitlikust sammust. Kuigi etendus on kirjutatud 1982. aastal, on tegevus toodud tänapäeva ning etenduse tragikoomiline lähenemine sotsiaalsetele probleemidele viib üllatava avastuseni.

Etenduse korraldusmeeskonda on SA Kukruse Polaarmõis kaasanud ka Ida-Virumaa töötuid ja Kohtla valla vabatahtlikke. Esietendus ise toimub 15. juulil.

Huvilistel palutakse osalemisest teatada aadressil harles@gooddeals.ee või helistada telefoninumbrile 566 60590.

 

 

Algas mängulaager, kus kõik lapsed on alati head

Mängulaagrisse kogunemine

Täna kogunesid rekordarv 150 poissi ja tüdrukut Kohila Tohisoo mõisaparki, et veeta seiklusrohke nädal mängulaagris “Mäng on väikese inimese töö”. Seekordne mängulaager on arvult juba üheteistkümnes.

Laagripäevade jooksul valmistavad lapsed igal aastal ette ühe suurejoonelise näitemängu, kus kehastatakse erinevaid muinasjututegelasi maa ja mere tagant. Tänavu pajatatakse vaatajatele imelugusid Pärsiast ja teistest idamaadest. Vabaõhuetendus „Ajaliiv võlukellas ehk Päris pärsia prints päris päris Pärsia“ esi-ja ühtlasi ka ainus etendus saab teoks 14. juuli õhtul Tohisoo mõisapargis. Etendus on tasuta ja avatud kõigile huvilistele.

Originaalse, liikuva mänguväljakuga loovust ja mängulusti toetav viis päeva kestev laager on mõeldud 6-11 aastastele lastele. Nende juhendajad ja seltsilised on vanemad kaaslased, kes enamasti ise samast laagrist välja kasvanud. Laagri algatajaks, filosoofia kandjaks ja eestvedajaks on MTÜ Raplamaa Noored, kellega laagri ajaks on liitunud veel ligi kuuskümmend vabatahtlikku noort. Loe edasi: Algas mängulaager, kus kõik lapsed on alati head

Väntorelifestival kutsub kuulama väntoreleid

14.-17. juulil toimub koostöös Tallinna Merepäevadega rahvusvaheline väntorelifestival. Festivali toimumispaikadeks on Tallinna vanalinn, Põltsamaa roosiaed ja Rakvere Rahvaaed.

Festivalil osaleb ligikaudu 30 väntorelimängijat Eestist, Soomest, Saksamaalt, Poolast, Rootsist, Šveitsist ning Türgist. Kontsertidel esitatakse muuhulgas spetsiaalselt väntorelitele seatud muusikat, väntoreliga saadetavaid šanssoone ja pantomiimi. Samuti võib festivalil kuulata eritellimusel väntorelile seatud Eesti heliloojate (K.A. Hermann, R. Valgre T. Aints jt) loomingut. Korraldajate sõnul võib festivali pidada ka “muuseumiks tänaval”, sest mitmed väntorelid on väga vanad.

Väntorelimäng ja sellega kaasnev kultuur sai alguse mitusada aastat tagasi Itaalias levides sealt üle Euroopa. Väntorelimängu traditsioon on kestnud tänaseni – paljudes linnades toimuvad festivalid, loodud on asjaosaliste ühendusi. Kui algselt oli väntorelimängu eesmärgiks teenida raha, siis tänapäeval on tegevus saanud pigem kultuurilise ja meelelahutusliku rõhu ning muutunud mitmel pool linnakultuuri osaks.

“Väntorelimuusika võlu peitubki tema universaalsuses, positiivsuses ning sobivuses igale eale ning rahvusele.” ütlevad korraldajad.

Festivali korraldab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Festivali programmi leiab siit.

 

Ehted rinda ja peole!

14.-17. juulil toimub Võrus järjekordne folkloorifestival, mille seekordseks teemaks on “Uma ehe”. Tegemist on koguperepeoga, kus saab kuulata nii rahvalaulu kui ka rahvamuusikat.

Sel aastal oodatakse Võrru kümmet rahvatantsuansamblit kaheksast riigist – Iisraelist, Lõuna-Koreast, Tšehhist, Venemaalt, Lätist, Türgist, Poolast ja Ukrainast. Eestit esindavad festivalil lisaks Võrumaa tantsijatele ja muusikutele West Läänemaalt, Kajakas Pärnust, Viisuveeretajad Tallinnast ja teised.

Festivali rongkäik avatakse 14. juulil traditsiooniliselt Kreutzwaldi samba juures linnapargist, kust liigutakse koos Kandle aeda avakontserdile. Avakontserdil, aga ka lõpukontserdil, saab näha rühmade lühemaid etteasteid, pikemate kavadega esinetakse päevakontsertidel. Tavapäraselt saab selgi aastal osa populaarsest lõõtsameeste võistumängimisest August Teppo auks ja maitsta osalevate maade rahvusköökides pakutavat.

Kesklinna pargi noortelaval esinevad 15. ja 16. juulil Eesti noored muusikud – Dialekt Tartust, noormeestekvartett Wigala Tallinnast, vokaalansambel Greip Pärnust, 11-liikmeline Tartu muusikakoolide õpilaste ansambel, noorte pärimusmuusikute ansambel Moosisai, Punt ja HTG Bigband Tartust ja teised. Loe edasi: Ehted rinda ja peole!

Igaüks meist saab aidata lapse sünnile kaasa

Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi eestvõtmisel käib heategevusaktsioon „Iga lapsega algab maailm uuesti“. Sellega  kogutakse toetust loote tsentraalse jälgimise süsteemi soetamiseks

Fond ootab kõikide heade inimeste abi elutähtsa abivahendi- loote tsentraalse jälgimise süsteemi – soetamiseks.  Tegemist on ainulaadse järelevalvesüsteemiga Eestis, mis võimaldab ämmaemandatel ja arstidel loote seisundit väga täpselt jälgida ja seda sünnitajat mitte liigselt segades.

„Lapse sünd on imeline hetk. Enamuse jaoks kulgeb sünnitus loomulikult, kuid on ka neid peresid, kelle beebide elu ja tervise päästmiseks tuleb osutada asjatundlikku abi. Väga oluline on jälgida sünnitegevuse käigus ema ja lapse seisundit parimal võimalikul moel, samas aga sekkumata seejuures liigselt sünnitusse,“ rääkis Pelgulinna Sünnitusmaja sünnitusosakonna juhataja doktor Jana Klementsov. „Loote tsentraalse jälgimise süsteem on oluline abivahend mitte ainult probleemsete sünnituste, vaid kõikide sünnituste puhul, sest kunagi ei või teada, millise pöörde võib võtta ka üks täiesti normaalselt alanud sünnitus.“

Loote tsentraalse jälgimise süsteemi abil saadav info võimaldab hinnata abi andmise vajadust ja operatiivselt reageerida, et vältida loote hapnikupuudusest tekkida võivaid tõsiseid tervisekahjustusi. Samuti võimaldab saadud info ära hoida ebavajalikud kirurgilised sekkumised sünnituse kulgu.

Loote tsentraalse jälgimise süsteemi maksumus on 51 129 eurot. Helistades telefonil 900 6000 saab annetada 5 eurot ja numbril 900 6100 annetad 10 eurot. Samuti saab teha annetusi SA Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi pangakontodele 221014760940 (Swedbank) ja 10220049001018 (SEB).

Lisainfo http://fond.synnitusmaja.ee/

Rogosi mõisa veini meistriklassis valiti parim kohalik koduvein

Rogosi mõisa veinisein

Sel nädalavahetusel Võrumaal Rogosi mõisas toimunud koduveinitegijate meistriklassis osales üle 50 veinitegija. Veinide degusteerimisel valiti parimaks Hurda talu kirsivein.
 
Nädalavahetusel toimunud meistriklassi juhendas Veinivilla perenaine Tiina Kuuler. Enam kui viiskümmend koduveini valmistamise huvilist rääkisid kahe päeva jooksul sellest, millest saab koduveini teha,  kuidas erinevat toorainet veiniks ette valmistada, kuidas veini kääritada  ja realiseerida. Tavapäraste veinide kõrval sai mekkida ka pea tundmatuid rabarberi ja võililleveini.
 
Koos meistriklassis osalejate ja mõisa külalistega valiti mõisaveinid. Kõige kõrgema, mõisahärra veini tiitli pälvis Hurda talu kirsivein. Mõisaproua veiniks valiti Kadri Giannakaina Laube valmistatud mustsõstravein viinamarjamoosiga, kupja veini tiitli pälvis Veinivilla vein Liebling, talumeheveiniks osutus Veinivilla võilillevein ja tallipoisi veini nimi anti Veinivilla jõhvikaveinile.
 
Auhinnatud veinide võrra täitus ka Rogosi mõisa veinikeldris asuv mitmesaja-aastane veiniseinastik, millesse on juba kogunenud omanäoline veinide kollektsioon.
 
Järgmine Võrumaa  kohalikku ja mahetoitu esitleva UMA MEKI sarja ettevõtmine toimub 23.-30. juulini Haanjas. Haanja suitsusauna nädala raames on siin suitsusaunas liha suitsutamise töötuba. Selle kohta saab lisa aadressilt www.haanja.eu.  26. juulil peetakse Kiidi turismitalus sõiraseminari koos õhtuse piimapukipeoga (vt www.kiidi.ee).

Tohisoo mõisa kogunesid keraamikud üle ilma

Tohisoo mõis Raplamaal Kohilas

Kohilasse Tohisoo mõisas töötavad alates sellest nädalast seitse puupõletuse huvilist keraamikut üle maailma. Kolm nädalat kestva sümpoosioni jooksul  katsetatakse üheskoos puupõletuse väge ja skulpturaalsete keraamiliste vormide loomist spetsiaalses anagama tüüpi savipõletusahjus mõisa hoovil. Tulijaid on tänavu USA-st, Venemaalt, Hong Kongist, Taanist, Türgist ja kaks kunstnikku nagu ikka ka Eestist. Kolme nädala jooksul valmivad kunstnike käe all  saviskulptuurid, mis pannakse uudistajatele imetlemiseks mõisaparki välja 23. juulil.  Juba täna õhtul saavad huvilised näha samas ka esimesi kunstnike töid. Eelnevalt kokku leppides on võimalik ka külastada kunstnikke nende töötubades ja oma simaga vaadata, kuidas teos ahju panekuks valmib.

Sümpoosioni peakorraldaja, kunstnik Külli Kõivu sõnul on kõik osalejad äärmiselt huvitatud puupõletuse fenomenist ja tehnoloogiatest. Üheteist aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi sada nelikümmend kunstnikku kogu maailma.

Eesti Keraamikute Liidu, Kohila valla ja  MTÜ Tohisoo Mõis koostöös korraldatud keraamiksümpoosioni peategelane on endiselt Tohisoo mõisapargis asuv baltimaade suurim keraamika puupõletusahi, kus kunstnikud ja suuri saviskulptuure põletada saavad. Selline ahi kutsub kunstnikke eksperimenteerima ja oma seni teostamata suuri keraamilisi vorme põletama.

Sümpoosion lõpeb 23.juulil kell 15 meeleoluka parginäitusega ja väikese kontserdiga.

Maailmakuulus jutuvestja jõuab oma lugudega Viljandisse

Jutuvestja Jan Blake

Viljandi folgil esineb  ilmakuulus Jamaika juurtega jutuvestja Jan Blake. Manchesteris sündinud Jan Blake alustas oma
jutuvestmisteekonda juba 1986. aastal. Ta jagab kuulajatega peamiselt Aafrikast ja Kariibi mere saartelt pärinevaid lugusid ning teeb seda  vaimukalt ja meeletu energiaga. Maailmas enim ringi rändava jutuvestja stiil on veatu ja täpne. “Kuulda Jan  Blake`i jutustamas, on paljude kinnitusel meeldejääv elamus kogu eluks,” kinnitab Eestimaa jutuvestjate “ristiema” Piret Päär.

Et jutuvestmine on pärimuse lahutamatu osa, on igal aastal Viljandi  pärimusmuusika festivali programmis kontsertide ja õpitubade kõrval koha  leidnud ka hubased muinasjututoad. “Tulge kindlasti kuulama! Pärast hea jutuvestjaga kohtumist on maailm alati natuke parem paik,” soovitab ka Viljandi festivali regilaulupesa  pealik Kairi Leivo. “Tema lugusid kuulates kaob aeg ja ruum ning maailm
justkui luuakse uuesti. Iga tema sõna ja näoilme paneb meid ootama järgmist. Ta otsekui võtab inimesed oma loo sisse ja kihutab nendega koos üle mägede, jõgede ja läbi nende maastike, kust tema jutud pärit on. See on reis, mis on täis rõõmu, kurbust, uudishimu, huumorit ning üllatusi.”

Jan Blake`i üheks tippesinemiseks peetakse hiljutist ülesastumist koos muusikute Kouame ja Raymond Serebraga Hay Festivalil Keenias. Seda festivali korraldas ÜRO Keskkonnaprogramm ja Jan Blake’i jutustatud lugu Sundiata Keita, Lääne-Aafrika tuntumaid muinasjutte, kanti üle ka Kopenhaageni kliimamuutuste tippkohtumisele.

Iga kahe aasta tagant antakse välja Thuringe Marchen Preis auhinda, mille pälvivad õpetlased ja esinejad, kes on pühendanud oma elu
jutuvestmisele. Sel aastal on preemia saajaks määratud just Jan Blake.

Jan Blake esinemised Viljandi pärimusmuusika festivalil toimuvad Pärimusmuusika Aida suures saalis 29. juulil kell 20 ( inglise keeles, ilma tõlketa) ning  31. juuli kell 14 ( inglise keeles, eesti keelde tõlgib loodKairi Leivo).

Rõuge muinasmaja ehitatakse edasi

Rõuge muinasmaja

Sel nädalas käivitus Rõuges taas rauaaegse muinasmaja ehitus. Eelmisel aastal pooleli jäänud tööd jätkuvad ning lootus on lähiajal ka maja valmis saada.

Nädala alul  tassiti kokku juba üsna korralik kogus kive, millest laotakse kerisahi minasmajja. Palkidest tehti rauaaegsete tööriistadega  kisklauad ja tihendati saviga majas palgivahesid. Siis jääb veel katuse panek ja ongi suuremad tööd tehtud.

Rõuge linnamäel alustati rauaaegse muinaselamu ehitamist juba mullu. Tegemist on Tartu ülikooli arheoloogiamagistrandist Viire Pajuste ekspreimentaalaarheoloogia projektiga, mille käigus pannakse tolleaegsete töövahenditega püsti rauaaegne elumaja. Eelmisel suvel saadi mõne nädalaga 30 ruutmeetrise ristpalkmaja seinad püsti ning savipõrand alla, samuti soojustati seinad turbasamblaga.

Kogu töö tehakse vabatahtlike abiga, kellest enamus on kas ajalootudengid. Viire PAjuste tõdes, et alati on kõik abikäed ka oodatud, sest sellist võimalust ehitada nii nagu tehti tuhat aastat tagasi, ei saa ju maha magada.

Talvel on eksperimendi korras kavas majas ka nädalake elada, kasutades abivahendeid, mis võisid inimese käsutuses olla ka 8.-10. sajandini.

Viire Pajuste loodab, et 29. juuliks on põhitööd tehtud. Just selle päeva õhtul kell 20 on kõik huvilised kutsutud maja vaatama. Samuti esineb Kanepi näitetrupp ning saab kuulata nii rahvalikku kui metalmuusikat.

Kuidas muinasmaja valmib, sellest räägib Viire Pajuste ka 16. juulil kell 14 KUKU raadio  Ilmaparandaja saates.

ERM kogub kalja ja mõdu retsepte

Öeldakse, et taaril on tervendav vägi. Taar ja kali on olnud Eestis igapäevasteks jookideks – taari joodi Lõuna-Eestis ja saartel, kalja rohkem Põhja-Eestis. Mõdu oli aga vanaks pidulikuks joogiks. See keedeti kokku veest ja meest ning lasti mõni nädal käärida.

Kuumadel suvepäevadel mõjuvad need joogid tänagi värskendavalt. 13. juulil toimub Raadi mõisapargis üritus Taari linn Tartu, kus oma tooteid tutvustavad kalja ja mõdu tegijad.

Sel puhul kutsub Eesti Rahva Muuseum kõiki üles saatma teie peres kasutatavaid või kasutusel olnud kalja ja mõdu retsepte ning kirjeldusi, kuidas ja mis puhul neid jooke teie peres joodud on. Kellel oma retsepte võtta pole, on oodatud kirjutama kalja joomise lugusid nii kollaste kaljavaatide taga järjekorras seismise ajast kui ka tänapäevast.

Lugude ja retseptide saatjate vahel loositakse 13. juulil Raadi mõisapargis välja ka auhinnad.
Tööd on oodatud koos esitaja nime ja kontaktidega kuni 12. juulini e-postile tiina.tael@erm.ee või aadressile Eesti rahva Muuseum, Veski 32 Tartu 51201

Kirumpää linnuse varemetel saab vabaõhuetendust näha

Kirumpää linnuse varemed

Võru linna põhjapiiril  Võru – Põlva maantee ääres Kirumpää linnusemäel etendub  15. juulil kell 19 Papa Kreutzwaldi õueteatri suvemäng   “Tarkpääd Kirumpääl”. Kadi Kronbergi ja Silvi Jansonsi  kirjutatud näidend  “Tarkpääd Kirumpääl” ühendab möödunud aegade  tegelaste toimetused kaasaja inimeste sooviga iga hinna eest  mäele jõuda  ehk siis eluga edukalt toime tulla. Lavastaja Silvi Jansons.

“Üks tantsuline vabaõhulavastus on Võru folkloorifestivali kavas olnud pea  igal suvel,” selgitab Jansons. ” Algust tehti koos festivaliga 1995. aastal  Paganamaal, kui  Võrumaa tantsijad  ja ansambel Untsakad  vääristasid   legendaarse paiga Võrumaa rahvamuusikale toetuva lavastusega “Paganamaa legendid”” .  2000. aastal loodi juba Papa Kreutzwaldi Õueteater,  mille erinevad lavastused  etendusid  Kreutzwaldi  muuseumi õuel Võrus.

Vabaõhuetendusteks otsivad lavastajad ikka põnevaid kohti, nii ka selle lavastuse eestvedajad. Võhandu jõe kaldakõrgendikule jääv Kirumpää   linnus rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks juba 13. sajandi lõpul või 14. sajandi alguses. Esmakordselt on linnust mainitud 1322. aastal. Kirumpää  linnus oli ruudukujulise põhiplaaniga kastell-linnus. Liivi sõja alguses hävitatud linnus  võeti  uuesti kasutusele  17. sajandi alguses, kuid aastasaja lõpus jäi linnus lõplikult varemetesse. Endisest kantsist  on säilinud väga vähe.

“Tarkpääd Kirumpääl” tegijad oma publikule  linnusemäel erilisi mugavusi ei paku. Kaasatoodud istmealus tuleb panna ebatasasele pinnasele, juhul kui järsk mäekalle edukalt ületatud saab. Aga kõik raskused siin ilmas on ju ületatavad, kinnitavad nad.

Tiit Leito viib huvilised avastama Kaibaldi liivikut

Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk pole ainult muusika festival. Juuri uuritakse ka looduses. Nagu ikka on tänavuseski programmis loodusretk Tiit Leitoga, mis on osalejate seas alati kõrgelt hinnatud. Sel aastal lubab tuntud loodusmees viia huvilised kohta, kuhu muidu naljalt ei satuta.
„Kaibaldi liivik on Eesti suurim sisemaal asuv liivaala. Suurem kui näiteks taoline Värska lähedal asuv. Keset Hiiumaad mõjub säärane liivik üsna ebaharilikuna,“ kirjeldab külastatava koha eripära Leito ise.
Loodusmees ja -fotograaf, kelle suureformaadiliste piltide näitusmüük on samaaegselt avatud nii Kõpu majaka kohvikus kui ka Heltermaa käsitöömajas, lubab näidata valgusküllaseid nõmmemetsi ja kauneid samblikumännikuid, jutustada liiviku tekkeloo ning rääkida taimedest ja loomadest. Samuti uuritakse jälgi liival ning maitstakse esimesi valminud mustikaid.
Retk kestab kokku neli tundi ja selle aja sees läbitakse kokku 100 kilomeetrit. Jalgsimatka pikkus on siiski vaid neli kilomeetrit, nii et osalejatel ei tasu väsimust karta. Buss põnevale matkale väljub 16. juulil kell 10 Kassari kiigeplatsilt ja 10.30 Kärdla pritsimaja juurest. Retke hind on 3 eurot. Osalemiseks tuleb eelnevalt registreeruda telefonil 5259525.
Varasematel aastatel on folgilised koos Leitoga saanud tutvuda Hiiumaa pankade, looalade, luidete, Aruselja soomaastike ja seal asuva talu kultuurilooga.
Seitsmes Hiiu Folk toob 14.–17. juulini Hiiumaale hulga häid esinejaid, nende seas näiteks Paabel, Indigolapsed, Liisi Koikson, Bonzo, vennad Urbid, Henry Laks, Jaak Johanson, Kihnu Poisid.
Hiiu Folki on hinnatud omalaadse rahuliku õhkkonna pärast, milles mängivad oma osa nii saar, meri, kadakad ja muusika kui ka tänapäeva festivalidel ebatavaline otsus mitte müüa ja tarbida alkoholi.
Festivali täpse kava leiab kodulehelt www.hiiufolk.ee

Ansambel Vägilased lõpetab oma tegevuse galakontserdiga

Ansambel Vägilased lõpetavad oma tegevuse suure galakontserdiga Viljandi pärimusmuusika festivalil. Üksteist aastat tegutsenud ja omal ajal Viljandi kultuurikolledžist alguse saanud ansambel Vägilased on otsustanud oma tegevuse lõpetada ja pöördusid oma fännide ja sõprade poole: ”Kallid sõbrad! Nagu elus ikka, on kõige jaoks oma aeg. Ansambli Vägilased jaoks on aeg siduda otsad kokku ning liikuda edasi mööda teisi radu.

Need üksteist aastat on olnud hindamatud, eriti mõeldes kõikidele teile, kes olete meid kuulamas/ vaatamas käinud ja kellega oleme saanud koos muusikat teha. Tahaksime teid kõiki isiklikult tänada. Aga hakates joonima elanike registris alla nimesid, keda külastada, selgus, et teid on päris palju. Seega ainuke võimalus on kutsuda teid meie juurde. Tulge meie kontsertidele! Enam pole palju jäänud. /—/

Vägilaste viimane kontsert  toimub 29. juulil Viljandi pärimusmuusika festivali ööklubis.

Soovilugude list Folgi ööklubiks on avatud Vägilaste Facebooki kontol.

Praeguses Vägilaste koosseisus mängivad:
Meelika Hainsoo – laul, viiul;
Cätlin Jaago – torupill, parmupill, viled, laul;
Jan Viileberg – kitarrid;
Tiit Kikas – elektriviiul;
Marti Tärn – basskitarr;
Reigo Ahven – trummid, löökpillid.

Mees kahe kaameraga

Fotonäitust ”Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga.” saab Viljandi muuseumis vaadata 5.-31. juulini. Viljandi muuseumis on välja pandud Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Kõrgema Kunstikooli koostöös sündinud näitus Johannes Pääsukese fotodest. ERMi kogudes olevatest Johannes Pääsukese fotodest tegi näituse jaoks valiku Toomas Kalve.
Näitus valmis 2003. aastal ning on olnud aastate jooksul eksponeeritud mitmetes paikades nii Eestis kui kaugemal. Sellest hoolimata pole Pääsukese ülesvõtete väärtus kahanenud, need köidavad vaatajaid endiselt. Tublisti suurendatud fotod on oma detailsuses elamuslikud ja võimaldavad vaatajal ajastusse justkui sisse astuda. Muuseumi näitusetoas on eksponeeritud näitusest ligikaudu üks kolmandik, mitmetel fotodel on jäädvustatud ka 20. sajandi alguse Viljandimaad. Viljandi muuseumi näitusemaja on avatud T-L kella 10-17. Info tel 433 3316.

Evald Okase muuseum ootab graafikat õppima ja filme vaatama

Pühapäeval, 10. juulil kell 12 toimub Evald Okase Muuseumis graafiku Britta Benno juhendamisel graafikapäev lastele. Esmaspäevast neljapäevani, 11.-14. juulini, võõrustab Evald Okase muuseum XXV Pärnu Rahvusvahelist dokumetnaal- ja antropoloogiafilmide festivali.

Laste graafikapäev toimub Evald Okase muuseumis graafik Britta Benno juhendamisel.

Ühepäevase kursuse raames saavad lapsed kätt proovida ühe lihtsaima ja kiirema sügavtrüki tehnikaga – kuivnõela trükiga. Tööde formaat on postkaardisuurune ja lõpptulemusena saavad lapsed endale ise trükitud tõmmistest kaunid kaardikesed. Tööprotsess algab ideekavandiga ja pildi graveerimisega pleksiklaasile. Seejärel kantakse peale värv ning trükitakse tõmmis. Töö käigus saavad lapsed teada, mis on traditsiooniline vabagraafika ja selle tehnilised põhimõtted.

Ühel õpilasel võtab töö valmimine aega 2-3 tundi. Graafikapäev on tasuta ning sobilik lastele alates 8. eluaastast. Grupi suuruseks on maksimaalselt 12 last. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerumine e-maili teel: eo.muuseum@gmail.com või muuseumi telefonil 5549024.

Esmaspäevast neljapäevani, 11.-14. juulini, võõrustab Evald Okase muuseum XXV Pärnu rahvusvahelist dokumetnaal- ja antropoloogiafilmide festivali. Neljal päeval linastub muuseumis valik filme festivali kavast. Filmiseansid toimuvad kahel korral päevas: kell 17 ja 19. Filmifestivali Haapsalu kava on leitav aadressil http://www.evaldokasemuuseum.ee/uudised/2011-filmifestival.html .

Suveteatris jõuavad Pokud koju

9.-10. juulil ja 14.-16. juulil kell 14 ja 18 toimub Pokumaal Padasoomäe talukohas Margus Kasterpalu lastelavastus “Pokud jõuavad koju”, mille aluseks on Edgar Valteri Pokuraamat. 
Etendab Vilde Teater.

Suvelasvastuse pilet eelmüügist on 5 EUR . Pileteid saab osta ka internetis.

Sissepääs etendusepaika avatakse tund enne etenduse algust.

Täna avatakse Võrus taas liivalinn

Täna, 9. juulil algusega kell 13 avatakse taas Tamula järve rannapromenaadil Võro Liivaliina liivaskulptuuride ansambel ja kujud jäävad randa suve lõpuni. Seekord on tööde teemaks kuulsad ehitised meilt ja mujalt. Näiteks võivad liivast linnas kerkida nii Egiptuse püramiidid, Triumfikaar, Munamäe torn kui Tartu Ülikooli peahoone. Täpsemat infot leiab Võru linna koduleheküljelt.

Võru linn korraldab juba viiendat aastat liivaskulptuuride ehitamist, jätkates sellega uut traditsiooni Lõuna-Eesti kultuurimaastikul. Eestis on selline üritus esimene omalaadsete seas, kuid laias maailmas on erinevad jää-, liiva- ja lumeskulptuuride üritused – sümpoosionid, võistlused ja muidu tegemised – viimastel kümnenditel suurt populaarsust kogunud. Skulptorite jaoks seisneb tundide ja päevadega mõõdetava elueaga skulptuuride võlu just mängulustis ja teadmises, et kõik loodu on tegelikult kaduv.

Liivaskulptor Henry Timusk: “Liiv on huvitav ja põnev materjal – ühest küljest käepärane ja tuttav, kuid sellest saab teha ootamatult mastaapseid asju. Mängu ilu juurde kuulub ka liivakunsti kaduvus – kõik loodu ei pea olema igavene.”

Liivaskulptuurifestivali korraldab Võru Linnavalitsuse toel MTÜ MaaÕhkTuliVesi, mis tegeleb liiva-, lume- ja jääskulptuuride valmistamise organiseerimisega. Tuntumaid üritusi lisaks Võro Liivaliinale on Lumelinn ning “Tule ja jää pidu”.

Rapla Kirikumuusika Festival toimub tänavu
14. kuni 24. juulini

Rapla Kirikumuusika Festival sai alguse 1993. aastal. Koostöös soome kirikumuusikutega üles ehitatud festivali eesmärgiks on maailma rikkaliku vaimuliku muusikapärandi tutvustamine. Kahe torniga avar ja kaunis ning suurepärase akustikaga Rapla Maarja-Magdaleena kirik on nagu loodud väga eripalgelise muusika esitamiseks. Rapla rahvas ja külalised on nende aastate jooksul saanud kuulda mitmeid suurvorme (G. F. Händel − oratooriumid Messias ja Belsatsar, F. J. Haydn − oratoorium Loomine, J. S. Bach − Johannese passioon ja Missa h-moll, M. Reger − Psalm 100 jne). Rapla Kirikumuusika Festivali üheks tipphetkeks on olnud Enn Võrgu oratooriumi ”Valvake” esiettekanne helilooja 100. sünniaastapäeva puhul aastal 2005. Vaba sissepääsuga on kontsert 10. juulil Juuru kirikus.
1997. aastast väljus festival Rapla kiriku müüride vahelt ning professionaalsel tasemel vaimulik muusika on kõlanud ka maakonna kõige väiksemates külakirikutes. Mitmel aastal ulatus Rapla festivali haare teistesse Eesti linnadesse ja maakondadesse. Lisaks kirikutele on toimunud kammerlikke festivalikontserte ka meie kaunites mõisates.

Heinakuul Eesti Vabaõhumuuseumis
saab vaadata ja kaasa teha, õppida ja puhata

* Nuki talus saab iga päev kella 10-18 näha ja õppida käsitööd:

10. juuli: Taimi Puus valmistab aksessuaare (heegelkraed, tikitud vööd);
11.- 17. juuli: Ülle Murula valmistab nukke ja punub paelu;
18.- 24. juuli: Taimi Puus valmistab brügge pitsiga linikuid;
25.- 31. juuli: Ülle Murula valmistab nukke ja punub paelu.

* Sassi-Jaani talus esineb igal laupäeval ja pühapäeval kell 11 Rahvakunstiselts Leigarid.

17. juulil meisterdatakse paelu ja vöösid. Iga päev on avatud Eesti maa-arhitektuuri püsinäitus ja vanade aia- ja põllukultuuride näidisaed.

* Köstriaseme talus näeb laupäeviti ja pühapäeviti kella 10-18 kangakudumist.

9. ja 23. juulil värvitakse taimedega lõnga.

* Härjapea-Kutsari talus jätkuvad laupäeviti kella 10-18 käsitööpäevad, mille raames näeb erinevaid käsitöötehnikaid ning saab nõu rahvariiete osas. Pühapäeviti kella 11-15 toimuvad toidupäevad, kus valmistatakse  toite 1920.-1930. aastate retseptide järgi.

* 9. ja 30. juulil näeb Kuie koolis raamatuköitmist. Kolga talus kootakse neljapäeviti ja laupäeviti võrku. Sepatööd tehakse Sepa talus nädalavahetustel kella 11-18. Pulga talus tehakse kolmapäeviti ja pühapäeviti villatöid, kuu viimasel neljapäeval köetakse aga sauna.

* Koduloomad muuseumis: Köstriaseme talus toimetab omasoodu kanapere, Pulga talus seapõrsad ja Sepa talus utt koos lambatallega. Hobused Ulaan ja Virge teevad sõitu kõigile soovijatele, kohtumispaik kõrtsi ees! Kohata võib kass Hannot. Muuseumi territooriumil liigub ka põtru, metskitsi, metssiga, rebaseid, jäneseid, kährikuid jt metsaelukaid, kuid neile lähedale ei tasu minna.

* Näitused: Pulga talu rehealuses on juulis Mari Kariste käsitööringi näitus „Me ise ilutegijad“, Kolu kõrtsi tallis kestab septembrini lillevaipade näitus „Need lilled sulle pühendan“. Muuseumi territooriumil näeb näitust „Leib keelel“.

* Suvehooajal saab muuseumis mängida toredat orienteerumismängu peredele, mis aitab Eesti külaelu tundma õppida! Mängu reeglid ning ülesanded saab kätte muuseumi kassast, kõige kindlam viis ülesaannete lahendamiseks on muuseumitalude külastamine. Täidetud mänguleht tuleb jätta muuseumi kassamajas olevasse loosikasti, iga kuu esimesel esmaspäeval loositakse õigesti vastanute vahel toredaid auhindu.

* Avatud on looduse õpperada, mida saab läbida nii jalgsi kui ka jalgrattaga. Kui omal ratast kaasa võtta ei ole, siis muuseumist saab seda laenata!

* Koduste roogadega kostitab Kolu kõrts. Ehedat Eesti käsitööd ja toredaid temaatilisi kingitusi leiab muuseumi käsitööpoest.

Sillalõ õigõ nimi!

Umalõ Lehele kõlist’ inemine Haanimaalt ja murõht’: Haani ja Vahtsõliina valla piiri pääl ehitedäs üle Piusa jõõ vahtsõt silda ja silla nimes on pantu Leoski, ku kõgõ om tuu olnu Kurksina sild.

«Muidoki om tuu Kurksina sild, vanastõ oll’ tuu kotussõ pääl Kurksina veski. Ma mäletä viil tuu sainu, silla tegemise aigu tulli varõmõ võso seest vällä,» and’ jutulõ tukõ Haanimiihi nõvvokua päämiis Hollo Agu, kink kodo om kah sääl kandin. «Vinne aigu panti mitu küllä Leoski nime ala kokko. No tetäs jo külli tagasi, sõs piässi iks sillal kah õigõ nimi olõma.»

Silda ehitäs OÜ Võrumaa Teed, a teie ja sildu nime omma peri suurõtiiammõdi (maanteeamet) teedüssekogost. «Arvada sõs oll’ tuu sild Leoski nime all kirän joba ammust aost, Leoski külä olõ-i jo säält kavvõn,» ütel’ perräküsümise pääle suurõtiiammõdi tiiregistri tallitusõ Võromaa as’atundja Vinni Aivo.

«Ku rahvas tiid silda iks tõsõ nimega, sõs tulnu tuust kipõstõ meile teedä anda,» ütel’ tä. «Õnnõs saa nimme laapsahe muuta, selle et sild olõ-i valmis, saa viil aasta lõpus.»

Ku viil mõni Võro maakunna tii vai sild om kogõmalda võlss nime saanu, tulnu kah kirota aivo.vinni@mnt.ee vai kõlista tel 782 7304 vai 508 6936. Ku hädä om Põlva maakunnan, saa kirota marika.vaino@mnt.ee vai kõlista kas 799 8463 vai 5343 5189.

Harju Ülle,

UmaLeht

Tunnustati noorte isamaalise omaloomingu konkursi laureaate

Kiek in de Kök-is tunnustati teist korda toimunud noorte isamaalise omaloomingu konkursi laureaate. Konkursile sai esitada nii luulet, proosat kui ka laule, milles kajastuvad  noorte mõtisklused teemadel Eestimaa, isamaa, kodu, kodumaa-armastus.

Luulekonkursi raames tunnistas žürii nooremas vanuseastmes parimaks Keily Tammaru Viljandist, Sandra Maisi Tallinnast, Laura-Eliis Vardja Tartust ning eripreemia pälvis Eliise-Anett Vakker Rakverest. Vanemas vanuseastmes pälvisid tunnustuse Mare-Elle Fjodorova Kohtla-Järvelt, Karolin Kaivoja Kohtla-Nõmmelt ja Sergei Ošotin Tallinnast.

Nooremas vanuseastmes proosakonkurssi esimest kohta välja ei antud, kuid parimateks peeti Keily Tammarut Viljandist ja Laura Sinimäed Pärnust. Vanemas vanuseastmes olid parimad kirjutajad Henrik Tartlan Jõhvist, Tuuli Türk Viimsist, Gretel Kant Tartust ning eripreemia pälvis Mikitamäe Noorteaktiiv.

Laulukonkursi laureaatideks tunnistati Peeter Hansen Sauga vallast ja Hele-Maria Taimla Tallinnast. Loe edasi: Tunnustati noorte isamaalise omaloomingu konkursi laureaate

Euroopa laskesuusatajad võistlevad Haanjas

8-10 juulil peetakse Haanjas IBU Cross Cup 1 Biathlon. Laskejooksuvõistlusest võtavad osa üheksa riigi sportlased.

Laupäeval jooksevad naised ja naisjuuniorid 3 kilomeetri sprindidistantsi ning mehed ja meesjuuniorid 4 kilomeetri sprindidistantsi.

Pühapäeval võisteldakse viitstardist (naised 5 km ja mehed 6 km).

Haanja võõrustab IBU karika suvevõistlust juba teist korda, esimest korda oldi korraldajad 2008. aastal.

Kaotatud asja võib leida Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt

 

Kaotatud esemete hulgas on ka urn tuhaga.

Politsei- ja piirivalveamet palub oma kodulehel abi leitud asjade tagastamisel. Kokku on kodulehel üle 600 omanikuta eseme andmed.

Kõige rohkem on kaotatud (auto)võtmeid, jalgrattaid, telefone ja (käe)kotte. Nii ootab politsei hoiupaikades omanikku üle 200 jalgratta, 95 telefoni ja üle 70 koti. Omapärasematest esemetest on leitud näiteks kirves, ülikond, liiklusmärk, hauaristi alus, aiavardad, rahakott A. Liivaku nimele, tööriistakohver, veresuhkrumõõtja, katkine trükimasin, õhkrelv, Eesti Vabariigi lipp, kitarr, pintballi kuulid ja urn tuhaga. Palju on leitud ka erinevaid riideesemeid.

Politsei ja Piirivalveameti pressiesindaja Tuuli Annama sõnul satuvad kodulehele need leitud esemed, mille omanikku ei õnnestu kuidagi kindlaks teha. Igas prefektuuris on olemas kindlad inimesed, kes sisestavad leitud omanikuta esemed politsei kodulehele. „Kahjuks suurem osa politseisse toodud esemetest õige omanikuni tagasi ei jõua,“ tõdeb Annama.

Esemete tuvastamisel on kõige parem, kui inimesel on alles eseme ostmisel saadud dokumendid. Annama väitel on see aga harv juhus ja seetõttu tuleb omanikul asja tagasisaamiseks eset võimalikult täpselt kirjeldada. Näiteks jalgratta puhul võivad olla abiks kleebised või kriimustused kindlal kohal. Loe edasi: Kaotatud asja võib leida Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt

Lõuna-eestlased saavad tutvuda Põhja-Eesti aedadega

30.-31 juulil saavad Lõuna-Eesti aiandushuvilised sõita tutvuma Põhja-Eesti ja Lääne-Virumaa aedadega. Reis saab alguse Võrust ja selle korraldab ABZ Reisid.

Reisipaketi maksumuseks on 124 eurot. Pakett sisaldab bussisõitu, majutust, reisijuht-giidi, toitlustust, sissepääsu tasulistesse vaatamisväärsustesse ning aiakülastuse pääsmeid.

Täpsema reisikava leiab ABZ Reisid kodulehelt