Õunapuu on selle aasta puu

 Ajakirja Eesti Loodus jätkab kena traditsiooni ja valis 2012. aasta puuks õunapuud.

Metsõunapuud on meie maakamaral kasvanud arvatavalt viis-kuus tuhat aastat ja on tänapäeval looduses kaitse alused. Metsõunapuud ei maksaks segi ajada metsistunud õunapuuga – sellisega, mis on kasvama läinud „karjapoisi“ visatud õunasüdamest ja kasvama lähevad nad üpris lihtsalt. Erinevustest lähemalt kevadel, kui lehed juba puus.

Maailmas on õunapuude sordiaretusega alustatud paar tuhat aastat tagasi juba siis oskasid inimesed puid pookida. Meile jõudsid esimesed aedõunapuud arvatavalt kloostrite kaudu 13.-14. sajandil. Eestimaist õunakasvatust ja aretust võiks dateerida eelmise sajandi algusega.

Eesti Loodus valis esimest korda aasta puu 1996. aastaks. Seega on aasta puid ajakirja veergudel käsitlenud juba 16 aastat. Mullu kandis aasta puu tiitlit jalakas koos oma loodusliku perekonnakaaslase künnapuuga. Teda tutvustati põhjalikult Eesti Looduse märtsinumbris. Esimene aasta puu oli kadakas.

Esimeseks aasta puuks oli 1996. aastal kadakas. Aasta varem oli otsitud rahvuslille, -linnu ja -kivi kõrvale muid loodussümboleid: rahvuspuud ja -maastikku. Eesti Looduse tollaste küsitluste järgi jäi kandideerima neli puud: kadakas, kuusk, mänd ja pärn, igaühel veenev põhjendus. Teaduste akadeemia looduskaitse komisjon arvas tollal, et rahvuspuud on veel vara hääletada, ent põhjanaabrite eeskujul otsustati kõigepealt valida aasta puu. Rahvuspuu valimiseni pole seni jõutud. Eestis kasvab looduslikke  puid-põõsaid 60 – 80 liiki.

Kodanikuühendused saavad kandideerida arenguprogrammis

Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liit (EMSL) kutsub vabaühendusi kandideerima taasalustavasse arenguprogrammi. Esimene kandideerimisvoor algab 31. jaanuaril ja kestab 20. veebruarini!

Programmis osaleval ühendusel aitab EMSL analüüsida tema vajadusi, koostada nende lahendamiseks tegevuskava ja leida vabatahtlikke partnereid, et luua tingimusi organisatsiooni arenguks, võimekuse kasvuks ning paremate tulemuste ja suurema mõju saavutamiseks.

2012. aastal rahastab arenguprogrammi Siseministeerium regionaalministri valitsemisalast ning osalemine on organisatsioonidele tasuta.

Arenguprogramm kestab 2012-14 ning kokku töötatakse selle aja jooksul kolmekümne organisatsiooniga. Tänavu valitakse programmi 15 organisatsiooni, neist kuue kuni kaheksaga alustame tööd märtsis. Järgmine võimalus programmi kandideerida tuleb tänavu maikuus ning seejärel 2013. aasta alguses. EMSL-i poolt veab programmi ja hakkab ühendustega töötama Kristina Mänd.

Osalema on oodatud organisatsioonid, kes vastavad järgmistele tingimustele:

  • on tegutsenud vähemalt kaks aastat ja järgivad vabaühenduste eetikakoodeksit (www.ngo.ee/eetikakoodeks)
  • tegutsevad avalikes huvides, st. nende tegevusest on eelkõige kasu ühiskonnale laiemalt ja ka inimestele, kes tema liikmeskonda ei kuulu
  • tegevus on seotud vähemalt ühega Kodanikuühiskonna arengukava 2011-14 (www.ngo.ee/kodar) valdkondadest: kodanikuharidus, avalike teenuste osutamine, huvikaitse ja poliitikakujundamises osalemine, heategevus ja filantroopia, ühenduste tegutsemisvõimekuse kasv
  • organisatsiooni on osalemiseks pühendumust, suutlikkust, aega ja tahet ning valmisolek ja kannatlikkus oma arenguvajadustega tegeleda, sh. vajadusel ennast muuta
  • organisatsioonil on juht, kes on valmis muutusi ellu viima ja vastutama, ning juhtkond (juhatus, nõukogu), kes teda selles toetab

EMSL teeb osaleda soovijatest valiku märtsi alguses. Olge valmis, et küsime teilt veel täiendavaid küsimusi. Valikut tehes lähtume sellest, kuidas organisatsioon programmi tingimustele vastab ning kui tõenäoliselt suudame tema soovide ja probleemide puhul abiks olla.

Täna on küünlapäev

Küünlapäev oli üks tuntumatest talvepoolituspühadest, tema olulisusele saartel, Läänemaal ja mujal osutab nn järelpäevade arvukus – siis liikusid mehed õlut või muud pühade lõpetust norides ringi. Järelpäevi nimetati tahipäev, küünlalühtripäev ja muude põhipäeva nimedest tuletatud hüüdnimedega.

Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama või pelgama, siga kõrva päikese käes paistma .

Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga.

Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt.

Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Loe edasi: Täna on küünlapäev

Täna on üleilmne märgalade päev

Täna tähistatakse ülemaailmset märgalade päeva. Möödub 41 aastat sellest, kui 1971. aastal Iraani linnas Ramsaris sõlmiti rahvusvaheline looduskaitselepe märgalade kaitseks. Eestis toimub selle päeva tähistamiseks mitmeid üritusi.

Märgalade kaitseks sõlmitud Ramsari konventsioon on vanim riikidevaheline looduskaitselepe, milles rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli. Ramsari konventsiooniga on tänaseks liitunud 160 riiki, millest on rahvusvaheliste märgalade nimestikku lisatud ühtekokku 1994 märgala. Eesti liitus konventsiooniga 1994. aastal.  Tänavu 20. jaanuaril kinnitas Ramsari büroo kolm uut Eesti Ramsari ala – Agusalu, Leidissoo ja Lihula. Seega on Eestist rahvusvaheliste märgalade nimekirja arvatud kokku 16 ala, sealhulgas Matsalu, Vilsandi ja Soomaa rahvuspargid ning Alam-Pedja ja Endla looduskaitsealad.

Tänavuse märgalade päeva teema on jätkusuutlik turism. Eestis toimub selle päeva tähistamiseks mitmeid seminare:
Kell 10 toimub Keskkonnaameti Tartu kontoris (Aleksandri 14) seminar “Eesti märgalad 2012 – kus oleme ja kuhu läheme?”. Seminaril saab kuulata ettekandeid märgalade, eelkõige soode käekäigust – millised on plaanid ja tegevused riigiasutustel, eraettevõtjatel kui ka mittetulundusühingutel. Teemavaldkondadest on kaetud nii soode hoidmine, kaitsmine kui ka taastamine, veepoliitika, turbakaevandamine ja põlevkivi kaevandamine, sooturism, loodusharidus kui ka sooarheoloogia. Samuti tutvustatakse märgalasid puudutavaid projekte. Seminari korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaamet, MTÜ Eesti Märgalade Ühing ja MTÜ Peipsi Koostöö Keskus.
 Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) korraldab aga Matsalu rahvuspargi keskuses Penijõel õpilaskonverentsi, kus osalevad Lõuna- ja Läänemaa õpilased. Konverentsi eesmärgiks on tõsta õpilaste huvi keskkonnateeemade vastu, suunata neid loodust uurima ja analüüsima. Konverents on pühendatud Matsalu rahvuspargi 55. aastapäevale ja Eerik Kumari 100. sünniaastapäevale.

Rahvatantsijad kutsuvad vastlapäeva pidama tantsides

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ja rahvatantsuselts Pääsuke kutsuvad tantsupidude algataja Tantsutaat Ullo Toomi  110. sünniaastapäevale pühendatud
vastlapidustustele, mis toimuvad 21.veebruaril kell 19 -22 Tallinna Lauluväljakul
Kavas on:
· Ühised tantsud (Kalamies, Neljapuari, Labajalg, Kiigadi-kaagadi, Piru polka)
· Pikim liug
· Parima omavalmistatud kelgu demonstratsioon
· Orienteerumine
· Rahvalikud mängud
· Tule ja jää võitlus
Rahvariides osalejatele pakutakse sooja jooki. Ürituse lõpus toimub rongkäik Ullo Toomi mälestuskivi juurde Oru tänaval ning Oige ja vasemba ühistantsimine.

Kaitseväelased lõhkavad Võrus korstna

2.veebruaril lõhkavad kaitseväelased Võrus, Luha tänava lõpus asuval tühermaal oleva korstna. Korstna lõhkamise avalduse esitas Kaitseväele korstna omanik, Võru ettevõte OÜ Luha AV.

Lõhkamise abil kukutavad kaitseväelased korstna sobival ajahetkel valitud ohutus suunas. “Nupule vajutatakse” 02.02.2012 kell 14.00, siis paneb elektri-impulss korstnasse paigaldatud lõhkeaine plahvatama ja plahvatuse tagajärjel variseb korsten kokku. Poole sekundi jooksul käib kaks plahvatust, esimene on valjem ja teine vaiksem.

“Selliseid objekte ei pakuta kaitseväelastele lõhkamiseks eriti tihti. Võrus ootab varistamist veel kaks korstnat aga see korsten eriline selle poolest, et ta on meie jaoks erakordselt kõrge. Oleme Võrus 2011. aasta maikuus varistanud 22 meetrise korstna aga see on 55 meetri kõrgune,” rääkis lõhketööde üldjuht, lipnik Uku Laul Kuperjanovi jalaväepataljonist. Siiski ei maksa sõja- ja märulifilmidest nähtud vaatemängulisust vaatama tulevatel huvilistel oodata. „Ühekorraga langeb lihtsalt 800 m³ telliskive“, selgitas lipnik Laul.

Plahvatuse hetkel lendavad telliskivikillud maksimaalselt 20-30meetri kaugusele sest ümber korstna ehitatavad kaitseväelased killuvarje ehk puidust seina, mis takistab lõhkeaine plahvatusest hoo sisse saanud telliskivikildudel kaugemale paiskuda.

Tegevusest tingitud piirangud Võru elanikele või huvilistele on seotud otseselt varistamise ala ja ajaga. Korstnat ümbritsev ala piiratakse 24 tundi enne varistamist 100 meetri raadiuses. Ohutu ala huvilistele on tähistatud Luha tänavale asub 200 m kaugusel korstnast. Julgestajad on paigutatud ümber korstna 150-200m raadiuses, nende käitumisjuhised on kõigile kohalviibijatele kohustuslikud, et oleks tagatud ohutu varistamine. Loe edasi: Kaitseväelased lõhkavad Võrus korstna

Tuhat talitantsijat välgutab Viljandis pakasele taldu

Neljapäeva õhtul Pärimusmuusika Aidas avatava 3-päevase Viljandi talvise tantsupeo kulminatsioonina astub laupäeval pakaselisel Vabaduse platsil tantsusõõridesse üle tuhande inimese.

14. korda peetava talipeo eestvedajad on algusest peale tahtnud iselaadse ettevõtmisega näidata, et tantsust saab rõõmu ja tervist ammutada igasugustes oludes. Peakorraldaja Vaike Rajaste sõnul pole tegelikult suurt vahet, kas tantsitakse soojas toas või pakaselisel linnaväljakul. „Peaasi, et hing on lusti täis,“ sõnas ta.

Kuigi Eesti vanima ja suurima talvise tantsupeo ajaloos on folkloorseid tantse ette võetud nii lumes kui poris, möönis Rajaste, et selleks korraks ennustatav 30-kraadine külm on erakordne. „Tuleb tunnistada, et nii madala temperatuuriga pole me varem rinda pistnud, aga vaevalt me jänni jääme. Vähemalt pole siiani ükski registreerunu teatanud, et ta külma pärast tulemata jätab.“

Eile lõunaks oli internetis end laupäevasele suurele ühistantsimisele kirja pannud 1006 tantsijat 78 rühmast, mida on mõnevõrra rohkem, kui eelmistel aastatel. Et tänavu möödub 110 aastat tantsutaat Ullo Toomi sünnist, on esitamisele tulev repertuaar valitud tema 1953. aastal ilmunud raamatust «Eesti rahvatantsud». Loe edasi: Tuhat talitantsijat välgutab Viljandis pakasele taldu

Kultuurkapital tunnustas Rakvere kultuuri ja sporti

Reet Tomband koos kunstnik Riho Hütiga lastejoonistusi tutvustamas.

Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp hindas kõrgelt Rakvere kultuuri ja sporti, andes esmaspäeval Porkunis toimunud tänuõhtul nii Lääne-Virumaa kultuuripärli kui neli maakondliku kultuurkapitali ekspertgrupi aastapreemiat Rakvere kultuuri- ja spordielutegelastele.

Lääne-Virumaa Kultuuripärl 2011 tiitliga pärjati Elo Üleoja – koorijuht ja muusikaõpetaja, kammerkoor Solare, Virumaa poiste- ja tütarlastekoori juhataja, XI noorte laulu- ja tantsupeo lastekooride üldjuht, Rakvere Reaalgümnaasiumi muusikaõpetaja.

„Järjepidevuse“ auhinnaga tunnustati Rakvere Spordikooli direktorit ja treenerit Jaak Vettikut, kes on viinud maakonna spordi üleriigilisele ja rahvusvahelisele tasandile.

„Elurõõmu“ auhind läks Lääne-Virumaa keskraamatukogu lasteosakonna juhatajale Reet Tombandile kirjanduse aktiivse propageerimise eest laste ja täiskasvanute seas.

„Loomingu“ auhinnaga tunnustati Rakvere Muusikakooli direktorit Toivo Peäsket, kes on kogu elu pühendanud muusikale.

„Pühendumuse“ aastapreemia sai Marko Torm Rakvere ööjooksu korraldamise eest.

Mullu pälvis Lääne-Virumaa kultuuripärli tunnustuste BC Rakvere Tarvas korvpallitreener Andres Sõber.

Estoloppet peaks pühapäeval jätkuma teise etapiga

Eelmise aasta maratoni võitja Indrek Tobreluts

Pühapäeval toimub 15. Tamsalu-Neeruti maraton, mis on ühtlasi Estoloppeti sarja teine etapp. Lähe 46 km pikkusele vabatehnika distantsile antakse kell 11.00. Lühemale ehk 25 km trassile minejad alustavad sõitu 15 minutit hiljem.

Maratoni peakorraldaja Vahur Leemetsa sõnul on võistluse ettevalmistus täies hoos. Kuna selle nädala teises pooles on oodata üsna krõbedaid külmakraade, siis maratoni toimumise lõplik otsus sünnib neljapäeval. Selleks hetkeks on olemas ka nädalavahetuse detailne ametlik ilmaprognoos. Ühtlasi pikendatakse neljapäevani ka eelregistreerimist veebilehel www.sportinfo.e.

Suusamaratoni toimumiseks peab tunnetatavat külma olema miinus 25 kraadist vähem. «Olulisteks teguriteks on tuul ja pilvisus – näiteks on 4 m/s puhuva tuule ja pilvise ilma korral reaalne miinus 17-kraadine temperatuur tunnetatav miinus 26-kraadisena ,» märkis Leemets.

Mullu ületas Tamsalu-Neeruti suusamaratoni pika distantsi finišijoone 635 suusatajat ning lühikese distantsi läbis 205 suusatajat. Estoloppeti suusamaratonidele on võimalik registreeruda veebilehel www.sportinfo.ee.

Koolijütse kutsutakse karikatuure joonistama

Hendrik Pajula karikatuur 2009. aasta võistlusel

Tartu Kunstigümnaasium ja MTÜ Variku Noortekeskus kuulutavad välja koolinoorte karikatuurivõistluse “Mida naerad, koolijüts?”.

Selle aasta teemaks on reisimine. Oodatud on must-valged originaaltööd formaadiga 210×297 mm (A4). Tööde arv on piiramatu. Iga töö tagaküljele tuleb kirjutada oma ees- ja perekonnanimi, kool, klass ja aadress.

Tööd tuleb saata või tuua 1. aprilliks 2012 Tartu Kunstigümnaasiumi aadressil Aianduse 4, 50110 Tartu, õpetaja Paul Kunman. Töid ei tagastata. Parimaid töid auhinnatakse ning esitletakse näitusel.

Koolinoorte karikatuurivõistlus “Mida naerad, koolijüts?” toimub juba kahekümnendat korda.

Viljandi Lastekaitse Klubi tunnustas vanemahariduse edendajat

Viljandi Lastekaitse Klubi rändauhinna pälvis tänavu lastevanemate kooli looja, psühholoog Merike Kuivits.

Viljandi Lastekaitse Klubi auhind rändas esmaspäeval edasi lastevanemate kooli loojale Merike Kuivitsale.

„Klubi soovis oma auhinnaga tunnustada psühholoog Merike Kuivitsa kümne aasta pikkust tööd lastevanemate koolitamisel,“ ütles Viljandi Lastekaitse Klubi liige – tugikeskuse koordinaator, Viljandi maavalitsuse lastekaitse peaspetsialist Margit Pajo.

Lastevanemate kool tegutseb Viljandi huvikooli juures. Aastate jooksul on koos käinud 23 püsigruppi ning koolitustsükli lõpetanutele on välja antud üle 300 tunnistuse.

Esmaspäeval, 30. jaanuaril nõustamis- ja õpiabikeskuses Vasem-Parem aset leidnud tseremoonial tänasid lastekaitse klubi esindajad Margit Pajo ja Marika Poolakese Merike Kuivitsat ning soovisid talle edu ja jõudu selle tänuväärse töö jätkamisel. Auhinna andis üle eelmisel aastal esimesena taolise tunnustuse pälvinud psühholoog Ene Raudla.

Viljandi Lastekaitse Klubi logost inspireeritud kuju on rändauhind ning see antakse kord aastas tublile koolitajale, nõustajale või kursuste organiseerijale, kelle töö tulemusena on maakonna vanemaharidus sammu edasi astunud. Keraamik Raivo Koidu valmistatud inglitiibadega kuju kannab edasi mõtet, et iga laps võib olla ingellikult hea, kui teda osata õigesti kasvatada.

Rändauhinna annab Merike Kuivits aasta pärast edasi järgmisele tunnustatule, kuid mälestuseks jääb talle pisike puidust süda, mis on kaunistatud lastekaitse klubi logoga.

1988. aastal Viljandi Lastekaitse Liidu nime all loodud Viljandi Lastekaitse Klubi liidab erinevate erialade inimesi, kes tegutsevad vabatahtlikult. Praegu kuulub klubisse 15 liiget. Lastekaitse Liidu tugikeskusena tegutsev klubi lähtub eesmärgist aidata kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele.

Allikas: viljandimaa.ee

Rõuges hakatakse purakat jahtima

Juba sel laupäeval toimub Rõuge Suurjärvel kalapüügivõistlus Rõuge Purakas 2012!

Kalapüügivõistlus käib kõige raskema kala püüdmise peale. Lisaks toimuvad püügivõistluse ajal pealtvaatajatele ja lastele erinevad talimängud ning –võistlused.

Registreerimine võistlustele algab kell 9.00. Purakaid tohib järvest püüdma hakata kell 10.00 ja purakad peavad olema püütud hiljemalt kell 13.00. Autasustamine toimub orienteeruvalt kell 14.00.

Võistlejad ega külalised korraldajate sõnul nälga kartma ei pea. Võistluste ajal pakutakse suppi ja pirukaid. Külmakartlikud saavad end soojendada kuuma teega.

Kaasa lubatakse võtta ka hulgaliselt kingitusi tublidele kaluritele. Kingitused saab asetada auhinnalauale või jagada järvel enda arvates kalapüügiga tegelevatele isikutele.

Rohkem infot leiab siit.

Doonoripäevad veebruaris Tallinnas ja Harjumaal

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab Tallinnas ja Harjumaal järgmised doonoripäevad ja kutsub nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama:

* kolmapäeval, 8. veebruaril kell 9.30-14.30 Tallinna Tehnikaülikoolis (Ehitajate tee 5, Tallinn);
* reedel, 10. veebruaril kell 10.00-13.00 Baltika Kvartalis (Veerenni 24, Tallinn);
* kolmapäeval, 15. veebruaril kell 14.30-18.00 Kuusalu Rahvamajas (Keskväljak 10, Kuusalu);
* reedel, 17. veebruaril kell 10.00-13.00 Järve Selveris (Pärnu mnt 238, Tallinn);
* neljapäeval, 23. veebruaril kell 9.30-14.30 Keila Tervisekeskuses (Paldiski mnt 17, Keila).
Loe edasi: Doonoripäevad veebruaris Tallinnas ja Harjumaal

Võru meistrid ehitasid Norra rallimeeskonnale bussi

Eile saadeti Võrust Norra poole teele sealse ringrajameeskonna tellimusel ehitatud liikuv remonditöökoda koos meeskonnale kohandatud puhkeruumidega.

Liikuv remonditöökoda ehitati AS Sebe Võru remondiosakonnas, kus samasuguseks eesmärgiks ümberehitatud mitmete funktsioonidega masin valmis ka eelmise aasta mais.
Mullu ehitatud buss oli samuti Võrus hoolduses, seega saadeti eile Võrust teele kaks liikuvat töökoda.

Võru maavanema Andres Kõivu sõnul on väga tervitatav, et Sebe juht Hugo Osula on leidnud Võrumaa meistritele taolisi insenertehnilisi lahendusi nõudva töö. “Võrumaale on kõige tähtsamad töökohad, kui siin pole noortele pakkuda tööd, siis nad lahkuvad ja koos nendega lahkub järk-järgult ka Võrumaa tulevik,” sõnas Kõiv.

Tema sõnul on kõik ettevõtmised, mille käigus valmib keerukas toode, mis müüakse Eestist välja, suurepärane.

“See, et taolisi lahendusi töötatakse välja ja ehitatakse valmis Võrumaal, on suurepärane. Kiidan ettevõtte juhti ja tublisid mehi, kes head tööd
teevad,” lausus maavanem.

Rakvere kutsub ohvitsere teenistuse ajaks linna elama

Viru Maleva staabi õppeklassis toimus Rakvere linnapea Andres Jaadla ning Lääne-Virumaal teenivate ja Rakveres elavate ohvitserkonna esindajate kohtumine. Kohtumise avas malevapealik kapten Rein Luhaväli, kes tutvustas linnapeale kohalolevaid maleva juhatuse liikmeid ning Kirde Kaitseringkonna ohvitsere ja allohvitsere.

Seejärel sõna saanud linnapea väitis, et Eesti ohvitserkond – ohvitserid ja allohvitserid – on kogukonna haritud eesliin. „Liiga palju räägitakse ja
tegeletakse igapäevaste tööülesannetega ning väga vähe vaba aja veetmisest ja seltsielust peredega,“ nentis Andres Jaadla. Rakvere on tugev
kultuuriline ja seltsielu keskus ning olemasolevate võimaluste ja perspektiivide tutvustamiseks ning ohvitserkonna osa esile tõstmiseks oligi
kohtumine kavandatud. Linnapea sõnul on Rakvere linnal on plaan kaasa aidata teenistusajal “autos elamise” vähendamisele ja selle lõpetamise deviisiks oleks – teenistusaja jooksul elupaigaks Rakvere!  Linnapea tutvustas lasteaedade ja elurajoonide rajamise perspektiive ning Rakvere haigla
juurdeehitust, Rakvere Ametikooli ümbruse rekonstrueerimist, teatrikino ja Targa Maja ehituse perspektiive.

Vastates esitatud küsimustele rääkis linnapea konkreetsemalt laste mänguväljakute loomise kavadest ja koostöö võimalustest Rakvere teatriga.
Kasulikuks loeti linnapea ettepanek paremini valgustada Rakveres planeeritavate ürituste aega ja sisu ning rahvaülikoolis pakutavaid võimalusi Kirde Kaitseringkonnas.

Kohtumist lõpetades soovis Rakvere linnapea Andres Jaadla aktiivselt organiseerunud ohvitserkonda, kes koos oma peredega aitaks linnal ellu viia
püstitatud plaane ning seega tagada ka oma pereliikmetele mugavam ja turvalisem elukeskkond.

Suure külmaga ei toimu elektrikatkestusi

Vältimaks olukorda, kus kliendid võivad jääda külmal ajal pikemalt elektrita, jätab Jaotusvõrk -15 °C ja külmema ilma korral ära elektrivõrgu plaanilised tööd, mille tegemiseks on vajalik elektrikatkestus, teatab Eesti Energia.
Tööde toimumise otsustab Jaotusvõrk igal hommikul lähtudes veebilehel www.emhi.ee avaldatud temperatuuridest. Kui plaaniline katkestus jääb külma tõttu ära, teavitab ettevõte kliente uuest katkestuse ajast.

Lõppes talvine lindude rahvaloendus

Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2012 vaadeldi 28. ja 29. jaanuaril esialgsetel andmetel üle 25 000 linnu.Oma vaatlused on edastanud 1152 linnusõpra ning aialinnuvaatlusi tehti rohkem kui 760 paigas üle Eesti. Prognoositavalt pea poole suurem vaatlejate arv tõstab kogutud andmete väärtust ja edaspidi võib teha üha usaldusväärsemaid järeldusi meie talvituvate aialindude liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste kohta.
Loe edasi: Lõppes talvine lindude rahvaloendus

Muinasjutuvestmine Sänna raamatukogus

19. veebruaril kell 18 toimub Sänna raamatukogus muinasjutuvestmise õhtu.
Muinasjutte pajatab tuntud jutuvestja, noortekoolitaja ja lektor Erki Kaikkonen. Muusikalise poole eest kannab hoolt Polina Tserkassova, kes esitab erinevatel puhkpillidel (flöödid ja Eestis haruldane prantsuse torupill) keskaegset vanamuusikat.

Nii kaua kui on elanud inimene, on elanud temas ka huvi ja armastus lugude vastu. Tänapäeval vestavad lugusid raadio, televiisor, ajalehed, raamatud ja internetiavarused. Ennemuiste tõid lugusid inimesteni jutuvestjad. Lugusid, põnevaid lugusid, neid, mis puudutavad meis uinunud tundeid…

…selleks ongi olemas (muinas)jutuvestja, kelle tänulikeks kuulajateks on inimesed igas vanuseastmes! Loe edasi: Muinasjutuvestmine Sänna raamatukogus

Valgevene duo GURZUF annab Võrus kontserdi

Tuline Valgevene duo GURZUF – akordionist Egor Zabelov ja trummar Artem Zalessky annavad kontserdi neljapäeval, 2. veebruaril 2012 kell 19 Võru kultuurimajas Kannel.

Veebruari esimestel päevadel viibib Eestis kirglikku ja eksperimentaalset akordionimuusikat viljelev Valgevene duo Gurzuf. Rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud ansambel esineb kontsertide ja töötubadega Tallinnas, Võrus, Tormas ja Tartus.

Minskist pärit duo seob oma muusikas nii jazz`i, pungi, hip-hop`i kui post-rock`i elemente, laiendades akordioni kasutamise võimalusi läbi sämplingute ja elektrooniliste efektide. Ansambel esindas Valgevenet Londonis toimunud võistlusel “Global Battle of the Bands” 2007. aastal ja on sellest hetkest alates andnud arvukaid kontserte Hollandis, Austrias, Šveitsis, Portugalis, Ukrainas ja mitmelpool mujal Euroopas nii väiksemates klubides kui ka juba rahvarohkematel festivalidel.

Gurzuf on Valgevene duo, kes sünteesib oskuslikult nii progerokki, minimalismi kui traditsoonilisemat akordionimuusikat, uuendades ja laiendades seeläbi akordioni võimalusi muusikainstrumendina. Lisaks trummidele ja akordionile kasutavad nad elektroonilisi effekte ja sämpleid, samuti on kontserdil olulisel kohal visuaalid. Slaaviliku temperamendi ja energiaga mängitud kontserdid garanteerivad võimsa elamuse ja panevad publiku unustama, et tegu on vaid kaheliikmelise bändiga. Nende esinemine on muusikalise intensiivsuse poolest nagu üks korralik /rollercoaster/`i seanss, kus kinnisilmi kogetakse nii meloodilist ilu, rütmilist ekstaasi kui musitseerimise intensiivset ja ekspressiivset valu. Kõik see tuuakse publikuni unustamata hetkekski rock’n’rolli ehedat iseloomu.

Duo tekkis 2005. aastal, kui Egor Zabelov ja Artem Zalessky omavahel Minskis kohtusid. Akordioni eksperimentaalse kasutusviisi poolest võiks Egori võrrelda soomlaste kuulsuse Kimmo Pohjoneniga, suurim erinevus on aga see, et Gurzuf ei kasuta elektroonilisi rütme, vaid ainult laivtrumme. Gurzufi esimene tunnustust pälvinud album lindistati 2007. aastal Mosfilmi stuudios, see tuli välja 2009 ning kandis nime “Non-existent-movie”. 2006. aastal Valgevene muusikaauhindade jagamisel tunnustati Gurzufi kui “Aasta läbimurdja” ja “Aasta professionaalseim artist”. Gurzuf esindas Valgevenet Londonis toimunud võistlusel “Global Battle of the Bands” 2007. aastal ja on sellest hetkest alates andnud arvukaid kontserte Hollandis, Austrias, Sveitsis, Portugalis, Ukrainas ja mitmel pool mujal Euroopas nii väiksemates klubides kui ka juba rahvarohkematel festivalidel.

Vaata ja kuula Gurzufi:

http://www.youtube.com/watch?v=b7XZUpNbEwY&feature=related 
http://www.youtube.com/watch?v=qMW82ne9MXs&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=JOHFdpHuCEs&feature=related

Piletid hinnaga 5 EUR ja 4 EUR eelmüügis k/m Kannel kassas (tel 786 8676) ja Piletilevi müügikohtades üle Eesti.

Pikendus: Täna on viimane päev e-rahvaloenduseks

Statistikaamet pikendab elanikkonna suure huvi tõttu e-rahvaloendusel osalemise võimalust ööpäeva võrra. Internetis saab rahvaloendusel osaleda 1. veebruaril kella 23.59-ni.

„Viimased päevad on näidanud, et osa inimesi on e-rahvaloendusel osalemise jätnud viimasele hetkele. Et igaüks saaks endale kõige sobivamal viisil loendusel osaleda, pikendamegi e-loendust ühe ööpäeva võrra,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Kui e-rahvaloendusel osalemine on jäänud varem pooleli, siis palub Statistikaamet ankeedid lõpuni täita ja kinnitada. „Kõige siiramad tänud Eesti inimestele, kes on juba andnud suure panuse rahvaloenduse õnnestumiseks,” lisas Potisepp. Loe edasi: Pikendus: Täna on viimane päev e-rahvaloenduseks

Paide Linnavalitsus ootab kandidaate andeka lapse stipendiumile

Paide linnavalitsus ootab kuni 6. veebruarini 2012 ettepanekuid heategevusliku sihtkapitali „Andekas laps“ 2011. aasta stipendiaatide kohta ning kutsub inimesi üles annetuste näol sihtkapitali tegevust toetama.

Ettepanekuid toetuse saamiseks võivad teha kõik inimesed, asutused, ühingud, organisatsioonid ja äriühingud, esitades vabas vormis avalduse ning kandidaadi iseloomustuse.

Paide teeneka maleõpetaja Hillar Hanssoo pärandvara põhjal asutatud sihtkapitali eesmärk on toetada Paide linnas elavaid andekaid lapsi saavutuste ja tulemusliku tegevuse eest. Nõukogu poolt läbivaadatud ja linnavalitsuse poolt kinnitatud toetused antakse üle 24 . veebruaril Eesti Vabariigi  aastapäevale pühendatud pidulikul kontsert-aktusel Paide Raekojas.

Ettepanekuid stipendiaatide osas saab teha 6. veebruarini kirjalikult Paide linnavalitsusse Pärnu tn 3 märksõnaga „Andekas laps“ ning samuti välkpostitsi paide@paide.ee .

Esimesed preemiad Paide linna andekatele lastele maksti sihtkapitalist välja 2004. aastal. Sihtkapitali on aastate jooksul raha annetanud paljud linlased ning siinsed ettevõtted. Sihtkapitali arveldusarve SEB Pangas on 10030228771016.

Muinasjutud Sännas

19. veebruaril algusega kell 18 toimub Sänna raamatukogus muinasjutuvestmise õhtu.

Muinasjutte pajatab tuntud jutuvestja, noortekoolitaja ja lektor Erki Kaikkonen. Muusikalise poole eest kannab hoolt Polina Tserkassova, kes esitab erinevatel puhkpillidel (flöödid ja Eestis haruldane prantsuse torupill) keskaegset vanamuusikat.

Nii kaua kui on elanud inimene, on elanud temas ka huvi ja armastus lugude vastu. Tänapäeval vestavad lugusid raadio, televiisor, ajalehed, raamatud ja internetiavarused. Ennemuiste tõid lugusid inimesteni jutuvestjad. Lugusid, põnevaid lugusid, neid, mis puudutavad meis uinunud tundeid…

…selleks ongi olemas (muinas)jutuvestja, kelle tänulikeks kuulajateks on inimesed igas vanuseastmes!

Lood viivad kuulajaid kaugete aegade Eestisse, Skandinaaviasse, Iirimaale või kaugemalegi maailma. Iga lugu kannab endaga õpetust eluks kaugetest aegadest.

Esinejate poolt loodav soe atmosfäär ja kaasahaarav muusika aitab olla rohkem avatud ja tabada jutustatavate lugude mõtet.Kuigi enamasti on muinasjutuvestja lemmikpublikuks esimesed kooliklassid või noored, kellel veri vemmeldamas sees, siis muinasjutuvestmise žanr ei ole ainult noortele, see sobib väga hästi kõigile täisealistelegi, kes ongi valdavalt avalikemuinasjutuvestmiste tavaliseks publikuks.

Kui soovid vaheldust, muutust või täiendust talvistesse pakasest paukuvatesse lühikestesse päevadesse, siis võid edasi piiluda, mida Elu toob…

Muinasjutuvestmise õhtu on tasuta. Võta kaasa head-paremat teelauale.

Kirjandusõhtut toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm

Sänna Kultuurimõis
www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

 

Rõuge jääväljak on avatud

Rõuge jääväljak on avatud! Kohapeal on olemas ka treener ning uiskude laenutus. Teisipäeval, neljapäeval, reedel ja pühapäeval teostatakse jää hooldust. Uiskude laenutamine esmaspäeval ja kolmapäeval spordihoone keldrikorrusel 1 tund = 1 euro. Jääväljaku kasutamine tasuta.Väljaku ajad:

Esmaspäev
15.30 – 19.00 Vaba jää (olemas treener, uiskude laenutus)
19.00 – 21.00 Hoki treening

Kolmapäev
15.30 – 19.00 Vaba jää (olemas treener, uiskude laenutus)
19.00 – 21.00 Hoki treening

Laupäev
11.00 – 14.00 Vaba jää
14.00 – 16.00 Hoki treening

Jääväljaku infotelefonid: Jaak Pächter – 506 5450; Toomas Raju – 510 4900.
Uiskude laenutamine: Aivar Heitur – 5332 1687.
Uiskude teritamine: Kaidur Kahu – 513 8773.

NB! Palutakse jälgida jääväljaku infosilte. Kui on väljas tahvel kirjaga “Jääle minek keelatud”, siis tuleb ka seda järgida!

Hewlett Packard toetab SOS Lasteküla sülearvutite ja printeriga

HP Eesti esindus toetab kolmandat korda SOS Lasteküla, seekord sülearvutite ja suurema grupitöö printeriga SOS Lasteküla Eesti keskkontorile. Igal aastal on HP kaasanud projekti ka Microsoft Eesti, kes on aidanud tarkvaralitsentsidega ning Elioni (endise Microlinki), kes on aidanud seadmete ülespanekul.

„Oleme toetanud SOS Lasteküla kolm aastat järjest, kasutades oma jõulupeo ja –kinkide eelarvet ehk kaudselt on toetajateks ka meie kliendid ning koostööpartnerid,” ütles HP Eesti esinduse juht Mart Engelbrecht. „Meil on Eestis hästi läinud ning seetõttu otsustasime toetada neid, kes kõige rohkem tähelepanu ja aitamist vajavad – vanemateta lapsed,” lisas Engelbrecht.

„HP kui globaalne Ameerika ettevõte hoolib keskkonnast, kus tegutsetakse. Otsisime partnerit kellel oleks visioon pikema aja peale, et saaksime selle toetuse muuta iga-aastaseks. SOS Lasteküla valisime seetõttu, et neil on organisatsioonina selge eesmärk,” selgitas Engelbrecht.

SOS Lasteküla tegevjuht Margus Oro: „Usun, et ka Eesti heategevusse on saabunud ajad, kus toetatakse partnereid, kellega tahetakse teha pikemaajalist koostööd. HP on meid aidanud kõige paremal moel, ta on varakult meie vajadused välja selgitanud ning soovitu täpselt ka kohale toimetanud. HP toetusest võidavad meie lapsed ja SOS Lasteküla organisatsioon. Vaatamata sellele, et arvutid on osa meie igapäevaelust, jääksid need ilma toetajateta meile vajalikus mahus kättesaamatuks.“

HP Eesti toetas esimesel korral Keila Lasteküla algklassi arvutiklassi sisustusega, teisel korral SOS Eesti keskkontori serveri ja töökoha arvutitega. Hewlett-Packard loob uusi tehnoloogilisi võimalusi inimeste, ettevõtete, valitsuste ja ühiskonna sisukaks mõjutamiseks. Maailma suurima tehnoloogiafirmana pakub HP klientide vajaduste lahendamiseks printimist, isiklikku arvutikasutust, tarkvara, teenuseid ning IT-infrastruktuuri hõlmavat toote- ja teenusevalikut.