Väike-Maarja rahvamajal on uus juhataja

Alates tänasest töötab Väike-Maarja rahvamaja juhatajana Kalev Pärtelpoeg (pildil).

Uuelt rahvamaja juhatajalt oodatakse Väike-Maarja rahvamaja tegevuse juhtimise, kultuuriürituste, isetegevus- ja huvialaringide töö ning elanikkonna vaba aja veetmise korraldamise kõrval ka kaasaaitamist kohaliku seltsielu edendamisele.

Kalev Pärtelpoeg on seni töötanud kultuuri-, huvitegevus- ja noorsootööjuhina mitmel pool Jõgeva- ja Järvamaal ning korraldanud meelelahutusüritusi laiemalt üle Eesti.

Eelmise aasta augustikuus korraldati ümber seni ühise juhtimise all tegutsenud Väike-Maarja valla rahvamaja struktuur. Valla rahvamaja senine direktor Ville-Markus Kell lahkus ametist 1. augustist. Väike-Maarja ja Simuna rahvamaja jätkasid kumbki omaette valla hallatava asutusena ja oma põhimäärusega. Simuna rahvamaja tööd asus juhtima seni kunstilise juhina töötanud Auli Kadastik. Väike-Maarja rahvamajas jätkas kunstilise juhina Heli-Liivia Komp ning vallavalitsus kuulutas sügisel välja konkursi juhataja leidmiseks.

Koolitus Raplas “Metsaomanik ja maksud”

Neljapäeval, 5. jaanuaril kella 10-13 toimub Rapla maavalitsuse suures saalis (Tallinna mnt 14) metsaomanikele koolitus „Metsaomanik ja maksud.“

Koolitusel räägitakse füüsilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisest metsamaterjali ja kasvava metsa raieõiguse müügil jt õigusaktidest metsa maksustamisel ning antakse selgitusi tulude deklareerimise ja kulude mahaarvamise reeglite osas.

Lisainfo: Evelin Huul, Erametsakeskuse koolitusspetsialist, tel 683 6066, e-post evelin.huul@eramets.ee.

Õige aeg on registreerida ülipopulaarsele
Võhandu maratonile

Foto: vesipapp.ee

21. aprilli varahommikul saab stardi üks kauneim ja karmim aerutamismaraton Euroopas – Võrust Tamula järvelt alguse saav VII Võhandu maraton.

Võhandu maraton on suurepärane võimalus aerutamiselamuse hankimiseks Eestis. Läbida tuleb 100 kilomeetrit ühe päevaga huvitaval ja ekstreemseid momente pakkuval Võhandu jõel. See on aukartust äratav väljakutse kõigile aerutamishuvilistele.

Startides Võru linnast Tamula järvelt on jõekaldad esmalt madalad. Pärast mõnetunnist aerutamist muutuvad kaldad järk-järgult kõrgemaks ning jõgi jõuab ürgorgu. Ürgorg on liigendatud paljude lisaorgudega ning ääristatud järskude metsaste kallastega ja arvukate püstloodsete liivakivipaljanditega. Maratoni viimases osas muutuvad jõekaldad taas madalamaks. Jõel sõites avanevad suurepärased vaated põlismetsadele ja niitudele ning liivapaljanditele, mida vanarahvas nimetas müürideks.

Aegade jooksul on jõele ehitatud kokku seitse vesiveskit. Neist mõnedest on jäänud järgi vaid varemed, aga just nende veskitammide läbimine lisab maratonile paraja portsu adrenaliini.

Aeruta osavõtjana või ela omadele kaasa otse jõekaldal – üritus on seda väärt!

Sõitu on võimalik jälgida ka reaalajas internetis.

Täpsem Info ja registreerimine maratonile toimub: www.vohandumaraton.ee

Kreeka tantsud Tartu tantsuklubis

Olavi Kõrre tantsimas.

4. jaanuaril kella 20-24 Tartus Tiigi seltsimajas kreeka tantsud.

Aasta esimeses Tartu tantsuklubis on huvilistel võimalus õppida kreeka rahvatantse Olavi Kõrre (buzuki, viiul) juhendamisel. Tegevmuusik ja Pärnu tantsuklubi eestvedaja Olavi Kõrre on aastaid tegelenud süvitsi kreeka rahvamuusikaga, mistõttu on ta lahkel meelel nõus oma kogemusi jagama tantsuhuvilistele ja rahvamuusikutele.

Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud!

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2012. aastal kella 20-24 Tiigiseltsimajas (Tiigi 11, Tartu):
4. jaanuaril, 18. jaanuaril, 1. veebruaril, 15. veebruaril, 29. veebruaril, 14. märtsil, 28. märtsil, 11. aprillil, 25. aprillil, 9. mail, 23. mail, 12. septembril, 26. septembril, 10. oktoobril, 24. oktoobril, 7. novembril, 21. novembril, 5. detsembril ja 19. detsembril. Erandiks on suvekuud (juuni, juuli ja august), mil tantsuklubisid ei toimu.

Lisateave tel 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Eurütmia kursus Keilas

6. jaanuaril kella 18-20 ja 7. jaanuaril kella 10-14 saab erakoolis Läte (Kruusa 23, Keila) teoks Norras tegutseva eurütmisti Epp Vainu eurütmiakursus lastevanematele ja õpetajatele.

Kursus on avatud kõigile huvilistele: nii neile, kes eurütmiat varem teinud, kui ka neile, kel alles uudishimu proovida, mis selle põneva nime taga on. Kursuse osalustasu on 25 eurot. Kursust korraldab haridus- ja kultuuriselts Läte.

Kõik Elav on liikumises. Oma igapäevases liikumises kasutame me vaid väga väikest osa liikumis- ja liigutusvõimalustest. Eurütmia (kreeka keeles eu – ilus ja harmooniline, rythmos – liikumine) on liikumiskunsti vorm, kus püütakse kõne ja muusika teha nähtavaks liikumise abil. Kui võimlemine arendab inimest füüsiliselt, siis eurütmia toetab sisemiselt, süvendades tähelepanu- ja keskendumisvõimet ning keele- ja muusikataju. Rõõm ühisest terviklikust ja harmoonilisest liikumisest avardab enesetunnetust ja rikastab maailmatunnetust.

Registreerimine 3. jaanuarini: waldorf.keila@gmail.com või tel 5193 6673.

Pühapäeval mõtiskletakse Sännas, kas kool teeb õnnelikuks

Pühapäeval, 8. jaanuaril toimub Sänna kultuurimõisas haridusteemaline seminar “Kas kool teeb õnnelikuks?”

Seminaril osaleja võib olla lapsevanem, õpetaja, haridustöötaja või kodanik, kes soovib hariduse teemadel kaasa rääkida.
Rohkem infot seminari kohta leiab siit: http://www.waalaskala.com/sites/www.waalaskala.com/files/attachments/20120108-sanna.pdf

Seminaril osalemiseks on kindlasti vajalik registreerida: ragnar@uninet.ee või tel 5326 8358 Ragnar Kurm.

Rakvere otsib konkursiga metsapealinna tunnuslauset

Rakvere linn kandideerib 2012. aastal Eesti metsapealinna tiitlile. Seoses sellega kuulutab Rakvere linnavalitsus välja tunnuslause konkursi „Rakvere metsapealinn 2012″.

Konkursi eesmärk on leida Rakvere linnale metsapealinna aastat iseloomustav ainulaadne tunnuslause, mis peaks olema lihtne, omapärane, lahe, meeldejääv ning kandma endas huvitavat ja positiivset sõnumit. Tunnuslauset peab olema võimalik kasutada Rakvere linna tutvustamiseks suulises ja kirjalikus vormis, reklaamtrükistel, üritustel ja esinemistel. Tunnuslause peaks olema esitatav ka vähemalt inglise keeles.

Kõik konkursitööd peavad olema märgistatud autori nime ja kontaktandmetega. Konkursitööd tuleb saata 6. jaanuariks e-posti aadressil: linnavalitsus@rakvere.ee või kinnises ümbrikus aadressil Tallinna 5, Rakvere 44306, varustatuna märgusõnaga „Metsapealinn” .

Konkursist võivad osa võtta nii üksikisikud kui ka autorite kollektiivid. Konkursi võitjat tunnustatakse.

Konkursitööde hulgast valib võidutöö välja žürii.
Konkursi tulemused avalikustatakse Rakvere linna kodulehel.

Alanud aasta toob Rakverre ja Haapsalusse Eesti spordiaasta suursündmuse

Alanud aastal 3.-15. juulini peetakse Tallinnas, Rakveres ja Haapsalus kuni 19 aastaste noormeeste jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir.

U-19 EM-finaalturniir on Eesti jaoks ajalooline sündmus, sest tegemist on esimese jalgpalli EM-finaalturniiriga Eestis ning ühtlasi on see esimene kord, mil Eesti jalgpallikoondis mängib EM-finaalturniiril. Euroopa meister selgub 15. juulil A. Le Coq Arenal.

Turniirist teeb rahvusvaheline spordikanal Eurosport mitu otseülekannet, neist ühel päeval ka Rakveres peetavalt alagrupiturniiri kohtumiselt. Eurospordi vahendusel jõuab telepilt Aasia, Aafrika, Põhja- ja
Lõuna-Ameerika suurimate telekanaliteni. Alagrupiturniiri kohtumised toimuvad 3., 6. ja 9. juulil A. Le Coq Arenal,
Kadriorus, Rakveres ja Haapsalus, poolfinaalid 12. juulil ja finaal 15. juulil toimuvad A. Le Coq Arenal.

Pärnus märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva

Tänavu 4. jaanuaril, rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille 203. sünniaastapäeval kell 11 märgitakse Pärnu Pimedate Ühingus (Riia mnt. 15) ülemaailmset punktkirjapäeva. Antakse ülevaade punktkirja ajaloost ja räägitakse punktkirja õppimise vajalikkusest. Saab tutvuda punktkirja kirjutamise ja lugemise õppevahendite ning Eesti pimedate raamatukogus säilitatavate raamatuharuldustega.

Punktkiri ehk Braille kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri. Tänapäeval kasutatavat kuuepunktilist kirjasüsteemi esitles pime prantslane Louis Braille 1829. aastal. Seda kirja kirjutatakse paksemale paberile spetsiaalse tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Punktkirjakuvar aga võimaldab kirjutada Braille kirjas teksti ja lugeda arvutiekraanil olevat tavakirjas teksti punktkirjas.

Möödunud aasta lõpul valmis Tartu Emajõe Kooli õpetajate ja Eesti teiste punktkirjaasjatundjate koostööna riikliku programmi “Eesti keel ja kultuurimälu“ projekti “Punktkirja arendamine pimedatele“ raames punktkirjakäsiraamatu käsikiri. Selles on punktkirjamärkide kirjeldused ja selgitused, kuidas neid märke kasutada erinevates ainevaldkondades – keeled, matemaatika, füüsika, keemia ja muusika. Loe edasi: Pärnus märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva

Maarja-Magdaleena gildis tuleb Tajo Kadajase autorilaulude õhtu

14. jaanuaril algusega kell 18 toimub Pärnus Maarja-Magdaleena gildis Tajo Kadajase autorilaulude õhtu.

Tajo esitleb oma laululoomingu meloodilist või lüürilist poolt läbi aastate ja oma nelja erineva seni ilmunud sooloplaadi- ja ka päris uusi laule. Õhtu kavas on laulude tekstide autoritena esindatud Seili Ülper (Sessyly), Margit Peterson, Kristi Roots ja Triin Pajuväli (Zahir). Lisaks neile veel Viivi Luik, Jüri Üdi, Artur Alliksaar ja Rabindranath Tagore. Müügil ka kõik Tajo erinevad sooloplaadid, mis vahetavad omanikku a´5€ eest. Laule saadavad kidramees ja klahvkamees ansamblist Meie – Robert Vood ja Vladimir Petuhhov.

Veel esinevad: Evelin Laanesaar, Kristi Roots, Daivi Jõerand, Alari Papa Janson, Meelis Sarv ja Kalev Koidu (KoiduSarv) ja ehk isegi mõni üllatusesineja. Margit Peterson teeb oma ahjusooja luuleraamatu “Õitsvate pärnade alleel” presentatsiooni. Seekordne luule ja muusikaõhtu toimub ülemises saalis. Õhtut juhivad Hille Kõrgesaar ja Alari Papa Janson. Pilet kaks eurot.

Sõmerpalus otsitakse noori motokrossitalente

Motokrossipisikust nakatunud. Foto: Hannes Prikk
30. detsembril toimus esimene lastehommik Euroopa suurimas moto-sisehallis Adrenalin Arenal. Trennipäeval katsetasid juhendaja abiga esimest korda elus motokrossi 6 päris pisikest poissi. Pisut suuremad ja kogenumad said üheskoos sõitu harjutada suuremal rajal. Sarnastele lastehommikutele oodatakse edaspidi korra kuus kõiki uusi huvilisi.

Adrenalin Arena ja Motokrossipisiku koostöös plaanitakse regulaarselt leida motospordile noort pealekasvu ja harrastajaid. Sageli jääb motokross kättesaamatuks neile lastele, kellel pole pereliikmed sellega tegelemas, sest tehnika ja varustuse soetamine on kulukas. Sõmerpalu lastehommikutel pakutakse 3 – 7 aasta vanustele lastele sobival motokrossitsiklil, sobiva varustusega ja spetsiaalselt algajatele sobival rajal proovimise võimalust koos õpetussõnadega. Järgmine lastehommik toimub 13. jaanuaril 2011, kell 10 – 14.

Lisainfo: Hannes Prikk tel: 52 96 556, www.motokrossipisik.eu

Algas aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta

2012. aasta on aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta. See on meie kõigi võimalus mõtiskleda selle üle, kuidas eurooplased elavad kauem ja on tervemad kui varem, ning mõista vastavaid võimalusi.

Aktiivne vananemine saab anda beebibuumi põlvkonnale ja homsetele eakatele võimaluse, jääda tööle ning jagada oma kogemusi, olla ühiskonnas jätkuvalt aktiivne ja elada võimalikult tervislikult ja täisväärtuslikult.

See on ka võimalus säilitada põlvkondadevaheline solidaarsus kiiresti vananevates ühiskondades.

Poliitikute ja sidusrühmade ülesanne on parandada üldisi võimalusi aktiivseks vananemiseks ja iseseisvaks eluks, võttes meetmeid eri valdkondades, nagu tööhõive, tervishoid, sotsiaalteenused, täiskasvanuõpe, vabatahtlikutöö, majutus, IT-teenused või transport.

Euroopa aasta eesmärk on tõsta teadlikkust nimetatud teemadest ning parimatest moodustest nendega tegelemiseks. Kuid kõige tähtsam on kutsuda poliitikakujundajaid ja sidusrühmi endile eesmärke seadma ning vastavalt ka tegutsema. 2012. aasta peab jõudma aruteludest kaugemale; see peab andma käegakatsutavaid tulemusi.

Täpsemat infot aasta kohta leiab siit.

Teisipäeval avatakse Haapsalus rahvusvähemuste rahvariietes nukkude näitus „Minirahvariie”

 

Natalja Jampolskaja kompositsioon "Vene rahvalaul".

Teisipäeval, 3. jaanuaril kell 15 avatakse Läänemaa keskraamatukogu lugemissaalis rahvusvähemuste rahvariiete näitus „Minirahvariie”.

Kollektsioon sisaldab rahvuslikke rõivaid, mida näitusel kannavad Barbie nukud. Kostüümid nukkudele on valmistatud käsitsi, need vastavad kõikidele rahvuslikele kostüümi õmblemise normidele ning on näitlikud õppevahendid rahvuslike kostüümide kirjeldamisel. Kollektsiooni loomisel osalesid naised erinevatest rahvuskultuuriseltsidest üle Eesti: Tallinnast, Paldiskist, Pärnust, Haapsalust, Narvast. Näituse korraldas MTÜ Rahvusvähemuste naisteklubi „VEGA“. Haapsalu raamatukokku organiseeris näituse Natalja Jampolskaja.

Näitus jääb avatuks 31. jaanuarini. Kõik külastajad on väga oodatud!

Allikas: laanemaa.ee

 

Algas 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus

Täna, 31. detsembri esimestel minutitel algas Eestis üheteistkümnes rahva ja eluruumide loendus. Kuni jaanuari lõpuni saab loendusel osaleda internetis, alates veebruari keskpaigast külastavad kodusid rahvaloendajad.

„Algav rahvaloendus on ajalooline, sest esimest korda saavad Eesti inimesed valida, kuidas nad soovivad rahvaloendusel osaleda – täita küsimustiku jaanuarikuu jooksul internetis või oodata rahvaloendaja külastust alates 16. veebruarist,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

„Interneti teel küsimustiku täitmine on lihtne ja sellega saab hakkama igaüks, kes oskab arvutit kasutada Selleks on vaja vaid internetikasutamise võimalust ja  ID-kaarti, Mobiil-ID’d või internetipanga paroole,“ lisas Potisepp. Internetis saab loendusankeeti täita rahvaloenduse veebilehe www.REL2011.ee kaudu. Rahvaloendusel saavad enda kohta täita ankeeti kõik üle 15-aastased Eestis püsivalt elavad inimesed, laste eest täidavad ankeedi nende vanemad või hooldajad. Neid leibkondi, kes ei osalenud rahvaloendusel internetis, külastavad alates 16. veebruarist rahvaloendajad.

2011. aasta rahva ja eluruumide loendus koosneb kolmest osast – küsimused leibkonna, eluruumi ja isikute kohta. Loendusel uuritakse leibkonna koosseisu, eluruumi suurust ja seisukorda, inimese päritolu, keeleoskuse, hariduse ning töö kohta. Küsimustele vastamine võtab kaheliikmelisel leibkonnal aega umbes 45 minutit, iga järgneva inimese puhul lisandub veel 15 minutit.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) saavad Eesti alalised elanikud vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Toeta programmi Euroopa Noored tulevikku!

Aastaid Eesti noorte tegevusi toetav programm Euroopa Noored saab  läbi 2013. aasta lõpuks. Euroopa Komisjon on järgmiseks perioodiks teinud ettepaneku liita programm  teiste Euroopa Liidu haridusprogrammidega.

SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo koos enamiku kolleegidega teistest riikidest usub, et see otsus vähendab noorte võimalusi ja eraldi programmiga jätkamine on noortele oluline.  Liitudes facebook´i lehega Youth in Action Ambassadors ja jagades teistega oma kogemusi, saab  toetada noorteprojektide toetusvõimaluste jätkumist.

Euroopa Noored kutsuvad üles kirjutama ka meie europarlamendi liikmetele, et juhtida nende tähelepanu vajadusele programmi Euroopa Noored eraldiseisvaks jätkumiseks. Euroopa Parlament otsustab Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku üle, mille osaks on ka tulevased hariduse- ja noorteprogrammid.

Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogramm Euroopa Noored toetab 13-30-aastaste noorte mitteformaalset õppimist. Projektitaotlusi võivad esitada kõik mittetulundusühingud, avalik- õiguslikud asutused ja noortegrupid. Järgmine taotlustähtaeg on 1. veebruar. Sel aastal on noorteprojekte programmist toetatud 1,76 miljoni euroga.

Eestlane kirjutas raamatu Lätimaa eestlastest

On ilmunud Hannes Korjuse raamat „Lätimaal eestlasi otsimas”.

Lätis elab ligi 2500 eestlast. Arvude tagant inimesed välja ei paista, aga just neid tahakski näha – kes nad on, need Lätimaa eestlased ja mis elu nad elavad? Mis teed on neid Lätimaale viinud? Kas on tuldud omatahtsi, asjaoludest tingitult või väevõimuga sunnitult, nagu need eestlased, keda pärast Siberist tagasitulekut ei lastud enam Eestisse elama ja kes valisid seepärast Läti oma uueks elukohaks.

Neil Eesti päritolu inimestel, keda saatus on mingil hetkel  lühemaks või pikemaks ajaks Lätimaale toonud, ning ka neil, kes on seal paikseks jäänud, on mõlemast naabermaast kujunenud erineva kangusega emotsioonid. On neid, kellele Lätimaal elades on Eesti jäänud „õnnemaa võrdkujuks ja ideaaliks”, ja on neid,  kellele Riia tähendas elu kõige õnnelikumat perioodi: „On kevad, puud on õrnrohelised ja päike paistab mulle otse vastu. Mina muudkui lähen, muretu ja vaba”.

On neid, kes Eesti „kastiühiskonnast” Lätimaa „vabamatesse oludesse” tulnud, ja neidki, kelle jaoks Lätis viibitud aastad jäid vaid pikaks komandeeringuks, sest „ei ole täielikku õnne võõrsil, olgu armastus kui suur tahes”. Aga eks ole Lätimaa ambivalentsust ka Eesti kirjanduses tajutud: alates Eduard Vilde „Tabamata ime” Lilli Ellertist, kes Riia linnaga Leo Saalepit „võrgutas”, kuni Arvo Valtoni „Arvidi maailmareisideni”, kus Arvid oma unenägudes pidi tõdema, et „Riia on augus…” Seepärast on raamatus püütud käsitleda ka „virtuaalseid rahvuskaaslasi” – neid, kes elavad kirjandusväljadel.

FOLKLOOB alustab Viljandis aastat

Etnopidude sari Folkloob sai alguse 2011. aasta märtsikuus Jalmar Vabarna eestvedamisel. Ürituse loomise ajendiks oli looja enda kirg rütmilise maailmamuusika vastu ning etnodisko kui žanri populariseerimise huvi. Folkloobi põhiideeks on kutsuda ellu uusi ja huvitavaid DJ’sid ning sellest lähtuvalt näeb Folkloobil tavaliselt plaate keerutamas inimesi, kes pole seda varem teinud!

1. jaanuari ööl kell 1 Viljandi Päsimusmuusika Aidas algav FOLKLOOB on rahvusvaheline. Järjekorras juba seitsmes Folkloob tuleb eriline, sest maailmamuusikat krutivad DJ puldi taga belglased JEROEN KNAPEN ja PIETERJAN VAN KERCKHOVEN. Belgia pop-folk bändi Surpluz loomingulised liidrid lubavad aastavahetuse Folkloobiks nii tempokat etnobiiti, et lumi hakkab sulama isegi siis kui seda veel ei ole! Belglasi toetab maja poolt ka Folkloobi ellukutsuja Jalmar Vabarna.

 

Ettevõtja annetas raha kooli mälestusteraamatu väljaandmiseks

Tiirimetsa kooli lõpetanud Raimo Pagil ja Juuli Pihl ei taha kumbki kooli mälestusteraamatu väljaandmist enam edasi lükata. Ettevõtja Pagil andis 500 eurot kodukultuuriseltsile Küünal, kes raamatu väljaandmise eest hea seisab. Foto: Veljo Kuivjõgi

Tiirimetsa kooli pole enam 23 aastat. Koolimaja aga on ja see saab järgmisel aastal 75 aastaseks. Kunagised selle kooli õpilased, õpetajad ja töötajad tulevad iga viie aasta tagant kokku koolimaja sünnipäeva tähistama. Järgmisel aastal on see 14. juulil. Koolimaja eelmise sünnipäeva tähistamisel tahtsid endised õpilased välja anda mälestusteraamatu, kuid kultuurkapitalilt ei saadud projektiraha. Vilistlastelt raha küsimisega jäädi hiljaks ja raamat ei ilmunud.

Allikas: Meie Maa

Selgus aasta tegu 2011 Saare maakonnas – maanteeameti panus maakonna teedevõrgu parendamisse

Jõulupühade järel ajaleht Meie Maa eestvedamisel kaheksateistkümnendat korda koos istunud hindajad leidsid lõppeva aasta tegu otsides, et mõne varasema aastaga võrreldes väga suuri ja märgilise tähendusega tegusid esile tuua ei ole kerge. Ehk just seepärast kerkis üsna üksmeelselt favoriidiks maanteeamet, kelle eestvõttel on tänavu punkt pandud mitmele teedevõrgu parendamisega seotud projektile. Esmajoones toodi esile Kuressaare-Nasva teelõigu uuendamine ja uue silla rajamine üle Nasva jõe. Aga ka Rannamaantee mustkatte alla viimise lõpetamine. Boonusena haagiti neile kaasa ka eelmisse aastasse jäänud teetööd Valjalas ja Orissaares.

Allikas: Meie Maa

Põlengus kõik kaotanud üksikisaga pere vajab abi

Eile õhtul kella 18-19 vahel juhtus Lääne-Virumaal Huljal ühes kortermajas õnnetus, kus korteris plahvatas televiisor. Keegi küll raskelt viga ei saanud, aga hävis kogu korteri sisustus. Aken purunes ja kogu korter on musta tahma täis.

Korteris elas väikest tütrekest kasvatav  ja vana haiget vanaema põetav üksikisa. Pere head tuttavad paluvad, kui kellelgi on võimalik, aidata seda perekonda, siis palun tehke seda. Oodatud on kõik, mida üks pere võib igapäevaelus vajada. Ühendust saab võtta telefoninumbril 5580588.