Foto: lilleoru.eeTänavune indiaanilaager Lilleoru ökokogukonnas Harjumaal Rae vallas Aruvalla külas on pühendatud tervenemisele – kooskõlale iseendas ja kõige elavaga ümberringi. Õpime tundma ja kasutama laulude ja sõnade väge, maa ja looduse elemente, tantsu ja palvet.
Terve laagri vältel toimuvad tseremooniad, vastavalt sellele kuidas Suur Vaim hetkes juhendab… Ette ei oskagi täpsemalt öelda muud, kui et saame osa tervendavatest jutu- ja lauluringidest püstkojas, higistamistelgi- ja tantsutseremooniatest ning paljust muust.
Juhendaja Rupert Encinas – vaimse nimega Ba’ag Da ehk Lendav Kotkas, Tohono O’odham indiaanlane Arizonast – on põlisrahva esindaja, oma rahva pärimuse kandja ja tseremooniameister. Igapäevaselt nõustab ta lapsi, noori ja täiskasvanuid ning õpetab oma rahva keelt ja kultuuri.
Järgmisel nädalavahetusel avaneb Eestis harukordne võimalus saada osa suurest ilusast sündmusest – joogafestivalist 21.-22. juulil Haapsalus.
Joogafestivalil jagub tegevust nii meestele kui naistele, noortele kui eakatele, lastele ning rasedatele, algajatele ja aastaid joogat praktiseerinutele. Mõlema päeva programm kestab 12 tundi paralleelselt kolmel laval. Kokku toimub 26 erinevat sündmust.
Kui sa pole kunagi joogas käinud, siis joogafestival on õige koht: saad proovida oma võimeid ja arendada tarkust parimate õpetajate juhendamisel. Kui sa oled juba ammu joogas käinud, saad osaleda peaesineja töötubades, kontsertidel ja proovida joogat teiste stiilide parimate õpetajate juhendamisel.
Viljandimaal Männiku Metsatalus algab homme kahepäevane naistelaager teemal “Naiseks olemise saladused”, kus sukeldutakse oma imelisse naiselikku voogu.
Huvilised on oodatud avastama ja avardama oma naiselikku väge ning osa saama imelisest elamusest naisenergia keskel. Lisaks põnevale teooriaosale mediteeritakse, tantsitakse ja tehakse palju mõnusaid naisenergiat tõstvaid harjutusi.
Kolmandiku laagrist pühendatakse naiselikkuse arhetüüpidele, sest tõelises naises on tasakaalustatult olemas nii elurõõmus ja õnnelik tütarlaps, sensuaalne ja kütkestav armuke, enda ja pere eest hoolt kandev perenaine ning väärikas kuninganna.
Palju räägitakse ka seksuaalsusest ning iseenda ja oma keha armastamisest. Vestlusringides analüüsitakse oma partnerlussuhteid või nende puudumist. Laager toimub 16.-17. juulil ning selle viivad läbi Triin Hio ja Merliis Sulg. Hind 120 eurot sisaldab majutust, sööki ja saunamõnusid.
Registreerimine meilile triin@sunara.ee või merliis@sunara.ee või telefoni teel: 55 855 85 või 55 39 165
Kasepääl tegutsev kunstimaja amulARToorium tähistas juunis 5. sünnipäeva. Foto: ambulartoorium.blogspot.comEestis on käivitunud vahvate kultuuri- ja kunstiprojektide toetamise keskkond nimega Hooandja. Peispi ääres tegustev mõnus kunstimaja ambulARToorium valiti samuti esimeste hulka üht oma projekti tutvustama. Et mõte saaks toeks, palume natuke abi!
Püüame esmakordselt tuua ambulARTooriumisse väikese teatritüki. Et kõik huvilised saaks tasuta etendust tulla vaatama, vajame hädasti ambulARTooriumi sõprade toetust: 5 eurot. Või kel võimalust, siis võib ka sutsu rohkem.
Nagu näha, on meil eesmärgist veel natuke puudu.. Kui me ettenähtud päevade jooksul raha kokku ei saa, siis paraku kustutatakse ka seni kogutud annetused ja etendust ei toimu. Meie soov on siiski kunstisõpradele augustikuus Kasepää külas seda erilist kohalikku õhustikku edasiandvat etendust näidata. Loodame, et ka Sinu. Aitäh!
Traditsioonilise August Teppo nimelise lõõtsamängijate jõukatsumise XVIII Võru Folkloorifestivalil võitis ässade klassis teist aastat järjest Põlvast pärit Toomas Ojasaar. Napilt teiseks jäi žürii otsusega Toomas Oks. Kolmanda koha võitis Sulev Mägi.
Kokku osales mitme tunni pikkusel võistumängimisel Võru kultuurimajas Kannel 34 mängijat, mis on pika traditsiooniga võistluse viimaste aastate rekord. Mängitakse Eesti kuulsaima lõõtsameistri August Teppo lõõtsade järgi tehtud lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel. Ässade arvestuses võistlevad need mängijad, kes on varasematel aastatel saanud auhinnalise koha täiskasvanute seas. Kolmekordsel ässade klassi võitjal on võimalus saada auväärt lõõtsakuninga tiitel, millele võitja Toomas Ojasaar jõudis juba väga lähedale.
Täiskasvanute klassis oli seekord võitja Priit Laatre, noortest jagasid esikohta Ott Leitham ja Henrik Hinrikus ning algajate arvestuses Merili Moosus. Eripreemia anti Kalev Hellamaale vanas stiilis mängu eest.
Žüriisse kuulusid kuulsad lõõtsamehed Juhan Uppin, Tarmo Noormaa ja Heino Tartes ning Siiri Konksi Võru vallast. Võru vald kui pikaajaline Teppo konkursi toetaja pani võitjatele välja rahalised auhinnad.
„Tore, et see traditsioon kestab ja tore, et palju uusi noori mängijaid on peale tulnud,“ ütles Heino Tartes žürii poolt tulemusi välja kuulutades.
Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud August Teppo jõudis oma pika elu jooksul valmistada umbes 150 pilli. Viimase neist tegi ta 1959. aastal 84-aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline. Teppo lõõtsad tunneb ära erilise kõlatämbri järgi.
Tänavune ökokogukondade huviliste suvine kokkutulek on augusti alguselt edasi lükatud ja toimub 24.-26. augustil Tartumaal Mäksa vallas, loodavas Kaveri Kogukonnas.
Kokkutuleku pealkiri on “Kogukondliku elu võlu Eestis – eile, täna, homme”. Esimesel päeval keskendutakse minevikule, teisel olevikule ja kolmandal tulevikule. Täpsem info lähiajal Eesti Ökokogukondade Ühenduse kodulehel www.kogukonnad.ee ja facebookis: http://www.facebook.com/kogukonnad.
Edasilükkamise põhjuseks on peamiselt see, et korraldajatel on vaja rohkem aega kokkutuleku ettevalmistamiseks.
Hetk varasemast laagrist. Foto: ardoingar.comHarjumaal Saue vallas Pesa talus toimub 20.-22. juulil järjekorras juba kuues laager “Isad ja pojad, terve igavik”. Kolmepäevane laager on mõeldud isadele ja poegadele, kes soovivad üksteise ning ka teiste meeste seltsis mõnusalt aega veeta, kes on valmis andma endale võimaluse argipäevast välja astudes kogeda üheskoos midagi teistsugust.
Olen paljudelt isadelt kuulnud, et soov oleks pojaga lähedasemaks saada, aga kiires elutempos on see keeruliseks osutunud. Moodne aeg justkui ei soosiks traditsiooniliste isadele ja poegadele vastastikku rõõmupakkuvate tegevuste kujunemist. Aeg aga läheb, pojast sirgub mees ja ühel hetkel märkame, et oleme oma elus midagi olulist tegemata jätnud…
Selliste jutuajamiste käigus sündis ka isade-poegade laagri korraldamise idee. Laagris kogetud ühised tegevused ja elamused on piltlikult vundamendiks, millele saab hiljem oma elurütmi kohaselt juba ise põlvkondi ühendava maja (isa ja poja vaheline usalduslik suhe) ehitada. Loe edasi: Sauel tuleb suvelaager “Isad ja pojad, terve igavik”
Pühapäeval, 15. juulil saab Lääne-Virumaal Viitna kandis Arbaveres koos juhendajaga matkama minna ning ravi- ja väetaimi korjata.
Matka pikkus on 12 km. Esimene osa matkast kulgeb peamiselt mööda kruusateid, aeg-ajalt korjemaale põigates. Siis jõuame Lilleaasa tallu, kus on piknik ja puhkus, pikutame ja venitame. Teine osa kulgeb mööda ürgset metsarada, kus teeme ka matka enda sisemaailma ehk siis vaikusematka.
Aega maha jättes tule suhestuma taimemaailmaga, nautima seltskonda, kogema ürgse metsa väge, tunnetama looduse tuge, jagama kogemusi, kogema elamusi ja lihtsalt olema hetkes.
Võta kaasa kotikesi, kuhu taimi korjata, samuti oma toidukott ja vesi ning ujumisriided. Jalga pane matkamiseks mõnusad jalanõud ja pika säärega püksid. Algus Viitna parklast kell 9.30 ja lõpp orienteeruvalt kell 18.00, osalus 10 eurot. Kohale saab Tallinnast bussiga kl 8.15-9.18 ja tagasi kell 17.47 või 18.25.
Registreerumineja küsimused e-posti aadressil lilleaasa@gmail.com, kontakt Kaire Tomson.
Viimsi vallas tegutsev Harmoonikum kutsub huvilisi keelpillide ehitamise laagrisse, mis toimub 19.-22. juulini. Võimalik ehitada endale kaunikõlaline harf, keeltamburiin, psalter või muu huvitav keelpill.
Kursusele on teretulnud nii muusikaga tihedalt kokkupuutuvad inimesed ja erinevate instrumentide tundjad aga ka need, kel puudub kogemus ja kes nootigi ei tunne. Kuna pilli mängimine nagu ka ehitamine on teraapiline protsess, siis unustamaks argipäeva mured ja saavutamaks taas oma harmoonia, on pilli tore mängida ka vaid iseendale õhtuti kamina ees.
Sellel kursusel saab pilli ehitamisega hakkama igaüks, selleks ei pea omama tisleri kogemusi. Raskemad ja aeganõudvamad detailid on meister eelnevalt valmis teinud.
Kursust juhendab Christoph Löcherbach, pühendunud pillimeister Saksamaalt Markt Wald Klangwerkstatt´ist, vt www.klangwerkstatt.de. Kursuse aeg 19-22.07. 2012 hommikust õhtuni. Tasu 390 eur + vastava pilli materjali tasu. Hind sisaldab lõunasööki ja kohvipause Harmoonikumi maheköögist.
Registreerumine ja lisainfo: triin@sunara.ee või tel: 5585585 või harmooniatuba.wordpress.com
Täna ja homme toimuvad Rakveres 45. Eesti Spordiveteranide Liidu suvemängud enam kui 700 veteransportlase osavõtul üle Eesti, kes selgitavad spordiveteranide meistrid viiel alal: kergejõustikus, võrkpallis, mälumängus, petangis ja jalgrattakrossis.
Kergejõustikuvõistlused peetakse Rakvere staadionil, võrkpall, pentak ja mälumäng Rakvere Reaalgümnaasiumis ning jalgrattakross Palermo terviseradadel.
Lääne-Virumaa spordiveteranide koondise esimehe Maie Tamme sõnul on neil võistlustel valitsenud alati soe ja sõbralik õhkkond. Neil võistlustel saab näha heas vormis sportlikke vanavanemaid, kes on heaks eeskujuks noorematele põlvkondadele. “Rakveres ootavad võistlejaid heas korras spordirajatised, mida tõendasid ka äsja lõppenud U19 jalgpalli Euroopa meistrivõistlused.”
Võistlused algavad kell 11 Rakvere staadionil, edasi jätkub päev ajakava kohaselt. Spordimängud korraldab Eesti Spordiveteranide Liit (ESVL) koos Lääne-Virumaa Spordiveteranide Koondise, Lääne-Virumaa Spordiliidu ja korraldustoimkonnaga.
Seto kuningriigi korraldajad kutsuvad 4. augustil Värskasse seto kuningriigi päevale. Ka tänavu soovivad korraldajad organiseerida Eesti eri kantide rahva ühist kaubatänavat, kus müüakse ainult eestimaist, kvaliteetset ja pärimuslikku kaupa.
ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja maailma terviseorganisatsiooni (WHO) ühise toidustandardite programmi, Codex Alimentariuse komisjoni viimasel istungil juuli alguses käis tuline vaidlus kasvuhormoon raktopamiini (ladina k ractopamine) kasutamise üle loomakasvatuses.
Õigupoolest oli tegemist pikaajalise, 2003. aastast käiva vaidlusega standardi üle, millega kehtestatakse raktopamiini piirnorm toidus. Käesoleva aasta 5. juulil jõuti lõpuks hääletuseni, kus piirnorm kiideti heaks häältega 69-67 (heakskiitmiseks oli vajalik saada minimaalselt 69 häält). Sellise piirnormi toidule kehtestamine tähendab sisuliselt seda, et selle kasutamine loomakasvatuses on aktsepteeritud.
Kui Codex’sis sai kasvuhormooni piirnorm toidus heakskiidu napi poolthäältega, siis Euroopa Liit (EL) jääb endale kindlaks – neist ainetest jäävad siin kasvavad ja siin toiduks kasutatavad sead ja veised puhtaks. Nii piiripealse toetuse saanud otsusele järgnes nimelt Euroopa Liidu avaldus, milles märgitakse, et EL-s jääb senine kasvuhormoonide kasutamise keeld kehtima. EL ja teised Euroopa regiooni riigid, keda toetasid veel Hiina, Venemaa, India, Türgi, Iraan, Egiptus, Keenia, Zimbabwe ja teised, väljendasid oma vastuseisu ja rõhutasid, et nad ei kiida heaks kasvu kiirendavate ainete kasutamist.
Tegelikult pole ELis keelatud mitte üksnes loomadele raktopamiini manustamine, vaid ka kasvuhormooni saanud loomade liha tarvitamine toiduks. Euroopa Liit jääb endiselt seisukohale, et rahvusvaheline standard raktopamiini piirnormide kohta pole põhjendatud ja on endiselt tugevalt vastu kasvuhormooni piirnormi vastuvõtmisele sigade ja veiste puhul, kuna selle ohutuse küsimus on jätkuvalt lahendamata. EL viitas oma otsuses riskihindamise asutuse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hinnangule, mille kohaselt hetkel ei ole piisavalt andmeid tunnistamaks ainet ohutuks. Kuna endiselt on üleval aine ohutuse küsimus, siis EL oma seadusandlust ei muuda.
Raktopamiin on beeta-agonistide hulka kuuluv kasvuhormoon, mida kasutatakse söödalisandina sigade, veiste ja kalkunite kasvatamisel kvaliteetse liha koguse suurendamise ning tootmise efektiivsuse parandamise eesmärgil. Euroopa Liidus on selliste hormoonide kasutamine keelatud alates 1996. aastast. Nimelt on EL-i üldise poliitika kohaselt keelatud manustada veterinaarravimeid tervetele loomadele muuks otstarbeks kui raviks. Esmakordselt lubati raktopamiini kasutamine sigadel USA-s 1999. a. 26 riiki maailmas on aine registreerinud ja osades neist on lubatud seda ka kasutada.
XVIII Võru folkloorifestivalil toimub täna traditsiooniline August Teppo nimeline lõõtsamängijate jõukatsumine ja valitakse lõõtsakuningas.
Võru folkloorifestivali ühele tähtsamale üritusele, täna kell 11 algavale võistumängimisele on oodata ligi 30 pillimeest üle Eesti.
Võistumängimine toimub Eesti kuulsaima lõõtsameistri August Teppo valmistatud lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel. Lõõtsamängijate võistumängimine toimub festivali sündmuste peamises toimumiskohas kultuurimaja Kannel aias. Kui aga vihm peaks hakkama muret tegema, kolitakse Kandle saali.
Mullu võistles 32 mängijat neljas vanuseklassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad. Ässade klassis võidutses Põlvast pärit Toomas Ojasaar.
Auhindu, mille on välja pannud Võru vald, jagub iga võistlusklassi kolmele parimale. Ning nagu ikka, on kolmekordsel ässade klassi võitjal võimalus saada auväärt lõõtsakuninga tiitel.
Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud August Teppo jõudis oma pika elu jooksul valmistada umbes 150 pilli. Viimase neist tegi ta 1959. aastal 84-aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline. Ühe pilli meisterdamiseks kulus tal umbes kolm kuud, seda talutööde kõrvalt. Teppo lõõtsad tunneb ära erilise kõlatämbri järgi. Teppo lõõtsasid arvatakse praeguseks olevat järgi umbes 40, neist ligi 15 on ka aktiivses kasutuses.
Folkloorifestival muudab kuni pühapäevani osa Võru kesklinnast vaid jalakäijate pärusmaaks, et pidulised võiksid segamatult festivalil ringi liikuda. Festivaliala kahte otsa seob linna läbiv rekordpikk käsitöö ja kohaliku toidu laat, kus linlastele ja külalistele pakuvad head ja paremat üle 180 müügikoha.
Täna õhtul kell 20 toimub ka kuulus Võru tänavatants, kuhu on traditsiooniliselt oodata vähemalt poolt tuhandet tantsijat.
Väelaulu kursuse mõte on, et iga inimene hakkaks iseennast tundma ja teadma oma häält, mis ta sees on. Osalejaid innustatakse julgema ja oskama oma häälega ringi käia ning saama aru, et läbi lauluhääle on meil teistmoodi suhtlemine maailmaga võimalik – lauluhääle tunneb loodus ära ja reageerib vastu.
Kursus algab laupäeva, 14. juuli hommikul kell 11.00. Soovitav on pool tundi varem kohal olla, igal juhul mitte hilineda. Kursus lõpeb pühapäeva, 15. juuli lõuna ajal. Kursusel sisuks on laul väeallikana. Kasutame laulu võimet avada uksi erinevate tegelikkuste vahel, kutsuda kohale väge ja rõõmu, väljendada ennast, terveneda ja lõõgastuda.
Kursuse mõte on, et iga inimene hakkaks iseennast tundma ja teadma oma häält mis ta sees on ning julgema ja oskama sellega ringi käia ning saama aru, et läbi lauluhääle on meil teistmoodi suhtlemine maailmaga võimalik, et lauluhääle tunneb loodus ära ja reageerib vastu. Suhtestumine ümbrusega on väga isiklik, siin on oluline mõte, mõtte jõud, mõtte pilt ja kas see jõuab läbi hääle kuhugi, kas ta puudutab näiteks tuult ja linde, aga ta võib puudutada ka negatiivselt. Laulmisega looduses on samuti nagu rahvariietega, mis on olnud maarahva igapäevased riided, neid kanda maal on loomulikum kui linnas. Naistel on soovitav kaasa võtta seelik, Õie õpetab, kuidas see ürgne riietusese kandja enesetunnet muudab.
Räägime maarahva kommetest ja tähtpäevadest ning nende tähistamisest lauludega – miks nimetatakse abiellumist laulatuseks, miks on vaja varasuvel lauldes teedel kõndida jne. Proovime ka ühisütlemist meeste ja naiste vahel. Loe edasi: Täna algab väelaulu kursus Setomaal Kiiova külas
Krabi külätiatril om valmis saanu’ vahtsõnõ tükk “Ruhnu Mann”. Tuu om nallalugu Eesti edimetsest mererüüvlilaiva kaptenist ja timä kambast, pikkust inämb-vähämb puultõist tunni, laulu lastas kah.
Esietendüs om 14. juulil kell 20 Paganamaal. Tulkõ kaema!
20.-22. juulil toimub Rakveres EKB koguduste liidu kristlik suvefestival “Kõrged sihid”. Suvefestivali eesmärgiks on toetada Rakvere Karmeli koguduse ja teiste koguduste püüdu kohaliku elu paremaks muutmisel. Festivali tuludest toetatakse Gruusia
põgenikelaagrites elavate laste Eestisse reisile toomist.
Festivalipäevadel on võimalik nautida mitmekesist muusikat klassikast rokini Rakvere erinevates esinemispaikades, teatrietendust luterlikus kirikus ja salongiõhtuid kohvikutes. Paralleelselt toimub lasteprogramm ning üritused noortele. Laupäeva ja pühapäeva hommikul toimuvad jumalateenistused. Samuti on võimalus kaasa lüüa spordivõistlustel ja rühmatöö keskustes – kõik see on tasuta ja avatud kõigile huvilistele.
Festivali programm:
Reede, 20. juuli
Kell 18 festivali avamine keskväljakul.
Kell 19 lasteprogramm „Väikesest saab suur“ Margeri hoovis
Kell 19.30 Pedro Calderoni „Suur maailmateater“ Kolmainu kirikus
Kell 21 Maailmateatri kohvikud: Immanuel Volkonski Art Cafe kohvikus, Peteris Sprogis Hagari pitsakohvikus, Steve Douglass kolmainu noortemajas, Lembit Peterson teatrikohvikus, Lagle Parek SEB panga II korrusel.
Homme, 14. juulil 12. korda Kohilas toimuv Kapa Rock on kolinud tagasi festivali sünnipaika Tohisoo mõisaparki, et tähistada tosina aasta möödumist esimese algajate muusikute tutvustamiseks loodud festivali toimumisest.
Korraldajate sõnul on tänavusel festivalil eesmärgiks pakkuda muusikalist elamust igas vanuses kuulajaile ning Apelsin ja Ott Lepland seda kindlasti pakuvad. Lisaks astub festivalil üles palju teisi noorte seas tuntud artiste, näiteks viimase poole aastaga on meeletu tuntuse kogunud ansambel Põhja-Tallinn, kelle laule on saatnud suur edu raadiote edetabelites.
Kahel viimasel aastal, kui festivali korraldajate seas toimus põlvkondade vahetus ja korraldajate etteotsa astusid ansambli Merwis liikmed Martin-Erich Torjus ja Peter Põder, toimusid kontserdid Kohila alevi lipuplatsil.
Korraldajad loodavad, et 12. kogupere festival toob kokku inimesi üle Eesti nautima nii alles tõusvate tähtede kui ka tuntumate
muusikute etteasteid. Festivali ülesehitus on sarnane viimaste aastatega, kus esimeses pooles astuvad üles akustilise kavaga esinejad ning päeva teises pooles on laval rokilikumat muusikat mängivad artistid.
Kapa Rock sündis selleks, et tutvustada Kohilat, kui aktiivset ja elujõulist valda ja muusikute taimelava. Siit on sirgunud ja ennast leidnud Birgit Õigemeel, Kadi Toom, Vaiko Eplik, Marek Jürgenson, aga ka paljud väga head kitarristid – vennad Toomas ja Ivo Vanem, Peter Põder jpt. Mainimist mainimist seegi, et mulluses telesaates „Laulupealinn“ saavutas Kohila oma lauljatega auväärse kolmanda koha.
Lisainfo Facebookist ja festivali kodulehelt www.kaparock.ee
Väike-konnakotkaste, Eha ja Koidu “silmatera” on saanud kuu vanuseks. Lennuvõimestumiseni on jäänud teist samavõrra aega veel. Väikeste lastega väikesed mured, suurematega… Toitu hakkab tükk maad rohkem minema. Vihmased ilmad konni peidupaikadesse ei aja.
Veidi vanemal väike-konnakotkal) Stephil on tervis viimastel päevadel “veidi kehv” olnud. Ornitoloogid ja loomaarst M. Leivits hoiavad silma peal, aga vahelesegamist peetakse viimaseks võimaluseks. Täna oli väikesel kotkapojal isu söögi järgi ja olemine veidi reipam.
20. juulil kell 21 on taas väärfilmiõhtu Sänna kultuurimõisas. Sel korral näidatakse filmi “Müramuusika” Rootsist. Filmi juhatab sisse Hendrik Noor ning üllatusesineja(d) skandaalsest ja menukast ansamblist “Winny Puhh”. Filmi vaatamine on tasuta.
Filmi tutvustus: Ehk osad mäletavad nelja aasta eest Youtube’is ilma teinud ja nüüdseks umbes seitse miljonit vaatajat kogunud lühifilmi “Üks korter ja kuus trummarit” (http://www.youtube.com/watch?v=sVPVbc8LgP4).
Filmi, mis kasutas edukalt Roy Anderssoni stiilis kuiva huumorit, et rääkida lugu kuuest trummarist, kes avangard-geriljadena vallutavad oma trummidega ühe ridamaja korteri. Selle aasta üks Skandinaavia paremaid filme “Müramuusika” samadelt autoritelt laiendab algse idee täispikaks filmiks, kus iseennast mängivad kuus trummarit, kes astuvad vastu halbade helide ja klassikalise muusika igapäevasele terrorile ühe Rootsi linnas, luues enese neljaosalise “linnasümfoonia”, mis keerab kõik täiesti pea peale. Iseenesest on juba vana nipp panna muusikat kokku olmehelidest, aga “Müramuusika” saab sellega suurepäraselt hakkama.
Ühe trummari Magnus Börjesoni sõnul on kõik helid ja lood filmis tehtud täpselt nende vahenditega, mida filmis näha. Uskumatu, aga tõsi. Magnus on muude bändide hulgas ka The Cardigansi kunagine trummar, kes koos selle Rootsi pop-bändiga mängis Eesti ajaloo ühel kõige imelikumal kontserdil – Urmas Sõõrumaa kinnisel juubelil Tallinna Linnahallis. Film räägib oma loo kerges ja vaimukas toonis, taustaks suurepärased olme-hitid. Meelelahutus, aga mitte ainult!
Vaatajaile on hea tuju garanteeritud.
Toetab Euroopa Komisjon, Riigikantselei ja Võru Maavalitsus.
Advokaadibüroo Varul koostas vabatahtliku tööna „Sotsiaalse ettevõtluse eestkostevõrgustiku loomine“ lõppenud projekti raames
juriidilise abimehe sotsiaalsele ettevõtjale.
Pindala- ja keskkonnatoetusi taotlesid tänavu kevadel PRIAst kokku 17 199 maaharijat ja loomaapidajat. 12 liiki toetuste eelarve on kokku ligi 167,3 miljonit eurot.
Viimasel kolmel aastal on kasvanud nii toetuste taotlejate arv kui ka toetusaluse maa pindala. 2011. aastaga võrreldes on taotlejaid umbes 300 võrra rohkem.
“Enne kui detsembrikuus toetuste väljamaksmisega alustada saab, on palju tööd ees nii põllumeestel kui ka PRIA-l. Toetuse soovijatel tuleb täita mitmesuguseid nõudeid seoses maaga, PRIAs aga tehakse kõigi taotluste osas kontrolle nii dokumentide ja andmete osas kui ka klientide juures kohapeal,” ütles PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Andrus Rahnu. “Paljudele saadame ka järelepärimisi, kui on vajadus andmeid täpsustada. Sellistele kirjadele palume kindlasti vastata, hiljem on paranduste tegemine keeruline või pole enam võimalik taotlejate uue infoga arvestada.”
Meetmete lõikes kujunes tänavu toetuste taotlemine selliselt:
Ühtne pindalatoetus (ÜPT) – 16 767 taotlust 912 048 ha kohta. Kõige rohkem on taotlejaid Võrumaal (2024), ent taotlusalust maad on kõige rohkem Lääne-Virumaal (103 919 ha).
Põllumajanduskultuuri täiendavat otsetoetust ja heinaseemne täiendavat otsetoetust maksab Eesti riik oma eelarvest lisaks ELi rahastatavale ÜPT-le. Neid toetusi taotlesid vastavalt 6345 ja 48 põllumeest.
Ebasoodsamate piirkondade toetust soovib lisaks 9178 taotlejat 380 111 hektarile. Loe edasi: Pindalatoetusi taotleb PRIAst üle 17 000 maakasutaja
Täna, 13. juulil kell 11 avati Haapsalu raudteejaamas filatelistlik näitus ESTONIA 2012, mis on pühendatud Keila-Haapsalu raudteelõigu rajamise ukaasi allakirjutamise 110. aastapäevale.
Näitus toimub koostöös Eesti raudteemuuseumiga ja Haapsalu linnavalitsusega.
Näitusel saab näiteks näha ebatavalisi marke, Eesti ajutisi lahendusi postmarkide asemel 1991. aastal, kahte raudteeposti kogu, olümpiamängude jalgpalliajalugu ning vanu pilte-fotosid Tallinna Raekoja platsist ja vanast kuurortlinnast Haapsalust ning palju muudki.
Näitus jääb avatuks kolmeks päevaks. Näituse esimesel päeval on koha peal kasutusel eritempel.
Ajakava
Reede, 13. juuli
Kell 11 näituse avamine, kella 11-18: näitus avatud külastamiseks. Kasutusel eritempel.
Laupäev, 14. juuli
Kella 9-17 näitus avatud külastamiseks, alates kella 9 filatelistide kokkutulek.
Pühapäev, 15. juuli
Kella 9-12 näitus avatud külastamiseks.
