Külauudised

Võnnu tantsib 21. juunil 15. korda Kaera-Jaani

Tartu noorte segarühm LEA. Võidurühm 2013. Juhendaja Lea Hanni.

Kaksteist rühma saabub Võndu Lääniste Linnamäele ja tantsib žürii pilgu all kaerajaani tantsu. Valitakse välja parim kaerajaani tantsurühm. Võnnu valla suur Kaera-Jaani päev toimub juba 15. aastat ning ka suure Tantsupeo kiuste on mõned rühmad jõudnud väikse Kaera-Jaani endale plaani võtta!

Võnnu Kaera-Jaani päeval, saab lisaks proovide vaatamisele, osa saada erinevatest õpitubadest ning soetada miskit armsat või vajalikku kohalikult omatoodangu laadalt. Näppe saab osavamaks harjutada käsitöö- ning ehtekojas. MTÜ Liikuvad Töökojad tuleb välja suure sepakojaga, kus kolmel alasil vasarad hüüavad. Tegutseb juba traditsiooniks saanud puutöökoda, kus poisid ja tüdrukud võrdselt nikerdavad. Pagarikojast saab kuumi saiakesi ning Lõuna-Tartumaa Naiskodukaitse pakub tantsijatele maitsvat suppi.

Lapsi toob Kaera-Jaanile batuudid ja tegevustuba, kus saab joonistada ning kaunistada nägusid liblikate, Spiderman´ide ja lillekestega.

Kell viis algab oodatud võistutantsimise kontsert ning õhtu lõpeb kõikide Jaanide tralliga. Simmani peaesineja on ansambel Kukerpillid! Kogu sündmus on külalistele tasuta. Kutsume kogu perega Ahja jõe ürgoru, looduskaunile linnamäele. Lisainfot näeb siit.

Kaunima Vissi konkursil täitub veerandsada aastat

2012. aasta vissid. Foto: Eesti Põllumajandusmuuseum.

Homme, 12. juunil valitakse Eesti Põllumajandusmuuseumis juba 25. korda Eesti kauneim Viss. Konkursil osaleb 127 kõige kaunimat eesti holsteini ja eesti punast tõugu lehma. Näitus toimub Eesti Põllumajandusmuuseumi ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu koostööna.

“Võidulehm on suur, tugev, tugevate jalgade, ilusa suure udaraga, korrektselt kinnitunud ja hea nisade asetusega” ütles Eesti Tõuloomakasvatuse Ühistu tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja Tõnu Põlluäär.

Esimene väljanäitus toimus eesti punase tõugu lehmadele 14. juunil 1990 ja sama aasta augustis tol ajal veel mustakirju tõu nime kandnud veistele. 2000. aastal kolis näitus-konkurss Ülenurmele Eesti Põllumajandusmuuseumisse. Alates 2012. aastast hinnatakse mõlemat tõugu samal konkursil.

Konkursil on tähtis roll Eesti tõuloomaaretuse propageerimises ning on oluliseks kogemuste vahetamise kohaks Eesti aretushuviliste loomakasvatajate seas. Tänavusel VISS 2014 konkursil astub võistlustulle 31 loomaomaniku 127 lehma.

Eesti Põllumajandusmuuseum asub Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis. Muuseumi põhiülesandeks on põllumajanduse ja maaelu arenguga seonduva kogumine ning tutvustamine avalikkusele. Uusi trende tutvustavad näitused, hariduslikud programmid, sepa- ja puutöö, restaureerimine, naiste käsitöö, rukkileiva küpsetamine ja palju muud.

Vaata Viss 2014 ajakava siit.

Esimese soome-ugri filmifestivali parimaks filmiks valiti vepsade “Loomad vepslaste elus”

Esimese soome-ugri filmifestivali (FUFF), mis toimus 4.-8. juunil 2014 Tsiistre linamuuseumi külakinos Võrumaal, parima filmi auhinna pälvis Larissa Smolina ja Vladimir Slavovi film “Loomad vepslaste elus”.

Film jutustab vepslastele olulistest loomadest ja nendega seotud uskumustest. Parima režissööri auhinna vääriliseks peeti setode ülemsootska Aarne Leima loodud filmi “Peko päiv”. Ivan Golovlevi pärjati parima operaatoritöö eest filmis “Naftaväli”. Lisaks andis žürii välja kaks eripreemiat – Olga Konkovale ja Denis Kuzminile soome-ugri väikerahvaid tutvustavate lühijoonisfilmide eest ning Denis Kornilovi filmile “Herakles”, mis räägib udmurdi küla piinavast alkoholiprobleemist. Žürii, kuhu kuulusid ungari režissöör Daniel Erdelyi ja operaator Paul Nurme hindas auhindade jagamisel enim filme, mille keskseks teemaks on väikekultuuride hoidmine.

Festivali stsenaristika töötubades, mida juhatasid Daniel Erdelyi ja kirjanik Mart Kivastik, osales 15 soome-ugri väikerahvaste esindajat. Festivalil osales külaliste ja vabatahtlikena 18 erineva riigi ja rahvuse esindajat.

Festivali kunstiline juht Edina Csüllog on festivaliga rahul: “Mul on hea meel, et soome-ugri filmitegijatel oli lõpuks võimalus kokku saada, arendada stsenaariumi ideid professionaalsete filmitegijate juhendusel, vaadata filme, luua plaane koostööks tulevikus. Loodame ellu viia festivali ajal tekkinud idee luua soome-ugri filmifond, mis tegeleb soome-ugri filmide andmebaasi loomise, koolitamise ja soome-ugri väikerahvaste hulgast pärit filmitegijate toetamisega.”

Filmifestivali patroon on soome-ugri kultuuri hoidja kirjanik Kauksi Ülle. Festivali korraldavad Nisi Masa Estonia ja Prastuli Selts.

Viljandi maakondlikku Võidupüha tähistatakse Võhmas

23. juunil tähistatakse Viljandimaa Võidupüha Võhmas. Toimub traditsiooniline Maakaitsepäev, presidendilt maavanemale saadetud võidutule vastuvõtmise ja omavalitsustele jagamise tseremoonia ning pääste- ja kaitsejõudude tehnika ja varustuse demonstratsioon.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul aitab Eesti julgeolekut tagada ligi neljateistkümnetuhandelise liimeskonnaga Kaitseliit. “Eesti õnn seisneb meie paljude vabatahtlike tugevas kaitsetahtes. On selge, et igaüks rabeleb elus esmalt ikka enda eest, kuid ilma tugeva ühisosata võivad ka isiklikud soovid ja unistused realiseerimata jääda. Seega panustada on vaja ka ühisesse tugevusse,” tunnustas Kruuse neid, kes Kaitseliidu kaudu julgeolekusse panustavad.

Kell 10-14 saab tutvuda kaitsejõudude, pääste- ja politsei tehnika ja varustusega
Kell 11-12 demonstreerivad Kaitseliit, Politsei, Päästeamet ja Punane Rist oma võimalusi
Kell 13.10 algab Võidupüha pidulik rivistus koos tervituskõnede ja võidutule üleandmisega

Lõunal süüakse ühiselt sõdurisuppi ning meeleolu aitavad üleval hoida kohalikud esinejad. Eelmisel aastal Mõisakülas peetud Maakaitsepäev tõi kokku sadu inimesi ja kinnitas taas Võidupäeva suurejoonelise tähistamise ootust maakonnas.

Suvine noortelaager Rõuges

16.-21.juuni toimub Rõuge Avatud Noortekeskuses 6-päevane eelkõige turvalisuse teemat käsitlev laager kõigile Rõuge valla noortele vanuses 8-14.aastat. Laager algab 16.juunil kell 11.00 kogunemisega noortekeskuses ja lõpeb 21.juunil orienteeruvalt kell 14.00.

Laagrit külastavad politsei ja Maanteeameti spetsialistid. Laagris külastatakse Liikluslinnakut, omandatakse oskusi metsas jms.

Osalustasu on 10 eurot. Hind sisaldab transporti, toitlustust, Liikluslinnaku piletit, programmilisi tegevusi ja muid vahendeid.

NB! Laager on telkimisega Rõuge pargis. Halva ilma korral ööbitakse Rõuge Avatud Noortekeskuses.

Huvilistel registreeruda hiljemalt 11.juuniks e-posti teel raugeank@gmail.com või telefonil 7859384 ja 55603988.

Suvine noortelaager “Turvaline lapsepõlv” on toetatud Eesti Noorsootöö Keskuse koondprojektist “Noorte tervistav ja arendav puhkus 2014”. Koondprojekti rahastab Haridus- ja teadusministeerium Hasartmängumakse Nõukogu vahenditest.

Laagrit toetab Rõuge Vallavalitsus ja aitavad kaasa Rõuge Noorteklubi vabatahtlikud Gruusiast ja Valgevenest.

Maakondlik võidupüha tähistamine toimub Moostes

23. juunil tähistatakse võidupüha Moostes Linakoja hoovis. Toimub traditsiooniline pidulik võidutule vastuvõtmise ja jagamise tseremoonia ning päästeameti ja kaitsejõudude tehnika ja varustuse demonstratsioon.

Kell 13.00-15.00 saab tutvuda päästeameti ja politsei tehnika ja varustusega ning Põlva maleva relvanäitusega. Kohal on ka Kuperjanovi jalaväepataljon.

Kell 13.30 esineb politsei teenistuskoer.

Kell 14.00 algab päästjate demonstratsioonesinemine.

Kell 15.00 peaks Moostesse jõudma presidendi läkitatud võidutuli. Pidulikul tseremooniaga võetakse tuli vastu ja antakse see edasi valdadele ja kõigile teistele soovijatele.

Lisainfo: Ruth Ruus, Maavanema abi, Põlva Maavalitsus, 799 8902, ruth.ruus@polva.maavalitsus.ee

Jaanituli Rogosi mõisa pargis

22. juunil toimub Rogosi mõisa pargis jaanituli ansamblitega I Triniti (Itaalia) ja Respekt.

Pilet eelmüügist 5 EUR, kohapeal 8 EUR

Piletite eelmüük toimub 16. juunini Rogosi mõisa muuseumis teisipäevast pühapäevani ajavahemikul 11.00-17.00.

Lisainfo: Sirje Pärnapuu, Haanja valla kultuuritöö juht, tel 516 5728, sirjeparnapuu@gmail.com

Rulluiskudel retropidu teeb Tallinna kesklinnale ringi peale

Eelmisel aasta Friday Night Skate'i stiilipeo teemaks oli tutipidu — Eelmisel aasta Friday Night Skate’i stiilipeo teemaks oli tutipidu

Täna õhtul toimuv rulluisutajatele mõeldud üritus Friday Night Skate viib osalejad tagasi minevikku, sest teemaks on retro. Stiilikad ja karnevalid on üritusega kaasas käinud algusaegadest peale. “Neid on vaja, et skeiti põnevamaks teha. Saab rohkem nalja ja pealtvaatajatele hakkab samuti seltskond silma,” selgitab Rulluisutajate klubi FNS juhatuse liige Tõnis Paalme ning lisab, et inimesed, kes uisuseltskonda teel kohtavad, võiksid kindlasti kaasa elada. “Meid võib pildistada või filmida ning kellel on olemas kergliiklusvahend võib seltskonnaga liituda.”

Uisurong saab alguse Vabaduse väljakult, kuhu hakatakse kogunema alates 19.30. Liikvele lähevad uisutajad 20.00.

Vaata üritust siit: www.facebook.com/events/773041112729670/

Friday Night Skate koondab uisusõpru tänavu juba 15. hooaega. Friday Night Skate’i toetavad Surfhouse, Kingivabrik ning Rulluisukool kelle abiga loositakse kõigi uisusõprade vahel alates juunikuust välja Rollerblade’i Fusion GM rulluisud, T-särgid, koolitused ja palju muud huvitavat.

Riisipere-Rohuküla raudtee eskiisprojekt pakub välja võimalikud trassikoridorid

Liis Moor, Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja

Eelmise aasta lõpus tellis Lääne maavalitsus hinnangu, et teada saada, milliseid muudatusi peaks olemasolevas trassis tegema, et sõita kiirusega kuni 160 km/h. Praeguseks valminud eskiisprojekt sisaldabki raudteetrassi võimalikke alternatiive.

25. mail avaldas Lääne Elu veebileht artikli pealkirjaga „Raudtee lõikab Taebla pooleks“, milles kirjeldati Sweco Projekt AS-i töös käsitletud ühte alternatiivi kui Taebla aleviku ainuvõimalikku lahendust. Tegelikult on väikeste muudatustega võimalik kasutada ka olemasolevat trassi. Eeldatavasti hirmutas see kontektist väljarebitud infokild paljusid Taebla elanikke ja tekitas nördimust, et nende arvamust ei küsita. Küsitakse ikka. Järgnevatel kuudel kaalutakse läbi eskiisprojektis väljapakutud lahenduste plussid ja miinused ning seejärel on võimalik kõigil trassivalikusse oma sõna sekka öelda.

Loe edasi: Riisipere-Rohuküla raudtee eskiisprojekt pakub välja võimalikud trassikoridorid

Tõsine proovikivi: homme toimub Rõuge rattamaraton

Eesti suurima rattamaratonide sarivõistluse Estonian Cup kolmas etapp – Haanja kõrgustikel sõidetav 63 kilomeetri pikkune Rõuge Rattamaraton, on rohkem kui 900 tõusumeetriga kaheksast osavõistlusest raskeim aga samal ajal ka sarja üks põnevamaid etappe. Homme, 7. juunil toimuva Rõuge Rattamaratoni stardinimekirja on kantud 1465 ratturit.

Üldseis sarja liidrite vahel, pärast senitoimunud kaht etappi, on tasavägine. Esimesel kahel etapil ei tõusnud üldarvestuses keegi poodiumile mõlemal võistlusel.

Laupäeval lähevad Haanja kõrgustikel toimuva Rõuge Rattamaratoni starti võidu- ja poodiumieesmärgiga vähemalt kümme Eesti tippratturit. Spordiennustusportaal Paf peab Rõuge Rattamaratoni favoriitideks avaetapi võitnud Silver Schultzi, Tallinna Rattamaratoni kiireimat meest, lätlast Dimitry Sorokinit ja vanameister Alges Maasikmetsa, kes võitis Rõuge Rattamaratoni aasta tagasi ning on ka tänavu näidanud teravat minekut.

Loe edasi: Tõsine proovikivi: homme toimub Rõuge rattamaraton

Tööinspektsioon manitseb ka hooajatöötajate tervist hoidma

Puhkusteperioodil kasutavad tööandjad sageli hooajatöötajaid, kellele tuleb samuti tagada ohutud töötingimused ning tervise säilimine. On saabunud suvine puhkusteperiood ning tööandjad on hakanud otsima hooajatöötajaid, sest see on kiire ja mugav lahendus muutuva töömahu korral töötajate arvu kohandamiseks. Hooajatöötajad on kaubanduses ja põllumajandusettevõtetes väga populaarsed.

Ka sel aastal on palju koolilõpetajaid, kes suunduvad oma esimesele töökohale või hooajatöölisena taskuraha teenima. On levinud eksiarvamus, et hooajatöötajad on tavalistest töötajatest mingis osas erinev grupp ning nendele justkui ei kehtiks kõik nõuded, õigused ja kohustused, mis kehtivad sama ettevõtte alalistele töötajatele. Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töötervishoiu tööinspektori Egle Heimoneni sõnul tuleb hooajatöötajat töötervishoiu ja tööohutuse mõistes käsitleda kui uut töötajat, olenemata sellest, et töösuhe on lühiajaline.

Tööandja peab suunama tervisekontrolli iga uue töötaja (nii hooajaks võetud kooliõpilase kui ka rendiagentuuri kaudu tulnud töötaja), kelle tervist võib mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad. Tervisekontrolli suunamise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs ning töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõdistatud väärtused (müra, vibratsioon jms).

Loe edasi: Tööinspektsioon manitseb ka hooajatöötajate tervist hoidma

Rahvusraamatukogus saab tunda laulu- ja tantsupeo ootust

Eesti Rahvusraamatukogu naiskoor kontserdisarja avamisel 23. mail. Foto: Eve Toomra

Rahvusraamatukogus eksponeeritakse laulu- ja tantsupidudega seotud väljaandeid alates 1869. aastast nii trükistena kui ka digitaalselt, unikaalset fotot 2009. aasta laulupeolistest, kõlapaelu ning toimub kontserdisari „Puudutusˮ.

Rahvusraamatukogu amfiteatris kestab septembrini koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega kontserdisari „Puudutusˮ, kus astuvad üles laulupeol osalevad nais-, mees- ja segakoorid. Järgmisel kontserdil, 19. juunil esineb segakoor K.O.O.R. Kava täiendatakse raamatukogu kodulehel.

Fuajeest alguse saav ja 8. korruse muusikasaalis eksponeeritav näitus „Laulu ja tantsuga läbi aegadeˮ tutvustab üldlaulu- ja tantsupidude kirevat ajalugu albumite, käsiraamatute, brošüüride, laulikute, orkestrinootide, tantsude kirjelduste ja jooniste ning heli- ja videosalvestiste kaudu. Näitus jääb avatuks 30. augustini.

Raamatukogu fuajees näeb Endel Grensmanni ja Rainar Kurbeli teostatud unikaalset 4,8 meetri laiust ja 1,5 meetri kõrgust fotot, mis tehti XXV üldlaulupeol 5. juulil 2009. Ligikaudu 10 protsendi eestlaste jäädvustamiseks konstrueeriti kaamerasüsteem, millega saavutati 1,79-gigapiksline resolutsioon ja 216-kraadine vaade, et pea kõik lauluväljakul olevad inimesed oleksid äratuntavad.

Loe edasi: Rahvusraamatukogus saab tunda laulu- ja tantsupeo ootust

Pillipidu 2014 kunstiline juht on veendunud, et rahvamuusika ei ole muuseumieksponaat

Kui vahepeal oli Eesti rahvamuusikamaastikul lõõtsa- ja mandoliinimängijaid üpris vähe, siis nüüdseks on olukord muutunud – mõlemad pillid on saanud lausa nii populaarseks, et neid saab kuulda tänavusel Pillipeol eraldi liikidena.

“Lõõtsamängijaid on viimase viie aastaga tõesti palju juurde tulnud,” kinnitab Pillipeo kunstiline juht Juhan Uppin ning lisab, et paljuski on see lõõtspillide liigijuhi Heino Tartese teene. “Vahepeal valitses suur lõõtspillide puudus, vanemad pillimeistrid lahkusid meie seast ning uusi ei tulnud asemele,” selgitab Uppin, kelle sõnul on mänguhuvilisi tegelikult alati leidunud, pigem on takistuseks olnud just pilli puudumine. Nii hakkaski Tartes seitse aastat tagasi uusi lõõtspille valmistama. Ühes sellega alustas ta Põlvas lõõtspillimängijatele mõeldud kursuste korraldamist, kust on tänaseks välja kasvanud umbes sada eri vanuses lõõtsamängijat. Põlva eeskujul on sarnased kursused ja klubid nüüd ka näiteks Tallinnas, Pärnus ja Viljandis.

Sarnaselt lõõtspillile on taas tõusuteel ka mandoliinimängijate arv. Selle pilli hiilgeaeg jääb Eestis eelmise sajandi kolmekümnendatesse aastatesse, mil seda õpetati isegi koolides ja kõikjal moodustati kohalikke mandoliiniorkestreid. Nii sulandus pill ka meie rahvamuusikasse ja sai üpris tavapäraseks pilliks ansamblite koosseisus. “Viimastel aastatel on pilli populaarsus ja mängijate arv jällegi tõusma hakanud,” teab Uppin öelda. Selle põhjuseks peab ta pilli lihtsust – olenemata soost ja vanusest on seda saatepillina üsna lihtne mängida ning erinevalt lõõtsast on pill ka kergesti kättesaadav.

Loe edasi: Pillipidu 2014 kunstiline juht on veendunud, et rahvamuusika ei ole muuseumieksponaat

Homme loetakse Piibe maantee ääres ette Kalevala

170aastane Kuremaa loss. Foto: Triinu Palmiste

Homme, 7. juunil, toimub II Piibe päev. Ürituse peamiseks eesmärgiks on enne suuremate puhkuste algust tõmmata tähelepanu Piibe maanteele ehk Jägala – Aravete – Tartu maanteele, mis on alternatiivne liikumistee Tallinna ja Lõuna – Eesti vahel. Piibe maantee on tunnete tee, kus igal kilomeetril on midagi teha, tunda või nautida.

II Piibe päeva raames loetakse esmakordselt avalikult ette Soome rahvuseepos “Kalevala”. Päevaga tähistatakse 170 aasta möödumist ajast, millal Soome rahvuseepose koostaja Elias Lönnrot kõndis jala Tallinnast Tartusse. Tema päevikute põhjal on teada, et 7.juunil 1844 viibis ta Koerus.

Lugemispunktid asuvad Anija mõisas, Kõrvemaa Matka – ja suusakeskuses, Jäneda Musta Täku Tallis, Aravete Kangrumäel, Järva-Jaanis, Koeru Kultuurimajas, Lahu kooli juures, Kuremaa lossis, Jõgeva Kultuurikeskuses ja Jää-aja Keskuses. Igas lugemispunktis loetakse ette varem kokkulepitud lõigud. Kokku on lugejaid enam kui 100 inimest. Teiste hulgas on kohalikud omavalitsusjuhid, Jõgeva Jõuluvana, Soome sõprusvalla esindaja, kohalikud kultuuritegelased ja paljud teised.

Igas lugemispunktis rõõmustatakse kaasaelajaid kultuuriprogrammiga. Teatud punktides kestab programm läbi terve päeva. Nii on näiteks Anija mõisas avatud uste päev, Järva-Jaanis suur laat ja Kõrvemaa Matkakeskuses perespordipäev.

Nädala foto

Helkleva vee sumbuvas säras. Foto: Liisa Paiste — **Helkleva vee sumbuvas säras.** Foto: Liisa Paiste

Vaata eelnevaid nädala fotosid siit.

Sel reedel ja laupäeval avatakse Tartus taas kultuurihoov Uus Õu

Õues kohiseb ja loksub võitmatu juuni, mis kuulutab suve saabumist ja Uue Õue teise hooaja avamist.

Sel reedel ja laupäeval saab Tartus taasavatuks jälle Tartu Uue Teatri ja Genialistide klubi vahelisele alale jääv kultuuri- ja kogukonnahoov Uus Õu.

Uus Õu on kesklinna hoov, kus kohtuvad isiklik ja avalik ruum, kus ei ole kliente ega teenindajaid, korrapidajaid ega koristajaid, vaid ainult inimesed – sõbrad, naabrid, juhututtavad ja võõrad – kes võtavad Õue kui oma isiklikku jagatud tagahoovi. Uus Õu on omamoodi sotsiaalne eksperiment, et näha, kas ja kuidas selline jagatud rõõmu ja vastutusega linnaruum elama ja toimima hakkab.

Viiel päeval nädalas, teisipäevast laupäevani saab Uues Õues nautida mitmepalgelist programmi alates muusikast, luulest, loengutest, filmidest, päikesest ja väga eriilmelistest töötubadest kuni suvistel laupäevadel traditsiooniks saanud lastehommikute ja pannkookideni välja.

Täpsema kava leiab siit.

Hiiumaa mereala kasutus selgineb

Täna tutvustatakse Kärdlas Hiiu mereala planeeringu pilootprojekti, mis paneb paika Hiiu maakonnaga piirneva mereala kasutamise kuni aastani 2030 ja kauem.

Siseministeeriumi planeeringute osakonna nõuniku Anni Konsapi sõnul algatatakse planeeringute koostamine kogu Eesti merealal kahe aasta pärast. Planeeringud tuleb valmis saada 2020. aastaks.

“Hiiu- ja Pärnumaal on planeeringu koostamisega juba alustatud ning hiidlased on oma planeeringuga jõudnud sinnamaani, et tõenäoliselt saab selle kehtestada järgmise aasta keskpaigas,” rääkis Konsap ning lisas, et tegemist ei ole lõpliku lahendusega ja sellele järgneb veel kindlasti üks avalik väljapanek ja arutelu sügisel.

Planeerimise käigus tuleb kaardistada erinevad olemasolevad või tulevikus tekkivad huvid merel ja seejärel mereala nende erinevate huvide vahel ära jaotada nõnda, et kasutus oleks pikas perspektiivis võimalikult jätkusuutlik. “Piltlikult öeldes tuleb otsustada näiteks seda, millised alad sobivad kõige paremini tuuleparkideks, millised kalapüügiks või kus võib purjetada.”

Merealade planeerimine on Eestis esmakordne. Hiiu ja Pärnu mereala planeering algatati valitsuse poolt kaks aastat tagasi. Hiiu mereala planeeringu eeldatav kehtestamise aeg on 2015. aasta keskpaik ning Pärnu planeeringul 2016. aasta esimene pool. Nende maakondade kogemuste põhjal pannakse kokku metoodika, mida hiljem hakatakse kasutama ülejäänud Eesti merealade planeerimisel.

Merealade planeerimist rahastatakse osaliselt Eesti-Läti piiriülese koostöö programmist ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse merekeskkonna programmist. Hiiumaa projekti maksumus on ligikaudu 204 000 eurot, Pärnu projekt läheb maksma veidi üle 301 000 euro.

Eesti lipuloo bareljeefi konkursi võitja on skulptor Gea Sibola Hansen

Otepää Vallavalitsus koostöös Riigikantseleiga korraldas Eesti lipulugu tutvustava bareljeefi ideekonkursi, mille võitis skulptor Gea Sibola Hansen.

Teise koha pälvis skulptor Vergo Vernik. Konkursižürii otsustas anda võidutööle auhinnaks 3000 eurot, teine koht sai 2000 eurot.

Võidutöö kujutab kahte bareljeefi, millel on kujutatud taasiseseisvumise aegset ärkamisaega ja traditsioonilist lipu toomist hobuvankril. Tööd on plaanis teostada selle aasta jooksul, töid rahastab Riigikantselei ja Otepää vallavalitsus.

Võidutöö autor Gea Sibola Hansen ütles, et konkursist osa võtma ajendas teda Eesti lipu teema. “See on tähtis teema, tegin seda auga. Olen tänulik, et minu töö välja valiti. Töös olevad motiivid tulidki kuidagi iseenesest – taasiseseisvumisega seoses meenusid mulle endale tudengiaja ärkamisaja laulud ning lipu toomine Otepääle hobuvankril on väga jõuline motiiv,” rääkis töö autor.

1935. aastal avati Otepää kiriku lääneseinal skulptor Voldemar Melliku loodud Eesti lipulugu tutvustavad bareljeefid. Need hävitati 1950.a, taastati skulptor Mati Variku poolt ja taasavati 1989. aastal. Selleks, et rahvuslipu pühitsemist väärikalt tähistada ja paremini lipulugu välja tuua, otsustas Otepää vald koostöös partneritega jätkata Eesti lipuloo tutvustamist Otepää Maarja kiriku juures ning algatada ideekonkursi.

Konkursižürii koosseisu kuulusid Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kujurite Ühenduse, Eesti Lipu Seltsi, Muinsuskaitseameti, Eesti Evangeelse Luteri Kiriku, Otepää koguduse, Riigikantselei ja Otepää valla esindajad. Žürii esimeheks oli Eesti Üliõpilaste Seltsi esindajana Tõnis Lukas.

Haruldase haigusega tüdruk saab Lastefondi abiga lümfiteraapiat ja tugisukad

SA TÜ Kliinikumi Lastefond aitab osta 13-aastasele liikumispuudega Sandrale tugisukad ning toetab tema regulaarset lümfimassaaži, mis aitavad hoida kontrolli all tema haruldast haigust.

Sandra põeb Eestis harvaesinevat haigust – primaarset lümfiturset ehk lümfödeemi, millest on haaratud tema mõlemad jalad. Haiguse korral on normaalne lümfisüsteemi toimimine häiritud ja rakkudevahelisse ruumi koguneb liigselt vedelikku, mis väljendub Sandra puhul tursetena jalgades. Haigusest tingituna on häirunud lapse immuunsüsteem, mis tähendab, et ta on tundlik väikseimatelegi vigastustele nagu näiteks kriimustused või putukahammustused, mis võivad tekitada tõsise põletiku. Raskendatud on ka Sandra liikumine, sest liigeste vahele kogunev vedelik kahjustab tema liikumisaparatuuri. Seetõttu on tüdrukule määratud keskmine puue.

Vedeliku voolu lümfiteedes saab parandada ning nii haiguse kulgu kontrolli all hoida regulaarse lümfimassaažiga ja igapäevaselt spetsiaalsete tugisukkade kandmisega, mis aga on väga kallid. Üks sukapaar võib maksta kuni 1000 eurot ning massaažikord 30 eurot. Kasvava lapsena ning sukkade kulumise tõttu vajab tüdruk uusi sukki kord poolaastas ning lümfiteraapiat ideaalis paar korda nädalas. Sandrat üksinda kasvatava ema võimalused tütre abistamiseks on ammendumas ning ta pöördus abi saamiseks Lastefondi poole.

“Kuna Eesti Haigekassa meid kahjuks ei toeta, sest tugisukad ei kuulu abivahendite nimekirja ning lümfimassaaži teenust rahastataks vaid siis, kui tegu oleks taastusraviga, ning meie enda võimalused on otsa saamas, siis palun heade inimeste abi, kes meid tütre ravi osas toetada saaks,” on Sandra ema igasuguse abi eest tänulik.

SA TÜ Kliinikumi Lastefond otsustas aidata perel soetada lapsele tugisukad ning toetada Sandra lümfimassaaži igakuise toetussummaga 120 euro ulatuses ühes kuus esialgu kuue kuu vältel.

Vahtsõnõ “Mino Võromaa” kogomik om valmis

Võro instituudin näüdäti eelä “Mino Võromaa” 27. jutuvõistlusõ parõmbist töiest kokko pantut latsiraamatut “Tansaman ja parhilla'”. Üteliisi anti teedä’ konkursi võitja’.

Timahava võtsõ latsi ja nuuri võrokeelitside kirätöie võistlusõst ossa 124 kirotajat 128 tüüga. Parõmbit töid avit vällä valli’ hindajidõ kogo (Hollo Aimi, Laanpere Helle, Kübärä Merili ja Rahmani Jan).

Võistlusõ pääpreemiä pandsõ vällä Eesti eurosaadik, Võromaa miis Padari Ivari. Timä kutsõl sai võitja Koduvere Jolan Henriette kävvü Brüsselin europarlamendi ello kaeman.

Kokko sai raamatulõ “Tansaman ja parhilla’ ” 59 juttu-luulõtust, pildi’ tekk mano Võromaa juuriga kunstnik Vähi Laura.

Latsi ja nuuri võrokeelitside kirätöie võistlust alost 1987. aastagal Võro hariduskuundis. 2000. aastagast pääle kõrraldas võistlust Võro instituut. Loe edasi: Vahtsõnõ “Mino Võromaa” kogomik om valmis

Kesk-Eestis sajab laupäeval piimatarkusi

7. juunil toimub Eesti Piimandusmuuseumis suur piimapäev, kus saab kätt proovida erinevate piimatoodete valmistamises, maitsta Eesti parimaid piimatooteid, vaadata teadusteatrit ja loomi.

„Piim on läbi aegade olnud eestlase toidulaua traditsiooniline osa, millest saab valmistada väga palju erinevaid toite, näiteks suvel väga populaarset jäätist,“ ütles Eesti Piimandusmuuseumi direktor Ants Välimäe Järvamaa infoportaalile. „Laupäevane piimapäev tuleb üks väga maitsev, lõbus ja huvitav päev, kus tegevust jagub kogu perele.“

Piimapäeval pakuvad oma parimaid tooteid Eesti suured ja väikesed piimatööstused ja mahetootjad, kohapeal toimetavad meisterkokk Ragne Värk ja koolikokad ning toimuvad või, sõira ja fetajuustu ning leivaküpsetamise töötoad. Lapsed saavad meisterdada piimapukke, lasta vibu, vaadata loomi jpm. Täpsemat programmi näeb siit: www.piimandusmuuseum.ee

Piimandus on Eesti põllumajanduses üks olulisemaid valdkondi, kus toodang läheneb lähiaastail 1 miljonile tonnile aastas. Eelmisel aastal oli Eestis 97 900 piimalehma, kes andsid kokku 762 300 tonni piima. Piim on ka Eesti toiduainetööstuse juhtiv haru, andes mullu ligi veerandi Eesti toiduainetööstuse kogutoodangust. Piima ja piimatoodete eksport moodustas 203,3 mln euro suuruse väärtusega eelmisel aastal 16,4% kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveost.

Mis meil Ukraina põllumajandusest?

Eesti ja Ukraina põllumajandusministrid allkirjastasid täna tegevuskava koostöö tugevdamiseks, mis tähendab, et Eesti aitab Ukrainat ELi põllumajandusnõuetega kohandumisel.

Samas on Ukraina ka maailma suuruselt neljas teravilja eksportija ning aprillis otsustas Euroopa Liit toetada Ukrainat muuhulgas ühepoolsete kaubandussoodustustega. Kuidas see mõjutab Eesti põllumeest?

Maablogis annab teemast ülevaate Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Kalle Nõlvak.

Loe lähemalt: http://maablogi.wordpress.com/2014/06/04/mis-meil-ukraina-pollumajandusest/

Täna avatakse Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti ekspositsioon

Täna avatakse Veneetsia arhitektuuribienaali Eesti ekspositsioon, mis käesoleval aastal kujutab endast e-riigi avaliku ruumi tulevikku vaatavat projekti.

Noorte Eesti arhitektide Johanna Jõekalda, Siim Tuksami ja Johan Tali kureeritud “Vaba ruum” (“Interspace”) uurib, kuidas füüsilise ja digitaalse avaliku ruumi üheks tervikuks saamine tulevikus linnaruumi korraldamist mõjutada võiks. Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti paviljon avatakse pidulikult 5. juunil kell 17.00 ning see jääb külastajatele avatuks 7. juunist kuni 23. novembrini 2014.

Eesti ekspositsiooni teeb eriliseks see, et esmakordselt täiendab kohapealset ekspositsiooni Veneetsias ka e-riigi virtuaalpaviljoni veebis. See on veebikeskkond, mis võimaldab külastada näitust ka digitaalselt ning teha digitaalsete külastajate ruumikasutus näituseruumis reaalajas nähtavaks. “See on meie viis rääkida sellest, et e-riigis on kohalolek ja ruumikasutus saanud uue tähenduse ning seetõttu peaks uue tähenduse saama ka e-riigi ruumi kujundamine. Viibides erinevates füüsilistes ruumides, võivad inimesed paikneda siiski samas inforuumis ja vastupidi,” selgitavad kuraatorid. Loe edasi: Täna avatakse Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti ekspositsioon

Obinitsa muuseumis avati elamuslik näitus “SETO?”

Setomaal Meremäe vallas Obinitsa külas Seto Muuseumitarõs avati 3. juunil tänaseid seto identiteediga seonduvaid probleeme elamuslikul moel tõstatav näitus “SETO?”.

Näitus käsitleb seto kogukonnale olulisi teemasid, küsides kuidas siduda praeguse seto kultuuri eeskujuks olevat 20. sajandi alguse ning tänapäeva eluviisi.

Näituse eesmärgiks on aidata seto kogukonnal, Setomaa külastajatel ja seto kultuuri huvilistel mõtestada pikaajalisemaid kultuurilisi arenguid, milles muutumisprotsess on loomulik osa.

“Näituse idee on välja kasvanud seto kogukonna sisesest aktiivsest ja emotsionaalsest arutelust kultuuriliste piiride üle, mille tuumküsimuseks on “õigõ seto” määratlemine kõigis eluvaldkondades. Näitus “SETO?” pakub võimalust jätkata seda arutelu olulistel seto identiteeti puudutavadel teemadel avalikus ruumis. Seetõttu on näituse “SETO?” vorm ja kujundus elamuslik ja interaktiivne,” sõnas näituse koostaja Eve Ellermäe.

“See näitus on seto punk”, arvab näituse kujundaja Evelin Urm. “Seto ei ole ainult minevik, vaid ka tulevik. Seto elab täna ja praegu”.

Näituse “SETO?” koostaja on Eve Ellermäe ning kujundajad Evelin Urm ja Sirje Rump.

Näitus SETO? jääb avatuks 31. oktoobrini.

Balti ministrite kohtumisel rõhutasid ministrid regionaalse koostöö tähtsust

Eile ja täna Saaremaal ning Muhus toimunud Eesti, Läti ja Leedu regionaalpoliitika eest vastutavate ministrite kohtumisel kinnitasid kõik kolm ministrit piiriülese koostöö ja eurovahendite olulisust regionaalsete erinevuste vähendamisel.

Eesti siseminister Hanno Pevkur, Läti regionaalminister Romans Naudins ja Leedu asesiseminister Elvinas Jankevičius arutasid muuhulgas Euroopa Liidu toetusmeetmete kiiret kasutuselevõttu, riikidevahelisest koostööd merealade planeerimisel ning vahetasid kogemusi omavalitsuste reformi osas.

Piiriülesest koostööst rääkides rõhutas siseminister Hanno Pevkur selle tähtsust ja ütles, et käimasolev aasta on Eesti jaoks oluline: “Aasta algusest oleme Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu eesistujariik. Lisaks on meie koordineerida sel aastal Balti- ja Põhjamaade koostöö ning järgmisel kuul võtab Eesti üle eesistujarolli Läänemeremaade Nõukogus,” rääkis Pevkur kohtumisel erinevatest koostöövormidest Balti ja Läänemereriikide vahel.

Euroopa Liidu toetustest rääkides lausus Pevkur, et regionaalsete arengute ühtlustamiseks on struktuurifondide kiire kasutuselevõtt äärmiselt oluline. “Hea meel oli kuulda, et ka meie lõunanaabrid on teinud kõik vajalikud ettevalmistused vahendite kiireks kasutuselevõtuks ning ka seda, et sarnaselt Eesti Ida-Viru strateegiale on ka Läti eraldi meetmeid planeerimas Latgale piirkonnale, kus on sarnased mured nagu meil Ida-Virumaal,” märkis Pevkur.

Kohtumisel arutati ka Rail Balticu projektiga seotud küsimusi ja kolme riigi koostööd ühise mereala planeerimisel.