Liis Moor, Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja
Eelmise aasta lõpus tellis Lääne maavalitsus hinnangu, et teada saada, milliseid muudatusi peaks olemasolevas trassis tegema, et sõita kiirusega kuni 160 km/h. Praeguseks valminud eskiisprojekt sisaldabki raudteetrassi võimalikke alternatiive.
25. mail avaldas Lääne Elu veebileht artikli pealkirjaga „Raudtee lõikab Taebla pooleks“, milles kirjeldati Sweco Projekt AS-i töös käsitletud ühte alternatiivi kui Taebla aleviku ainuvõimalikku lahendust. Tegelikult on väikeste muudatustega võimalik kasutada ka olemasolevat trassi. Eeldatavasti hirmutas see kontektist väljarebitud infokild paljusid Taebla elanikke ja tekitas nördimust, et nende arvamust ei küsita. Küsitakse ikka. Järgnevatel kuudel kaalutakse läbi eskiisprojektis väljapakutud lahenduste plussid ja miinused ning seejärel on võimalik kõigil trassivalikusse oma sõna sekka öelda.
Trassist
Eskiisprojektist selgub, et Riisiperest Ristini pole olemasolevat trassi muuta vaja. Suurimad trassi muudatused jäävad Lääne-Nigula valla territooriumile. Soovitud kiiruse saavutamiseks tuleks teha õgvendusi endise Jaakna peatuskoha lähiümbruses ja Palivere raba põhjaservas.
Et saavutada kiirus 160 km/h, oleks vaja õgvendada Palivere jaamast Haapsalu suunas olevat kurvi ca 100 m. Nagu juba eelnevalt mainitud, vajab olemasolev Taebla aleviku trass vaid väikseid muudatusi. Väljapakutud uue, läbi Taebla kulgeva alternatiivi eeliseks on parem ligipääsetavus – peatuskoht liiguks lähemale bussipeatusele ja suuremale osale elukohtadest. Ajalises mõttes Taebla uus trassialternatiiv võitu ei anna. Ridala vallas pole olemasolevat trassi muuta vaja.
Haapsalu linnas jääb trass kuni raudteejaamani samaks. Keerukam on olukord Rohuküla poole pööramisega. Läbi on kaalutud mitu võimalust: Õhtu kalda tupik, otseläbimurre läbi endise naftabaasi ala. Üks alternatiividest hakkaks kulgema Kiltsi tee ja Paralepa randa viiva kergliiklustee vahelt. Praegu tundub, et viimase alternatiiviga on tagatud nii peatuskoha hea ligipääsetavus, auto- ja kergliiklejate ohutus kui ka eraomandi minimaalne häirimine.
Mõjude hindamine
Raudteeplaneeringu järgmise sammuna kaalutakse läbi eri trasside mõju. Kaalumisele tulevad võrdselt nii sotsiaalsed, majanduslikud kui ka looduskeskkondlikud aspektid. Üheks oluliseimaks teemaks on ülesõidud ja ülekäigud ning nende ohutus. Viadukti rajamist tuleb kindlasti kaaluda Ellamaal, kus raudtee ristub Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteega.
Kuigi uute rongide põhjustatud müra ja vibratsioon on vana veeremiga võrreldes väiksem, kontrollitakse, et müra ja vibratsiooni tase jääksid normide piiresse.
Looduskeskkondlikus valdkonnas käsitletakse näiteks raudtee mõju loomade rände- ja levikukoridoridele. Planeeritava trassi vahetus läheduses paikneb ka kolm kaitstavate liikide – käpaliste, metsise ning nahkhiirte – püsielupaika. Mõjude hindamine peaks andma vastuse, kuidas raudtee rajamine neid mõjutab ja vajadusel pakkuma välja leevendusmeetmed.
Eskiisprojekt: laane.maavalitsus.ee/riisipere-haapsalu-rohukula