Selle aasta viimane loodusõhtu toimub Tallinna ülikooli Rakvere kolledži saalis (Pikk 40, Rakvere) 11. detsembril kell 18. Jäälinnust räägib Eesti Ornitoloogiaühingu hariduse ja teavituse spetsialist Riho Kinks.
Jäälind on üks kaunimaid ja huvitavamaid linde, keda kutsutakse ka jõgede kalliskiviks. Ta on valitud Eesti 2014. a linnuks. Loodusõhtul räägitakse jäälinnust ja tema elust, mida jäälinnuaasta puhul teada saadud. Näha saab jäälinnu joonisfilmi ja kauneid fotosid.
Üritust toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.Osalemine tasuta.
Lammas on vähenõudlik loom. Seetõttu on teda karjatatud aladel, kus muu põllumajandus pole võimalik. Nii on lambad kujundanud meie loopealseid, ranna- ja puisniite. Selleks, et neid kooslusi alles hoida, on lambad parimad tööriistad. Aastaid hooldamata ala on raske kasutusele võtta, selleks on vaja kas keskkonda oluliselt muutvat tehnikat või… lambaid.
Lisaks teabele lambakasvatusest ja karjamaadest saab Viljandi muuseumi näitusel katsuda lambavillast toodetud riideid, lõnga, istuda niidu- või põldheinal, joonistada või meisterdada lammas ja muud mängulist.
Näitus valmis Eesti Maaülikooli ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös projekti CANEPAL raames, mille eesmärk on uurida, tutvustada ja väärtustada lambapidamise ja karjaseeluga seotud pärandit Euroopas.
Näitus jääb avatuks 28. veebruarini 2015. Muuseumi näitusemaja on avatud teisipäevast laupäevani kella 10-17 (välja arvatud pühadel).
Loomsete jäätmete käitleja AS Vireen alustas kogumiskonteinerite paigutamist seakatku diagnoosiga metssigade korjuste kogumiseks. Esialgu paigutatakse üle Eesti taudipiirkondadesse viis konteinerit.
“Kuna talvised ilmaolud muudavad korjuste matmise keeruliseks ning uusi leide taudikahtlusega loomadest lisandub iga päev, paigutatakse kõigisse taudistunud piirkondadesse lekkekindlad konteinerid korjuste kogumiseks,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. “Nendele konteineritele korraldatakse ASi Vireen poolt eraldi veoring, et vältida võimalikku ristsaastumist.”
Taudimaterjali konteineritesse kogumine aitab vältida ka nakkusohtlike korjuste väljakaevamist teiste metsloomade poolt. Konteinerid paigutatakse Valgamaal Hummuli ja Õru valda, Viljandimaal Tarvastu valda, Võrumaal Varstu valda ja Ida-Virumaal Lüganuse valda. Konteinerid on lukustatud ning need on kasutamiseks vaid kohalikele jahimeestele. Ühe konteineri mahutavuseks on 600 liitrit ning neid tühjendatakse vastavalt vajadusele.
Lähinädalatel jõuab Eestisse ka mobiilne põletusahi, mida saab kasutada seakorjuste (sh talvetingimustes metsseakorjuste) kohapeal hävitamiseks, et vähendada taudi levimise riski.
Reedel, 12. detsembril kell 12 ootab Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus kõiki huvilisi lõunaeesti rahvaluulele ja etnoloogiale pühendatud seminarile “Harali pärimus”, mis toimub Tartu ülikooli peahoone (Ülikooli 18) auditooriumis 139.
Seminari kava:
12.00–12.05 Seminari avamine
12.05–12.45 Kristin Kuutma: Pilk pärimusele teoreetilisest ja polemiseerivast vaatenurgast.
12.45–13.10 Katre Kikas: Viljandimaalaste kõnetamine: J. Hurt, M. J. Eisen ja kohalikud kogujad.
13.10–13.35 Andreas Kalkun: Fjodor Vanahundi ropud jutud. Jutuilmast ja muust.
13.35–14.00 Mari Sarv: Püha või patune: seksuaalsus regilauludes.
14.00–14.25 Taive Särg: Mulgi regiviisid tänapäeva muusikapildis.
14.25–15.00 Tsäivaih
15.00–15.30 Marju Kõivupuu: Kommetest ja tavadest kultuuripärandiks.
15.30–15.55 Karri Toomeos-Orglaan: Novellmuinasjutud: seto eripära otsides.
15.55–16.20 Inge Annom: Seto jutud imemuinasjuttude II köites.
16.20–16.45 Mari Mets, Karl Pajusalu: Pärimus keelesaarte tekstides.
16.45–17.10 Hannes Korjus: Lutsi maarahvas esimese Läti Vabariigi aegu.
17.10–17.40 Aivo Põlluäär: Seto kultuuri representatsioonid Vaike Sarve ja Mare Piho filmides.
18.00–… Iloõdak
Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Rasmus Kagge. Foto: Ülo Josing/ERR
ETVs esimesel jõulupühal otse-eetrisse jõudev heategevusprogramm “Jõulutunnel” on tänavu pühendatud abi vajavate laste huvihariduse toetamisele. Lastekaitse Liidu vahendusel jõuab televaatajate toetus lasteni, keda kasvatavad vanavanemad, kes on pärit paljulapselistest peredest, ja andekate lasteni, kes mingil muul põhjusel vajavad abi.
Annetused aitavad tasuda huviringis käimise eest või hankida vahendeid, mida läheb seal osalemiseks tarvis. Lastekaitse Liit aitab toetusest osa saada Eestimaa kõigi piirkondade lastel.
“Jõulutunneli” otsesaade on läbi päeva eetris kuus korda ja kokkuvõte tehakse pärast “Aktuaalset kaamerat”. Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Rasmus Kagge kutsuvad otsesaatesse külalisi teemaintervjuudeks, et rääkida andekusest, selle märkamisest ja arendamisest. Samuti neist, kes tänu abile ja toetusele on elus edasi jõudnud, aga ka heategevusest laiemalt. Uuritakse, kuidas möödunud aasta annetuste saaja Toidupank on kogutud raha kasutanud. Muusikat teevad Uku Suviste, Getter Jaani, Janika Sillamaa, Terminaator, Smilers, Triinu Taul, C-Jam, Tallinna poistekoor ja palju teised.
Juba alates 18. detsembrist on avatud telefoninumbrid, millele helistades saab toetada Lastekaitse Liidu tegevust abi vajavate laste huvihariduse edendamisel.
Helistades numbril 900 7701 saab annetada 2 eurot, numbril 900 7702 annetatakse 5 eurot, ja numbril 900 7703 annetatakse 25 eurot.
Televaatajate annetuskõnesid vahendavad telefonifirmad Elion, EMT, Elisa, Starman ja Tele2 ilma teenustasuta.
Möödunud aastal kogus “Jõulutunnel” televaatajate abiga Toidupanga tegevuse toetamiseks 208 154 eurot. “Jõulutunnel” on tänavu ETV eetris juba 15. korda.
Pühapäeval, 7. detsembril annavad Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja Liikumine Kodukant üle tänavused aasta vabatahtliku aumärgid. Teiste seas pälvib tunnustuse ka SA TÜ Kliinikumi Lastefondi pikaaegne vabatahtlik Evelin Tamm.
Evelin on olnud Lastefondi vabatahtlik alates 2010. aastast, mil ta oli tudeng Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis. Ligi viie aasta jooksul on ta saanud Lastefondis täita väga erinevaid ülesandeid olles nii projektijuht, ürituste korraldaja kui vabatahtlike koordinaator. Viimasel ajal on ta fondi vabatahtlikuna olnud seotud peamiselt meditsiinivaldkonnaga ning puuetega laste hoiukodude avamise koordineerimisega. Evelin on erialalt sotsiaaltöötaja ja töötab igapäevaselt Tartu Laste Tugikeskuses.
Enda sõnul tegutseb Evelin vabatahtlikuna lihtsalt heast tahtest ning soovist tegeleda just sellega, mis talle väga meeldib. “Lastefondi vabatahtlikkus pakub mulle erinevaid võimalusi midagi uut kogeda ja kedagi aidata,” ütleb ta. Aasta vabatahtlikuks nimetamist peab ta suureks tunnustuseks, kuigi esiti oli tal raske mõista, millega just tema selle ära on teeninud. “Enda meelest ei tee ma mitte midagi sellist, mida keegi teine ei saaks teha. Aga ju ma olen seda hästi teinud!” leiab ta ning loodab, et tema tegutsemine ja selle märkamine nakatab ka teisi.
Lastefondi tegevjuhil Sandra Liivil jagub Evelini kohta vaid kiidusõnu: “Ta on kõik need aastad Lastefondi juures hingega vabatahtlikku tööd teinud ning toonud meie seltskonda lisaväärtust ka oma sotsiaalvaldkonna teadmistega.” Ta lisab, et Lastefond saab nii palju teha ja jõuab sedavõrd paljude inimesteni just tänu vabatahtlike abile ning toob Evelini esile kui ühe neist, kelle peale saab alati loota ning kes on valmis kandma ka väga vastutusrikkaid ülesandeid. “Ta on väga-väga suure südamega inimene ja tema säravatest silmadest tundub, et ta on õnnelik selles, mida teeb. Lastefondi jaoks on Evelin tõesti hindamatu ning armas vabatahtlik,” kiidab Liiv.
Vabatahtlikke tunnustatakse Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali eestvedamisel ning selle eesmärgiks on tuua esile ning avaldada austust ja tänu inimestele, kes on vabatahtlikult panustanud Eesti ühiskonna arengusse. Aumärgid antakse kokku 10-le vabatahtlikule üle pühapäeval, 7. detsembril Türil.
Merili Kärner
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik Piret Simmo tutvustas toetusmeetme tingimusi.
Neljapäeval, 4. detsembril toimus maavalitsuses sotsiaalministeeriumi tervisekeskuste rajamise teemaline nõupidamine. Põlvamaa haiglate, perearstide, kohalike omavalitsuste juhtide, maavalitsuse, terviseameti ja sotsiaalministeeriumi esindajate osalusel arutati esmatasandi tervisekeskuste rajamise toetusmeetme eesmärke ja tegevusplaane. Põlvamaa esmatasandi tervisekeskused peaksid asuma Põlva ja Räpina piirkonnas. Tervisekeskustes osutaksid teenuseid perearstid ja -õed, füsioterapeut, ämmaemand, vaimse tervise õde ning kodudes õendus-teenuse pakkujad. Uute esmatasandi tervisekeskuste ehitamist ja rekonstrueerimist on kavas toetada Euroopa Liidu struktuurfondide perioodil 2013-2020.
MTÜ Peipsimaa Turism korraldas Alatskivi lossis Peipsimaa III Arengufoorumi “Kohalik toodang, piirkonna elujõulisuse tagaja”. Seminaril osalenud olid ühel meelel, et kohalik toodang on piirkonna elujõulisuse ja positiivse maine tagaja. Kvaliteetne kohalik toit on piirkonnale visiitkaardiks. Üks konverentsi esinejatest Tauno Laasik, Peipsimaa Kogukonnaköögist, ütles, et juba praegu on Peipsimaa kvaliteedi näitaja kohalikust toorainest tehtud toit ja seda suunda võiks veel arendada. Samuti rõhutas ta, et toit ei ole pelgalt toidukord, vaid nauding. Väärtustama peaks seda, mida Peipsiäärsetel on: sibul, kala, seened ja rabad, mis on marju täis. Seda kõike peaksime väärtustama ja see peaks muutuma Peipsi piirkonna kaubamärgiks – põhjuseks, mille pärast tullakse Peipsi äärde, kasvõi selleks, et siin saab hästi süüa. Liivimaa Lihaveise juhatuse liige Katrin Noorkõiv leidis, et ununemas on igapäevane tooraine, millest toitu tehakse: kala ja ulukiliha näeb üha vähem meie toidulaudadel. Ometi saab sellest toorainest väga kiiresti ja maitsvaid toite valmistada.
MTÜ Peipsimaa Turism juhataja Kadi Ploom andis seminaril osalejatele ülevaate Peipsimaa turundus- ja arendustegevustest.
Üks esimesi Leader meetme raames algatatud kohaliku toiduvõrgustiku projekti UMA MEKK projektijuht Kadri Karu näeb, et ühtne kaubamärk aitab piirkonnal paremini silma paista ja piirkonda tõhusamalt tutvustada. Võrgustikku kuuluvate tootjatega on hea koos käia messidel ja laatadel, tutvustada tooteid ja samas ka piirkonda. Ühiselt on just väikestel ettevõtjatel lihtsam teha ühisturundust.
Konverentsil pakuti ka mõningaid näiteid kohalikest toodetest, mis osutusid osalejate seas väga menukateks. Kohalike toodete lauale olid oma tooted välja pannud Avinurme Puiduait, Loov Energia, Kostja Sibulatalu, Peipsimaa Kogukonnaköök, Alatskivi lossi restoran.
1 – 3. detsembril toimus XIV Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite tööde näitus Riigikogus. Näitusel eksponeeriti erinevaid kudumeid, puidust-ja metallist käsitöötooteid, kaltsuvaipu, jõululinasid, keraamikat ja palju muud. Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite näituse avas Riigikogu esimees Eiki Nestor. Tervitussõnad lausus ka Võrumaa Omavalitsuste Liidu esimees Mailis Koger. Avaüritusel osalesid Riigikogu liikmed ning Võrumaa omavalitsusjuhtide ja ametnike delegatsioon. Näituse avamisele järgnes Võrumaal valmistatud suupistete degusteerimine.
Värske valge õhuke lumekate ja rõõm pehmest talveilmast meelitasid 29.novembril palju lapsi koos vanematega Mõedaka kelgunõlvale sportlikku laupäeva veetma.
Kelgutati, tehti tuubi- ja lumelaua sõitu, kes soovis, sai discgolfi mängida. Lapsi lõbustas sõbralik tiiger.
Tandemsuusatamise palju koomilisi hetki pakkuva võistluga avati MTÜ Mõedaku vastvalminud vägev väliköök. Perenaine Evi Torm oli valmistanud kuuma tee, puuviljaglögi ja maitsvad suhkrumandlid ning tellinud soolaste ja magusate kringlite valiku lumel lustinute kosutamiseks. Kaminatule paistel oli mõnus käsi soojendada.
Suusarajad vajavad veel lumekatte paksenemist, kuid talispordi hooaja võib julgesti kuulutada avatuks.
Reedel, 5. detsembril toimub Eesti Maanteemuuseumi traditsiooniline teedeajaloo päev, mis on tänavu esmakordselt Tallinnas.
“Iga-aastase teedeajaloo päeva eesmärk on populariseerida teede lugu, tuua kokku seda uurivad ja sellest huvituvad inimesed ning tähistada Maanteeameti sünnipäeva,” selgitas Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner. “Selle aasta ettekannetes on kõrvuti ajalooliste teemadega leidnud käsitlust ka tänane teedelugu,” lisas ta.
Ettekanded käsitlevad teemasid nii teede-ehituse kaugest ajaloost kui tänasest päevast. Mõisa- ja teedeajaloo uurija Valdo Praust võtab jutuks ajaloolised taliteed. Justkui vastukaaluks avab Hannes Vaidla Maanteeametist kaasaegsete jääteede rajamise nõudeid ja põhimõtteid.
Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner sirvib Maanteemuuseumi vanu fotosid, mis iseloomustavad liiklusõnnetuste rohket autoajastu algust Eestis.
Tallinna Ülikooli doktorant Riho Paramonov räägib omaaegsest Tartu linna sümbolist sõiduvoorimehest, loodusfotograaf ja rännumees Ingmar Muusikus mõtiskleb, kas teed ühendavad või lõikavad maastikke.
Maanteeameti teedevõrgu valdkonna juht Kuna Männik vaatab tagasi 1. jaanuarist 2015 ajalooks saava nelja regiooni tekkeloole.
Maanteeameti eelkäija, Maanteede ja Sisemiste Veeteede Valitsus loodi 26. novembril 1918. Maanteeameti sünnipäevale pühendatud teedeajaloo päev algab 5. detsembril kell 12.30 Tallinnas Ülemiste City Victoria keskuses, Keevise 6.
Waldorflasteaias mängivad lapsed looduslike ja ehedate mänguasjadega nagu need käsitööna valmistatud waldorfnukud. Foto: MTÜ Terve Pere Selts Neljapäeval, 4. detsembril 2014 kell 17.30-20.00 toimub teine loeng Terve Pere Kooli selle õppeaasta loengusarjas. Seekordse kohtumise teemaks on pingevabad jõulud ja sünnipäevad. Loengud toimuvad Võrumaa waldorflasteaias Terve Pere Aed, mis tegutseb Parksepa lasteaia majas (Kesk 9, Parksepa).
Kuidas tähistada tähtpäevi ja pühasid nõnda, et see ei põhjustaks stressi lapsele ega täiskasvanule? Missugune on pinge mõju lapsele? Mis loob lapses turvatunde? Need on küsimused, millele kogenud pedagoog Heli Kudu juhendamisel loengus vastuseid otsitakse. Seekordse kohtumise praktilises osas meisterdame väikese pihunuku.
Lastele toetava kasvukeskkonna loomisele pühendatud loenguid on sel hooajal tulemas veel kaks. Jaanuaris räägib antroposoofiline arst Ülle Pechter teemal „Kuidas täiskasvanu võiks ennetada väsimust ja haigeks jäämist?“. Märtsis ootame külla Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi juhatuse liiget Mati Valgepead, kes kõneleb, kui oluline on lapse turvalise kasvamise toetamiseks last ümbritsevate täiskasvanute omavaheline koostöö. Loe edasi: Terve Pere Koolis räägitakse stressivabadest pühadest
Pühapäeval, 7. detsembril kell 11 avab Haanja rahvamaja juba neljandat korda uksed neile, kes soovivad veeta üheskoos ühe toreda perepäeva. Talvõtarõ on kohalike inimeste algatatud töötubade, kohaliku keele, söögi ja muusika päev, mille eestvedajateks on Haani naised. Et igaüks leiaks endale sobiva ettevõtmise, anname väikese ülevaate sellest, mida huvitavat talvõtarõ sel aastal pakub.
Kotitarõs saab igaüks valmistada endale sobivas mõõdus kingikotte, kasutades selleks vanu plakateid ja ajakirju. Väiksemad osalejad saavad juba valmis kingikottidele kaunistusi joonistada.
Piparkoogitarõs leidub tegevust nii kõige pisematele kui ka täiskasvanutele. Valmistame, kaunistame ja küpsetame endale meelepärased piparkoogid. Piparkoogid saab kaasa.
Jutussõtarõs saab iga soovija osa kahest võrukeelsest talvemuinasjutust. Lauateatri lood kõnelevad lahkusest ja hoolimisest ning jagavad valgust aasta pimedamasse aega.
Kudamisetarõs õpitakse käte peal kudumist, s.t et varraste asemel kasutatakse käsivarsi. Lihtsam on neil, kes on enne varrastel kudunud. Kududa saab võrku (näiteks aluseks seinakaunistusele jõuludeks) ja praegu väga moodsaid ringsalle jne. Kellel on kindel huvi proovida, palume kaasa võtta jämedat lõnga (mida jämedam, seda parem, võib olla ka efektlõng) või lõigatud riideribasid (nagu kaltsuvaibale, aga hea oleks, kui ribad oleksid lõngaks ühendatud).
Savitarõs saab voolida endale meelepärase eseme või niisama savi mudida, sest teadupärast on savil rahustav ja teraapiline toime.
Kanepi segäkuur umal 130. sünnüpääväl. Harju Ülle pilt.Võrokeelitside koorilaulõ ja -säädide konkursi võitnu laulu «Mõtõ Võromaast» laul’ 29.11. Kanepi seldsimajan umma 130. sünnüpäivä pidänu Kanepi segäkuur.
Võidulaulu säädse segäkoorilõ Ritsingu Alo, laulu kirot’ Kalla Urmas. Ritsing sai ka tõsõ avvohinna – kõgõ parõmba rahvalaulusääde iist (segäkoorilaul «Karjane taht kodo», Urvastõ khk). Kolmanda preemiä sai Amori Mari latsikoorilaulu «Pärlijõgi» (Adsoni Arturi sõna) muusiga iist.
«Võidulaulu sääde kiroti Urmas Kalla palvõ pääle,» kõnõl’ Ritsingu Alo. «Ma püüdse egät salmi teksti perrä harmoonilidsõlt, rütmilidselt ja tempot muutõn esimuudu lahenda. Koorilaulusäädide tegemine om hää loomingulinõ vaheldus mu egäpääväelon ja torõ, ku tuu tõnõkõrd ka tunnustust saa.» «Mu lihtsä laulu om Ritsing pall’o põnõvambas tennü,» ütel’ kontsõrdil umma laulu kullõlnu Urmas Kalla.
Päält kultuurkapitali ja Vana Võromaa kultuuriprogrammi tugõsi konkurssi ka Põlvamaa umavalitsuisi liit ja Kanepi vallavalitsus.
Ka juubõlit pidänü segäkuur pand’ uma ola ala. 20 aastakka Kanepi segäkoori vanõmb olnu Kotisse Vaike ütel’, et Uma Pido laulu omma näide laulukavan kõgõ kõigi lemmigu.
Koori juubõliaasta sisse om mahtunu hulga laulmist Kanepi Lauluseldsi 145. aastapääväst suurõ laulupidoni vällä.
Viimädse säitse aastakka om koorijuht olnu Lindali Kalev, lauljit om parhilla 35.
14. joulukuul kell 17 näütäs presidendiprovva Ilvesse Evelin (46) Võro instituudih umma vahtsõt raamatut «LEIB. Ilo & vägi. BREAD. The Beauty & the Might». Pääle tuud tulõ autogrammitunn. Kõik huvilidsõ omma oodõdu. Uma Leht küsse Evelini käest timä juuri kotsilõ ja viimädse ao tähtsämbit tegemiisi.
Kõnõlõ ummist Vana Võromaa juurist.
Mu vanaimä pere om peri Kanepi kandist. Vanaimä elli Jõksi järve lähkün Polla talon, tuu jääs Kanepi ja Otepää vaihõlõ. Latsõpõlvõn olli kõik uma vaba ao sääl – iks suvõ ja koolivaheao ja pühä. Ma olõ emotsionaalsõlt sääl üles kasunu ja tunnõ hinnäst lõunaeestläsenä, kinkal om minkagiperäst koskilt peri hõlahus mere perrä.
Kas Sul om parhillaki tan kotus, kohe küllä minnä?
Vanaimä kodo om mu tädipoja uma. Tä opas’ minno traktorit juhtma ja tõisi mehitsit maatöid iks isoga tegemä.
Kuna viimäte Kanepi kandih kävet?
Keväjä käve üten imä ja tütrega. Kävemi külän vanatädidel, kiä viil elässe ja nigu iks – kävemi kalmuaial.
Kas võro kiilt mõistat?
Mu vanaimä-vanaesä ja vanaimä kolm sõsarat ja veli elli kõik Võromaal. Parhillaki elässe kats vannatäti. Kõik kõnõliva umavahel võro kiilt ja muidoki mõistsõmi mi, latsõlatsõ, ka võro kiilt. Loe edasi: Ilvesse Evelin: mul om Võromaalt pall’o mälehtüisi
MTÜ Rosma Haridusseltsi koolituskeskuse Vanemate Kool kutsub kõiki huvilisi sel laupäeval, 6. detsembril kl 11.00-16.00 osa saama järjekordsest koolipäevast teemal “Suhtlemise keeruline kunts”.
Pühadeaeg tähistab alati valguse saabumist. Enne suurt valgust on pimedus eriliselt tugev ja varjud võimsad. Käesoleva õppeaasta kolmanda koolipäeva külaline on süvitsi tuttav mõlema poolega – Inge Tael on töötanud vanglas ja kriisiabikeskuses, erinevates kõrgkoolides ja koolituskeskustes. Praegusteks ametiteks on psühhoterapeut, koolitaja ja superviisor. Tema loeng julgustab meid pühade eel vaatama iseendasse ning läbi iseenda suhestuma maailma ja kaasinimestega. Praktilised nõuanded käitumiseks pingeolukordades.
National Geographic Eesti detsembrikuu number keskendub muude põnevate teemade kõrval 3D-printimisele, mis muuda lähitulevikus oluliselt meie arusaama printimisest. Muuhulgas tulevad peagi kodulähedasest 3D-printerist lennukidetailid, pitsad, eluskude ja palju muudki.
Muuhulgas on detsembri numbris avaldatud ka Lõuna-Eesti projekti “Elu kahe maailma piiril” foto- ja videokonkursi võidutööde galerii. Detsembri ajakirja teised põhilood on järgmised:
Rõõm toidust
Senikaua, kui inimesed on üheskoos keha kinnitanud, oleme osanud hinnata söögi võimet meid rõõmustada ja ühendada.
Õnnistatud. Neetud. Nõutud.
Jätkates jalgsiretke „Paradiisist välja“, rändab autor läbi maa, mida ihaldavad endale kolm usutunnistust.
Sitked lehmakarjused
Nõndasamuti kui nende kari, on ka Patagoonia bagualero’d omaette tõug.
Lisaks tuleb juttu elevantide traumadest, turbulentsist lennu ajal, plastglomeraatidest, ratastoolirevolutsioonist, Egiptuse kullast, jõulurahust, näljast maailmas jpm.
Ajakirja National Geographic eestikeelne detsembrinumber jõudis juba müügile.
Rosma kogupere konverentsi mullune avaring. Foto: Rosma HaridusseltsTeisipäeval, 9. detsembril kl 18.00 toimub Rosma Koolituskeskuse korraldusel Põlva külje all Rosma koolis aktiivseminaride sarja esimene loeng, kus lektor Kalev Kaarna avab võimalusi teemal “Kuidas mõelda nähtavalt?”
Õigete otsuste tegemiseks on vaja selgelt mõelda. Heade ja toimivat lahenduste leidmiseks on vaja tuua nähtavale keerukate olukordade või konfliktide sisu. Kuidas seda teha ning mis kasu sellest on kodus, tööl ja koolis räägib Kalev Kaarna.
“Õigete otsuste tegemiseks on vaja selgelt mõelda. Heade ja toimivate lahendusteni jõudmiseks on vaja tuua nähtavale keerukate olukordade või konfliktide sisu,” ütles lektor teema tutvustuseks.
Õhtuseminaril näitabki Kalev Kaarna, kuidas keerukad mõtted nähtavaks ja selgeks teha, oma elu, eesmärke ja probleeme puude ja pilvedena üles märkides. Need võtted on kasutatavad kodus, töö juures ja ettevõtluses. Need aitavad küsida õigeid küsimusi ja leida enamikes keerukates olukordades tõhusaid ja töötavaid lahendusi. Mõnedes riikides õpetatakse neid võtteid juba 1. klassis, mistõttu peaksid need olema jõukohased ka kõigile täiskasvanutele.
Osalustasu 5 eurot, kestvus 2 tundi.
Aktiivseminari sarja järgmine esineja on Viigi Viil, kes räägib teemal “Vaimne maailmavaade – kas oht või võimalus?”
Projekti rahastab Siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.
Savvusann küttüs. Rebäse Tiina pilt.Võrokõsõ juubõldasõ: 26. märdikuu päävä õdagu tull’ teedüs, et võrokõisi savvusannaperimüs om pantu UNESCO vaimsõ perändi esindüsnimekirja.
«Üts mu opilanõ Võromaa kutsõhariduskeskusõst ütel’, et timä vanaimä oll’ nakanu ikma teleka iin, ku tuu uudis tull’,» ütel’ Veeroja Eda, kiä üten Eichenbaumi Külliga võrokõisi sanna UNESCOhe vidäsi.
«Võrokõsõ pandva rõõmuga üles pilte hindäst uma savvusanna man,» kõnõl’ Eda. «Mul om kah UNESCO aianukan!», «Puulpäävä kütämi uma UNESCO kuumas!», tõi tä vällä rõõmuhõiskit Mol’ovihu savvusanna leheküle päält.
Tervüisi saatsõ ka suur sannarahvas suumlasõ. «Nä omma nakanu sannaperändi alalõhoitmist tõsitsõmbalt võtma ja pruuvva perrä tulla,» kõnõl’ Veeroja Eda.
Klubi Russkaja Banja vidäjä Ruspari Marat kutsõ jõulukuu keskpaigan Vinnemaalõ sannafestivaalilõ. «Turismi- ja spaaettevõtja omma kah väega rõõmsa,» ütel’ Eda.
Eichenbaum ja Veeroja märgotasõ, kuis saadust tunnustusõst saasi ossa kõik võrokõsõ. «Ega mi es aja tuud asja õnnõ hindä jaos, egä Vana Võromaa vald või küläliisi tuuga kutsu, et näil om kah savvusann,» ütel’ Eichenbaumi Külli. Plaan om suidsusann Vana Võromaa hää nime kujondusõ sisse tsusata.
Sannaoppust tulõ kah mano. Võromaa kutsõhariduskeskusõn om tegemisel sanna-opikava. Veeroja Eda jutu perrä naatas sügüsest oppama sannamehe ja -naasõ mõistmiisi: sannakütmist, sannan toimõndamist sannankäümisest ravitsõmisõni. «Peränditurismi opikava om joba olõman ja sann tuu seen, oppus lätt õkva käümä, kes taht, saa mano,» kuts tä.
Haanja Vallavalitsus ootab ettepanekuid 10. detsembriks 2014.a.Haanja valla aukodaniku nimetuse ja aunimetuse andmiseks.
Haanja valla aukodaniku nimetus antakse inimesele, kes on pälvinud oma töö ja käitumisega kaaskodanike austuse ja lugupidamise, on oma tegevusega silma paistnud Haanja valla arendamisel,kogukondliku elu edendamisel, tõstnud valla mainet ja toonud paikkonnale tuntust.
29. novembri südapäeval saabus Kanepisse 40 jõulutaati.
Teel Pokumaale, kus peeti XIV Jõulutaatide konverents, tehti peatus, et avada postkontor, kuulata laste jõululaule, mekkida kohalike perenaiste küpsetisi. Selgitati välja aasta sportlikum jõulumees.
Osalesid nii kõige nooremad 2013/2014 aastal sündinud vallakodanikud kui ka väärikas 101-aastane Hilda Müürsepp, kes on jõulutaatide vana tuttav.
Kanepist läks kõikjale üle Eestimaa teele advendituli, mille jõulumees Ärnile ulatas Kanepi kirikuõpetaja Margit Lail.
Kanepist sõideti edasi Pokumaale konverentsile ning pühapäeval Antslas toimunud jõululaadale.
6. detsembril toimub Tartu Katoliku Hariduskeskuses (Jakobi 41) Tartu esimene parmupilllipäev. See on parmupillimängule pühendatud õppepäev, mis on mõeldud kõigile Tartu ja Lõuna-Eesti parmupillihuvilistele, olenemata mänguoskusest. Loomulikult on oodatud ka huvilised mujalt Eestist.
Hommikupoolikul toimuvad parmupilli õpitoad algajatele ja edasijõudnutele, saab omandada nii algteadmisi kui lihvida praktilisi üksi- ja koosmängu oskusi.Õhtupoolikul täiendatakse oma parmupillirepertuaari uute lugudega ja harjutatakse orkestrimängu. Päeva lõpetab suur ühiskontsert ja jämm.
Tartu esimene parmupillipäev on eellöögiks 7. veebruaril Tallinnas toimuvaks II Parmupillifestivaliks.Parmupillipäeva korraldajad ja läbiviijad on Eesti üks parimaid parmupillimängijaid Cätlin Mägi ja Kairi Leivo August Pulsti õpistust. Parmupillipäevast osavõtt on tasuta, vajalik on eelregistreerimine. Parmupille saab laenutada ja osta kohapealt.
Tartus jätkub sel pühapäeval, 30. novembril loengusari beebiootel paaridele. Tegemist on kolmest kohtumisest koosnevas sarjaga, mille kesksed teemad on rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne aeg.
Kaks järgmist kohtumist leiavad aset 30. novembril ning 14. detsembril Tartus Riia 140 EstSpa treeningstuudios. Läbiviijad: Mari Peetsalu ja Maris Albert. Uuri lähemalt ja registreeru: +372 51 975 964, info@estspa.eu, www.estspa.eu
II kohtumine: 30. november 11.00 – 14.00
Sünnitus / Meie lapse sünnipäev!
Sünnitus, mis selle ajal toimub?
Kuidas saab mees sünnituse ajal naist abistada?
Kas sünnitus peab olema valus?
Vaatame filmi sünnitusest. Proovime erinevaid sünnitusasendeid.
Teeme läbi lihtsaid massaaźivõtteid, mis aitavad sünnituse ajal valu leevendada.
Harjutame hingamist, mis toetab keha lõdvestamist. Loe edasi: Tartus jätkub loengusari beebiootel paaridele
Otepää jõulukuusk 2014. Foto: Monika OtrokovaTäna, 26.novembril, jõudis Talvepealinna Otepääle jõulupuu. Lisaks jõulupuule hakkab Otepää keskväljakut kaunistama LED-lampidega suusatav lumememm.
Jõulukuusk on 15 m pikk ja pärit Tõlliste vallast, Väljakülast, Laose-Andrese talust, Mõttuste perekonnalt. Esimesel advendil, 30.novembril, süütavad EELK Valga praost Vallo Ehasalu ja Otepää valla juhid jõulupuul advendituled.
Tavapäraselt süüdatakse tuled päikese loojumise ajal, sellel päeval loojub päike kell 15.30. Jõulupuu juures esinevad Loore All, Carolin Hunt ja päkapikud – Otepää linetantsijad. Kell 16.00 saab Otepää Raekoja saalis kuulata Pühajärve Puhkpilliorkestri advendikontserti. Talvepealinn on valmis esimese advendi tulekuks – linn on kaunistatud jõulutuledega, lisaks tavapärasele valgustusele süttivad Otepääl jõuluvanikud Keskväljakul ja suurematel sissesõiduteedel.
29. novembri südapäeval saabus Kanepisse 40 jõulutaati.
