Pühapäeval, 26. oktoobril kell 4 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi.
Kella keeramisega ja talveajale üleminekuga jõuab Eesti tagasi vööndiaega. Talveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta.
Suveaeg algab taas märtsikuu viimasel pühapäeval kell 3 ning siis nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra edasi.
Fotograaf Karl Anders Vaikla Vormsi maakodu õuel asuvasse puuõõnsusesse kolis väga haruldane vöötkakupaar, kes suve jooksul kasvatas üles neli järglast.
Fotograaf Karl Anders Vaikla pildistas vöötkakku Vormsil, oma maakodu hoovis, kuhu lind oli elama asunud.
“Kahjuks oli üks poegadest pesast välja ronimisel hukka saanud, kuid alles jäänud neli poega kasvasid järjest suuremaks ja lendasid iga päevaga üha kaugemale küla peale,” lausus Vaikla, kelle sõnul lubas lind foto tegemiseks väga lähedale.
“Vöötkakk on Eestis haruldane pesitseja. Tänavu pesitses Eestis kolm paari, mullu üks paar ja enne seda oli viimane teadaolev pesitsus 1974. aastal,” ütles Eesti ornitoloogiaühingu röövlinnu töörühma liige Renno Nellis. 20. sajandil leiti kokku ainult viis pesitsusjuhtu ja esimene pesa Eestis avastati 1893. aastal.
Lauri Levo
Vormsi Kultuuriühing
Kontserdiagentuur Corelli Music alustas äsja 10. juubeliaastat menukate kontsertidega Tartus ja Tallinnas muusikaliste tervitustega Viinist. Hooaeg jätkub arhitektuuripärlites, kontserdid „Hingedeaeg isadega” on 1. novembril Alatskivi lossis ja 2. novembril Kõltsu mõisas. Esineb tuntud vanamuusikaansambel Rondellus, mille ridades seekord astuvad koos lavale vanem ja noorem põlvkond muusikuid ehk siis peaaegu pereansambel.
Sarja „Mõisaromantika“ südamlik ja meeleolukas kava kaunimates mõisates ühendab hingedeaja ja peatselt saabuva isadepäeva. On ju suur osa hingedest, keda novembri alguse pimedal ajal austame ja meenutame, ju meie esiisad ning põlvkondade side ühendab mõlemad tähtpäevad. Kontserdid algavad hingestatud keskaja muusikaga, mis on pühendatud erinevatele pühakutele: Neitsi Maarjale, pühale Nikolausele, pühale Barbarale jt. Pühakute mõtteid ja tegemisi saadab mingi teine valgus, pühaduse helk. Erilise suuruse ja erakordsuse eest on nad arvatud taevaste hulka, kus nad saavad hoida kaitsvat kätt ja väge oma hoolealuste üle. Renessanssmuusikast tulevad ettekandele armastuslaulud, joogilaulud ja tantsud – tolleaegsed tõelised hitid ehk tänapäevases mõttes popmuusika tervituseks kõikidele praegustele isadele.
Corelli Music
Laupäev, 1. november kell 18 Alatskivi loss, Kodavere kihelkond, Tartumaa
Pühapäev, 2. november kell 18 Kõltsu mõis, Keila kihelkond, Harjumaa
Vanamuusikaansambel Rondellus: Maria Staak – laul, rataslüüra, Johanna-Maria Jaama – fiidel, Anna-Liisa Eller – psalteerium, plokkflöödid, torupill, löökpillid, Johannes Christopher Staak – laul, rataslüüra, Robert Staak – lauto, löökpillid
SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) juristid korraldavad 2014. a sügisest kuni 2015. a kevadeni tasuta infopäevi sellest huvitatud kogukondadele, kel soov kohaliku tasandi keskkonnaküsimuste otsustamise võimalustes selgust saada ning kaasa rääkida.
KÕK plaanib korraldada üle Eesti 15 tasuta infopäeva just kogukondadele ja seltsidele. Osalema on oodatud kogukonnad, kes on kokku puutunud mõne keskkonda mõjutava plaaniga (nt prügila, tehase, suurlauda, kaevanduse, maantee, tuulikupargi rajamine vmt) ja soovivad paremini mõista, kuidas otsustusprotsessid töötavad, kelle poole vajadusel pöörduda või kuidas organiseeruda. Kohapeal anname soovi korral õiguslikku nõu ka konkreetsetes küsimustes ja juhtumites.
Praeguseks on juba paika pandud Ida-Virumaa ja Harjumaa infopäevade kohad. Need toimuvad oktoobri lõpus Ida-Virumaal, Sondas ning novembri alguses Harjumaal, Murastes. Täpsemat infot leiab KÕKi kodulehelt.
Lisainfo: www.k6k.ee
Infopäevad korraldatakse KÕKi projekti “Keskkonnaasjades osalemise võimaluste tutvustamine kohalikele kogukondadele” raames. Tegevusi rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
26. oktoobril algusega kell 18 peab Otepää Gümnaasiumis Otepää Avatud Noortekeskuse tantsutrupp FeelingGood oma neljandat sünnipäeva.
Tantsuklubi FeelingGood loodi 2010. aastal 26. oktoobril toonase noortekeskuse juhi Kadri Orava poolt. Kuna taolist tantsurühma polnud Otepääl varem olnud, siis tuli alustada oma kogemuste ja jõududega. Esimestes trennides oli kohal kuni 10 huvilist, tänaseks on harrastajate arv kasvanud 50-ni. 2013. aastal loodi tantsuklubile lisaks MTÜ FeelingGood. Tantsuklubis saab harrastada showtantsu ja tänavatantsu, kõrvalsuunaks on ka moderntants. Hetkel on tantsuklubi juhendajateks Alice Raidmets, Merit Nigula, Silvia Zvirgzdinš, Kadri Orav, kõige pisematega on tegelenud Kerli Toom ja Laura Sööt.
Tantsuklubil on neli rühma – täiskasvanutest koosnev esindusrühm, 8.-12. klassi võistlusrühm, 5.-8.klassi rühm DancingStars ning Sangaste noorte segarühm Troublemakers.
FeelingGood on edukalt esinenud Koolitantsul, samuti osaletakse igal aastal Tartus Kuldse Karika tantsufestivalil. Klubi on esinenud sünnipäevadel ja firmapidudel, palju on käidud esinemas nii Valga- kui ka Võrumaa erinevatel suurüritustel.
“FeelingGood on esinenud ka ekstreemsetes kohtades, nagu näiteks jää peal, lumes, asfaldil, see teeb meie tegevuse väga põnevaks,” ütles tantsuklubi üks juhendajatest Merit Nigula. “Saavutustest pean oluliseks tantsijate viimist Kuldse Karika tantsufestivalile, Sangaste tantsurühma avamist, ühtlasi ka sõprussuhete loomist Tartumaa tantsukoolide Ciara tantsukool ja RNstuudio. Lisaks oleme osalenud U23 Eesti koondise korvpallimängul tantsutüdrukutena.”
Siseministeerium avas maavalitsuste kaudu siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse 2014. aasta toetusprogrammi, mis annab võimaluse vabatahtlikele organisatsioonidele riigieelarvest toetust küsida. Toetuse andmise eesmärk on valdkonnapõhiste vabatahtlike koostöö edendamine ja turvalisuse kasv maakondades. Näiteks võivad toetuse taotlejateks olla nii abipolitseinikke kui vabatahtlikke päästjaid ühendavad mittetulundusühendused ja ka naabrivalve tegevust edendavad mittetulundusühendused. Samuti saab toetusprogrammist abi küsida vabatahtlikku päästekomandot pidav kohalik omavalitsus, kui on sõlminud tsiviilõigusliku lepingu Päästeametiga.
Toetuse abiga saab katta maakonna vabatahtlike tegevuse edendamiseks tehtavaid erinevaid kulusid. Selleks võivad olla uuringud, analüüsid, strateegiad ja tegevuskavade koostamised ning uuendamised, reageerimisvõimekuse tõstmiseks soetatav inventar ning töövahendite ja olmetingimuste parandamine.
Nädalavahetusel toimunud Toidupanga toidukogumisaktsiooni vältel koguti toimetulekuraskustes perede aitamiseks ühtekokku 34 881 ühikut toidukaupa, mida võib lugeda seni parimaks tulemuseks läbi aegade. Osales rekordarv poode – 31 kaupluse hulgas oli 8 Rimit, 6 Prismat, 7 ETK kauplust, 8 Selverit, üks Säästumarket ning esmakordselt üks Grossi toidukauplus.
Tallinna Toidupank kogus kaupa kuues poes ja Pärnu Toidupank neljas. Tartu, Haapsalu, Kuressaare, Rakvere, Viljandi, Järvamaa ja Valga Toidupank olid kõik vabatahtlike abil tegutsemas kahes kohalikus poes. Iselaadse rekordi püstitas suve alguses tegutsema hakanud Jõgeva Toidupank, mis pakkus poekülastajatele võimaluse toidukaupa annetada koguni kolmes eri linnas – Jõgeval, Põltsamaal ja Mustvees.
Samuti sellel suvel tegevust alustanud Kuressaare Toidupank ja Võru Toidupank korraldasid toidukogumispäeva esmakordselt ja on saadud kogemuse ning annetuste hulgaga igati rahul.
Täna asusid Eesti klaasikunstnike valmistatud fantaasiapillid teele Rootsi Põhjamaade ühele olulisemale jazzisündmusele Umea jazzifestivalile, kus 24. oktoobril esitletakse plaati “World of Glass“, mille muusika on salvestatud Tallinnas. Klaaspillidel maailvad helipilte norra impromuusika virtuoosid Terje Isungset ja Arve Henriksen.
“Klaas ja muusika üheskoos tundub taevaliku abieluna – enam hapralt helisevamaks vist minna ei saagi,” kirjutas Tanel Veenre Eesti Päevalehes detsembris 2011. “Tallinna kultuuripealinna üks lõpuakorde, kontsertetendus “Klaasimaailm”, sai just nõnda sillerdav, liites üheks terviklikuks elamuseks Norra muusikute ja Eesti klaasikunstnike nägemused.”
Suurem osa “World of Glass” plaadi materjalist on salvestatud detsembris 2011 Klassikaraadioga koostöös Tallinnas, mil Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn ning Eesti-Norra kunsti ja muusika ühisprojekt “Klaasimaailm” kuulus kultuuripealinna lõpuprogrammi. “Klaasimaailm” on loonud loomingulise silla tänavuse Euroopa kultuuripealinna Umeaga, sest Eesti klaasikunstnike tööd jätkasid klaasikunstnikud Anna-Carin Öhgren ja Ulf Sankala, kes kujundasid kontserdiks Rootsis uusi pilliks sobivaid klaasobjekte.
Umea kõige olulisema muusikakeskuse NorrlandsOperan black box saalis muutub “Klaasimaailm” enamaks kui pillikomplekt. Üle 30 klaasist objekti moodustavad maagilise kunstilise terviku, mis lummab ka tavapärase ekspositsioonina. Instrumendid valmisid 2009.-2011. aastal Eesti Kunstiakadeemia (EKA) õppejõudude Eeva Käsperi ja Mare Saare juhendamisel ja tihedas koostöös muusikutega. Umeas avataval väljapanekul, mis tipneb kontserdiga, on pille 10 meie kunstnikult ja toonaselt EKA klaasikunsti osakonna tudengilt. Tallinna ekspositsioon on pälvinud ohtralt kiidusõnu ka rahvusvahelises meedias.
Loe edasi: Norra-Eesti eduloo “Klaasimaailma” plaati esitletakse Umea Jazzifestivalil
Pühapäeval, 2.novembril kell 11.00-13.00 toimub Järvamaal Sargvere mõisa muuseumisTäna ja homme viibib Rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kutsel Eestis Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja -asutuste Liidu (IFLA) president Sinikka Sipilä.
20. oktoobril osaleb Sinikka Sipilä Raplas raamatukogupäevade avamisel ning külastab kohalikke raamatukogusid.
21. oktoobril tutvub ta Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Rahvusraamatukoguga, kohtub kultuuriminister Urve Tiidusega ja kultuurikomisjoni esindajatega ning külastab Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu.
Aastateks 2013-2015 IFLA presidendiks valitud Sinikka Sipilä sõnul vajab tugev ühiskond tugevaid raamatukogusid: “Raamatukogud panustavad tugevama ühiskonna ehitamisse, toetades võrdseid võimalusi, pakkudes juurdepääsu elukestvale õppele, haridusele, teadusele, innovatsioonile, kultuurile ja loomele.” Ta lisas: “Tugev ühiskond koosneb aktiivsetest ja informeeritud kodanikest, kes aitavad kaasa jätkusuutlikule arengule, intellektuaalsele ja majanduslikule kasvule ning üldisele heaolule.”
IFLA on rahvusvahelist raamatukogunduse koostööd arendav organisatsioon, kuhu Eestist kuuluvad peale Rahvusraamatukogu veel Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja Eesti Hoiuraamatukogu.
Üle-eestilised raamatukogupäevad kestavad 30. oktoobrini. Kavas on koolitusi, ettelugemisi, kohtumisi kirjanike ja kunstnikega jm.
Tänavusel õiglase kaubanduse nädalal saabub Eestisse üleeuroopalise kampaania Make Chocolate Fair! sõiduk, mis oma 10 000 km teekonnal teavitab inimesi šokolaaditootmise varjupooltest ja kutsub üles andma allkirju šokolaaditööstusele suunatud nõudmistele. Paljud läbitud linnadest kannavad õiglase kaubanduse linna tiitlit, mis omistatakse nendele omavalitsustele, kes soovivad oma avalike hangetega tagada kestlikku arengut ja edendada eetilist tarbimist. Esimesena Eestis pälvib õiglase kaubanduse omavalituse aunimetuse Hiiu vald.
“Make Chocolate Fair! kampaania šokolavka on teel olnud juba ligi 3 kuud. Alguse sai teekond Berliinist 1. augustil ning tänaseks on külastatud 22 linna, kus on samalaadsed sündmused aset leidnud,” selgitab tuuri koordinaator Sven Selbert Saksamaa MTÜst INKOTA. Šokolavka peatub esmaspäeval 20. oktoobril Tartu Kaubamaja juures ning neljapäeval 23. oktoobril Tallinnas Rocca al Mare keskuses. Lisaks allkirjakogumisele esitleb kampaania temaatilist näitust, toimuvad trummi- ja tantsushowd. Esinevad FinEst sound DJ-d Ras Wu ja Masu. Trummishow ning trummide töötoa viib läbi Brasiiliast pärit trummiõpetaja Francois Archanjo. Tantsushowd ja töötuba juhib Queen Elisabeth Reggae.ee-st.
“Mitmed õiglase kaubanduse tooteid müüvad kauplused on selleks nädalaks käima lükanud erikampaaniad, milles esitletakse erinevaid õiglase kaubanduse tooteid ning nii mõnelgi pool on ka hinnad tavapärasest erinevad,” ütles MTÜ Mondo õiglase kaubanduse valdkonna juht Jaanus Välja. “Lisaks jätkame traditsiooniga tunnustada ettevõtteid ja asutusi õiglase kaubanduse sõbra märgiga.”
Šokotuur jõuab pärast Eestit veel Helsingisse ning seejärel pöördub tagasi Berliini oktoobri lõpus. Allkirju petitsioonile, mis nõuab šokolaaditööstuselt vastutustundlikku käitumist arengumaade inimeste suhtes ja eetiliselt sertifitseeritud tooraine kasutamist, on kogutud pea 50 000. Järgmise aasta lõpuks plaanitakse seda kahekordistada ja seejärel need üle anda Euroopa šokolaaditööstusele.
Iga-aastast õiglase kaubanduse nädalat ja Make Cholate Fair! kampaaniat Eestis koordineerib MTÜ Mondo.
Täna, 20.oktoobril algab Noorteparlamendi delegaatide kandideerimine. Noorteparlamendis asub tööle kokku 101 delegaati üle Eesti ning delegaadiks võivad kandideerida kõik noored vanuses 13-26 aastat.
Noorteparlament on MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liidu eestvedamisel toimuv noortele suunatud projekt, mille peamiseks eesmärgiks on kaasata noori riiklikesse otsustusprotsessidesse ning anda neile seeläbi võimalus kaasa rääkida neid puudutavatel teemadel. Eemärgi täitmiseks kohtub Noorteparlament kaks korda aastas Riigikogus – 5.detsembril 2014 ja aprillis 2015. Vahepealsel ajal viiakse läbi ka avalikke foorumeid igas maakonnas. Kohtumistel Riigikogus töötab Noorteparlament viies erinevas komisjonis. Mis komisjonides täpsemalt, selgub pärast delegaatide kandideerimise lõppu.
Käesoleval aastal toimub Noorteparlament esimest korda. Tegu on “101 last Toompeale” noortefoorumist välja kasvanud ettevõtmisega.
Kandideerimine toimub Noorteparlamendi kodulehel: noorteparlament.lastekaitseliit.ee
Vaata eelnevaid nädala fotosid siit.
Võru maakonna õpetajad kogunevad oktoobrikuus koolivaheajal maakondlikule metoodikapäevale, mille eesmärgiks on väärtustada Võrumaa õpetajate õppimis- ja õpetamiskogemusi.
Teisipäeval, 21. oktoobril toimub Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis õpetajate töökogemusseminar, mis annab headele õpetajatele võimaluse jagada oma parimaid oskusi ja töövõtteid kolleegidega.
“Metoodikapäeval saab kuulata maakonna 12 haridusasutuse 31 õpetajalt 26 ettekannet, mille siduvaks üldteemaks on iga lapse ja õpilase võimetekohast arengut toetav õpikäsitus. Suurema tähelepanu all on seekord võõrkeelte õppimine ja aineõppe lõimimine, samuti kaasaegsed õpikeskkonnad ning nutikas õppimine ja õpetamine. Ettekanded toimuvad viies töötoas, seejuures saab iga kuulaja ise koostada endale võimalikult sobiva ja huvitava päevakava,” ütles Võru Maavalitsuse peaspetsialist Aigi Tiks.
Metoodikapäeva korraldab seitsmendat aastat Võru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond. Päeva põhieesmärgiks on õpetajate professionaalsuse toetamine eeskätt kolleegi väärtusliku metoodilise töö kogemusega tutvumise läbi. Nutikate lahenduste vahetamise kogemusi sõltumata õpetatavast ainest on raske üle hinnata – oma osa saavad siit nii esinejad kui ka kuulajad, seejärel juba õpilased ning nende kaudu ka lapsevanemad. Teisalt annab see päev õpetajatele võimaluse esineda ettekannetega maakonna tasandil, mis on üheks oluliseks näitajaks õpetaja professionaalsel enesearendamisel.
Maavanem Ulla Preeden andis eile Räpina loomemajas Põlvamaa aasta õppijale, väärikale õppijale, koolitajale ja koolitussõbralikumale organisatsioonile üle tänukirjad.
“Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises. Uuega kaasa minemine nõuab kohanemist ja tuleb ka mitmeid asju juurde õppida. Kõik need inimesed, kes pere, töö ja muude kohustuste kõrvalt leiavad aega eneseharimiseks ja silmaringi laiendamises loovad ühiskonnas lisaväärtust ning annavad head eeskuju ka kõigile teistele,” rõhutas õppimise olulisust maavanem.
Põlvamaa aasta õppija 2014 on Junika Adson. Koduperenaisena otsustas Junika teha oma elus kannapöörde ning astus Tartu Iluravi erakooli ja omandas maniküürija oskused ning seejärel täiendas end mitmetel eriala koolitustel. Junika õppis, käis tööl ja koolitustel näpistades aega pere ja muude kohustuste kõrvalt. Ta alustas ettevõtjana ja avas oma ilusalongi, kus lisaks temale töötab veel mitu noort inimest. Lisaks tööalastele koolitustele võtab Junika aktiivselt osa ka paljudest loomemaja kursustest ning on koolituspisikuga nakatanud ka oma tuttavaid. Junika motoks on “Tee, mida naudid ja naudi, mida teed!”. Loe edasi: Tunnustati Põlvamaa täiskasvanud õppijaid
Täna andis Rahvusraamatukogus raamatukogu peadirektor Janne Andresoo välisministrile Urmas Paetile üle “Don Quijote” eestikeelse käsikirjalise peatüki originaali, mille on käsitsi ümber kirjutanud Paul-Eerik Rummo ja illustreerinud Jüri Mildeberg ning mis saadetakse Hispaanias asuvale Cervantese muuseumile.
Seoses 2015. aastal tähistatava Miguel de Cervantes Saavedra teose “Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast” 2. osa esmatrüki neljasajanda aastapäevaga koostab Cervantese muuseum eeldatavasti maailma suurima mitmekeelse ja käsikirjalise “Don Quijote”.
Eestile pakuti võimalust kirjutada ümber ja illustreerida 4. peatükk. Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo ütles: “Nägime siin võimalust oma tuntud luuletajat Paul-Eerik Rummot ja kunstnikku Jüri Mildebergi maailmale tutvustada ning oli suur rõõm, et nad selle ettevõtmisega nõustusid”.
Paul-Eerik Rummo sõnul räägime Don Quijote karakterist igapäevakeeles ühekülgselt, kuid täht-tähelt originaalile pühendudes avardub selle klassikateose rikkus. Ta lisas: “Ka Aita Kurfeldti tõlge eesti keelde on maailmaklass”.
Käsitsi kirjutatud raamatuga saavad eeldatavasti 2015. aastast kõik huvilised tutvuda Hispaanias El Tobaso linnas. Eestikeelset peatükki saab digiteerituna näha digitaalarhiivis DIGAR.
Eestikeelse peatüki projekti juhtis Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Eesti Kujundusgraafikute Liiduga. Materjalid jõudsid Eestisse Hispaanias asuva Eesti saatkonna ja Eesti Välisministeeriumi kaudu, illustratsioonide loomist toetas Eesti Kultuurkapital.
Tänavu korraldab Naiskodukaitse Põlva ringkond koostöös Põlva maavalitsustega konkurssi Põlvamaa aasta isa leidmiseks.
Aunimetus antakse isale, kelle peres kasvab või on üles kasvatatud vähemalt kaks tublit last. Aasta isa on oma töös pädev ja tunnustatud ning perekonna väärtustamisel heaks eeskujuks ka väljaspool kodu. Aunimetuse saaja peab olema Põlvamaa elanik ja Eesti Vabariigi kodanik.
Kanditaatide esitamise tähtaeg on 26. oktoober. Oma kandidaate saavad esitada kõik, nii üksikisikud kui ka asutused ja ühingud.
Kandidaadi esitamisel tuleks ära märkida: kandidaadi nimi, elukoht, sünniaeg, laste arv (võimalusel ka vanused), tunnustamise põhjendus ning kandidaadi lühiiseloomustus, ettepaneku esitaja nimi ja kontaktandmed.
Vabas vormis taotluse palume saata Naiskodukaitse Põlva ringkonnale aadressil Võru 3, Põlva 63308 või e-postiga karin@naiskodukaitse.ee. Märgusõna “Põlvamaa aasta isa”.
“Põlvamaa aasta isa 2014” valib saabunud ettepanekute põhjal välja komisjon, mille kinnitab Naiskodukaitse Põlva ringkond. Põlvamaa aasta isa valimise patrooniks on Põlva maavanem.
Aasta isa kuulutatakse välja pidulikul isadepäeva tähistamisel, kuhu kutsutakse kõik nominendid.
Isadepäeva tähistamise eesmärgiks on märkida ära meeste roll laste kasvatamisel ning väärtustada perekonda.
Käimasoleva Maavalla hiite kuvavõistluse peaauhinda suurendati enam kui kaks korda ning nüüd ootab võitjat senise 400 euro asemel 1000 eurot. Auhindade hulka lisandus ka hõimurahvaste pühapaiga eriauhind suurusega 300 eurot.
Kuni 31.10.2014 toimuvale hiite kuvavõistlusele on oodatud fotod hiitestja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk onväärtustada ja tutvustada haruldaste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.
Tänavu seitsmendat korda toimuvale võistlusele võib saata nii Maavallas kui ka laias ilmas tehtud ülesvõtted. Eriliselt on oodatud hõimurahvaste pühapaikade pildid. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel, s.h meie hõimurahvastel.
Osa võtma on oodatud igas eas hiiesõbrad. Lisaks üldisele (1000 eur) ja noorte (200 eur) rahalisele peaauhinnale jagatakse välja terve rida eriauhindu Loodusajakirjadelt, Keskkonna- ja Muinsuskaitseametilt, ERMilt, ansamblilt Metsatöll jt.
Võitjaid autasustatakse 29. novembril Tartus toimuval Hiie väe tunnustamise sündmusel.
Aadressil www.maavald.ee/kuvad/ saab tutvuda võistluse eeskirja ning käesoleva ja eelnevate aastate võistlustöödega, otsida lisateavet ning laadida üles oma võistlustööd.
Hiite kuvavõistlust korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.
Pühapäeval toimunud Baltikumi suurimal heategevuslikul koertenäitusel BIGBANK Match Show koguti Võru kodutute loomade varjupaiga jaoks 1500 eurot, millega toetatakse varjupaiga kliinikuruumi ehitamist.
“Kogutud rahast on Võru varjupaigale suur abi veterinaarkliiniku toa väljaehitamiseks,” rääkis Varjupaikade MTÜ Võru varjupaiga juhataja Maie Vumba. “Olemasolev ruum vajab soojustust ja nõuetekohaseid kergelt desinfitseeritavaid seinakattematerjale ning põrandapindu. Oleme sammu võrra lähemal sellele, et Võru varjupaiga loomad saavad oma esmased veterinaarprotseduurid kohapeal.”
Heategevuslikul koertenäitusel osales kokku 121 koera. Koertenäituse I koha võitis segavereline koer Ronja, kes on 10,5 aastane veteran. II koha sai vaaraokoer Zonda, kes oli parim punase lindi saanud koer, ning III kohale tuli segavereline 8-kuune kutsikas Poppy. IV koha sai Staffordshire’i bullterjer Bree, kes oli parim sinise lindi saanud koer.
Näitusel kuulutati välja BIGBANKi ja Eesti Koeraomanike Seltsi korraldatud konkursside “Minu koera lemmiktort” ja “Inimese parim sõber 2014” võitjad. Parimaks koeratordiks valiti Maris Siilmanni võistlustöö nimega “Iga koera unistus”. “Inimese parim sõber 2014” tiitli võitis Saksa lambakoer Ratsumestarin Quasy, kes kaitses oma perekonda sissemurdjate eest.
10. korda toimunud BIGBANK Match Show eesmärk on juhtida tähelepanu kodutute loomade probleemile ja selle lahendamise võimalustele ning toetada Eesti kodutute loomade varjupaikasid. Koostöös Eesti Koeraomanike Seltsiga ning heade inimeste abiga on BIGBANK Eesti kodutute loomade varjupaikasid toetanud enam kui 16 000 euroga.
Värske uuringu kohaselt peab valdav enamik Eesti elanikke hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks ning ootab, et riik tagaks nende säilimise.
Täna esitleti Tallinnas Hiite Maja sihtasutuse tellitud avaliku arvamuse uuringut “Eesti elanike hoiakud hiite ja looduslike pühapaikade suhtes”. Uuringu aruandest selgub, et 84% vastanuist peab Hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks või väga tähtsaks. Sellist suhtumist jagavad sarnaselt erinevad vanuserühmad nii eesti- kui vene emakeelega elanikkonna seas. Uuringu kohaselt on pühapaigad nähtus, mis liidab erinevaid ühiskonnarühmi ning konsolideerib seeläbi tervikuna Eesti ühiskonda.
Valdav enamik uuringule vastanuist (86%) soovib, et riik tagaks pühapaikade säilimise ning 74% leiab, et riik ja omavalitsused peaksid pühapaikade hoidmisse panustama samavõrra kui kirikute säilimisse.
Pühapaikade tähtsustamine pole pelgalt hoiak, enamus inimesi soovib looduslikke pühapaiku ka külastada ning osaleda nende kaitsmises. Kui pühapaiku puudutav teave oleks paremini kättesaadav, siis külastaks pühapaiku sagedamini kindlasti 16% ja arvatavasti 54% vastanuist, ehk 70% Eesti elanikest. Tähelepanuväärne on seegi, et pea igal viiendal vastajal (19%) on mõni looduslik pühapaik eriliselt tähtis.
Uuringu valmistas sisuliselt ette Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.
Ahto Kaasik
Rahvusvaheline Uue Muusika Ühing (ISCM) valis oma auliikmeks Arvo Pärdi.
Wroclawis, Poolas toimus rahvusvahelise Uue Muusika Ühingu poolt korraldatud festival, mille raames läbi viidud koosolekul otsustati valida Ühingu auliikmeks Arvo Pärt.
1922. aastal loodud ISCM on suurim erinevaid maid ühendav nüüdismuusika ühing, kus on liikmeid rohkem kui 50-st maast, esindatud on kõik kontinendid.
Ühingu auliikmete nimekiri hõlmab enamikku olulistest ja kaalukatest 20. ja käesoleva sajandi heliloojatest. Kuna auliikmetelt eeldatakse väga olulisi saavutusi, siis see nimekiri ei ole väga pikk. Sinna kuuluvad sellised heliloojad nagu Ravel, Stravinski, Hindemith, Sibelius, Messiaen, Cage ja paljud teised.
Ettepaneku võtta Pärt Ühingu auliikmeks tegi ISCM-i Poola sektsioon, kes tõi välja Pärdi muusikas peegelduvat vaimsust olulisust ning tema tihedat seotust Poola vaimu- ja kultuuriruumiga. Rõhutati ka Pärdi muusika imetlusväärset võimet haarata nii asjatundjaid ning samas kõnetada ka laiemat publikut. Ühingu Eesti sektsiooni esindajana oli festivalil kohal EHL esimees Märt-Matis Lill, kes tõi ettepanekut toetava argumendina välja asjaolu, et Pärdi looming on tervikuna väga eripalgeline ning peegeldab mitmeid olulisemaid 20. sajandi muusika suundumusi ja pöördeid ning et Pärt on kuulunud nüüdismuusika juhtivate tegijate hulka juba üsna varasest tegutsemisajast peale. Festivali raames toimunud mitmel kontserdil kõlas Pärdi muusika. Lisaks kanti ette ka Mirjam Tally kooriteos “Animalistic Hymn”.
Märt-Matis Lill
Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis on avatud Inna Süvingu maalinäitus “Flow” ning Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitus.
Inna Süving on kunstiõpetaja Võru Kesklinna Koolis ja Võru Kunstikoolis. Aktiivne võrukas on võtnud aja oma sisemist sära ning väliseid mõjutusi harmooniliselt lõuendile jäädvustada. Kunstniku maalid on pastelse koloriidiga, maalilised, julged ja üllatuslikud.
Kultuurikoda palus Inna Süvingul valida kõrvalsaali kunstnik, kellega koos publiku ette astuda. Valituks osutus Kadri Kangilaski.
Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitusel saab näha autobiograafilisi maale ja fotosid linnuskulptuuridest. Põhust linnuskulptuurid on rännanud mööda maailma nii linnapildis, looduses kui ka siseruumides. Linnud on saanud tunnustust ja fotod on kõnetanud vaatajaid. Tegemist on dialoogiga lindude ja keskkonna vahel.
Näitused jäävad avatuks 16. novembrini
Tiia Haug
Keskkonnaamet, Soomepoiste Pärimusühing, Eesti Metsaühistu ja Muinsuskaitseamet korraldavad 18. oktoobril Lahemaal Muuksi linnamäel talgupäeva. Talgutel toimub võsa lõikamine ja koristus, pärastlõunal saab kuulata põnevaid lugusid ning head muusikat. Tallinnast sõidutab talgulised kohale Looduse Omnibuss.
Talgupäeval puhastatakse Muuksi linnamäe klindinõlvasid, vaateid ning linnuse lääneserva. Pärastlõunal saavad talgulised lõkke ääres kuulata põnevaid lugusid siinsete randade lähemast ja kaugemast ajaloost. Juttu vestavad Ott Sandrak, Edgar Sinisalu, Gurly Vedru, Robert Treufeldt ja Madis Arukask. Talguõhtu jätkub Näkiallika talus, kus Rein Maran räägib loodusest. Päeva täidavad hea muusikaga Margus Põldsepp ja Jaak Johanson.
Muuksi linnamägi Lahemaal on ajalooliselt tähtis paik, kus inimene on toimetanud juba alates kiviajast. Pronksiajal oli siin asulakoht ning viikingiaja lõpus linnus. Piirkonna rahva jaoks on Muuksi linnamägi olnud sajandeid tähtis kogunemiskoht. Siia püstitatud Põhjatähe mälestusmärgid on pühendatud Eesti ja Soome võitlejatele Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas.
Talgutega tähistatakse ka hõimupäeva, mille eesmärgiks on tutvustada hõimurahvaid ja nende kultuure. Hõimupäeva tähistatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud. Talgupäeval löövad kaasa ka soomepoisid ehk Teise maailmasõja ajal Soome relvajõududes teeninud eestlased.
Talgutele on väga oodatud pered koos lastega, kellele on planeeritud eraldi tegevused.
Talgupäev on kõikidele osalejatele tasuta. Tallinnast sõidutab talgulised kohale Looduse Omnibuss. Väljasõit Rahvusraamatukogu eest kell 10 (täpsem info bussisõidu kohta). Toitlustamise korraldamiseks on vajalik osalejate eelnev registreerimine. Registreerimislingi, toimumiskoha kaardi ja täpse päevakava leiab SIIT.
Talgupäeva toetavad Kuusalu vald, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SA Erametsakeskus.
Muuksi talgupäev toimub Lahemaal laupäeval, 18. oktoobril algusega kell 11.
Annika Remmel
2014. aasta kodanikupäeva moto on „Liikumine tervendab maailma“, mis lähtub Eesti liikumisaastast ning teadmisest, et igat laadi liikumine on tervislik nii kehale kui vaimule. Aasta kodaniku aunimetusega tunnustatakse tegusana ja Eesti ühiskonna suhtes hoolivana silma paistnud inimesi. Kandidaadi sobivust ja seost motoga tuleb esitajal põhjendada. Samuti peab kandidaat vastama aasta kodaniku statuudi tingimustele.
Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. november. Aasta kodaniku 2014 kuulutab kultuuriminister välja kodanikupäeva tänuüritusel 26. novembril Eesti Tervishoiu Muuseumis. Aunimetus, mille traditsioon sai alguse 2003. aastal, antakse tänavu välja 12. korda.
Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril ja see on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele.
Aasta kodaniku kandidaate saab esitada Kultuuriministeeriumi veebilehe kaudu SIIN.
Vaata lisa aasta kodaniku aunimetuse ja statuudi kohta SIIT.
Lähinädalatel algavad seitsmes Eesti linnas vana ja ebaefektiivse linnavalgustuse välja vahetamise tööd, mis saavad teoks tänu kvooditehingule Austriaga. Kokku vahetatakse välja 11 250 valgustit, mis on vanemad kui viis aastat. Uue tehnoloogilise lahenduse saavad enda kasutusse Keila, Jõhvi, Kuressaare, Võru, Paide, Valga ja Haapsalu inimesed ning kõik tööd peavad olema lõpetatud 2015. aasta oktoobri lõpuks. Tööde kogumaksumus on 15 miljonit eurot. Valgustussüsteemide väljavahetamiseks on kõikides linnades tehtud 12 riigihanget. Lisaks energiasäästlikele lampidele vahetatakse välja ka terve valgustuse juhtimissüsteem, mis võimaldab edaspidi linnavalgustust juhtida IT-lahenduse kaudu. Elektrienergia kokkuhoidu saavutatakse ligi 5000 MWh aastas, õhku heidetakse tänu sellele ligi 5500 tonni vähem CO2-te. Seitsme linna valgustuse projekt on üks suurematest 2015. aastal tehtavatest keskkonnavaldkonna uue tehnoloogia projektidest. Projektide läbiviimise korraldajaks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Berit-Helena Lamp
