Külauudised

Täna toimub Estonia kontserdisaalis VII noorteorkestrite festival ja laulupeo kava esmaesitus

Täna, 13. veebruaril toimub Estonia kontserdisaalis Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu VII noorteorkestrite festival. Suurejooneline kontsert kulmineerub 2017. aasta laulupeo “Mina jään” sümfooniaorkestrite kava esmaesitusega.

Narva noorte sümfooniaorkester laulupeo rongkäigus Foto Urmas Saard — Narva noorte sümfooniaorkester laulupeo rongkäigus. Foto: Urmas Saard

Ettekandele tulevad Rasmus Puuri “Tärkamine”, Tauno Aintsi süit telelavastusest “Buratino tegutseb jälle”, Jüri-Ruut Kanguri “Ühe rahva lugu”, Liina Kullerkupu süit filmist “Supilinna salaselts”, Heino Elleri “Kodumaine viis” ja Riivo Jõgi seatud “Rännak. 6 teemat eesti sümfoonilisest muusikast”. Kahte ühendorkestrit juhatavad 2017. aasta laulupeo dirigendid Rasmus Puur, Riivo Jõgi, Jüri-Ruut Kangur, Martin Sildos ja Hando Põldmäe.

Kontserdil antakse üle ka Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu aastapreemia. Orkestrite poolt esitamisele tulev kava on väga mitmekesine hõlmates nii maailmaklassikat, muusikali-ja filmimuusikat, eesti rahvamuusika seaded aga ka Läti heliloojate loomingut. Viljandi Noorte Sümfooniaorkestri ja orkestri koori ühises ettekandes kõlab Tonio Tamra “Quo vadis”.

Janne Jakobson

festivali korraldaja

Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna pälvis Margus Laidre

Tänavuse esseistikapreemia pälvis Margus Laidre.

Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna 2016.aastal võitis Margus Laidre oma kirjutise „Kelle sõna valitseb maailma?“, mis ilmus alalehes Postimees 31.detsembril 2015, eest.

Auhind anti üle Enn Soosaare Sihtasutuse poolt Harju Maakonnaraamatukogus Keilas. Auhinnale kandideerivad eelmise kalendriaasta silmapaistvaimad kirjutised esseistika valdkonnas. Auhind antakse ühiskonda eetilisest aspektist käsitleva essee eest.

Eestis on palju inimesi, kes võiksid selle auhinna saada ning paljud neist töödest jõudsid ka žürii lauale. Nominentide hulgas olid veel Andres Maimik, Guido Viik, Mathura, Mihkel Mutt, Marju Lepajõe ja Mihkel Kunnus.

Auhind on traditsiooniline ning seda anti välja juba viiendat korda. Eelmised laureaadid on olnud Ilmar Raag, Kalle Muuli, Toomas Paul ja Hent-Raul Kalmo.

Auhinna väljapanekut toetab LHV pank, see on osa panga Eesti strateegiast ja selle suurus on 3000 eurot. ESSA žüriisse kuuluvad Ülle Madise, Viivi Luik, Neeme Korv, Sulev Vedler, Ülo Tuulik ja Hannes Rumm.

1995. aastast on Margus Laidre Rootsi kuningliku sõjateaduste akadeemia välisliige. Margus Laidre on uurinud Eesti ajalugu 17. sajandil ja avaldanud töid diplomaatia ajaloost. Pärast õppejõutööd Tartu Ülikoolis sai Margus Laidrest 1991. aastal välisministeeriumi töötaja ja suursaadik. Alates 7. maist 2014 suursaadik Soomes.

Tiina-Piret Peegel

Üheksakümneseks saanud Heljo Mänd on kirjanikuna õpetlik ja lustlik

Täna hommikul mõõdeti Sindi Linnaraamatukogus pika mõõdulindiga Heljo Männi lasteraamatute hulka, loeti tema luuletusi Sindist ja imetleti 11. veebruaril üheksakümneseks saanud kirjaniku sõnakunsti, mis muutis Sänikaela küla Venimuse talus elanud ülilaisad kalamehed väga virkadeks töömeesteks.

Ene Michelis loeb Heljo Männi luuletusi Sindist Foto Urmas Saard — Ene Michelis loeb Heljo Männi luuletusi Sindist. Foto: Urmas Saard

Sindi lasteaia- ja algklassiealistel lastel on olnud alates tuhkapäevast võimalik osaleda Sindi Linnaraamatukogu kirjandustundides, kus lasteosakonna juhataja Rita Raudsepp ja raamatukogu direktor Ene Michelis tutvustavad lastekirjaniku Heljo Männi elu ja loomingut. Seda veel paljudel järgnevatelgi päevadel. Tänased lugemissaali varajased külalised olid õpetaja Made 4. klassi õpilased Sindi gümnaasiumist.

Suurte akende ette langetatud rulood vähendasid päevavalgust ja seda selgemalt helendasid ERR-i arhiivist tellitud põnevate filmikaadrite katkendid omaaegsetest populaarsetest laste telesaadetest. Rita rääkis, et kunagisest karubeebist on ammugi saanud koolidirektor ja hoolitsev pereisa oma lastele. Olgu meeldetuletuseks öeldud, et kui Mõmmi-ema Heljo Mänd on ületanud kõrges eas 90. eluaasta lävepaku, siis samal ajal kirjaniku juubeliga on legendaarne Mõmmi tegelaskuju saamas juba neljakümneviieseks – mees parimates aastates.

Loe edasi: Üheksakümneseks saanud Heljo Mänd on kirjanikuna õpetlik ja lustlik

Margit Schmidt pälvis Sindi linna kõrgeima tunnustuse

Tänasel Sindi Linnavolikogu istungil otsustati omistada Sindi Aastainimene 2015 tiitel kümnendat aastat linna võimlejate ringi juhendanud iluvõimlemistreenerile Margit Schmidtile, kelle kandidatuuri seadis üles Sindi Avatud Noortekeskus.

Margit Schmidt Foto Urmas Saard — Margit Schmidt. Foto: Urmas Saard

Helle Vent, Sindi noortekeskuse juhataja, räägib paljude tüdrukute ilusa rühi ja hea esinemisoskuse saamisest tänu Margitile. „Vanema rühma Stella võimlejad alustasid iluvõimlemisega 4-aastaselt lasteaias. Praeguseks on jõutud tasemeni, et peaaegu mitte ühtegi õpilastega seotud üritust Sindi linnas ei toimu ilma nendeta. Võimlemisring annab tulevikuks hea füüsilise ettevalmistuse, esinemisoskuse, töökuse, järjekindluse, kohusetunde ja teistega arvestamise.“

Vanem võimlemisrühm Stella on seni osalenud viiel korral riigi suurimal võimlemisfestivalil „Gymnafest”, samuti käidi Tallinnas Eesti Spordiselts „Kalev” juubelile pühendatud rahvusvahelisel võimlemispeol 2010. a. Nüüd valmistutakse 2016. a võimlemispeoks. Kahel korral esineti pealinnas asuvas Kalevi spordihallis üleriigilisel võimlemisfestivalil „Kauni rühiga ellu!” Mõlemal korral koguti sajast punktist 98 ja saadi autasuks kuldplaat. Tunamullu sai Stella ainsa eriauhinna omanikuks. Muidugi on esinetud arvukal hulgal kodumaakonnas. Näiteks 2013. a Pärnumaa võimlemispeol, nüüd valmistutakse käesoleva aasta võimlemispeoks, samuti on osaletud kahel Pärnumaa tantsupeol (2012 ja 2015) jne.

Loe edasi: Margit Schmidt pälvis Sindi linna kõrgeima tunnustuse

Ly-Andra Pärnaste: Minu vanaema elu on kui jooksev ratas, milles sündmustest ja tegevustest juba puudust ei tule

Täna saab 80-aastaseks MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht Elle Lees, kelle elus tehtud teadlikud valikud on koosmõjus juhuslike juhuste suunamisel kandnud teda viimased 30 aastat järjest suurema pühendumusega meie riigi esimese presidendi elutöö tundmaõppimisel.

Elle Lees koos oma tütretütre Ly-Andra Pärnastega aastal 2013 Foto erakogust — Elle Lees koos oma tütretütre Ly-Andra Pärnastega aastal 2013. Foto: erakogust

Eesti suurmehe mälestiste kogumine ja hoidmine jätab mäluasutuse töötaja enda teenimatult silmapaistva isiku varju. Youtube võimaldab kuulda tegevjuhi ettekannet näiteks Paides, kus tähistati Pätsi 140. sünniaastapäeva, aga Elle Leesi enda isikust pole seni ajakirjanduses midagi näppu sattunud. Otsustasin seda lünka pisut täita ja siis tegin rõõmsa avastuse, et 2012. a jõudis minust ette Tõstamaa Keskkooli 11. klassi õpilane Ly-Andra Pärnaste, kes juba 4 aastat tagasi tegi mitmekümne leheküljelise uurimuse oma vanaema elust. Juhendajana abistas Aimar Silivälja. Ly-Andra ütleb, et tal polnud uurimust tehes kasutada teisi abimaterjale ja kogu töö põhineb vanaema jutustustel, millest tegi tarvilikke üleskirjutisi või videosalvestusi. Tema lahkel loal saan kasutada tööd, mis kohati nii põhjalik, et loobusin sedakorda algselt kavandatud usutlusest loo peategelase endaga.

Vanavanavanemad

Huvitav teada, et mõlemad Elle vanemad pärinevad Kaskede suguvõsast. Lilly Kask sündis Toris. Ta töötas panganduses, aga omandas ka muusikalisi oskuseid. Noodi tundmist, viiulimängu, laulmist on suguvõsas põlvest põlve edasi antud. Ka Ly-Andra ema Õnnela on sama hea laulja ja muusikariistadel mängija, nagu tema ema Elle. Lilly oli pealehakkaja naine ja soovis kõigele kätt külge panna. Muusikalise ande kõrval tundis suurt huvi lugemise vastu ja olevat lausa neelanud kirjandust.

Armand Kask sündis Järvamaal Ambla kihelkonnas taluniku pojana. Lisaks 6-klassilisele haridusele täiendas noormees ennast rahvaülikoolis, omandades teadmisi tantsimises ja muus eluks vajaminevas. Huvitus tehnikast ja füüsilisest tööst. Õppis traktoristiks.

Loe edasi: Ly-Andra Pärnaste: Minu vanaema elu on kui jooksev ratas, milles sündmustest ja tegevustest juba puudust ei tule

Algas mälestussamba loomine Eesti Vabariigi rajajatele

Läinud pühapäeval algas Pärnumaa koolinoorte vahel võistlus, mille sihiks on mälestussamba loomine Eesti Vabariigi rajajatele. Uue Kunsti Muuseumi ja Pärnu linnavalitsuse koostööprojekti järgi on võistlusalaks Vanapargi puiestee kuni endise Poeglaste Gümnaasiumi, tänase Kuninga tänava kooli esise linnaruumini.

Mark Soosaar Foto Urmas Saard — Mark Soosaar. Foto: Urmas Saard

Võistlusülesanne ütleb, et figuratiivne monument püstitakse neljale esimese suurusjärgu poliitikule – Päästekomitee liikmetele Konstantin Pätsile, Konstantin Konikule ja Jüri Vilmsile ning 23.veebruaril 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutanud Hugo Kuusnerile, tollel hetkel Maakogu liikmele ja seejärel Pärnu linnapeale.

Neist neljast mehest kolm õppisid Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis ning seepärast peaks monument paiknema koolimajaga koos vaadeldavas linnaruumis.

Esimesel töökoosolekul ajaloolises koolihoones kirjeldas Pärnu Muuseumi direktor Aldur Vunk 1918.aasta keerulisi sündmusi Eestis ning rõhutas, et Vabariigi väljakuulutamine oli hulljulge temp, mille eest kõik neli meest maksid hiljem oma eludega. Mark Soosaar esitles värvikate kommentaaridega oma slaidiprogrammi, mille ta pildistas tosinkonna aasta jooksul avalikest monumentidest ning maamärkidest üle kogu maailma.

Loe edasi: Algas mälestussamba loomine Eesti Vabariigi rajajatele

Valdur Mikita kõneleb Eestist kui maailmakultuuri taimelavast

Reedel, 12. veebruaril 2016 algusega kell 15 leiab Viimsi mõisas, kindral Laidoneri kunagises kodus aset traditsiooniline kindrali sünniaastapäevale pühendatud mälestusloeng. Tänavune lektor Valdur Mikita kõneleb teemal „Eesti kui maailmakultuuri taimelava“.

Kell 14.30 süüdatakse Viimsi mõisapargis Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures küünlad. Mälestusloengut ilmestavad lühikontserdiga Peeter ja Pia Paemurru. Ühtlasi pühitsetakse Kindral Johan Laidoneri Seltsi veterani, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuhi Elle Leesi 80. sünnipäeva.

Tänavune mälestusloeng on arvult üheksas. Alates 2008. aastast on mälestusloengu pidanud president Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Jaak Aaviksoo, professor Seppo Zetterberg, kindral Riho Terras, kindral Ants Laaneots, preester Vello Salo ning massisuhtluse eriteadlased Raul Rebane ja Ilmar Raag.

Kindral Johan Laidoneri Selts

Mälestusmärk “Taaskohtumine” Viimsis. Foto: Urmas Saard →

Kodanike algatusrühma “Sindi pais” asutaja Hans Soll pälvis 2 tunnustust

5. veebruaril otsustati Hans Sollile anda Pärnumaa Vapimärk ja keskkonnaministeeriumi tänukiri.

Hans Soll Kiisa talus Pärnu jõe ääres Foto Urmas Saard — Hans Soll Kiisa talus Pärnu jõe ääres. Foto: Urmas Saard

Pärnu maavanem Kalev Kaljuste otsustas Pärnumaa Vapimärgi Nõukogu ettepanekul anda 2016. aastal neli Pärnumaa Vapimärki, neist ühe pälvis kodanike algatusrühma „Sindi pais” loomise idee autor, asutaja ja juht, füüsikaõpetaja Hans Soll. Maakonna kõrgeima tunnustuse üleandmine toimub Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul kontsert-aktusel Pärnu Kontserdimajas.

Kuid 5. veebruaril austas keskkonnaminister Marko Pomerants „Aasta keskkonnategu 2015“ üritusel Hans Solli tänukirjaga, millele on kirjutatud: Tunnustatud projekti „Kodanikualgatus Sindi paisu avamiseks rändekaladele“ ellu viimise eest. Keskkonnaministeeriumi pressiteates selgitatakse, et eesmärk Sindi paisu avamiseks rändekaladele täideti 2015. aasta aprillis, kui riik omandas Sindi paisu ja alustas projekteerimist betoonpaisu lammutamiseks ning loodusilmelise kärestiku rajamiseks.

Täna ütles Soll, et survegrupiks nimetatud algatusrühm „Sindi pais“ loeb oma sünni kuupäevaks 2008. a 26. novembrit, kui Pärnu raekoja saalis toimunud rahvakoosolekul andis 20 inimest allkirja pöördumisele tolleaegsele keskkonnaministrile Jaanus Tamkivile.

Loe edasi: Kodanike algatusrühma “Sindi pais” asutaja Hans Soll pälvis 2 tunnustust

Kaupo Meielile omistatakse riiklik teenetemärk

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas eile alla otsusele anda Eesti Vabariigi 98. sünnipäeva eel meie riigi teenetemärgid tänuks inimestele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti paremaks. Teiste hulgas tunnustab Eesti riik Valgetähe teenetemärgiga nõtke mõttega ajakirjanikku, publitsisti, luuletajat, Pärnu Postimehe arvamustoimetuse juhatajat Kaupo Meielit, kelle töö ja loominguline kirg on rikastanud meie meediapilti.

Kaupo Meiel Port Artur 2 kohvikus kirjandustundi pidamas Foto Urmas Saard — Kaupo Meiel Port Artur 2 kohvikus kirjandustundi pidamas. Foto: Urmas Saard

Presidendi kantselei ametlik teadaanne kõlab ülimalt vägevalt. Kahtlematult oled selle au auga välja teeninud. Kuidas jaksasid eilse päeva õnnitluste tulva all üle elada?

Kaupo: Mis siin salata, õnnitlusi sain tõesti väga palju ja et olen loomuldasa pigem tagasihoidlik inimene ja tagaplaanil toimetaja, siis olin päeva lõppedes heas mõttes päris kurnatud.

Kas oled jälile saanud, mis sinu senises tegevuses on presidendile ja Eesti riigile kõige meelepärasem olnud?

Kaupo: Raske öelda, kuid esile toodi minu tegevust nii ajakirjanikuna ehk minu põhitööd Pärnu Postimehes, luuletajana ning publitsistina, mis hõlmab kirjanduskriitikat, mida kirjutan pea kõigile eesti kultuuriväljaannetele, samuti kommentaare Vikerraadios ja, miks mitte, minu säutse Twitteris ja laaste Facebookis. Lisaks töötan ETV saate Kirjandusministeerium juures, mis võibolla samuti väikse lisaväärtuse mu tagasihoidlikule isikule annab.

Loe edasi: Kaupo Meielile omistatakse riiklik teenetemärk

Sindis saab lehti lugeda enne tööpäeva algust

Alates käimas olevast kuust jõuavad suuremad lehed Sindi postkastidesse juba poole kaheksaks.

Sindis jõuavad lehed üheaegselt varajase kohviga lugejateni Foto Urmas Saard — Sindis jõuavad lehed üheaegselt varajase kohviga lugejateni. Foto: Urmas Saard

Küünlapäeval potsatas Pärnu Postimees tavatult varakult postkasti. Kui vara, ei märganud. Eile hommikul unustasin varajase saabumise. Täna sain lehe kätte juba enne seitset, mis on võrdluses eelmiste kuudega juba kusagil 5 tundi varem. Seega võib hommikukohvi rüübates tutvuda pealkirjadega ja huvipakkuvamad lõigud enne päevatööde juurde asumist ka läbi lugeda.

„Tänapäeva ühiskonnas on info kättesaadavus üks olulisemaid tegureid, mis meie elu mõjutab. Ajaleheuudised ei ole infoajastul oma olemuselt küll kõige kiiremad, aga hea oleks neis ilmuvaid pikemaid arutelusid ja analüüse lugeda juba hommikukohvi kõrvale,“ kirjutas Express Post oma kodulehe uudises „Tere Sindi!“ ja teatas, et alates veebruari kuust on võetud perioodika varahommikune kojukanne oma hooleks ka Sindis. „Meie ja kirjastuste koostöö tulemusena peaksid värsked lehed jõudma Sindi tellijate postkasti kella 7:30-ks.“

Loe edasi: Sindis saab lehti lugeda enne tööpäeva algust

Eedi Lelov: ‘ahvima’ on üks väheseid tegusõnasid, mis tuletatud looma nimetusest

Imbi Jalakas soovib lustakat ahviaastat ja põnevaid loenguid Sindi gümnaasiumi raamatukogus. Selleks puhuks on ta koostanud rikkaliku materjaliga õppestendi ja kutsunud vestlema Eedi Lelovi, kes asus käesoleval õppeaastal Sindi gümnaasiumis bioloogiat õpetama.

Eedi Lelov valmistub loenguks ahvidest ja inimestest Foto Urmas Saard — Eedi Lelov valmistub loenguks ahvidest ja inimestest. Foto: Urmas Saard

Kui kümmekond aastat tagasi võis Sindi gümnaasiumi raamatukoguhoidja Imbi Jalakas rõõmustada kooliraamatukogude kontrolli käigus tema kogule omistatud kõrgeima järgu üle, siis usutavasti saavad tänased õpilased olla sama rõõmsad ja rahulolevad kunagise taseme püsimise pärast. Eeskujulik tase ei tähenda üksnes fondi valikut ja suurepäraseid ruume, vaid ka pidevat õpilastega tehtavat tööd.

Millal see oligi, kui miljonite inimeste parimate lapsepõlvemälestuste hulka kuuluv kaisukaru tähistas ühes pehmete järeltulijatega oma auväärset sünnipäeva? Oli nagu eile, sest Jalakas tutvustas mänguasja sedavõrd meeldiva esitlusega. Mullu sügisel valmistas tunnustatud bibliograaf ülevaatliku stendi brittide teejoomise tavadest. Tema jutustust tuli kuulama Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Holtby, keda kuuldud jutt vaimustas sedavõrd, et kutsus raamatukoguhoidja Briti päevade raames korraldatud suursaadiku vastuvõtule. Koostatud stend aga rändas Tallinnas asuvasse suursaatkonda vaatamiseks.

Loe edasi: Eedi Lelov: ‘ahvima’ on üks väheseid tegusõnasid, mis tuletatud looma nimetusest

Tartu rahu aastapäeva tähistamisel Sindis laulis Artur Valdre:

Piduliku kogunemise lõpetas Artur Valdre Eesti skautide ja noorkotkaste hümniga Foto Urmas Saard — Piduliku kogunemise lõpetas Artur Valdre Eesti skautide ja noorkotkaste hümniga „Eestimaa, mu isamaa“. Foto: Urmas Saard

„Eesti vaprad vanemad
vaimuvallast vaatavad.
Pääs neil paistvad pärlikroonid,
võidulaulud nende suul,
kojas kuninglikud troonid,
:,: kuldsed kandled palmipuul. :,:“

Kui Sindi naaberlinnas Pärnus valmistab riigile olulistel tähtpäevadel koolinoorte osavõtmatus tõsist muret, siis selles väikeses kogukonnas on olukord täiesti vastupidine ja õpilasi kasvatatakse pidevas isamaa armastuse vaimus. Ühtlasi püütakse säilitada mõõdukust, et väljakujunemise eas noortele jätkuks ruumi ka iseseisvaks otsustamiseks. Kooli direktor Ain Keerup selgitas, et näiteks möödunud aastal tähistati Tartu rahu aastapäeva 9. kuni 12. klassi õpilaste osalemisel, aga käesoleval korral kaasati üksnes põhikooli õpilasi.

Sindil on ainulaadne eelis ja seepärast ei tekita heitlikud ilmastikuolud küsimusi. Vabadussõjas langenute mälestusmärk asetseb kooli aula seinal ja nii puudub vajadus tuulte, niiske jaheduse ja vihma tujukustega arvestada.

Loe edasi: Tartu rahu aastapäeva tähistamisel Sindis laulis Artur Valdre:

Eesti Panga muuseum kutsub kuulama loengut Paul Keresest

Reedel, 5. veebruaril kell 15.30 on Eesti Panga muuseumis (Estonia pst 11) avalik loeng „Paul Keres ja tema aeg“, kus kirjanik Paavo Kivine tutvustab Eesti maailmakuulsa maletaja elu ja tema valikuid keerulistel aegadel.

Paul Kerese büst omaaegse Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi ees Foto Urmas Saard — Paul Kerese büst omaaegse Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi ees. Foto: Urmas Saard

Paavo Kivine on koguteose „Paul Keres“ autor, kes on põhjalikult uurinud Paul Kerese elu ja malekarjääri. Loengus saavad vastuse küsimused, kuidas sai tavalisest eesti perest pärit lapsest maailma üks maailma parim maletaja; milline oli Paul Kerese elu tipphetk ja millised sellele järgnenud vaeva-aastad; kes oli Paul Keres inimesena ja kuidas sai temast rahvuslik sümbolkuju.

7. jaanuaril möödus Paul Kerese sünnist 100 aastat. Eesti Pank jäädvustas selle ka Eesti maailmakuulsale maletajale pühendatud 2-eurosel käibemündil. (Münti enam osta ei ole võimalik, seda võib veel saada vahetusrahana sularahatehingutes.)

Huvilistel palutakse loengule registreeruda hiljemalt 4. veebruari tööpäeva lõpuks kontaktidel muuseum@eestpank.ee või +372 668 0760. Oodatud on kõik huvilised!

Muuseumi külastamine ja loengutest osavõtt on tasuta. Avatud on muuseumipood.

Samal teemal:

Pärnakad süütasid Paul Kerese mälestuseks 64 küünalt

Aili Laak kutsub kuulama siiruviirulisi jutte, mõistatama ja mängima

Memme jututuba mudilastele toimub pühapäeval, 14. veebruaril kell 16.00 Pärnu muuseumi lastetoas.

Aili Laak muinasjuttu vestmas Foto erakogust — Aili Laak muinasjuttu vestmas. Foto: erakogust

Kord kuus pühapäeviti oodatakse mudilasi, nende vanemaid, õdesid ja vendi muuseumi lastetuppa. Memme jututuba viib läbi kauaaegne lasteaednik ja õpetaja Aili Laak, kes on tegutsenud vabatahtlikuna muuseumi lastenurgas alates 2012. a juunist. Jutuvestjal leidub alati varuks hulk huvitavaid rahvajutte, põnevaid muinasjutte, mõistatusi ja mänge. Samuti meisterdatakse igas jututoas midagi teemakohast ja piilutakse muuseumi püsinäitusele.

Jututuba kannab sel korral alapealkirja „ Siiruviirulised jutud, mõistatused ja mängud”, kus esitusele tulevad Heljo Männi „Siiruviiruline kass“, K. Hanssoni „Kaks kojaehitajat ja siiruviiruline sibul”.

Muinasjuttude juurde on kavas pärimusmäng „Ätsemäng“, ladusmimäng triipudega, triibumustrite uurimine, nukk Gerda ehtimine, otsimismäng „Mustrid näitusel“ ja sõbrapäeva kaardi värvimine.

Osavõtutasu üks euromünt.

Tartu rahu tähistamine Pärnus ja Sindis

Teisipäeval, 2. veebruaril tähistatakse paljudes kohtades 1920. aastal Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahulepingu 96. aastapäeva. Lepinguga lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ja Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Mihkel Lüdigi nim meeskoori dirigeerib Evelin Mei Tartu rahu aastapäeval (2014) Pärnu Alevi kalmistul Foto Urmas Saard — Mihkel Lüdigi nim. meeskoori dirigeerib Evelin Mei Tartu rahu aastapäeval (2014) Pärnu Alevi kalmistul. Foto: Urmas Saard

Pärnus tähistatakse päeva kell 11.00 algaval tseremoonial pärgade asetamisega Vabadussõjas hukkunute mälestussamba jalamile Alevi kalmistul. Osalevad Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja abilinnapea Meelis Kukk, Kaitseväe Toetuse Väejuhatus, Kaitseliidu Pärnumaa malev, Pärnumaa Naiskodukaitse ringkond ja Eesti Lipu Selts. Esineb Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Vabadussõjas hukkunute mälestuseks asetatakse mälestussamba jalamile pärjad.

Kell 18.00 toimub Pärnu raekojas Tartu rahulepingu sõlmimisele pühendatud kontsert. Esinevad Pärnu Kunstide Maja poistekoor, ettevalmistuskoor ja Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Kuulajaid tervitab abilinnapea Meelis Kukk.

Sindi gümnaasiumi algklasside õpetaja Eneli Arusaar ütles, et nende koolis on kindlalt välja kujunenud traditsioon tähistada igal aastal kolme riigile olulist päeva: Tartu rahu aastapäeva, iseseisvuspäeva ja sinimustvalge lipu sünnipäeva. Kell 12.30 kogunevad põhikooli õpilased kooli aulasse, mille seinal asub mustast graniidist mälestustahvel Sindist pärit Vabadussõjas langenud võitlejatele.

Loe edasi: Tartu rahu tähistamine Pärnus ja Sindis

Juhannes Kask: Sindi tõstjad olid Aravetel edukad

30. jaanuaril peeti Jõgevamaal Aravete spordihoones Mati Kulm’u VIII mälestusvõistlused tõstmises.

Sindi tõstjate meeskond, keskel treener Juhannes Kask Foto Marko Šorin — Sindi tõstjate meeskond, keskel treener Juhannes Kask. Foto: Marko Šorin

Sindi spordiklubi Kalju tõstjatest kehakaalus kuni 50 kg saavutas 3. koha Ken Meriniit, kes oli esimest korda võistlemas. Kehakaalus 56 kg võttis 1. koha Martti Šorin, rebimine 47 ja tõukamine 65 kg. Võrreldes eelmise võistlusega parandas ta oma tulemust kogusummas 8 kg. Kehakaalus 62 kg tuli 2. kohale Randel Mattiisen, kelle tulemus paranes 9 kg. Kehakaalus 77 kg oli 4. kohal Indrek-Raimond Viik, kes samuti võistles esimest korda ja kaalukategoorias 94 kg jäi Märt-Jaanus Tamman 5. kohale.

Esimest korda võistelnud noormeeste tulemustega on treener Juhannes Kask väga rahul. „Poisid võistlesid võimete kohaselt ja närv pidas vastu.“ Eriti tublid olid treeneri hinnangul Martti Šorin ja Randel Mattiisen. Kask lisas juurde, et peab kohast alati olulisemaks sportlase tulemust, mis näitab pidevat arengut. Seega pole ka teine ega isegi mitte neljas koht sportlase jaoks kaotus paremale, kui ta on suutnud ise ennast ületada.

Loe edasi: Juhannes Kask: Sindi tõstjad olid Aravetel edukad

Sindi otsib senisele linnaaednikule väärilist mantlipärijat

29. jaanuaril Sindi linnaaedniku ametist lahkunud Sirli Pedassaar-Annast pälvib linnapea Marko Šorini tunnustust pikaaegse vastutusrikka töö eest, mille tubli tulemus pole jäänud elanikele avalikus ruumis märkamatuks.

Sirli Pedassaar-Annast Foto Urmas Saard — Sirli Pedassaar-Annast. Foto: Urmas Saard

Raamatus „Aja jälg Sindi muuseumis“ meenutab sama mäluasutuse juhataja Heidi Vellend 2007. a 9. maid: „Euroopa päeva, mil Euroopa Liit sai 50-aastaseks, tähistasime muuseumi majaesise haljastuse loomisega: võtsime üles murukamara mõlemal pool tuulekoda, vedasime ära mulla ja asendasime selle lillepeenarde ümbruses liiva ja murtud paekivi tükkidega. Neid käis Pärnu-Jaagupist kohale transportimas meie linna aednik Sirli Pedassaar-Annast, kes vaatamata oma haprale kujule, paelahmakad mängleva kergusega paigale sättis.“ Artikli lõpus ütleb Vellend, et kujunduse autoriks ja ka nõuandjaks edasise hoolduse osas oli ja on olnud tänaseni Sirli, mille eest teda südamest tänatakse.

Tookordsel lehekuul puudus mul veel aimdus, kui ilus Sindi oma roheluses tegelikult on, veel vähem teadsin midagi linnaaednikust ja tema tegemistest. Aga viimased 8 aastat tema ligemale 10 aasta pikkusest praktikast vastutusrikkas ametis parandasid oluliselt ka minu arusaamist, kui olulist rolli omab aednik Sindi looduskeskkonna kujundamisel.

Loe edasi: Sindi otsib senisele linnaaednikule väärilist mantlipärijat

Võrumaa Metsaomanike Liit tähistab oma 20. tegevusaastat

Võrumaa Metsaomanike Liidu logo

Eesti üks vanemaid tegutsevaid metsaühistuid, MTÜ Võrumaa Metsaomanike Liit, tähistab täna oma 20. tegevusaastat. 30. jaanuaril 1996. aastal kogunesid 13 Võrumaa metsaomanikku koosolekule ja otsustasid asutada metsaomanike ühenduse. Praeguseks on jäänud metsaühistu liikmeskonda kolm kunagist asutajaliiget.

Võrumaa Metsomanike Liidu asutamise juures olnud ja esimesse, siis veel ajutisse juhtimisorganisse valitud metsakorraldaja Ülari Kasak meenutab, et tegelikult arutati metsaühistu asutamist juba varem. “Üheksakümnedate esimesel poolel oli aktiivselt käimas maareform, nii et metsale pöörati mõnevõrra vähem tähelepanu. Natuke sai metsaasjadega tegeleda Taluliidu tegevuse raames ja olid isegi mõned õppepäevad. Võrus hakkasid mõned metsamehed ühistu loomise teemat küll arutama, kuid algul ei võtnud see vedu. Kuid metsaomanikke tuli järjest juurde ja leidus ka aktiivne eestvedaja, Toomas Krevald. Missos juba oli väike metsaühistu ja nii sai ka Võrus asi ära tehtud,” räägib Kasak.

Võrumaa Metsaomanike Liidu praegune tegevjuht Erki Sok lisab, et tema liitus metsaühistu tööga 2005. aastal. “Esialgu erametsanduse tugiisikuna, hiljem olen töötanud tegevjuhina. Kogu aeg oleme püüdnud edasi areneda – kui 2005. aasta lõpuks oli meil liikmeid 65, siis praeguse seisuga on meil juba 671 liiget. Pidevalt oleme arendanud ka pakutavaid teenuseid, välja oleme jõudnud nii-öelda “täisteenuseni” – teeme kõike, metsa istutamisest palgi müügini. Aga meie metsaomanikud on iseseisvad, enamus teevad midagi ka ise metsas oma kätega ära,” räägib Sok.

Loe edasi: Võrumaa Metsaomanike Liit tähistab oma 20. tegevusaastat

Elamu Sindis, kui muinsuskaitsemantra

“Muinsuskaitse aastaraamat 2014” on nüüdsest ka elektrooniliselt muinsuskaitseamaeti kodulehel loetav http://muinas.ee/muinsuskaitsetegevus/trykised ja muu huvipakkuva seas tekitab häid mõtteid artikkel „Uued sindlikatused Sindis“, millest kirjutab Pärnumaa muinsuskaitseameti vaneminspektor Nele Rent.

Uue sindlikatte sai elamu 2014 a, kõrvalhoone 2011 a muinsuskaitseamet toetas mõlema mälestise puhul sindlite ostu ja töö tegid omanikud ise Foto Urmas Saard — Uue sindlikatte sai elamu 2014 a, kõrvalhoone 2011 a. Muinsuskaitseamet toetas mõlema mälestise puhul sindlite ostu ja töö tegid omanikud ise. Foto: Urmas Saard

Sissejuhatavalt ütleb Rent, et Sindi linna ehituspärand annab ilmeka ülevaate 1832. aastal rajatud vabriku juurde planeeritud tervikliku tööstusasula ajaloolisest, majanduslikust, sotsiaalsest ja kultuurilisest arengust. Vaneminspektor peatub elumajal, mis asub aadressil Pikk 2. Korduvalt ajakirjanduse uudisveergudel jutuks olnud maja ehitas 1939. a oma perekonnale Häädemeestelt Sinti ümber asunud Jüri Soontalu (aastani 1935 Georg Sontag). Ehitusprojekt kannab nime „Hr G.Sontag’u sindli katusega elumaja ja kõrvalhoone ehitusplaan Sindi alevis…“ Projekti on 1933. a suvel signeerinud arhitekt J. Soosaar. Maja on Pärnule iseloomuliku kikkis katuse, nurgalahenduse, sindelkatuse ja rahvusromantilise triiplaudisega. Hoone registreeriti ehitismälestisena 1998. a augustis. „Ehitusmeistri ja kahe järgmise põlvkonna inimeste toimetamine nende hoonete juures on olnud kui muinsuskaitsemantra,“ kirjutab Nele. Katuse kestmiseks keerati ’70-ndail katusesindlid ümber. Uue sindlikatte sai kõrvalhoone 2011. a ja elamu 2014. a. Muinsuskaitseamet toetas mõlema mälestise puhul sindlite ostu. Töö tegid omanikud ise.

Loe edasi: Elamu Sindis, kui muinsuskaitsemantra

Ökokogukondade talvine kokkutulek võtab luubi alla kooli ja kogukonna

Talvine ökokogukondade kokkutulek “Kool kui kogukond, kogukond kui kool” toimub homme, 30. jaanuaril Tallinna Gaia Koolis. Sündmus otsib vastust teemale – milline peaks olema Eesti koolivõrk, et kool oleks meie lastele põnev, sõbralik ja hariv keskkond.

Uuringute järgi on õpilaste ja õpetajate koolirõõm Eestis Euroopa madalaimate hulgas. Haridus- ja Teadusministeeriumil on valmimas plaan vähendada erakoolide toetust, mis omakorda seab ohtu erakoolide püsimajäämise ning perede haridusvalikute vabaduse. Kuidas saavad kogukonnad kaasa rääkida haridusvõrgu mitmekesistamisel ning kuidas luua parim koolikeskkond meie lastele – seda arutataksegi Gaia Koolis, Weizenbergi 20b.

Talvisel kohtumisel saab kokku Eesti Ökokogukondade Ühenduse (EÖÜ) üldkogu, räägitakse ühenduse tehtud töödest, tulevikuplaanidest, koostööst ja eesmärkidest. Loenguga muutunud õpikäsitlusest esineb TLÜ Haridusteaduste Instituudi direktor Kristi Vinter ning ülevaate alternatiivpedagoogikast ja Soome erakoolidest teeb mitmetes ülikoolides lektorina tegutsenud Maarika Pukk.

Loe edasi: Ökokogukondade talvine kokkutulek võtab luubi alla kooli ja kogukonna

Täna õhtul on eetris Rõuge TV otsesaade

Iga-aastane jaanuarikuine Rõuge TV otsesaade on eetris täna, 29. jaanuaril kell 19.00. Kavas on valla kodukohakampaania loosimine, vaatajamäng, kiigatakse beebide lusikapeole, tuttavaks saadakse vabatahtlik Manueliga Hispaaniast, huvitavad stuudiokülalised ja muudki.

Jooksvat infot ja saate ajal vaatajaküsimust esitada saab Rõuge TV Facebooki lehel.

Tänasest pühapäevani toimub talvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 29.-31. jaanuarini toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus. Tänavu seitsmendat korda toimuval vaatlusel osales eelmisel aastal üle 2700 linnusõbra, kes vaatlesid kokku enam kui 70 000 lindu.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht ning leida nädalavahetusel üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega.

Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida kõige suurem korraga nähtud isendite arv.

Tulemused saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse ankeeti või interneti puudumisel saata nädala jooksul koordinaatorile. Esmased tulemused avaldatakse 1. veebruari päeval, lõplik kokkuvõte veebruari lõpus. Täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks leiab selleks loodud kodulehelt.

Loe edasi: Tänasest pühapäevani toimub talvine aialinnuvaatlus

Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik on arhitektuuriliselt bütsantslik pühakoda

Pärnu Väärikate ülikooli käesoleva õppeaasta kavas on lisaks loengutele, õpikodadele ja suveülikoolile ka tosin õppekäiku Eesti erinevatesse paikadesse. 27. jaanuaril külastati Pirita kloostrist koduteele asudes 2013. a sügisel Lasnamäel avatud Moskva patriarhaadile alluvat õigeusu kirikut.

Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik Lasnamäel Foto Urmas Saard — Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik Lasnamäel. Foto: Urmas Saard

Bussisõidul kiirestikuulja kirikusse tutvustas teejuhiks olnud Jaak Suurväli ülevaatlikult pühakoja ehituskulgu, mis kestis asukoha otsimisest kuni avamiseni tublisti üle kümne aasta.

Asjaajamine kiriku ehitamiseks algas metropoliit Korneliuse kirjast Tallinna linnavalitsusele, milles selgitati pühakoja püstitamise vajadust. Üle poole Lasnamäe 111 tuhandest elanikust peab end õigeusklikuks, kelle sooviks on kiriku paiknemine kodule võimalikult lähedal, selgitati kirjas. Tallinn toetas rajatist, mille Moskva sinood oli heaks kiitnud, linna omanduses olevale kinnistule Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku kasuks hoonestusõiguse seadmisega.

Kiriku nurgakivi pühitses pühim patriarh Aleksius II oma Eesti visiidi käigus 2003. a septembris. Arhitektuurikonkursi võitnud Z-projekti võidutöö järgi koostatud projekt valmis 2005. aastal. Ehitustöödega alustati 2006. a 22. novembril, Jumalaema „Kiirestikuulja“ ikooni mälestuspäeval.

Loe edasi: Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik on arhitektuuriliselt bütsantslik pühakoda

Kaheksaliikmeline toetusrühm mesilaste kaitsel

Riigikogu liikmed moodustasid mesilaste toetusrühma, mille esimeheks valiti Peeter Ernits ja aseesimeheks Mark Soosaar.

Mesilased õiel Foto Urmas Saard — Mesilased õiel. Foto: Urmas Saard

Mesilaste toetusrühm on mures mesilaste arvukuse langemise pärast Euroopas, eriti just Eestis ja Põhja-Euroopas. Toetusrühm on loodud nii mesilaste kui teiste tolmeldajate toetuseks ning uurib temaatikat kompleksselt.

Toetusrühma esimehe Peeter Ernitsa sõnul on mesilaste elu Eestis üha halvenemas. „On väga murettekitav, et veerand Eesti mesilindudest ei ela talve üle, samas kui Lätis on suremus oluliselt väiksem. Eurodirektiivid nõuavad taastuvenergia osakaalu kasvu ja rapsipõldude pindala aina kasvab. Samal ajal mesilased surevad põldudel taimekaitsevahendite kasutamise tulemusel ja tolmeldajaid ei jätku, see puudutab ka näiteks kimalasi,“ ütles Ernits.

Toetusrühma kuuluvad veel Monika Haukanõmm, Siret Kotka, Rein Ratas, Martin Repinski, Märt Sults ja Tarmo Tamm.

Arvamusfestivali ideekorje on lõppemas

Jaanuari lõpuni toimub Arvamusfestivali ideekorje, mille käigus saab igaüks tänavusele festivalile välja pakkuda oma teema. Ootame ettepanekuid ja aruteluteemasid 31. jaanuarini Arvamusfestivali koduleheküljel. Arvamusfestival töötab kõik pakutud ideed läbi veebruaris ning huvilistega võetakse ühendust märtsikuu jooksul.

2015 aastal kandus Arvamusfestival ka Paide linna tänavatele Foto Urmas Saard — 2015. aastal kandus Arvamusfestival ka Paide linna tänavatele. Foto: Urmas Saard

“Arvamusfestival on avatud kõikidele teemadele, mis tunduvad Eesti inimestele, organisatsioonidele või kogu ühiskonnale olulised. Loodame, et varasemast rohkem laekub arutelude ideid ka piiritagustel teemadel, kuna maailmas toimuv mõjutab Eestit oluliselt,” sõnas festivali programmijuht Maiu Lauring.

Oma ideed esitades tasub kindlasti lahti seletada teema vajalikkus ja võimalikud küsimused, mille üle hakatakse arutlema. Idee esitajalt eeldatakse valmisolekut arutelu ellu viia ja teha koostööd teiste ideede esitajatega. Julgustavat tuge arutelu ettevalmistamisel ja nii sisulist kui tehnilist abi pakub Arvamusfestivali korraldustiim.

Teema läbimõtlemiseks kasuliku nõu saamiseks tasub lugeda Arvamusfestivali sisutiimi endise juhi Margo Loori blogipostitust. Loori kogemuse järgi jõuab hea aruteluni, kui eesmärgiks on selgelt võetud just nimelt arutelu tekitamine, mitte aga inimeste ühepoolne informeerimine. “Ideaalis ei ole festivalil toimuv arutelu eraldiseisev nähtus, vaid fookuspunkt pikemas ja laiapõhjalisemas ühiskondlikus arutelus, mis on toimunud enne festivali ja mis festivali arutelu tulemuste pinnalt hiljem võimendatuna jätkub,” kirjutab Loor.

2016. aasta 12.-13. augustil toimub neljandat korda Arvamusfestival – kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ning inimestele olulistel teemadel. Lisainfo saamiseks külasta ka mei veebikodu.

Lisainfot annab Maiu Lauring, Arvamusfestivali programmijuht. Kontakt: maiu.lauring@arvamusfestival.ee ; +372 517 7321