Külauudised

Hilisõhtune sõit viis Kullamaa õpetajatega
Haapsalu kultuurikeskusse

Jaan Viska,

Vigala valla aukodanik

Ees ootas Kinoteatri lavastus „Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine. Kuidas saada heaks õpetajaks?“ Teatri külastus sai teoks tänu Meelis Välisele, kes kutsus Vana-Vigala õpetajaid autobussi vabadele kohtadele. Heast ettepanekust sai kinni haaratud, sest teatriskäik ei osutu kunagi liigseks. Kullamaalt läbi Liivi asula on tee hästi märgistatud, looklevat talveteed Taeblasse sõites meenus asjaolu, just nüüd A. Laikmaa 150. sünniaastal võis ta omal ajal käia neil teedel, kui Kadarpiku tallu oma ateljeed rajas.

Kultuurikeskus, millel vanust 40 aastat, ehitati väikelinna suursugusena, selline tundus asutus ka praegu. Kultuurikeskuses ootas ees ebameeldiv üllatus, üks ja sama rida, kuhu olid kohad märgitud, oli osa kohti müüdud Piletilevi ja teine osa Piletimaailma poolt. Piletilevi piletiga teismelised leidsid, et neil on suurem õigus neil kohtadel istuda. Vanematel, väärikamatel õpetajatel tuli leida kohad mujalt. See oleks nagu lavastuse jaoks korraldatud eksperiment.

Monoetendust viib läbi Tallinna ülikoooli õppejõud Priit Kruus. Pealkiri ütleb, et õpetaja on hukka mõistetud, kas nüüd ta tuleb õigeks mõista, aga lavastuses püüti rohkem murda õpetaja tööga seotud müüte. Kruus usub praegusesse õpetajasse, aga teisalt kogeb, et enam ei tulda õpetajaks õppima. Kerkib üles küsimus, kui ta tütar läheb keskkooli, kes õpetab teda.

Loe edasi: Hilisõhtune sõit viis Kullamaa õpetajatega
Haapsalu kultuurikeskusse

Toidupankade võrgustik tähistab 6. sünnipäeva toidukogumispäevadega

Täna ja homme, 11. ja 12. märtsil toimuvad 42 kaupluses üle Eesti toidupankade toidukogumispäevad. Sel moel tähistab 11. märtsil kuueaastaseks saav toidupankade võrgustik oma sünnipäeva, pakkudes inimestele lihtsat võimalust head teha ning kohalikke puuduses elavaid peresid aidata.

Kahe päeva jooksul osaleb toidukogumispäevadel vabatahtlikena ühtekokku enam kui 700 inimest, neist üle poolte Tallinnas, kus esmakordselt osaleb rekordiline 10 kauplust.

“Toidukogumispäevad on meie jaoks alati tore sündmus, mis näitab, kui paljud inimesed soovivad aidata – nii vabatahtlikena kui kaupa annetades,” ütleb Toidupanga asutaja Piet Boerefijn. “Samas on meil taustal olukord, kus puuduv stabiilne toetus toidupankade võrgustikule pärsib tugevalt meie igapäevast tööd. Ainult eraisikute ja firmade toetusest kahjuks ei piisa ning projekte kirjutades ei ole võimalik saada rahastust jätkutegevusteks, st igapäevaseks tööks, seega ei ole praegune olukord ainuüksi toidupankade mure.”

Toidupankade ülesanne on peale toidu ümberjagamise luua ühiskonnas solidaarsust, et märgataks ja aidataks neid, kel on raske. Tänu toidukogumispäevade ajal kogutavale kaubale on toidupankadel võimalik aidata paljusid nende piirkonnas elavaid puuduses elavaid peresid.

Üldine toidukogumisaktsioon aeg on nii reedel kui ka laupäeval kella 13-19, kuigi on ka mõned erandid (märgitud kaupluse taha).
Loe edasi: Toidupankade võrgustik tähistab 6. sünnipäeva toidukogumispäevadega

Otepää esmamainimist tähistati ajaloopäevaga

Otepää esmamainimise 900. aastapäeval, 9. märtsil, kogunesid ajaloohuvilised Oti pubi teisele korrusele, kus toimus pidupäevale pühendatud ajaloopäev.

Otepää püss on 14 sajandi lõpul hävinud Otepää linnuse ühest ruumist leitud algeline püss, üks Eesti vanimaid tulirelvi Foto Monika Otrokova — Otepää püss on 14. sajandi lõpul hävinud Otepää linnuse ühest ruumist leitud algeline püss, üks Eesti vanimaid tulirelvi. Foto: Monika Otrokova

Ajaloopäeva avas Otepää vallavanem Kalev Laul. Päevakavas oli kaks ettekannet. Ingmar Noorlaid, Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor rääkis arheoloogiamälestistest Otepää vallas ja Ain Mäesalu, Tartu Ülikooli Arheoloogia osakonna lektor, andis ülevaate sellest, miks ajaloolased peavad just 9. märtsi Otepää esmamainimise kuupäevaks ning mis toimus Otepääl 900 aastat tagasi.

Nimelt märgitakse 1116. aastal Otepää linnust esmakordselt kirjalikes allikates – vene kroonikates ehk leetopissides. Novgorodi esimeses leetopissis on selle aasta tähtsamatest sündmustest esimesena kirja pandud: “Mstislav läks novgorodlastega tšuudide vastu ja vallutas Medvežja golova neljakümne pühaku päeval”. Esmalt täheldati sõjakäik üles Novgorodis, kus märgiti ära ka retke toimumisaeg – 40 märtri päev, mida kreeka-katoliku kirikukalendris tähistatakse 9. märtsil.

Hiljem oli kõigil huvilistel võimalus minna koos Ain Mäesaluga Otepää linnamäele, kus ajaloolane demonstreeris ajaloolise Otepää püssi koopiat ja tegi sellega demonstratsioonlasu.

Loe edasi: Otepää esmamainimist tähistati ajaloopäevaga

1. aprillil maleta pinginaabriga – täiesti tõsiselt!

Paul Kerese 100. sünniaastapäeva tähistamine koolides andis häid kogemusi maleõppe jätkamiseks. Paul Keresest räägiti viimastel kuudel koolides ainetundides, maletati vahetundide ajal ja pärast tunde. Kooliraamatukogudes seati üles näitused “Paul Keres 100” ja malendid mängimiseks. Mitmes koolis käisid vilistlased huvilisetele simultaani andmas.

Jüri gümnaasium kutsus õpilasi Paul Kerese 100. sünniaastapäeval 7. jaanuaril maletama oma vanemate ja vanavanematega ning mängust tehtud pilte vanemate nõusolekul avaldama gümnaasiumi kodulehel. Gümnaasium edastas fotod Eesti rahva muuseumi pildiaita. Mõniste koolis on kõik kodutütred ja noorkotkad malemängu selgeks saamas. Mitmes koolis, kus seni ruudulisel laual vaid kabet mängiti, on sellele juurde toodud male.

Oma kohtumistelt ning suhtlustest koolide ja õpetajatega olen saanud tagasisidet, et õpetajatele on jaanaurikuus Paul Kerese 100. sünniaastapäeva meediakajastusest enim meelde jäänud Tiit Karuksi kaks sisutihedat heas eesti keeles saadet Paul Keresest ja malest Vikerraadios, Terevisiooni malekool, Prillitoosi saatelõik maletaja ja maleajaloolase Merike Rõtovaga ning intervjuud Paavo Kivise ja Ivo Neiga.

Loe edasi: 1. aprillil maleta pinginaabriga – täiesti tõsiselt!

Tartu kunstikool kutsub 23. märtsil avatud uste päevale

Avatud uste päev toimub Tartu kunstikoolis kolmapäeval, 23. märtsil kell 12 ja kell 15.

Tartu kunstikool on riiklik kutsekool, kus saab õppida nii põhi- kui ka keskhariduse baasil. Õpe on tasuta. Ühiselamuvõimalus. Põhikooli baasil õppijatele tasuta lõunasöök.

3D-kujundaja oskusi otsitakse lausa tikutulega taga. Dekoraator-stilisti kujundusoskusi läheb vaja ka õpetajal, kondiitril, hambatehnikul, (auto)maalril, tätoveerijal. Kujundusgraafiku oskuste abil kujundatakse meie trükised, viidad ja veebid.

www.tartukunstikool.ee

Koma 70 Rakvere teatris

Teisipäeval, 8. märtsil tähistas Rakvere teatris oma 70 aasta juubelit teatripedagoog ja lavastaja Kalju Komissarov.

Sünnipäeva tähistamist koordineeris Komissarovi õpilane Üllar Saaremäe, kelle vaimukasse etteastesse olid pikitud õnnitlused kultuuriminister Indrek Saarelt ja Tartu ülikooli rektorilt Volli Kalmult. Kõnedes toodi esile vanameistri panust eesti teatrimaastiku kujundamisel ja tema julgust võtta vastutust.

Volli Kalm andis Komissarovile üle Tartu ülikooli aumedali, millega tunnustatakse neid inimesi, kellel on ülikooli ees suuri teeneid. Komissarov on olnud seotud Viljandi kultuuriakadeemiaga alates aastast 1996, täites teatrikateedri professori, kateedrijuhataja ning lavakunstide osakonna juhataja ja professori ametikohta. Lisaks teatrikunsti õppekava arendamisele ning lavastaja ja harrastusteatrijuhi lisaeriala loomisele on ta algatanud teatritehniliste töötajate kõrgharidusõppe kultuuriakadeemias.

Alates 1. aprillist 2016 kannab Kalju Komissarovi emeriitprofessori aunimetust.

Lisaks astusid neljatunnisel tervitustemaratonil ülesse vanameistri endised ja praegused õpilased Viljandi kultuuriakadeemiast ja EMTA lavakunsti kateedrist.

Koos sündis kõiki külalisi mahutav grupifoto, mis jääb meenutama pidulikku ja intiimset õhtut pikaks ajaks. Edasi jätkus meeleolukas pidu, mis oli täis südamlikke taaskohtumisi ja toredate aegade meenutusi.

Põlvamaa mahutab end alates tänasest neljaks päevaks Solarise keskusesse

10.-13. märtsini toimuvad Tallinnas Solarise keskuses Põlvamaa päevad, mille läbivaks teemaks on suvel maakonnas toimuvate mainesündmuste tutvustamine. Lisaks saavad kõik huvilised end nelja päeva jooksul Põlvamaal toimuva ja pakutavaga kurssi viia ning tutvuda Eesti kagunurgale värvi andvate inimeste ja ettevõtetega.

Oma sündmuste kaudu peegeldavad Põlvamaa rohelisemat elu Moisekatsi Elohelü (Mooste folk), Räpina hea kodu päevad, Seto folk, Põlva lõõtspillipidu Harmoonika, ökofestival ning Eesti Positivuseks ristitud Intsikurmu festival.

,,Meie maakonnas toimub nii palju põnevat,” sõnas ettevõtmise üks algatajaid, kodukohvik Tillu perenaine Eve Veski. “Tahtsime killukest sellest tõsta hoopis Eestimaa teise otsa. Ja nii sündiski mõte võtta kokku Põlvamaa lahedamad suvesündmused ning viia need Tallinna. Head koostööpartnerid Solarise keskusest olid rõõmuga nõus, et see mõnus melu saab toimuma nende juures. Põlvamaa päevadega Solarise keskuses soovime anda Harjumaa ja Tallinna inimestele ettekujutuse Eesti kagunurgas toimuvatest suvesündmustest, siin pakutavatest põnevatest ning mitmekesistest teenustest ja atraktsioonidest, et motiveerida neid suvel tulema Põlvamaale.”

Lisaks on Solarise külastajatel võimalus keskuse kahele korrusele paigutatud aladel leida endale sobivad sihtkohad ja vaatamisväärsused puhkuse sisustamiseks Põlvamaal. Näiteks on oma tegevusi tutvustamas Eesti maanteemuuseum, mis avab 1. mail teede ja kommunikatsiooni ajaloost kõneleva näituse. Samuti Pokumaa esindajad, kes õpetavad tähele panema esmapilgul nähtamatut ning väärtustama elu tema lihtsuses. Värska sanatoorium toob kaasa ainulaadse ravimuda, millega on võimalus endale tasuta näomaski teha. Lisaks Värska sanatooriumile on kohal Taevaskoja puhkekeskus ja matkakorraldaja OÜ Puhka Looduses, kes pakuvad põnevaid matkapakette ja loodusreise.

Põlvamaa kultuuriprogrammi sisustavad Mandoliinide Orkester ning kohal on ka Eesti lõõtsapealinn Põlva, mis tähendab, et iga päev on kuulda lõõtspillimängu nii kohalikelt kui ka pealinna tegijatelt. Lisaks esitleb Intsikurmu muusikafestival laupäeval, 12. märtsil kolme bändi, kes astuvad üles ka augustikuu alguses toimuval Eestimaa Positivusel.

Traditsioone austavaid ja kohalikku toorainet kasutavate tegijatega saab tutvuda R&S käsitöösalongis, mis teiste seas müüb Wiera käsitööküünlaid ning Süvahavva loodustalu tooteid. Sireli talu villakojast leiab lambanahast tooteid. Lõõtsasaiu, jõhvikarulle ning teisi maitseelamusi pakub Tillu kodukohvik.

Põlvamaa päevi Solarises korraldavad ja toetavad Põlvamaa arenduskeskus, Põlvamaa omavalitsuste liit ja Põlva maavalitsus koostöös kohalike ettevõtjate ning Põlvamaa mainesündmuste korraldajatega.

Jaga Facebooki sündmust Põlvamaa Päevad Solarises ning anna oma pealinnas või selle lähistel elavatele sõpradele ja sugulastele võimalus saada kodu lähedal osa Põlvamaa rohelisemast elust!

Lumekoormast kangem märtsikelluke

Need läbi lume sirutuvad märtsikellukesed pole muidugi selle kevade esimesed ei Sindis ega Eestimaal. Aga märgates 3-4 cm paksuse lume peal tillukesi õienuppe, tundub see ikkagi koduaia väikese imena.

Urmas Saard

Kuressaares avatakse maailmakuulsa arhitekti
Louis Kahni loomingule pühendatud näitus

Reedel, 11. märtsil kell 15 avatakse Kuressaare linnuses Eestiga seotud maailmakuulsa arhitekti Louis Kahni loomingule pühendatud näitus. Näitus jääb avatuks 11. märtsist kuni 17. aprillini ja 14. juulist kuni 14. augustini.

Näitus “KAHN. Saarlane” põhineb kunstiteadlase Heie Treieri ja fotograafi Arne Maasiku uurimistööl, mis esitas küsimusi Louis Kahni arhitektuuri võimaliku dialoogi kohta Saaremaa keskaegse kindlusarhitektuuriga. Näitus esitleb ligi kümme aastat kestnud visuaalse uurimuse tulemusi.

Louis Kahni (1901-1974) peetakse üheks suurimaks 20. sajandi arhitektiks, kellel on ka otsene seos Eestiga. Kahn kasvas oma elu esimestel aastatel Kuressaares ning viibis seal uuesti 1928. aastal noore arhitektina.

Koostöös Louis Kahni Eesti sihtasutusega on kunstiteadlane Heie Treier ja Eesti tunnustatumaid arhitektuurifotograafe Arne Maasik otsinud neid Louis Kahni arhitektuuri ja Saaremaa (sh Kuressaare kindluse) kindlus- ja kirikuarhitektuuri hämmastavaid kokkupuutepunkte. 2016. aasta veebruaris külastas Arne Maasik Eesti kultuurkapitali toel USAs mitmeid Louis Kahni märgilise tähendusega ehitisi, kust kaasa toodud fotojäädvustused annavad esmakordselt Eesti publikule visuaalse kinnituse tema loomingu seostest Saaremaaga ning kandva telje näitusele “KAHN. Saarlane”.

Näituse avamisel esineb teemakohase ettekandega näituse kuraator Heie Treier. Näitusega koos näeb ilmavalgust mahukas, rikkalikult illustreeritud eesti- ja inglisekeelne kataloog.

Näituse ja näituse kataloogi kujundas Martin Pedanik. Näituse produtseeeris Ott Rätsep. Näituseprojekti “KAHN. Saarlane” on toetanud arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal, arhitektibüroo MAI ŠEIN, arhitektuuribüroo PLUSS, Eesti Betooniühing, Eesti kultuurkapital.

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemine muutub elektroonseks

Maaeluminister allkirjastas väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse määruse muudatused, millega täpsustati toetuse taotlemise ja andmise tingimusi. Peamise muudatusena minnakse üle elektroonilisele menetlusele ning edaspidi on võimalik toetuse taotlusi esitada vaid läbi PRIA e-teenuse keskkonna.

Muudatusega antakse lisaks projektide hindamisel eelistus neile seakasvatajatele, kes seapidamisega jätkavad Foto Urmas Saard — Muudatusega antakse lisaks projektide hindamisel eelistus neile seakasvatajatele, kes seapidamisega jätkavad. Foto: Urmas Saard

Väikeste põllumajandusettevõtete toetuse taotlemiseks on edaspidi võimalik taotlust esitada vaid läbi PRIA e-teenuse keskkonna. Põllumehe jaoks muutub taotlemine lihtsamaks ning kiirem menetlusprotsess võimaldab PRIA-l toetuse määramise otsused teha kiiremini, senise maksimaalse 70 tööpäeva asemel 50 tööpäevaga.

Määruse muudatusega täiendatakse ühtlasi hindamiskriteeriumites seatud valdkondlikke eelistusi. Hindepunktide alusel antakse jätkuvalt eelistus põllumajandustootjatele, kes peavad sigu, kuid on otsustanud seakasvatusest loobuda järgnevaks viieks aastaks. Muudatusega antakse lisaks projektide hindamisel eelistus neile seakasvatajatele, kes seapidamisega jätkavad. Kui varasemates taotlusvoorudes andsime projektide hindamisel selle meetme raames eelistuse vaid seakasvatusest väljumisel, siis tänavuses taotlusvoorus saavad eelistuse ka need seakasvatajad, kes jätkavad sigade pidamisega. Sellisel juhul on neil võimalik saada toetust bioohutusmeetmete tõhustamiseks.

Loe edasi: Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemine muutub elektroonseks

Tänane Meie Maa: „Kui Lätist Saaremaale jõudsime, olid lilled parasjagu närtsinud…“

Tänane Meie Maa meenutab artiklis „Pidu, mida tuli igal juhul suurejooneliselt pidada“ aegu, kus 8. märts oli kalendris tähtis ja hiljem lausa punane püha ehk vaba päeva. Siis ütlesid tolle aja mehed nagu ühest suust, et seda päeva ei tohtinud tähistamata jätta.

Enn Rettau, kes juhtinud KEK-i, Varmat jt asutusi, saatis mehed ka Riiga lillede järele.
“Kui Lätist Saaremaale jõudsime, olid lilled parasjagu närtsinud, aga ära sai need toodud. Eks seda mõtlemist ja muret oli, sest tahtsime alati naistele väikest üllatust teha. Mingid lahendused leidsime alati, sest naised olid väga tähtsad.

Kui naistepäev hakkas kätte jõudma, küsisid mehed, millal naistepäeva nõupidamine tuleb. Ükski mees ei tohtinud alla vanduda – see oli püha seadus.

Lillede valiik turu letil. Foto: Urmas Saard →

Korda läinud Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel

5. märtsil viidi talvepealinnas Otepääl läbi I Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel, mis tõi kaasa palju positiivseid elamusi ja läks kõigiti korda.

Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel Foto Timo Arbeieter — Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel. Foto: Timo Arbeieter

Start ja finiš oli Pühajärve mõisapargis, sõideti Pühajärve ja Murrumetsa matkaradadel 5 km pikkusel kinnisõidetud lumerajal. Distantsid olid 5 ja 10 km, võisteldi kahes kategoorias: täiskasvanud (alates 17. eluaastast) ja koolinoored vanuses 10 – 16 aastat. Tagasiside osalejate poolt on olnud positiivne – kiideti korraldust ning meeldis ka tõukekelgusõit.

Matkamaratoni peakorraldaja Imre Arro OÜ-st Loodusturism jäi võistlusega samuti rahule. Ta sõnas, et järgmisel aastal, kui ilmataat lubab häid jääolusid, siis toimub võistlus järvejääl kui lumeeit lund puistab, siis taas lumerajal. Korraldajad loodavad, et see ei jää lihtsalt ühepoolseks ootuseks ning me saadakse jätkata juba traditsiooniks kujuneva tõukekelgumaratoniga. “Kes aga talvisel ajal võistlusele ei jõudnud ja soovib tõukespordis osaleda, siis nende jaoks on meil hea uudis – suvehooajal on plaanis ümber Pühajärve kulgevatel liikumisradadel korraldada matkamaraton tõukeratastel, jälgige infot,” teatas Imre Arro.

Loe edasi: Korda läinud Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel

Endla Murd laulustuudio solistid valmistuvad konkursiks ja esinevad naistepäeval Kaubamajakas

Endla Murd laulustuudio solistid valmistuvad konkursiks Lätis ja koostöös Pärnu Kaubamajakaga esinevad stuudio solistid 8. märtsil kell 17 Pärnu Kaubamajakas.

Endla Murd Foto Urmas Saard — Endla Murd. Foto: Urmas Saard

Kontsert on pühendatud naistepäevale ja kannab nime: „Roosidega! Naistele!“. Tunniajasel kontserdil astuvad üles Karmen Kõrnas, Merily-Anett Hallik, Elizabeth Meedla, Karmen Mardik, Karmen Kollo, Getter Akkaja, Henri Sarapuu, Keily Kaal, Liina Bergmann, Rebeka, Kristin Salu, Keitlin Kütt ja “Lepatriinu” ansambel. Kontsertmeister on Irina Oad. Pärnu Kaubamajakas on naistepäeval alati naisi püüdnud üllatada ja nii ka seekord. Mis seekord lisaks kontserdile plaanis, jäägu aga üllatuseks kohaletulnuile!

Pärnu Kunstide Maja Endla Murd laulustuudio solistid on kutsutud rahvusvahelisele kunkursile Lätis. 22.-24. aprill on Lätis Bauskas konkurss „APRĪĻA PILIENI“. Konkursil osalevad solistid Karmen Kõrnas, Merily -Anett Hallik, Elizabeth Meedla ja Diandra Kirs. Kaubamajakas aitab katta konkursil osalevate solistide osavõtutasu.

Endla Murd laulustuudio tähistab aga sel aastal juba 25. tegutsemisaastat!

Vargamäel kohtuvad saabuval suvel Ugala ja Tammsaare

Ugala teater mängib sel suvel Vargamäel suurt vabaõhulavastust “Kõrboja perenaine”, mis sünnib tandemi Urmas Lennuk – Vallo Kirs ühisloominguna.

Kõrboja perenaine kolm peategelast Anna (Kadri Lepp), Eevi (Adeele Sepp), Madli (Luule Komissarov) Foto Gabriela Liivamägi — “Kõrboja perenaine” kolm peategelast Anna (Kadri Lepp), Eevi (Adeele Sepp), Madli (Luule Komissarov). Foto: Gabriela Liivamägi

Viimasest korrast, mil Vargamäel vabas õhus lavastus välja toodi, on möödas tervelt viis aastat. Vaatamata heitlikule Eesti suveilmale kisub Tammsaare loomingut ikka Vargamäe kivistele väljadele ja nõnda etendub Ugala suvelavastus Tammsaare muuseumi õuealal 15 suveõhtul juulis ja augustis.

Näidendi “Kõrboja perenaine” aluseks on Lennuk valinud Tammsaare romaani “Kõrboja peremees” ja kirjutanud näidendi just lavastaja Vallo Kirsile ja Ugala teatri näitlejatele. Suvelavastuses astub üles pea kogu Ugala trupp, kaasatud on tuntud rahvamuusik Kulno Malva, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, lavastuskunstnik Kristjan Suits ja kostüümikunstnik Pille Küngas. Kõrboaja Annat mängib Kadri Lepp, Kuusiku Eevit Adeele Sepp, Kõrboja Madli Luule Komissarov, Katku Villut Ott Aardam ja Kõrboja Reinu Egon Nuter. Lavastuses kõlab elav muusika ja kaasa teeb üle 30 näitleja.

Loe edasi: Vargamäel kohtuvad saabuval suvel Ugala ja Tammsaare

Jaan Pehk esineb Sargvere mõisas

Reedel, 11. märtsil, palutakse lahkelt kõiki koos perega mõnusat muusikat nautima omaaegsesse Sargvere rüütlimõisa, kus toimub kontsert “Naistepäev Jaan Pehki laulude ja luuletustega”.

Jaan Pehk Sindis Foto Urmas Saard — Jaan Pehk Sindis. Foto: Urmas Saard

Külla kutsutud lembelaulik Jaan Pehk loeb laulude vahele enda loodud luulet. Päris tasuta sisse ei pääse ja kell 19:00 algavale kontserdile tuleb osta viie eurone pilet.

Paliveres sündinud Jaan Pehk on võtnud soolomuusikuna varjunimeks Orelipoiss. Teda tuntakse kirjaniku, laulja ja kitarristina. Pehk kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse ja on Eesti Kirjanike liidu liige.

Vikipeediast leiab tõsise mehe kohta mõndagi huvitavat. Tõsisemalt hakanud Pehk luuletama 1992. aastal pärast rahareformi, kui ostis 4 odavalt müüdud luulekogu ja oli neist innustust saanud.

Otsa muusikakooli sisseastumiseksamitele läks ta ilma sellest kellelegi teatamata. Sõel olnud tihe ja sisse sai umbes kolmekümnest ainult 4, nende hulgas muidugi Pehk.

Loe edasi: Jaan Pehk esineb Sargvere mõisas

Virumaa korteriühistud püsivad renoveerimistaotlustega Eesti esikolmikus

Eesti Korteriühistute Liidu Virumaa suurfoorumil tõdeti, et Rakvere ja Virumaa linnapilt muutub lähiajal oluliselt ilusamaks ja energiatõhusamaks. Foorumil esinenud SA KredEx eluaseme ja energiatõhususe divisjoni hoonete energiatõhususe projektijuhi Kalle Kuuse sõnul on Virumaa korteriühistud renoveerimistaotluste ettevalmistamisel riigis kolmandal kohal üllatuslikult esikohal oleva Tartumaa ja Eesti suurima maakonna Harjumaa järel.

Vahtpolüsterooliga soojustatud korterelamu välissein Foto Urmas Saard — Vahtpolüsterooliga soojustatud korterelamu välissein. Foto: Urmas Saard

Eesti Korteriühistute Liit korraldas laupäeval, 5. märtsil, Virumaa korteriühistute foorumi “Korteriühistute renoveerimiskevad Virumaal”. „Rakveres on juba täna ligi 20 korteriühistut oma taotluste esitamisega Kredexile lõpusirgel,” kinnitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. “Kui kõik need taotlused ka rahastuse saavad, muutub linna välisilme oluliselt. Lisaks Rakverele on aktiivsed ühistud ka Kundas ja Tapal, Vinnis, Kadrinas ning teistes Virumaa
piirkondades. See näitab, et lähiaastatel muutub meie linnade ning asulate elukeskkond oluliselt,” rääkis Jaadla.

Just Rakverest alguse saanud Eesti Korteriühistute Liit tähistab tänavu 20. aastapäeva. “Hea on tõdeda, et Rakvere ühistud on valinud kiire arengu, teataval määral tunnustab see liidu aastatepikkust tegevust ühistute arendamisel ja näitab, et tegevus hakkab linnapildis välja paistma,” nentis Jaadla.

Loe edasi: Virumaa korteriühistud püsivad renoveerimistaotlustega Eesti esikolmikus

Rahulolematus Pärnu Vanal turul toimuvate muudatuste suhtes ei näi raugevat

Helle Kullerkupp: esmaspäeval peaks saama selgust, mis on toimunud Pärnu Vana turu teemade osas, mida on selle kohta ametnikel öelda ja mida arvavad kodanikud, ettevõtjad ning mida kostavad juristid asjade käigu kohta.

Pärnu Keskraamatukogu vallikraavi poolt vaadatuna Foto Urmas Saard — Pärnu Keskraamatukogu vallikraavi poolt vaadatuna. Foto: Urmas Saard

Karin Õunap, Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik, vahendas 3. märtsil linna kodulehel küünlakuu viimasel päeval aset leidnud kohtumist turu omaniku esindajate, linnavalitsuse esindajate ja turul kauplejatega. Paraku näib, et kolmepoolne kohtumine pole kauplejate ja ostjate muret leevendanud, pigem pettumust ja ärategemise tunnet tekitanud. Seepärast kutsuvad kolm ühendust algaval nädalal erinevad osapooled suuremale rahvakoosolekule Pärnu Keskraamatukogu saali.

Linnavalitsuse poolelt öeldi, et Vana turu rekonstrueerimist juhtiv Hammerhead OÜ soovib luua kilehalli asemele puitfassaadiga hoone, mis sobib linnaruumi, parandaks kauplemistingimusi ning oleks otstarbekam ja inimsõbralik. „Oluline on rõhutada, et hoones säilivad ka tulevikus traditsioonilise turu funktsioonid – hoonest on planeeritud 2/3 turul kauplejatele. Valdavalt kõik, kes praegu turul eestimaist toodangut pakuvad, saavad tulevikuski kauplemist jätkata.“

Kohtumisel selgitati uue ankurrentniku Rimi vajalikkust ja eesmärki. Supermarketi tüüpi poe tulek võimaldavat turgu säilitada ja mõlemad täiendavat teineteist. Toidupood pidavat tooma turule ka madalhooajal rohkem rahvast ja aitavat rendimaksetega ülal pidada OÜ Pärnu Turg tegevust.

Loe edasi: Rahulolematus Pärnu Vanal turul toimuvate muudatuste suhtes ei näi raugevat

Sadalasse rajatakse vendade Grimmide muinasjututegelasi tutvustav teemapark

Torma piirkonna kõrgeima tunnustuse, Torma valla auraha, üks tänavusi laureaate, heategevuse edendaja Eckard Klug, aitab kaasa vendade Grimmide kirja pandud muinasjuttude tegelasi tutvustava teemapargi rajamisele Ookatku külla.

Eckard Klugi sõnul on kohaliku vallavolikogu otsusega saadud Torma valla auraha väärikas tunnustus, mis ajendab ka uutele tegudele. “Praegu on koostöös Sadala Hoolekande Ühinguga elluviimisel projekt, mille raames kerkivad Ookatku külla Saksa folkloristide ja muinasjutukogujate Jacob Ludwig Carl Grimmi ja Wilhelm Carl Grimmi muinasjuttude ainetel loodud tegelased. Peagi algab kujude meisterdamine ja paigaldamine, appi on oodatud ka vabatahtlikud. Park avatakse kavakohaselt mais,” ütles Klug.

Eelmisel suvehooajal oli Sadalas avatud hernehirmutiste teemapark „Euroopa ei hirmuta!“, mis osutus populaarseks turismiobjektis ning valiti atraktiivseimaks kodanikuühenduste projektiks Jõgevamaal.

Sadala lähedale Ookatku külla koos kaasa Luule Väinaga eestimaise kodu rajanud Rootsimaa sakslane Eckard Klug, tegeleb Torma vallas heategevusega alates 1999. aastast. Ta on panustanud laste ja eakate ürituste korraldamisele, abistanud majandusraskustes ja kriisiolukorras olevaid peresid, muretsenud mänguasju, õppevaheneid ja mööblit valla koolidele ja lasteaedadele. Eckard on abistanud sotsiaalkorteritesse inventari muretsemisel ning teeb seda ka edaspidi.

Jaan Lukas

Riik tõhustab valmisolekut seakatku puhangute kõrvaldamiseks

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile loomatauditõrje seaduse muutmise eelnõu, millega täpsustatakse loomataudide, sh sigade Aafrika katku puhangu korral rakendatavaid tauditõrjemeetmeid. Peamiste muudatustena täpsustatakse erinevate ametkondade rolli loomataudi ennetamisel ja tõrjel ning loomataudi kahjude hüvitamise aluseid.

“Möödunud aasta kogemus Aafrika seakatku kollete likvideerimisel tõi välja kitsaskohad ametkondade koostöös,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. “Seepärast muudetakse loomatauditõrje seadust, et sõnastada selgemalt ja täpsemalt tauditõrjega tegelevate ametkondade pädevused ja koostöö korraldus. Samuti täpsustatakse metsas leviva taudi piiramiseks vajalikke bioohutusnõudeid.”

Seaduse muudatusega luuakse alus kehtestada piiranguid metsas liikuvatele mootorsõidukitele. “Peamiselt tähendab see võimalust kehtestada vajadusel metsamaterjali veokite ja harvesteride puhastamise ja desinfitseerimise kohustus enne taudivabas piirkonnas asuvasse metsa sisenemist,” lisas Kruuse. “Konkreetsed rakendatavad meetmed räägitakse metsa- ja puidusektori esindajatega eelnevalt läbi.”

Minister Kruuse sõnul tuleb olla valmis uuteks taudipuhanguteks koduseafarmides ka eeloleval suvel, kuna haiguse kontsentratsioon metssigade populatsioonis on endiselt väga kõrge. Seepärast täpsustatakse muudatustega taudikahjude hüvitamise aluseid.

Loe edasi: Riik tõhustab valmisolekut seakatku puhangute kõrvaldamiseks

Mihkel Tilk, kunstnik sisemise valguse ja kaameraga

Eelmise aasta lõpul Tori Rahvamajas avatud erakordne näitus varase eestlasest piltniku Mihkel Tilga fotodest on nüüd vaatamiseks üles seatud Pärnu Muuseumi fuajeesse.

Pärnu muuseumihoone Foto Urmas Saard — Pärnu muuseumihoone. Foto: Urmas Saard

Tori vallast Randivälja külast pärit Mihkel Tilk (1859-1890) oli üks esimesi eestlasi, kes pildistas talupoegi nende endi tavapärases keskkonnas – tänu talle on meil nüüd võimalik tutvuda ainulaadse, 1880ndatest aastatest pärit haruldase fotoseeriaga maainimestest ja nende omaaegsest eluolust. Vanimatel näitusel eksponeeritud unikaalsetel fotodel on kujutatud esimest Pärnu põllumeeste seltsi näitust, mis leidis aset Pärnu linnas.

125. aasta eest kahetsusväärselt noorena surnud Tilga tegevus oli kuni viimase ajani laiemalt teadvustamata, kuni Randivälja külaselts 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumi materjalide hulgast tema esimesed fotod avastas. Mihkel Tilk kandis piltnikuna endas valgustusaja ideaale – usku ilu ja tarkuse jõusse, mida on võimalik fotokunsti abil talletada ja jagada.

Väljapaneku koostajaks on Randivälja külaselts ja eksponeeritavad fotod pärinevad Eesti Rahva Muuseumi, C. R. Jakobsoni talumuuseumi, Pärnu muuseumi ja Tori muuseumi kogudest.

Näitus jääb avatuks 31. märtsini ja on vaatamiseks tasuta!

900 aasta eest mainiti Otepääd esmakordselt kirjalikes allikates

Otepää linnamägi on pika ja väärika ajalooga. Seal paiknes üle poole aastatuhande muinaseestlaste linnus ja seejärel ligi paar sajandit 1224. aastal püstitatud kivilinnus. Linnamäe arheoloogilistel kaevamistel avastatud mõningad savinõude killud riibitud ja tekstiilkeraamikast viitavad isegi juba vanema rauaaja ajutisele pelgupaik-linnusele, aga püsiasustusega linnus rajati 7. sajandil.

Otepää linnamägi õhust 1930. aastate postkaardil

Järgnevatel aastasadadel linnuse ja selle kõrvale kujunenud asula tähtsus kasvas ning 12. sajandi alguseks oli Otepääst saanud üks Kagu-Eesti olulisemaid keskusi.

1116. aastal märgitakse Otepää linnust esmakordselt kirjalikes allikates – vene kroonikates ehk leetopissides. Novgorodi esimeses leetopissis on selle aasta tähtsamatest sündmustest esimesena kirja pandud: “Mstislav läks novgorodlastega tšuudide vastu ja vallutas Medvežja golova neljakümne pühaku päeval”.

Novgorodi vürsti juhitud Otepää retke peeti väga tähtsaks sündmuseks kogu Kiievi-Vene riigi alal, sest vastava teate leiame veel Kiievi, Tveri, Vladimiri, Pihkva jt. linnade leetopissidest. Suurem osa neist kroonikaist pole küll originaalkujul säilinud, aga õnneks kirjutati hilisemate leetopisside koostamisel varasemad sageli isegi peaaegu sõna-sõnalt ümber.

Loe edasi: 900 aasta eest mainiti Otepääd esmakordselt kirjalikes allikates

Maanteemuuseum taotleb EAS-ilt suurprojekti rahastamist

Eesti Maanteemuuseum taotleb EASi “Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise” meetme toetusvoorust 1,6 miljonit eurot liikluskasvatuse keskuse ja autoajastu näituse avamiseks 2018. aasta lõpus.

Illustreeriv näide autonäitusest Brüsselis Foto Urmas Saard — Illustreeriv näide autonäitusest Brüsselis. Foto: Urmas Saard

Projekti tulemusel luuakse maanteemuuseumi masinahalli rekonstrueerimisel 1500-ruutmeetrine keskus, kus külastaja saab tervikliku ülevaate autoajastu mõjudest Eesti teede- ja liikluse ajaloole.

Uues keskuses luuakse paremad võimalused pakkuda erinevaid liiklusharidusprogramme nii lastele kui täiskasvanutele. Uuenduslik on seegi, et atraktiivses ekspositsioonis on võimalik näitusepindu liigutada vastavalt vajadusele, kohandudes ümber konverentsi- või kultuurisündmuste saaliks.

“Täna suudab muuseum aastas pakkuda liiklusharidust kuni 3000 lapsele, uue keskuse puhul tõuseb see 4000-le. Samuti eeldame muuseumi külastajate arvu kasvu vähemalt 43 000 inimeseni 2019. aastal,” lisas Eesti Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

Loe edasi: Maanteemuuseum taotleb EAS-ilt suurprojekti rahastamist

“Kaunis Eesti kodu” eestvedaja Arvi Altmäe kõnetas Pärnu Väärikate ülikooli kuulajaid

Tallinna Tehnikaülikooli rektor emeritus Arvi Altmäe on palju aastaid juhtinud kodukaunistamise liikumist, millest tegi kolmapäeval Pärnu Tervisekeskuse suures saalis põhjaliku ülevaate.

A Altmäe Foto Urmas Saard — Arvi Altmäe. Foto: Urmas Saard

MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühenduse juhatuse esimehe Arvi Altmäe sõnul leidub maailma ajaloos palju näiteid lühikese aja jooksul harmoonilist kultuurikeskkonda tundmatuseni rikutud või hävitatud juhtumitest. Vastupidised näited on üliharuldased. Üheks haruldaseks näiteks on kahtlemata Eestis 1936. a kevadest kuni ’40. a nõukogude okupatsioonini kestnud kodukaunistamise hoogtöö. Sedalaadi üsna ainulaadse nähtuse kõrvale asetuvad veel Prantsusmaa ja põhjamaad, kuid palju väiksemas haardes.

1936. a valiti konkursi „Kodu kauniks!“ tegevussuundadeks hoonete välisvärvimise, viljapuuaedade ja parkide korrastamise, avalikud paigad ja lipumastid. Peakomitee korraldusel algatati kõigis maakondades hoonete värvimise kursused. Selleks jagati tasuta 25 000 eksemplari brošüüri „Hoonete välisvärvimine“. Istutati puid, põõsaid, lilli. Tegevuse abistamiseks trükiti 30 000 brošüüri „Üldjuhend puude ja põõsaste istutamiseks“. Metskonnad eraldasid tasuta või väikese tasu eest kümneid tuhandeid istikuid. Veel avaldati 35 000 suuruses tiraažis brošüür „Maakodu ümbrus kauniks“.

Loe edasi: “Kaunis Eesti kodu” eestvedaja Arvi Altmäe kõnetas Pärnu Väärikate ülikooli kuulajaid

Helilooja Liis Viira kutsub beebihäältega eksperimenteerima

7.-16. aprillini esitleb Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Eesti Muusika Päevade festivali raames helilooja Liis Viira ja tema kaaslaste ühisprojekti “Reverbeebi”. Heliloojad ja muusikud, kes soovivad kasutada rikkalikku beebihäältekogu ning luua oma lühiteose projekti jaoks, on oodatud endast märku andma kuni 8. märtsini.

Liis Viira Foto pressisõnumiga — Liis Viira. Foto: pressisõnumiga

Äsja tähistati Eestis muusika-aastat ja selle käigus koguti 2015. aastal sündinud beebide häälitsusi. Häälte salvestajaid oli üle saja. Kuna materjal on inspireeriv ja mitmekesine, siis ei jõudnud “Beebisümfoonia” autorid Margo Kõlar ja Liis Viira kasutada materjali kõiki võimalusi, omadusi ja kunstilisi vaatenurki. Samas on see unikaalne materjal, mis võiks tekitada põneva jätkuprojekti pealkirjaga “Reverbeebi”, kus jagub avastamisrõõmu heli-, kunsti-, teatri-, kino- ja tekstiloojatele ning helidega eksperimenteerijatele.

“Mind inspireerib see konkreetne beebi häälte kollektsioon, et neid hääli on nii palju. Ühel heliloojal või emal poleks võimalik nii palju erinevaid hääli koguda või see võtaks väga palju jõudu ja aega. See materjal on unikaalne,” kinnitab vaimustunult Liis Viira. “Kuna materjal on rikkalik ja selle kogumisse on palju inimesi panustanud, siis on mullegi huvitav kuulda, kuidas erinevad loojad sellele lähenevad ja mida sealt leiavad. Need vaate- ehk kuuldenurgad on kindlasti väga erinevad. Ma ammugi ei arva, et oleksin ise võimeline kõiki võimalusi materialiseerima või ettegi kujutama.”

Liis Viira on mitmekülgne helilooja, harfimängija ning improvisaator, kes tunneb end koduselt ka elektronmuusikas. Kompositsiooni alal on ta end täiendanud Helena Tulve, Eino Tambergi, Erkki-Sven Tüüri, Salvatore Sciarrino, Veli-Matti Puumala jt juures. Elektonmuusikat on Viira õppinud muuhulgas Margo Kõlari juhendamisel. Aastast 2012 täiendab ta end Eesti Kunstiakadeemia animatsiooniosakonnas. Viira kuulub ka Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ridadesse ning ainulaadse kõlaga ansamblisse Una Corda.

Leigarid meenutavad Kristjan Toropit lavastusega „Kujutletud maastikud“

Laupäeval, 5. märtsil, etendub Harjumaal Kose kultuurikeskuses Leigarite esimese kunstilise juhi Kristjan Toropi sünniaastapäevaks Jaan Ulsti loodud tantsulavastus “Kujutletud maastikud”, mis pakub publikule võimaluse koos esinejatega ka ise tantsumaastikul liikuda.

Leigarid Eesti Vabaõhumuuseumi Jüri-Jaagu talu õuel Foto Urmas Saard — Leigarid Eesti Vabaõhumuuseumi Jüri-Jaagu talu õuel 2011. a juunis. Foto: Urmas Saard

Lavastaja Jaan Ulst märkis, et etendus on mõeldud tantsuhuvilisele publikule, kes on avatud, julge ja valmis kaasa hingama. “Anname võimaluse proovida ja kogeda neid vorme, mida kasutades hakkab tantsija laval hiljem oma lugu jutustama,” ütles Ulst.

“Kujutletud maastikud” räägib loo inimestest, kes eri aegadel on erinevatesse tantsuvormidesse punutud. Fookuses on tantsuvormimängud ja nendes iseendaks jäämine.

“Repertuaar pärineb ajast, mil suletud riigipiirid suunasid tantsijaid otsima lubatud vorme, et tantsida enda pärimustantse kui ka naaberrahvaste tantse, et tunda end maailmaga ühendatuna. Tahan öelda, et kellegi moodi või kellegi meele järele olles saab siiski ka iseendaks ja oma rahva pärimusele truuks jääda,” lausus Ulst.

Loe edasi: Leigarid meenutavad Kristjan Toropit lavastusega „Kujutletud maastikud“