Külauudised

Põlula kalakasvandusest viidi jõgedesse 84 000 noorkala

RMK Põlula kalakasvatusosakond asustas sel kevadel Pärnu ja Põhja-Eesti jõgedesse kokku 84 000 lõhe ja meriforelli noorkala.

Üheaastaste lõhemaimude Pärnu jõkke laskmine Foto Urmas Saard — Üheaastaste lõhemaimude Pärnu jõkke laskmine. Foto: Urmas Saard

Varude taastamise eesmärgil viidi jõgedesse 81 000 ühe- ja kaheaastast lõhe noorkala, nendest Pärnu jõkke 26 000, Selja jõkke 11 000, Valgejõkke 10 000, Pirita jõkke 5000, Jägala jõkke 5000, Loobu jõkke 11 000 ja Purtse jõkke 13 000 isendit. Kaheaastased lõhe noorkalad kaalusid keskmiselt 84,3 g ja üheaastased 18,0 g. Lisaks asustati Pudisoo jõkke 3000 kaheaastast meriforelli keskmise kaaluga 114,8 g.

“Kõik kaheaastased ja enamik üheaastastest noorkaladest olid smoltifitseerunud ehk nende füsioloogia oli eluks merevees kohandunud. Selle tunneb väliselt ära kala külgede hõbestumisest,” selgitas RMK Põlula kalakasvatusosakonna juhataja Kunnar Klaas.

Ta lisas, et umbes nädala jooksul pärast asustamist laskuvad kõik hõbestunud lõhe noorkalad merre, et asuda üheks kuni neljaks aastaks toitumisrändele ning naasevad seejärel kodujõkke kudema. Kalad, kes ei smoltifitseeru, jäävad veel aastaks jõkke ja laskuvad merre järgmisel kevadel.

Loe edasi: Põlula kalakasvandusest viidi jõgedesse 84 000 noorkala

25. mail tutvustatakse Võrus ja Põlvas ristipuude kaarti

Ristipuude kaarti tutvustatakse kolmapäeval, 25. mail kella 13-14.30 tutvustatakse Võru maavalitsuse teise korruse saalis ja kella 15.30-17 Põlva kultuuri- ja huvikeskuse salongis.

Ristipuud on vaid Kagu-Eestis säilinud ning ristide lõikamine on veel elav matusekomme Vanal Võrumaal. Siiski on ristipuude teema paljudele võõras ning seetõttu raiutakse ristipuud tihti teadmatusest maha ning sellega väheneb üks osa meie kultuuripärandist.

Keskkonnaameti, keskkonnaministeeriumi, Marju Kõivupuu ja maa-ameti koostöös on valminud ristipuude kaardikiht, mis on kõigile kättesaadav maa-ameti kaardiserveris. Nimetatud koostööpooled püüavad ühiselt teemat edastada nii paljudele kui võimalik, et metsaomanikud ja kohalikud elanikud teaksid ristipuid hoida.

Ristipuudest on vaid mõned looduskaitse all, seega nende säilimine sõltub väga palju metsaomanikest ja kohalikust kogukonnast.

Heimtalis võisteldakse laupäeval käies kududes

Fotol hetk 2015. aasta võistluselt, millel osales esmakordselt meeskond. Meeskonna liikmed omandasid kudumisvõtteid vahetult enne starti. Foto: Grete Nurme.

21. mail algusega kell 12 toimub Viljandimaal Heimtalis iga-aastase käsitöölaada raames taas käies kudumise võistlus “Käi ja koo”. Sel aastal juba viiendat korda. Esimese väikese tähtpäeva puhul on lisaks tavapärasele teatevõistlusele toimumas ka individuaalvõistlus.

Võistluse käigus tuleb võistlejal kõndides ning samal ajal varrastel ringselt kududes läbida etteantud distants. Paremusjärjestuse moodustamisel arvestatakse kudumistöö kvaliteeti, distantsi läbimise aega ning kootud ringide arvu. Võistlus toimub Heimtali rahvamaja esisel heinamaal.

Võistlemiseks vajaliku varustuse saab korraldajatelt. Parimaid käies kudujaid ootavad väärt auhinnad! Võistlust korraldab Lossi Gild MTÜ. Viienda Käi ja Koo korraldamist toetab kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp.

Lisainfo ja võistlejate/võistkondade eelregistreerimine aadressil lossigild@lossigild.ee. Osalustasu 2€ võistleja/8€ võistkonna kohta.

Metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Neljapäeval, 19. mail alustab Veterinaar- ja Toiduamet kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist puhvertsoonis riigi kagu- ja kirdepiiri aladel. Vaktsineerimine toimub 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest.

Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil Illustratiivne foto Urmas Saard — Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Illustratiivne foto: Urmas Saard

“Veterinaar- ja Toiduameti poolt seni läbiviidud vaktsineerimisprogramm on oma eesmärki edukalt täitnud ja tänu sellele on Eesti juba viimased kolm aastat marutaudivaba. Kuna aga meie kõrval asub riik, kus marutaud on nii kodu- kui metsloomade hulgas laialt levinud, siis on ka Eesti jätkuvalt marutaudist ohustatud,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin. “Et takistada haiguse taaslevimist Eestisse viime piirialadel kaks korda aastas läbi metsloomade vaktsineerimist. Samas on endiselt kohustuslik ka lemmikloomade – koerte ja kasside regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine.”

Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaalt ning seejärel teostatakse vaktsineerimist piirialadel Lõuna- ning Kagu-Eestis. Vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 25. maini. Kuna Läti on alates 2015. aastast ametlikult marutaudivaba, siis Läti riigipiiriga külgnevatel aladel alates sellest kevadest vaktsiini enam ei külvata.

Loe edasi: Metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

XVII Aleksander Kase mälestusvõistlused

Sindi esimese olümpialase Aleksander Kase mälestusvõistlused klassikalises tõstmises toimusid juba seitsmeteistkümnendat korda.

Suur karikas on tõstjale, kes ületab Aleksander Kase omaaegse tulemuse samas kaalukategoorias. Foto: erakogust

14.mail olid Sindi Seltsimajja kogunenud Eesti parimate tõstjate hulka kuuluvad sportlased. Kohalik spordiklubi „Kalju“ oli esindatud viie tõstjaga noorte kategoorias. Võistluste arvestus käis kolmes kategoorias – naised, noored ja mehed. Paremusjärjestus reastatakse Sinclairi punktide alusel ehk otsustavaks saab lisaks ülestõstetud raskusele ka kehakaalu ja raskuse vahe.

Võistluste peakorraldajaks on olnud algusest peale Sindi Kalju tõstetreener, Aleksander Kase poeg, Juhannes Kask.

Võistlust alustasid naised, kus üldvõitja Darja Ivanova spordiklubist Edu püstitas noorte rekordid nii rebimises (57 kg) kui ka tõukamises (68 kg), 168,84 punkti.

Noorte arvestuses tuli üldvõitjaks Robin Kivirand spordiklubist Vargamäe (87kg, 107kg; 249,186 p). Sindi noormehed järjestuses Martti Šorin, Randel Matiisen, Ken Meriniit, Hendrik Viik ja Märt Tamman võitsid kohad neljandast kaheksandani.

Loe edasi: XVII Aleksander Kase mälestusvõistlused

Mälestades Julius Friedrich Seljamaad

Julius Friedrich Seljamaa surmast möödub 17. juunil 80 aastat. Samal päeval meenutavad diplomaati mälestuskogunemisega Rahumäe kalmistul Sindi gümnaasiumi õpilased, Sindi ajalooklubi liikmed ja teised, kes hindavad oma kodukandist võrsunud mehe teeneid Eesti riigi ees.

Julius Friedrich Seljamaa hauasammas Rahumäe kalmistul Kujur Ferdi Sannamees, arhitekt Karl Lüüs Foto Urmas Saard — Julius Friedrich Seljamaa hauasammas Rahumäe kalmistul. Avatud 1938. a 17. juunil. Kujur Ferdi Sannamees, arhitekt Karl Lüüs. Foto: Urmas Saard

Seljamaa suri vähki enne saadikuna Rooma ametisse asumist, kuhu ta oli määratud 1936. a juunis. Nii katkes 53-aastase mehe elulõng pärast viljakalt töötatud aastaid. 20. juunil kandsid EÜS Põhjala liikmed, kelle ridadesse ta kuulus, sarga Toomkirikust Lossiplatsile. Seljamaaga tuli hüvasti jätma väga arvukas saatjaskond. Seljamaa sängitati mulda Tallinna Rahumäe kalmistule. Tema perekonna rahula asub peaväravast sisenemisel suure tee teisel kolmandikul vasakut kätt jääval hauaplatsil.

1938. a 16. juuni Postimehe esilehel oli tükitud uudis, et välisministri teatel toimub järgmise päeva (17. 06) õhtul kell 20.00 Rahumäe Pauluse koguduse kalmistul endise välisministri ja välisdelegaadi Julius Seljamaa hauasamba avamine. Kalmu kaunistaval pronksbareljeefiga graniitsambal on tekst: Julius Seljamaa 1883 – 1936. Hauasamba autorid on arhitekt Karl Lüüs ja kujur Ferdi Sannamees. Sealsamas puhkab ka tema abikaasa Anna-Maria Seljamaa. Hauaplats kanti kultuurimälestiste riiklikusse registrisse 2009. a juunis. Õnnelikul kombel pole olnud vajadust seda hauatähist taastada. Kuigi ka Rahumäe kalmistul hävitati kommunistide käsul palju haudasid, jäi Seljamaa kalm ja graniitsammas puutumata. Tiina Tojaki sõnul puhastati sammast 2001. a Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu eestvõtmisel.

Loe edasi: Mälestades Julius Friedrich Seljamaad

Nädala pärast lõpeb Sindis korraldatav lipu päevale pühendatud loomevõistlus

4. juunil Sindis tähistatavat sinimustvalge lipu sünnipäeva aitab tähtsustada 24. maini (kaasa arvatud) kestev loomevõistlus, milles osalevatelt lasteaiaealistelt mudilastelt ja algklassides õppivatelt õpilastelt oodatakse luuletusi, lühijutte, laule, joonistatud pildikesi ja käsitööesemeid.

Möödunud aastal ei tahtnud lipu päeva pidustus Sindis lõppeda, keskel tantsivad õpetajad Ülle Jantson ja Eneli Arusaar Foto Urmas Saard — Möödunud aastal ei tahtnud lipu päeva pidustus Sindis lõppeda, keskel tantsivad õpetajad Ülle Jantson ja Eneli Arusaar. Foto: Urmas Saard

On küsitud, kas loomevõistlus toimub üksnes Sindi laste vahel? Ei! Kuigi pole räägitud üleriigilisest ega ka mitte maakondlikust võistlusest, lubatakse osaleda kõigil. Tööde juures peetakse oluliseks põhielemendina kasutatud sinimustvalget lippu. Töid hindavad Eesti lipu seltsi Sindi osakonna liikmed. Parimad tööd auhinnatakse ja sõnaline valik kantakse ette lipu päeva kontsertkavas. Võistlusele laekunud joonistusi ja käsitöid näeb välinäitusel Sindi gümnaasiumi juures, vihma korral koolimajas sees.

Täiendav selgitus telefonil 55 694 444 või aadressil urmas.saard@mail.ee. Tööd tuua kas Sindi linnavalitsusse või Sindi seltsimajja hiljemalt 24. maiks. Tekstid võib saata ka antud elektronposti aadressil.

Sindis tähistatava lipu päeva kontsertkava peaesinejateks on tänavu kõige nooremad, lasteaia lapsed ja algklassiealised õpilased. Merekultuuriaastat väärtustades kõlavad laulud Eestimaast, läbi armsa kodumaa voolavatest jõgedest ja hällitavast merest. Laulud vahelduvad pärimuslike eesti tantsude ja ringmängudega.

Loe edasi: Nädala pärast lõpeb Sindis korraldatav lipu päevale pühendatud loomevõistlus

Võiste kakuamid Liivi lahel

Aeg-ajalt võis näha hõbedaselt helkivaid pika nokaga „angerjaid“ vonklemas. Käeulatusesse sattudes haarasid mehed neil keskpaigast kinni ja heitsid oma paati. „Need on tuulehaugid,“ sõnas Pille. „Kui tuulehauge hakkab juba väga palju olema, siis tähendab see räime püügi lõppemist,“ rääkis Pille, kes üks vähestest naistest kalamees.

Paremal poolel poeg ja isa, Kristo ja Kauri Krüger Foto Urmas Saard — Paremal poolel poeg ja isa, Kristo ja Kauri Krüger. Foto: Urmas Saard

Esimene tutvus Arne Salustega jääb hästi meelde. Eksides kuupäevaga lasin eskalaatoritel ennast sõidutada Port Artur 2 kaubanduskeskuse kolmandale korrusele, et minna naiskodukaitse kutsel Piano kohvikusse – kohtumisele, mis tegelikult pidi toimuma hoopis järgmisel päeval. Üksnes tänu minu erakordsele hajameelsusele läks paremini, kui oleksin osanud ise oma järgnevaid ettevõtmisi kavandada. Aega parajaks sammudes märkasin kahe aatriumi vahelises avaras vahekäigus kedagi meest maalritrepi astmetel turnimas ja ilmatuma suuri fotosid seinale riputamas. Meri, paadid ja mehed äratasid sedavõrd tähelepanu, et võtsin nõuks näituse korraldajaga veidi vestelda. Kohe sai selgeks, et pildimaterjal tutvustab kakuami püüki ja Arne Saluste on hobikalandusuurijana heade teadmistega kalandusajaloolane. Samas pakkus ta mulle võimalust minna merele, et lähemalt uudistada kakuami püüki. Lapsepõlvest kaasa saadud merelembus ei lubanud lasta kutset korrata.

Loe edasi: Võiste kakuamid Liivi lahel

Ken Pihlas ja Koit Kaer Kuressaare Ametikoolist on parimad paadi motiiviga pargipingi valmistajad

Lõppeva nädala neljapäeval ja reedel osalesid Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ehituspuusepa eriala kutsemeistrivõistlustel viis paarisvõistkonda Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Kuressaare Ametikoolist, Tallinna Ehituskoolist, Viljandi Kutseõppekeskusest ja Pärnumaa Kutsehariduskeskusest, kelle võistlusülesandeks oli paadi motiiviga pargipingi ehitamine.

Ken Pihlas ja Koit Kaer Foto Urmas Saard — Ken Pihlas ja Koit Kaer. Foto: Urmas Saard

„Eestis on tõusev trend, et oma metsa ei viida maalt välja, vaid kohalikust puidust valmistatakse mitmeid tooteid, mida hiljem eksporditakse. Seetõttu on aina olulisem väärtustada meie esiisade oskusi ning populariseerida puutööd, et selles valdkonnas oleks rohkem õppureid ja ka õppekavu,“ märkis Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ehituse valdkonna kutseõpetaja Ingrid Kruusla.

Ehituspuuseppade võistlusülesandeks on valmistada vastavalt ette antud joonistele väikevorm – suvepealinna miljööst inspireeritud paadi motiiviga puidust pargipingi karkass. Võistlustöö teostamiseks oli paarisvõistkondadel aega vaid 13 tundi. Meeskondliku võistluse kõige suuremaks väljakutseks oli ülesannete sooritamise täpsus ajalise surve all.

Võistlusülesande autori, kohtuniku ja Nordic Houses OÜ inseneri Indrek Sootsi sõnul oli tänavune ülesanne tõenäoliselt läbi aegade üks keerukamaid, kuid teistsuguse suunitlusega kui varem.

Loe edasi: Ken Pihlas ja Koit Kaer Kuressaare Ametikoolist on parimad paadi motiiviga pargipingi valmistajad

Heinaste muuseum jutustab Eesti merenduse kõrghetkest

Tunamullu suvel möödus 150 aastat Heinaste merekooli avamisest. Toona ümmargusele tähtpäevale mõeldes ütles Häädemeeste koduloouurimise entusiast Sulev Kasvandik, et juba mõnekümne aastaga oli merekooli asutamise järel üksnes Häädemeeste ja Orajõe vallas pea samapalju kaptenipaberitega mehi nagu tänapäeval autojuhiloa omanikke.

Iveta Erdmane, Heinaste muuseumi direktor Foto Urmas Saard — Iveta Erdmane, Heinaste muuseumi direktor. Foto: Urmas Saard

Ei Lääne-Euroopas, Ameerika mandril ega Venemaal polnud sadamat, kuhu Liivimaa laevad poleks randunud. Pärnumaa lõunarannikul asus Eesti purjelaevanduse häll ja selle vahetus läheduses loodi Eesti esimene merehariduskool. Kuid esimese maailmasõja puhkemisega lõppes sadakond aastat tagasi purjelaevanduse ajastu ja täpselt 100 aastat tagasi evakueeriti merekool Venemaale, millega õppeasutuse tegevus lõppes.

Hea, et seda Eestile ja Lätile väga olulist merendusajaloolist paika hoiab jätkuvalt mälus 1969. aastal avatud Heinaste merekooli muuseum, mis tegutseb kunagises Heinaste merekooli õppehoones Riia linna ja meresõidumuuseumi filiaalina. Olen tänulik juhusele, mis viis kokku kahe teekaaslasega, kes tõid mind Heinastesse. Pille Tuvik ja Arne Saluste on mõlemad merendushuvilised, täpsemalt kakuamipüügile pühendunud harrastuskalurid ja selle püügiliigi ajaloouurijad. Muuseumi külastusaeg polnud veel kätte jõudnud, aga mäluasutuse perenaine Iveta Erdmane oli lahkelt valmis ust avama. Muuseumi direktor Erdmane on selles majas töötanud juba 30 aastat ja iga väikseimgi üksikasi kõigi museaalide juures teada.

Loe edasi: Heinaste muuseum jutustab Eesti merenduse kõrghetkest

Södertälje eakad tantsijad hindavad sõprust Sindi murueitedega

Sindi murueided võõrustavad eakate tantsurühma 8 paari Sindi seltsimajas.

Saima Laanemaa Foto Urmas Saard — Saima Laanemaa. Foto: Urmas Saard

Teist hooaega Sindi murueitesid juhendava Saima Laanemaa teatel külastavad Södertälje linna Rootsi soomlased 24. mail omaealisi tantsusõpru Sindis. Stockholmi läänis asuva 60 tuhande elanikuga Södertälje soomlased on pärast mitmeid kohtumisi erinevate Eesti kollektiividega valinud Sindi murueided oma lemmikuteks, kellega juba neljandat aastat jätkatakse sõprussuhetes, rääkis Laanemaa, kes on läbinud soome keele kursused, mis aitab paremini ka keeleliselt lävida.

Mullu septembris külastati oma sõpru Södertäljes, nüüd kohtutakse Eestis: Sindis ja Pärnus. Suvepealinnas peatutakse nädalapäevad. Lisaks Sindile kohtutakse veel omavahel 27. mail Pärnus. „Tantsime ja laulame mõlemale tuntumaid lugusid. Näiteks Rootsis laulsime soome keeles „Mullu mina muidu karjas käisin“. Viis on nende juures siiski pisut teine, aga saime hakkama. Laulu „Tulipunased roosid“ laulsime kumbki oma keeles. Laulmise kõrval muidugi tantsime. Õpime ja õpetame vastastikku uusi tantse.“ Laanemaa sõnul on Sindi rühma keskmine vanus 77 ja natuke peale. Södertälje eakad tantsijad tunduvad Laanemaa arvates veidi noorematena. „Ikka on meile inimesi juurde tulemas. Nüüd on liitumas Viivi, kes tahab kõik meie tantsud selgeks saada,“ rääkis Laanemaa eakate tegevusest rahvuslike tavade hoidmisel ja naaberrahvaste vaheliste kultuuriliste sidemete hindamisest.

Urmas Saard

Õpilastööde virtuaalne näitus toimub juba viiendat korda

Maikuust saab aadressil www.virtuaalnaitus.ee näha virtuaalset õpilastööde näitust, mis sel aastal kannab pealkirja “Uus elu”. Viiendat korda Eesti tööõpetajate seltsi eestvedamisel toimuval virtuaalnäitusel on kokku kogutud ja internetikeskkonnas näitusena üles seatud pildid esemetest, mida õpilased töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning käsitöötundides on teinud.

Eesti tööõpetajate seltsi juhatuse esimehe Jürgo Nooni sõnul saab tänavu virtuaalnäitusel näha ligi 900 tööd rohkem kui 80 koolist üle kogu Eesti.

“Selle aasta eesmärgiks oli ärgitada õpilasi mõtlema taaskasutusele ning andma võib-olla esmapilgil kasututele esemetele uus elu,” ütles Nooni. “Varasem positiivne tagasiside näitab, et tegemist on vajaliku ettevõtmisega, mille kaudu saavad noored käsitööhuvilised oma tundides tehtud paremaid töid ka teistega jagada. Iga aasta oleme püüdnud virtuaalnäitust arendada. Sel korral valmivad osadest žürii poolt äramärgitud töödest tööjuhendid, mida nii õpetajad kui õpilased saavad tundides kasutada.”

Eesti tööõpetajate seltsi, Eesti käsitööõpetajate seltsi Aita, Eesti klassiõpetajate liidu ning Tallinna ülikooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse osakonna liikmetest koosnev žürii valib virtuaalnäitusele saadetud tööde seast välja ka oma lemmikud, mille autorid saavad kingiks meene.

Virtuaalnäitus “Uus elu” jääb veebikeskonnas avatuks kuni 2016. aasta lõpuni.

Rahvusvaheline fotovõistlus kutsub pildistama looduslikke pühapaiku

Algab Hiite kuvavõistlus 2016, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada
ajalooliste pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma.

Tänavu üheksandat korda toimuva rahvusvahelise võistluse teemaks on looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied ja pühad mäed, veekogud, puud, kivid jm loodusobjektid, kus juba meie esivanemad käisid palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas jm kombetalitusi täitmas.

Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu
teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, Mulgimaa, Jõgeva maakond, saared, looduskaitse jm. Oodatud on ka mujal maailmas tehtud ülesvõtted.

Fotosid saab võistlusele saata kuni 31.10.2016 aadressil:
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/h

Võrumaa uusmaakad pakuvad tuge piirkonda kolinutele

Möödunud aasta novembris tegevust alustanud Võrumaa uusmaakate klubi otsustas projekti lõppedes jätkata iseseisvalt. Nelja kohtumise jooksul võttis klubi kohtumistest osa 49 võru-, põlva- ja valgamaalast.

Siiani on kohtumised toimunud Võro instituudis, MTÜs Võluvõru Võrus, Sänna kultuurimõisas ja Urvaste seltsimajas. Lisaks võõrustajatele on tuttavaks saadud Võrus asuva Stedingu maja, Võrumaa arenguagentuuri, “Maale elama” liikumise ja Kodukant Võrumaa tegemistega. Klubiõhtute kandvaks osaks on olnud omavahelised vestlused ja kogemuste vahetus.

Viimasel kohtumisel Urvastes tehti järgmise kolme kohtumise plaan, mis viiakse ellu uusmaakate ühisel panustamisel. Klubi jääb endiselt avatuks kõigile piirkonna uuselanikele ehk siis igale järgnevale kohtumisele oodatakse uusi osalejaid. Eesmärgiks jääb pakkuda toetavat sotsiaalset võrgustikku ning tutvuda erinevate paikadega ja põnevaid tegevusi pakkuvate organisatsioonidega.

Uusmaakate klubide projekti viisid ellu Kodukant Võrumaa koostöös Võrumaa arenguagentuuri ning “Maale elama” liikumisega. Algatuse eesmärgiks oli aidata piirkonna uutel elanikel paremini sisse elada ning saada osa Võrumaa vabaühenduste poolt pakutavast. Projekti toetas rahandusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

Lisainfo:

Ivika Nõgel, partnerlus@partnerlus.ee, 5115914.

Evelyn Tõniste, evelyn@vaa.ee, 5251750

Kati Orav, kati@kating, 56498816

Glüfosaadivastane petitsioon on kogunud juba
üle 1000 allkirja

Erakond Eestima Rohelised, MTÜ Noored Rohelised ja Eesti Roheline Liikumine algatasid portaalis rahvaalgatus.ee allkirjade kogumise, et keelata taimemürgi glüfosaadi kasutamine Eestis ja kogu Euroopas. See on saavutatav, kui Eesti esindaja Euroopa Komisjonis hääletab 18. mail mürkkemikaal glüfosaadi kasutusloa pikendamise vastu.

18. mail hääletavad ELi liikmesriikide esindajad glüfosaatide (mida sisaldava tuntuima toote nimi on Roundup, tootja Monsanto) kasutamise üle Euroopas. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) juures tegutsev rahvusvaheline vähiuuringute agentuur (International Agency for Research on Cancer, IARC) kinnitas 2015. aastal, et inimesele on glüfosaat tõenäoliselt kantserogeen ehk vähkitekitav ning DNAd kahjustav ühend. Järeldused tehti 11 riigi 17 sõltumatu eksperdi poolt.

Uuringud on näidanud hormonaalsete muutuste kujunemist glüfosaatide toimel, näiteks meestel suguhormooni produktsiooni kahanemist, tugevat mõju immuunsüsteemile, Parkinsoni tõve esinemisele. Naistel tekitab glüfosaat ka menstruaaltsükli häireid, nuri- ja enneaegseid sünnitusi. Lisaks terviseohu tekitamisele inimesel hävitab glüfosaat vee- ja mullaelustikku.

Züleyxa Izmailova, Noored Rohelised: ” Me ei taha haigestuda vähki ja surra! Juba rohkem kui 50% meie toidulauast sisaldab endas erinevaid mürke. Me soovime pikki ja terveid eluaastaid, kuid see on saavutatav ainult mürgivabas elukeskkonnas. Hooliv suhtumine loodusesse ja inimesse peavad saama prioriteediks nii Eestis kui ka kogu Euroopas. Glüfosaadist vaba maa on üks samm õiges suunas.”

Aleksander Laane, Erakond Eestimaa Rohelised esimees: ” Valitsust, kes vaatamata teadlaste seisukohtadele laseb mürgitada oma rahvast, saab kutsuda ainult mürgiseks valitsuseks. Juba vähem kui nädala pärast näeme, kes meid juhivad – kas rahvatervisest hoolivad juhid või suurkorporatsioonide käepikendus Euroopas. “

Petitsioonile saab allkirja anda siin: https://rahvaalgatus.ee/topics/343fa0e9-d3c2-4bde-b027-7ff76014fbd9/votes/f92cdd67-375a-4cf6-8d12-de8f05a32e19

Verekeskus kutsub 17.-19. mail saarlasi doonoripäevadele

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus tuleb taas Saaremaale ning ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 17. mail kl 13-18 ja 18. mail kl 10-15 Kuressaare kultuurikeskuses toimuvale doonoripäevale. 19. mail on verekeskus Orissaares ning ootab doonoreid kl 10-14 Orissaare kultuurimajas.

Viimati käis verekeskus Saaremaal 22. ja 23. märtsil ning siis külastas Kuressaare kahte doonoripäeva 197 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 173 doonoril ning kokku saadi ligi 78 liitri hinnalist nestet. Orissaares käis verekeskus viimati küünlakuu alguses 12. veebruaril, mil külastusi oli 48 ja annetusi 46, kokku saadi üle 20 liitri verd.

Verekeskusel on viimasel ajal nappinud reesusnegatiivset verd ning haiglad on palju tellinud ka A-reesuspositiivsest verest valmistatud verekomponente, sestap on kõik endast ja teistest hoolivad inimesed väga oodatud head tegema ning verevarusid täiendama.

Verekeskus tähistab maikuus oma 75. sünnipäeva. Nimelt teatas vabariikliku vereülekande jaama peaarst Herman Paul Rossmann 16. mail 1941 haiglatele, et vabariiklik vereülekande jaam on alustanud tegevust ning on võimalik saada verd transfusioonideks. Nii loetaksegi 16. maid vereteenistuse alguskuupäevaks. Loodud vereülekande jaamal oli 90 doonorit. Doonorite arv on võrreldes algusega enam kui kahesajakordistunud – 2015. aastal oli regionaalhaigla verekeskusel 19 488 doonorit, kes tegid kokku 32 528 vereloovutust.

Loe edasi: Verekeskus kutsub 17.-19. mail saarlasi doonoripäevadele

Pärimuspidu Baltica eelpidu: suvisted Veteperes

Järvamaal A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel tähistatakse pühapäeval, 15. mail suvisteid. Algusega kell 16 kogunetakse Vargamäe kiigeplatsile, kaasas piknikukorvid värviliste munade ja kohupiimakookidega, et tähistada rahvapärimuse kohaselt suvisteid.

Suvisteid on rahvasuus nimetatud ka kasepühadeks, kiigepühadeks, meiudeks, kirikukalendri järgi nelipühadeks. Kased tuuakse tuppa ja õuele, kaskede ehk meiude (ka maipuude) toomisega tähistatakse mai saabumist ja pidulikku vastuvõtmist. Suvistega algab noorte kooskäimise ja tutvumise aeg. Kokkusaamise koha kiige ehitamine kuulus noormeeste pühade-eelsete ettevõtmiste juurde. Tasuks kiige valmistamise ja kiigutamise eest tõid neiud võid, sukapaelu, tubakakotte ja kaselehtedega kollaseks värvitud mune.

Nelipühade pühitsemine algab piduliku jumalateenistusega Järva-Madise kirikus kell 11, kus vaimulikke tänulaule laulab segakoor Sink-Sale-Proo. Pärastlõunal kell 16 kogunetakse Vargamäe kiigeplatsile Vetepere küla suvistetele, kus lauldakse koos Järvamaalt pärit kiigelaule, mängitakse ringmänge ja tantsitakse vanu tantse. Koosolemist juhib Vetepere külavanem Tiit Tammleht ja mänge veab eest A. H. Tammsaare muuseumipere. Pillilood paneb kõlama Karmoškaklubi Kaja&Kaja. Kohalikke kiigelaule ja regilaule laulavad selts Rakuke, Koeru folkloorirühm, segakoor Sink-Sale-Proo ja meestelaule esitab kollektiiv Arhailised mehed. Vanu seltskonnatantse veab eest tantsurühm Vargamäe noored.

Loe edasi: Pärimuspidu Baltica eelpidu: suvisted Veteperes

Reedel on Pikakannu koolis tänupäev

Pikakannu kooli Tänupäev on traditsiooniline päev maikuus. Sel aastal toimub see reedel, 13.mail.

Tänupäeval saab külastada ainetunde, et saada aimu, kuidas toimub õppetöö eriealiste laste klassides. Oodatud on nii uued õpilased, nende vanemad kui ka praeguste laste vanemad või muidu huvilised.

Õhtul koguneb kogu koolipere kontserdile. Kontserdiga Tehakse suur kummardus emadele (oli ju just emadepäev) ning kõigile, kes Pikakannu kooli on nõu ja jõuga toetanud. Tänu toetajatele on saanud tõeks iga lapse unistus ja maailm on veidi parem paik.

Henn Vallimäe: väärikate ülikool on elukestva õppe strateegia musternäidis

Eile toimus Strand Spa & Konverentsihotelli Jurmala saalis TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli 7. õppeaasta lõpuaktus, kus lisaks tervitussõnavõttudele esines loenguga rahvarõivaste meister Marvi Madisson-Volmer.

Pärnu õpetajate naisrühm esineb TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppeaasta lõpetamise pidulikul aktusel Foto Urmas Saard — Pärnu õpetajate naisrühm esineb TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppeaasta lõpetamise pidulikul aktusel. Foto: Urmas Saard

Aktuse avasõnades ütles Tartu ülikooli Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe, et väärikate ülikool on elukestva õppe strateegia musternäidis. Ta küsis, mis motiveerib? Ja vastas, et motiveerivaks jõuks on nende inimeste poolt tunnetatud vajadus lakkamatult teadmisi ammutada. Veel kinnitas direktor, et kuigi vaimne erksana püsimine ei pruugi pikendada eluaastate hulka, lisab see kahtlematult eluaastatele küllaga väärtuslikku elu juurde. Vallimäe sõnul alustas sügisel 503 õppurit, kellest lõpetas 462. Tehes kiire arvutuse, sai ta tulemuseks 91,8%, mida pidas väga suureks saavutuseks ja soovis samasugust eeskuju andvat meelekindlust noorematele tudengitele. Õppeaasta kestel peeti 16 loengut suurele auditooriumile, töötas rekordiliselt 13 õpituba ja korraldati 10 õppekäiku. Ees ootavad suvised ettevõtmised.

Möödunud aasta juuli keskpaigast tasub meenutada suveülikooli Kuressaares, kus pärnakad käisid kuulamas Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuniku professor Julia Laffranque loengut.

Loe edasi: Henn Vallimäe: väärikate ülikool on elukestva õppe strateegia musternäidis

Sindi premeerib Allar Raja 800 euroga

Täna otsustas Sindi linnavalitsus premeerida oma kodanikku Allar Raja 800 euroga edukalt lõpetatud meeskonna sõidu eest Brandenburgis toimunud Euroopa MM-il, kus koos Kaspar Taimsoo, Tõnu Endreksoni ja Andrei Jämsäga sõideti kullale.

Tegemist oli 32-aastase Allar Raja sportlaskarjääri neljanda Euroopa meistritiitliga. Üldse on Allar Raja võitnud kõigi võistluste tulemusena üheksa medalit: MM-pronks 2006 neljapaadil; MM-pronks 2009 kahepaadil; MM-pronks 2015 neljapaadil; EM-kuld 2008 neljapaadil; EM-kuld 2009 kahepaadil; EM-kuld 2012 neljapaadil; EM-kuld 2016 neljapaadil; EM-hõbe 2010 kahepaadil; EM-hõbe 2011 neljapaadil.

Sindi linn asus Allar Raja toetama veel enne suuri võite ja on seda teinud järjekindlalt tänaseni. Täna ütles Sindi linnapea Marko Šorin, et hoiavad juba pöialt augustis Rio de Janeiros toimuvale võistlusele ja reservis on arvestatud märkimisväärselt suurema preemiaga.

Allar Raja austamine Sindis aastal 2012. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Veronika Meibaum: vene talu on meile eelkõige hobi

Sindi pensionäride ühendus tegi eile väljasõidu rahvasuus hästi tuntud Vene talusse, kus perenaine Ljubov Petrova ja noorperenaine Veronika Meibaum esitlesid austusavalduses vene rahva esivanemate elutarkust ja südant soojendavat rahvuskultuuri.

Ljubov Petrova ja Veronika Meibaum võtavad vastu vene kombe kohaselt soola ja leivaga Foto Urmas Saard — Ljubov Petrova ja Veronika Meibaum võtavad vastu vene kombe kohaselt soola ja leivaga. Foto: Urmas Saard

Bussisõiduga Sindist umbes kolmveerandtunnise teekonna kaugusel asub Audru valla Soomra külas huvitava looga omaaegne eestlastele kuulunud Sanga-Tõnise talu, mida nüüd juba 15 aastat majandavad rõõmsameelsed ema ja tütar. Kogemustega juht tagurdas ettenägelikult bussi mööda kitsukest teelõiku taluväravasse, et jalavaeva vähem oleks. Bussist väljujatele astus vastu noorperenaine Veronika, kelle kandikul ilutses kaunis teeserviis. Ta palus endale järgneda läbi uhke peavärava. Tagantpoolt tulijad ei kuulnud kutset ja püüdsid otsemat teed kasutades õuele jõuda. Siiski see ei õnnestunud, sest punapõskne Veronika palus kõigil läbi auvärava siseneda.

Juta Velleste küpsetas öösel soolakringli, mille külakostiks tõi, aga Ljubov tuli vastu soola ja leivaga. Perenaist tean hästi juba 5 aastat. See oli 2011. a küünlakuu viimasel päeval, kui ta tõi Sindi muuseumisse Hohloma näituse. Üllatusin, kui ta kaugelt käe välja sirutas ja mind nimepidi mäletades tervitas. Sedakorda ei jätkunud aega jutustada 17. sajandil alguse saanud käsitööst Volga tagustes metsades, sest turismitalu pidajatel on palju muudki näidata ja jutustada.

Loe edasi: Veronika Meibaum: vene talu on meile eelkõige hobi

Kuldmedal Eesti paarisaerulisele neljapaadile

Kaspar Taimsoo, Allar Raja, Tõnu Endrekson, Andrei Jämsä tulid Brandenburgis Euroopa meistriks!

Eestlaste paatkond püsis 2000 meetri pikkusel teekonnal kohe pärast starti esimesena liikuva Venemaa kannul kuni õnnestus viimasel kolmandikul idanaabritest mööduda ja võtta ajaga 6.29,82 finišis kindlalt kuldmedal. Eestlaste järel visalt tõmmanud leedulased jätsid samuti venelased seljataha ja tulid ajaga 6.31,98 teiseks. Kolmandaks jäänud Venemaa tulemuseks oli 6.32,27. EM-i finaali järgmised ajad: 4. Saksamaa – 6.37,97; 5. Suurbritannia – 6.39,27; 6. Ukraina – 6.41,36.

Urmas Saard

Autasustamistseremoonial. Foto: ETV ekraanitõmmis →

Merle Laidro, „Pärnumaa aasta ema 2016“

Merle Laidro on Audrus elav viie lapse ema ja ettevõtja, kes valiti tänavu „Pärnumaa aasta ema 2016“ aunimetuse vääriliseks. Sama tunnustust väärinuks ka kõik kuus nominenti – Margrit Kits, Margit Sooniste, Dea Jürimäe, Merle Laidro, Kristel Tael ja Merle Taggu, aga valituks pidi paraku saama ainult üks.

Kodutütarde Pärnumaa ringkonna juhatuse algatusel ja koostöös Naiskodukaitse esindajatega valiti sel aastal neljandat korda Pärnumaal aasta ema. Kandidaatide hulgast aitasid valikut teha Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik kolonelleitnant Tõnu Miil koos kodutütarde ja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna esindajatega.

Emadepäeva eelsel päeval kuulutas Kodutütarde Pärnumaa ringkonna vanem Kristi Kivisaar pidulikult välja konkursi “Pärnumaa aasta ema 2016” tulemused, tunnustusüritusele Pärnu raekoja saali olid palutud kõik nominendid ühes oma perega. Traditsiooniliselt tervitasid kodutütred saabujaid välisuksel, esikus ja treppidel. Sellise austusavaldusega anti sõnatult teada, kui väga oodatud kõik emad oma peredega on!

Kodutütar Ranne Kuldmaa luges laste suust kuuldud naljakaid mõtteid oma emast. Südamlikult laulis kodutütarde trio Eva Tauli klaverimängu saatel. Järgmisena tuli laulma terve kodutütarde koor. Üldse oli emasid tervitamas veerandsada kodutütart Audrust, Paikuselt, Pärnu-Jaagupist ja Arest.

Loe edasi: Merle Laidro, „Pärnumaa aasta ema 2016“

Pärnu jõe ümarlaua teemaks oli taas Sindi pais

Algatusrühma „Sindi pais“ kutsel toimus 6. mail Sindi paisu juures Pärnu jõe ümarlaud, kus tänati keskkonnaministeeriumi tänukirjaga Eesti uhkeima lõhejõe taaselustamisele kaasa aitajaid, räägiti paisu avamisprojekti hetkeseisust, Pärnu jõe võimalikest haldusvariantidest, Sindi elanike mure murdepunktist ja paljust muust. Toimus ka selle kevade viimane Põlula lõhe noorjärkude vettelaskmine.

Kõik lõhemaimud on täpselt üle loetud ja jõkke lasti 15 803 üheaastast lõhet Foto Urmas Saard — Kõik lõhemaimud on täpselt üle loetud ja jõkke lasti 15 803 üheaastast lõhet. Foto: Urmas Saard

RMK Põlula kalakasvatuse osakonna nõunik Ene Saarde ütles, et kõik lõhemaimud on täpselt üle loetud ja jõkke lasti 15 803 üheaastast lõhet. „Järgmisel aastal jätkame ja siis toome kaheaastased kalad.“

Kuidas praegu veel oma kohal asuv Sindi pais takistab siirdekalade rännet kude- ja kasvualadele, selles veendusid kõik kohal viibinud oma silmaga. Paisu keskosas oli eriti palju näha kõrgeid hüppeid sooritavaid kalu, kes vaatamata suurele lennule ei tõusnud poolest kõrgusest ülespoole. Ka kalatrepi liigtugev vetevoog käis kalade jõust üle. Paisu kohal noolisid linnud kergesti tabatavat saaki.

Kodanike algatusrühm „Sindi pais“ on juba pea kümmekond aastat probleemiga tegelenud, avaldanud valitsusele ja eraomanikule survet. Nende järeleandmatu tegevuse tulemusena paistab kalade probleemile peatselt lõplik lahendus saabuvat. Eile tunnustas riik nii algatusrühma kodanikke kui mitmeid teisigi loodusesse hea tahtega suhtuvaid inimesi. Keskkonnaminister Marko Pomerantsi allkirjaga tänukirjad andis üle riigikogu keskkonnakomisjoni liige Andres Metsoja.

Loe edasi: Pärnu jõe ümarlaua teemaks oli taas Sindi pais

Sindis tegi 6B täna talgupäeva

Sindi gümnaasiumi õpetaja Silva Sikk ja tema 6B klass otsustasid juba päev enne Teeme ära talgupäeva välja tulla, et teha tublisti tööd.

Tänane päikseline ilm ja kergelt jahutav tuuleõhk ei andnud asu kauem oodata. Majandusjuhataja Mart Nõmm näitas korda tegemist vajava piirkonna kätte. Pioneeride puiestee ja katlamaja vaheline pargiala riisuti talvega mahapudenenud oksaprahist, kuluheinast ning juhuslikust prügist puhtaks. Praht topiti suurtesse kottidesse ja sõidutati käruga pargist välja.

Sindi gümnaasiumi 6B talgutel. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Sindis tegi 6B täna talgupäeva