Külauudised

Uhla-Rotiküla elamusjooks toob võistlema vähemalt sadakond osalejat

Laupäeva keskpäeval antakse esimesele Uhla-Rotiküla elamusjooksule start Uulu staadionilt, millele järgneb 10,4 kilomeetri pikkune jooks ja finišeerumine Pärnus Raeküla staadionil.

Uhla-Rotiküla teekonna läbijad ületavad Uulu kanali purret Foto Urmas Saard — Uhla-Rotiküla teekonna läbijad ületavad Uulu kanali purret. Foto: Urmas Saard

Lisaks jooksjatele on registreerunud ka kõndijaid või matkajaid. Raekülas korraldatakse ka lastejooksu. Samuti osaleb vähemalt kaks teatejooksu meeskonda: Bestri pood ja Kolm Paksu. Ühtekokku on registreerunuid sajakonna ümber.

Jooksjate nimekirjas on tuntud nimede hulgas meestest Enn Hallik, Urmas Hallik, Andrus Veerpalu, Jüri Jaanson, Andres Metsoja, Jüri Leesmäe. Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht Kaiu Kustasson ütles, et nimetamist väärivad ka mitmed naised. „Näiteks Irja Bernard, kes on aktiivselt Jaansoni jooksudel osalenud ja sageli autasusid noppinud. Sauga vallavolikogu esimees Kandela Õun on omavalitsuste vahelises juhtide jõukatsumises olnud pidevalt esimese kolme seas või päris esimene. Samuti on Jõulumäe suusatreener Anu Taveter oma vanuse klassis alati tublilt võistelnud. Tiina Pärn on pannud enda nime kõndijate ja matkajate nimestikus kirja. Ta on juhatuse liige firmas Kinhor OÜ, kes sponsoreerib meie jooksu,“ tutvustas Pärnumaa Spordiliidu pikaaegne juht naisi. Vestluse ajal ütles Kustasson, et lisab ka enda nime jooksjate nimekirja.

Loe edasi: Uhla-Rotiküla elamusjooks toob võistlema vähemalt sadakond osalejat

Kuberneri aias toimub pidulik riigilipu heiskamine

Taasiseseisvumisepäeval 25-aastaseks saavad noored heiskavad 20. augusti hommikul kell 7:00 lipu Pika Hermanni torni.

Eesti lipp Pika Hermanni tornis Foto Urmas Saard — Eesti lipp Pika Hermanni tornis. Foto: Urmas Saard

Tallinnas saab Eesti iseseisvuse taastamise 25. aastapäeva tähistamine alguse 20. augusti varahommikul Toompeal asuvas Kuberneri aias, kuhu koguneb linnarahvas. Pidulikul tseremoonial osalevad riigikogu ja 20. Augusti klubi liikmed, diplomaatiline korpus, Eesti lipu selts, Eesti meestelaulu seltsi Tallinna koorid, Kaitseliidu Tallinna maleva orkester, Kaitseliit liputoimkondadega, skaudid, gaidid, erinevad seltsid, üliõpilasorganisatsioonid ja ühingud. Tullakse oma lippudega.

Kell 6:55 alustab ETV otseülekannet. Sel päeval lähevad 25-aastaseks saavad noored torni lippu heiskama. Koore ja orkestrit juhatavad Kalev Kütaru, Jüri Rent ja Ants Üleoja. Kõlavad riigihümn, “Hoia, Jumal, Eestit” (J.Aavik, A.Raudkepp) ja “Eesti Lipp” (E.Võrk, M.Lipp). Kõnelevad riigikogu esimees Eiki Nestor ja 20. Augusti klubi president Ants Veetõusme, õnnistussõnad ütleb EELK peapiiskopi Urmas Viilma õnnistussõnad.

Urmas Saard

Samal teemal:

Sinuga koos!

Piltuudis 43 päeva enne Eesti Rahva Muuseumi avamist

ERMi kodulehe külastaja näeb vähenevate päevade hulka, mis on jäänud Eesti suurima ja maailma ühe ainulaadseima muuseumi avamiseni. Peatselt näeb seda mäluasutust juba kogu täiuses.

ERM Roosi tänavalt vaadatuna 43 päeva enne avamist Foto Urmas Saard — ERM Roosi tänavalt vaadatuna 43 päeva enne avamist. Foto: Urmas Saard

Lühem vahemaa Raekoja platsilt ERMi on umbes 1,9 km. Narva maantee ja Muuseumi tee vahelist lõiku ühendav Roosi tänav on saamas täiesti uueks. Umbes pool sellest on enamvähem korras ja alates Puiestee tänavast saab juba mööda laia betoonplaatidega kaetud kõnniteed jalutada 1. oktoobril külalistele avatava ERMi juurde.

Sinakas hall sein paistab juba kaugelt kätte ja paljudele tuleb isegi üllatusena, et vähem kui poole tunniga, olenevalt muidugi sammu pikkusest ja kiirusest, jõuab keskaegselt platsilt linna serval asuvasse ülimalt modernsesse ja mõõtmetelt hiigelsuurde hoonesse, millel pikkust 355,8 meetrit. Võibolla tekitab hoone pikkuse kõrvutamine mõnede vertikaalrajatistega teatava võrdluspildi, et paremini aduda mõõtmeid. Eifeli kõrgus koos antennitipuga on 324, Tallinna teletorn kümmekond meetrit vähem. Aga hoone mahtu iseloomustavad veel mõned mõõdud: laius 71,7 meetrit, kõrgeim punkt on 15,3 meetrit ja hoone madalaim punkt jääb teises otsas 2,4 meetrile.

Loe edasi: Piltuudis 43 päeva enne Eesti Rahva Muuseumi avamist

Uudo Laane: Nooruse majja on jälle tore rahvusvaheline seltskond kogunenud

Käesoleva nädala algusest kuni esmaspäevani toimuvad Pärnu Nooruse majas rahvusvahelisel tasemel õppepäevad neile, kes teevad noortevahetusprojektide maailmas esimesi samme.

Kümne riigi osalusel toimuv koolitus Pärnu Nooruse majas Foto Urmas Saard — Kümne riigi osalusel toimuv koolitus Pärnu Nooruse majas. Foto: Urmas Saard

Kohvipausi vestluses meenutas Nooruse maja direktor Uudo Laane eelmise päeva praktilist katset kujuteldavate krokodillide keskel, kus kaks vastassuunas liikunud seltskonda pidid suutma pakult pakule (kivilt kivile) astudes üksteist säästes ja kolmandate poolt viga tegemata takistuse võimalikult leidlikult ületama. Oli see mäng, tõsine proovikivi või koguni elu ja surma küsimus tõsiste püüniste maailmas, mida inimesed ikka oskavad enda jaoks üles sättida?

Tegelikult ei toimu Nooruse majas midagi dramaatilist. Kohale on tulnud 29 osalejat tosinast organisatsioonist ja kümnest riigist: Eestist, Lätist, Kreekast, Rumeeniast, Soomest, Hispaaniast, Tšehhist, Poolast, Prantsusmaalt, Itaaliast. Nädalane intensiivkoolitus saadakse kogenud juhendajate käe all: Ieva Grundsteine Lätist ja Antonio Benaches Hispaaniast.

Noorsootöötajatele suunatud „Youth Exchanges for Newcomers“ on Erasmus+ ja Noorteagentuur SA Archimedes rahastatud projekt.

Loe edasi: Uudo Laane: Nooruse majja on jälle tore rahvusvaheline seltskond kogunenud

Pärnumaa Kirmas on teel Indoneesiasse

Täna õhtul astuvad Tallinna lennujaamast lennukile Rahvuskultuuriseltsi Kirmas segarahvatantsurühma tantsupaarid, et osaleda Eestist ainsana Indoneesias toimuval rahvusvahelisel rahvatantsu ja rahvamuusika festivalil, mis leiab aset ajavahemikul 20.-28. augustini.

Tallinnast 21:35 algav reis suundub esmalt Helsingisse, kust keskööl võetakse suund Aasiasse. Ööbitakse Singapuris ja järgmisel päeval jätkub lend Indoneesiasse, Borneo saarele. Lähemalt loe siit.

Rahvatantsurühm Kirmas alustab Lennart Meri Tallinna lennujaamast teekonda Indoneesiasse. Foto: reisilt →

Urmas Saard

Sindi austab ja premeerib Riost saabuvat Allar Raja ja Sten-Erik Andersoni

Sindi linnavalitsus otsustas äsja lõppenud istungil premeerida oma linna kodanikke Allar Raja ja Sten-Erik Andersoni kokku 2500 euroga ning korraldada 28. augustil Rio olümpial osalenute auks piduliku vastuvõtu.

Allar Raja austamine Sindis pärast Londoni olümpiat Foto Urmas Saard — Allar Raja austamine Sindis pärast Londoni olümpiat. Foto: Urmas Saard

Sindi linnapea Marko Šorin ütles vahetult peale istungit, et 1500 euroga premeeritakse Allar Raja neljase paadi meeskonnas olümpiapronksi võidu puhul. Varumehena Rios olnud Sten-Erik Andersoni premeeriti sellepärast, et pidi olema iga hetk valmis vajadusel kedagi asendama. See tähendas võrdväärselt põhimeeskonnaga samuti pingsaid treeninguid. Teisalt on preemia ka edaspidiste treeningutega tekkivate kulutuste katteks. Ka Raja hakati Sindis toetama veel enne suuri saavutusi.

Veel lisas Šorin 28. kuupäeva osas täpsustavalt juurde, et esialgselt määratud päev jääb kehtima üksnes siis, kui see sobib ka Raja ja Andersoni plaanidega kokku.

Viimati korraldati Sindis Raja auks suursugune vastuvõtt 2012. a taasiseseisvumisepäeva eelõhtul pärast seda, kui Sindi sõudja oli Tõnu Endreksoni, Kaspar Taimsoo ja Andrei Jämsäga tulnud
Londoni olümpial Saksamaa, Horvaatia ja Austraalia järel neljandaks, jättes seljataha Suurbritannia ja Poola, rääkimata juba poolfinaalis võidetud tugevamatest riikidest.

Urmas Saard

Loe edasi: Sindi austab ja premeerib Riost saabuvat Allar Raja ja Sten-Erik Andersoni

Sinuga koos!

Eesti riik saab peagi 100-aastaseks! Viimase veerandi sellest oleme olnud jälle vabad. Paljud meist arvukamad rahvad alles unistavad oma riigist. Omariikluseta poleks me need, kes oleme – me poleks peremehed omal maal. Me ei saaks vabalt ja segamatult rääkida oma emakeelt. Me ei saaks ise oma asju otsustada.

Tundkem täna uhkust, et oleme vaba riigirahvas! Andkem au oma riigile ja selle lipule!
Heisakem 20.augustil sinimustvalged kõikjal üle terve riigi! Tehkem seda üheskoos – Eesti noored ja vanad!

Heiska Sinagi oma kodus Eesti lipp! Kingi oma toetus – pandiks tulevastele põlvedele!

Lipud Kärdlas. Foto: Urmas Saard →

Eesti Lipu Selts

Viljo Vetik sooviks, et Pärnu linn kingiks olümpiapronksi võitnud sõudjatele elamukinnistud

Pärnus Port Artur 2 kolmandal korrusel on alates juuli keskpaigast kuni augusti lõpuni avatud Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamiosakonna IV kursuse tudengite sõudmise-teemaline plakatite näitus, kus kõik külastajad saavad hääletada märgistatud sedeliga valitud lemmiktöö poolt.

Viljo Vetik tutvustab Port Arturis avatud sõude-teemalist plakati näirust Foto Urmas Saard — Viljo Vetik tutvustab Port Arturis avatud sõude-teemalist plakati näitust. Foto: Urmas Saard

„Aasta tagasi kohtusime Pärnust pärit Marko Kekiševiga, kes on Tartu kunstikooli õppejõud ja püüdsime nuputada uusi võimalusi meie Pärnu linna trumpala, kuningliku spordiala, sõudmise, propageerimiseks,“ meenutas tänasel kohtumisel Viljo Vetik, Port Arturi juhatuse liige. „Tal tekkis mõte siduda viimase kursuse üliõpilaste kursuse töö sõudmise tutvustamisega. Kekišev andis neile idee kujundada sõudmist propageeriv plakat. Tööd valmisid inimestelt, kes ei ole üldse sõudmisega kokku puutunud. Otse väljaöeldult: kes ei teagi, mis sõudmine on. Aga sellele vaatamata püüdsid nad väljendada oma nägemust tundmatust spordialast. Päris põnev vaadata, kuidas seda nähakse,“ rääkis tulemusest vaimustunud Vetik. Plakatite autoriks on Anna Ring, Ingmar Järve, Katrin Klepman, Keiu Meesak, Maksim Kokajev, Sigrid Sitnikov, Stina Leek, Triinu Laansalu.

„Port Arturi ja kunstikooli ühistöös sündinud näituse eesmärgiks on noori innustada sportima, kuid Pärnu eeliseid silmas pidades eelkõige sõudma. Meie nelik on siin parimaks eeskujuks. Allar Raja, Tõnu Endrekson, Andrei Jämsä ja Kaspar Taimsoo näitavad, et kõik on võimalik.”

Loe edasi: Viljo Vetik sooviks, et Pärnu linn kingiks olümpiapronksi võitnud sõudjatele elamukinnistud

Siimu rassimist kroonis tasuta pääse Eesti ja Malta vahelisele jalgpallikohtumisele

Tänane talgupäev Sinti rajataval Poseidoni jalgpallistaadionil möödus vihmas ja päiksepaistes, aga kõige rohkem ikkagi sügavas poris rassides. Päeva teisel poolel loositi kõigi töötegijate vahel välja tasuta piletid Eesti ja Malta vahelisele maavõistlusele jalgpallis, mille võitis kuueaastane Siim Kosenkranius.

Silver Lulla, Poseidoni esindusmeeskonna mänedžer ja Siim Kosenkranius, kelle kuuluvad võidetud pääsmed Eesti – Malta jalgpallikohtumisele Foto Urmas Saard — Silver Lulla, Poseidoni esindusmeeskonna mänedžer ja Siim Kosenkranius, kellele kuuluvad võidetud pääsmed Eesti – Malta jalgpallikohtumisele. Foto: Urmas Saard

Poseidoni noortesuuna juht Joonas Einfeldt ja mõned teised virgemad jõudsid tööpostile juba poole kümne paiku. Lõpetama hakati poole viiest. Vaatamata kehvadele ilmaoludele tuli palju inimesi välja. Mõned saabusid varem, teised hiljem ja lahkuti samuti erinevatel aegadel, sest töötati oma võimaluste piires. Lõunale minnes loendas esindusmeeskonna peatreener Martin Kuldmägi ühtekokku nelikümmend kätepaari ja veel mõned üle selle. „Poseidoni oma inimesi oli kümmekond. Palju oli ka Sindi noori ja lapsevanemaid. Kristjan Õunpuu tõi oma isiklikke tööriistu kaasa arvestusega, et ka teistele jätkuks. Perekond Krünberk varustas ämbritega. Meie oma esindusmeeskonna mängija Hannes Kiviloo istus bobcati hoovade taga ja vedas kopa sisse kogutud kivisid suurde hunnikusse. Sven Saar tuli kive vedama sõbra maastikuautoga, millele lubas Germo Karro oma järelhaagise külge haakida,“ kirjeldas Kuldmägi erinevate inimeste panuseid.

Tänaseks kavandatud kivide korjamise tegid päris raskeks eilsed ja tänased vihmasajud, mis muutsid staadioni ala üsna poriseks. Kuid ei teinud töötegemist mitte võimatuks. Einfeldt ütles, et ammusel ajal ehitatud drenaaž töötab suurepäraselt. Selles võis igaüks ka oma silmaga veenduda. Kui lõunatunni ajal mahasadanud vihmasahmakas ujutas hetkeks kogu staadioni üle, siis pärast lõunatamist jäid vaid madalamates kohtades lombid maha.

Loe edasi: Siimu rassimist kroonis tasuta pääse Eesti ja Malta vahelisele jalgpallikohtumisele

Tarvo Sõmer: Kultuurielu oleneb kohalike eestvedajate mõtteerksusest

Laupäeval Kuremaal MTÜ Marlau eestvedamisel toimuval Jõgeva valla päeval selgitatakse läbi võistluste välja piirkonna sportlikuim küla, peetakse laata „Kohalik ja naturaalne“ ja esinevad mitmed kultuuritegijad. Eredaid elamusi oma lauluga pakub Grete Klein. Jõgeva valla päeva juhib Rakvere teatri tippnäitleja ja teleseriaalide staar Tarvo Sõmer, kes enne sündmust andis intervjuu Külauudistele.

Rakverelasena läbite Jõgeva valda kui mööda Piibe maateed Tartu suunas sõidate. Milline on teie teadmistepagas aga sellest paikkonnast ja kuivõrd põhjalikult tuleb vallapäeva juhtimiseks ette valmistuda?

Sõites Tartu suunas olen möödunud tõesti Jõgeva valla looduskaunitest ja kultuuriloolistest paikadest: Vaimastverest, Paduverest, Kuristast, Kassinurmest jne. Ja kui sõidame külalisetendusele siis kogu Rakvere teatri trupiga külastame sageli mõnda teeäärde jäävat toitlustusettevõtet.

Arvestades kiiret elutempot on põhjalikumad ettevalmistused Jõgeva valla päeva juhtimiseks toimunud paar päeva enne sündmust. Loen Jõgeva vallast jutustavaid raamatuid, kogun andmeid ja fakte ka internetist.

Kui erinev on rahvaürituse juhtimine ühes või teises paigas?

Paljugi sõltub kohapealsest olukorrast, inimeste meeleolust, kaasalöömist tahtest. Kui kuskil kipub midagi toppama jääma, tuleb oma ergutuste ja julgustamisega kaasa aidata. Ikka peab midagi tagataskus olema.

Loe edasi: Tarvo Sõmer: Kultuurielu oleneb kohalike eestvedajate mõtteerksusest

Pühapäeval, 14. augustil, peetakse kolmandat nädalavahetust talguid Poseidoni staadionil

Eelmisel nädalavahetusel jäeti üks talgute pidamise kord vahele selleks, et noored saaksid osaleda Weekend festivalil, nüüd tahetakse uue hooga jätkata eelseisval pühapäeval algusega 10.00 ja töötada terve pika päeva. Kuid sellegipoolest toimetati ka eelmisel nädalal tulevase staadioni rajamiseks tarvilike ettevalmistavate töödega.

Abroosius laiendab kraaviületust Foto Urmas Saard — Abroosius laiendab kraaviületust. Foto: Urmas Saard

1. augustil lubas Sindi linnavalitsus võtta maha Kesktänav 7 kinnistu ja Kesktänava vahelisel alal ühe kase ja ühe pärna. Linnavalitsuse tellimusel paigaldas samal päeval kaevetöödega tegelev Sindi firma Ambroosius OÜ Kesktänava äärsele kraavile uue pikema truubitoru. Puude langetamine ja laiem kraavi ületus võimaldab nüüdsest tulevasele Poseidoni jalgpallistaadionile sõita ka paarikümne tonnistel turbaveokitel. Turvas on vajalik parema jalgpallimuru kasvatamiseks. Kuid enne turbakoormate laiali laotamist tuleb väljak puhastada kividest.

Vahepeal sai teatavaks teinegi rõõmustav sõnum. Teatavasti algatasid Sindi Kesktänava staadioni taastamise eestvedajad jalgpalliklubist Poseidon internetikeskkonnas stardipaik.ee rahakogumiskampaania inventari ostuks. Päev enne lõpptähtaega sai eesmärgiks seatud 3000 euro suurune summa kogutud. Annetajaid oli tolle õhtu seisuga 114. Enne toetusprojekti “Väravad valmivale Sindi jalgpallistaadionile” sulgemist lisandus veel 8 toetust.

Loe edasi: Pühapäeval, 14. augustil, peetakse kolmandat nädalavahetust talguid Poseidoni staadionil

Eesti paarisaerulise neljapaadi meeskond võitis olümpiapronksi

Algselt eilsele kavandatud tänasel finaalsõidul saavutasid Andrei Jämsä, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo hea meeskonnatöö tulemusena kolmanda koha, edestades neljandaks jäänud Poolat, viiendale kohale sõitnud Suurbritanniat ja kuuendana finišeerunud Ukrainat. Kulla võitis Saksamaa paatkond, hõbeda võttis Austraalia.

Ülesõte meenutab Eesti paarisaerulise neljapaadi võistkonda pärnakate vastuvõtul pärast seda kui olid saanud pääsu Rio olümpiale Foto Urmas Saard — Ülesvõte meenutab Eesti paarisaerulise neljapaadi võistkonda pärnakate vastuvõtul pärast seda kui olid saanud pääsu Rio olümpiale. Foto: Urmas Saard

Kõrval olev foto on tehtud möödunud aasta 9. septembril, kui pärnakad tervitasid Riosse minevaid sõudjad Port Arturi kaubanduskeskuse aatriumis. Mäletatavasti andis Eesti paarisaerulise neljapaadi meeskonnale, koosseisus Andrei Jämsä, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo, oodatud pääsu Rios toimuvale olümpiale pärast maailmameistrivõistluste pronksmedali võitu. Toona kinnitas Eesti Sõudeliidu peasekretär Robert Väli, et sõudmine on Pärnu visiitkaart kogu maailmas. „Ilma sõprade ja toetajateta me selliseid maailmatasemel tulemusi ei teeks,“ märkis Väli, kes tänas Port Arturit sõudespordi toetamise eest 25 aasta kestel. „Oleme aastaid päev-päevalt näinud meeste ettevalmistust olümpiaks ja võistlustele kaasa elades imetlenud nende tahtejõudu,“ kostis vastuseks peasekretäri sõnadele Port Artur Grupi juhatuse liige Viljo Vetik. Väga uhke tunne oli juba 11 kuud tagasi Pärnu sõudjaid taas olümpiale läkitada ja veel uhkem tunne on olümpiakangelasi nüüd õnnitleda pronksmedali puhul.

5. augustil kirjutas Sindi linnapea Marko Šorin, et Eesti esinduspaadis istub ka Sindist pärit Allar Raja. „Juhuks kui on vaja paatkonnas kedagi välja vahetada, on Rios kohal veel teinegi Sindi tippsportlane – Sten-Erik Anderson. Anderson teeb samas mahus trenni põhimeestega ning peab igal hetkel olema valmis vajadusel kedagi asendama,“ osundas Šorin. Kuigi tema abi ei läinud vaja, tuleb tänada ka Andersoni.

Matti Killing on Eesti koondise peatreener.

Urmas Saard

Staarmängijad Kullamäe ja Kuusmaa taas Pärnu korvpalliplatsil

Korvpallistaarid Gert Kullamäe, Aivar Kuusmaa ja Ivo Saksakulm astuvad nädalavahetusel Pärnus taas korvpalliväljakule. 13-14 august toimub Pärnus rahvusvaheline korvpalliturniir Sunset Cup, mis meelitab lisaks tuntud eestlastele kohale ka mitmed nimekad Leedu ja Läti mängijad.

Foto pressisõnumiga — Foto: pressisõnumiga

Sunset meeskonda esindavad Gert Kullamäe ja Aivar Kuusmaa, Pärnu kodumeeskonna eest võitlevad Mait Käbin ja Ivo Saksakulm. Leedukate võistkonnas saab näha Evaldas Jocyst, kes profikarjääri lõpetas alles paar aastat tagasi.

Endised staarmängijad Kuusmaa ja Kullamäe meelitati Pärnusse juba paar aastat tagasi, et tugevdada amatööridest koosnevat Sunset võistkonda. Gert Kullamäe lubab kindlasti selga tõmmata kossuvormi ja astuda mänguplatsile, Aivar Kuusmaa aga naudib võimalust juhendada Gert Kullamäed treeneri rollis. Võistkonna esindaja Erlend Aav räägib: “Mehi Pärnusse meelitada ei ole olnud raske – rand ja päike aitavad alati läbirääkimistele kaasa. Täielikult amatööridest koosnevale meeskonnale on sellised mängumehed oluliseks abiväeks. Koostöö sai alguse mõned aastad tagasi, kui mehed otsisid endale treenerit. Mängijad viskasid tookord nalja, et treenerit otsiti vabade meeste hulgast, Aivar Kuusmaa olla agendi sõnul suvel ametis muruniitmisega ning tahtnud pikemat lepingut ning Hiina turneelt naasnud Kullamäe tundus lihtsalt parim valik”. Aivar Kuusmaale visati sellega kindana väljakutse, mille Kuusmaa ka vastu võttis, asudes treeneriks, kaasa tõmmati ka Gert Kullamäe.

Loe edasi: Staarmängijad Kullamäe ja Kuusmaa taas Pärnu korvpalliplatsil

Laupäeval tuleb esimene Pühajõe käsitöölaat

Võrumaal, Varese külalistemaja hoovis toimub 13. augustil esimene Pühajõe käsitöölaat. Laadal müüvad oma tooteid Lõuna-Eesti käsitöölised ja väiketootjad.

Lõuna-Eestis on ehe käsitöö ja ise nokitsemine olnud alati au sees, seisab pressiteates. Siin piirkonnas on palju osavaid meistreid, kes teevad oma kätega ilusat ja erilist käsitööd või toodavad väikeses koguses erinevaid tooteid, mis sageli poelettidele ei jõua. Pühajõe käsitöölaat on neile võimalus oma tooteid tutvustada.

Pühajõe käsitöölaada idee sündis käsitöömeistritel endal. Juba pikemat aega olid käsitöölised mures, et laadad on sageli liiga suured, mistõttu kaob nende eriline käsitöö muu kauba sisse ära, ja samuti on suuremaid rahvahulki kohalemeelitavate laatade kohatasu väikesele käsitöölisele liiga kõrge. Nii toimubki Pühajõe käsitöölaat Varesel, külalistemaja hoovis. Varesel seetõttu, et samal päeval toimub ka Hauka laat, mis meelitab kohale palju külastajaid üle Eesti. Nüüd ongi võimalus Antslasse laadale sõitjatel külastada tee peal ka Pühajõe käsitöölaata, puhata seal jalga ja nautida maitsvaid toite ning loomulikult soetada endale väärtuslikke käsitöötooteid.

Kauplejate hulgas on palju Lõuna-Eesti käsitöömeistreid ja väiketootjaid. Kui alguses lootsid korraldajad saada kokku kuni 25 kauplejat, siis nüüdseks on registreerunute hulk loodetust enam kui kahekordne. „Korraldajana on mul äärmisel hea meel näha nii palju kauplejaid,“ ütles üks korraldajatest Reimo Ani. „Rõõmustav on ka see, et oleme suutnud hoida laada puhtana odavast välismaisest masstoodangust,“ lisas teine korraldaja Agur Piirisild. Loe edasi: Laupäeval tuleb esimene Pühajõe käsitöölaat

Kuidas katta tervislik sünnipäeva pidulaud 2-aastasele?

Toitumisnõustaja, treener ning kolme lapse ema Pilleriin Täht

Kaheseks saades on laps saanud proovida juba mitmeid erinevaid maitseid, tal on suus üsna mitu hammast ning suure tõenäosusega on välja kujunenud ka üks või mitu lemmiktoitu. Sünnipäevapidu tähendab alati ka natuke seda, et toidu valik ning mitmekesisus on külalsite rõõmuks valmistatud veidike rikkalikum kui igapäeva menüü. Tihtipeale lubatakse sünnipäevadel endale pisut rohkem kui argipäeval ja nii ka laste puhul – süüa lubatakse natuke rohkem kommi , kooki ning juua rohkem kui üks klaasike mahla või limonaadi. Küll aga teame, et magusaid jooke ja maisutusi ei ole väikelastele sugugi mitte soovitatav pakkuda, see aga ei tähenda, et sünnipäevalaud peaks olema igav.

Järgnevalt toon välja mõned ideed, mida olen ise sünnipäevadel kasutanud ja mis on nii mudilaste kui ka vanemate poolt heaks kiidetud. Loe edasi: Kuidas katta tervislik sünnipäeva pidulaud 2-aastasele?

Sindi naispensionärid viibisid Seto Kuningriigi päeva tähistamisel

Tänavu oli Verskah see paik, kus toimus juba 23. korda Seto Kuningriigi vällähõikminõ, vägümehe välläseletaminõ, Ülembsootska valiminõ, sõjaväe paraat, kuningalaud, pidoõtak üteh ansambliga Otava Yo ja kõik muu nimetamisväärselt huvipakkuv, mis olulisema loetelu vahele samuti aoplaani mahtus.

Sindi pensionärid Värskas enne koduteele asumist Foto Urmas Saard — Sindi pensionärid Värskas enne koduteele asumist. Foto: Urmas Saard

Ei kirjutanud asjatult loo päisesesse muist sõnu kursiivis, et seto murret riigikeele üldtunnustatud keelendist selgemalt eristada. Täiendavaks selgituseks, et kirjakeelne setu on murdes seto, kuid selle sõna laiema leviku tõttu jään loo kirjutamisel austusest setode vastu murdesõna kasutamise juurde.
Setod tunnevad oma väärtust ja kellel soov selle rahvakilluga lähemalt tutvuda, peavad suutma mõista ka nende keelt.

Värska on Setumaad lõhestavast demargatsioonijoonest siinpoolsel alal suurim asula. Neljakümneviiendani oli Setumaal 11 valda ja Petseri linn. Nüüd on Setomaa jagatud kolmeks: muist jääb Põlva maakonda, teine tükike Võrumaale ja ülejäänu Vene föderatsiooni poolt hõivatud alale sealses Petseri rajoonis.

Värska lahe äärde jõudmiseks pidi Sindist teed alustades läbima ümmarguselt 260 kilomeetrit. Kuna kõige otsem tee ei kulge üldsegi sirgjooneliselt mööda siledat asfaltkatet, vaid läbib kohati päris käänulisi tõusude-langustega kruusateidki, siis on ilma peatusteta bussisõidu ajaline teekond ca kolm ja veerand tundi. Algse plaani kohaselt taheti jõuda keskpäevaks kohale.

Loe edasi: Sindi naispensionärid viibisid Seto Kuningriigi päeva tähistamisel

Uku Suviste käis laagrilastele spordist rääkima

Valio Eesti eestvedamisel käivitatud Alma Liblikaefekti heategevusliku projekti raames külastas sportliku eluviisiga laulja Uku Suviste Lastekaitse Liidu Remniku õppe- ja puhkekeskuses laagrisuve veetvaid lapsi ning rääkis nendega sellest, miks on tähtis olla füüsiliselt aktiivne.

Uku Suviste Foto Aron Urb — Uku Suviste. Foto: Aron Urb

“Minu jaoks on oluline liikuda ja teha sporti, ilma selleta kaob mul ära motivatsioon ja hea enesetunne. Minu isa oli kõva spordimees, mis ilmselt nakatas ka mind spordipisikuga,” rääkis Uku laagrilastele.

Kohtumise käigus rääkisid lapsed Ukule sellest, milliste spordialadega neile meeldib tegeleda ja miks nad sporti teha armastavad. Ürituselt ei puudunud ka laste omavaheline sportlik mõõduvõtt ning ühiselt lauldi kõigi laste lemmiklaulu, “Kättemaksukontori” tunnuslugu “Saatanlik naine”.

Uku Suviste kinnitusel on tema silmis äärmiselt oluline populariseerida sporti laste seas. “Ma innustan kõiki inimesi, eriti lapsi, spordiga tegelema. Ma usun, et kui lastele juba maast madalast spordi olulisust näidata, siis saadab see neid terve elu – nad on tervemad, tublimad ja tervislikumad,” rõhutas sportlik staar. Loe edasi: Uku Suviste käis laagrilastele spordist rääkima

Prantsuse vabatahtlikke vaimustavad metsad, puitmajad ja jäätuv meri

Zoé Favre d’Anne ja Julien Tort on tänavu 1. veebruaril Pärnusse saabunud Prantsuse vabatahtlikud, kes lahkuvad tagasi kodumaale lõikuskuu viimasel päeval.

Zoé Favre d’Anne ja Julien Tort Pärnus Nooruse majas Foto Urmas Saard — Zoé Favre d’Anne ja Julien Tort Pärnus Nooruse majas. Foto: Urmas Saard

Vabatahtlike siinviibimise projekti toetavad Euroopa Komisjon ja Noorteagentuur SA Archimedes. Kolm nädalat ja paar päeva enne koduteele asumist avasid Zoé ja Julien Pärnu Nooruse majas 21 pildiga fotonäituse, mis on valik Eestimaa erinevates paikades tehtud paarituhandest ülesvõttest. See on kahe inimese ühistöö ja seepärast puudub pildi allkirjade kõrval fotode autori nimi. Silma hakkab, et enamik fotosid on mustvalged, mõnedel aga lisatud ka värve. Sellisena nähtud Eestimaa on fototöötlusena üsna huvitav kunstiline teostus. Fotograafiat pole neist kumbki sihipäraselt õppinud ja pildistavad sarnaselt kõigi teistega, kellel aparaat taskus. Näitus jääb avatuks ussimaarjapäevani.

Zoé on pärit 9000 elanikuga väikelinnast Aurillac’ist. Ta õpib ajakirjandust magistriõppes, millega lõpetab järgmisel aastal. Praegu on Zoé 23-aastane. „Koostöös Pärnu Vabakooliga kavandasime kaks eraldi projekti: Zoe läks Vabakooli ja Julien tuli meie juurde. Aga kuna koolis ei ole suvel palju tööd pakkuda, leppisime kokku, et suvel ollakse kahekesi ühiselt meie majas,“ selgitas Pärnu Nooruse maja direktor Uudo Laane.

Loe edasi: Prantsuse vabatahtlikke vaimustavad metsad, puitmajad ja jäätuv meri

Seto Kuningriigi päeva sõjaväe paraadi saatsid võimsad kärgatused

Ülembsootska valimise kõrval on Seto Kuningriigi päeva üks tähtsamaid ja oodatumaid sündmusi setode sõjaväe paraad.

Mõnede arvajate meelest pilab setukeste sõjaväe paraad vägevate maade militaarset jõudemonstratsiooni, kuid samas sunnib imetlema väikese rahva vaprust, millest kõneldakse tõsimeeli võimendatud nalja tegemisega. Olgu kuidas on, aga vaatemänguliselt pakub välja toodud tehnika päris nauditavaid elamusi, mille sekka kärgatavad tugeva heliga paugud panevad ootamatuses ehmatavalt võpatuma.

Pildivalikuga saab väikese ülevaate eilsest komedijandist, millega külalisi lõbustati.

Seto Kuningriigi päeva sõjväe paraad. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Seto Kuningriigi päeva sõjaväe paraadi saatsid võimsad kärgatused

Aarne Leima valiti kolmandat korda setode Peko asemikuks

Augustikuu esimesel laupäeval kuulutasid setod Värska alevikus välja XXIII Seto Kuningriigi ja valisid uue ülemsootska ehk setode kuninga Peko asemikuks juba kolmandat korda Aarne Leima.

Aarne Leima Foto Urmas Saard — Aarne Leima. Foto: Urmas Saard

Esimest korda, 2012. aastal, valiti Leima samuti Värskas. Sama kordus juba järgmisel aastal Luhamaal Määsi mäel, kui Leima sai taas Peko asemikuks. Tänavu kogus Leima rahvahääletusel kaht naist edestades 578 häält.

Valimine toimus omapärasel viisil. Kolm kandidaati astusid lavale tõstetud puupakule, kus igaühele anti väheke aega sõnavõtuks. Iga paku ümber seoti takunöör, mis keriti vastavalt sellele nii pikalt lahti kui jätkus nöörist kinni haarajaid. Igale nööri hoidvale käele tehti mäge. Märgitud käed loeti kokku ja seejärel selgitati välja enim hääli saanud kandidaat.

Traditsiooniliselt iga augustikuu esimese nädala laupäeval asetleidev Seto Kuningriigi päev toimub erinevates kohtades. Aastast 1994 alguse saanud Seto Kuningriigi päeva tava alge pole küll otseselt pärimuslik, aga vaatamata sellele taotletakse säilitada võimalikult ehedat seto rahvakultuuri. Kuuldavasti soovitab varajasematest ülemsootskadest koosnev nõuandev Kroonikogo uuel ülemsootskal jääda kuulekaks Seto rahva häälele. Seda olenemate tulevasest haldusterritoriaalsest ümberkorraldusest.

Loe edasi: Aarne Leima valiti kolmandat korda setode Peko asemikuks

Milliseid jooke võib väikelaps juua?

Toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Dr. Mai Maser

Kui lapsel on janu, tuleb talle anda juua ning janu kustutamiseks sobib, vaid puhas vesi. Kunagi ei tohi keelata lapsel puhast vett juua, ei ole vaja jälgida täpseid vee joomise aegu, õige on see, et laps joob siis, kui tal on janu.

Kuigi vesi ei anna energiat, vajab meie keha vett rakkude eluks ja toitainete jõudmiseks igasse kehaosassa. Vesi on organismile igas eas asendamatu, vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises lahustis ning kõik need on organismile vajalikud. Vesi hoiab püsivat kehatemperatuuri ja kaitseb elutähtsaid organeid nii ülekuumenemise kui ka alajahtumise eest ning vesi aitab organismist välja viia ainevahetuse lõpp-produkte. Lastel on vaja suhteliselt rohkem vett kui täiskasvanutel, sest nende organismis on veesisaldus kõrgem. Kudede veerikkuse peegelduseks on ka väikelaste ilusad ümarad kehavormid, nn. nukukäed ja -jalad.

Vanusest sõltumata on janutunne märk vedelikupuudusest ning vajab alati kiiret piisava vedelikuhulga tagamist, eelistatult vee näol. Veevajadus sõltub mitmetest asjaoludest: ruumi temperatuur, toidu iseloom, higistamine, tervislik seisund, tarbitud soolade kogus, individuaalne erisus jm.

Veevajadus sõltub kehamassist (kehakaalust). Kuigi iga laps on individuaalne, on vanusega seotud kasvamine ja laste keskmist kehamassi saame arvestada igas vanuses. Seega füsioloogiline ehk säilitusvedeliku vajadust arvestataksegi kehamassi, mitte vanuse kohta. Loe edasi: Milliseid jooke võib väikelaps juua?

Andres Roots ja Anneli Kadakas mängisid Pärnus Steineri aias

Pärnu Gildipäevade eilse Steineri aia esinejate seas musitseerisid ka bluuskitarrist Andres Roots ja Vennaskonna trummar Anneli Kadakas, kes kahepeale kokku käinud oma instrumentidega publikut vaimustamas pea kõigis maailma nurkades.

Andres Roots Pärnus Steineri aias Foto Urmas Saard — Andres Roots Pärnus Steineri aias. Foto: Urmas Saard

Väljakuulutatud kontserdi algusaeg nihkus 25 minutit edasi, sest tehnika vajas häälestamist. Aga kohtadele istunud kuulajad olid kannatlikud vaatamata korduvatele vihmasabinatele. Pärnu Gildipäevade kultuuriprogrammi kokkupanija Ülle Jantson ütles, et enamik duo austajaid olid samal ajal Weekend festivalil. Vastasel korral võinuks korduda see, mis juhtus maikuus Endla teatrisaalis toimunud džässifestivali Fiesta 30 aasta juubelikontserdil. Pärast Rootsi ja Kadaka esinemist puhkenud tõeline aplausitorm ei tahtnud enam vaibuda ja publik vaheajale minna.

Endine Bullfrog Browni kitarrist Roots on lava jaganud Mississippi bluusilegendi Honeyboy Edwardsi, Soome rockiguru Tuomari Nurmioga, tuuritanud ja salvestanud suupilli-tippude Steve Lury ja Ismo Haavistoga.

Pärnu juurtega Anneli Kadakas on tuntuks saanud ka bändides Rasta Orchestra, Dave Benton Latin Band ja Rock Hotel. Samuti on Kadakas mänginud lahkunud legendaarse Slavka Kobrini ja Kanada suupillivirtuoosi David Rotundoga.

Loe edasi: Andres Roots ja Anneli Kadakas mängisid Pärnus Steineri aias

Kuhjavere Teatrikohvikus etendus näidend maaettevõtluse ajaloost

Tänassilma näitering Pupud Jukud. Fotod: Kuhjavere külaselts

Viljandimaal Suure-Jaani vallas toimunud Kuhjavere külateatrite festivali traditsioonilisel eelsündmusel, Teatrikohvikus, etendas Tänassilma harrastustrupp maaeluettevõtluse möödanikku tutvustava näidendi.

Teatrikohviku avas Kuhjavere külavanem ja külaseltsi juhatuse esimees Romeo Mukk. Koosolijate lemmikuks kujunes noor lõõtspillivirtuoos Ainar Arula. Harrastusteatrimaailma tuntud tegija trupp Pupud Jukud Tänassilmast etendas „Jõeoru villa lugu“.

Etendus andis läbi tõsielufaktide ja huumori ülevaate ettevõtlustegevusest hoones, kus tegutsenud meierei, vorstivabrik ja viimased kümme aastat toitlustusja majutuskoht. Kunagine tootmishoone asub Tänassilma külje alla, seda kutsutakse Jõeoru villaks.

Muusikalist meeleolu lõõtspillidel lõid isa ja poeg Ain ja Ainar Arula SuureJaani vallast Taevere külast. „9aastane pillimees Ainar kujunes publiku lemmikuks, aplaus talle oli silmapaistavalt tugev,“ rääkis Kuhjavere Külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk.

Loe edasi: Kuhjavere Teatrikohvikus etendus näidend maaettevõtluse ajaloost

Kui suur peaks olema väikelapse toiduportsjon?

Toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Dr. Mai Maser

Teisest eluaastast on väikelaps toidulauas koos kogu perega. Küll aga ei anna me väikelapsele kõiki toite nagu soolased ja vürtsitatud toidud, närimist vajavad grillitud toidud, peenestamata liha või luudega kala, ka ürtidega tuleb olla ettevaatlik – nende maitse on võõras ja lapse õrna magu ärritav. Samas on põhiline toiduvalik toidugruppide osas ühesugune ja peab olema mitmekülgne.

Kuna väikelapse magu on väike, siis tema toiduportsjonid (taldrikutäied) peavad olema väiksemad, kui täiskasvanul – kas veerand või kolmandik täiskasvanu omast. Kindlasti tuleb arvestada lapse isuga, mis ei ole iga päev ühesugune. Kui ta üks päev sööb vähem, siis teisel päeval teeb ta selle tasa ja sööb rohkem. Seepärast peaks taldrikule panema alati väiksema toiduportsjoni, kuhu saab vajadusel toitu juurde lisada. Kaheaastane laps ei oska ise veel hästi toitu valida ning ta ei taju oma portsjoni suurust. Kindlasti ei tohi last sööma sundida, sest laps tunneb oma isu kõige paremini. Kui tundub, et laps on väga isutu ja kehakaal ei lisandu eakohaselt, võib talle sagedamini pakkuda vahepalasid.

Meeles tuleks pidada, et kuigi aastasel lapsel on suus tavaliselt juba 8 lõikehammast, ilmuvad esimesed purihambad alles teise eluaasta teises pooles. See aga tähendab, et isegi kaheaastane laps ei suuda veel kõiki toiduaineid peeneks närida. Sellepärast tuleb väikelapsele teha teistsuguseid menüüsid. Lihakraamist sobib lapsele pakkuda hakkliha, hästi peeneks lõigatud ja hautatud liha või luudest hoolikalt puhastatud kala, ka toored aedviljad tuleks peenestada, mitte aga püreerida! Lapse seedeorganid vajavad tükikestega harjutamist ning hoiduda tuleb pidevalt püreeritud purgitoidu pakkumisest!

Enda tehtud valikuid ja toidu tõstmist taldrikule tuleb kindlasti hakata õpetama hetkest, kui lapsel hakkavad kujunema haaramisoskus ja koordinatsioon. Oskused tulevad tasahaaval. Loe edasi: Kui suur peaks olema väikelapse toiduportsjon?

Uhla-Rotiküla elamusjooks on kingitus riigi sajandaks juubeliks

Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse eestvedamisel toimub tänavu esmakordselt taasiseseisvumispäevale kavandatud elamusjooks 10,4 kilomeetri pikkusel teekonnal Tahkuranna vallas asuvalt Uulu staadionilt Pärnusse Raeküla staadionile. Täna läbisid korraldustoimkonna inimesed raja jalgratastel ja määrasid looduses viibides teeninduspunktide asukohti.

Peakohtunik Priit Neeme ja spordiajakirjanik Enn Hallik Foto Urmas Saard — Peakohtunik Priit Neeme ja spordiajakirjanik Enn Hallik. Foto: Urmas Saard

Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg on mõtte algatuse üks peamisi käivitajaid, kelle kaugele ulatuvat ideed toetab toimekas spordilembeliste inimeste seltskond. „Uue rajavalikuga rahvajooksu mõte sündis pärast lõplikku teatavaks saamist, et tänavu enam Raekülast Rannastaadionile suunduvat jooksu ei korraldata,“ selgitas Piia Karro-Selg. Toreda traditsiooniga kahe staadioni jooksu ära jäämisega ei soovinud Raeküla rahvas leppida ja leiti võimalus teisel suunal kahe staadioni vahelise tava algatamiseks.

Mitmepalgelise looduskauni maastiku sportlikule läbimisele soovitakse lisada ka tükike ajaloolist mälu. „Pärnu Raeküla linnaosa ja Tahkuranna valda ühendab mõlemapoolne ühine mälestus perekond Pätside eluloos. Pätsid on omal ajal avaldanud oluliselt head mõju mõlema kogukonna piirkondlikule käekäigule,“ osundas Piia Karro-Selg, kelle sõnul just neil asjaoludel ärgitus korraldajatel tahe kinkida Eesti Vabariigi sajandaks tähtpäevaks sportlikult tervislik ja Pätside radadel kulgev traditsioon. Ajaloolist mälu püütakse rõhutada ka jooksu nimetusega: tänane Uulu kandis kunagi Uhla nime ja üht piirkonda Raekülast hüüti Rotikülaks.

Loe edasi: Uhla-Rotiküla elamusjooks on kingitus riigi sajandaks juubeliks