Konn piimapütis ja teised elamused Kuhjaveres Külateatrite festivalilt

Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Kuhjaveres toimus kahel päeval traditsiooniline külateatrite festival, mis kauaaegse patrooni Kalju Komissarovi ettepanekul kandis motot „Eestlane naerab“.

Väike Mukk Foto Urve Mukk
Väike Mukk. Foto: Urve Mukk

Möödunud laupäeval ja pühapäeval, ehk siis 18. ja 19. augustil sai tajuda naeru nii klassikalistes kui ka tänapäevastes lugudes. Mõnigi trupp oli kaasa võtnud omaloomingu. Preemiaid jagasid publik ja sündmuse korraldaja Kuhjavere külaselts. Avasõnad lausus sündmuse maskott Väike Mukk, keda nagu alati kehastas Kuhjavere külavanem Romeo Mukk: „Meie festivali kordaminekus on vaja mitut osapoolt: näitetruppe, korraldajaid ja publikut. On rõõm, et kõike seda on jätkunud juba neliteist aastat“.

Konn piimapütis

Krabi külateater Võrumaalt osales Kuhjavere külateatrite festivalil esmakordselt 2008. aastal. Seekordne teema “Eestlane naerab” tekitas positiivse reageeringu. “Lõpuks ometi! Oleme teinud kogu aeg külajante, elu on niigi tõsine, miks mitte selle üle üheskoos naerda,” ütles juhendaja ja lavastaja Marje Mürk. Tema on ka esimesel päeval publikupreemia pälvinud etenduse “Piimäpukijutu” autor. “Loomulikult tekitas preemia väga häid emotsioone. Suurim kiitus on publiku mürisev naer etenduse ajal. Ehk nagu võru keeles öeldasse: “Meil om hää miil, et teil om hää miil,” toonitas Krabi Külateatri päälik.

Loe edasi: Konn piimapütis ja teised elamused Kuhjaveres Külateatrite festivalilt

Nelja klaveriga Sindi Kirikupargis

Karl Rammi nimeline Sindi Muusikakool andis selle suve viimase Kirikupargi kontserdi. Tegemist oli muusikakooli kolme päevase suvelaagri lõppkontserdiga.

https://www.youtube.com/watch?v=e6emegaPWoA&feature=youtu.be

Sindi muusikakooli viiuldajad Kirikupargi kontserdil Foto Urmas Saard
Sindi muusikakooli viiuldajad Kirikupargi kontserdil. Foto: Urmas Saard

Muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk rääkis arvukale kuulajaskonnale, et viibiti 21-st kuni 23. augustini Jõulumäel laagris. Samas valmistuti lõppkontserdiga muusikakooli 30. sünnipäeva kontserdiks, mis toimub 20. oktoobril. Pargikontserdil astus lavale 26 õpilast ja 10 õpetajat. Kontserdi avaloona mängiti J. S. Bachi “Talupoja kantaati”. Järgnevalt kõlas kontserdil eesti rahvamuusika ja mitmeid laule ansambli Solfiined esituses. Üllatusena kuulis laval korraga nelja klaverit. Lugude seaded on loonud muusikakooli õpetajad.

Augusti suvemuusika kontsertide sarja avas Väliharf Sindi seltsimaja väikeses saalis. Kolm järgnevat konterti toimusid Kirikupargis, mille tarbeks soetas seltsimaja sobiva kergesti paigaldatava riidest varikatuse. 11. augustil musitseeris tujuküllane simmanibänd Leggero, mille juurde kuuluv jauram asub rütmipillina aukohal. Eelmisel laupäeval swingisid Tallina noored poisid ansamblis Titoks.

Loe edasi: Nelja klaveriga Sindi Kirikupargis

Sindi Rock kestis hiliste tundideni

Tori valla kultuurinõunik Mart Tõnismäe, tänavuse Sindi Rocki taaskordne peamine eestvedaja, lubas eilsel rockkontserdil ürgjõuliste helidega nostalgia­hõngulist festivali. Just nii läkski: kutsutud bändid tõid vaheldumisi kuuldele klassikalisi rokilugusid, ballaade, instrumentaalpalu ja vinget omaloomingut.

Tõnu Trubetsky ansambliga Vennaskond Sindi Rockil Foto Urmas Saard

49 aastat tagasi rockisid Eesti esimese rockontserdi kahel päeval legendaarne Fix, Viking, Vibro, Jüngrid. Eile nägi ja kuulis publik hoopis teisi nimesid: Bestia, Empty mind, Killedbeez, Rotiküla Kõutsid, Sibyl Vane, NIKNS Suns, Vennaskond.

Pildigaleriist leiab õhtu kolme viimase ansambli esinemised: Sibyl Vane, NIKNS Suns. Vennaskond. Ansamblite vahetumise ajal lasi muusikat diskor Urmas Lass. NIKNS Suns mängima hakkamise ajal süütas nõunik Tõnismäe suure aokuhila põlema, sest oli ka muinastulede öö.

 

Tõnu Trubetsky ansambliga Vennaskond Sindi Rockil. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Sindi Rock kestis hiliste tundideni

Tänase õhtuga lõpetatakse Sindi Rocki toimumiseks pea kõik suuremad ettevalmistused

Täna pärastlõunal võis märgata Sindi lauluväljakul ja laval vilgast tegevust. Alustati piirdeaedade, lavakonstruktsioonide, heli- ja valgustehnika paigaldamist. Noored Kristiina Anufrieva ja Mirjam Silgo olid aga kogu pika päeva Tori valla kultuurinõunikul Mart Tõnismäel abis, et homme algava Sindi Rocki ajaks kõik ettevalmistused eeskujulikult tehtud saaks.

Protone OÜ töömees paigaldab Sindi Rocki tarbeks lavakonstruktsioone Foto Urmas Saard
Protone OÜ töömees paigaldab Sindi Rocki tarbeks lavakonstruktsioone. Foto: Urmas Saard

[pullquote]seitse esinejat: Bestia, Empty mind, Killedbeez, Rotiküla Kõutsid, Sibyl Vane, NIKNS Suns, Vennaskond[/pullquote]Tõnismäe ütles, et piirdeaedikut paigaldatakse umbkaudu 300 meetrit. „Protone on usaldusväärne ja hea firma, kes paigaldab ka käesoleval korral nii lava põranda, kui konstruktsioonid, mille külge kinnitatakse kõlarid ja muu vajalik helitehnika, muidugi ka valgustehnika. Enne Protone saabumist katsid Kristiina ja Mirjam laululava kaldpindasid musta kilega. Nemad kuuluvad Sindi noortevolikogu algatusrühma. Tegelikult on rockkontserti eelselt algatusrühma noori palju rohkem abis olnud ja tullakse välja ka homme, et aidata vabatahtlikena liiklust, parkimist ja muud vajalikku korraldada. Kogu lauluväljaku ümbruses on rohi kaunilt hästi madalaks niidetud.

Loe edasi: Tänase õhtuga lõpetatakse Sindi Rocki toimumiseks pea kõik suuremad ettevalmistused

Ettevõtjad hõikasid rahvast Martensi väljakule Pärnumaa maitsete laadale

Eile pärastlõunal võis Pärnu linna südames asuval Martensi väljakul osta Eesti erinevates piirkondades kasvatatud toitu, suhelda tootjatega ja osaleda õpitubades.

Merle Einola (vasakul) juhendab heade maitsete õpituba Foto Urmas Saard
Merle Einola (vasakul) juhendab heade maitsete õpituba. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Huvilised nägid, kuidas saab kohalikku toorainet kasutades hästi lihtalt tervislikult toituda.[/pullquote]Pärnumaa maitsete laat viidi ellu Pärnumaa maitsete aasta raames koostöös Eesti- ja Pärnumaa Toiduvõrgustikuga OTT – Otse Tootjalt Tarbijale. Pärnus toimib OTT juba neljandat aastat. „Koostöös Eesti talupidajate keskliidu ja OTTiga sai käima lükatud taluliidu karavan, mis nüüdseks jõudnud viiendasse punkti, Pärnusse. Kuna tänavu on Pärnumaa maitsete aasta, siis seda enam oli soov teha koostööd. Tavaliselt tuleb neljapäeviti kümmekond tootjat Martensi väljakule, aga sedakorda kasvas osalejate hulk koos üle riigi kohale tulnutega veerandsajani,” rääkis Mirjam Pikkmets, Pärnumaa maitsete naiskonna üks liikmetest ja Pärnumaa otse tootjalt tarbijale vabatahtlik, aga eelkõige palju tuntust ja tunnustust kogunud Mätiku talu väga toimekas pereliige. „Pärnumaa tootjaid tuli kohale 16, mis on väga arvukas esindatus maakonnast,” lisas Mirjam.

Loe edasi: Ettevõtjad hõikasid rahvast Martensi väljakule Pärnumaa maitsete laadale

Hakkame sättima muinastulede ööle!

Homme, 25. augustil, tuleb muinastulede öö varasemast pidulikum. Süüdatakse taas lõkked, et üheskoos möödunud suvele tagasi vaadata.

Kabli rand Pärnumaal Foto Urmas Saard
Kabli rand Pärnumaal. Foto: Urmas Saard

Muusiku ja tulelaulu ühe autori Marek Sadami sõnul peab üks väike rahvas koos käima. „Oluline, et ollakse koos. Mõtestatakse ennast mere ääres ja merd enda ees. Saadetakse parimad soovid neile, kes kõrval külas või üle vee. Süüdatud laternad koduaias või lõkked rannas on majakaks neile, kes teel. Muinastuledes on ootamise märgid,“ lausus Sadam.

Ta lisas, et Muinastulede ööl kõneldud lõkkejutud hoiavad südame soojas ja selle tundega saab julgelt läbi talve marssida.

Muinastulede ööl rahva mere äärde kutsuja Mairold Vaik leiab, et Muinastulede ööst on ajapikku saanud ilus traditsioon, kus pered ja lähedased tulevad kokku, et süüdata lõke ja mõelda häid mõtteid. „Olen siiralt rõõmus, et meie rahvas tähistab seda ööd kire ja entusiasmiga. Kuna oleme laulurahvas, siis seekord saavad kõik inimesed päikeseloojangul lõket süüdates ka spetsiaalselt selleks puhuks kirjutatud tulelaulu kaasa laulda. See laul täiendab ehk ühtekuuluvust ja pidulikkust meie sees,“ räägib Vaik.

Loe edasi: Hakkame sättima muinastulede ööle!

Teatejooks pani õla alla Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspargi toetuseks

Haapsalus valmistutakse ratastoolikasutajatele kohandatud tegevuspargi avamiseks. Park antakse Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse külastajate ning linnaelanike ja -külaliste kasutusse.

Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspark Foto Veiko Võrklaev
Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspark. Foto: Veiko Võrklaev

Loe edasi: Teatejooks pani õla alla Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspargi toetuseks

Sindi Naisliit tähistas oma põhikirjalise tegevuse 25. aastapäeva

Tegelikuses on toimunud liidu innukamate naiste sihipärane tegevus märksa pikemalt, seega võib juubilarile lisada veel kolm aastat ja kolm kuud boonuspunktidena juurdegi.

Külalised Eesti Naisliidust Sindi Naisliidu 25. sünnipäeval Foto Urmas Saard
Külalised Eesti Naisliidust Sindi Naisliidu 25. sünnipäeval. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sooviti jätkusuutlikust järgmiseks 25-ks aastaks, teiseks õnnestumisi kõigis ettevõtmistes ja kolmandaks naiselikku tarkust.[/pullquote]Kuigi põhikirja kinnitamiseni jõuti alles 1993. aasta 16. juulil, peeti juba 1990. aasta jüripäeval Sindi Naisliidu asutamise koosolekut, mille kokkukutsujaks oli Ilma Hannus.

Esimeseks esinaiseks valitud Ilma Hannus vedas kodanikeühendust kuni 2005. aastani. Juhtimist jätkas Aili Muskat, kellelt võttis 2011. aastal omakorda töö üle Lia Oras. Enne Juta Velleste tulekut hoidis aastatel 2015 ja 2016 kätt pulsil Anu Alabert. Juta Velleste liitus naisliiduga mullu 25. veebruaril ja üsna peatselt pärast seda valiti ta naisühenduse juhiks.

Velleste ütles, et praegu tegutseb naisliidus 19 aktiivset liiget.

Loe edasi: Sindi Naisliit tähistas oma põhikirjalise tegevuse 25. aastapäeva

Ettevõtjad kutsuvad Pärnusse Martensi väljakule Pärnumaa maitsete laadale

Homme, neljapäeva pärastlõunal saab Pärnu linna südames Martensi väljakul osta piirkonnas kasvatatud toitu, suhelda tootjatega ja osaleda õpitubades.

Kurgid Foto Ragne Värk
Kurgid. Foto: Ragne Värk

Pärnumaa maitsed projektijuhi Kadi Elmeste teatel avaneb sama päeva õhtul võimalus nautida ehtsat Pärnumaa talutoitu koos talutootjatega. Kõik huvilisi oodatakse õhtusöögile kell 19 Lindi külas asuvasse Kapteni tallu. Külalistele pakutavate roogade seas leidub näiteks heeringatiramisu ja Kapteni talu kalašnitsel.

Pärnumaa maitsete õhtusöök on üks osa Talust Taldrikuni õhtusöögi sarjast, mis toimuvad ajavahemikul 21.-25. augustini Talutoidu Karavani raames üle Eesti, olles osaks üleriigilisest Talupäeva programmist.

„Talust Taldrikuni õhtusöökidega soovime hoogustada kohaliku talutooraine kasutamist restoranides ja majutuskohtades ning kasvatada meie teadlikkust kohaliku toidu väärtustest,” ütles Elmeste.

Pärnumaa maitsete laat viiakse ellu Pärnumaa maitsete aasta raames koostöös Eesti ja Pärnumaa Toiduvõrgustikuga OTT – Otse Tootjalt Tarbijale.

Pärnumaa on valitud Maaeluministeeriumi poole Eesti toidupiirkonnaks aastal 2018. Kohaliku toidu tutvustamiseks valitakse Eesti toidupiirkonda kolmandat aastat, kus toodetud toidule ja mille toidukultuurile pööratakse aasta jooksul suuremat tähelepanu. 2016. aastal kandis toidupiirkonna tiitlit Hiiumaa, 2017. aastal Peipsimaa.

Urmas Saard

Pärnu linnabussides võib viis päeva tasuta sõita

Linnavalitsus lubab kõikidel Pärnu linnabusside kasutajatel 31. augustist 4. septembrini tasuta sõita, nendel päevadel bussikaarti valideerides kaardilt raha ei võeta ja bussijuhid pileteid ei müü.

Pärnu ühistransport Foto Urmas Saard
Pärnu ühistransport. Foto: Urmas Saard

Pärnus on tavaks seoses kooliaasta alguse ja Kahe Silla jooksuga võimaldada ühistransporti tasuta kasutada. Nii otsustas linnavalitsus ka seekord, et kooliminejatel on vaja aega bussiliiklusega tutvumiseks ja Kahe Silla jooksule saabujatel võiks sõit olla prii.

30 päeva pileti ostjatel tasub arvestada, et nad alustaksid septembrikuu kuukaarti 5. septembrist, mitte 1. septembrist. Kuu alguses on linnabusside kasutamine nagunii tasuta, kuid perioodipiletite periood viie tasuta päeva võrra ei pikene. Samuti on soovituslik bussikaart valideerida – raha maha ei lähe, kuid sõitjate arvu teadasaamiseks võiks endast märku anda.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Tunnusta eakate elu edendajaid konkursil „Aastad täis sära ja väärikust”

60+ festivali raames üheksandat korda toimuv konkurss „Aastad täis sära ja väärikust” ootab eakate inimestega seotud säravaid algatusi ja ideid, et tunnustada neid vääriliste auhindadega. Ettepanekute laekumise tähtaeg on 17. september.

Konkursi „Aastad täis sära ja väärikust 2016” elutööauhinna saanud Kihnu Virve ehk Virve Köster Foto Urmas Saard
Konkursi „Aastad täis sära ja väärikust 2016” elutööauhinna saanud Kihnu Virve ehk Virve Köster. Foto: Urmas Saard

Konkursi eesmärk on ergutada ja tunnustada erinevaid inimesi või ettevõtmisi, kes või mis on muutnud eakate elu paremaks. Parimad teod ja algatused pärjatakse 60+ festivalil Tallinnas Salme kultuurikeskuses laupäeval, 6. oktoobril.

Konkursil tunnustatakse positiivseid tegusid, mis tehtud eakatele mõeldes või eakalt endilt kogukonnale, kuid on teenimatult märkamata ja tähelepanuta jäänud.

Konkursi kategooriad:

1. eakalt kogukonnale,
2. eakalt järeltulijale,
3. eakad kui kultuurikandjad,
4. tegu eakale
ja
5. elutööauhind.

Ajakirja 60+ ja mittetulundusühingu Eakate Festival korraldatav festival kannab tänavu motot „Eesti 100ˮ.

Loe edasi: Tunnusta eakate elu edendajaid konkursil „Aastad täis sära ja väärikust”

Juubelieelne Sindi Rock on neljakümne üheksas

Sindi noortevolikogu algatusrühm alustas kodulinna laululaval esmaste ettevalmistustöödega, et juba reedel saaks hakata laupäeval toimuva Sindi Rocki jaoks lavakonstruktsioone, heli ja valgustehnikat paigaldama.

Tegelikult on Sindi noortevolikogu algatusrühma innukaid tegijaid märksa rohkem kui ukseavasse mahtus Foto Urmas Saard
Tegelikult on Sindi noortevolikogu algatusrühma innukaid tegijaid märksa rohkem kui ukseavasse mahtus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]„Minu initsiatiiv see küll ei olnud, et võtta luud ja hakata koristama,” kinnitas Tõnismäe.[/pullquote]Mullu toimunud Sindi Rocki tarbeks korrastasid samad noored laululava, värvisid seinu ja joonistasid Pärnu Kunstikooli direktori Kristel Kallau juhendamisel maalinguid. Nüüdseks asendasid tegevusetuse käes vaevlevad tundmatud käed kunstipäraselt kujundatud seinad mõttetute sodimistega. Tori valla kultuurinõunik Mart Tõnismäe ütles, et lisaks üldtuntud roppustele olevat tehtud veel 62 täiendavat vaimuvaest kritseldust.

Kristiina Anufrieva rääkis, et nõunik kirjutas algatusrühmale kirja, milles palus noorte abi seinte ülevärvimiseks. Aga Tõnismäe sõnul vastasid noored hoopis palju enamaga. „Tulles ja nähes kui jube siin on, otsustasime võtta prügikotid, kindad ja luuad kätte,” selgitas Kristiina. „Minu initsiatiiv see küll ei olnud, et võtta luud ja hakata koristama,” kinnitas Tõnismäe.

Loe edasi: Juubelieelne Sindi Rock on neljakümne üheksas

Ajutiselt nähtav eestiaegne Tselluloosi tänav

Seoses Fahle Pargi ärikvartali ehitusega on Tallinnas endise tselluloositehase fassaadist ajutiselt välja lammutatud kunagine Tselluloosi tänav, kus juba aasta pärast saab asuma Fahle Pargi klaasgaleriidega esindussissepääs ja peamine äritänav.

Tallinna Tselluloosi tänav juba lähitulevikus
Tallinna Tselluloosi tänav juba lähitulevikus

[pullquote]juba mõne aja pärast ehitatakse sinna Põhjamaade mõistes erandlik aastaringselt soe klaaskatusega passaaži tüüpi äritänav[/pullquote]Aastakümneid ühes tükis olnud Tartu maantee poolses tselluloositehase müüris on nüüd avaus ja sealt avaneb vaade Lastekodu tänava pikendusele, sest ära on lammutatud nõukaaegsed raudbetoonist vahelaed ja katused. Lammutustööde tulemusena eemaldati sealt umbes 1100 tonni betooni jm ehitusmaterjali.

Vaade Tartu maanteelt Lastekodu tänava poole ei jää nähtavaks kauaks, sest juba mõne aja pärast ehitatakse sinna Põhjamaade mõistes erandlik aastaringselt soe klaaskatusega passaaži tüüpi äritänav. Galerii kõrgus saab olema 11,5 meetrit ning pindala kokku 735 ruutmeetrit.

Loe edasi: Ajutiselt nähtav eestiaegne Tselluloosi tänav

Tähistame Eesti sünnipäeva Eesti peotoitudega

2018. aastal tähistame ühiselt Eesti Vabariigi juubeliaastat ning septembris toimub ka Eesti toidu kuu. Sel puhul kutsuvad Maaeluministeerium ja Eesti Rahva Muuseum (ERM) kõiki osalema suurel toidupärandi kogumisvõistlusel „Minu pere sünnipäevalaud eile ja täna“.

Illustreeriv foto Foto Urmas Saard
Illustreeriv foto. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kutsume oma lugusid kirja panema igas vanuses inimesi[/pullquote]„Eesti toidu kuu kestab kogu septembri vältel ning on kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. Ühtegi sünnipäeva ei saa aga pidada korraliku peolauata ning nii sündiski Maaeluministeeriumil ja ERMil idee koguda kokku eestlaste peolaua lood ja jäädvustused. Need lood on osa meie toidukultuurist ja nende säilitamine on kingitus Eesti Vabariigile,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Toit on osa meie kõigi elavast kultuuripärandist. Peolauaga seotud lood ja pildid avavad akna rahva minevikku tänapäeva üksikinimese ja pere vaatepunktist. ERMil aitab kogutav materjal uurida ja vahendada kultuuri muutumist ja järjepidevust – neid mustreid, mis saja aasta jooksul on Eesti argielule andnud ainulaadse näo,“ ütles ERMi teadur Anu Kannike.

Loe edasi: Tähistame Eesti sünnipäeva Eesti peotoitudega

Karl Mäe on Uhla–Rotiküla kolmanda elamusjooksu võitja

Uhla – Rotiküla jooksud on pühendatud taasiseseisvumise päevale ning Pärnu Raeküla linnaosa ja Häädemeeste valda siduvale Pätside perekonnale, kelle liikmed mõjutasid kunagi mõlema piirkonna arengut. Sellest ka korraldajate tahe kinkida Eesti Vabariigi sajanda juubeli aastatel tervisliku liikumise harjumus Pätside radadel.

Andres Veerpalu õnnitleb endast väledamalt jooksnud kolmanda Uhla–Rotiküla elamusjooksu võitjat Karl Mäed Foto Urmas Saard
Andres Veerpalu õnnitleb endast väledamalt jooksnud kolmanda Uhla–Rotiküla elamusjooksu võitjat Karl Mäed. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vaatamata väga vihmasele ilmale osales Uulu staadionil 32 last ja Raeküla staadionil oli väikseid sportlasi 28.[/pullquote]Korraldustoimkonna liige Mikko Selg ütles, et tänavu registreerus jooksule umbes sama palju, kui kahel esimesel aastal kokku. Kuigi rada on muutunud kergemini läbitavaks, mõjutas eeldatud tulemustest veidi pikemaid ajanäite pidev vihmasadu.

Esimesena jooksis läbi finišilindi Karl Mäe, kelle ajaks fikseeriti 0.35.53. Esimese jooksu võitja Andrus Veerpalu parandas sedakorda oma aega pea kahe minutiga, saades tulemuseks 0.36.43. kolmandana finišeerunud Martin Tarkpea ajaks mõõdeti 0.37.47. Parim Raeküla meesjooksja Raio Piiroja jäi nelja sekundiga neljandaks: 0.37.51.

Naistest eelmise aasta teise koha omanik Jaana Õunaid tuli tänavu õrnema soo esindajaist ajaga 0.44.48 esimeseks ja mullune võitja Anu Teppo saavutas ajaga 0.44.58 teise koha. Kolmandana lõpetas Klaarika Kuusk, tulemuseks 0.44.59, mis tähendas kõigest ühe sekundilist vahet eespool jooksjaga.

Loe edasi: Karl Mäe on Uhla–Rotiküla kolmanda elamusjooksu võitja

Mäletades lähiminevikku

Üheksandat korda peeti taasiseseisvumise päeval Tahkurannas hapukurgi festivali ja sama palju kordi on seda päeva alustatud Eesti esimese presidendi mälestusmärgi juures väikese ajalootunniga.

Ühislaulmist saadab Õnnela Teearu Foto Urmas Saard
Ühislaulmist saadab Õnnela Teearu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Aga imet saadeti eestlase talupoja tarkuses korda juba mitu aastakümmet varemgi siinsamas Tahkurannas[/pullquote]Hoolimata lakkamatust vihmasajust tuli kohale umbes 30 inimest. Kui Häädemeeste vallavalitsuse liige Maia-Liisa Kasvandik oli avasõnad öelnud, avas kogunenud rahvas suud ja südamed laulule „Mu isamaa armas”, mida saatis akordionil Õnnela Teearu. Pärast Sindi ajalooklubi liikme Urmase sõnavõttu jätkus ühislaulmine veel mitme hästi tuntud lauluga.

Urmas avaldas arvamust, et ajavahemikku aastatel 1987 kuni 1994 mahub nii umbes kümmekond või tosin mäletamist, mida võiks kestvalt ja põlvest põlve jutustada. „See on terviklik legend, mis aitab ühe rahva iseolemist meie endi jaoks selgemini mõtestada.” Rahvuslik taasärkamine tõusis märgatava julgusega esile 1987. aastal ja jõudis ühe vahemaa läbimise järel võiduka tulemuseni, kui 1994. aastal vaenuliku riigi armee viimse meheni Eestimaa pinnalt lahkus. „Kõigi asjade loetlemine tollest ajast nõuaks kiirkäigul märksõnadena nimetamisel sedavõrd palju tähelepanu, et eelistan siiski piirduda vaid mõne üksiku asjaga.”

Loe edasi: Mäletades lähiminevikku

Suur pildigalerii: seitsmes „Vaba Rahva Laul” Paides

19. augustil toimus Paide Vallimäe 27 aasta vanusel laululaval taasiseseisvumise 27. aastapäevale pühendatud ühendkoori laulupidu „Vaba Rahva Laul”, mida dirigeerisid vaheldumisi Lauri Breede ja Valter Soosalu.

Lauri Breede ja Valter Soosalu Paide laululaval Foto Urmas Saard
Lauri Breede ja Valter Soosalu Paide laululaval. Foto: Urmas Saard

Loe edasi: Suur pildigalerii: seitsmes „Vaba Rahva Laul” Paides

Päev, mis muutis Eesti ajalugu

Pühapäeval, 19. augustil meenutati Pilistveres sündmusi 30 aastat tagasi sealsamas Eesti geograafilises keskpunktis. Kõne all oli omaaegses Nõukogude Liidus võimumonopoli omanud ainupartei kõrvale uue erakonna loomine.

Lagle Parek, Aldo Kals, Rein Vanja kivikangru ees Foto Kerstin Käärik
Lagle Parek, Aldo Kals, Rein Vanja kivikangru ees. Foto: Kerstin Käärik

[pullquote]Ürituse keskseks tegelaseks oli Pilistvere kirikuõpetaja Hermann Kalmus[/pullquote]Jutt on Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteist, tänasest Isamaast. Hoolimata sagedastest vihmasagaratest oli üle Eesti kohale sõitnud arvukalt kunagi erakonna hälli juures olnud vabadusvõitlejaid ja teisi huvilisi. Päev oli sisustatud mälestustseremooniaga kivikangrul ja surnuaias, jumalateenistusega kirikus ja poliitilise mõttevahetusega kiriklas. Ürituse keskseks tegelaseks oli Pilistvere kirikuõpetaja Hermann Kalmus ja kaasalööjateks kõnelejatena omaaegsed ja praegused poliitikud Lagle Parek, Tunne Kelam, Jüri Adams, Helir-Valdor Seeder jt.

Rahvusriigid ja Euroopa Liit üleilmastuvas maailmas oli keskne jututeema, aga lähenevate Riigikogu valimiste taustal räägiti palju tehtust ja tegemist vajavast.

Loe edasi: Päev, mis muutis Eesti ajalugu

„Vaba Rahva Laul” Paide Vallimäel eelproovide ajal

Kui kella nelja paiku asus laulurahvas pärast eelproove sööma, siis pidid nad päris lausvihmas järjekorras seisma. Suppi keetis Järvamaa naiskodukaitse. Sööma oodati 1600 suud. Just nõnda palju esinejaid kogunes täna Vallimäe laululavale ja selle külgedele ehitatud astmetele.

Vihm kimbutas proovi ajal lauljaid Foto Urmas Saard
Vihm kimbutas proovi ajal lauljaid. Foto: Urmas Saard

Külauudistel õnnestus Eestimaa südamesse jõuda Pärnu naiste Folkloorikoori Rannalised kümnese seltskonnaga, kellega sõitmine oli algusest lõpuni üks terviklik laulupidu.

Laulupeo peakorraldaja Ülo Kannisto eestvedamisel jõudis taasiseseisvuse päeva eelõhtul korraldav „Vaba Rahva Laul” seitsmendat korda eestlaste südamesse. Sedakorda Paide laululavale, mis on sama vana taasiseseisvunud Eesti aastatega – 27. Kannisto toimekas liikumine ei jäänud mitte kellegile märkamata. Veel vahetult enne proovide algust tassis ta kohale jämedaid prusse ja korraldas viimase hetke tegemisi.

Urmas Lattikase ansambel jäi tavapäraselt lauljate seljataha publikule peaaegu nähtamatuks. Ühendkoori juhatasid Lauri Breede ja Valter Soosalu.

Sõnaliselt juhatas Paide laulupidu Veikko Täär ning lauljatena osalesid Jassi Zahharov, Uudo Sepp, Siiri Sisask, Koit Toome, Nele-Liis Vaiksoo, Boris Lehtlaan, Valter Soosalu, Oliver Leppik ja Renate.

Loe edasi: „Vaba Rahva Laul” Paide Vallimäel eelproovide ajal

Jõgeva linnaraamatukogus avati vanausulisi tutvustav fotonäitus

Jõgeva linnaraamatukogus on avatud Jõgeval elava fotograafi ja filmilooja Johannes Haava fotonäitus „Vanausulised ja Peipsiveer”.

Johannes Haava foto vanausuliste Karakatitsast Foto Jaan Lukas
Johannes Haava foto vanausuliste Karakatitsast. Foto: Jaan Lukas

Näituse avasõnad ütles Jõgeva linnaraamatukogu direktori asetäitja Ene Sööt. Ta tänas Johannes Haava omalaadse kultuuri ja elulaadiga piirkonda tutvustava näituse ülespanemise eest Jõgeval ning luges katkendeid Peipsimaad ja ja vanausulisi tutvustavast raamatust.

Raamatukogutöötajad kinkisid Johannes Haavale suure sibula, mis on Peipsimaa üks sümboleid. Näitusel on ka mitmeid fotosid Peipsi sibulast (spetsiaalne kaubamärk paikkonnas kasvatatud sibulale) ja sibulakasvatajatest. Samuti on jäädvustatud viie erineva koguduse kirikud Peipsi pealinnas Mustvees; omalaadsed sõidukid Karakatistsad, mida kasutavad Kallaste ja selle ümbruse kalurid; olustikud laatadel ja festivalidel. Silmailu pakuvad loodusfotod. Mõnelgi näitusefotol on Johannes Haav Peipsimaad pildistanud helikopterilt.

Tänasest Mustvee vallast Lohusuu kandist Piilsi külast võrsunud Johannes Haav ütles, et esimesed pildid vanausuliste kombeid ja Peipsiveert tutvustaval näitusel on tehtud ligi paarkümmend aastat tagasi. Haav on ka Jõgeval loodud fotokunsti edendava ühenduse mittetulundusühing Piltijad eestvedaja.

Näitus „Vanausulised ja Peipsiveer” jääb Jõgeva linnaraamatukogus avatuks 5. septembrini.

Jaan Lukas

Johannes Haav ja Jõgeva linnaraaamatukogu direktori asetäitja Ene Sööt. Foto: Jõgeva linnaraamatukogu facebokilehelt
Johannes Haava foto vanausuliste Karakatitsast. Foto: Jaan Lukas
Johannes Haav talle kingitud sibulaga. Foto: Jaan Lukas

Avatud väravatega külad Jõgevamaal

Jõgevamaa on eriline koht, kus asuvad kaks üleriigilise konkursi Aasta küla tiitli kandjat. 2005. aastal omistati tiitel Kamarile ja 2013. aastal sai tiitli omanikuks Lustivere külade piirkond.

Külaväravate avatseremoonia Sadukülas
Külaväravate avatseremoonia Sadukülas

[pullquote]Otslava külaparki istutati väravapuud – kaks kultuurpihlakat[/pullquote]Nüüd oleme maakonnas jõudnud elluviija maakondliku projekti, kus 11 meie maakonna küla avasid oma väravad ja huvilised said tutvuda eriilmeliste ja eriliste küladega ja neis tegutsevate kogukonnaseltsidega. Miks just need 11 küla. Projekti idee oli idanenud mitmed aastad ja 2016. aastal projekti algatades sai lähtuda sellest, et siis oli 10 maaomavalitsust ja igast omavalitsusest vähemalt üks küla osaleks projektis. Kuna meil on kaks üleriigilist aasta küla, siis kindlasti mõlemad külad ka osaleks.

Kaksteist pilti kamarilastest

Visualiseerides avatud külaväravate kaarti hakkame Viljandi maakonna poolt Jõgevamaale tulema Esimesena avas väravad Kamari, kus avati EV 100 kingitusena Õnneliku kuke kuju.

Loe edasi: Avatud väravatega külad Jõgevamaal

Pärnumaa otsib toidumeenet

2018. aasta on Pärnumaa maitsete aasta ning selle raames otsib Pärnumaa oma piirkonnale iseloomulikke toidumeeneid. Toidumeenete konkursile kutsutakse osalema kõiki, kes Pärnumaal midagi toodavad või kasvatavad.

Kadi Elmeste tutvub Pärnumaal toodetavate veinidega, mille rohkust on märgatud üleriigiliseltki Foto Urmas Saard
Kadi Elmeste tutvub Pärnumaal toodetavate veinidega, mille rohkust on märgatud üleriigiliseltki. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Oma lemmiku toidumeenete seast valib ka maaeluminister Tarmo Tamm.[/pullquote]Pärnumaa maitsete aasta projektijuhi Kadi Elmeste sõnul soovitakse Pärnumaa toidumeenete konkursi abil leida piirkonnale iseloomulikke tooteid, mida oleks külastajatel tore kingitusena kaasa võtta. „Nii saame väärtustada kohalikku toidupärandit, laiendada Pärnumaa maitsete levikut ning innustada ettevõtjaid panustama tootearendusse,“ sõnas Elmeste.

Pärnumaa toidumeenete konkursi auhinnafond on 2000 eurot, mille eest ostetakse võidutöid ja parimad tooted saavad pärjatud tiitliga „Pärnumaa parim toidumeene”. Oma lemmiku toidumeenete seast valib ka maaeluminister Tarmo Tamm.

Et parimad tooted saaksid vääriliselt tunnustatud, valitakse toidumeeneid neljas kategoorias: parim toidumeene, parim joogimeene, parim leib ja uudistoode, mis on spetsiaalselt konkursi jaoks loodud.

Loe edasi: Pärnumaa otsib toidumeenet