Eile õhtul avati Mari Kalkuni ja tema sõprade kontserdiga Sänna kultuurimõisa taas kenasti korda tehtud saal.
Vaatajaid oli tulnud päris palju, toole kippus istumiseks puudugi jääma. Omaaegne mõisamaja uhke saal oli veel ka nõukogude ajal kohalik seltsielu keskus, kus parematel päevadel lisaks pidudele isegi kolm korda nädalas kino oli näidatud.
Viimased aastad seisis saal mahajäetud, tühja ja koledana. Nüüd leidis Rõuge vald EASi põhirahastusel võimaluse see korda teha.
Arvestades Sänna kultuurimõisa eestvedajate aktiivsust kõiksuguste huvitavate ettevõtmiste korraldamisel läbi viimase aasta võib arvata, et ka vastremonditud ilus saal hakkab leidma tihedat ja tõhusat kasutamist.
Augusti keskpaigas läks Võrumaalt Jaaniraotu linnupargist seiklema väike India muntjak-hirv Miku, kes sattus kaks kuud hiljem Riia loomaaeda. Eksootilise muntjaki leidsid lapsed Ida-Lätist Balvist.
Praegu on Miku Riia loomaaias, seal kontrolliti põhjalikult tema tervist ja väljastati arstitõend. Nüüd on kohustatud Miku omanikud
Miku koos oma peremehe Valeri Kostiniga.
tervisekontrolli eest tasuma, oma osa nõuab ka transport. Kõik see läheb maksma ligi 5000 krooni.
Et Miku kojutoomine on Miku omanike jaoks
ületamatult kallis, kutsub kylauudis.ee pererahvast aitama. Vastasel juhul on pere sunnitud laenu võtma.
Homme, 30. oktoobril kell 18 avatakse Võrumaal Sõmerpalus Euroopa suurim sisekrossi motohall. Sõmerpalu motoklubi eestvõttel püstitatud motohall kannab nime Adrenalin Arena.
Motoklubi juhatuse liige Kaido Park ütles, et Adrenalin Arena on eelkõige motokrossi treeningkeskus, mis annab sportlastele ja harrastajatele aasta ringi head, samas taskukohased harjutus- ning võistlustingimused – võimalused, mis Põhja-Euroopa sportlastel pika talve tõttu siiani puudusid.
Hallis on nõuetekohane superkrossirada, suured tribüünid, garaažiala, puhkeruum, riietusruumid, duširuumid, saun, jõusaal, õppeklass ning näituseruum.
Motohalli avapeol näeb professionaalseid trikihüppajaid Soomest, šõukrossi Eesti, Läti ja Leedu parimate sõitjate esituses, mototraielit, tantsutüdrukuid ja Eesti ühendatud tsiklimeeste koori koos saatebändiga Propeller. Õhtu lõpetavad ansambli Terminaator kontsert ning videodisko.
Setomaa käsitöökogu kavandab tulevaks aastaks traditsioonilise setu käsitöö teemalisi koolitusi ja infopäevi, vahendab Setomaa infoportaal. Tänavus aasta märgusõnad on olnud „taluarhitektuur” ja „savi”.
Koolitused on käsitöökogu juhataja Sigre Andresoni sõnul üldse tõsiselt käsile võetud. 2009. aasta sügisel alanud taluarhitektuuri koolitusel on osalenud ligi 200 inimest. Viimane õppepäev toimus eile, 27. oktoobril Missos, teemaks puitkatused.
Suvel toimusid Viese Jaanuse korraldatud savikoolitused „Käsitsi voolitav savimaja”, „Valmistame ise savi-, sõnniku- ja lubjakrohvi” ning „Efektiivsed rakettahjud, kaminad ja ümarad lesod iseehitajatele”.
Järgmisel aastal keskendutakse Sigre Andresoni sõnul eelkõige setu rahvarõivaste valmistamisel tarvilikele tehnikatele nagu niplispits, värviline heegelpits, kangastelgedel kudumine, tikkimine ning vööd ja paelad.
Käsitöökogu saab oma tegevuseks toetust Setomaa kultuuriprogrammist ja arenguprogrammist.
Võru keele nädalat peetakse tänavu 1.–7. novembrini. Võru Instituut kutsub sel nädalal kõiki võrokesi üles oma keelt meelde tuletama ja kõnelema.
Nädala raames korraldatakse vana Võrumaa 8. ja 11. klassi õpilastele veebis võru keele ja kultuuri tundmise võistlus „Ütski tark ei sata taivast”.
Paljud ajaloolise Võrumaa koolid on selleks nädalaks ise mitmesuguseid omakeelseid ettevõtmisi kavandanud: Puiga koolis toimuvad näiteks võrukeelsete multikate hommikud, Osula koolis on kavas korraldada hea võru keele tundja võistlus jne. Lisaks on plaanis kohtumised võru kultuuri kandjatega.
Võru Instituut kuulutab võru keele nädalal välja ka fotokonkursi „Uma kiil pildi pääl”, kuhu oodatakse pilte sellest, kuidas võru keelt on siltidel ja mujal avalikes kohtades kasutatud. Rohkem infot saab konkursi kohta alates novembrist instituudi veebilehelt www.wi.ee.
Laupäeval, 30. oktoobril saavad huvilised alates kella 6st hommikul startida 100 km käimise võistlusel „Haanja jala 100″.
Võistlus läheb lahti Haanja suusakeskuses. Distants on 100 km, aga tegelikult läbib iga osaleja nii palju, kui suudab. Ametlik start on kell 6 hommikul. Hiljem saab startida igal täistunnil. Viimane võimalus rajale minna on kell 12 keskpäeval.
Võistlust peetakse Haanja suusaradade 6,25 km pikkusel ringil. 100 km läbimiseks on vaja käia 16 ringi. Pääs viimasele ringile suletakse kell 21, finiš suletakse kell 22 ehk siis 100 km võistluse kontrollaeg on 16 tundi.
Kõigil vähemalt neli ringi (25 km) läbinutel fikseeritakse aeg ja koht lõpuprotokollis. „Haanja jala 100″ katkestajaid ei ole ja kehtib põhimõte: käi-jookse, palju jõuad. Võistluse parimad on 100 km või enim ringe kiireimini läbinud osalejad.
Esimeses kolmes stardis (kell 6, 7 ja 8 ) startijatel fikseeritakse maratoni (42,195 km) vaheaeg.
Võistlusklasse on kolm: alla 100kilosed mehed, üle 100kilosed mehed ja naised. Kaalumine toimub enne võistlust stardimaterjalide väljastamisel. Osa võivad võtta kõik korralikult treenitud inimesed, kes stardihetkeks on saanud täisealiseks (sünniaeg 30.10.1992 ja varem). Edasiliikumist soodustavate abivahenditena on võimalik kasutada käimis- või suusakeppe, kõik muud abivahendid on keelatud.
Homme varahommikul algab Võru- ja Setumaa piiril kuulus Lindora laat, kuhu tulevad kokku kõikvõimaliku kauba pakkujad kogu Eestist. Laat on eripärane selle poolest, et toimub alati 28. oktoobril ja ajalooliselt pole keegi seda kunagi korraldanud.
Et tänapäeval on laadale tung niivõrd suur, on võtnud laada ohjamise oma õlule Vastseliina Piiskopilinnuse SA, MTÜ Vastseliina Teisipäevaklubi, Vastseliina vallavalitsus, Vastseliina rahvamaja, Meremäe vald, Orava vald ja kaitseliidu Rõuge-Vastseliina üksikkompanii.
Käsitööga, loomadega, kodulindudega ning talukaubaga ja talus valmistatud toiduga kauplejad on maksust vabastatud. Müüjate paigutamine toimub saabumise järjekorras, kohtade arv on piiratud. Korraldajad jätavad endale õiguse paigutada kauplejad vastavalt kaubagruppidele.
Õige laadaline võtab kaasa hea tuju, paneb end ilmastikule vastavalt riidesse ja on hommikul vähemalt kell 8 kohal, siis on vähem probleeme auto parkimisega. Hilisemad kohale jõudjad peavad arvestama sellega, et laadapaigani jõudmiseks tuleb maha kõndida mitu kilomeetrit. Laadal tasub osta heategevusloteriid, mille tulu läheb Vastseliina valla vähekindlustatud peredele jõulupakkide ostmiseks.
Programm:
7.00 – 14.00 Kauplemine
9.00 – 9.30 Orava valla rahvatantsijad
10.00 – 10.20 Loosi Nalanaase huumoriprogrammiga
10.30 – 11.00 Hõpehelme ja Meremäe mehed
11.00 – 11.30 Esinevad tantsutrupp Helles rahvatantsudega ja showtantsutrupp Muhedad mustlas- tantsudega, Palupera vallast
Lisainfo: tel 509 6301, e-post: linnus@vastseliina.ee
9. novembril kell 13-15 peetakse Lõuna regionaalse maanteeameti Võru esinduse saalis Võrus Jüri tn 18 (sissepääs hoovist) ümarlaud, mille eesmärk on teavitada võimalikke koostöögruppe oma tegevustest, koostööst ning kodanikualgatuse toetamise võimalustest ja leida aktiivseid inimesi (MTÜd, seltsingud, ühendused jne), kes hakkaksid oma kogukonnas erinevaid ohutusalaseid tegevusi ellu viima.
Ümarlaua sihtgrupp on huvilised alates noortest kuni eakateni.
Päevakava:
12:30 – 13:00 registreerimine, kohv,tee
13:00 – 14:40 ettekanded (ettekanne ja küsimustele vastamine)
Päästeamet – Maarika Loodus
Politsei- ja Piirivalveamet Tauno Klaar ja Tõnis Räim
Lõuna Regionaalne Maanteeamet – Triinu Õispuu
G4S – Natalia Mikson
14:40 – 15:00 Mõttevahetus
Huvilistel palutakse registreerida end ümarlauale 5.novembriks e-posti aadressil triinu.oispuu@mnt.ee
Laupäeval, 23. oktoobril Haanja rahvamajja kogunenud 12 noort tulid noortevolikogu käivitamisüritusele erinevate ootuste ja mõtetega. Mis on noortevolikogu? Kas ja kuidas see üldse kohalikku elu mõjutada saab? Kas see on lihtsalt volikogu käepikendus või reaalselt iseotsustav ja lisaväärtust loov kogu? Kas meie noortena oleme üldse küpsed ja piisavalt teadlikud aktiivseks kaasarääkimiseks?
Haanja vald Võrumaal
Need ja mitmed teised küsimused olid kohale tulnud noorte mõtetes ja said ka päeva jooksul vastused. Kohal olid esindajad Ruusmäe ja Haanja noorteklubidest, samuti Haanja-Ruusmäe põhikooli õpilasesindusest. Lisaks mitu vallas veel organiseerumata, kuid suurte varasemate osaluskogus tegutsemise kogemusega noort.
Päeva moderaatori, Haanja vallavolikogu liikme ja mitme noorte osaluskogu eestvedajana tegutsenud Keit Fomotškini juhtimisel tutvuti noorte osaluse temaatikaga, käsitleti noortevolikogu võimalusi kohalikus elus kaasarääkimisel, leiti koos Haanja valla noortevolikogu moodustamiseks sobiv mudel, viidi läbi ajurünnak noortevolikogu eesmärkide sõnastamiseks ning lepiti kokku edasistes sammudes.
Nelja ja poole tunni jooksul toimunud sisukas mõttetegevus päädis kohal olnute veendumusega, et Haanjamaale on noortevolikogu kohe kindlasti tarvis. Ja mitte ainult noortele endile. Noorte aktiivne kaasatus vallaelu kujundamisel ei mõjuta ju mitte ainult noori, vaid kõiki vallas elavaid elanikke ning seega laiemalt kogu valla käekäiku.
Noorte hääl on tarvis kuuldavaks teha ja loodav Haanja valla noortevolikogu saab seda kõige paremini teha. On ju vallavolikogul noortevolikogu olemasolul kohustus teha noortevolikoguga koostööd noorsootöö kavandamisel, teostamisel ja hindamisel. Kohustuse alla kuulub näiteks noorsootöö arengukava või valla arengukava kinnitamise eelselt noortevolikoguga konsulteerimine, noorsootöö valdkonna eelarve kinnitamine vallaeelarve ühe osana, noorsootöösse investeeringute tegemise üle otsustamine (uute rajatiste (mänguväljak jm) rajamine jne), noorteprojektide ja noorteühingute valla eelarvest toetamise korra kinnitamise eelne konsulteerimine jne. Pealegi on noortel juba olemas ka otsene esindaja volikogus. Samuti kaks esindajat valla haridus- ja kultuurikomisjonis. Aktiivselt ja targalt tegutsedes on võimalik noorte esindatust valla kõrgemal otsustustasandil juba järgmistel kohalikel valimistel suurendada.
Uuesti saadakse Haanja rahvamajas kokku juba 7. novembril kell 11, et vormistada noortevolikogu põhiri (st noortevolikogu valimise kord, tegutsemise alused ja toetamise kord) ja leppida kokku edasine tegevuskava. Kui kõik hästi läheb võime juba sel aastal kuulda uudist Haanja valla noortevolikogu ametlikust loomisest. Hoidkem noortele selle eesmärgi täitmiseks pöialt. Haanjamaale on aktiivselt kaasamõtlevat ja -rääkivat noorte esinduskogu väga tarvis!
Heiferi projekt jagab soovijatele taas loomi: lambaid, kitsi ja lehmi, soovi korral vasikaid ning peagi ka lihaveiseid. Kuigi projekt on mõeldud Võru-, Põlva- ja Valgamaa jaoks, võib jätkuda tasuta loomi ka ülejäänud Eesti elanikele.
Foto: Urve Loit
Praegu jagatavad loomad on Heiferi projekti käigus saadud esimeste loomade järeltulijad. Heiferi nõue on nimelt selline, et tasuta looma saanud pere peab järgmisele perele edasi andma looma emase täiskasvanud järeltulija. Heifer jagabki peamiselt emaseid loomi, harvemal juhul isaseid tõuhoidjaid.
„Kui kellelgi on lambakari juba olemas, aga tahab tõujäära saada, siis see on võimalik, kuid pärast tuleb edasi anda emane loom,“ ütles Võrumaa Heiferi projektijuht Aigar Piho Võrumaa taluliidust. Ta lisas, et sihtgrupp on siiski need majapidamised, kus siiani pole loomi olnud. Suure karjaga talunike jaoks pole projekt mõeldud.
Piho julgustab inimesi omale loomi võtma, eelneva kogemuse puudumist ei maksa karta. Senise kogemuse põhjal võib ta öelda, et esmakordsete loomapidajate loomad on tervemad kui kogenute omad. Kui aga pere mõne aja pärast leiab, et pole siiski võimeline looma pidama, on see võimalik tagasi anda ja projektijuht otsib loomale uue pere.
Baltikumis läheb projektidel hästi
Aeg-ajalt käiakse Heiferi peakorterist USAst ka kontrolli teostamas. Teadusasutustest palgatud sõltumatud eksperdid on Eestis käinud üle vaatamas, kas paberimajandus on korras ning kuidas loomad peredes elavad. Eestit on väisanud ka USA kodanikud, kes Heiferile raha on annetanud.
Kolmapäeval 27. oktoobril algusega kell 16 toimub Sänna Kultuurimõisas kangastelgede õpituba.
Sel korral kavas: kanga lõpetamine ning uue kanga ülesvedu. Võimalus käärida kangalõime. Õpituba juhendab Lya Veski.
Anna teada, kui soovid osaleda: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 555 88 929
Õpituba toetab Eesti Kultuurkapital
30. oktoobril algusega kell 19 toimub vastrenoveeritud Sänna Kultuurimõisa saalis esimest korda kontsert. Esineb Mari Kalkun.
Mari Kalkun on isa poolt Võru ja ema poolt Kihnu-Pärnu juurtega laulja ja muusik, mistõttu võib tema lauludes kuulda nii metsa kui ka merd. Lood on valdavalt autorilooming, mis on inspiratsiooni ammutanud loodusest ja eesti luulest, rahvalauludest.
Sännast mitte kaugel asuvast Haki külast pärit Mari kasutab muusika loomisel erinevaid instrumente nagu kandled, akordion, kitarr, klaver. Oluline koht on ka improvisatsioonil ja spontaansetel helidel.
Laulude tekstid pärinevad erinevatelt eesti luuletajatelt nii kaasajast (Riina Trumm, Andreas Kalkun) kui ka kaugemast minevikust (Enn Tuuling, Paul Haavaoks, Marie Heiberg, Rihhard Iher).
Lisaks Eestile on kontserdid Marit viinud Armeeniasse, Soome, Jaapanisse, Ungarisse, Prantsusmaale, Inglismaale.
Sänna kontserdil kostuvad kaasmuusikute-sõprade toel lood äsja ilmunud albumilt “Vihmakõnõ” ja esimeselt autoriplaadilt “Üü tulõk”.
Mari Kalkun – 7keelne kannel, 12keelne kannel, kitarr, akordion
Triin Norman – laul, klaver
Silver Sepp – klarnet, käsitrumm, kilinad-kolinad
Karoliina Kreintaal – viiul, laul
Siim Soop – kontrabass
Andres Vago – helimeister
Aasta alguses külmutas kultuuriministeerium Vana Võrumaa kultuuriprogrammi 2010. a eelarvest 10%, mistõttu kevadel sai programmi nõukogu jagada erinevate võru keelt ja kultuuri toetavate ettevõtmiste vahel vaid 1,35 miljonit krooni eelarves ette nähtud 1,5 miljoni asemel. Siis pälvis toetuse 23 erinevat taotlust alates Põlvas peetud võrukeelse Uma Pido korraldamise ja omakeelse Uma Lehe väljaandmise toetamisest kuni Mari Kalkuni uue plaadi tegemise ja võrukeelse lastehoiu algatuse Keelepesa toetamiseni. Kahjuks jäi hulk taotlusi raha vähesuse tõttu toetamata või osutus toetatuks vaid osaliselt.
Nüüd on ka ülejäänud programmi raha lõpuks lahti sulatatud ja nõukogul seisab novembris ees kohustus otstarbekalt jaotada veel 150 000 krooni headele ettevõtmistele Vana Võrumaa kultuuri hüvanguks.
30.oktoobril kell 15.00-17.00 Päevapööramise mäe Pudruplatsil vestlusring ajalehe KESKUS peatoimetaja ja luuletaja Juku-Kalle Raidiga teemal “Võõrad ja omad keeles ning kultuuris” Lõke , kuum jook – toimub iga ilmaga. Samas kell 13.00-15.00 Päevapööramise mäe talgud – lõkkepuude varumine ja matkaraja korrastamine.
Muusika: Erki Meister
Tekstid: Anne Vabarna ja Paolopriit Voolaine
Esitavad: Kammerorkester, neli tenorsolisti, Kalevi Kammerkoor
Dirigent: Hirvo Surva
Teose aluseks on seto rahvaluuletekstid rüütatuna tänapäevasesse helikeelde. Kasutatakse ka seto rahvaviise. Sümfoonia esitab kammerorkester, mille koosseisu on lisatud rahvamuusika instrumente, laulavad neli tenorit ja segakoor.
„Peko“ on umbes tunni aja pikkune neljaosaline sümfooniline teos. Loogiliselt jätkab ta oratooriumis „Peko Esä” alustatud liini, ehk siis Seto mehe elukäigu kujutamist. Erinevuseks on see, et seekord ei keskenduta vaid mehele, vaid pigem mehe-naise suhtele. Värsid seto rahvaluulest sobivad teosesse ideaalselt.
Erinevalt „Peko Esäst“ on „Peko“ kirjutatud naturaalpillidele. Kasutusel on traditsioonilised sümfooniaorkestri pillid ja lisaks seto rahvamuusika instrumendid.
Teose esiettekanded toimuvad novembri lõpus: 26. novembril kell 19.00 Värska Kultuurikeskuses
27. novembril kell 19.00 Tartu Ülikooli aulas
28. novembril kell 19.00 Tallinna Lauluväljaku Klaassaalis
Sümfoonia salvestatakse CD-plaadi jaoks.
Piletid saadaval Piletilevis ning tund enne algust kohapeal.
Maaelanikele tegevusi pakkuvad ja nõustavad külaliikumise Kodukant maakondlikud ühendused otsivad uusi sihte, sest kõrvale on tekkinud teisi maarahva tegevusi toetavaid organisatsioone.
Maakondades on arenguagentuur, ettevõtluse arendamise sihtasutus ja Leader.
“Kodukant peab konkreetsele tegevusele keskenduma, muidu kaotab ta oma eesmärgi. Kuna teised nagu Leader jagavad raha, on nad meist paremas seisus. Kodukant raha ei jaga,” rääkis selle nädala Kodukant Võrumaa juhatuse laiendatud koosolekul Marek Mekk (fotol), kes on üleriigilise Kodukandi juhatuse liige.
Ta lisas, et Kodukandi roll peab olema selgelt piiritletud, et inimestel oleks arusaadav, millega kohapealne Kodukant konkreetselt tegeleb. Praegu jääb inimestele tihti mulje, et kõik ülalnimetatud organisatsioonid dubleerivad üksteist.
Kodukant Võrumaa juhatuse liige Marika Parv ütles, et nemad on siiani külaseltse nõustanud, korraldanud erinevaid teabepäevi, koolitusi ja õppereise ning tähistanud maanaiste päeva.
Arutelul märgiti, et veelgi enam tuleb noori külaellu kaasata, et nad saaksid tegijatelt õppida ning säiliks järjepidevus.
“Kodukant peab olema see, kes teavitab valitsust külades tehtavast,” lisas Parv.
Kuna Võrumaal ei selgunud veel, millele tulevikus keskenduda, kohtutakse peagi taas.
Marek Mekk märkis, et selle kuuga peaksid tulevikku vaatavad arutelud maakondades lõppema.
“2015 aastal peab külaliikumine Kodukant olema riigile arvestatav partner külaelu teemadel. Ideaalis võiks ta selleks ajaks olla maaelu ministeerium,” vaatas Mekk tulevikku.
MTÜ Näputüüselts ja Võrumaa Muuseum kutsuvad kõiki huvilisi osalema 24. novembrist -31. detsembrini toimuval jõulunäitusel „Igal hingel oma ingel“.
Teemakohaseid töid oodatakse 15.-19. novembrini Võrumaa muuseumis. Kontaktisik Tiia Haug tiia.haug@mail.ee tel 5254962.
Seoses näitusega toimuvad kolmel advendi-eelsel reedel 26.11, 3.12 ja 10.12 Võrumaa muuseumis kell 12-16 töötoad, kus saab õppida ja õpetada jõulukingituste ja -kaunistuste valmistamist. Oodatud on kõik, kellel on midagi õpetada, selleks palutakse ennast kirja panna 15. novembrini e-postiga sepamari@gmail.com või telefonil 51928199.
Õppima on oodatud kõik ja selleks ei ole vaja kirja panna.
22. detsembril on näitusel müügipäev. Kõik näitusele toodud tööd peaksid olema varustatud väikese nimesildiga ja müügisoovi korral juurde lisatud ka hind.
Foto: anutaul.comMulgimaalt pärit muusik-laulja Anu Taul on pärast nelja aasta pikkust vaheaega alustanud tööd kolmanda, autoriloomingut sisaldava albumi kokkupanekuks.
“Minu uus plaat on inspireeritud sügis-talvisest meeleolust,” ütles Taul. Sellest meeleolust tingitult on Taulil kindel soov oma plaat just jõuludeks välja anda. “Kuna tänavuste jõuludeni on jäänud vähe aega, jõuab minu uus plaat avalikkuse ette alles 2011. aasta jõuludeks,” märkis muusik.
Täna läks Anu esimest korda stuudiosse, et ühes vabakutselise muusiku, kitarriõpetaja ja helilooja Andre Maakeriga olemasolev materjal üle vaadata.
Haanja valla uus kultuurijuht Ivi Rausi. Allikas: Internet
Tänä õhtul algusega kell 20.00 on Haanja rahvamajas hooaja avapidu. Pidu algab Haanja valla uue kultuuritöö juhi Ivi Rausi muusikalise tervitusega ja tere-ütlemisega vallarahvale.
Ivi Rausi on Kohtla-Järvelt pärit lauljatar. Ta on ansambli Picante solist ja Rocca al Mare Kooli endine kaunite kunstide õppetooli juhataja. Tänaseks Tallinna elust küllastunud Ivi on otsustanud oma elukaaslase Taistoga rajada uue elu Haanjamaale. Miks just Haanjamaale? Selle peale vastas ta, et miks ka mitte? Aga tegelik põhjus peitub pigem sisemises äratundmises, sest Haanjamaa on veel üks väheseid kohti Eestimaal, kuhu pole jõudnud areng kõige halvemas mõttes. Siin on alles see miski, mis hinge ja vaimu toidab.
Haanja rahvamaja peol mängib tantsuks kohalik menubänd “Säde”.
Täna, 22. oktoobril kell 14.30 avatakse Haanja vallas Rogosi mõisas laste mänguväljak. Kõik väikesed ja suured huvilised oodatud avama ja koos mängima.
Homme, 23. oktoobril algab Viitina mõisas uus muusikasari “Aafrika rütmid”. Esimene musta mandri muusikuid tutvustav kontsert toob kuulajateni Senegali päritolu Ndioba Gueye, kes on koostööd teinud mitmete Euroopa ja Aafrika artistide ja bändidega, aga ka Villu Veski ja Tanel Rubeniga.
Ndioba loomingus segunevad musta mandri rütmid jazzi, salsa, funki, reggae, hip-hopi, maailma- ja popmuusikaga. “Muusika on universaalne keel, mis toob kokku rikkad ja vaesed, mustad ja valged, noored ja vanad,” rääkis Ndioba, kelle lood kõlavad wolofi ehk kongo-nigeri, inglise, prantsuse kui soome keeles. Viitina kontserdil mängib Ndioba kitarri,
basskitarri ja kongasid ning laulab.
Võrumaal astub Ndioba üles esmakordselt, Lõuna-Eesti kaunitest paikadest on Ndioba külastanud vaid Tartut.
Kontsert algusega kell 16.00 toimub 23. oktoobril Viitina mõisas.
Antsla valla delegatsioon külastas möödunud nädalavahetusel Lätis Vidzemēs asuvat Ikšķile valda, kus kirjutati alla ka kahe omavalitsuse ametlik sõprusleping. Ikšķile vallas on umbes 8760 elanikku, Antsla vallas 3900.
Vana Võromaa kõgõ suurõmb tatrigukasvataja Lõivu Ain. Foto: umaleht.eeVinnemaalt tull’ tatrigu-paanika meile kah: mõnõ ao iist olli poodi tatrigust tühä. Tatrik (päämidselt Ukraina uma) jõudsõ puuti tagasi, a tuu iist küsütäs no poolõ kallimbat hinda, 40 krooni ümbre. A tatrik kasus jo meil kah: uursõ, midä vana Võromaa tatrigukasvataja tuuga tegevä.
Poodist saa osta Zerna ökotalo tatrikku, kilo mass 50 krooni ümbre. Väikumba kasvataja möövä tatrikku käest-kätte 20–25 kroonidsõ kilohinnaga. «Ku väikut partiid puuti nakkat andma, sis ega nä kah pall’u rohkõmb massa taha-i,» ütel’ Harju Heino, kiä kasvatas mahhet tatrikku Rõugõ vallan Sadramõtsa külän Jakobi talon ja müü tuud Tarto liinan. Seo sügüse sai tä 1,5 ha päält kokko paar tonni tatrikku.
Tõnõ sääne müüjä om Ojala Uuno, kiä kasvat’ Pärlijõõ külän Mäeotsa talon mahhet tatrikku 1,27 hektäri pääl ja sai saaki tonnijago. Mehe omma tutva ja käävä üten Kütiorgo vana veskimehe Zupsmanni Ale mano tatrigust suurmit tegemä.
Veskin jahvatõdu tatrigusuurma omma Harju Heino jutu perrä õigõmba maiguga: tatrigul lõigatas kuur maaha, mitte ei kõrvõtõda kuuma viiga, nigu tüüstüisin.
Mahhet kodomaist tatrikku ostva puhta ja inemise jaos kasuligu söögi hindaja. Et noid inemiisi om mugu inämb, sis või mahhe tatriguga Eestin ka suurõmbat ärri tetä. Õkvalt sääne mõtõ om pään vana Võromaa kõgõ suurõmbal tatrigukasvatajal Lõivu Ainil. Tuuperäst külvegi tä uman Esite talon Tsolgo küle all keväjä maaha 30,59 hektärri tatrikku.
Saaki sai Lõiv kokko 42 tonni. Tatrik sais ilosahe aidan ja uut, nikani ku peremiis hindäle tatrigukuurmismassina saa osta. «Taha säänest massinat, miä jätt kruuba perrä,» selet’ Lõivu Ain. «Kae viil, kas osta massina Vinne- vai Saksamaalt, olõnõs tuust, kumma maa massin tege mi rahva meelest parõmba maiguga kruupa.» Loe edasi: Tatrik uma maa päält
Eile õhtul avati Mari Kalkuni ja tema sõprade kontserdiga Sänna kultuurimõisa taas kenasti korda tehtud saal. 
