Võru keelest ja meelest huvitatutel on sellest nädalast oma veebikodu aadressil umakiil.eu. Muu hulgas pakub lehekülg võimalust oma võru keele oskust parandada.
Kodulehe „Üts rahvas – kats kiilt” on loonud Raivo Kelp, kes on ka õpilastele mõeldud viktoriini „Ütski tark ei sata taivast” veebiversiooni autor ja Võru tunnuslause „Üts ummamuudu liin” väljamõtleja.
Võru keele kaugõppeprogrammi loomise mõte tekkiski tal veebiviktoriini tulemustega tutvudes: selgus, et vana Võrumaa õpilaste hulgas on omajagu neid, kes mõistavad võru keelt, aga nende õigekiri vajab kohendamist.
Sellest kasvas välja suurem – veebivärava mõte. Leheküljelt „Üts rahvas – kats kiilt” leiabki peale võru keele kaugõppeprogrammi kirjutisi võru keele ja vana Võrumaa kohta, linke võrukeelsete materjalide ja info juurde jne.
Keeleõppeprogrammist on praeguseks valmis viis peatükki, nii et õppematerjali jagub huvilistele juunini.
Kodulehe käivitaja Raivo Kelp loodab, et veebivärav „Üts rahvas – kats kiilt” meelitab võrokesi sagedasti sisse astuma ning aitab neil arendada oma keelt ja eneseteadvust.
Oktoobris alustanud Uue-Antsla käsitööring on tänaseks jõudnud koos käia juba kolm korda Rahvamajja kogunetakse käsitööd tegema igal kolmapäeval kella 18-20ni.
Esimesel kokkusaamisel 5. oktoobril istus koos neli käsitööhuvilist. Peeti plaane, mida, millal ja kuidas tegema hakatakse. Esimeseks näputööks meisterdati vahtralehtedest roose, järgmisel korral juba prooviti kaaruspaela tegemist. Viimasel korral oli seltskond juba tükk maad suurem. Koos katsetati paela punumist.
Järgmised kokkusaamised:
3. novembril meisterdatakse süüteroose (kaasa võtta paar pabermassist munakarpi ja küünlajäägid või mõni küünal).
10. novembril tehakse lauakaunistusi (salvrätihoidjaid jm).
17. novembril meisterdatakse päkapikke.
24. novembril kaunistatakse küünlaid.
Täpsem info materjalitasu või kaasavõetavate materjalide kohta on Uue-Antsla ja Uhtjärve külade kodulehel 2kyla.blogspot.com. Alati võib kaasas olla ka mõni parasjagu pooleli olev näputöö ning kui on tekkinud mingi käsitööalane küsimus, siis ühiselt leitakse sellele lahendus. Käsitööringis pole vanusepiirangut – kõik on oodatud.
Urvaste vald kuulutab koostöös vallarahvaga tänavu taas välja Urvaste valla aasta isa 2010. Kodanike arvamusi, ettepanekuid ja seekord ka põhjendusi aasta isa kandidaatide kohta oodatakse kuni 8. novembrini valla raamatukogudes, Kuldre koolis, Urvaste vallamajas ja Uue-Antsla rahvamajas olevatesse ümbrikutesse.
Isadepäevale pühendatud pidulik kontsert-aktus toimub reedel, 12. novembril kell 17 Kuldre kooli aulas.
Senised Urvaste valla aasta isad:
2004 Kalle Haller
2005 Are Kirsbaum
2006 Maido Uibopuu
2007: Margus Klaar
2008: Eeri Proškin
2009 Rainer Kaseväli
Hääpoolse pildi pääl mõnõ muu võrokeelidse as’a Võro instituut kuulutas vällä pildivõistlusõ «Uma kiil pildi pääl». Võistlusõlõ oodõtas pilte as’ost, mink pääl om pruugit võro kiilt. Pildistämises passis egä asi, kon om võro kiilt nätä: sildi, juhatusõ (viida), kleepsu, T-hammõ ja nii edesi. Võistluspilt piät näütämä võro kiilt kiräligun pruukmisõn. Pilt piät kõnõlõma hindä iist, a oodõtas ka pildiallkirja vai ku vaia, veidü pikembät seletüst pildi kottalõ. Saata või ka pilte, kon pääl om nätä seto, mulgi ja tarto kiilt, (eski läti vai vinne kiilt, ku pilt om tettü Võromaal). Pildistämise matõrjaali või võistlusõ aigu ka esi mano tetä, näütüses meisterdä vahtsõnõ võrokiilne silt ja tetä tuust pilt. Üts pildistaja või saata mitu pilti, a egä as’a kottalõ piät olõma õnnõ üts pilt. Pildi võiva olla nii vahtsõ ku ka varrampa tettü. Ku saadat pildi, kirotagõ mano pildi autori nimi, telefoninummõr, e-posti aadrõss, pildi tegemise aig ja pildi seletüs.
Pilte oodõtas aadrõssi kaile@wi.werro.ee pääle. Pildi pandas kõigilõ kaemisõs Internetti http://nagi.ee/photos/ebe-kai/sets/290325/ pääle. Konkurss lätt käümä võro keele nädälil (1.–7. 11. 2010), pilte oodõtas vabariigi aastapääväni.
Kalamiihil om õigus, et ku ilm kehväs käänd, sis nakkas kala võtma: Navi külä kalamiis Otsa Kallõv, tõõsõ nimega Muakogõr tõmmas’ kats nädälit tagasi kodotalo alt Põrmu järvest vällä uma elo kõgõ suurõmba havvõ: 7,61kilodsõ puragu.
Otsa Kallõv sai Põrmu järvest elo kõgõ suurõmba havvo. Foto: eräkogo«Mineväaasta sai säält kah sama kotussõ päält inne ijä tulõkit kats kolmõpoolõkilost,» selet’ kalamiis elo kala saamist suurõ ähinäga. «Sääl om järve kõgõ süvämb kotus, 3,3–3,4 miitret, suvõl mõõtsõmi kajaloodiga. Vissi üts tossin kõrda ja häste pikk viskaminõ tull’ allatuult. Sai mõnõ miitre kerri ja oll’gi otsan. Õkva tundsõ, et tuu om elo kala! Olli purdõ pääl ja haug tahtsõ purdõ tokkõ ala tõmmada hinnäst – kavval kah, vana kala! A ma vidi tä kavvõmbalõ viirde, üts kümme minotit jandsi timäga. Ma ei olõ nii kavva võidõlnu ütegi «rüüvliga»! Pandsõ näpu lõpussõ taadõ ja tõmbsi är maa pääle: väega napilt – kolmõ haroga konks oll’ suunukan! 98 senti pikk ja 7,61 killo.»
Kallõv kõnõl’ viil tuust, kuis tä suurõ kala peräst tsipakõsõ häppü jäi: « Oll’ vanaesä 110. sünnüaastapäiv ja tädi tull’ Tal’nast küllä, läts’ imä ja velega Vahtsõliina kalmuaida. Ütli tädile, et ku saa havvõ, anna sullõ. Tädimiis taht väega värskit kalla. A rekordhaugõ saa es jo är anda. Käkse tuu sanna är ja tädile es näütägi!» Kallõv puhast’ kala õkva tuusama õdak är. «Õdagu küdsi edimädse pannitävve, hummogu kats pannitäüt muna ja piimäga, pipõrd ja suula parasjago. Õdagu viil neli pannitäüt: säidse suurt pannitäüt sai kokko!» jutust’ tä. «Võrol Tarto uulidsa kalapoodin om havvõkilo 60 kruuni, Rimin ja Selverin 65.70, sääne haug olõs masnu 450 kruuni. Nii et iks suur abi rassõl aol, mitmõs pääväs süvvä!»
Eelmäne rekord oll’ Otsa Kalõvil peri aastast 2001 – 6,6 killo. «Õnnõ piät iks kah olõma, tuust ei avida, et kõva kalamiis olõt,» selet’ tä tähtsäle. «Näütüses Korþetsi Vladislavi rekordhaug om alla viie kilo. A Tilsi mehe saiva seo suvi Vahtsõ-Kuustõst Eesti 50 aasta rekord-karpkala – 18,5 killo.» Rekord-kallo om mi kandist viil vällä tõmmatu: nätäl inne Muakogrõ rekordkalla sai Võrtsjärve limnoloogiakeskusõ tiidjämiis Krause Teet Põlva järvest ligi 11kilodsõ havvõ (tuu oll’ külh võrguga), lehekuun tõmmas’ Maadi Arvo Erästvere järvest 11kilolidsõ havvõ, Nikolai Šaduro sai piimäkuun Vagulast 9kilodsõ puragu.
Otsa Kallõv om kokko rehkendänü, et om elo joosul Põrmu järvest kokko paar tuhat haugõ saanu, pluss muialt. «Külämehe kõnõlõsõ kõik aig, et kulõ, taa järv om sul ammu tühäs püvvet! A mõtlõ, ku havvõl om 200 tuhat mar’aterrä ja üteldäs, et üts protsõnt jääs elämä, tuu tege 2000 haugõ! Ku järven kümme haugõ kudõ, sis tulõ näid joba 20 000!» rehkendi tä.
Sel neljapäeval, 4. novembril toimub Võrumaal Väimelas konverents “Ise teemegi ära?”, kus räägitakse teemadel, mis puudutavad ajakirjandust ja selle ise paremaks tegemist ning teenuste delegeerimist omavalitsuste ja kodanikeühenduste vahel.
Teiste seas astuvad oma mõtetega üles ajakirjaniikud Rein Sikk, Igor Taro ja Sulev Valner, samuti mitmed mittetulundussektori ja omavalitsuse esindajad. Avasõnad ütleb Võru maavanem Andres Kõiv.
Rein Sikk on oma ettekande tutvustuseks öelnud: “See, milline on ajakirjanduse kvaliteet, ei sõltu mitte niivõrd ajakirjanikest kui lugejatest, vaatajatest, sest nemad annavad tellimuse. Klient on ju kuningas. Muuseas, millal te viimati “Võsareporterit” vaatasite?”
Hendrik Noor Sänna Kultuurimõisast räägib Meediast kui ettearvamatust naisjumalusest, kellele meeldivad erakordsed lood ja teod ning naturaalne ehk mitteteadlik mainekujundus.
Teemaplokide lõpus toimuvad rühmatööd, et kõik soovijad saaksid oma arvamust avaldada.
Konverentsi korraldavad Võrumaa Arenguagentuur ja MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts, toetab KÜSK.
Registreerida saab teisipäeva õhtuni aadressil ene@vaa.ee. Vaata konverentsi päevakava siit. Konverents on tasuta.
Võru linn alustab aasta lõpuni kestvat linnaelanikuks registreerimise kampaaniat.
Statistika näitab, et Võru linna elanike arv langeb pidevalt. Tõestamaks, et Võru on arenev linn, kutsub linnavalitsus alanud kampaania raames inimesi end linnaelanikuks
registreerima.
Kampaania käigus oodatakse eelkõige registreerima neid, kes reaalselt Võrus elavad, ent pole veel linnaelanikuks registreerinud.
“Loomulikult ootame tagasi koju ka siin sündinud ja üles kasvanud noori, kes otsivad oma perele elukohaks sobivat paika. Samuti kutsume Võrru uusi aktiivseid inimesi, kes annaksid ka oma panuse meie linna arenguks,” sõnas linnapea Ülo Tulik.
Linnapea lisas, et järjepidev linnaelanike arvu suurenemine tähendab linna jaoks ilusamaid ja positiivsemaid väljavaateid tulevikuks.
“Rohkem elanikke tähendab paremat rahalist võimekust, st paremat elukorraldust ja elukeskkonda,” kommenteeris Tulik.
Elanike registri andmetel on Võru linn oma 13 919 elanikuga Eesti linnade seas 11. kohal, olles 855 elanikuga Kuressaarest taga.
“Veel kümme aastat tagasi elas Võrus 14 905 elanikku ning tean, et Võrru mahub veel väga palju tublisid ja rõõmsaid inimesi. Miks ei võiks Võru linn olla tulevikus linnade
elanike arvult 10. koha omanik?!” arutles linnapea.
Registreerimise motiveerimiseks on linnavalitsus välja pannud auhinna: üks õnnelik võidab kinkekaardi kas hambaraviteenustega PMA kliinikult, optikateenuseid Pro Optikast või reisipaketi firmalt Novatours. Kinkekaardi väärtus on 15 646 krooni ehk 1000 eurot. Nende kolme variandi seast saab võitja valida just endale meelepärase. Õnnelik inimene loositakse avalikult välja 23. jaanuaril 2011 Võru spordikeskuses toimuval Valio Võru Võrkpalliklubi kodumängul.
Kui elad Võrus, aga pole Võru linna oma elukohaks vormistanud, siis tule nüüd ja registreeri ennast linna elanikuks! Lisainfo registreerimise ja kampaania kohta: www.voru.ee.
3. novembril kell 12 kohtuvad Võrumaa keskraamatukogu konverentsisaalis lugejatega eesti kirjanikud Peeter Helme, Ivar Sild, Mihkel Kaevats ja Mathura.
Pühapäeval, 7. novembril kell 15.30 korraldab Urvaste Külade Selts Urvaste koguduse pastoraadis videvikupidamise.
Räägitakse kalmistuhaljastusest, süüakse maa sees küpsetatud lammast. Kalmistukultuuri uurija Maire Sala kõneleb teemal „Siin- ja sealpoolsusest ning surmajärgsest elust“. Osalustasu.
Laupäeval, 6. novembril toimub Võrumaal Sõmerpalus vastavatud sisekrossihallis Adrenalin Arena Mini Karikasarja V ja viimane etapp, mille raames toimub ka heategevuslik minibikede showkross. Mini Karikasarja võistlussõidud algavad laupäeval kell 12, showkrossi algusajaks on planeeritud orienteeruvalt kell 17.00.
Showkross on mees-mehe vastu võistlus, kus osalevad tuntud krossimehed, kes tavaliselt minidega ei sõida. Tulekuks on nõusoleku andnud Tanel ja Aigar Leok, Juss Laansoo, Toomas Triisa, Priit Rätsep, Andre Park, Henri Roosiorg, samuti vanameistrid Andres Krestinov, Valdur Kahro ning Aadu Sikk ja Soome tuntud supermotosõitjad Mauno Hermunen ja Toni Klem.
Pilet üritusele maksab 75 krooni, alla 10-aastastele on sissepääs tasuta. Kogu tulu läheb Võrumaal Varstu vallas asuva Krabi Põhikooli juures tegutseva õpilaskodu toetamiseks. Krabi Põhikool pakub õppimisvõimalust ka normintellektiga ja tavakäitumisnorme järgivatele lastele, kellel on probleeme koolikohustuse täitmisega ning just need lapsed elavad kooli õpilaskodus. Õpilaskodus on ruumi 45 lapsele, kellest enamik on poisid.
Õpilaskodu projekti algataja ja kooli direktor Ale Sprenk tõi välja sportimis- ja vaba aja vahendid, millest õpilaskodul puudus on. Vaja oleks õpilaskodul järgmisi asju: suusad koos keppidega, rulluisud koos turvavarustusega, trikirattad koos turvavarustusega, jalg-,võrk-, korvpallid, jalgpalliväravad, kelgud, jõusaali varustus. Kui kellelgi on nimetatud vahendeid koju jäänud, mida ise enam ei kasutata, kuid varustus on terve ja korralik, võib võistlust vaatama tulles kaasa võtta. Kui aga kohale tulla ei saa, võib asjade üleandmiseks võtta ühendust Marko Männiga (marko@atmracing.ee, tel: 562777 11) või Ale Sprengiga (ale@krabi.edu.ee, tel: 5219034).
Kolmapäeval, 3. novembril kell 17.30 Rõuge rahvamajas Kinobussi vahendusel uus vahva multikas “Pettson, Findus ja mälukaotus”. Filmi kestus 70 min, eestikeelset teksti loevad Tiit Sukk, Ain Jürisson jt näitlejad.
Eile õhtul avati Mari Kalkuni ja tema sõprade kontserdiga Sänna kultuurimõisa taas kenasti korda tehtud saal.
Vaatajaid oli tulnud päris palju, toole kippus istumiseks puudugi jääma. Omaaegne mõisamaja uhke saal oli veel ka nõukogude ajal kohalik seltsielu keskus, kus parematel päevadel lisaks pidudele isegi kolm korda nädalas kino oli näidatud.
Viimased aastad seisis saal mahajäetud, tühja ja koledana. Nüüd leidis Rõuge vald EASi põhirahastusel võimaluse see korda teha.
Arvestades Sänna kultuurimõisa eestvedajate aktiivsust kõiksuguste huvitavate ettevõtmiste korraldamisel läbi viimase aasta võib arvata, et ka vastremonditud ilus saal hakkab leidma tihedat ja tõhusat kasutamist.
Augusti keskpaigas läks Võrumaalt Jaaniraotu linnupargist seiklema väike India muntjak-hirv Miku, kes sattus kaks kuud hiljem Riia loomaaeda. Eksootilise muntjaki leidsid lapsed Ida-Lätist Balvist.
Praegu on Miku Riia loomaaias, seal kontrolliti põhjalikult tema tervist ja väljastati arstitõend. Nüüd on kohustatud Miku omanikud
Miku koos oma peremehe Valeri Kostiniga.
tervisekontrolli eest tasuma, oma osa nõuab ka transport. Kõik see läheb maksma ligi 5000 krooni.
Et Miku kojutoomine on Miku omanike jaoks
ületamatult kallis, kutsub kylauudis.ee pererahvast aitama. Vastasel juhul on pere sunnitud laenu võtma.
Homme, 30. oktoobril kell 18 avatakse Võrumaal Sõmerpalus Euroopa suurim sisekrossi motohall. Sõmerpalu motoklubi eestvõttel püstitatud motohall kannab nime Adrenalin Arena.
Motoklubi juhatuse liige Kaido Park ütles, et Adrenalin Arena on eelkõige motokrossi treeningkeskus, mis annab sportlastele ja harrastajatele aasta ringi head, samas taskukohased harjutus- ning võistlustingimused – võimalused, mis Põhja-Euroopa sportlastel pika talve tõttu siiani puudusid.
Hallis on nõuetekohane superkrossirada, suured tribüünid, garaažiala, puhkeruum, riietusruumid, duširuumid, saun, jõusaal, õppeklass ning näituseruum.
Motohalli avapeol näeb professionaalseid trikihüppajaid Soomest, šõukrossi Eesti, Läti ja Leedu parimate sõitjate esituses, mototraielit, tantsutüdrukuid ja Eesti ühendatud tsiklimeeste koori koos saatebändiga Propeller. Õhtu lõpetavad ansambli Terminaator kontsert ning videodisko.
Setomaa käsitöökogu kavandab tulevaks aastaks traditsioonilise setu käsitöö teemalisi koolitusi ja infopäevi, vahendab Setomaa infoportaal. Tänavus aasta märgusõnad on olnud „taluarhitektuur” ja „savi”.
Koolitused on käsitöökogu juhataja Sigre Andresoni sõnul üldse tõsiselt käsile võetud. 2009. aasta sügisel alanud taluarhitektuuri koolitusel on osalenud ligi 200 inimest. Viimane õppepäev toimus eile, 27. oktoobril Missos, teemaks puitkatused.
Suvel toimusid Viese Jaanuse korraldatud savikoolitused „Käsitsi voolitav savimaja”, „Valmistame ise savi-, sõnniku- ja lubjakrohvi” ning „Efektiivsed rakettahjud, kaminad ja ümarad lesod iseehitajatele”.
Järgmisel aastal keskendutakse Sigre Andresoni sõnul eelkõige setu rahvarõivaste valmistamisel tarvilikele tehnikatele nagu niplispits, värviline heegelpits, kangastelgedel kudumine, tikkimine ning vööd ja paelad.
Käsitöökogu saab oma tegevuseks toetust Setomaa kultuuriprogrammist ja arenguprogrammist.
Võru keele nädalat peetakse tänavu 1.–7. novembrini. Võru Instituut kutsub sel nädalal kõiki võrokesi üles oma keelt meelde tuletama ja kõnelema.
Nädala raames korraldatakse vana Võrumaa 8. ja 11. klassi õpilastele veebis võru keele ja kultuuri tundmise võistlus „Ütski tark ei sata taivast”.
Paljud ajaloolise Võrumaa koolid on selleks nädalaks ise mitmesuguseid omakeelseid ettevõtmisi kavandanud: Puiga koolis toimuvad näiteks võrukeelsete multikate hommikud, Osula koolis on kavas korraldada hea võru keele tundja võistlus jne. Lisaks on plaanis kohtumised võru kultuuri kandjatega.
Võru Instituut kuulutab võru keele nädalal välja ka fotokonkursi „Uma kiil pildi pääl”, kuhu oodatakse pilte sellest, kuidas võru keelt on siltidel ja mujal avalikes kohtades kasutatud. Rohkem infot saab konkursi kohta alates novembrist instituudi veebilehelt www.wi.ee.
Laupäeval, 30. oktoobril saavad huvilised alates kella 6st hommikul startida 100 km käimise võistlusel „Haanja jala 100″.
Võistlus läheb lahti Haanja suusakeskuses. Distants on 100 km, aga tegelikult läbib iga osaleja nii palju, kui suudab. Ametlik start on kell 6 hommikul. Hiljem saab startida igal täistunnil. Viimane võimalus rajale minna on kell 12 keskpäeval.
Võistlust peetakse Haanja suusaradade 6,25 km pikkusel ringil. 100 km läbimiseks on vaja käia 16 ringi. Pääs viimasele ringile suletakse kell 21, finiš suletakse kell 22 ehk siis 100 km võistluse kontrollaeg on 16 tundi.
Kõigil vähemalt neli ringi (25 km) läbinutel fikseeritakse aeg ja koht lõpuprotokollis. „Haanja jala 100″ katkestajaid ei ole ja kehtib põhimõte: käi-jookse, palju jõuad. Võistluse parimad on 100 km või enim ringe kiireimini läbinud osalejad.
Esimeses kolmes stardis (kell 6, 7 ja 8 ) startijatel fikseeritakse maratoni (42,195 km) vaheaeg.
Võistlusklasse on kolm: alla 100kilosed mehed, üle 100kilosed mehed ja naised. Kaalumine toimub enne võistlust stardimaterjalide väljastamisel. Osa võivad võtta kõik korralikult treenitud inimesed, kes stardihetkeks on saanud täisealiseks (sünniaeg 30.10.1992 ja varem). Edasiliikumist soodustavate abivahenditena on võimalik kasutada käimis- või suusakeppe, kõik muud abivahendid on keelatud.
Homme varahommikul algab Võru- ja Setumaa piiril kuulus Lindora laat, kuhu tulevad kokku kõikvõimaliku kauba pakkujad kogu Eestist. Laat on eripärane selle poolest, et toimub alati 28. oktoobril ja ajalooliselt pole keegi seda kunagi korraldanud.
Et tänapäeval on laadale tung niivõrd suur, on võtnud laada ohjamise oma õlule Vastseliina Piiskopilinnuse SA, MTÜ Vastseliina Teisipäevaklubi, Vastseliina vallavalitsus, Vastseliina rahvamaja, Meremäe vald, Orava vald ja kaitseliidu Rõuge-Vastseliina üksikkompanii.
Käsitööga, loomadega, kodulindudega ning talukaubaga ja talus valmistatud toiduga kauplejad on maksust vabastatud. Müüjate paigutamine toimub saabumise järjekorras, kohtade arv on piiratud. Korraldajad jätavad endale õiguse paigutada kauplejad vastavalt kaubagruppidele.
Õige laadaline võtab kaasa hea tuju, paneb end ilmastikule vastavalt riidesse ja on hommikul vähemalt kell 8 kohal, siis on vähem probleeme auto parkimisega. Hilisemad kohale jõudjad peavad arvestama sellega, et laadapaigani jõudmiseks tuleb maha kõndida mitu kilomeetrit. Laadal tasub osta heategevusloteriid, mille tulu läheb Vastseliina valla vähekindlustatud peredele jõulupakkide ostmiseks.
Programm:
7.00 – 14.00 Kauplemine
9.00 – 9.30 Orava valla rahvatantsijad
10.00 – 10.20 Loosi Nalanaase huumoriprogrammiga
10.30 – 11.00 Hõpehelme ja Meremäe mehed
11.00 – 11.30 Esinevad tantsutrupp Helles rahvatantsudega ja showtantsutrupp Muhedad mustlas- tantsudega, Palupera vallast
Lisainfo: tel 509 6301, e-post: linnus@vastseliina.ee
9. novembril kell 13-15 peetakse Lõuna regionaalse maanteeameti Võru esinduse saalis Võrus Jüri tn 18 (sissepääs hoovist) ümarlaud, mille eesmärk on teavitada võimalikke koostöögruppe oma tegevustest, koostööst ning kodanikualgatuse toetamise võimalustest ja leida aktiivseid inimesi (MTÜd, seltsingud, ühendused jne), kes hakkaksid oma kogukonnas erinevaid ohutusalaseid tegevusi ellu viima.
Ümarlaua sihtgrupp on huvilised alates noortest kuni eakateni.
Päevakava:
12:30 – 13:00 registreerimine, kohv,tee
13:00 – 14:40 ettekanded (ettekanne ja küsimustele vastamine)
Päästeamet – Maarika Loodus
Politsei- ja Piirivalveamet Tauno Klaar ja Tõnis Räim
Lõuna Regionaalne Maanteeamet – Triinu Õispuu
G4S – Natalia Mikson
14:40 – 15:00 Mõttevahetus
Huvilistel palutakse registreerida end ümarlauale 5.novembriks e-posti aadressil triinu.oispuu@mnt.ee
Laupäeval, 23. oktoobril Haanja rahvamajja kogunenud 12 noort tulid noortevolikogu käivitamisüritusele erinevate ootuste ja mõtetega. Mis on noortevolikogu? Kas ja kuidas see üldse kohalikku elu mõjutada saab? Kas see on lihtsalt volikogu käepikendus või reaalselt iseotsustav ja lisaväärtust loov kogu? Kas meie noortena oleme üldse küpsed ja piisavalt teadlikud aktiivseks kaasarääkimiseks?
Haanja vald Võrumaal
Need ja mitmed teised küsimused olid kohale tulnud noorte mõtetes ja said ka päeva jooksul vastused. Kohal olid esindajad Ruusmäe ja Haanja noorteklubidest, samuti Haanja-Ruusmäe põhikooli õpilasesindusest. Lisaks mitu vallas veel organiseerumata, kuid suurte varasemate osaluskogus tegutsemise kogemusega noort.
Päeva moderaatori, Haanja vallavolikogu liikme ja mitme noorte osaluskogu eestvedajana tegutsenud Keit Fomotškini juhtimisel tutvuti noorte osaluse temaatikaga, käsitleti noortevolikogu võimalusi kohalikus elus kaasarääkimisel, leiti koos Haanja valla noortevolikogu moodustamiseks sobiv mudel, viidi läbi ajurünnak noortevolikogu eesmärkide sõnastamiseks ning lepiti kokku edasistes sammudes.
Nelja ja poole tunni jooksul toimunud sisukas mõttetegevus päädis kohal olnute veendumusega, et Haanjamaale on noortevolikogu kohe kindlasti tarvis. Ja mitte ainult noortele endile. Noorte aktiivne kaasatus vallaelu kujundamisel ei mõjuta ju mitte ainult noori, vaid kõiki vallas elavaid elanikke ning seega laiemalt kogu valla käekäiku.
Noorte hääl on tarvis kuuldavaks teha ja loodav Haanja valla noortevolikogu saab seda kõige paremini teha. On ju vallavolikogul noortevolikogu olemasolul kohustus teha noortevolikoguga koostööd noorsootöö kavandamisel, teostamisel ja hindamisel. Kohustuse alla kuulub näiteks noorsootöö arengukava või valla arengukava kinnitamise eelselt noortevolikoguga konsulteerimine, noorsootöö valdkonna eelarve kinnitamine vallaeelarve ühe osana, noorsootöösse investeeringute tegemise üle otsustamine (uute rajatiste (mänguväljak jm) rajamine jne), noorteprojektide ja noorteühingute valla eelarvest toetamise korra kinnitamise eelne konsulteerimine jne. Pealegi on noortel juba olemas ka otsene esindaja volikogus. Samuti kaks esindajat valla haridus- ja kultuurikomisjonis. Aktiivselt ja targalt tegutsedes on võimalik noorte esindatust valla kõrgemal otsustustasandil juba järgmistel kohalikel valimistel suurendada.
Uuesti saadakse Haanja rahvamajas kokku juba 7. novembril kell 11, et vormistada noortevolikogu põhiri (st noortevolikogu valimise kord, tegutsemise alused ja toetamise kord) ja leppida kokku edasine tegevuskava. Kui kõik hästi läheb võime juba sel aastal kuulda uudist Haanja valla noortevolikogu ametlikust loomisest. Hoidkem noortele selle eesmärgi täitmiseks pöialt. Haanjamaale on aktiivselt kaasamõtlevat ja -rääkivat noorte esinduskogu väga tarvis!
Heiferi projekt jagab soovijatele taas loomi: lambaid, kitsi ja lehmi, soovi korral vasikaid ning peagi ka lihaveiseid. Kuigi projekt on mõeldud Võru-, Põlva- ja Valgamaa jaoks, võib jätkuda tasuta loomi ka ülejäänud Eesti elanikele.
Foto: Urve Loit
Praegu jagatavad loomad on Heiferi projekti käigus saadud esimeste loomade järeltulijad. Heiferi nõue on nimelt selline, et tasuta looma saanud pere peab järgmisele perele edasi andma looma emase täiskasvanud järeltulija. Heifer jagabki peamiselt emaseid loomi, harvemal juhul isaseid tõuhoidjaid.
„Kui kellelgi on lambakari juba olemas, aga tahab tõujäära saada, siis see on võimalik, kuid pärast tuleb edasi anda emane loom,“ ütles Võrumaa Heiferi projektijuht Aigar Piho Võrumaa taluliidust. Ta lisas, et sihtgrupp on siiski need majapidamised, kus siiani pole loomi olnud. Suure karjaga talunike jaoks pole projekt mõeldud.
Piho julgustab inimesi omale loomi võtma, eelneva kogemuse puudumist ei maksa karta. Senise kogemuse põhjal võib ta öelda, et esmakordsete loomapidajate loomad on tervemad kui kogenute omad. Kui aga pere mõne aja pärast leiab, et pole siiski võimeline looma pidama, on see võimalik tagasi anda ja projektijuht otsib loomale uue pere.
Baltikumis läheb projektidel hästi
Aeg-ajalt käiakse Heiferi peakorterist USAst ka kontrolli teostamas. Teadusasutustest palgatud sõltumatud eksperdid on Eestis käinud üle vaatamas, kas paberimajandus on korras ning kuidas loomad peredes elavad. Eestit on väisanud ka USA kodanikud, kes Heiferile raha on annetanud.
Kolmapäeval 27. oktoobril algusega kell 16 toimub Sänna Kultuurimõisas kangastelgede õpituba.
Sel korral kavas: kanga lõpetamine ning uue kanga ülesvedu. Võimalus käärida kangalõime. Õpituba juhendab Lya Veski.
Anna teada, kui soovid osaleda: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 555 88 929
Õpituba toetab Eesti Kultuurkapital
30. oktoobril algusega kell 19 toimub vastrenoveeritud Sänna Kultuurimõisa saalis esimest korda kontsert. Esineb Mari Kalkun.
Mari Kalkun on isa poolt Võru ja ema poolt Kihnu-Pärnu juurtega laulja ja muusik, mistõttu võib tema lauludes kuulda nii metsa kui ka merd. Lood on valdavalt autorilooming, mis on inspiratsiooni ammutanud loodusest ja eesti luulest, rahvalauludest.
Sännast mitte kaugel asuvast Haki külast pärit Mari kasutab muusika loomisel erinevaid instrumente nagu kandled, akordion, kitarr, klaver. Oluline koht on ka improvisatsioonil ja spontaansetel helidel.
Laulude tekstid pärinevad erinevatelt eesti luuletajatelt nii kaasajast (Riina Trumm, Andreas Kalkun) kui ka kaugemast minevikust (Enn Tuuling, Paul Haavaoks, Marie Heiberg, Rihhard Iher).
Lisaks Eestile on kontserdid Marit viinud Armeeniasse, Soome, Jaapanisse, Ungarisse, Prantsusmaale, Inglismaale.
Sänna kontserdil kostuvad kaasmuusikute-sõprade toel lood äsja ilmunud albumilt “Vihmakõnõ” ja esimeselt autoriplaadilt “Üü tulõk”.
Mari Kalkun – 7keelne kannel, 12keelne kannel, kitarr, akordion
Triin Norman – laul, klaver
Silver Sepp – klarnet, käsitrumm, kilinad-kolinad
Karoliina Kreintaal – viiul, laul
Siim Soop – kontrabass
Andres Vago – helimeister
Aasta alguses külmutas kultuuriministeerium Vana Võrumaa kultuuriprogrammi 2010. a eelarvest 10%, mistõttu kevadel sai programmi nõukogu jagada erinevate võru keelt ja kultuuri toetavate ettevõtmiste vahel vaid 1,35 miljonit krooni eelarves ette nähtud 1,5 miljoni asemel. Siis pälvis toetuse 23 erinevat taotlust alates Põlvas peetud võrukeelse Uma Pido korraldamise ja omakeelse Uma Lehe väljaandmise toetamisest kuni Mari Kalkuni uue plaadi tegemise ja võrukeelse lastehoiu algatuse Keelepesa toetamiseni. Kahjuks jäi hulk taotlusi raha vähesuse tõttu toetamata või osutus toetatuks vaid osaliselt.
Nüüd on ka ülejäänud programmi raha lõpuks lahti sulatatud ja nõukogul seisab novembris ees kohustus otstarbekalt jaotada veel 150 000 krooni headele ettevõtmistele Vana Võrumaa kultuuri hüvanguks.
