Anna meile teada, mis teil toimub

Nii need külauudised levivad. Foto: Mirjam Nutov

Augustis sisuliselt 0-kroonise eelarvega tegevust alustanud õhinapõhine uudiste- ja infoportaal kylauudised.ee on tänaseks kogunud ligi 8000 unikaalset kasutajat. Ent sõna levib ning uusi lugejaid ja info saatjaid lisandub iga päevaga.

Ootame inimestelt, kodanikeühendustelt, omavalitsustelt ja teistelt organisatsioonidelt igasugust praktilist infot, samuti arvamusi, mis puudutavad meie kõigi igapäevaelu. Aadress info@kylauudised.ee on kõigile avatud.

www.kylauudis.ee on pälvinud lühikese tegutsemisajaga hulgaliselt positiivset tagasisidet. Ootame ka teie kommentaare ja mõtteid, kuidas portaali koos veelgi paremaks teha. Kodanikumeedia näitab suunda, kuhu ajakirjandus liigub – me kõik saame ise kaasa aidata, et ajakirjandust paremaks muuta.

Kylauudis.ee toimetus

Setod ja võrokesed võitlevad etnilise kuuluvuse pärast

Setomaa Valdade Liit ühes Võru Instituudiga tegi juba selle aasta juunis Eesti Statistikaametile ettepaneku lisada 2011. aasta rahvaloenduse küsimustikku küsimused ka kohaliku keele ja etnilise kuuluvuse kohta. Statistikaamet ei ole otsust veel langetanud.

Praegu on üksnes hinnangulislet teada, kui palju elab Eestis erinevaid etniliste gruppide esindajaid. Arvatakse, et setosid on 10 000 ja võrokesi 50 000. Kui palju on aga mulke või kihnlasi või kui palju tegelikult setosid ja võrukesi, seda ei olegi täpselt teada.

Eesti Staistikaameti rahva- ja eluruumide leonduse projektijuht Diana Beltadze kinnitas, et täna on Statistikaamet valmis sisse viima kohaliku keele küsimuse, kuna neil on nagunii mitmeid küsimusi, mis täpsustavad emakeelt ja võrukeele oskust. Etnilise kuuluvuse küsimuse osas jääb ta aga kahtlevale seisukohale, kuna antud küsimuse küsimine võib olla vastuolus Eesti Vabariigi seadustega.

Riikliku statistika seaduse paragraaf 22 lõige 1 punkt 3 ütleb, et loendusel tuleb küsida järgmisi kategoorjaid: „rahvus, emakeel, võõrkeelte oskus, religioon, sünnitatud laste arv ning naise vanus esimese lapse sündimisel – demograafilised andmed“. Kuna antud seaduses pole sõnagi mainitud etnilisest kuuluvusest, ei ole Beltadze sõnul teada, kas sellise küsimuse küsimine on seaduslik.

Beltadze ütles, et hetkel teevad nende juristid tööd, et välja selgitada antud küsimuse õiguslik olemus. “Kui seadus lubab, siis meie anname endast parima ja me tekitame sellise küsimuse küsimise võimaluse,” ütles Beltadze, “aga kui seadus ei võimalda, siis me ei saa hakata seadust rikkuma.”

Millise otsuse Eesti Statistikaamet antud küsimuses langetab, selgub lähitulevikus. Täna on nii regionaalminister Siim Valmar Kiisler kui ka kultuuriminister Laine Jänes seisukohal, et antud küsimuse küsimine on väga oluline. “Selline info oleks vajalik ka Kultuuriministeeriumile ajal, mil valmistatakse taas ette kultuuripärandi programmide eelseisvaid perioode,” ütles Jänes

Pikem lugu samal teemal ilmub ajalehes Setomaa juba järgmisel esmaspäeval.

Mirjam Nutov

Kui kaotame vanad muinaslood, loome tühjust

Kunstidoktor ja ehtekunstnik Kärt Summatavet kõneleb, kuidas ta on leidnud Setomaalt oma hingemaastikud, seto ema ja kunstnikele vajaliku sügavuti mõistmise sellest, kes me oleme ja mis on inimeseks olemise väärikus ja väärtus.

Anne, Kärt ja belgia lambakoer Ossu. Foto: erakogu
Mis Teid Setomaaga seob?

Mind seob Setomaaga juba aastatepikkune koostöö kohalike inimestega. Kõigepealt leidsin kümme aastat tagasi endale ja oma kunstiüliõpilastele suurepärase etnograafiapraktika „kodu“ Seto Talumuuseumis. Kõige suurema elamuse said tudengid Seto Talumuuseumis elades, kohalike elanike, muuseumitöötajate ja leelokooride naistega suheldes. Seto inimeste külalislahkus, väärikus ja sügav austus oma pärimuse vastu inspireerib ju kunstnikku ning jätab väga sügava jälje nii tema hinge kui ka loomingusse.
Eesti Kunstiakadeemia on muuseumiga koostöös mitmeid käsitöö tootearenduse rahvusvaheliselt edukaid projekte läbi viinud. Näiteks Seto Leelopäeval esitlesime Kadri Paloveeri disainitud vastsündinud imiku kott-kiike “Pajatus”, mille idee sündis tänu muuseumi töötajate, Kuldatsäuka ja Kirävüü naiste intevjuudele.

Leelopäeval esitlesime ka moeosakonna juhataja Vilve Undiga üheskoos loodud uut kollektsiooni “White wedding (Valge pulm)”, millele leidsime inspiratsiooni just Seto Talumuuseumis toimunud uurimisreiside ajal. Isiklikult seob mind Setomaaga aga see, et siin leidsin endale seto ema. Loe edasi: Kui kaotame vanad muinaslood, loome tühjust

Turismiasjaliste tuur Setomaal

MTÜ Setomaa Turism korraldab värvilise sügistuuri Setomaal, et vaadata, mida põnevat on viimasel hooajal ära tehtud ja kuulata, millised on turismitegijate plaanid talveks ning järgmiseks hooajaks. Kõik huvilised on teretulnud kampa lööma! Reis toimub kolmapäeval, 20. oktoobril.

Päeva plaan:
Kogunemine ja bussile minek on mitmes kohas:
9.00 Setomaa Turismitalu parkla Meremäel
9.15 Seto Ateljee galerii parkla Obinitsas
9.30 Orava bussipeatus
9.45 Värska vallamaja parklast toimub väljasõit tuurile

10.00 peatus Laossinas, sealsed turismiasjaliste plaanid.
10.30 peatus Mikitamäel, RMK tegemistest ja plaanidest Setomaal.
11.30 uudised Värska sanatooriumist ja veekeskusest, kohvipaus.
12.30 Ehe Setomaa 2010 auhinnaga pärjatud Saatse seto muuseumi tegemised ja plaanid. Sekka mõtteid Vana Jüri seebikojast.
13.30 lõunasöök Seto tsäimajas, tegemised ja plaanid Värska Seto talumuuseumis.
15.00 tutvumine vastvalminud Piusa külastuskeskusega.
15.45 Seto ateljee galerii Halas Kunn tegemised ja plaanid.
16.15 tutvumine renoveeritud Seto seltsimajaga, kohvipaus.
17.00 Piusa ürgoru puhkemaja tegemised.
18.00 Setomaa turismitalo mängunulk ja muud tegemised, päeva lõpetamine.
19.15 tagasi Värskasse.

Tuuri maksumus on Setomaa Turismi liikmetele 150 krooni ja mitteliikmetele 200 krooni.
Hind sisaldab koha bussis, kohvipausid ja lõuna.
Maksta saab nii sularahas kui ka arvega.

Registreerimise tähtaeg on neljapäev, 14. oktoober.

Registreerinutel, kes ilma mõjuva põhjuseta tulemata jätavad ja sellest eelnevalt teada ei anna, tuleb maksta ikka 100 krooni. Selle kohta koostame arve pärast reisi. Viimane etteteatamise aeg mittetulemise korral on esmaspäev, 18. oktoober.
Registreerimiseks saatke kiri e-posti aadressile turism@setomaa.ee või helistage Setomaa infopunkti tel 796 4782, 512 5075.

Tule ise ning kutsu sõber ja kolleegid kaasa!

Setomaal tuleb puitkatuste koolitus

koolitus27. oktoobril kell 10-16 toimub Misso rahvamajas Seto Käsitüü Kogo, MTÜ Vanaajamaja ja MTÜ Piiriveere Liider korraldatud koolitus „Puitkatused“.

Räägitakse puitkatuste materjalist, paigaldamise töövõtetest, hooldusest ja parandamisest. Esinejad:
Ahto Raudoja, OÜ Katusõkatja – laastu- ja kimmkatused.
Jaanus Salm, OÜ Alternatura – sindelkatused.
Andres Uus, MTÜ Vanaajamaja – laudkatused.

Ettekannetele järgneb väljasõit Setomaa laud-, sindel- ja laastukatustega hoonete juurde ning vaatama tõrva-ajamise ahju. Tõrvaahju tutvustab kohapeal Ain Raal (OÜ Tõrvas). Koolitus korraldatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil.

Koolitus tasuline, registreerimine 22. oktoobrini e-posti aadressil kogo@setomaa.ee või telefonil 56200076.

Lisainformatsioon: www.kogo.ee

Allikas: MTÜ Seto Käsitüü Kogo

Võrumaa aasta õppija on naiskodukaitsja

Võrumaa aasta õppija tiitli pälvinud naiskodukaitsja.Võrumaa Naiskodukaitse ringkonna liige Anu Jõgeva (40) on hea näide inimesest, kelle kohta käib vanasõna, kes palju teeb, see palju jõuab. Nelja lapse ema, aktiivne Naiskodukaitse liige ja Vastseliina Naiskodukaitse jaoskonna juht on tegus naine, kes on auga välja teeninud tänavuse Võrumaa aasta õppija tiitli.

Anu Jõgeva õppis Räpina aianduskoolis keskkonnakaitset. Kevadel lõpetas ta aianduskooli kiituskirjaga. Tulevikus loodab ta oma tegevuses ühendada kaks peamist huviala – keskkonnakaitse ja Kaitseliidu.

Naiskodukaitsja läbis keskkonnakaitse õpingute kõrval ka sõdurioskuste ja naiskodukaitse staabiassistendi baaskursuse. Lisaks läbis ta ka seikluskasvatuse juhendaja koolituse.

8.-15. oktoobrini peetakse Eestis täiskasvanud õppija nädalat. Võrumaa aasta õppija, aasta koolitaja ning koolitussõbralikuma organisatsiooni tunnustamine on 20. oktoobril kell 15 Võrumaa raamatukogus.

Tanel Rütman

Novembris toimub Võrus Uma Meki suurlaat

Võrus korraldatakse 13. novembril Uma Meki suurlaat 2010, kuhu oodatakse kauplema peamiselt omakandi toidutootjaid.

Teretulnud on kõik hoidiste-, leiva-, küpsetiste ja teiste maitsvate toodete valmistajad. Käsitöömeistrite kaup peaks olema seotud toiduga: lusikad, kulbid, kausid, potid-pannid jne. Seekord jäägu mütsid-sallid-käpikud koju. Väärt laadakaup on aga kauni pitsiga rätikud, linikud, laudlinad, põlled ja pajalapid.

Vana-Võromaa tuntumatest tegijatest on praeguseks lubanud laadale kauplema tulla Nopri Talumeierei, Taarapõllu talu, Alt-Lauri talu, Setomaalt Kolme Sõsara Hõrgutised jt. Naabermaakondadest on esindatud Põlvamaa Rohelisem märk.

Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub mekkima traditsioonilisi vanu toite. Meelelahutust pakuvad Võrumaa muusikakoolide lapsed, päeva juhib Arlet Palmiste. Laat toimub Võru spordihallis 13. novembril kell 10-16. Müüjatele ja laadalistele on osalemine tasuta.

Kohaliku ehk Võrumaa päritolu toidu kaubamärki Uma Mekk annab välja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu. Suurlaada eesmärk on tutvustada tarbijale nii kohalikke kui ka kaugemaid toidutootjaid ning juhtida laiema avalikkuse tähelepanu kohaliku toidu tarbimise tähtsusele.

Laadale registreerimine ja info tel 502 8783 ja e-postiga umamekk@voruleader.ee.

Meeldejääv maagiline päev 10.10.10

Täna on hea päev teha midagi suurt ja meeldejäävat – pärast pole raske meenutada, millal see algus oligi! Pulmade korraldajad on alles ärgates ilmselt pisut hiljaks jäänud, aga näiteks suitsetamise mahajätmiseks või metsajooksuga alustamiseks sobib ju selline päev kenasti. Eriti kui teha seda 10.10.2010 kell 10.10.

Näiteks Haanja kogukond otsustas tänasest alustada ühist traditsiooni ja hakata korraldama perematkasid, mille käigus tekiks võimalus omavahel perekonniti vahetumalt suhelda ning ka oma kodukandiga lähemalt tuttavaks saada. Esimene jalgsimatk korraldatakse Vällämäele, mida rahvasuu kutsub ka pühaks mäeks. Retk algab mäe jalamilt kell 10.

10.10.10 tööpidu üle maailma

Täna toimuvad ka paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on registreeritud tuhandeid talguid.

10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.

Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.

Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.

Läänevirulased külastavad kagueestlasi

Täna ja homme tutvub ligi poolsada Lääne-Virumaa külaelu edendajat Võru- ja Valgamaaa külades tehtuga.

“Sõidu eesmärgiks on eripäraste kogemuste vahetamine. Meie külaseltside liikmed on sel eesmärgil läbi sõitnud pea kogu Eesti. Ühel aastal käisime Soomeski,” rääkis MTÜ Virumaa Lootus juhatuse liige Mare Sikkut.

Foto: liikluslinn.ee

Võrumaa Ala-Rõuge külalistemajas tutvustab perenaine Laili Agu, kuidas ta külalistemaja ja mööblitegemise juhtimisega hakkama saab. “Muidugi käime mullusel Maapäeval Aasta külaks valitud Viitina küla tegemistega tutvumas,” lisas Sikkut. Uue-Antslas uudistatakse sealset muuseumi ja liikluslinnakut, käiakse Uhtjärve nõiariigis ja aetakse juttu Sulbi maanaiste seltsi liikmetega.

Valgamaal vaadatakse Nõuni vana koolimaja, mille juurde on rajatud avalik rand ja kohtutakse Nõuni maanaiste seltsi naistega. “Kui Otepää uus staadion ja hüppemägi vaadatud, lähme energiasamba juurde, sest reis peab midagi ka hingele andma,” lausus Sikkut.

Virumaa Lootus teeb igal aastal ühe reisi, tuleva aasta sõiduga saab neil Eestimaale ring peale tehtud. Reisikulud aitas kanda kohaliku omaalgatuse programm.

Mari-Anne Leht

Võru draamastuudio kutsub ühinema

Kas sind huvitab teater? Näitlemine? Oled lavale sündinud? Kui sa vastasid vähemalt kahele küsimusele jaatavalt, siis on aeg end proovile panna. Tule ja tee seda Võru draamastuudios!

Võru draamastuudio eesmärgiks on äratada huvi teatrikunsti vastu. Peaülesandeks loova eneseväljendusvõime arendamine, aidates leida teed eneseavastamiseni, avatuseni, esinemisjulguseni. Aluseks ja alguseks on mäng, millest välja kasvavat teatraalset tegevust püütakse suunata nüüdisaegseid teatrimetoodikaid kasutades.

Katsed toimuvad juba sel pühapäeval, 10. oktoobril kell 16 Võru kultuurimaja Kannel teatri proovisaalis (sissepääs taluliidupoolsest otsast).
Ette valmistada üks proosapala, üks luuletus ja üks laul.
Riietus: sportlik
NB! Katsetele oodatakse 9. ja 10. klasside õpilasi.

Kaasa võta hea tuju ja salvrätikud!
Lisainfo: 521 2177, voruteater@hot.ee

Kaitseliit ühendab tuhandeid vabatahtlikke

Täna kohtub Võrumaal maakonna kaitseliitlastega Kaitseliidu (KL) ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste.

KL avalike suhete osakonna ülem major Neeme Brus (fotol) nimetas organisatsiooni ridades olijaid tublideks ja teotahtelisteks inimesteks, kes on teistest aktiivsemad ja kohusetundlikumad. Kaitseliidu taasloomisest möödus veebruaris 20 aastat.

Missugused on organisatsiooni põhisuunad?

Täiendame jätkuvalt oma liikmete riigi- ja kodanikukaitsealaseid teadmisi, õpetame välja allüksusi, teeme koostööd politsei, päästeameti ja teiste riigile oluliste jõustruktuuridega ning ka omavalitsustega. Tuleval kuul toimub Põlva- ja Võrumaa omavalitsusjuhtidele kahepäevane riigikaitse kursus.

Kui suur on kaitseliitlaste pere?

Kaitseliitlasi, naiskodukaitsjaid, kodutütreid ja noorkotkaid on Eestis üle 20 000 inimese. Nad kõik on vabatahtlikud, kes on teotahtelised ning annavad oma panuse enda, kogukonna ja riigi kaitseks.

Hiljuti moodustati Kaitseliidu juurde küberkaitsekeskus? Miks?

Küberkaitset loetakse tänapäeval kogu maailmas riigikaitse osaks, sest mida nüüdisaegsem on riigi infotehnoloogiline tase, seda halvatavam on nii tema infrastruktuur nagu pangandus kui ka riigikaitselised võrgud. Küberkaitseliit koondab infoturbe spetsialistid sõltumata nende põhitöötöökohast, kuna nad abistavad riiki infoturbe alal vabatahtlikult. Praegu on töös kaitseväe teenistuse seaduse uus variant.

Millised olulised muudatused ootavad kaitseliitlasi selle vastuvõtmisel?

Muudatustest on veel vara rääkida, sest seda täiendatakse. Tean, et seadus arvestab Kaitseliidu seisukohti. Riigi institutsioonide usaldusväärsuse arvamusuuringutes oleme stabiilselt seitsmendal-üheksandal kohal.

Küsis Mari-Anne Leht

Võrus toimus väikeste keelte sümpoosion

Võrus toimus eile rahvusvahelina ELDIA sümpoosion, mille teemaks olid keeled ja seadusloome.

ELDIA (European Language Diversity for All) on interdistsiplinaarne uurimisprojekt, mille raames tegeldakse vähemus- ja vahendajakeeltega ning nende hoidmisega.

Projekti käivitamiseks andsid tõuke Euroopa keelemaastikul migratsiooni ja mitmesuguste keelepoliitiliste otsuste tõttu toimunud muutused, mille tõttu keelte rollid riikide, rahvuste ja etniliste rühmade vahel ja sees on teisenenud.

Projektis osalevad kuue Euroopa riigi kaheksa ülikooli teadlased. Uurimisobjekte on 14, teiste hulgas eesti keel Soomes ja Saksamaal, võru keel Eestis ning setu keel Eestis ja Venemaal.

Konverents toimus Tartu Ülikooli eestvõttel.

Uued loodusõppeprogrammid õpetajatele

Põlva, Valga ja Võru maakonna algklasside ja loodusainete õpetajad on oodatud 14. oktoobril Võrumaal Verijärve ja Piusa jõe ürgoru MKA-l toimuvale loodusõppeprogramme tutvustavale koolitusele.

Koolituse raames tutvustatakse uusi üldhariduskoolidele suunatud õppeprogramme Piusa jõe ürgoru MKA, Verijärve MKA ja Koiva-Mustjõe MKA matkaradadel kasutamiseks.

Koolitusel tutvutakse Verijärve ja Piusa jõe ürgoru maastikukaitsealadega, lahendatakse õppeprogrammide ülesandeid ning hinnatakse õppeprogrammide sisukust. Koolitusjärgselt suudavad osalejad iseseisvalt õppeprogramme läbi viia.

Lisainfo: Margit Turb, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 766 9293, 518 6747

Allikas: www.polvamaa.ee

Võrumaa Ettevõtlusnädal sai avalöögi

Eile avati reedeni kestev Võrumaa Ettevõtlusnädal – Märka võimalust!, mis kätkeb endas tasuta seminare, töötubasid ja loenguid koos huvitavate esinejatega.

Ettevõtlusnädala avas linnapea Ülo Tulik, millele järgnes majandusteadlase ja Mainori Kõrgkooli Ettevõtluse instituudi direktori Andres Arraku mõtlemapanev ettekanne teemal “Ettevõtlusõpe ning ettevõtlus päästavad Eesti mõõnast välja?!”

Andres Arrak: „Võru ettevõtluspäeva sissejuhatava loengu moto oli – ääremaalisus ei ole ammu enam geograafiline termin vaid mõtlemise viis. Ettevõtlik võib olla ja peab olema ka Võrus. Ligi 60 Eesti ettevõtja õlul lasub majanduse august väljatulemise ülesanne. Üritusele kohale tulnud inimeste arv näitas, et ettevõtja on oma sotsiaalset staatust tunnetamas. Selle üle on hea meel.“

Võru linnapea Ülo Tulik rõhutas oma kõnes, et linn ei saa olla töökohtade loojaks, selleks on ettevõtjad. „Linn peab hoolitsema, et oleks keskkond, kus ettevõtted saaksid tegutseda. Oleme juba samme astunud, et ettevõtluskeskkond paraneks,“ sõnas Tulik. Linnapea tõi välja Võrukivi tööstuspargi projekti, millele on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse positiivse rahastusotsus saadud. Selle projekti raames ehitatakse välja tööstusala teed. Samuti nimetas Tulik tänaseks lõppenud Pika tänava projekti, mida rahastas EAS Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmis. Linnapea tänab nii rahastajaid, ehitajaid ning kõiki teisi, kes oma panuse sellesse ettevõtmisesse andsid.

Ettevõtlusnädal jätkub täna – kell 12.15 algavad Võrumaa Kutsehariduskeskuses töötoad-seminarid, kus pannakse rõhku praktiliste oskuste ja teadmiste täiendamisele.

Kolmapäeval kell 10 tutvustatakse Võru Linnavalitsuse konverentsisaalis (Tartu tn 25 IV korrusel) Est-Lat-Rus programmi võimalusi. Kell 12 antakse kultuurimajas Kannel ülevaade KredExi meetmetest ning tutvustatakse tööhõivega seotud seadusandlust ja tööturuteenuseid.

Neljapäeval kell 9.30 algab Kanepi rahvamajas Kagu-Eesti Ettevõtluspäev, mille raames keskendutakse toidu-, puidu- ja turismivaldkonna sisesele koostööle ja turundusele.

Ettevõtlusnädal lõpeb reedel, mil ettevõtjatele selgitatakse EL-i üldist majanduslikku ja poliitilist olukorda,
eurole ülemineku kasulikkust ning erinevaid toetusprogramme. Üritus toimub Kubija Hotellis.

Ettevõtlusnädala eesmärgiks on tõsta võrulaste ettevõtlusteadlikkust, ettevõtlikkust ning koostöövalmidust. Kutsume kõiki alustavaid ja juba tegutsevaid ettevõtjaid ning ettevõtete töötajaid aktiivselt üritustel osalema.

Allikas: www.voru.ee

Setomaalt saa imelihtsält Vinnemaale

Timahava suvõl sõlmit` kuuhtüülepe võimaldas Setomaalõ pikempas aos puhkama tulnu` turistõl muuhulgah ka ütel pääväl Vinnemaal kävvä.

29. juunil sõlmit Verska Sanatooriumih Pihkvä piirkonna` turismibüroosi` ühendävä organisatsiooni Baltiskij Klub`i ja MTÜ Setomaa Turismi (SMT) vahõl kuuhtüülepe. SMT vedosniku Pärnoja Ülle sõnul om sääne kuuhtüülepe väega hää võimalus, kuna tänu sjoole om võimalik viisäd saia` endise kümne päävä asemel kolmõ päävägä.

Verska Sanatooriumi juhataja Saar Vello a rõhut`, õt sõlmit` kuuhtüülepe ole-es lihtsält nii, õt „Hops! Istume maha ja valmis“. „Sjoo om minu ja Küti Leo aastatõ pikunõ asjaaomine,“ selgüt Saar vahtsõ kuuhtüülepe tagamaid, „Ku kiäki ütles, õt sjoo om Pihkva ja Setomaa vahõlinõ lepe, sõs taa om jama.“ Saar selet`, õt taa oll` timä otsus, õt võisi` kõki Setomaa turismiettevõttõid sjoohe leppehe kaasata`. „Piirkonna turismi arendamisõs om sjoo väega olulinõ,“ rõhut` Saar.

Pärnoja sõnul om sääne võimalus mõeld innekõkkõ suurtõlõ turismigruppõlõ, kiä tulõva Setomaalõ pikempas aos. „Ku näütuseh pühapäevl tulõ Setomaalõ kümne vai inämpä inemise grupp, sõs jo riide vai puulpäiv olõs näil võimalus Vinnemaal kävvä,“ selet` Pärnoja. Timä sõnul ole-ei turistõl vaja muud tetä ku üten võtta` pass ja soovitavalt ka viisapilt, sest parhilla ole-ei` kotussõ pääl pildi tegemis võimalust.

Vinnemaal käümises om paikapant kimmäs tiikond, miä sisädals Pärnoja sõnul ni Pihkva kremli ku ka Petseri kloostri kaemist. Samuti om päevÄ sisse planeerit ni söömine ku ka osturetk. Piiriületamine om samuti kõrrald ni, õt piirile antas alati ootejärjekõrrah saismise vältmises ettetiidä määne massin parasjago om saabumah.

Taa jaost, õt selgüst saia kuimuudu sjoo asi üldse nakas vällä nägema käve agusti lõpuh ka edimene proovigrupp vastavat` paketti testmäh. „Sjoo om väega hää iistvõtmine`. Inemise om korduvalt avaldanu` suuvi, õt kas mi saas ka Vinnemaa reise tegemä naada,“ ütel` Põlvah asuva Hottel Pesä juhataja` Lind Lili.

Linnu sõnul ole-ei` a viil ütski grupp Vinnemaal käünü. „Mi` plaani näid reise alates 2011. aastaka maist,“ selet Lind. Timä sõnul sobi-ei näile SMT puult vällä pakut ütepäävne reis. „Mi` reisi omma` kolmõ päävädse, nisõs tegelemi mi viil näide reise kokkopandmisõga.“

Pärnoja selet`, õt hetkel tüütäski SMT erineväte pakette kallal, midä Setomaa turismiettevõttõ saasi` pakku uma kientele. Olgugi, õt paketi ole-ei` viil paigah om Pärnoja sõnul näil grupel. kiä suuva jo parhillä Vinnemaalõ minnä, taa võimalus olõman. Samuti and Pärnoja lootust, õt tulevikuh olõs võimalik valli` ka erineväte marsuute vahõl ning samuti saas ka perekonna säänest teenüst kasuta´.

Autor: Nutovi Mirjam, setomaa.ee

Kangastelgede õpitoad Sännas

9. ja 10. oktoobril toimuvad Võrumaal Rõuge vallas tegutsevas Sänna Kultuurimõisas kangastelgede õpitoad.

Laupäeval 9. oktoobril on kangastelgede ülespanek ja 10. oktoobril vaibakudumine. Mõlemal päeval algavad õpitoad kell 11.00 Sänna Kultuurimõisa II korrusel. Õpitubasid juhendab Lya Veski.

Pühapäeval saab lisaks vaibakudumisele ka siidimaali tegemist õppida. Siidimaali õpituba juhendab Lea Visnap.

Kõik õpitoad on tasuta. Õpitubasid toetavad Eesti Kultuurkapital ja EAS.

Kuna kohtade arv on piiratud, palume eelnevalt registreerida:
kultuurimois@kultuuritehas.ee või 55588929

Allikas: Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Tsolgo noortekas kutsub homme leiba küpsetama

Foto: www.lasvanoored.ee
Tslolgo noortekasse oodatakse huvilisi kolmapäeval, 6. oktoobril kell 16-19 rukkileiba küpsetama, et leivanädala raames leivateoga lähemat tutvust teha. Osalemine kõigil täiesti tasuta.

4.-10. oktoobrini 2010 tähistatakse juba 13. üleriigilist Leivanädalat “Rukkileib meie laual”. Leivanädala raames toimuvad üritused üle kogu Eesti ning paljud neist on suunatud koolilastele ja noortele. Kõigil on võimalus käia tehastes rukkileiva küpsetamist vaatamas ja leivameistrid käivad ise koolides oma tööst rääkimas.

Leivanädala teiste sündmustega saab tutvuda Eesti Leivaliidu kodulehel.

Allikas: MTÜ Kating Noored

Võrumaa noorkotkad ja kodutütred metsas õppimas

Kaitseliidu Võrumaa maleva kodutütred ja noorkotkad veetsid oktoobri esimese laupäeva Kubja mändide all. Nooremad läbisid kaasaantud legendiga kolme kilomeetrilise matkaraja, vanemad lõid kaasa laskejooksus.

„Mulle meeldib looduses liikumine. Tore on ka rajal ülesannete lahendamine,” rääkis Haanja rühma noorkotkas Ilmar. Nii temale kui ka enamusele ligi 80st matkarajal käinust jäi seitsmest punktist enam meelde see, kus paari minutiga tuli tuua ühekaupa kaheksa palli nelja-viie meetri kauguselt joone taha.

Ülesande lahendamise tegid põnevaks õppeprillid, mille ettepanemise järel ümbrus hakkas keerlema. „Imelik tunne oli nendega liikuda. Autorooli ei tohi selliste prillidega küll istuda,” teadis Krabi poiss Margo. Õigesti teadis, sest õppeprillide abil saab igaüks imekiiresti aimu, kui ohtlik on purjus peaga rooli istuda.

Matkalised said näidata oma teadmisi mürgiste taimede ja seente ning tähtpäevade tundmises, teha täpsusviskeid. Aeganõudvam oli maakonna kujutisega pusle kokkupanemine.

Kui matkamängus osalesid 8 kuni 12 aastased lapsed, siis laskejookus 13-17 aastased. 300meetrist ringi tuli joosta neli korda, tiirus püsti, põlvelt ja lamades lasta.

„Äge oli, õppisin õhupüssi tundma ja sain aimu, et laskmise järel on küngastel päris raske joosta,” kõneles Varstu tüdruk Evelin.

Päevast võttis osa 120 õpilast. „Reeglina on meie üritustel maakoolide lapsi rohkem, sest pakume lastele tasuta huvitavaid tegevusi,” lausus maleva noorteinstruktor Eve Täht.

Mari-Anne Leht

Kääpa küla saab Uma Tare

Võrumaal Lasva vallas Kääpa külas alustati kogukonna maja Uma Tare ehitamisega. Selleks renoveeritakse Kääpa vana koolihoone. Majast saab nii noorte- kui külakeskus. Seni tegutses majas noortetuba.

Hoone renoveerimise esimeses etapis tehakse ära suuremad lammutustööd, parandatakse vundament ja ehitatakse välja II korrus.

Lisaks sellele, et majast kujuneb hea kokkusaamise koht, avatakse tulevikus siin ka väike muuseum, kus säilitatakse kohalikku pärandit.

Teisele korrusele ehitatakse ööbimiskohad külalistele.

Naine tegi Vagula kalapüügivõistlusel meestele tuule alla

Eile Võrumaal Vagula järvel peetud kalapüügivõistluse võitis Evelin Hallisk, kes püüdis 1,09 kilo raskuse haugi. Teise koha saanud Sven Ruutsoo püütud haug oli vaid 40 grammi kergem, kolmanda koha sai 950grammise kalaga Janel Väljan. Suurima ahvena (250 g) püüdis Janar Parm. Võistlejaid oli 32, püüti kaks kolmetunnist vooru (kella 9-12 ja 14-17).

Ettevõtmised eakate päeval Võrus

1. oktoobril tähistati ülemaailset eakate päeva. Sel puhul korraldas SA Võru Pensionäride Päevakeskus tervisliku jalutuskäigu pargis ja rannapromenaadil.

Hommikul koguneti parki Kreutzwaldi mälestussamba juurde. Õhutemperatuur näitas 0 kraadi, Lauluisa kuju oli udusse mähkunud. Siiski oli kohale tulnud üle 30 rõõmsameelse pensionäri, peamiselt naised. Tiiu Matsin, kes on varem töötanud Kreutzwaldi muuseumis, kõneles Võru tohtrist Kreutzwaldist ja tema perest. Kreutzwald elas siin ja töötas linnaarstina aastail 1833-1877, Võrus kirjutas ta eepose “Kalevipoeg”.

Päevakeskuses tervitasid saalitäit eakaid pensionäride päevakeskuse nõukogu esinaine Helga Ilves ja klubi Hõbedane Juus president Ere Kungla. Järgnes meeleolukas kontsert. Laulis veteranide meesansambel Heino Pehki juhatusel. Elu läbi huumoriprisma kajastasid sõnalise pila ja lauluga külalised Nursist Tilgu Tilde (Maimu Maran) ja Rohtlätte Roosi (Milvi Alvela).

Liina Valper

Pillimeistri kodukohas valmib lõõtsamuuseum

Teppo lõõtsa 110. sünnipäeval 2006. aastal Võrumaa muuseumis.

Võru-Väimela tee neljandal kilomeetril juhatab teeviit tuntud lõõtspillide meistri August Teppo (1875- 1959) kodupaika Loosu külas. Praegu käib seal ehitustöö: vanasse rehielamusse tuleb pärast hoone renoveerimist ainulaadne lõõtsamuuseum. Selleks asutas pillimeistri pojapojapoeg Priidu Teppo koos elukaaslase Kadri Mähariga MTÜ A.Teppo Lõõtsatalu.

“Katus on peal, välimised tööd peaksid oktoobrikuuga ühele poole saama,” valgustab Priidu Teppo tööde käiku. Hoone sisustamine ja väljapaneku korraldamine jääb uude aastasse. Enne neid töid aga peab paika saama valve- ja elektrisüsteem. “Kambrisse tuleb pillimeistri töötuba. Rehetare kujundus näitab endisaegset elu-olu. Kolmandas osas, rehealuses, aga on põllutööriistade väljapanek ja koht kontsertide korraldamiseks,” kõneleb muuseumi rajamise algataja.

Lõõtsamuuseumi valmimist rahastatakse Võrumaa Partnerluskogu abiga PRIA Leader programmist. Priidu Teppo arvestuse järgi läheb see maksma üle 600 000 krooni, kaalukas osa tööks vajalikest summadest on käes. Pillimeistri järeltulija neljandat põlve on tänulik Võru vallavalitsusele nõutava omaosaluse toetamise eest.

Praegu tähistab August Teppo elupaika Loosul Tigase talus mälestuskivi, mille juures Võru folkloorifestivali ajal pärast võistumängimist saavad kokku ja mängivad võistlusel osalenud lõõtsamängijad. Võru folkloorifestivalid toimuvad alates 1995. aastast, mille üheks oodatamaks sündmuseks on lõõtspillidel võistumängimine. 2000. aastast korraldab Võrumaa muuseum augustikuu viimasel pühapäeval lõõtsapäevi, mis tänavu toimus pillimeistri 135. sünniaastapäeval 29. augustil.

Liina Valper