Osula Külaseltsis saab nii käesoleval kui ka järgmisel nädalal õppida seebi tegemist
Just selliseid seepe on võimalik õppida ise valmistama. Foto: Ene Kerge
Õpitoas saadakse teada, millised on erinevate lisandite kasulikud omadused ning kuidas neid seebi tegemisel kasutada, milline peab olema segu vahekord. Sulanud seebimassile lisatakse soovitud lisandid ning valatakse seep vormi.
Glütseriini seebi õpitoad toimuvad:
4. detsembril kell 11.00
8. detsembril kell 18.00
4. detsembril, kell 20.00, Võru Kultuurimajas Kannel materialiseerub vaid üheks unustamatuks õhtuks kaheksakümnendate salapäraseim Eesti rock-grupp: esineb paljude festivalide laureaat, karismaatiline ansambel Hetero.
Vaatamata 30-seks saamisele on Hetero endiselt löögijõus ja tähistab juubelit ülevaatega oma loomingu paremikust
parimas võimalikus koosseisus. Publiku kütab üles Võru kollektiiv Rahe. Meenutusi, vestlusi, liikuvaid ja seisvaid pilte kommenteerivad peasüüdlased ise.
MTÜ Taevapõder kuulutab välja ka Hetero raamatu, CD ja DVD ettevalmistamise, et tehtu saaks väärika jäädvustuse. Siit palve kõigile, kelle kodudes ja mälusoppides võivad peituda mingidki ansambel Heteroga seotud materjalid kas
lihalikul või efemeersemal kujul (fotod, filmi- ja videolõigud, helisalvestused, artiklid, eelkõige aga eredad mälestused).
Hoolimata pakasest saab täna kella 12-15 vahel näha Suurel Munamäel rahvatantsu. Haanja Tantsu Laulu ja Mängu Selts salvestab siin oma folkloorset tantsukava, mida esitatakse suvel mõnel folgifestivalil Euroopas.
Tantsuõpetaja Ulvi Toomik on valinud kavasse peamiselt Kagu-Eesti tantse, aga ka näiteks hiiu valsi, mida mujal Euroopas ei tunta. Tantsudest koostatakse videopõimik, mis tutvustab rühma ja annab aimu eesti rahvatantsust.
Võttepaikadeks ei ole ainult Munamägi, vaid Haanja erinevad paigad, nii sees kui õues.
Võru kultuurimaja Kannel naisrahvatantsurühmal Tsõõr on täitunud 25 tegevusaastat. Sündmust tähistati Kandle majas arvukate sõprade seltsis kadripäeva järgsel reedel.
Omaaegne rajoonileht annab teada: 5. novembril 1985 sai esimest korda kokku Võru Gaasianalüsaatorite Tehase naisrühm, juhendaja Maie Pau. Hiljem kanti Võru Aparaadi naisrühma nime. Ajad muutusid, tuuled pöördusid… Koliti Kandle katuse alla. Nime Tsõõr kannab rühm 1992. aastast. Naised ise arvavad, et see nimi on neid kaitsnud: tsõõr (sõõr, ring, ratas) on ümmargune, tsõõrile ei saa küüsi taha ajada… Eski aig ei lää ilma tsõõrita edesi.
Juubeliõhtul vuristasid Tsõõri tantsunaised külaliste ees vokiratast ja kerisid lõnga. Selle tegevuse saatel käis vilgas jutulõnga kerimine oma ajaloost ja tähtsündmustest. Jutt vaheldus tantsudega, tantsisid Tsõõr ja segarahvatantsurühm Kannel, keda samuti juhendab Maie Pau.
Läbi aastate on Tsõõrile meeldinud Kai Leete tantse tantsida. Veebruaris võttis rühm osa Kai Leete 100. sünniaastapäevale pühendatud võistutantsimisest. Sel puhul pani Maie Pau kokku tantsusüidi oma õpetaja tantsudest. Süiti “Kai keerutused” sai näha ka Tsõõri juubelipeol.
Tantsitud on nii oma maakonna kui ka Tallinna tantsupidudel, Võru ja Baltica folkloorifestivalidel, “Viru särul”, “Võru kevadel”, ülemaailmsel tervisesportlaste olümpiaadi avamisel, arvukatel kontsertidel, ülevaatustel, simmanitel, laatadel jm. Esinemisreisid koos kapelli ja segarahvatantsurühmaga Kannel on Tsõõri tantsijaid viinud Kaustise festivalile, Poola, Ungarisse, Prantsusmaale, Egiptusesse ja Austriasse.
Veerandsajandi jooksul on Tsõõris tantsinud üle 70 naise, neist üle kümne aasta tänased vilistlased Regina Halapuu, Anita Suurkivi, Varje Männiste, Virgi Kalda, Marge Vardja, Ülle Voitka. Praegu tantsib siin kolmteist tegusat naist, neist pikemat aega Kaive Timmi ja Marika Mahov. Ja veel: Tsõõri tänastel tantsijatel on sama palju lapsi kui rühmal eluaastaid – 25.
Õitsvasse ikka jõudnud Tsõõri õnnitlemine kujunes meeleolukaks jätkuks rühma peokavale. Heade soovidega astusid tantsijate ja juhendaja ette esindajad maa- ja linnavalitsusest, kultuurimajast Kannel, Kandle teistest kollektiividest, rahvatantsurühmadest linnast ja maalt. Maavalitsus väärtustas naisrahvatantsurühma Tsõõr omakultuuri edendamise eest tänukirjaga. Rühma tunnustas tähtpäeva puhul ka Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.
Mis on see rattamääre, tänu millele on Tsõõr veerandsada aastat hooga edasi liikunud?
“Inimesed! Särtsakad naised, kes tahavad, et ilus rüht säiliks ja vaim virge püsiks,” vastab pikemalt mõtlemata tantsujuht Maie Pau.
Üle 20 võrumaalase kogunes täna Haanja rahvamajja, et välja käia oma mõtteid Eesti kasvuvisioon 2018 kokkupanekuks. Töögruppides arutati põhjalikumalt väärtuste ja rohelise majanduse teemal ning jõuti allpool toodud tulemusteni.
Väärtused
Visiooni täpsustus: Kaasav, isikut toetav, koostööaldis ning eestlaste väärtusi kaitsev
ühiskond, mis on valmis aruteluks.
Fotod: Anti Allas
Visiooni täitumiseks tuleks astuda järgmised sammud:
Paremini sõnastada eestlaste väärtused
Maailmas edukas Eesti on endaks jäänud, mitte lahustunud Eesti – maakondlik prioriteet
Suunata raha väärtuste kaitsmisse
Paremini sõnastada kohalikud väärtused
Valimisdebatid eestlaste väärtuste teemal
Roheline majandus
Visiooni täpsustus: Eesti on aastaks 2018 roheline riik, e-riigiga paralleelselt areneme ö-riigiks ehk ökoriigiks.
Tavainimeste rohelise teadlikkuse tõstmine – miks öko on parem
Kõik otsustustasandid alates üksikindiviidist ja kogukonnast kuni riigini langetavad igapäevaseid otsuseid lähtudes ökoloogilisest aspektist
Roheliseks riigiks muutmise jõuline kommunikeerimine Eestist väljapoole
Rohelise ehk jätkusuutliku teadmussiirde eelisarendamine
Hajaasustuse ja lokaalsete majandusmudelite edendamine
Müügikanalite leidmine Eestis toodetavale rohelisele energiale ja ökoloogiliselt puhtale toidule
Puhta toidu programm, st kogu riigi põllumajanduse muutmine täies mahus mahedaks
Taastuvenergia programm, sh targa energiavõrgu loomise ja tavamajapidamiste muutumine energiatootjateks taastuvenergia kasutamise üleminekutariifide abil
Ökoloogilise ja energiatõhusa ehituse programm
Aastaks 2018 tahaksid võrumaalased säilitada:
Kohalik, rahvuslik omapära; keele, kultuur ja ugrimugrilik olemus, iseendaks jäämine
Hajaasustus ja kogukondlik ühiskonnamudel
Energeetiline sõltumatus innovaatilisel moel
Algatusvõime
Haritus
Aastaks 2018 soovivad võrumaalased lahti saada järgmistest nähtustest ühiskonnas:
Partokraatia, bürokraatlik ülereglemeteeritus
Röövkapitalism
Mürkidel ja kemikaalidel põhinev majandus ja tööstus
Ajupesu (kollane media)
Liigne orienteeritus edule (majandus)
Projektipõhisus
Sammud 2018. aastani:
Kogukonnapõhine tegutsemine; kogukondade tugevdamine ja mõistlikum haldussüsteem
Öko-Eesti realiseerumine koos mõjudega
Eduühiskonna mudelist väljakasvamine ja keskendumine iseendale nii isiksuse kui ka riigi tasandil
Kolmapäeva, 24. novembri hommikul pääsesid Uue-Antslas lahti ja läksid kaduma kaks koera: suur hundikoer Tseesar ja väiksem must valge rinnaesise ja valgete käppadega bordercollie Tuks. Koertel on rihmad kaelas ja nad jooksevad ilmselt kahekesi koos.
Kui keegi on nimetatud koeri kusagil näinud, palun helistage telefonil 502 1787 või andke teada Kuldre raamatukokku!
Teisipäeval, 30. novembril algusega kell 11 toimub Võrumaa jahimeeste ja metsameeste (Võrumaa Metsaomanike Liidu ja RMK Võrumaa metskonna esindajate)ümarlaud Võrus hotell Kubija (Männiku 43a) väikses konverentsiruumis.
Ümarlaual arutatakse võimalusi võitlemiseks metsakahjustuste tekke põhjustega.
Lisainfo: Erki Sok, Võrumaa Metsaomanike Liidu juhatuse liige, tel 522 9494, e-post: erki.sok@erametsaliit.ee.
Kell 11 armulauaga jumalateenistus Rõuge Maarja kirikus.
Kell 13 – 16 eakate klubi “Ajaratas” koosviibimine Rõuge rahvamajas. Külalised Missost ja Osulast.
Kell 13.30 jõulukaunistuste ja -kingituste meisterdamine Rõuge rahvamajas. Võta kaunistamiseks küünal kaasa!
Kell 15.30 jõulutulede süütamine rahvamaja pargi kuusel ja advendivalguse teekond Rõuge parki.
Täna kell 13 algab Võrumaal Läti piiri ääres Rogosi mõisa kohvikus karaskiküpsetamise õpiköök. Peale erinevate lisanditega karaski õpetab kokk Annika valmistama ka karaskile sobivaid määrdeid.
Ise teeme – ise sööme! Kui teil on huvitavaid retsepte, siis võtke need kindlasti kaasa!
Rõuge käsitöömeistritel on plaanis ühisrünnak seadusemäele. Nimelt korraldab Rõuge vallavalitsus koostöös Võrumaa Omavalitsuste Liiduga 6.-8. detsembrini Riigikogu hoones Toompeal juba kümnendat korda Võrumaa käsitöönäituse. Kes kohalikust rahvast soovib oma käsitööd Tallinnas esitleda, peaks kraami toimetama sel nädalavahetusel, 27. ja 28. novembril kl 10.00-17.00 Rõuge Ööbikuoru keskusesse. Täpsem info Lya Veskilt, tel 55523366.
Sänna Kultuurimõisa vabatahtlikud Ieva ja Elena. Foto: Sänna KultuurimõisLaupäeval, 27. novembril algusega kell 16 toimub Sänna Kultuurimõisas Läti ja Hispaania kultuuriõhtu “This is the end”.
See on Kultuurimõisa vabatahtlike Ieva (Läti) ja Elena (Hispaania) viimane projekt/ettevõtmine Euroopa Vabatahtliku Teenistuses. Üheksa kuud on tüdrukud töötanud Sänna mõisas ja selle ümbruses, renoveerinud, ehitanud, koristanud, viinud läbi erinevaid õpitubasid, korraldanud üritusi.
Nüüd on tüdrukutel aeg otsad kokku tõmmata, aga väga sisuliselt: näituse, õpitubade jm tegevusega. Lapsed saavad vaadata Läti multifilmi „Karu tuleb“ („Lacis nak“) ja Hispaania film „Murtud embused“ (“Los abrazos rotos“). Lisaks mängud, muusika ja muidu mõnus olemine, maitsemeeltele rahvuslikud suupisted.
Õhtut toetavad programm Euroopa Noored ja Rõuge Vallavalitsus. Loe lähemalt siit.
Novembrikuu viimasel laupäeval esinevad Viitina mõisas Vanemuise ooperitähed Karmen Puis (sopran) ja Jaan Willem Sibul (bariton). Esitusele tulevad tuntud ja armastatud klassikalised laulud. Duetti saadab klaveril Ragne Jõgeva. Kontsert algab kell 16.00, pileti hind on 50 krooni. Üritust toetab Eesti Kultuurkapital. Loe lähemalt siit.
11. detsembril kl 9-16 toimub Võru kesklinnas jõululaat, kuhu oodatakse käsitöölasi ja kauplejaid nii Võrumaalt kui kaugemalt. Homme lõpeb registreerimise tähtaeg.
Laadale on oodatud käsitööga kauplejad, talu- ja aiasaaduste, suitsuliha, hapukapsasa ja vorsti, mee, mooside, kõikvõimalikke teiste hoidiste ning maiustuste müüjad. Osalema kutsutakse ka toitlustajaid, kes pakuksid laadalistele kuuma sööki ja jooki.
Osalejatelt kohamaksu ei küsita, aga kauplejatel palutakse kohale tulla oma müügilaua, -telgi, -rõugu vms müügiletiga. Kaunimate müügikohtade kujundajad saavad ka tunnustatud. Osalemissoovist tuleks teada anda hiljemalt 26. novembriks e-posti aadressli tiina.hallimae@voru.ee või telefonil 7850922.
Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp koostöös Võrumaa omavalitsuste liiduga kuulutas välja kultuuripreemia “Võrumaa Kultuuripärl 2010” kandidaatide esitamise Võru maakonnas. Preemia suurus on 25 000 krooni.
Preemia kandidaadiks võib esitada Võru maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, mittetulundusühinguid, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusi ja teisi organisatsioone, kellel on silmapaistvaid teeneid Võru maakonna kultuurielu edendamisel.
Taotlusi preemia eraldamiseks saavad esitada kõik isikud ja organisatsioonid (iga isik võib esitada korraga ainult ühe kandidaadi). Ettepanek tuleb 5. detsembriks esitada Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupile vabas vormis, taotluses peavad olema märgitud:
– loomingulised saavutused mööduval perioodil (jooksval aastal);
– põhitöökoht ja kehtivad stipendiumid;
– kandidaadi isikuandmed (täpne nimi, isiku- või registrikood, aadress, kontakttelefon).
Allikas: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp
Homme, 26. novembril kell 19 on Pikakannu Seltsimajas muuseumitunni jututoas Indrek Kalda. Küsimusi esitab Kait Tamra ja kõik on oodatud. Jututuppa tulijatel palutakse võtta oma toidupala kaasa ning lapsed ka. Kõik, kes tahavad rohkem mürada kui jututuba välja kannatab, saavad olla turvaliselt lastetoas.
Lasva vallas toimuvad kahe nädala jooksul arengukava eelnõu avalikud arutelud. Arutelud toimuvad:
Otsa raamatukogus 30.11.2010.a kell 17.00;
Kääpa raamatukogus 01.12.2010.a kell 17.00;
Tsolgo rahvamajas 02.12.2010.a kell 17.00;
Lasva rahvamajas 03.12.2010.a kell 18.00.
Arengukava eelnõuga on võimalik tutvuda 22.11.2010 kuni 03.12.2010 valla kodulehte külastades ja valla raamatukogudes (Tsolgo, Kääpa, Lasva, Otsa).
Avalike arutelude käigus on võimalik teha ettepanekuid. Peale avalikke arutelusid vaadatakse kõik esitatud ettepanekud läbi, tehakse eelnõus vajalikud muudatused ning suunatakse eelnõu avalikule väljapanekule.
Arengukava on koostatud koostöös vallaelanikega ja vallas tegutsevate asutustega, kes oma ettepanekuid esitasid ning arengukava eesmärgiks on valla terviklik ja harmooniline arendamine, investeerimiskeskkonna atraktiivsemaks muutmine, jätkusuutliku elukeskkonna ja majanduse tagamine, arvestades ajaloolisi ja geograafilisi tingimusi ning kultuuripärandit.
27. novembril algusega kell 20 toimub Haanja rahvamajas vallarahvale pidu, mis seekord peetakse rahvalikus võtmes. Kes on Mart, Märt ja Kadri? Kes on Mare? Jalakeertuseks mängib ansambel Hollarii. Info ja laudade registreerimine e-posti aadressil ivirausi@gmail.com või tel 53054164.
Sel nädalal peetakse üle Eesti mõttetalgud, kus iga maakonna helgemad pead arutavad Eesti visiooni aastaks 2018.
Eesti kasvuvisioon 2018 koondab mitut üksteisega seotud teemat – majanduspoliitika, haridus, avatus talentidele ja sisseränne, sotsiaalsüsteem, ühiskond ja väärtused, välispoliitika, riigivalitsemine jne. Visioonis kujundatakse ühisosa, mis annab vajaliku tõuke erinevate valdkondade arenguks.
Visiooni mõttetalgute läbiviimisel on koostööpartneriteks Arengufond, Teeme Ära – Minu Eesti meeskond, kohapealsed eestvedajad, organisatsioonid ja omavalitsusüksused. Erinevalt 2009. aasta mõttetalgutest on osalejate arv mõttetalgutest piiratud, kuid vabalt omas ringis kaasa mõtlema on oodatud kõik. Selleks võta ühendust korraldusmeeskonnaga aadressil kasvuvisioon@minueesti.ee, et saada täpsemad juhised ja kokkuvõtte vorm. Loe edasi: Alanud nädalal toimuvad üle Eesti mõttetalgud
Fotomeenutus liikluslinnaku avamisest 19. mail. Vasakul Aivo Värton, paremal avamispidu juhtinud Contra. Foto: Elina Kononenko
Noortefoorumi “101 last Toompeale” osavõtjad valisid kõige lapsesõbralikumateks ühiskonnategelasteks Aivo Värtoni ja Maria Vahteli, kes rajasid Võrumaale Uue-Antslasse liikluslinnaku.
Aivo ja Maria Värtoni kandidatuuri esitasid õpilased veidi enne hääletust, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Värtonid rajasid Võrumaal ühte vanasse kolhoosilauta liikluslinnaku, kus lapsed saavad läbi mängu õppida liikluses hakkama saamist.
Lapsesõbraliku ühiskonnategelase tiitlile oli esitatud ka nimekamaid inimesi, kuid seekord neid ei valitud.
“Inimesed hakkavad aru saama, et selleks, et olla lapsesõbralik, ei pea sa olema kuulus. Võid teha kogukondlikul tasandil midagi sellist, mis jääb inimestele kõrvu ja silma,” selgitas “101 last Toompeale” projektijuht Nikolai Kunitsõn.
Kõige lapsesõbralikumaks ettevõtteks valiti bussifirma SEBE, kus on langetatud noortele bussipiletite hindu.
Kui Sul on mõni mänguasi või lasteraamat, mille soovid annetada “Unustatud mänguasjade kodule”, siis too see palun kohalikku lasteaeda või kooli jõulukuu 10. päevaks. Kõik annetatud mänguasjad ja raamatud lähevad uude ringlusse Rogosi jõululaadal jõulukuu 19. päeval. Annetatud raha läheb kohalike laste huvitegevuse fondi. Kõik, mis jääb laadast järele, annetatakse edasi mõnele lasteasutusele!
Lase vanast lahti, et uus saaks Sinu juurde tulla!
Võru valla pildiarhiivist: vasakul Vannamuudu ansambli juht Helgi Noormets
“Me armastame 11” – just niisuguses kirjapildis oli välja kuulutatud kontsert, mille Võru valla ansambel Vannamuudu korraldas 19. novembril vallamajas. Lahtiseletatult tähendab see, et kontserdiga tähistas populaarne ansambel oma 11. sünnipäeva. Lisatud olgu veel: lauljaid, tegusaid naisi, on Vannamuudus samuti üksteist.
Ansambel esitas läbilõike üheteistkümne tegevusaasta repertuaarist. Kavas oli hulk menukaid meloodiaid, mis publikugi kaasa laulma pani ning tantsupaarid põrandale meelitas. Kontserti juhtis ansambli Vannamuudu asutaja ja selle juht tänaseni Helgi Noormets.
Külas oli Võrumaa Puuetega Inimeste Koja ansambel Elurõõm, mille juht Sigrid Kallion täiendas kontserdi pealkirja: “Me armastame ja aitame üksteist.” Öeldut kinnitas Elurõõmu meeste ja naiste laul Vannamuudu kapelli saatel.
Ansambel Vannamuudu on koos käinud 1999. aasta sügisest. Laulu toetab truult samanimeline kapell. Nimepanekul inspireeris tol ajal üle-eestilise populaarsuse saavutanud ansambel Ummamuudu. Vannamuudu nimega aga tahetakse rõhutada truudust vanadele, ajaproovi läbiteinud lauludele.
Lisaks esinemistele Võrumaal ja mujal Eestis on laulureisid viinud kaugemale – Soome, Rootsi, Saksamaale. Eakate ansamblite arvestuses on Vannamuudu mitmekordne Võrumaa ja Kagu-Eesti vokaalansamblite konkursside laureaat.
Kontsert oli vallamaja kitsukesse saali toonud suure hulga Vannamuudu austajaid ja sõpru. “Armastus väljendub muusikas. Kui inimese suudab laulda ja laulust rõõmu tunda, tähendab see nooruslikkust,” tunnustas lauljaid ja pillimängijaid abivallavanem Aigar Kalk.
Talv oli vastu võetud. Nii algasid tumeda taevaga lumevalged päevad. Metsavälul jäi veel vaiksemaks. Aga ega siis toimetused toimetamata jäänud…
Millega sellel ajal Pintselsabad tegelevad, saab teada, kui lähed soojade soovide ajal ehk 9.-20. detsembrini Pokumaale. Koos Nutsa ja Tutsaga rännatakse All-Pintselvaaniasse, et luua sealgi pühade meeleolu. Päeva Pintselsabadega jääb meenutama tore meisterdus ja hinge soe tunne. Täpsemalt programmi ja ürituste toimumisaegade kohta saab lugeda siit.
Üritustele palutakse kindlasti registreeruda tel 53425054 või info@pokumaa.ee
Täna, 21. novembril kell 18.30 toimub Kaika koolimajas (Kaika küla, Antsla vald) heliplaadi “Suurõ’ pilvõ'” esitluspidu. Musitseerivad Celia Roose, Tuule Kann, Robert Jürjendal, Arvo Urb jt. Kõik on oodatud kuulama, laulma, tantsima, juttu puhuma. Sissepääs prii.
Veetsmanni Aare umalastu ilvesse topissõga Rasina luudustarõn. Foto: Uma Leht«Ku nii edesi lätt, sis unõhtami tan Võromaal är, määne kits vällä näge!» hoiatasõ nii Võro ku ka Põlva maakunna jahiseldsi esimiis: Euroliidu kaitsõalonõ ilves om mõnõl puul kitsõ pia är häötänü, a jahimiihil võeti ilvesselaskmisõ lupõ hoobis veidembäs.
Joulukuust lätt vallalõ ilvessejahi huuaig, laskmisõ-lupõ om Võro maakunna jahimiihile ant 12, nii Põlva ku Valga umilõ 10. «Ilvessit om hulga, mi maakunna pääle 75–100, a riigiesä võtsõva näide laskmisõ piirnormi veidembäs,» kõnõl’ Võromaa jahimiihi seldsi juht Kivistiku Mati. Mineväaasta saiva Võro jahimehe laskõ 15, Põlva ja Valga uma 12 ilvest.
Et ilvessit om ülearvo pall’o saanu, tuud näütäs jahimiihile tuu, et muido inemisepelgäjä elläi tulõ külä vaihõlõ patsiirmä. «Esi näi uman koton Vahtsõn-Saalussõn, kuis ilves kutsikaga jalot’,» ütel’ Kivistiku Mati. Põlva jahiseldsi juht Veetsmanni Aare ütel’ mano, et timä kodokülän Rasinal aiva pini mineväaasta üte ilvesse puu otsa ja üts miis löüdse vanast laudast ilvessepesä kolmõ pojaga.
Kõgõ hullõmb ollõv ilvesse-trandal Erästvere jahtkunnan. Jahtkunna päälik Rammuli Tiit hinnas’, et tsipa alla ütsä tuhandõ hektäri jahimaa pääl jalotas kuus-säidse ilvest, a paras olnu kats-kolm. No kolm om joba õnnõ Hurmioron: nättü om imäilvest katõ pojaga.
«A kitsi jäi päält mineväst talvõ perrä õnnõ kolmandik!» oll’ jahimiis murrõn. «200st kitsõst om perrä nii 70, paras olnu 130. Mineväne talv tekk kah näile muidoki liiga, a ilves võtt tollõgi är, mis perrä om jäänü.»
«Ja ku mul käve mõnõ aasta iist egä süküs 6–8 kitsõ uibuaida, sõs timahava es tulõ üttegi!» ütel’ Kivistiku Mati. Et kitsi om veidü, tuud näütäs ka tuu, et näid auto ala piaaigu inämb ei jääki: jahimiihile andas joba inämb teedä auto ala jäänüist tsikost. Ka noorõ kuusõistutusõ omma kõik putmalda: kitsõ käve varramba näil kallal. Loe edasi: Jahimehe: ilvessekatastroof!
Võrumaa Metsaomanike Liit ja kütusekett Favora sõlmisid koostöölepingu, millega saavad metsaühistu liikmed teistest soodsamalt kütust osta.
Võrumaa Metsaomanike Liit (VML) liikmed saavad soetada endale sooduskaardi ,,Forest Favora”, mis annab neile võimaluse osta kütust soodsama hinnaga kuuest tanklast üle Eesti. Kliendikaart võimaldab soodustust kasutada kõikides Favora mehitatud tanklates Võrus, Põlvas, Tartus, Viljandis ja Tallinnas.
Esimese partiina on valmis 153 kaarti, mis antakse liikmetele kätte kodule kõige lähemast Favora tanklast. Metsa sooduskaardi saavad endale soetada metsaühistute liikmed, kes kuuluvad Eesti Erametsaliitu. Esimeste kaardisaajate hulgas on ka Põlva Metsaomanike Seltsi liikmed.
Lisainfo: Erki Sok, Võrumaa erametsanduse tugiisik (tel 522 9424; e-post: erki.sok@erametsaliit.ee
Eesti Erametsaliidu kommunikatsioonijuht
Pille Rõivas
