Rubriik: Võrumaa

Rõuges on tulekul noortevolikogu valimised

25.-29. aprillini on võimalus noortel vanuses 7-26 aastat valida juba neljandat korda Rõuge noorte Volikogu.

Rõuge noorte volikogu on noorteühendus, mille töös osalevad noored on valitud valimiste teel. Rõuge noorte volikogu annab seal osalevatele noortele võimaluse olla rohkem kursis vallas toimuvate tegevuste ja tehtavate otsustega. Rõuge vallavalitsus ja Rõuge vallavolikogu annavad iga vallavolikogu istungi eel noortele teavet arutlusele tulevate küsimuste kohta. Noortevolikogusse kuuluvatel noortel on teistest suurem võimalus mõjutada vallas toimuvaid protsesse.

Kasuta seda võimalust ja saada oma kandideerimisavaldus rouge.noorteklubi@gmail.com või täida see noortetubades kohapeal hiljemalt 17. aprilliks! Kandideerimisõigus on Rõuge valla territooriumil elavatel noortel ja Rõuge põhikooli õpilastel vanuses 12-26 aastat.

Noortevolikogu valimised toimuvad aprillikuu viimasel nädalal. Valimispunktid töötavad asutuste lahtiolekute aegadel Nursi ja Viitina noortetubades, Rõuge noortekeskuses ning koolimajas. Igal valijal on üks hääl! Valituks osutuvad 15 enim hääli saanud kandidaati. Täpsem info rouge.noorteklubi@gmail.com.

Uma Mekk pakub Maamessil suitsusaunas kesvamärjukest

Uma Mekki inimesed on Võrumaalt suitsusauna Maamessile vedanud ja Võru maavanem Andres Kõiv pakkus seal huvilistele suitsusaunalihaga leiba ning maitsvat koduõlut, teavitab Maaleht. Saunalistest tekkis kohe ukse taha järjekord, kuid vaatamata lava ja ka kasevihtade olemasolule oli saun kütmata ja leili seal võtta ei saanud. Messilised ei lasknud ennast sellest häirida – rüüpasid aga kesvamärjukest ja lasid tujul kerkida.

Maamess kestab homseni. Vaataja järele: www.tartunaitused.ee/maamess/

Võrumaa muuseum tähistab Jüri Pärja 80. sünnipäeva

Võrumaa muuseumis on avatud näitus „Need aastad ja laulud…”, mis on pühendatud Võrumaal sündinud laulja Jüri Pärja 80. sünnipäevale. Näitus jääb avatuks 8. maini.

Fotostendid tutvustavad laulja pikka eluteed lapsepõlvest alates kuni tänaste toimetusteni. Eksponeeritud kavad ja plakatid annavad ülevaate Jüri Pärja repertuaarist ja kontserdireisidest.

Vaadata saab ka 1992. aasta telesaate videot, kus Jüri Pärg räägib oma elust ja lauljateest, esitab tuntud laule.

29. aprillil kell 15 toimub Võrumaa muuseumis kohtumine Jüri Pärjaga. Kuulatakse laulja meenutusi ja vaadatakse videolõike varasematest kontsertidest.

 

Jüripäevajooks Haanjas

Haanja Tantsu Mängu Laulu Selts kutsub kõiki Võrumaa võistlondi 21. aprillil kell 20 Haanjasse jüripäevajooksule. Jooks kulgeb Haanjat läbival Võru-Rogosi maanteel.  Start ja finiš on Haanja vallamaja esisel platsil. Osaleda võivad kõik soovijad, kes on suutnud komplekteerida seitsmeliikmelise võistkonna. Vanuse piiranguid ette ei sea. Võistkonnas on 3 naist ja 4 meest. Kogunemine ja võistlusest osavõtu kinnitus on kell 19.30 Haanja rahvamaja ees.  Võistkondadel palutakse tõrvikud kaasa võtta, iga teatevahetus peab algama põleva tõrvikuga.

Osavõtust paluvad korraldajad teatada hiljemalt 20. aprilliks tel. 5144675 või  e-maili aadressile ene.aedmaa@gmail.com. Võistluse juhendiga saab tutvuda  http://www.haanjatmls.eu/

Kell 21 algab Haanja rahvamajas jürikuu pidu ansambliga PS Troika.

Pakutakse nõu ja abi ühe suitsusauna ehitamisel

Suitsusaun ehk savusann küdemas. Foto: ohtuleht.ee

Pakutas nõvvu ja api üte savvusanna ehitamisõs.

Inemiste huvi ja tahtminõ saija nõvvu hindäle vahtsõ savvusanna esitamise asjan vei Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala üliopilase Andres Ansperi mõttõni panda kokko juhend-abimiis savvusanna ehitämise kotsilõ. Kona savvusanna omma prõlla inämb pruugin Lõunõ-Eestin, valisi tä ehitämises säändse plaaniga sanna, midä om Vana Võromaal tettü.

Juhend and tekstina tiidmisi savvusanna ehitamise traditsioonest Võromaal, juhatas materjali kokko-otsmise man, kõnõlõs pallo üts vai tõnõ asi aigu või võtta, määndsit tiidmisi ja  tüüriistu vajja om, ku pallo üts vai tõnõ asi rahan masma või minnä. Pildi’, joonissõ’ ja juhissõ’ omma abis ehitämise man. Juhend piäs nii hää saama, et ehitamisega kokko puttunu inemine saanu tuu perrä hindäle sanna pistü panda.

Tollõs, et juhendi häädüst ja õigsust pruuvi, om Andresel plaan seo suvõ joosul laskõ üts vai paar sanna juhendi abiga üles raku. Kõgõ rassõmb om Andrese sõnul vällä märki, ku pallu või “hobiehitäjal” üts vai tõnõ tüü aigu võtta – tuud tahtnu innekõkke täpsembas saija. Ja muiduki om tähtsä, kuis inemise timä kirotet jutust arrvu saava.

Üts Pärnumaa küläselts taht savvusanna tetä, a tõsõ sanna võinu üles raku kongi Vanal Võromaal. Seo teedäandmisega tahamigi avita Andresel löüdä seltskund vai peremiis, kiä taht juhatuse perrä hindäle savvusanna tetä. Loe edasi: Pakutakse nõu ja abi ühe suitsusauna ehitamisel

Lõuna-Eesti Toiduvõrgustiku e-pood sai valmis

Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik on alguse saanud Võrumaa taluliidu toidu ja ühistegevuse alasest koolitusest 2006. aasta septembris. Samal ajal läks käima ka Kagu-Eesti talude toiduring Tartu inimeste juurde. Nüüd on jõutud organisatsiooni loomiseni ning selleni, et talutoidu huvilised Tartu linnast saavad ise let.ee kodulehel taludega tutvust teha ning toiduaineid tellida.

Toiduvõrgustiku eesmärk on anda kõigile inimestele võimaluse katta oma toidulaud loodussõbralikult kasvatatud kvaliteetse köögivilja, marjade, pagari- ja piimatoodetega.

Ringi kuuluvad mitmed mahetalud, kes ei kasuta keemilisi umbrohutõrjevahendeid, väetisi ega putukamürke. Võrgustikku on koondatud ka mitte päris maheda, kuid siiski käsitsi nopitud või ise valmistatud toidu tegijaid.K õik, mida pakutakse, on saanud tunda pererahva terast silma ja hoolitsevat kätt.

Mitu võrgustiku liiget müüb oma saadusi ka otse talust. Alt-Lauri talupoest saab osta ka teiste võrgustiku liikmete tooteid. Aidatakse kaasa selliste müügikohtade tekkimisele külades.

Toiduvõrgustikku kuulubpeale  tootjate ja töötlejate turismettevõtteid, kes tahavad oma külalistele pakkuda kohalikku puhast toitu.

E-pood on avatud aadressil www.let.ee

Perimüse-preemiä Parksepä latsiaialõ

Parksepä latsiaia oppaja Mondscheini Angela sai eräpreemiä võrokeelidse latsiaiaperimüse kokkoköütmise iist. Preemiä and’ vällä Eesti kirändüsmuusõum üten tõisi avvohinduga minevä-aastadsõ rahvaluulõ kogomisõ iist.

Avvohindu jaeti imäkeelepääväl, 14. urbõkuul Tartol kirändüsmuusõumin. Rahvaluulõkorjaja saiva neo kätte president Toomas Hendrik Ilvese käest.

Mondscheini Angela ütel’, et kirot’ tähtpäivist ja tegemiisist, miä omma Parksepä latsiaia aastatsõõrin ja lõppu pand’ viil latsi suust üles kirotõduid vahvit ütlemiisi. Latsiaiaperimüst kor’as’ minevä-aasta ligi 80 Eesti latsiaiaoppajat-kasvatajat.

Uma Leht

Rüäjüväserbätüs vahtsõst avvu sisse!

Kal(l)a Urmas,
keelekullõja

Õkva sai tuu võigõlus läbi, kos uma kiil hinnäst pildi pääl näüdäs’. Oll’ nätä, kuis ütstõsõga võiki tüküse hää söögi ja joogi silte pääle, kõgõ inämb iks sääl, kos mõnt tähtsät laatu peetäs.

Võromaal om jo uma mekk moodus saanu ja meelütäs ka umma kiilt pruukma. A paistus, et üts põlinõ juuk om iks unõtusõn, nigu olõs tä nimi nii rassõ vällä üldä, et joba tuuperäst ei tihka kiä timmä inämb vahtsõlõ elolõ herätä. Ummõtõ omma kõgõ vähämb kolmõ Võromaa kihlkunna tiidjä (ja viil Tartomaalt üts Kamja uma) meile jätnü oppusõ, kuis tetä rüäjüvvä. Joba joogi nimi esi ütles, ku tähtsä tä mi jaos piässi olõma.

Jüvä jo tähendäs nii tervet viläterrä ku timä sisemäst jako, miä väke and; ja viil kõkkõ viläst saadut süüki ja süümist hinnäst ülepää. Nigu Kanepin ülti: «Kuis sa iks läät ilma jüväldä majast vällä.» A ku joogilõ ligembäle liiku, sõs om tiidä, et jüvä võisõ ka eläjile klopitut jahusüüki tähendä. Viimäte tuuperäst kah naati säändse nimega juuki halvas põlgma, ku rahvas iks jõukambat ello nakas’ elämä – rõõsa piimä ja tsigurikohvi nõal.

A vana ilma aig nakkas viirtpiten tagasi tulõma ja vana ao süüke-juukõ pruugitas tervüses. Kaemi sõs vahtsõ silmäga üle naa jüvätegemise oppusõ. Loe edasi: Rüäjüväserbätüs vahtsõst avvu sisse!

Miä saa lumõ all kokko sadanuist huunist?

Foto: Uma Leht
«Midägi iks saa taast vällä nuputa, kasvai suurõ tuulõgeneraatori tetä!» om Vahtsõliina valla Hinsa «UFO-kupli» vai perädüsuurõ höörigu plekkhuunõ umanik, OÜ PNK Grupp juht Keldri Aivar väke täüs. Lumi vaot’ kupli päält purus nigu munakoorõ, sama saatus oll’ timahava talvõl pall’odõlt suuril huunil, a inämbüst esiki ei plaanita kõrda tetä.

«Taa sattõ kokko Jaapani maavärinäga ütel aol, tuuperäst ma lubanu jaapanlaisil sinnä vahtsõ tuumajaama tetä: õnnõ kupli päält är lappi ja saa ilosahe ala är käkki, nii et kiäki ei näe!» muhelõs PNK Grupi saekaatri lõvvamehest juht. «A ka tõsõ tsipakõsõ hullu mõttõ omma oodõdu – iks om jo peedist mõsumassinalõ trumlit tettü!»

Uma Leht kirot’ tuust «UFO-kuplist» vai Võromaalõ tuudust sõaväe radarijaama päälmidsest kuplist pia kümme aastakka tagasi (4.09.2001). Loe edasi: Miä saa lumõ all kokko sadanuist huunist?

Sänna kultuurimõis on laupäeval õpitubade päralt

Laupäeval, 9. aprillil algusega kell 12 toimuvad Sänna kultuurimõisas õpitoad, mida juhendavad noored Eestist, Lätist, Leedust ja Slovakkiast.

Avatud on kõrvarõngaste, käevõrude ja sõrmuste tegemise õpituba – juhendavad Slovakkia noored;

paberist lillede ja lindude voltimine – juhendavad Leedu noored;

võtmehoidjate meisterdamine – juhendavad Läti noored;

süüterooside tegemine – juhendavad Eesti noored.

Õpitubades võivad osaleda igas vanuses inimesed. Osavõtt on tasuta.

Samal ajal on avatud näitus, kus on üleval kõik need kaunid esemed, mis noored eestlased, lätlased, leedukad ja slovakid rahvusvahelise noortevahetuse ajal õpitubades tegid.

Rohkem infot: www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Mustrid meenetel, meened näitusel

Võru lasteraamatukogus saab veel paar nädalat tutvuda väljapanekuga „Mustrist meeneni”. Näitusele on koondatud MTÜ Avatud Ateljee Klubi kursustel valminud rahvuslikest mustritest inspireeritud käsitööesemed.

Kõik need on loodud mõttega otsida suveniirtoodet, mis kannaks paikkondlikku eripära ja oleks ka praktilisust silmas pidades ahvatlev ost.

Otsingud mahuvad kuue käsitöökursuse sisse, mis toimusid poole aasta jooksul projekti „Mustrist meeneni: rahvuslik ornament nüüdisaegses kasutuses” raames. „Korraldasimegi kursused selleks, et otsida omapäraseid, väikseid, lihtsasti valmistatavaid ja ka taskukohaseid meeneid,” lausus projekti eestvõtja Ruti Jõgi ning lisas: „Oli teada, et  see pole lihtne, ja me nägimegi meenete väljamõtlemisega tõsiselt vaeva.”

Kõige mahukam oli tekstiili-kudumikursus, õpetajateks Kadri Vissel ja Kerttu Laane. Näputööle eelnes Võrumaa mustritesse süüvimine. See tähendas nii muuseumikogudega tutvumist kui ka kohtumisi meistritega Seto Käsitüü Kogo vahendusel. Loe edasi: Mustrid meenetel, meened näitusel

Urvastes tuleb vaseliste õpituba

Laupäeval, 9. aprillil toimub Urvaste seltsimajas vaseliste õpituba.

Vaselised on muinasaegne rõivaste kaunistamise viis, kuid neid spiraalikesi kasutati ka ehete valmistamisel. Spiraale punuti koos lõngaga või tikiti eraldi rõivastele keerulistesse mustrites

Õpitoas osalejaid juhendab Marika Sepp Võrust. Kaasa tuleks võtta väikesed tangid traadi lõikamiseks, vana nahkkinnas, õhukese teraga nuga, suure silmaga õmblusnõelu, sukavarras nr 2.
Kotti võiks pista ka vahetusjalanõud.

Registreeruda saab telefonil 529 2373.

Käivitus viie Leader-piirkonna projekt

30. märtsil algas Leaderi viie tegevuspiirkonna ühine projekt ehk ettevõtlusnõustajate koolitus, mis on Võrus tuntud kohaliku tegevuspiirkonna ülese projektina nimega “Ettevõtlusalane nõustamine Võrumaal”.

30. märtsist kuni 16. maini osalevad viiest Lõuna-Eesti Leader-tegevusgrupist välja valitud 15 ettevõtlusnõustajat koolitusprogrammis, mis kestab kokku 11 päeva ja hõlmab ettevõtluse ning nõustamisega seotud teemasid.

Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnast on osalemas viis koolitatavat: Liina Vähi – MTÜ Võrumaa Partnerluskogu ettevõtluse meetme nõustaja, Ave Tamra – Uma Meki projektijuht, Martin Mark- ettevõtja, Ivi Martens – SA Võrumaa Arenguagentuur ettevõtluskonsultant, Tiina Hallimäe – Võru linnavalitsuse ettevõtluse vanemspetsialist.

Koolituse eesmärk on arendada ettevõtlusnõustamise tegevust partnerluskogu tegevuspiirkonnas ja suurendada ettevõtlusaktiivsust spetsialistide kaudu, kes omandavad proaktiivse nõustamise koolituse ja suhtlemistreeningu kaudu. Lisaks Eestis toimuvale koolitusprogrammile on projektiga “Ettevõtlusnõustajate koolitus” kavandatud ka ettevõtlusnõustajate praktika Soomes Kauhanjoel, Suupohja Arendusühingu tegevuspiirkonnas, et tutvuda sealse ettevõtjate nõustamise süsteemiga.

Seebitegu Pikakannu seltsimajas

Pikakannu seltsimajas on laupäeval, 9. aprillil algusega kell 12 võimalik õppida külmpressimeetodil seebitegu. Oma kogemusi jagab Inga Silm, Sophi-nimelise seebisarja autor ja valmistaja.

Sophie seepides kasutatakse peaasjalikult ökoloogiliselt puhtast põllumajandusest pärit tooteid, kusjuures osa seebisisendeid kasvatab pereettevõte oma talus permakultuuri
põhimõtteid järgides.

Seebiõppusel osaleja võib oma maitse järgi võtta kaasa ürte, lillelehti vms, mida ta seepi soovib lisada. Põhimõtteks on, et seebi sisse võib panna kõiki taimi, mis kõlbavad süüa või millest saab teed keeta. Lähemalt loe www.seep.ee.

Õppusel valminud seebist saab iga osavõtja oma tüki koju kaasa, kuid kuna seep peab vormis tarduma 24 tundi, siis kaugemalt tulijad, võtke oma karp seebi jaoks kaasa.

Seebitegu toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm. Osavõtjalt ootame annetust 5€.
Kirjapanekuks ja küsimustele vastuse saamiseks helistage 5028 783 või kirjutage info@pikakannu.ee

Ave Tamra
www.pikakannu.ee

30. aprillil toimub Võhandu maraton

30. aprillil toimub Võhandu jõel juba kuues Võhandu maraton, mille jooksul läbivad paatkonnad 100 kilomeetrit kärestikulist jõge.

Võhandu jõe ühe korraga läbi sõitmine mõlkus maratoni peakorraldajal Hillar Irvesel mõttes juba 1999. aastal. 2005. sõitsid Hillar Irves ja tänane teine peakorraldaja Sixten Sild jõe ka läbi. Aasta hiljem oli sõitjaid juba 23 alust., kellest lõpuni sõitsid läbi 18 paatkonda. 2010. aastal  oli stardis 266st paati. Viie aastaga kokku on maratonil käinud 769 inimest.

Sajakilomeetrise distantsiga Võhandu maratoni eesmärk on võimaldada osalejatel veeta sportlik päev aerutades Euroopa ühel karmimal, ekstreemsemal ja osalejaterohkemal aerutamismaratonil, ent tutvustada ka puutumatu loodusega jõge.

Maratoni starti tulla võib kõigega, mis ujub. Kui kahel esimesel maratonil võisteldi vaid süstade ja kanuudega, siis kolmel viimasel on olnud esindatud ka sõude- ja kummipaadid ning viimasele maratonile julgeti tulla ka haabjatega. 2010. aastal oli stardis ka esimene raftinaiskond. 2011. aasta maratoni kohta levib juba jutt, et starti tuleb ka esimene vesiratas.  „ Võistlejatest osa läheb auhindu püüdma, teised naudivad sõprade seltskonda ja kaunist Lõuna-Eesti loodust. „Esimene ots pingutab ikka vere ninast välja, et võidu peale sõita,“ räägib Irves. „Näiteks eelmise maratoni võitnud leedukad ei peatunud üheski kontrollpunktis, et puhata! Kõik punktid, kus tuli süsta ümber tõsta, võeti täistempoga joostes.“ Irves usub, et enamus osalejaid tuleb maratonile, et see läbida, mitte kohta saama. „Selle maratoniga on ilmselt nagu mägironimisega. Tähtis pole, kaua sa ronid, vaid teadmine, kas sa käisid seal üleval või mitte, kas sa oled seda maratoni sõitnud ja lõpetanud.“

Maraton on osalejatele kahtlemata tõsine lahing iseendaga, kus pikkade tundide kaaslasteks saavad valu ja kannatus. Peakorraldaja Irvese hinnangul pole Võhandu jõgi neile, kes maratoni läbinud enam lihtsalt jõgi: “Neile, kes on maratoni sõitnud, pole Võhandu enam kunagi lihtsalt jõgi. Iga sild sellel jõel, mida sa ületad, iga jõekäär, mida märkad kaardil, iga kord, kui kuuled sõna Võhandu, on see sinu jaoks hoopis teise tähendusega.“

Võhandu Maratoni missioon on olla ikooniks aerutamismaratonide seas – suure osalejate arvuga, eelistatud ning hästi tuntud aerutamismaraton Euroopas. Korraldajad soovivad Võhandu Maratoni lülitada nelikürituse Haanja 100 arvestusse. Ka on plaan 2012. aastal saada European Canoe&Kayak Marathon Tour’i – Euroopa suurima aerutamismaratonide sarja – täieõiguslikuks liikmeks.

Turvalisuse mõttes ja atraktiivsemaks jälgimiseks on plaan kõik paadid varustada GPS seadmetega.

Allikas: Lõuna -Eesti Turismi kuukiri märts-aprill

Võru maavalitsus ootab Võrumaa Aasta Ema kandidaate

 

Eesti ema monument Rõuges

Läheneva  emadepäeva  eel  kutsub Võru maavalitsus  esitama Võrumaa Aasta Ema tiitli kandidaate. Kandidaate saavad esitada nii  kohalikud omavalitsused, organisatsioonid kui üksikisikud. Võrumaa Aasta Ema tiitlile võib üles seada Võrumaal elava ema, kelle perekonnas kasvab või  on  üles  kasvanud  vähemalt  kaks  tublit  last,  kes  on  tunnustatud  nii oma  ametitöös  kui  ka  perekonna  väärtustamisel  ja  kes  on  ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi.

Tiitlit on välja antud alates 2002. aastast, mullu pälvis Võrumaa  Aasta Ema tiitli Laine Värnik. Võrumaa Aasta Ema avalikustatakse emadepäeval 8. mail.

 Ettepanekuid  koos  kandidaadi  lähema  tutvustamise  ja  selle  valiku põhjendustega ootab Võru maavalitsus 25. aprilliks.

Eläjämäng Võrol

5. mahlakuu pääväl mäng Võro liinatiatri edimäst kõrda vahtsõt näütemängu «Loomad», miä eestikiilsele päälkiräle kaemalda om tävveste võrokiilne.

«Olõmi trupiga kokko kogonu vannu inemiisi luu raamatust «Kuis vanal Võromaal eleti»,» selet’ näütemängu kirotaja ja lavastaja Tagametsa Tarmo. «Raamatun inemise kõnõlõsõ, kuis vanastõ eläjit peeti ja kuis parhilla peetäs. Olõmi noid juttõ tsipakõsõ käändnü, tennü eläjide monoloogõs. Eläjä kõnõlõsõ esihindäst ja tuust, kuis inemise näidega ümbre käävä.»

Tagamets ütel’, et etendüs olõ-i õnnõ nal’atükk: «Läbi naaru võinu inemine märki tuu pääle, kuis mi eläjidega ümbre käümi,» ütel’ tä. «Meil lätt vaihõpääl meelest är, et eläjä eläse nigu miiki ja näil omma uma as’a aia.» Tä arvas’, et vanal aol saiva inemise ja eläjä parõmbidõ läbi ku parhilla. «Kas mi no ülepää inämb saami, varsti olõ-i eläjitki inämb – häötämi är kõikaig…» märgot’ tä.

Etendüsen om kõgõ hõelamb elläi jänes: «Eesti loitsõ raamatust loi, et vanastõ oll’ jänes ülepää kõgõ hullõmb elläi, kes inemiisile halva tekk’, mi tükün tä sis kõnõlõs, mille tä tege tuud,» kõnõl’ Tagamets. «Jänes om halv kangõlanõ, kes vöörütäs süü kõik aig tõisi pääle, et timä ei olõ midägi tennü.»

Päält kõnõlõmisõ ajasõ eläjä lava pääl õuhkat. Lõpus võetas kokko, miä tuu õuhka ülepää om, mille tuud juvvas ja kohe tuud määri.

Tagamets ütel’, et mändsengi mõttõn või tükkü pitä järes näütemängolõ «Võrumaa rituaalid» Seokõrdsõ rituaali omma kõnõlõminõ ja õuhkaajaminõ. Muusiga om Tauli Anu puult (kiä mäng ka Lehmä). Kahru mäng Krambi Kaspar-Oskar, Kunna Parindi Mart, Nugist Käose Maive ja Jänest Trolla Agu.

Mille võrokiilsel tükül om eestikiilne päälkiri? Tagamets vöörütäs vastutusõ reklaamiosakunna kaala: ollõv rahvalõ parõmbidõ arvu saia.

5. aprilli Uma Leht

Meremäel korraldatakse Meroosi Lapilaupäev

Foto: Bioneer.ee
Mai esimesel laupäeval, 7. mail kl 12-18 toimub Meremäe Noortekeskuse maja õuel Meroosi Lapilaupäev ehk Roosipäev, mis on pühendatud emadele ja vanaemadele.

Ettevõtmine on mõeldud käsitöötegijatele, -imetlejatele, -huvilistele, sõpradele, kõigile roosiaustajatele. Oodatud on ka klaasroosid, raudroosid, puuroosid, villaroosid jne. Muidugi ka pärisroosid ja nende valmistajad-kasvatajad. Soovitav roosiline riietus.

Tegemist on käsitööhuviliste kevadpäevaga – roositeemalise ideepäeva ja näitusmüügiga, mille korraldavad Meieselts Meroos, Meremäe Kool ja Meremäe Noorteklubi. Saab osta ja müüa, osaleda töötubades nii õpetaja kui õpilasena.

Toimub suur roosiliste lapitööde ja teiste rooside õuenäitus ning ost-müük. Kavas on kotikonkurss (kodus valmistatud kotid), töötoad ja muusikalised tervitused (kõik võivad üles astuda või ise töötoa korraldada – soovist anna enne teada). Loe edasi: Meremäel korraldatakse Meroosi Lapilaupäev

Sõna vägi

Mändmetsa Lea,
Varstu keskkooli eesti keele oppaja

Sõna või inemist ülendä, a sõna või ka inemist alanda, tetä timäst jalamati.

Seo ilma aigu peetäs tiidmiisi pall’o tähtsäs. Tiidmiisi om vaia külh, a elu tundminõ om kah tähtsä. Autujuhi ütlese, et kae aknõst vällä – kõtutunnõ ütles, et täämbä om väega nilbõ, piät autut ja sõitmist tundma – minka? – tagaotsaga…

A KUIS saa tunda sõna väke? Sõnnu võit nätä, kullõlda, hamba all prõgista – maitsa, nuhuta, sõnnuga võit mängiskellä. Tähendäs sõna väe tundminõ om kõiki miili ütine tundminõ. Sõnnu om vaia hoolõga tähele panda innekõikõ tuuperäst, et kõik vällä üteldü sõna jätvä jäle. Kirämiis Ristikivi om vällä ütelnü mõttõ: «Sisaligu tii jätt kah kivi pääle jäle.»

Nii omgi – kõik, midä edimält nätä ei olõki, tulõ ütskõrd õks nättäväle. Mi näe-i eläjide jälgi suvõl, a talvõl lumõ pääl omma eläjäjälgi kirä ilusahe nätä. Talvõl kõva külmäga om mi hingeaur selgele nätä. Ja kiä ütel’, et armumist olõ-i nätä? Ku mu tütär mullõ mõni aasta tagasi 1200-kroonidsõ telefoniarvõ and’, nakka-s ma timä käest midägi ülearulist küsümä.

Mul omma meelen neurokirurg Veldi Heino sõna: «Ku sa ütlet inemisele: «Sa olt ull’!» (suurõ jovvuga!) – sis seo mõos ajulõ nigu olõs rusikuga lüüdü.» Loe edasi: Sõna vägi

Urvastes loodi oma naiskodukaitse üksus

Naiskodukaiste aktivistid Liisa Aru ja Marje Kangro. Foto: urvasteleht.blogspot.com
1. aprillil lõid naiskodukaitse aktivistid Urvastesse oma piirkondliku üksuse. Täpsemalt tähendab see, et Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna Antsla jaoskonnast sai kaks jaoskonda. Antsla jaoskonna esinaisena jätkab Inga Niit, Urvaste jaoskond valis oma juhiks Naiskodukaitse taasasutamise algusest saadik selle töös osalenud Marje Kangro.

Vastloodud Urvaste jaoskond hakkab rõhku panema kohalike õppuste ja motivatsiooniürituste läbiviimisele ning loodusmaastike tundmaõppimisele. Jaoskond osaleb Urvaste piirkonna arendamises koos teiste kodanikuühendustega.

Kõik isamaaliselt mõtlevad naised, kes tahaksid omandada oskusi kriisiolukordades hakkama saamiseks, on oodatud naiskodukaitse tegemistega tutvuma ja ka liikmeks astuma. Marje Kangroga saab kontakti telefonil 55553862.

Airi Hallik

Suurõppus Kevadtorm 2011 toimub maikuus

Kaitsevägi ja Kaitseliit korraldavad 4.-20.05.2010 suurõppuse Kevadtorm 2011, mille tegevusala ulatub Tartumaalt läbi Põlvamaa Võrumaani.

Õppuse eesmärk on 2010-2011. aastal ajateenistusse kutsutud isikkoosseisul baseeruvate jalaväe, suurtükiväe, õhutõrje, pioneeri-, luure-, staabi- ja tagalaüksuste kokkuharjutamine ja oskuste kontroll, kirjutab Kambja vallalehe võrguväljaanne Koduvald.ee.

Samuti harjutavad koostööd maaväe, Lõuna kaitseringkonna ja I jalaväebrigaadi staabid ning kaitseliidu Tartu-, Põlva-, Võru-, Valga- ja Viljandimaa malevad.

Esimesel kahel päeval toimub üksuste koondumine õppuste alale. Sellele järgnevad 6 päeva jooksul jalaväepataljonide ja jalaväebrigaadi koostööharjutused. 13.-19.05.10 ööpäevaringsed õppelahingud, millega kaasneb ka lahingmüra. Järgneval kahel päeval korrastatakse õppusel kasutatud alad ja teed. 21.05.10 lahkuvad üksused õppuste alalt. Loe edasi: Suurõppus Kevadtorm 2011 toimub maikuus

Võrus avatakse kolm uut näitust

Esmaspäeval, 4. aprillil kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis kolm uut näitust: EDA LÕHMUSE maalinäitus “Postmaastikud”, NAKlaste “Lembenäitus” ja Mihkel Ehala mälestusnäitus “Siis ehk olen küllalt elutark panemaks pealkirja”.

Eda Lõhmuse maalinäitus “Postmaastikud”
Näitusel „Postmaastikud“ esitleb maalikunstnik Eda Lõhmus oma Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonnas maali erialal kaitstud magistritööde komplekti. Tegemist on valdavalt suureformaadiliste akrüülmaalidega, mis valmisid aastal 2008.

Lõhmuse maalid pole lihtsalt paika pandud tähendusega seinale talletatud originaalid, vaid otsustuste vool, mis lõpuks maastikeks organiseerunult elab iseseisvat elu ning jätab seljataha ka autori enda. Nii on iga uus vaatlus (ka autoripoolne) alati juba üha uusi tähendusi loov järelvaatlus, millele see „post“ pealkirjas ka viitama peaks. Samas võib maalidel näha lihtsalt maastikke ja lihtsalt poste ning nimetada neid postmaastikeks. Tegemist on avatud materjaliga uuteks otsustusteks ja sõnamängudeks.

NAKlaste “Lembenäitus” – HuupI, Kristina Viin, Marja-Liisa Plats
Armastus luules ja pildis…Luulest leidsime armastust, seksi, viha ja häbi, kevadet ja erootikat. NAKlased teevad raamatu, illustreerivad ja teevad näituse. Näitusele tulevad lembeluulest inspireeritud pildid. Avamisel loetakse ka vastavaid luuletusi ning kaasas on raamatud, ehk luule kohtub kunstiga. Avamisel on kohal Contra ja Priit Salumaa.

Mihkel Ehala (1978-2010) mälestusnäitus “Siis ehk olen küllalt elutark panemaks pealkirja”
Pilte teatri- ja maalikunstnik Mihkel Ehala (1978 – 2010) loomingust. Näituse ametlik avamine toimub Linnateatrite Päevade raames 14. aprillil kell 17.

Allikas: Võru Linnagalerii

Mõniste Muuseumis tulekul tegus kevad

Foto: Mõniste Muuseum
Mõniste Muuseumis on tulekul tegus kevad koos mitmete näituste ja õpitubadega, esimene neist juba paari nädala pärast.

Munamaa – 19. aprill / “Naaberrahvaste munapühatraditsioonid”
Õpime Läti-, Setu- ja Soomemaa munapühakombeid. Meisterdame linnupesi ja värvime mune. Mängime muistendit targast kaarnast ja vanapaganast, kes kardab välku. Joome kasemahla ja sööme munapühatoite.

Pääse: 6,5 € (koos lõunasöögiga), 10-ne õpilase 1 saatja tasuta. Tegevus kestab: 10.00-14.00.
Eelregistreerimine 9. aprillini.

Nõiavitsapäev – 28. aprill / “Taimede võluvõimed Eesti rahva usundites”
Räägime nõia- ja ravimtaimedest. Vaatame, milliseid tööriistu valmistas talumees lepast, kasest, kuusest, tammest ja teistest puudest.
Vaatame, kuidas kasutati paju-, sarapuu-, toomingaoksi. Vaatame, mida saab teha puude koorest, lehtedest, juurtest, viljadest, mahlast. Valmistame taimedest toitu ja proovime, kuidas maitseb.

Pääse: 5 € (koos lõunasöögiga), 10-ne õpilase 1 saatja tasuta. Tegevus kestab: 10.00-14.00.
Eelregistreerimine 20. aprillini.

Muuseumiöö – 14. mai / “Öös on aardeid”, teemaks “Mõniste rahapajalegendid”
20.00 – 22.00 – Räägime Mõniste muuseumis legende.
22.00 – 24.00 – Võistlusmäng legendi radadel “Otsime rahapada”!
24.00 – 02.00 – Virvatuli Mõniste pargis. Võistluste kokkuvõte. Loe edasi: Mõniste Muuseumis tulekul tegus kevad