5. mahlakuu pääväl mäng Võro liinatiatri edimäst kõrda vahtsõt näütemängu «Loomad», miä eestikiilsele päälkiräle kaemalda om tävveste võrokiilne.
«Olõmi trupiga kokko kogonu vannu inemiisi luu raamatust «Kuis vanal Võromaal eleti»,» selet’ näütemängu kirotaja ja lavastaja Tagametsa Tarmo. «Raamatun inemise kõnõlõsõ, kuis vanastõ eläjit peeti ja kuis parhilla peetäs. Olõmi noid juttõ tsipakõsõ käändnü, tennü eläjide monoloogõs. Eläjä kõnõlõsõ esihindäst ja tuust, kuis inemise näidega ümbre käävä.»
Tagamets ütel’, et etendüs olõ-i õnnõ nal’atükk: «Läbi naaru võinu inemine märki tuu pääle, kuis mi eläjidega ümbre käümi,» ütel’ tä. «Meil lätt vaihõpääl meelest är, et eläjä eläse nigu miiki ja näil omma uma as’a aia.» Tä arvas’, et vanal aol saiva inemise ja eläjä parõmbidõ läbi ku parhilla. «Kas mi no ülepää inämb saami, varsti olõ-i eläjitki inämb – häötämi är kõikaig…» märgot’ tä.
Etendüsen om kõgõ hõelamb elläi jänes: «Eesti loitsõ raamatust loi, et vanastõ oll’ jänes ülepää kõgõ hullõmb elläi, kes inemiisile halva tekk’, mi tükün tä sis kõnõlõs, mille tä tege tuud,» kõnõl’ Tagamets. «Jänes om halv kangõlanõ, kes vöörütäs süü kõik aig tõisi pääle, et timä ei olõ midägi tennü.»
Päält kõnõlõmisõ ajasõ eläjä lava pääl õuhkat. Lõpus võetas kokko, miä tuu õuhka ülepää om, mille tuud juvvas ja kohe tuud määri.
Tagamets ütel’, et mändsengi mõttõn või tükkü pitä järes näütemängolõ «Võrumaa rituaalid» Seokõrdsõ rituaali omma kõnõlõminõ ja õuhkaajaminõ. Muusiga om Tauli Anu puult (kiä mäng ka Lehmä). Kahru mäng Krambi Kaspar-Oskar, Kunna Parindi Mart, Nugist Käose Maive ja Jänest Trolla Agu.
Mille võrokiilsel tükül om eestikiilne päälkiri? Tagamets vöörütäs vastutusõ reklaamiosakunna kaala: ollõv rahvalõ parõmbidõ arvu saia.
5. aprilli Uma Leht