Võru linnavalitsus ootab järgmise aasta tegevustoetusteks ja ürituste korraldamiseks taotlusi kuni 1. oktoobrini.
Raha on võimalik taotleda kolmeks otstarbeks: huvitegevuse toetamiseks, ürituse korraldamiseks või tegevustoetuseks. Toetuste andmise korrad ning blanketid leiab aadressilt www.voru.ee.
Võru linnavalitsus pani välja 500 euro suuruse vaevatasu inimesele, kelle vihje aitab tabada kurjategijad, kes ööl vastu neljapäeva varastasid Vilja tänavalt kaheksa sadeveekaevu malmkaant.
„Viimastel nädalatel on siin-seal üksikud kaevukaaned kaduma läinud, kuid sellist massilist vargust pole veel ette tulnud,“ kommenteeris linnahoolduse vanemspetsialist Risto Aim.
Kaevukaante vargustega on linnale tekitatud suurt kahju. „Ühe kaane maksumus on umbes 250 eurot, kuludesse lisandub veel paigaldustöö hind,“ sõnas Aim.
Aprillikuiste algatuskoosolekutega Võrus, Rõuges ja Haanjas sai alguse Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamine, suvel koondati asjakohaseid materjale ja septembri keskel on kohalikel inimestel taas võimalus kava koostamisel kaasa rääkida – toimuvad ekspertarutelud. Arutelude toimumisajad:
Esmaspäeval, 12. septembril kell 17 Rõuge rahvamajas – teemaks järved ja teised veekogud;
Teisipäeval, 13. septembril kell 17.30 Haanja rahvamajas – teemaks metsad ja loodusmaastikud;
Kolmapäeval, 14. septembril kell 15 Kütioru keskuses – teemaks niidud, sood ja kultuurmaastikud.
Ekspertaruteludel saavad kokku vastavate teemade eksperdid ja Haanja looduspargi olusid, inimesi ning tavasid tundvad kohalikud asjatundjad, et üheskoos sõnastada kaitseala visioon, peamised väärtused ning kaitse-eesmärgid. Selgitatakse ja räägitatakse läbi eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi. Osalema ja kaasa rääkima oodatakse kõiki asjasthuvitatud ametkondi, organisatsioone, kodanikuühendusi, aga ka maaomanikke ja kohalikke elanikke.
Kaitsekorralduskava koostamisega tegelevad Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni tellimusel Eesti Maaülikool, AS Kobras ja OÜ Vesterra, tööd rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Täpsemat lisainfot kava koostamise kohta saab Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistilt Jaanus Tanilsoolt (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon: 5322 9241) ja AS Kobras keskkonnaekperdilt Kadi Kukelt (kadi@kobras.ee, telefon: 730 0316) ning Keskkonnaameti kodulehelt.
Looduslodi avab saabuval pühapäeval Suursoo-Peipsi jõhvikaretkega sügissõitude hooaja. Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel laieneb seni vaid Tartumaal toimunud Looduslodja õuesõpperetkede sari ka teistesse Võrtsjärve ja Peipsi äärsetesse maakondadesse. Käesoleval sügisel toimuvad ainulaadsed õuesõpperteked Valga-, Viljandi- ja Põlvamaal, tuleval kevadel ka Jõgevamaal ja Ida-Virumaal.
Emajõe Lodjaseltsi Looduslodja retked toimuvad varakevadest hilissügiseni Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi piirkonna erinavais paigus, retkede teema sõltub parasjagu looduses toimuvast.
Looduslodja õuesõpperetked on kolme aasta kestel muutunud üha menukamateks, pakkudes põnevust nii lasteaialastele kui täiskasvanutele, koolilastest rääkimata. Kooliklassidele ja lasteaiarühmadele mõeldud Looduslodja õuesõpperteked toimuvad esimese ja viimase kooliveerandi ajal. Tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toele saavad nüüd lisaks tartumaalastele oma koduümbruse veekogusid avastada ka valga-, viljandi-, põlva-, jõgeva- ja ida-virumaalased.
Käesoleval sügisel toimuvad Looduslodja õuesõpperteked:
11.-23. september ning 21.-30. oktoober Tartumaal alguse ja lõpuga Tartus ja RMK Suursoo Looduskeskuses;
26.september-1.oktoober Valgamaal Väikesel Emajõel ja Võrtsjärvel alguse ja lõpuga Pikasillas;
3.-7. oktoober Viljandimaal Õhne jõel ja Võrtsjärvel alguse ja lõpuga Suislepas;
12.-18. oktoober Põlvamaal Peipsi lõunaosas alguse ja lõpuga Võõpsus ja Värskas.
Looduslodja retkedega soovib Lodjaselts tutvustada laiemalt Eestimaa põnevaid ja ainulaadseid paiku, kuhu väga sageli ei satuta. Looduslodja meeskond on veendunud, et mida rohkem inimesed oma koduümbruse loodusest teavad, seda kõrgemalt nad seda hindavad ja seda paremini hoiavad.
Looduslodja retkede sari on pälvinud ka riigipoolset tunnustust, võites 2009. a teaduse populariseerimise konkursil hõbemedali ning leides äramärkimist keskkonnateo konkursil.
Täiendav teave: Liisa-Lota Kaivo, tel 555 99 100, info@lodi.ee
Emajõe Lodjaselts
Selle nädala lõpuni Võrumaal Rõuges toimuval seenenädalal õpetatakse värvima lõngu seentega. Kübarakandjatega värvides saab ilusaid punaseid, pruune, beeže, sinakaid ja halle toone.
Tekstiilikunstnik Airi Gailiti sõnul saab seentega värvida isegi paremini kui paljude taimedega.
„Näiteks meie metsades palju levinud verkjas vöödik on suurepärane värviseen. Sellega saab tugevat punast, aga ka oranžikat. Lisaks saab jalgadest ka kollast värvi“, kirjeldab kunstnik üht oma lemmikut. Tõmmuriisika kupatusveest sai ta kätte hallikaid toone. Harilikust põdramokast saab aga sinist.
„Seentega on põnev katsetada,“ on tekstiilikunstnik kindel.
Kui vanad ja ussitanud seened söögitegemiseks ei kõlba, siis värvimiseks on need küll väga head. Veelgi enam – mida vanem ja koledam on seen, seda paremini eraldub temast värvaine. Ka on head värviandjad külmunud seened. Muidugi peab seentega värvida soovija metsas hoolikas korjaja olema – saja grammi lõnga kohta kulub pool kuni kolm kilo seeni.
Värvitoon ei sõltu ainult seente hulgast vaid ka peitsist, mida kasutatakse. Peitsimine suurendab värvi kinnitumist lõngale, parandab pesu- ja valguskindlust. Erinevaid peitsaineid kasutades saad ühe seeneliigiga värvida mitu värvi. Seeni tuleb keeta umbes tund aega. Seejärel tuleb varem peitsitud lõng kasta märjaks ja pista jahtunud värvileende. Lahuse temperatuuri tõsta aeglaselt 90°-ni ja hoida nii tund aega.
Taimedega värvimine on vana juba aastatuhandeid, aga seentega hakati värvima alles ligi nelikümmend aastad tagasi. Ameeriklane Miriam Rice avaldas 1974. aastal raamatu „Proovigem seentega värvida” (“Let’s Try Mushrooms for Color”), millele kuus aastat hiljem järgnes juba mahukam trükis “Seentega värvimine”. Samal aastal pandi USAs üles ka esimene seentega värvitud tekstiilide näitus. Ajapikku jõudis seentega värvimise oskus ka Euroopasse ja Eestisse.
Airi Gailit õpetab huvilistele seentega värvimist Rõuge rahvamajas sel laupäeval. Samas on üleval ka tema poolt seentega värvitud lõngadest valmistatud vaipade ja kangaste näitus.
Seeneretked jätkuvad Rõuges nädala lõpuni. Rahvamajas on huvilistele välja pandud enam kui 60 liiki seeni. Samuti keedab meisterkokk Angelica Uudeküll uhke seeneroa ning pühapäeval toimub seenehoidiste degusteerimine ja konkurss.
Seenepäevi korraldab Viitina loodushariduskeskus, täpsema kava leiab www.viitinalhk.ee kodulehelt.
Kõiki endisi õpetajaid ja vilistlasi oodatakse 8. oktoobril Tsolgo kooli 200 aasta juubelile.
Kogunemine kell 14 Tsolgo vanas koolimajas.
Vaata ka www.lasva.ee! Rohkem infot saab tel 5381 7746 (Piret), 5621 3180 (Vaike) ja Tsolgo raamatukogust tel 787 6432, vaike@lasva.ee.
Rõuges käib neljas seenenädal. Esimesel seenefestivali päeval korjati lähiümbruse metsadest kahe tunni jooksul enam kui 50 liiki seeni ja seati üles seenenäituseks. Ilmselt on näitusele järgmistelt seeneretkedelt veel lisa oodata, sest viimastel aastatel on siit kandist leitud ligi 220 liiki seeni.
Seenenädala käigus toimuvaid metsaretki juhendab Eesti üks tuntumaid seeneuurijaid Vello Liiv koos kahe noore mükoloogi Teele Jairuse ja Veiko Kastanjega.
Üks seenenädala eesmärke on õpetada inimesi ära tundma söögiseeni ning eristama neid mürgistest. Kõige rohkem ajavad inimesed segi valge kärbseseene ja šampinjonid. „Oskus söögiseeni ära tunda on kasvanud,” kinnitas seeneuurija Vello Liiv.
„Viimastel aastatel on ilmunud mitu seeneraamatut ja on hea näha, et inimesed on neid enne metsa minekut ka uurinud,” on ise mitme seeneraamatu koostamise juures olnud mees veendunud. Ega see seente vahel vahettegemine väga lihtne ole, lausus ta, sest juba pilvikuid kasvab Eestis üle 200 liigi.
Seeneuurija rõõmustas, et esimeselt seeneretkel avastas ta ühe torujala liigi, mida ta enne Eestis näinud ei ole. Selle täpne liigitamine seisab veel ees. Ka uudistasid seeneretkelised ilmselt hetkel maailma kuulsaimat seent – seenenädala korraldajate ning Looduskalendri meeskonna üles seatud seenekaamera ees kasvavat looduskaitsealust haruldust korallnarmikut.
Seeneretked jätkuvad veel sel nädalal. Parimad kübarakandjad seatakse kõigile vaatamiseks välja Rõuge rahvamajas avatud näitusele. Kuni pühapäevani on samas avatud tekstiilikunstnik Airi Gailiti seentega värvitud lõngadest valmistatud vaipade ja kangaste näitus. Airi Gailit jagab oma seentega värvimise oskust kõikidele huvilistele ise ka laupäeval.
Et enamik meist käib metsas seeni korjamas siiski pigem söömiseks, siis ei puudu seenenädalal ka kööginurk. Laupäeval keedab meisterkokk Angelica Udeküll uhke seeneroa. Kulinaarseid elamusi jätkub veelgi, sest pühapäeval toimub seenehoidiste degusteerimine ja konkurss.
Seenepäevi korraldab Viitina loodushariduskeskus, täpsema kava leiab www.viitinalhk.ee kodulehelt.
Kadri Valner
Rõuge seenenädala juurde on ikka kuulunud ka seenenäitus rahvamajas. Foto: Kaile Kabun
Kolmapäeval, 7. septembril algusega kell 18 alustab tegevust Sänna noortetuba.
Avapäevale on oodatud kõik, kes soovivad tutvuda noortetoa juhendaja Hindrek Vouga; osaleda mängudes, mida juhendavad Hindrek, Pipi ja Ieva; planeerida noortetoa tegevust; nautida mõnusat ilma, koosolemist ja kultuurimõisa värsket Itaalia stiilis pitsaahju (igaüks saab endale valmistada meelepärase kattega pitsa).
Eile, 5. septembril algasid Rõuges neljandad seenepäevad, kus saavad kokku seeneteadlased ja -korilased.
Seenenädalasse mahuvad seeneretked asjatundjate juhendusel. Eile seati rahvamajas üles seenenäitus ja sellega saab tutvuda kuni reedeni.
Rõuge seenepäevade korraldajad koostöös Looduskalendri meeskonnaga on püstitanud Võrumaale ka seenekaamera, mis jälgib looduskaitsealuse korallnarmiku (Hericium coralloides) viljakeha arengut. Kindla ajavahemiku järel peegelkaameraga tehtud pildid monteeritakse videoks ning teadaolevalt on see esimene omataoline seene arengut järgiv ettevõtmine Eestis.
Kahe nädala jooksul üles võetud videoid näeb aadressil www.viitinalhk.ee.
Uudsena on seenenädala kavas veel seentega värvimise õpituba, juhendab Airi Gailit. Esmaspäevast pühapäevani on avatud ka Airi Gailiti seentega värvitud lõngadest valmistatud vaipade ja kangaste näitus. Angelica Udekülli (Eesti kulinaaria instituut) juhendusel avatakse seeneköök.
Pühapäeval, 11. septembril kell 9 algab koduaialaat, mille raames toimub ka seenehoidiste konkurss.
Kõik tegevused toimuvad Rõuge rahvamaja juures ja ka seeneretkedele starditakse rahvamaja eest.
Rohkem infot: www.viitinalhk.ee.
Sääriksääsklane korallnarmikul.
Foto: Urmas Tartes
Septembris pakub Edgar Valteri tegelaste järgi loodud Pokumaal kooliõpilastele mitmeid võimalusi aega veeta ja loodust tundma õppida.
7.-9. september – Metsa-aasta õppeprogrammid Pokumaal
I programm on mõeldud I-IV klassi õpilastele ja II programm V-IX klassi õpilastele.
I programmi kestuseks on ligi 1 tund ja 45 minutit; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 50 EUR.
II programmi kestuseks orienteeruvalt 2 tundi; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 60 EUR
14.-16. september – metsa-aasta õppeprogrammid Pokumaal
I programm on mõeldud I-IV klassi õpilastele ja II programm V-IX klassi õpilastele.
I programmi kestuseks orienteeruvalt 1 tund ja 45 minutit; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 50 EUR.
II programmi kestuseks orienteeruvalt 2 tundi; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 60 EUR.
16. september – Luulekonkurss
21.-23. september – metsa-aasta õppeprogrammid Pokumaal
I programm on mõeldud I-IV klassi õpilastele ja II programm V-IX klassi õpilastele.
I programmi kestuseks orienteeruvalt 1 tund ja 45 minutit; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 50 EUR.
II programmi kestuseks orienteeruvalt 2 tundi; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 60 EUR.
21. september- Kõige vanema poku sünnipäev
Kavas: Kõige vanema poku sünnipäeva tähistamine kell 12 ja 14. Vajalik on eelregistreerimine.
24. september – kommide valmistamise õppepäev
Kavas algusega kell 12 ja 14 kommide valmistamine. Päev kogu perele. Vajalik on eelregistreerimine. Osalemistasu on 1 EUR/in.
28.-30. september – metsa-aasta õppeprogrammid Pokumaal
I programm on mõeldud I-IV klassi õpilastele ja II programm V-IX klassi õpilastele.
I programmi kestuseks orienteeruvalt 1 tund ja 45 minutit; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 50 EUR.
II programmi kestuseks orienteeruvalt 2 tundi; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 60 EUR.
Aprillikuiste algatuskoosolekutega Võrus, Rõuges ja Haanjas sai alguse Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamine, suvel koondati asjakohaseid materjale ja septembri keskel on kohalikel inimestel taas võimalus kava koostamisel kaasa rääkida – toimuvad ekspertarutelud. Arutelude toimumisajad:
Esmaspäeval, 12. septembril kell 17.00 Rõuge rahvamajas –
teemaks järved ja teised veekogud;
Teisipäeval, 13. septembril kell 17.30 Haanja rahvamajas –
teemaks liigid ja loodusmaastikud;
Kolmapäeval, 14. septembril kell 15.00 Kütioru keskuses –
teemaks niidud, sood ja kultuurmaastikud.
Ekspertaruteludel saavad kokku vastavate teemade eksperdid ja Haanja looduspargi olusid, inimesi ning tavasid tundvad kohalikud asjatundjad, et üheskoos sõnastada kaitseala visioon, peamised väärtused ning kaitse-eesmärgid. Selgitatakse ja räägitatakse läbi eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused. Osalema ja kaasa rääkima oodatakse kõiki asjast huvitatud ametkondi, organisatsioone, kodanikuühendusi, aga ka maaomanikke ja kohalikke elanikke.
Kaitsekorralduskava koostamisega tegelevad Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni tellimusel Eesti Maaülikool, AS Kobras ja OÜ Vesterra, tööd rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Täpsemat lisainfot kava koostamise kohta saab Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistilt Jaanus Tanilsoolt (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon: 5322 9241) ja AS Kobras keskkonnaekperdilt Kadi Kukelt (kadi@kobras.ee, telefon: 7300 316) ning Keskkonnaameti kodulehelt http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=haanja
Selle nädala pühapäeval, 11. septembril algusega kell 9 hommikul peetakse Rõuge rahvamaja ees koduaia laata.
Müüma on oodatud kõik, kellel on pakkuda koduaiasaadusi, omavalmistatud hoidiseid, iseküpsetatud toitu jms. Kohamaksu ei küsita, aga müüjatel tuleb oma lauake kaasa võtta.
Info ja registreerimine: Mari, tel 5380 4971.
Sõmmõrpalo vallast Liinamäe mõisast asunigutalo köögipõrmandu alt tull’ vällä tarõsuurunõ kivimüräk. Tuu om arvada sama kivimüräk, mink kotsilõ om üles kirotõt juttõ kivi ala matõtust varandusõst.
«Seo ots lätt vundamendi ala, tõsõlõ poolõ,» kõnõl’ löütü kivi suurusõst Murumäe talo peremiis Helsteini Lembit. «Tõnõ ots lätt ahu ala ja kolmas küünüs viil poolõ tarõni. Seo om õnnõ nukakõnõ siin päält nätä. Ja ku pall’u tä alla viil lätt?!»
«Mi tiidsemi nii pall’u, et määnegi suur kivi om põrmandu all. Esä veidükese ragusi taad, ku tegi tarõnukka,» ütel’ Lembit. «A köögijaku es tiiä sukugi. Ku viitrassi kaivõti, läts tuu täpsele kivist müüdä.»
Kivvi kaiõn tunnus, et maja ehitämise aigu om tuud päält kõvastõ lahutu. Maja om ehitet tuudaigu, ku mõisamaa asunigõlõ vällä jaeti. «1928 vai kuna nä tetti,» tulõt’ miilde Lembitü 86aastanõ imä Miralda, kiä tuudaigu oll’ väiku lats. «Maa anti ja naksiva kõik ehitämä. A nuu omma kõik är koolnu, kes teivä ja olli. Tuu oll’ paruni man üts Tammi Miina, tälle anti maa ja tä nakas’ siiä ehitämä. Kõgõpäält oll’ maja vundament tettü tõsõ kotussõ pääle, a sis millegiperäst märgiti ümbre ja tetti tarõ siiä.»
Mõisaaigu olli ümbretsõõri talli, vask’alauda, küünü, kaiv, munakivvega katõt huuv, tiidse Miralda uma imä jutu perrä. Tä esi sai majja elämä päält sõta. A köögipõrmandut olõ-s putnu päält maja ehitämist kiäki. Lembit om väke täüs, et vahtsõ köögipõrmandu jaos iks kivvi vähämbält päält är lahku. Loe edasi: Põrmandu alt löüti tarõsuurunõ kivi
Joogatunnid toimuvad teisipäeviti ja liituma on oodatud kõik soovijad nii Võrust kui kaugemalt.
Naiste jooga algab kl 15.30. Lisaks füüsilistele joogaharjutustele on grupitöös oluline koht ka loovuse äratamisel ning omavahelisel suhtlusel, kus naised ja emad võivad turvalises ringis avada just sel hetkel neile olulisi teemasid. Kohale võib tulla ka koos lastega, kes saavad siis samal ajal omapäi mängida kõrval asuvas mängutoeas.
Rasedate joogatund algab kl 17.00. Seal tehakse sünnituseks ettevalmistavaid ja lõdvestavaid harjutusi, sh hingamisharjutusi. Joogatunni lõpetab juturing, kus lapseootel naised saavad jagada oma kogemusi.
Joogagruppe juhendab Mari Peetsalu, kes on pikka aega tegelenud joogaga, sh rasedate joogaga.
MTÜ Plaani Mõis korraldab projekti “Plaani küla ajaloopärandi väärtustamine” raames 5-päevase maakivitööde koolituse, mille viivad läbi meistrid Alvar Riismandel ja Andres Uus.
Õpetatakse, kuidas valmistada mörti, kuidas vuukida ja kuidas teha vuugiparandusi, kuidas lõhkuda kive, kuidas laduda müüri jne. Koolitus toimub Haanja vallas Plaani külas Plaani karjamõisas. Loe lähemalt siit.
Registreerimine: tel 5560 3989 (Karel), plaanimois@gmail.com.
Pennula Maimu (68) ja Vello (73) kuldpulman pandsõ näide paaripandja Järve Leida (78) «nuurpaarilõ» sõrmusõ sümboli mõttõn jälleki sõrmõ ja ütel’ ilusa sõna kah manu. Pennulidõ õigõ pulmapäiv oll’ külh kuupäiv varramba, 19. põimukuul 1961, Vello imä sünnüpääväl.
Järve Leida, kiä registriirse uma 38 tüüaasta joosul tuhandit paarõ, Pennulidõ pulma mäletä-i. «Olõssi patt võlssi, et ma seost pääväst midägi mäletä. Teil, kallis nuurpaar, oll’ iks lihtsämb osa. Piditi õnnõ «jah» sõna ütlemä. Ma pidi muu as’a kõnõlõma,» ütel’ Leida vabandusõs.
Maimul ja Vellol om 50 aasta tagunõ pulmapäiv häste meelen. «Tuuaig sõitsõ Aluksne-Võru buss ja bussiga mi sis Võrulõ lätsimigi,» kõnõl’ Maimu naarulidsõ suuga. «Kubijal läts’ mul süä kur’as ja pidimi maaha minemä. Ülejäänü tii kõndsõmi jalaga täitevkomitee majani. Tagasi tullimi taksoga. Massina pääl oll’ ka üts tutva, kiä läts’ Nursin maaha. A egas mi sis es ütle viil kellelegi, et mi abielupaar olõmi!» Veidü tasalik peigmiis Vello mäletäs tuud, kuis kõrtsist käüti egäs juhus pulmavärtide jaos konjakit ja viina ostman. «Kõik pulmakülälise uutsõva meid kotun jo. Tseremoonia man oll’ õnnõ üts mu klassisõsar,» tulõt’ Vello miilde. Loe edasi: Kunaginõ paaripandja nuurpaari kuldpulman
Tänavuse tantsutaat Ullo Toomi nimelise stipendiumi saab Võrumaa rahvatantsujuht Maie Pau. Stipendium antakse üle tantsupidude algataja Ullo Toomi sünniaastapäeval 14. septembril kell 15 Tallinna Raekojas.
Maie Pau alustas oma rahvatantsujuhi tööd juba 1972. aastal juhendades laste ja mudilasrühmi. 1983. aastal tööle asudes Võru Kultuurimajja Kannel juhendas ta tantsuringe nii kultuurimajas kui ka koolides. Lapsepõlves Kai Leete balletiringis tantsupisiku saanud, hiljem kõrgkoolis tantsualase hariduse omandanud tantsujuht asutas oma rahvatantsurühmad. 1983. aastal loodud segarahvatantsurühm Kannel ja 1985.alustanud naisrühm Tsõõr tegutsevad järjepidevalt tänase päevani. Maie Pau juhendab neid oma põhitöö kõrvalt. Maie Pau aastaid olnud Võrumaa rahvatantsupidude üldjuht-lavastaja ning Võru Folkloorifestivali kunstiline juht.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures olev Ullo Toomi halduskogu leidis, et Maie Pau rahvatantsu traditsioonide hoidjana ja edasikandjana on oma aastatepikkuse tööga Võrus ja Võrumaal väärtustanud ja edasi arendanud Ullo Toomi põhimõtteid.
1987. aastal loodud Ullo Toomi Fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Tantsutaadist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Ullo Toomi nimelist tantsustipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Toomi stipendiumi saajate seas on olnud Henn Tiivel, Mait Agu, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Helju Mikkel ja teised armastatud rahvatantsujuhid. Mullu pälvisid selle esmakordselt ajakirjanikud Anneli Ammas ja Kadri Valner.
Stipendiumi kätteandmist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.
Pühapäeval, 2. oktoobril 2011 kell 10-18 toimub Võrus aadressil Kreutzwaldi 34 (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor) India pea- ja näomassaaži meistri Vicky (Inderjit Parwana) baaskursus.
India peamassaaž hõlmab käsivarsi, selja ülaosa e õlavöödet, kaela, pea, kõrvu ja osa näost. Tehakse istudes ja õliga. Mõjutab kogu organismi, parandades verevarustust. Avab energiakanalid, paneb silmad, näonaha särama, vähendab kortse, vähendab juuste hallinemist, väljalangemist, paneb need vohama, leevendab stressi ja peavalusid. Soovituslik teraapiate arv 7 korda, 1- 2 korda nädalas.
Baaskursus sobib kõigile huvilistele, näiteks:
Hind osalejale Võrus on 60 eurot. Kui ühest organisatsioonist osaleb 3 või enam koolitatavat, siis on soodustus 20%. Vickyle on kõrvalkoolitajaks tema abikaasa Katrin Aedma, kes aitab keeleliselt koolituse arusaadavaks teha.
Koolitus koosneb 2 osast:
Teoreetilises osas räägib Katrin india pea- ja näomassaaži ICM seosest metameditsiiniga, näo ja kaelalihastest.
Praktilises osas tehakse koos Vickyga läbi kõik ICM sammud ja saab selgitusi, kuidas ja miks midagi teha just nii, nagu tehakse.
Vitamiinipauside ajal saab kosutada nii meelt kui keha.
Koolitusele tulles on vajalik:
Kõik koolituse läbinud saavad ka sellekohase tunnistuse.
Infot:
India pea- ja näomassaaž IMC
Idamaa.com
Katrin Aedma koolitused
Võru koolituse info ja registreerimine kuni 29. septembrini:
Helle Kivi, e-post hellekivi@hotmail.com või tel +372 5452 1962
Eesti Erametsaliit teatas oma eilsel pressikonverentsil, et alates 1. septembrist algama pidanud maaomanike hoiatusaktsioon jahipidamise keelustamiseks enam kui 170 000 hektaril jääb ära. Keskkonnaminister, kelle juhtimisel on toimunud läbirääkimised jahiseaduse eelnõu koostamisel, on püüdnud arvestada kõigi osapoolte huvidega ja olulisemad kokkulepped on saavutatud.
„Tänaseks on meie hoiatusaktsiooni alustamisel seatud eesmärgid olulises osas täitunud,“ põhjendas EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Läbirääkimised seaduseelnõu koostamisel on käivitunud ja olulisemad kokkulepped saavutatud.“ Ando Eelmaa märkis, et ehkki mõned kompromissid pole maaomaniku jaoks meeldivad, on aktiivsel maaomanikul uue jahiseaduse jõustumisel võimalik jahipidamist oma maal oluliselt enam mõjutada. „Lepingu nõue maaomaniku ja jahimehe suhete korraldamisel loob eeldused suhtlemiseks võrdsetel alustel. Samuti saavad maaomanikud tulevikus piisava üksmeele korral jahipiirkonna kasutaja välja vahetada. Väikeulukite jahi korraldamise õiguse saab maaomanik olenemata oma kinnistu suurusest. Ulukikahjustuste korral tekib seaduslik alus kahjustuste kompenseerimist nõuda,“ tõi Eelmaa välja maaomaniku jaoks olulised seadusemuudatused.
EEML juhatuse esimees lisas, et kindlasti ei saa maaomanikud rahul olla kahjustuste kompenseerimise korraga. „Oleme jätkuvalt seisukohal, et kahjustused tuleb korvata piisaval ja õiglasel määral. Jahimeeste piisavalt põhjendamata soov igal juhul senised jahipiirkonnad säilitada jätab meie jahindusse alles probleemide allika, millest me ajapikku loodetavasti vabaneme.“
Ando Eelmaa avaldas, et edasiste aktsioonide vältimise eeldus on see, et tänaseks kokku lepitu lähiajal ka uue jahiseadusena realiseerub.
Eilse presskonverentsi küsimusi-vastuseid saate lugeda erametsanduse infoportaalist.
Kangastelgedel kudumise õpitoaga käivitub esimene Linamuuseumi õpitubade sarjast. Õpitoad koosnevad kuuest 2-päevasest tsüklist ja toimuvad nädalavahetusel septembri lõpust kuni detsembrini. Õpime nii maa- kui kirikangastelgede rakendamist, etnograafiliste tekstiilide kavandamise põhimõtteid, kangakudumise erinevaid tehnikaid – sõbakirja, repptehnikat ja kõladega kudumist – piirkonnale omaste etnograafiliste tekstiilide näitel, materjali 
arvestamist ja esemete viimistlemist. Igal osalejal valmib kursuse lõpuks sõba ja mõned erinevates tehnikates kangaproovid.
Õpitubade juhendajaks on MTÜ Iida Kursused koolitaja Eva-Liisa Kriis, kes on pikaajalise kogemusega tekstiilidisainer, erinevate kangakudumise õppematerjalide autor ja kangakudumise suvekooli käivitaja (vt http://suvekool.iidadesign.eu/).
Õpitubade maksumus ühe tsükli kohta on 15 €, kogu kursusemaksumus kokku on 90 €. Õpitubades osalejate arv on piiratud. Koha õpitubades tagab 2 tsükli ettemaks(30 €) hiljemalt 16. septembriks. Ettemaks palun teha: Prastuli Selts, Swedbank 221049559605.
Lisainfo ja registreerimine: kristina@lingua.ee või telefonil 503 1514.
Võru linn soovib saada enda käsutusse kuus elektriautot, mis jagatakse võrdselt linnavalitsuse sotsiaalosakonna ja Nöörimaa Tugikodu vahel.
„Linnavalitsus esitab tõesti taotluse kuue auto saamiseks,“ kinnitas kolmapäeval abilinnapea Tarmo Piirmann. Mitu autot Võru viimaks saab, otsustab sotsiaalministeerium.
Võru linna palgal on Piirmani sõnul 14 sotsiaalalal töötavat inimest. „Uute autode abil loodab linn oluliselt parandada sotsiaalteenuse pakkumise kvaliteeti ning ühtlasi ka sotsiaaltöötajate töötingimusi,“ lausus Piirmann.
Elektriautode „tankimiseks“ püstitatakse abilinnapea teatel Kredexi toetuse abil kuus laadimisjaama. Neli neist peaks tulema linnavalitsuse juurde ja kaks Nöörimaale.
Põimukuu perämädsel puulpääväl küti kümne aoluulidsõ Võromaa sanna umanigu uma savvusanna küläliisi silmi all kuumas. Kuun tetti veidü tüüd ja käüti üten pererahvaga sannan.
Jõksi Ado Kirmse küläst oll edimäne, kiä kutsõ pääle sann võõrilõ vallalõ tetä hinnäst üles andsõ. Savvusannapääväs oodi savvusannaperre ummi sannuhe küläliisi. Päält paigapäälitse rahva pand hinnäst kirja ka pääliina ja suvõpääliina inemiisi. Mõnõ tulli lihtsähe sanna, tiidmäldä, miä tuu savvusann om. Tõsõ tuli tõisi sannu kaema, et vällä märki, määne sann hindäle eihtä. Egäl sannal om uma lugu ja nii olli ka sannapääväl egäl sannakambal uma tegemise. Ku Jõksi Ado sannaliisi tüüle es panõ, lasksõ õnnõ miihil vett kanda, sõs Toropi Piitre pand uma sannalisõ ubiniid korjama. Pillimeistri Soonõ Mihkli and sannaliisile kätte kohopiimävarmi ja kuun tetti üts tarõ kõrda. Remondimehe es olõ sukugi õnnõdu. Sann oll hääs palgas tüü iist ja perän olli sannalisõ nii väsünü, et pidi kaema, kuis autoroolin magama jäämäldä Talnalõ jõuda. Soodoma külä pilli- ja laulumiis Kõrgõ Ülar võtt vasta Lyduokiai (Leedu) küläseldsi muusikiid. Kuun köeti lämmäs suur sann, veeti vesi sanna ja manotulnu Eesti huvilise saiva kah sanna aoluuga tutvas. Kanepi kandin oll lähküisi mitu sanna kütmisen, nii et kiä tahtsõ, sai inne umma sanna minekit tõisi kah kaia. Kõgõ põhapoolitsõmb sann oll Rasina külän. Edimält paistu, et sinnä rahvast ei jakkugi, a õkvalt sannapääväl tull seltskund põhjaeesti nuuri ja naas pääle rõõmsa sannaõdak üten lõõtspillimuusiga ja tandsuga. Sannalisõ lätsi niipallo huugu, et külaliisist talguliisi es saaki, a sanna küläliisiraamaduhe kirotõdi lubadus, et edespite tultas mõnõlõ talossõlõ appi. Loe edasi: Vanal Võromaal tetti savvusanna vallalõ
Kaks nädalat Võrumaal Kiidi külas vabatahtlikuna töötanud Prantsusmaa ajakirjanik Jérémie Jung kirjutab oma emakeeles, mida ta Eestis koges.
À trois ou quatre ans, pour certains, c’est leur première expérience d’une culture différente, d’une nouvelle langue.
Encore peu connu, le volontariat familial en est à ses balbutiements. Mais l’Estonie grâce au travail conjoint de l’association EstYes (www.estyes.ee) et de l’éco-ferme Kiidi (www.kiidi.ee) participe au développement de cette alternative aux vacances touristiques et consuméristes traditionnelles.
En famille, d’Israël, de France, de Russie et de Turquie, Ils ont passé leurs vacances en Estonie. Ils ont expérimenté la culture locale au travers d’un projet de volontariat aussi appelé chantier international. Durant deux semaine, dans la ferme Kiidi dans le sud est de l’Estonie à entre la frontière Russe et Lettonne, cinq familles de cultures différentes ont partagé les tâches rythmant le quotidien de cette éco-ferme Estonienne.
Récupérer du vieux matériel agricole soviétique, ramasser du bois de chauffage, entretenir la forêt avoisinante, récolter les pommes de terre puis préparer la prochaine semence, participer à la conception de tapis traditionnels à partir d’anciens draps de lits. Ce sont les tâches que ces familles ont pu partager avec cette petite communauté.
Plus loin que ce que donnent à voir les clichés promus par les agences touristiques, Aigar, l’hôte de ce chantier international, donne à voir à ces familles internationales, de l’intérieur, la véritable culture estonienne : festivals traditionnels, habitudes culinaire, rapport au travail, rencontres, relations
humaines…
Pour ces familles, dans un contexte où leur repères et refuges culturels sont déstabilisés, confronter sa culture et ses habitudes, adopter pour deux semaines celles de leur hôte participe surement à la compréhension et l’acceptation des différences de chacun. C’est ce pour quoi ils sont venus.
Ainsi depuis cinq années, à quelques kilomètre de Rõuge, en hébergeant et partageant son quotidien avec ses hôtes internationaux, l’éco ferme de Kiidi donne à ces familles un aperçu de la vie locale avec honnêteté et sans vernis.
Jérémie Jung
Võrumaal Mõniste pargis toimub 17. septembril algusega kell 10 mihklipäeva laat.
Kauplema oodatakse kõiki, kellel on aiasaadusi, käsitöid, taimi, istikuid jms. Samuti on laadale oodatud perenaised, kes küpsetavad saiu, kooke, pirukaid. Korraldajad lubavad neil endale kõigiti reklaami teha.
Kui on loodus andnud midagi huvitavat, mida nunnunäitusele panna, siis tasub seegi kaasa võtta. Luuakse ka rohevahetuse nurgake, kus saab püsikuid vahetada.
Info tel 5341 0470 (Ave) või ave.maileht@gmail.com.
Võrumaa emakeeleõpetajad – sekka muid huvilisi – käisid möödunud nädalal Rõuge kihelkonnas eesti ja võru loomeinimeste jalajälgi otsimas. Või paigavaimu püüdmas, nagu sõnastas üks teejuhtidest Tiia Allas Võru instituudist.
Rõuge kihelkond saab alguse juba Võru linnast, sellepärast luges teine retkejuht, Võru lasteraamatukogu juhataja Helle Laanpere bussivura saatel mööda Kreutzwaldi tänavat liikudes ette Voldemar Raidaru võrukeelse luuletuse „Riia uulits” sellest ajast, kui kirjamees koolipoisina sama teed mööda astus.
Sänna kultuurimõisas oli põhjust esimene pikem peatus teha. Mõis ja selle ümbrus uuenevad kogu aeg – äsja avati värske huviobjektina nn taevarada – ning sealtsamast leiab ka Juhan Jaigi lapsepõlvekodu aset tähistava mälestuskivi.
Seal, päris Pärlijõe veeres, oli esimene võimalus püüda muusat, kes andis Jaigile nii isikupärase ja ohjeldamatu fantaasialennu ning jutustamisanni.
Piltidel (vasakult) Grethe Rõõm oma kodutrepil, mõisaproua Barbara Juliane von Krüdener Viitiinas kirjandusmatkal osalejaid tervitamas ja Sänna praegune suurvaim Lauri Sommer.
Loe edasi: Paigavaimu kannul mööda Rõuge kihelkonda
