Pokukoda avab uksed 28. aprillil kell 11.00.
Avapäeval pakume kõigile Pokukoja külastajatele tassi taimeteed ja võimalust endale poku koju kaasa meisterdada.
Igal täistunnil vahvad pokumängud.
Soovijatele Pokukoja lähem tutvustus!
Kell 17.00astub üles Taisto Uuslail looduselauludega
Kell 17.30 tulevad meile külla looduseinimesed Mikk Sarv ja Kristel Vilbaste. Mikk räägib oma raamatust „Sõna jõud“ja Kristel õuemängude raamatust. Märgime maha Pokumaa allikatee ja kuuleme palju põnevat teiste Eestimaa allikate kohta.
Padasoomäel saab pannkooki!
Seminari korraldab Heateo SA ning osalemine on tasuta. Koolituspaiga täpne asukoht ja ajakava saadatakse pärast registreerimist. Registreeri end seminarile siin http://tinyurl.com/czzbkwx
Rõuge vallas Saviorus külas tähistatakse 1. mail algusega kell 17 kevadpüha. Kevadpüha tähistamisele on oodatud kõik ümbruskonna külade inimesed ja huvilised nii Rõuge vallast kui ka kaugemalt.
Arutlatakse, mis võiks seoses maipühaga meenuda, rõõmustatakse ja mängitakse ümber lõkke, lapsed ja neiud punuvad värvikirevaid paelu, millega tantsitakse ümber ehitud meiupuu (armastusepuu, mis viitab iidsele viljakusesümbolile). Meiupuu ehtimiseks tuleks soovi korral kaasa võtta oma lint, pael või lõng, millest saab punuda.
Võta peole tulles kerge suupiste ühisele lauale ka kaasa.
Kohale jõudmiseks tuleks sõita Savioru bussipeatusesse, kust nooled juhatavad peopaika. Kaasa rõõmus tuju ja hääd kavatsused!
XIX Võru Folkloorifestival jätkab hooaega tantsutubadega. Homme osaleb sel oma rahvalaulude ja tantsudega mari folklooriansambel Kudõrongõr (Lumikelleuke).
Marimaal Oršanka rajoonis tegutsev ja 1990. aastal asutatud ansambel esitab ekspeditsioonidel kogutud autentset mari folkloori. Nad püüavad elus hoida vanu mari kombeid, erilist rõhku pannakse rahvariiete säilitamisele ja rahvusliku käsitöö arendamisele. Lisaks kohalikule korjatud folkloorile esitatakse ka teiste mari etniliste gruppide vanu rahvalaule, mille seas onvanad kombe-, pulma- ja nekrutilaulud. Lisaks on repertuaaris rahvatantsud, milles domineerivad vanemad turgi rahvaste mõjutustega idamaride tantsud.
XIX Võru Folkloorifestival jätkab hooaega tantsutubadega. Järgmisel neljapäeval osaleb sel oma rahvalaulude ja tantsudega Mari folklooriansambel Kudõrongõr (Lumikelleuke).
Marimaal Oršanka rajoonis tegutsev ja 1990. aastal asutatud ansambel esitab ekspeditsioonidel kogutud autentset mari folkloori. Nad püüavad elus hoida vanu mari kombeid, erilist rõhku pannakse rahvariiete säilitamisele ja rahvusliku käsitöö arendamisele. Lisaks kohalikule korjatud folkloorile esitatakse ka teiste mari etniliste gruppide vanu rahvalaule, mille seas on vanad kombe-, pulma- ja nekrutilaulud. Lisaks on repertuaaris rahvatantsud, milles domineerivad vanemad turgi rahvaste mõjutustega idamaride tantsud.
Haanja rahvamajas esitatakse laule ja tantse ning õpetatakse neid tantsutoas kõigile huvilistele. Tantsutuba toimub neljapäeval, 25 aprillil algusega kell 19 Haanja rahvamajas.
Hummõn, mahlakuu 25. pääväl algusaga kell 12 lugõ Sännä mõisan umakeelist luulõt 43 aoluulidse Võromaa last. 31 etteastõga pääväst omma’ oodõt ossa saama kõik huvilidsõ’.
14. Artur Adsoni nimelidsel võrokiilsel luulõ lugõmisõ võistlusõl astva’ üles nii latsiaialatsõ’ ku gimnasisti’. Kõgõ inämb om ülesastjit 2.-4. ja 5.-9. klassõ vannusõrühmän.
Latsi lemmikpala’ omma’ tinahavva Wimbergi luulõtus “Kodo” (võro kiilde ümbre pannu Contra), Rihhard Iheri “Vana varõsõ laul” ja Eve Leimanni “Presidendi man”. Kõiki naid esitädäs katõl kõrral. Artur Adsoni luulõtuisi loetas neläl kõrral.
Artur Adsonilõ (1889-1977) pühendet umakiilse loomingu ettekandmisõ mõtõ om edimäst suurt võrokeelist luulõtajat miilde tulõta’ ja tõisigi kiränige võrokiilset loomingut lukõ’. Edimäne luulõvõistlus oll´ Sännän 1999. aastagal Artur Adsoni 110. sünnüaastapäävä avvus.
Luulõ lugõmisõ võistlust kõrraldasõ’ Võro Instituut ja MTÜ Sänna Mõisakeskus kuuhtüün MTÜga Sänna Kultuurimõis. Ilulugõmisõ võistlusõ jaos andsõva’ raha Eesti Kultuurkapital ja Rõugõ vald.
26. aprillil kell 19 on Sänna Kultuurimõisas väärtfilmiõhtu, filmiks sel korral klassikaliselt südamlik ja romantiline prantsuse komöödia! “Populaarne tüdruk” (Populaire).
Filmi tegevus toimub 1950. aastate Prantsusmaa provintsis. Noor ja kaunis Rose on kihlatud linna edukaima noormehega, mis tõotab tütarlapsele õdusat ja rahulikku koduperenaise saatust. Paraku muutub kõik hetkel, mil Rose kohtab karismaatilist Louis’i. Nüüd on neil on ühine ja kindel siht vallutada maailm.
1. juunil peetäv III Uma Pido toimus edimäst kõrda vahtsõltvalitu võrokõisi lipu all. Luulõtajal ni joosumehel Contral om pido tähistämises plaan üts umbõ tükk tetä – lipujuusk läbi katsa Vana Võromaa kihlkunna, kokko 340 kilomeetrit. Üritüs nakkas 26. mail Võrolt ni jõud lõpulõ 1. juunil, Uma Pido pääväl, Võron peetävä Keriguplatsi laadamöllü keskel.
Contra juusk päämiselt suuri teie pääl, kohe kõik omma’ oodõtu juuskjale lehvitämä. Seole lisas omma’ joosutrassi lähkün elävä’-olõva’ inemise’-küläseldsi’ lahkõlt oodõtu juuskjale söögipoolist pakma, sest süük om juuskmisõ man väegä tähtis. Nii om egäütel võimalus anda uma osa lipu Umalõ Pidolõ joudmisõl. Tavaperäst spordivõistluisi söögikõrraldust timähavva ei tetä’. Kogo toidus võinu olla’ Võromaal kasvatõt-valmistõt.
Contra joosumarsruuti saa samaaigsõlt kaia’ internetist. Vastav link pandas inne juusku üles ni Uma Pido kodolehele (www.umapido.ee), Uma Pido aoraamaduõhe (umapido.wordpress.com) ku ka Facebooki Uma Pido ja Contra konto pääle. Ka saa nende lehti päält täpsämbät teedüst joosu plaani kottalõ.
Üten või kah juuskõ, sest tempo piässi kõigilõ konte müüdä olõma ja esi saa valida paraja hulga kilomeetrid. Kes juuskmisõst pikembält taht osa võtta – terve päävä vai esiki nädäli, pallõmi Contralõ teedä anda urvaste@gmail.com vai kõlista 5283540. Loe edasi: Võrokõisi lipp juusk Contraga läbi Vana Võromaa
1. juunil Võro Kubija laulukaarõ all maaha peetäv III võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido sai hindäle plakati, mille keskmen omma’ seoaastatsõ pido juhi’ Agu Trolla ja Maive Käos.
„Seokõrdsõ Uma Pido lavastaja Tarmo Tagamõtsa jutu perrä köüt III Uma Pido kokko kunagi pühäs peetü Võhandu jõgi, maa-, jõõ- ja onnõkivi’, pühälikkus ni äripäiv. Timahavvatsõ pido kavan om mitmid laulõ, mille seen om palvõ vai loits. Nä pututasõ kullõja süänd uma puhtusõ ja sügävüsegä. Ka astva pidolt läbi Laheda muti’,“ kõnõlõs Uma Pido kõrraldaja Ursula Zimmermann.
„Ilo ja elo om III Uma Pido ja Võhandu jõõ kivve ütisosa. Kuu aigu inne pito tulõ pilli- ja lauluhelü’ puhtas puhku ja köhätädä – tõnõkõrd ka kapstatünni kaia’ ja uuri, kas hää om alalõ, kas jõvvuga kivi om olõma. Kas maapõhi om alalõ?
Kimmähe om nüüd aig puhta rõiva’ kapist vällä võtta ja üle kaia’. Keväjäne Võhandu vesi om alostanu käüki Kubijalõ, III Umalõ Pidolõ!
Mehe’ – sall õkvas!
Naasõ’ – sukaq sirgõs!
Poiskõsõ’ – pilli’ hõikama!
Tütrigu’ – saia’ ahjo!“
Nii hõikas Uma Pido lavastaja Tarmo Tagamets Võrolt kõigilõ Uma Pido lauljile ja küläliisilõ. Loe edasi: Uma Pido sai hindäle vahtsõ plakati’
1. juunil aset leidev III Uma Pido toimub esmakordselt võrukeste vastvalitud lipu all. Luuletajal ja jooksumehel Contral on selle tähistamiseks plaanis üks kena ekstreemsus ette võtta – lipujooks, mis läbib kaheksat ajaloolist Vana-Võrumaa kihelkonda, kokku 340 kilomeetrit. Jooks algab 26. mail Võrust ja peab lõpule jõudma 1. juunil, Uma Pido päeval, Võrus toimuva Keriguplatsi laadamelu keskel.
Jooks toimub peamiselt suuri teid mööda, kuhu kõik kaasaelajad on lehvitama oodatud. Kuid mitte ainult. Igaüks, kes elab-tegutseb jooksutrassi ligiduses, nii külaseltsid kui muidu kenad inimesed, on lahkesti oodatud jooksjatele söögipoolist pakkuma, sest toitumine on jooksus väga tähtis. Nii on kõigil võimalus anda oma panus lipu Umale Pidole jõudmiseks. Aga plaanis ei ole korraldada tavalist spordivõistluste toitlustamist, vaid kõik peaks olema Võrumaal kasvatatu-valmistatu.
Contra jooksutrajektoori saab jälgida live’is internetist, sellekohane link tuleb jooksu eel nii Uma Pido koduleheküljele ( www.umapido.ee), Uma Pido blogisse (umapido.wordpress.com) kui ka Facebooki Uma Pido ja Contra kontode alla. Samuti saab vastavatelt lehekülgedelt täpsemat infot jooksu marsruudist.
Haani naiste käsitööseltskonna neljas, kevadhooaja viimane kohtumine toimub 5. mail kell 13 Plaani Lodge’is.
Sel korral õmbleme poekotte (viltimise jätame sügiseks). Kotiriie on olemas, aga palun kaasa võtta omale meelepärast kaunistusmaterjali (paelu, nööpe ja muud taaskasutatavat, kas või heegeldatud lilli) ja vahendid iluasjade kinnitamiseks (niit-nõel, liim).
Sel nädalavahetusel, 20. ja 21. aprillil korraldavad Kuperjanovi jalaväepataljon ja Kaitseliidu Võrumaa malev koostöös linnavalitsusega Võru tänavatel suurejoonelise linnalahingu.
Vaatemänguline sõjategevus linnas algab pühapäeval kell 10 ja kestab orienteeruvalt kella 13-ni. Luuretegevus algab juba laupäeva õhtul, seega võivad esimesed tulevahetused linnaelanikeni kosta ka juba ööl vastu pühapäeva.
Lahingutegevuses osalevad lisaks Võru malevale ja Kuperjanovi jalaväepataljonile veel Põlva, Tartu ja Valga malev. Lahingutegevusse on kaasatud ligikaudu pool tuhat kaitseväelast ja kaitseliitlast ning õppusega on seotud veel umbes 400 inimest.
Korraldajate eesmärk on pidada lahing võimalikult tõetruult, seega võetakse kasutusele ka imitatsioonivahendid. Aktiivsem sõjaline tegevus toimub Koreli oja piirkonnas Tartu tänava ja Räpina mnt vahel. Linnas on kehtestatud liikluspiirangud ning huvilised võivad jälgida sõjategevust selleks otstarbeks eraldatud ja märgistatud alal.
Pühapäeval, pärast lahingutegevuse lõppu, alates kella 13.30-st toimub Vabaduse väljakul relvanäitus ning linnarahvale pakutakse sõdurisuppi.
Marianne Mett
«Parõmb iks ku pall’as vesi!» kitt’ vahtrõmahla mekki Vana-Koiola miis Tintso Üllar (59), kelle perren om keväjäne vahtrõ- ja kõomahla võtminõ mitmõ põlvõ kommõ.
«Koskil kats nädälit tagasi oll’ edimäne tikkaminõ,» kõnõl’ Tintso Üllar, kiä tege tüüd Lahe massinaütistün. «Sõs ku puu ümbre lätt tsõõr lumõst vabas ja päivä omma joba plusskraadi, om kõgõ parõmb vahtrõlt mahla võtta. Võisi kaia, et tollõ puupoolõ pääle päiv parõmbidõ pääle paistus.»
Ku õigõt päivä ei olõ, sõs vaher häste ei tsilgu. «Vaher taht, et üüse olõssi viis kraati külmä ja päivä viis kraati lämmind. Sis om luutust iks kolm liitrit mahla saia,» ütel’ Üllar.
Kuis vahtrõ- ja kõopuud tikada, tuud tiid Üllar latsõ-iäst pääle. «Kadonu esä, kes om joba 30 aastat mulla all, opas’ mullõ tuu as’a är,» selet’ miis. «Vanal aol olli oherdi, millega tikati, no om mul iks trell ja liblikpuur, viie minotiga saa tüü tettüs. Tseremooniat om muidoki vähämb veitkene.»
Mulgu tegemise kotsilõ ütel’ Üllar, et tulõ võtta kolmõ-neläsentimeetrine vai nigu vanastõ üteldi, puultõist-tolli puur.
Puu sisse puuritas võimalikult veidü, avitas viiest sentimeetrist.
Tila tekk’ Üllar inne lepäst, a no om täl plastist piimälaskmisõ torost paras jupp lõigatu.
Pangi võisi panda tila külge, muido või tuul minemä viiä. Marle pandas pangi pääle, et praht tuulõga sisse ei lääsi. Loe edasi: Kevväi tulõ mahlaga
Europe Directi teabekeskus Võrus koos EURESe ja Eesti Töötukassa Valgamaa osakonnaga korraldavad tööealisele elanikkonnale mõeldud infopäeva «Kodanikuõigused Euroopa Liidus», andis teada Võru maavalitsuse kantselei peaspetsialist Karin Lätting.
Euroopa kodanike aasta käigus korraldatud üritus keskendub kodanikuõiguste selgitamisele, mis on seotud teistes ELi liikmesriikides elamise ja töötamisega, toodete ja teenuste tarbimisega, juurdepääsuga piiriülestele raviteenustele ning sotsiaalkaitsele.
Infopäev toimub 18. aprillil Valgas Müllersoni Ärimajas ning 19. aprillil Võru maavalitsuse teise korruse saalis. Osalemine on tasuta.
Infopäevade korraldamist toetavad Euroopa Liit, riigikantselei, Võru maavalitsus, EURES ja Eesti Töötukassa.
XIX Võru Folkloorifestival jätkab hooaega tantsutubadega. Järgmisel neljapäeval osaleb sel oma rahvalaulude ja tantsudega Mari folklooriansambel Kudõrongõr (Lumikelleuke).
Marimaal Oršanka rajoonis tegutsev ja 1990. aastal asutatud ansambel esitab ekspeditsioonidel kogutud autentset mari folkloori. Nad püüavad elus hoida vanu mari kombeid, erilist rõhku pannakse rahvariiete säilitamisele ja rahvusliku käsitöö arendamisele. Lisaks kohalikule korjatud folkloorile esitatakse ka teiste mari etniliste gruppide vanu rahvalaule, mille seas on vanad kombe-, pulma- ja nekrutilaulud. Lisaks on repertuaaris rahvatantsud, milles domineerivad vanemad turgi rahvaste mõjutustega idamaride tantsud.
Haanja rahvamajas esitatakse laule ja tantse ning õpetatakse neid tantsutoas kõigile huvilistele.
Tantsutuba toimub neljapäeval, 25 aprillil algusega kell 19 Haanja rahvamajas ja on kõigile tasuta
Tantsutuba on kõigile tasuta, toetab Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.
Laupäeval, 27. aprillil kell 13.00 toimub Võru Kandles uute tantsude konkurss “Võrumaa tants 2013”. Esitusele tulevad 35 uut tantsu Võrumaa tantsuloojatelt, mida esitavad 30 tantsurühma. Sel ajal, kui tantsude hindajad parimaid tantse välja valivad, mängib ansambel Heino Tartes ja Sõbrad. Üritus on kõigile huvilistele tasuta!
17.aprillil kell 19.00 toimub Tallinna Jaani kirikus kontsert “Päästame Pikakannu kooli”
Pikakannu kool on väike kogukonnakool Võrumaal. Pärast Lasva vallavolikogu otsust sulgeda Pikakannu põhikool, taotles kohalikku kogukonda ühendav mittetulundusühing Pikakannu Kooli Areng ajaloolise koolihoone rendile ning asutas Pikakannu Pärimuskultuuri keskuse. Eelmise aasta sügisest tegutseb keskuses lisaks 6-klassilisele koolile ka lastehoid ning huvikool.
Lasva vald on ainuke omavalitsus Eestis, kes maksab oma vallas elavate ja Pikakannu koolis käivate laste pealt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud pearahast ainult pool. Ülejäänud raha tuleb lastevanematel kui kooli pidajatel leida ise . Seni on kooli ülalpidamise kulusid kaetud õppemaksu ning annetajate abiga. Kontserdi eesmärgiks ongi leida koolile toetajaid ning samas juhtida avalikkuse tähelepanu laste ebavõrdsele kohtlemisele.
Kontserdil esinevad Tallinna Ülikooli Meeskoor, Jaak ja Mart Johanson, Age Juurikas, Ivi Ots, Johanna Randvere ning Kait Tamra.
Europe Direct’i teabekeskus – Võru koos EURES Eesti Töötukassa Valgamaa osakonnaga korraldavad tööealisele elanikkonnale mõeldud infopäeva “Kodanikuõigused Euroopa Liidus”. Euroopa kodanike aasta raames korraldatud üritus keskendub erinevate kodanikuõiguste selgitamisele, mis on seotud teistes ELi liikmesriikides elamise ja töötamisega, toodete ja teenuste tarbimisega, juurdepääsuga piiriülestele raviteenustele ning sotsiaalkaitsele.
Infopäev toimub 18. aprillil Valgas Müllersoni Ärimajas (Vabaduse 26) ning 19. aprillil Võru Maavalitsuse II korruse saalis (Jüri 12).
Läheneva emadepäeva eel kutsub Võru Maavalitsus esitama kandidaate Võrumaa Aasta Ema tiitlile.
Kandidaate võivad esitada kohalikud omavalitsused, organisatsioonid kui ka üksikisikud.
Võrumaa Aasta Ema kandidaadiks võib üles seada Võrumaal elava ema, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last, kes on tunnustatud nii oma ametitöös kui ka perekonna väärtustamisel ja kes on ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi. Tiitlit on välja antud alates 2002. aastast, 2012. aastal pälvis Võrumaa Aasta Ema tiitli Katrin Parv.
Võrumaa Aasta Ema avalikustatakse emadepäeval, 12. mail Võru Kandles toimuval emadepäeva kontserdil.
Kirjalikke ettepanekuid ja toetuskirju sobivate kandidaatide kohta oodatakse 30. aprillini aadressil Jüri 12, 65620 Võru, mv@mv.werro.ee.
Viimaste nädalate koolielu on Meremäe Koolis osaliselt olnud seotud teatritegemisega. 2. aprillil toimus Võru lasteraamatukogus 8. tooliteatripäev. Paljude esinejate hulgast pälvis esikoha Meremäe kooli 9. klassi õpilane Liisi Saare katkendiga Jaan Lattiku jutust “Imä õe”.
9. aprillil vaadati Meremäe vallamaja saalis kooli näiteringi esituses H. Männi tükki “Roosa muinasjutt”, mille seadis lavale Hele Verrev. Laulutekstidele kirjutas muusikaõpetaja Peeter Pai. Laste mäng oli meeleolukas, kostüümid ja lavakujundus huvitavad. Mängisid Kärt Karro, Agnes Annemäe, Liisi Saare, Merli Urbanik, Merle Saare, Kristel Parmen, Nadežda Toomik ja Kaire Parmen. Etendust oli ka varem mängitud märtsikuus Võrumaa näitemängupäeval, kus saadi kiidukiri kostüümide ja parima kavalehe eest.
Mürgü Marje ütel, et mõnikõrd saa ütest hääst ütlemisest terve näütemäng kokku. Foto: Uma LehtKrabi külätiatri vidäjä Mürgü Marje (37) sai õkva läbi saanul tiatrikuul kats kõrda rõõmu tunda: Hindätiidmise avvohinna ja vahtsõ tüküga «Massu massmise mass» Kagu-Eesti maatiatripääväle päsemise iist. Krabi külätiatri om joba nii kõva kaubamärk, et inne ku vahtsõ tükü sisugi teedä om, tellitäs näütemäng joba ette ütte vai tõistõ paika är.
Su egäpääväne tüü om saepurust kütmisepulgakõisi kottõ sisse pandminõ. Kas tuu tulõ näütemänge kirotamisõl kasus vai kah’os?
Tuu tulõ kasus, selle et tii füüsilist tüüd, a pää om tuu man valla. Nii mõnigi hää mõtõ tulõ siin tüü man pähä.
Vahel kuulõt tüü man kah mõnõ hää ütlemise, midä saat kohegi etendüste är tarvita.
Meil om inämb-vähämb uma külä rahvas tüü man kuun ja nä joba tiidvä, et ku koskilt midägi hääd kuuldva, sis ütlese mullõ kah.
Kuis sul tuu näütemängu luuminõ käü?
Mõnikõrd saa ütest hääst ütlemisest terve näütemäng kokku.
Üts poiss kõnõl’ meile, et timäl vanaimä vai kiäki tõnõ vanõmb inemine oll’ kõnõlnu, et nüüt saat pinssi «autumaadiga», mitte «autumaadist»… Nii sündü meil tuu ilmadukuulsa «Pinsipäiv».
Tõnõkõrd kuulõt telekast mõnt ull’ust. Poliitigu väega mõistlikku juttu ei kõnõla, a muiduki nä tegevä tuud ilmadutarga näoga. Tuu aja süäme tävves, toolõ käänät vähäkese vinti manu ja tulõ jäl tükk!
Kuis sündü vahtsõnõ massutükk?
Kuigi trehvsi ütte Riigikogu infotunni kaema ja meediäst tull’ kah nigu ussõst ja aknõst, mändsit massõ kõik tahetas tetä.
Tuudsamma riiklikku süümiskavva, midä mi sääl kah irvitämi, tuud kuulsõ raadiost. Kellelgi tull’ jäl maru tark mõtõ, muiduki matõti sinnä ilmadu raha – no lätt süä täüs, noh!
No ja sis oll’ viil aastalõpp kah käen ja tuludeklaratsiooni tegemine ussõ iin ja nii taa tükk huuga tettüs saigi – et kõik saanu arru, midä tulõ massa ja midä ei tulõ!
Nigu meile maakunna tiatripääväl üteldi, olõmi sääne sotsiaalteraapilinõ tiatri: naarami mi kõigi ütitside häti üle. Ikma pidänü, a tuu ei avita, nii et innembi ma naara joba! Loe edasi: Mürgü Marje: tükü kiruta tuust, mis õkva süäme pääl om!
Hindamiskogo meelest tull’ kõgõ parõmbalõ vällä Kääpä põhikooli tükk «Varõsõlõ valu, harakalõ haigus – mi lats olku terve». Sepä Liidja kirotõt ja Kähri Jana vällä säet näütemäng kõnõlõs tuust, kuis kodoeläjä oppasõ pernaasõ liinast küllä sõitnu latsõlatsõ maasüüki süümä.
Näütemängupäävä hindamiskogo kitt’ ka Haani kooli Juku-nall’ust kokko säetüt tükkü. Pikäkannu kuuli kiteti Eesti riigi sündümise ao põnõva kujotamisõ ja Vahtsõliina kuuli huvitava luulõpruukmisõ iist.
Mamastõ kooli latsõ saiva kittä vannomuttõ hää mängmise iist. «Latsil tulõva kõgõ parõmbahe vällä iks katõkõnnõ, ku umavaihõl kõnõlõsõ vanõmba inemise, a ma olõ kummutanu näide arvamist ja seletänü, et võro kiil ei olõ õnnõ mutikõisi kiil,» kõnõl’ Mammastõ kooli latsi juhendaja Lepassoni Marju. Loe edasi: Puigal om joba 13. kõrda näütemängupäävä peetü
Foto: Uma LehtKu talon om pini, piä-i müüdäkäüjit õkva «Purõja pini» sildiga hiidütämä. Võro küle alt Meegomäelt peri polaaruurja Palo Timo oll’ Karula rahvuspargin suusamatkal, ku üte talo man jäi silmä silt «Tan eläse pini ja timä inemise».
«Seo om peris vahva pini iist hoiataja silt. Säänest torrõt olõ-i ma inne nännü ja selle jaga tuud Uma Lehega,» selet’ Timo ja saat’ meile pildikese kah.
Uursõ perrä, et pinisilt om rahvamuusigu Roose Celia Pirrupuusaarõ talo man. Celia ütel’, et sildi mõtõ om tuu, et müüdäkäüjä (vai suusataja) saasi arvu: tii lätt talohoovist läbi. «Sis inemine tiid, et taa ei olõ suvõkodu, ja om valmis, et talu man om pini kah,» ütel’ Celia.
Pokukoda avab uksed 28. aprillil kell 11.00.
