Võrumaa

Ettevõtjad saavad arendada rahvusvahelist koostööd

31.oktoobril toimub Valga Kultuurikeskuses IV piirialade ettevõtjate partneriaat. Partneriaat on kohtumine, kus igale ettevõtjale leitakse teiselt pool piiri sama valdkonna koostööst huvitatud ettevõtja. Vastavalt ajagraafikule korraldatakse päeva jooksul läbirääkimised, mille käigus osapooled otsivad ühishuvi edasiseks koostööks.

Partneriaadi korraldamise eesmärk on pakkuda ettevõtjatele võimalusi oma tegevuse laiendamiseks üle piiri, rahvusvaheliste koostööpartnerite leidmiseks uute toodete väljatöötamisel või ühisturunduseks, jm.

IV partneriaadi valdkonnad on
– Puidutöötlemine ja puittoodete, mööbli tootmine
– Metalltoodete tootmine
– Toiduainete tootmine
– Turism
– Infotehnoloogia

Partneriaadi korraldajad on MTÜ Euregio Pskov-Livonia koostöös nelja maakonna arenduskeskustega (Põlva, Valga, Võru, Viljandi). Vene ettevõtjate sõidu organiseerib Pihkva Oblasti Kaubandus-Tööstuskoda, Läti koordinaator on Euregio Pskov-Livonia Läti sektsioon. IV partneriaadil osalevad ka ettevõtjad Valgevenest, kutsed on saadetud Soome, Taani ja Poola ettevõtlusorganisatsioonidele.

Registreeruda saab siin kuni 20.septembrini. Osalustasu 20 eurot.

Toimuvad puidu turustamise ja ühismüügi seminarid

SA Erametsakeskus korraldab metsaomanikele mõeldud tasuta seminaride sarja “Puidu turustamine ja ühismüük”.

Seminarid toimuvad 05.09. Rakveres, 06.09. Tallinnas, 12.09. Võrus ja 13.09. Tartus.

Seminaril käsitletavad teemad:

*Puiduturu võimalused ja eripärad Eestis ning lähiümbruses
* Puidu ühismüügi võimaluste tutvustus
* Puidu ühismüügi ja metsa ülestöötamise toimimise näide metsaühistu praktika põhjal
* Lepingulised suhted metsaomaniku ja metsaühistu vahel

Seminari täpsem päevakava ja eelregistreerimine aadressil www.eramets.ee

Seminaride läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Võru Avatud Ateljees algavad kunstikursused

Avatud Ateljee Klubi (Võrus, Jüri 26) alustab VII hooaega kunstikursustega:

Esmaspäeviti toimub joonistamise-pastelli kursus (juhendab Ruti Jõgi). Esimene tund toimub 7. oktoobril.

Teisipäeviti toimub õlimaali kursus (juhendab Aivar Rumvolt). Esimene tund toimub 1. oktoobril.

Neljapäeviti toimub keraamika kursus (juhendab Aivar Rumvolt). Esimene tund toimub 26. septembril.

Kõik kursused algavad kell 17 ja kestavad kolm akadeemilist tundi (kuni kella 19.15-ni).

Kursuste kestus on 8 kuud, lõpetamine on mais. Kursuste hind on 55 eurot kuus.

Õnnehaldja Mängumaa ootab vestlusringi osalema õpetajaid ja lapsevanemaid

Õnnehaldja Mängumaa (asukoht Tartu tn 23, Võrus) kutsub õpetajaid ja lapsevanemaid osalema vestlusringide sarjas. 5. septembril on teemaks ”Koolikiusamine”, 19. septembril vesteldakse teemal ”Laps ja meedia”.
Vestlusringidega tahetakse pöörata tähelepanu sellele, et iga laps on oluline ja teda tuleb näha sellisena nagu ta on. Arutletakse teemadel, kuidas märgata kas lapsel on lasteaias või koolis probleeme eakaaslastega suhtlemisel, kuidas lapsevanem või õpetaja saaks last toetada ja talle nõu anda.
Vestlusringe aitavad läbi viia Võrumaa Õppenõustamiskeskuse psühholoogid.
Osalemine on tasuline.
Kerli Kallas

Tanel Tolstingu ja Andrus Raagi ühisnäitus Vana-Võromaa galeriis

15. septembrini on Vana-Võromaa galeriis avatud Tanel Tolstingi ja Andrus Raagi ühisnäitus “Rännakud 2.5”. Andrus Raag ja Tanel Tolsting on sõbrad, kolleegid, sama kooli ja kandi mehed. Võru kunstnikena on mõlemad lõpetanud Tartu Ülikooli maalikunsti osakonna. Taneli lõputööde seeria “Rännakud” on jätkuvalt arenev suurteos. Näitusel otsustasid sõbrad jõud ühendada, et anda avapauk näitusesaalis, mis juba vene ajast võrukatele kuulsa ja külastatud näitusesaalina tuntud on.

Tanel tutvustab oma rändamisi ja teoseid järgnevalt: “Mu seos rändamistega on üsna mitmetasandiline. Ühelt poolt ma rändan maalimise ajal, teist pidi ma näen öistel rännakutel järgmise päeva kavandeid ja kolmandat pidi on mu rändamised saanud võimalikuks tänu kosmilisele ainele nimega spaiss melaanž .

Toetudes David Lynchi 80’ndatel valminud ulmefilmile “Düün” võin julgelt öelda, et üsna sarnaselt nagu kõige väärtuslikumat ainet ehk spaissivalvavad tohutud koletised, valvavad ka naisi nende endi kollid ja hirmud ehk kompleksid ja traumad. Viimane on ka põhjuseks, miks ma ainult naisfiguure olen kujutanud. Erinevalt Tiiu Linnu portree-seeriast keskenduvad mu seekordsed tööd mitte näole vaid vastupidi, kõigele sellele, kus nägu pole otseselt nähtav, kuid on olemuslikult tajutav.”

Loe edasi: Tanel Tolstingu ja Andrus Raagi ühisnäitus Vana-Võromaa galeriis

Rumvoldi Aivar oppas Võrol savikunsti

Rumvoldi Aivar võtt savipotti ahost vällä. Leimanni Eve pilt, Uma Leht

11. põimukuu pääväl näütsi Rumvoldi Aivar ja Jõgi Ruti Kubijal vabakunstipääväl savikunsti tegemist. Sügüsest saava huvilidsõ kunstnigõpaari Avatud Ateljeen savikunsti, maalmist ja tsehkendämist oppi.

Meistri Rumvoldi Aivar näüdäs’ tüükota ja savikunsti tegemist, huvilidsõ saiva esi kah raku-palotamist pruuvi.
Ku opja olliva valgõ savikausi pääle vaabaga kirä tennü, pand’ meistri nuu gaasiahjo. Mulgust sai kaia, ku kausi ahon läbipaistvalõ hõõgsi.

Päält palotamist nõst’ Aivar mustaspalanu ja värvilidses lännü vaabaga kausi katlahe. Õkva pilluti sinnä pääle lehe- ja nõglaprahti, miä kuumaga palama läts’. Teki ja kaasõga jäi tulõst õnnõ suits perrä ja kaasõ all havvutõdi kaussõ viil tükk aigu, inne ku mõssu panti.

Lõpus sai nätä, määne mustakarva kirjuga kauss inneskidsest valgõst kausist om saanu. Uutmisõ aigu sai treipingi takah savianoma vuulmist pruuvi.

Avatud Ateljee säitsmes opihuuaig nakkas 26. süküskuu pääväl. Kotus om vahtsõnõ: Jüri 26. Inne tuud, 12.–13.09. omma sääl vallaliidsi ussi päävä: saa opjidõ töid kaia ja esi savitüüd pruuvi.

Leimanni Eve, Uma Leht

Puusepä Katerina: latsõ tõiva maalõ

"Tahassi viil hulga tegosit perrit maale tuua. Teemi liinainemiisi jaos "maaelo läbielämise kotussõ"," ütel Puusepä Katerina. Foto: Uma Leht — “Tahassi viil hulga tegosit perrit maale tuua. Teemi liinainemiisi jaos “maaelo läbielämise kotussõ”,” ütel Puusepä Katerina. Foto: Uma Leht

Misso kandi «Tule maale!» ettevõtmist vidä iist esi suvõ algusõn sinnä kolinu viie latsõ imä Puusepä Katerina (41). Talliina ja Harjumaa latsirikkidõ perri liidu juhatusõ esimehe kotussõ päält är tulnu naanõ om paikligu miiskunna abiga toonu maalõ 16 peret ja saa häste läbi ka külärahvaga (muusiän kõnõlõs Varstu juuriga Katerina tävveste vabalt võro kiilt).

Maalõ tahtjit om olnu 163, mille näist õnnõ 16 võtsõti?
Mi oodami inemiisi, kes omma esi valmis tüüd tegemä. A mõni unistas, et timä tulõ ja kõik kantas tälle ette, ilma et esi midägi tegemä piässi. Vallalõ sotsiaaltoetusõ saajit külh mano vaia olõ-i. A om proovitu külh peris pall’o. Tõnõ jago om olnu sändsit, kellel omma probleemi ja tahtva noidõ iist pakku tulla. A mi taha iks hääd kogokunda.

Kost Missomaalõ tulnu peri omma ja kon nä tüütäse?
Mitmõst Eesti nukast. Tüüd omma nä saanu vallan, Nopri talomeierin, koolin. Om ehitäjit – noil om tüüd väega pall’o, kõigil om jär’ekõrd! Om turismikõrraldaja ja ökokülä arõndaja, kes esi toimõndasõ. Paadiehitäjä tull’ kõgõ tuutmisõga. Puutüü-tegijä om ja üts viie latsõ esä om mõtsatüü pääl, ehitäs parhilla maja man, et pere saasi siiä tulla. «Tule maale!» man om mul üts abilinõ kah. Loe edasi: Puusepä Katerina: latsõ tõiva maalõ

Mõnistõ kuul täüs rahvapillihellü

Rahvapillilaagrilidsõ teivä Mõnistõ rahvamaja man pruutpaarilõ «pulmavärehtiid». Pruutpaar panti rahvamuusiga perrä tandsma – inne rahvamajja umma pulmapitto es saa. Kree Kaarli pilt, Uma Leht

Mõnistõ koolimajan peeti viietõistkümnendät Võromaa rahvapillilaagrit, kohe tull’ pilli mängmä pia sada inemist.

Rahvapille opas’ mängmä 20 oppajat nii Eestist ku vällämaalt. «Hummogidõ olli individuaaltunni ja päältlõuna sai oppi inglüse, taani ja eesti tandsõ ja muusikat,» selet’ rahvapillilaagri kõrraldaja Laube Kadri.

Eräle tetti laagrin tüüd Võromaa ja Setomaa laulõ ja pillilukõga, tuud tugõsi Vana Võromaa kultuuriprogramm.
Oppi sai lõõtsa, kannõld, a ka näütüses mandoliini, basskitarri ja kontrabassi.

Viil sai laagrin oppi võro kiilt, tetä pillimehe pingi vai oppi käsitüüklassin pille meisterdämä. Timahavatsõn laagrin tetti ütitselt geto-lõõts, tuu jaos pruugiti pappi ja teipi, seen olli peris lõõdsakeele. Laagri lõppkontsõrdi edimäne lugu mängiti seo pilliga.

Laube Kadrilõ teivä laagrilidsõ 15. pillilaagri puhul jaurami: puust kaika, minkalõ andsõva helü külen kõlisiva pudõlikorgi. Jaurami helü oll’ säetü nelä duuri pääle. Laube Kadri kõnõl’, et Võromaa rahvapillilaagri om esieräline pillilaagri tõisi laagridõ siän – ütenkuun mängvä nii alostaja pillimängjä ku ka ammõdi poolõst pillimehe, kelle tüüs omgi lava pääl inemiisi rõõmusta.

Timahavadsõ laagri pilliopilasõ olli 3–60 aastakka vana, nä tulli kokko mitmõst Eesti nukast ja mõni tõsõlt puult piirigi.

Uma Leht

Laadaäri om õnnõmäng

Kas äri lätt parõmbalõ suurõ vai väiku laada pääl, kotost kavvõl vai kodo man, tuud uursõ ma Antslan Hauka laada pääl (10.–11.08.), kohe tull’ kokko ilmadu rahvas. Kauplõja olli mitund miilt.

«Mi olõmi kõgõ Hauka laadal ostman käünü. Ütskõrd võti vanaimä närdsuvaiba proovis üten ja müümine läts’ häste,» kitt’ Kanepi kihlkunnast Magari küläst Rebäse talost peri Tedre Merge (42), kiä kaubõl’ üten elokaaslasõ Rainisõ ja latsiga.

Merge vanaimä om joba päält 80 ja inämb põrmandurõivit ei kua, a uma elo joosul om tä näid nii pall’o tennü, et noidõga saa viil aastit laatu pite kävvü. Merge jutu perrä olõ-i vaiht, kon müüt: ku äri lätt, sis lätt, ja ku ei lää, sis ei lää. «A ku tiit müümistüüd süämega ja taa laatu pite käümine miildüs, sis ei kauplõ sa ilmangi kah’oga!» naard’ tä.

Kivioja Terje (44) ja Jaanus (47) Võrolt möivä tütre tettüt käsitüükosmeetikat. Näide äri oll’ timahava lännü kõgõ parõmbahe Seto Kuningriigi pääväl ja Vanemuise tiatri «Peko» etendüisil. «Sääl olliva säändse tiidjämbä inemise, kes mõistsõva hinnada ehtsät ja käsilde tettüt, mitte es kae, kost odavampa saa,» ütel’ Jaanus. «Väega pall’o olõnõs ka kõnõlõmisõst. Parhilla ei taso kittä, et taa om jo loodustoode – tuud sõnna om pall’o kur’astõ tarvitõt ja ostja muutusõ õkva vastalidsõs. Tulõ tõistõ kõnõlda,» ütel’ Jaanus. Loe edasi: Laadaäri om õnnõmäng

Teater Vanemuine külalisetendus “Paplid Tuules” Võru Kandles

paplid1_thumb[1] — Foto: Gabriela Liivamägi

Neljapäeval, 05. septembril 2013 kell 19.00 etendub Võru Kandles teater Vanemuine külalisetendus “Paplid Tuules”.

On vanadekodu terrass.
On august.
On 1959.
Kaks vana meest.
Kolmandast rääkimata.
Ühel on jalg katki.
Teisel on mürsukild pea sees kinni.
Ja Gustav.
See on sõjaveteranide hooldekodu, kus on see terrass ja august ja koer ja kolm tõsiste tervisemuredega kunagist sõjameest.
See on ühe ekspeditsiooni tõus ja langus.

Autor: Gerald Sibleyras
Tõlge: Inge Eller
Lavastaja: Uku Uusberg (Eesti Draamateater)
Kunstnik: Liina Tepand
Valguskunstnik: Andres Sarv
Osades: Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste

Piletid hinnaga 15 € ja 12 € eelmüügis Võru Kandle kassas (tel 7868 676) ja Piletilevis.

Võru linn tunnustas sünnipäeval tublisid

Võru linna 229. sünnipäevale pühendatud Tamula järvekontserdil tunnustati inimesi, kes oma tegevusega on kaasa aidanud Võru paremaks muutmisele.
Võru linna teenetemärgi kavaler on 16 aastat Võru linnasauna pidanud Koit Ossa.
Võru linna vapimärgi kavalere oli sel korral viis:
kaitseväe orkestri ülem ja peadirigent, kolonelleitnant Peeter Saan Võru kultuurielu rikastamise eest;
Võru sõpruslinna Chambray-Les-Tours linnapea Christian Gatard Võru rahvusvaheliste suhete avardamise eest;
Ilmar Kudu Võru muusikaelu ja muusikahariduse pikaaegse ja tulemusliku arendamise eest;
Heiki Kelp viljaka panuse eest Võru kultuurielu korraldamisel;
Tarmo Tagamets kustumatu panuse eest Võru teatrielu edendamisel.

Võru linna sünnipäeval tunnustatakse traditsiooniliselt Võru kaunimate kodude omanikke.
Konkursil “Kaunid kodud 2013” pälvisid tähelepanu Külli ja Jaak Kärsoni kodu Petseri tn 22 ja Tiia Kiige ning Mart Arki kodu Petseri tn 1.
Suvekonkursi “Lilleline Võru” raames leidis tunnustust Aasa ja Väino Kinsiveri eramu Tulbi tn 16, Ene ja Aleksandr Künnapuu eramu Koreli tn 59, Võrumaa toidukeskus L.Koidula tn 7/ Katariina allee 2 ning Võrumaa taluturg Jüri tn 72.

Fotomeenutus Tamula järvekontserdist

Eile, 21. augustil, Võru linna sünnipäeval, lõppesid viis päeva kestnud linna sünnipäevapidustused. Pidulik punkt pandi Tamula rannas toimunud järvekontserdil.

Fotod: Aivo Raidma

Võru linnapea Jüri Kaver ning volikogu esimees Erki Saarman

Võru linn tunnustas inimesi

Võru linna 229. sünnipäevale pühendatud Tamula järvekontserdil 21. augusti õhtul tunnustati inimesi, kes oma tegevusega on kaasa aidanud Võru paremaks muutmisele.
Võru linna teenetemärgi kavaler on 16 aastat Võru linnasauna pidanud Koit Ossa.
Võru linna vapimärgi kavalere oli sel korral viis:
kaitseväe orkestri ülem ja peadirigent, kolonelleitnant Peeter Saan Võru kultuurielu rikastamise eest;
Võru sõpruslinna Chambray-Les-Tours linnapea Christian Gatard Võru rahvusvaheliste suhete avardamise eest;
Ilmar Kudu Võru muusikaelu ja muusikahariduse pikaaegse ja tulemusliku arendamise eest;
Heiki Kelp viljaka panuse eest Võru kultuurielu korraldamisel;
Tarmo Tagamets kustumatu panuse eest Võru teatrielu edendamisel.
Võru linna sünnipäeval tunnustatakse traditsiooniliselt Võru kaunimate kodude omanikke.
Konkursil “Kaunid kodud 2013” pälvisid tähelepanu Külli ja Jaak Kärsoni kodu Petseri tn 22 ja Tiia Kiige ning Mart Arki kodu Petseri tn 1.
Suvekonkursi “Lilleline Võru” raames leidis tunnustust Aasa ja Väino Kinsiveri eramu Tulbi tn 16, Ene ja Aleksandr Künnapuu eramu Koreli tn 59, Võrumaa toidukeskus L.Koidula tn 7/ Katariina allee 2 ning Võrumaa taluturg Jüri tn 72.

Leelo otsib setot Tsiistre külakojas

Taarka Pärimusteatri uus lavastus “Leelo otsib setot. Helevalus jaht häältele ja südamele” etendub 24. augustil kell 19 Tsiistre Külakojas.
Pärimusteatri lavastus vaatleb paralleelselt 1920. aastate suurte seto lauluemade igapäevaelu ja staatust seto meestekeskses ühiskonnas ning tänapäeva noori seto naisi, kes hoolimata uuest ajast ja keskkonnast on suutnud säilitada oma kultuuritunnetuse. Kui 1920. aastate lauluemad pidid rääkima isiklikust läbi traditsiooniliste värsside, siis 2013. aasta noored naised peavad enda kuuldavaks tegemiseks kasutama häälekamaid meetodeid ja kohanema linnakeskkonnas, sest side juurtega ja võimalus kodupaika tagasi tulla jääb järjest nõrgemaks. Samas on palju ühist – naiseksolemise ilu ja valu on muutumatu hoolimata neid eraldavast sajandist.
Lavastaja Anne Türnpu. Mängivad Riin Tammiste, Helena Kesonen, Marija Jurtin, Kärt Blum, Krista Keedus, Eve Ellermäe.
Helena Kesonen

Enneolematu tehnikaime Sännas

19. augustil toimuval Kinokoja filmipäeval jõuab digikino mobiilse DCP projektori abil (Digital Cinema Package – üldtunnustatud digitaalse kinolevi standard) esmakordselt väljapoole Tallinnat, Tartut ja Narvat.
Et siis kõrgkvaliteediga pilt ja perfektne heli tänasel esmaspäevasel filmipäeval.

Kell 14 lastele multifilm “Mina, supervaras 2” , eesti keeles. Tasu 2 EURi.

Kell 16 animatsiooni töötuba lastele, juhendab Kaili Lehtemaa. Tasuta.

Animatsioonis on kõik võimalik, seal kehtivad just sellised reeglid, mis autorile meeldivad. Animatöötoas saavad osalejad enda multifilmi luues viia täide oma unistused.

Kell 16 eriefektide töötuba suurematele, juhendab Andrew Bond (Tasuta). Eriefekti töötuba viib osalejad fantastilisse maailma. Noored saavad teada, kuidas on tehtud nende lemmikfilmid ning proovida kätt efektide loomisel. Näiteid tuuakse Georges Méliès naljadest Matrixi nippideni.

Kell 21.30 Vabaõhukino superägeda romantilise komöödiaga “Päevade vaht”, eestikeelsete subtiitritega. Tasu 3 EUR. Võta kaasa midagi istumise alla ja pane selga mõnusad vabaõhukino rõivad.

Sänna Kultuurimõis

Rõuges on sügishoidiste näitus ja degusteerimine

Lõikuspühal on ikka tähistatud põllutööde lõppemist ning saagi salve ja keldrisse jõudmist. 28. septembril kell 11 toimub Rõuges Eesti Ema parklas sel puhul suur sügishoidiste näitus ja degusteerimine. Näitusele ja degusteerimisele on oodatud kõigi tublide perenaiste ja -meeste käe all kodus valminud hoidiseid: moose, salateid, mahlasid, napsusid, kastmeid ja muud põnevat ning ennenägematut kraami.

Igaühel on võimalik näitusele toodut mekkida ning valida välja oma lemmik, andes sellele oma hääl. Parimad hoidised ja hoidistajad saavad erinevates kategooriates äramärgitud auhindadega. Degusteerimist saadab mõnus muusika ja seltskond.Osalemiseks tuleb haarata keldrist kaasa mõned oma parimatest hoidistest ja lihtsalt kohale minna, registreeruda vaja ei ole. Kel midagi kaasa võtta pole, on oodatud uudistama.

Lisainfo: Eveli 5554 2088 (MTÜ Püssä küla)

Meremäe valla visioonikonkurss on edukalt lõppenud

Kevadel väljakuulutatud ning tööde laekumise tähtaja pikendamisega augusti esimesele päevale lõppes Meremäe ja Obinitsa külale kujundus- ja maastikuarhitektuurse lahendusideede saamise konkurss.

Kokku laekus 7 toredat tööd, millest kaks ideed sobivad mõlemale külale. Väljapanek võistlustöödest on seatud ülesse Meremäe vallamaja saali ja Obinitsas raamatukogusse ning valla kodulehele. Obinitsa külale saadetud töid saab näha ka paasapäeval kell 13.00 – 15.00. Tutvuda ning arvamust avaldada tööde terviklahendustele või mõne idee kasutamise sobilikkusest saab kuni 23-nda augustini. Arvestades külaelanike arvamuste tulemusega lisab 5 liikmeline komisjon ühe hääle rahvale enim meeldinud tööle.

Obinitsa tööde ideede väljapakkumine on keskendunud vastavalt lähteülessandele ajaloolisest traditsioonilisest seto arhitektuurilahendustest ja kohaliku kultuuri arvestavalt. Meremäe küla kujunduse kontseptsioon oli aga soovituslikult läheneda kujundusidee väljapakkumisel küla kui avatud vallakeskusena ja kaasaegse elukohana.

Konkursi komisjon otsustab preemiate jaotamise vastavalt vallale oluliste teemadele kujunduslahenduste pakkumisele, milliseid ideid võiks külade ilme kaasaegsemaks ja huvitavamaks muutmisel edasipidi kasutada.

Meremäe vallavanem Rein Järvelill lausus konkursi kohta: “Tore tulemus! Nüüd seisab ees töö, et parimad välja valida ning hakata ideid ellu viima!”

Võru tähistab 229. sünnipäeva

17. – 21. augustil leiavad taas aset Võru linnapäevad, millega tähistatakse Võru 229. sünnipäeva.

Viie päeva jooksul saavad kõik pidulised osa arvukatest sündmustest, kust igaüks leiab enda jaoks midagi sobilikku, olgu selleks siis muusika, käsitöö, sport, tants või kunst.

Linnapäevade raames leiab esmakordselt aset Eduard Tamme nimeline Võru Puhkpillifestival, mille avakontsert toimub juba 16. augustil Võru Kandles. Festivalil esinevad eufooniumivirtuoos Steven Mead Suurbritanniast, Tartu Puu- ja Plekikoor, Paganamaa Brass, Võru Kammerorkester, Vene Sarvekapell, Tartu Tünnipunt jt. Eduard Tamme nimeline Võru Puhkpillifestival toimub 16. – 21. augustil.

Kõik kunstihuvilised on linnapäevade ajal oodatud Võru Linnagaleriisse, kus on avatud Obinitsa Grupeeringu ühisnäitus “Bändi proov” ja Lola Liivati maalinäitus “Aate kumendus”.

Võru linnapäevade raames on alati toimunud ka arvukalt spordivõistlusi. Traditsiooniliselt toimub J. Gutmanni nimeline Võru 55. võrkpalliturniir, IX jalgratta paarissprint, Võru VIII Rattaralli ning X 1784 m linnajooks, kuhu oodatakse võistlema kõiki sõpru, perekondi ja ettevõtteid. 17. augustil leiab aset rammumeeste võistlus “Võru linna vägilane 2013” ning lisaks toimuvad Võrumaa meistrivõitluste finaalmängud tennises. Tennist jagub ka 19. augusti, mil toimub Võru linna sünnipäeva ööturniir tennise segapaarismängus. Loe edasi: Võru tähistab 229. sünnipäeva

Valga- ja Võrumaa piiriäärsetel aladel uuriti haruldasi loomaliike

Viimasel kahel aastal on Valga- ja Võrumaa piiriäärsetel aladel viidud läbi mitmete haruldaste loomaliikide nagu eremiitpõrnikas, metsis, lendorav, rohunepp jt inventuure.

800px-Osmoderma_eremita_female — Emane eremiitpõrnikas. Foto: Vikipeedia

Eremiitpõrnikas

Haruldase eremiitpõrnika ainus seni teadaolev populatsioon Eestis asubki Vaitka puisniidul. Uute võimalike elupaikade otsingute käigus saadi vaid üks uus leiupaik asukohaga Koikküla pargis. Otsingute käigus leiti küll mardikale sobivaid haudepuid, kuid need asuvad isoleeritult või ei kasva mardikale sobivates valgustingimustes. Ilmselt seetõttu liigi tegevusmärke ka mujalt ei leitud. Vaitka puisniidu populatsiooni elujõulisust hinnati paraku kriitilisel piiril olevaks. Ekspertide sõnul aitaks olukorda parandada võsa eemaldamine haudepuude ümbert. Selleks ootame kõiki huvilisi 22. -23. augustil toimuvatele talgutele.

Kontakt ja registreerimine: kristine.palm@keskkonnaamet.ee, tel 5770 2475.

Metsis

Piiriäärsetes metsise mängupaikades läbiviidud inventuur näitas, et metsade seisund, lähtuvalt selle sobivusest metsise elupaigaks, on valdavalt hea või väga hea. Vaid ühel mängualal tuvastati seisundi halvenemine võrreldes varasemate andmetega.

Pteromys volans Flying squirrel — Lendorav. Foto: Vikipeedia

Lendorav

Viimased tõestatud andmed lendorava kohtamisest Lõuna-Eestis pärinevad põhiliselt möödunud sajandi esimesest poolest. Ajaloolised lendorava elupaigad on asunud vastu Läti piiri Hargla ja Misso piirkonnas. Kuna seniajani leidub piiriäärses vööndis mitmeid vähe uuritud piirkondasid, inventeeriti projekti käigus lendorava ajaloolisi leiukohti. Kahjuks ei õnnestunud otsingute käigus looma kohata ja tegevusjälgi leida.

Kõigi projekti raames läbiviidud inventuuride aruannetega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kodulehel: http://www.keskkonnaamet.ee/organistatsioon/rahvusvahelised-projektid/roheline-koridor-green-corridor/aruanded-3/

Eesti ja Läti ühise koostööprojekti “Roheline koridor” üheks eesmärgiks oli koguda uut teavet Natura 2000 kaitse all olevate liikide ja elupaikade kohta piiriäärsetel aladel ning vastavalt ekspertide soovitustele viia läbi vajalikud taastamistööd.

Projekti teostavad Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon ja Läti Looduskaitse Agentuur. Projekti läbiviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt Eesti-Läti programmi 2007-2013 raames.

Kristine Palm

Väliseminar Sänna Kultuurimõisas

Kolmapäeval, 21. augustil toimub Sänna kultuurimõisas väliseminar, kus tutvutakse permakultuuri.

Buss Sänna väljub Räpina haldushoone eest parklast kell 15.00.

Osalemine on tasuta, kõik huvilised oodatud!

Eelregistreerumine kuni 16. augustini mari.kala@keskkonnaamet.ee

Lisainfo: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565

Väliseminari korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Filmipäev Sänna Kultuurimõisas

Esmaspäeval, 19. augustil toimub Sänna Kultuurimõisas FILMIPÄEV koostöös Kinobussiga.

Filmipäeva kava:

14.00 Multifilm “Mina, supervaras 2” (eesti keeles)

Pilet 2 eurot

16.00 Animatsiooni töötuba lastele

Animatsioonis on kõik võimalik, seal kehtivad just sellised reeglid, mis autorile meeldivad. Animatöötoas saavad osalejad enda multifilmi luues viia täide oma unistused. Töötuba on tasuta ning seda juhendab Kaili Lehtemaa.

16.00 Eriefektide töötuba suurematele

Eriefekti töötuba viib osalejad fantastilisse maailma. Noored saavad teada, kuidas on tehtud nende lemmikfilmid ning proovida kätt efektide loomisel. Näiteid tuuakse Georges Méliès naljadest kuni Matrixi nippideni välja. Töötuba juhendab Andrew Bond.

21.30 Vabaõhukino “Päevade vaht” (eestikeelsete subtiitritega)

Filmi režissöör: Michel Gondry

Filmi lühitutvustus: Colin elab väga mõnusat elu: ta on rikas, ta armastab koka Nicolas’ valmistatud roogi, klaverokteili (tuletis klaverist ja kokteilist, Viani leiutatud sõna) ja oma sõpra Chicki. Ühel päeval, kui ta Chickiga lõunat sööb, teatab sõber talle, et on tutvunud Alise’iga, tüdrukuga, kelle kireks on samuti kirjanik Jean-Sol Partre (anagramm Jean-Paul Sartre’ist, kes oli filmi aluseks olnud romaani autori Boris Viani sõber). Peol, kuhu Chick teda kutsus, kohtub Colin Chloéga. Nad armuvad ja abielluvad, kuid Chloé jääb mesinädalatel haigeks. Ajapikku Chloé seisund halveneb. Ka Chicki ja Alise’i suhe läheb hapuks.

Romantiliste filmide kuningaks tituleeritud Michel Gondry (“Roheline Vapsik”, “Uneteadus”, “Karge meele igavene sära”) uues, lavastaja sürrealistlikule stiilile truuks jäävas armastusloos mängivad peaosi kaks kaasaja prantsuse kinopubliku lemmikut Audrey Tautou (“Amelie”, “Thérèse Desqueyroux”, “Coco enne Chaneli”) ja Romain Duris (“Südametemurdja”, “Pariis”).

Vabaõhukino pilet on 3 EUR.

Võta kaasa midagi istumise alla ja pane selga mõnusad vabaõhukino rõivad.

Täna on Vana-Võromaa kultuurikojas Ungari kultuuriõhtu

Alates sellest suvest alustab Vana-Võromaa kultuurikoda (Võrumaa muuseum, Katariina tn. 11, Võru) kultuurisarjaga “Maailma kultuuriruum”. Kultuurisarjas tutvustatakse erinevate maade kultuuri piltide, muusika ja maitsete kaudu. Vastatakse küsimustele, mida kohalikud oma kultuuris ja kommetes väärtustavad, kuidas suhtuvad noored pärandkultuuri. Tuuakse seoseid ja erinevusi meie kultuuriruumiga. Kvartalis korra luuakse Võrumaa muuseumis värvikas kultuuriruum, mida kõik huvilised võivad uudistama tulla.

Esimene hubane kultuuriõhtu toimub 13. augustil kell 18 – Ungari kultuur.

Õhtut viib läbi Ungari instituudi programmijuht Helina Pukk, kes on aastaid Ungaris elanud ja tänu instituudi aktiivsele tööle on kursis sealse kultuuri- ja kunstieluga. Kultuuriõhtul näidatakse pilte, kuulatakse muusikat, pakutakse traditsioonilist ungarlase igapäevast toitu ja juuakse sealsete meistrite valmistatud veini.

Tasu: 5 €. Osalemisest palutakse teada anda: jana@vorumuuseum.ee

Sel nädalavahetusel on Setomaal kohvikutepäev ehk Seto Külävüü kostipäiv

17. augustil kell 12 avatakse 10 kohvikus Lüübnitsast Tsiistreni Seto Külävüü kostipäiv. Võrreldes teiste kohvikutepäevadega on kostipäeval eriline see, et kohvikud on taluhoovides ja külataredes, mitte linnatänavatel.

Iga kohviku roogade seas on midagi ainuomast seto köögile – kala, sõir, erinevad piirakud. Kohalikud maitsed omakorda tekivad Setomaa saadustest – need tulevad kohvikutesse oma või naabrite aiast, metsast ja järvest.

Iga kohvik teeb päeva huvitavaks omamoodi: saab leelotada ja teha sõira, orienteeruda ja meisterdada. Mitmel pool toimub kontserte, Lüübnitsas pakuvad silmailu sibulavanikud. Tegevust jätkub mitmele maitsele.

Samal ajal toidunaudingutega kutsutakse seltskondi üles osa võtma fotojahist. Kõigi nende seas, kes saadavad pilte vähemalt kolmest kohvikust, loosime välja auhinnad ja ka žürii valib parimad. Pilte ootame aadressile kostipaiv@setomaa.ee.

Kostipäeva 10 kohvikut on: Lämmijärve Kalapala (Lüübnitsas), Parvepoiste kohvik (Värskas), orienteerumiskohvik Kolm Taset (Värskas), Toomemäe talu piirakupuhvet (Saabolda külas), Hõimu Hõlahusõq (Obinitsas), galeriikohvik ObiNizza (Obinitsas), Rikka Ivvani juures (Küllätüvä külas), Üllatused tädi Roosi juures (Meremäel), Taevalikud paabad (Kalatsova külas), Linamuuseumi kolme supi köök (Tsiistre külas).

Seto Külävüü on turismimarsruut, mis kulgeb Võõpsust Luhamaani. Marsruudi kohta saab rohkem infot: http://www.visitsetomaa.ee/kylavyy-kaart

Seto Külävüü kostipäeva korraldavad MTÜ Setomaa Turism ja MTÜ Seto Käsitüü Kogo. Kostipäeva kohta saab rohkem infot: http://visitsetomaa.ee/index.php?id=yritused&event_id=29

Kostipäeva trükis koos kohvikute asukohtade kaardiga on kättesaadav Tartu külastuskeskuses, Põlva ja Võru turismiinfokeskuses, Värska ja Obinitsa turismiinfopunktis. Kostipäeval jagavad seda trükist ka 10 kohvikut.

Rõuge kirbuturule oodatakse kõiki kauplema ja tutvustatakse uut kogukonna telki

17. augustil toimub Rõuges kirbuturg, kus esitletakse ka MTÜ Rõuge Kooli eestvõttel projektirahaga soetatud telki.

Positiivse otsuse tulemusena laekus MTÜ Rõuge Kool arvele summa, mille eest osteti suur telk. Raha taotlemiseks kirjutasid MTÜ liikmed projekti “Kogukonna telk”. Projekti rahastas kohaliku omaalgatuse programm.

Telk on mõeldud kasutamiseks kõigile, kes plaanivad korraldada erinevaid üritusi, mis täidavad MTÜ Rõuge Kool põhikirjalisi eesmärke. MTÜ liikmed on kindlad, et telk leiab kooli ja kogukonna poolt aktiivset ja tulemuslikku kasutust.

Esimene võimalus telki uudistada leiab aset 17. augustil kell 10 Rõuges rahvamaja esisel platsil toimuval lastekaupade kirbuturul, kuhu oodatakse kauplema kõiki huvilisi lähedalt ja kaugelt. Tule müü oma lastele väikseks jäänud korralikke riideid-jalanõusid ja muid seismajäänud lastekaupu (hällid, söömislauad-toolid jms) soodsalt neile, kel seda hädasti vaja on. Kindlasti tule müü ära ka kodus seisma jäänud lõbus meelelahutuskaup: olgu see siis lauamäng, spordivahend, mõni hea raamat vms. Müüjatele vanusepiirangut ei ole.

Kirbuturgu korraldavad Rõuge põhikooli hoolekogu ja MTÜ Rõuge Kool. Lisainfot saab telefonil 5381 7810.

Pulga Jaani vahtsõnõ katsiktsõõr

Pulga Jaan om jälleki lasõrtsõõriga maaha saanu, püsü ei tuu miis vakka! 12 juttu kõrda kats, tuu olõki-i nii veidü, ku Pulk plaadi saatõsõnah kirotas. Tuust olõs joba raamadu kokko saano. Mu teedä edimält sääne plaan oll’gi, a kohe tuu kattõ, tuud ma tiiä-i joht.

Mälehtä, et ku tull’ vällä Pulga Jaani laulõplaat, määne naist, olõ õi inämb meeleh ja riioli mano kaema viisi-i minnä, oll’ rassõ tüü nii ohkõist papõrd löüdä, et Jaani käsikiräline vaheleht plaadikaasõ sisse är mahtunu.
Käsikirälidse vahelehe mõtõ olõvat olnu tuuh, et inemise nännü, kuis ilma arvutilda saa õks kah kirota ja tuud om võimalik esiki lukõ, ku lukõ mõistat.

Seokõrd om sõs tävveste vastapite, Pulk tulõ esiki inemiisile, kes kirja ei tunnõ, vasta ja lugõ kõik esi paprõ päält maaha. Esiki nii hää inemine om Pulga Jaan, et ku sullõ timä helü miildü-i, võit naidsammu juttõ tõõsõ plaadi päält tõisi inemiisi ettekandõh kullõlda.

Pulk om vigorimiis! No ja tuu tulõ plaati vai plaatõ kullõldõh ilosahe vällä, et tuud om tä olnu joba noorõst aost pääle. Aoluku ja filosoofiat jakkus ja õigust om kõgõ ülejäägiga, kogoni plaaditäüs, ku mitte pääle. Mu kõrv saa tuust külh arvo, määndse luu ommava kõgõpäält loetu ja määndse ildamba ja määndse tõsõh tarõh ja tõõnõ kõrd, a tuu olõ õi tähtsä.

Tähtsä om tuu, et Pulga Jaani illos Varstu kiil om jälleki vähämbält nii kavvas alalõ ja kullõldav, ku pikält lasõrtsõõri püsüsse. Pulga helü kand ja om selge, jutu ommava huvitava, mis nii vika! Pulgalõ võinu raadiosaatõ vitä anda külh!

A mul hindäl om sääne hädä, et ma olõ tuud jutustavat Pulka umbõlõ pall’o kullõlnu, olõmi mi jo üteh Rahmani, Contra, Ruitlasõ ja kitarrõdõga väega pall’o egäl puul ümbre roitnu. Tuuperäst om tuu tõnõ plaat, kon tõõsõ lugõja pääl, mu jaos esiki huvitavamb. Säält tulõ täämbä viil olõmalda, a umbõlõ tarviligu võrokõisi uma raadio saatõjuhtõ viil vähämbält katõssa vällä.

Ilvesse Aapo, Uma Leht