Rubriik: Võrumaa

Ehtne ja huvitav Eesti Mooska talus Haanjamaal

Mooska talu suitsusaun.
Mooska talu suitsusaun.

Meenutagem, et 2014.a. novembris Pariisis toimunud UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee istungil otsustati kanda Vana – Võromaa suitsusaunakombestik UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja. Taotluse selleks esitas Eesti riik UNESCOle 2013. a.

Selle saavutuse taga on paljude tublide inimeste mitu aastat kestnud entusiastlik töö. Külli Eichenbaumi ja Eda Veeroja panust hinnati koguni Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiaga.

Maailmapärandi nimekirjas olek tähendab ennekõike vastutust ja hoolt, et pärimus ei kaoks.

Eda Veeroja Mooska talu Haanjamaal edendab suitsusaunakultuuri, talu pakkus Eesti Maaturismi Ühingu EHE märgise (Ehtne ja Huvitav Eesti) konkursile välja kaks turismitoodet: Vana – Võrumaa suitsusauna vaimset pärandit tutvustava ekskursiooni ja saunaskäigu Mooska traditsioonilises Vana – Võrumaa suitsusaunas. Mõlemad paketid said EHE märgise, Võrumaalt veel Setomaa Turismitalo Seto söömaaeg, mis esindab seto kultuuri. Kokku omistati märgis 15 turismiettevõtte pakettidele üle Eesti.

Paberil on ametlikult kirjas, et tegu on turismitootega, ometi tahaks turismis kasutada mõnd muud määratlust – elamus, emotsioon, tunne… Just seda läheb külaline saama ja nautima. Mooska talu suitsusaunades on see elamus tõeliselt kuum ja ka maitsev, sest Mooska talus pakutakse külalisele saunas traditsioonilisel viisil suitsutatud liha, mida on võimalik ka osta. Saunaskäik Mooska talus ei ole pelgalt ihu kasimine, see on ka hinge harimine ja puhastamine. Siit lahkutakse argipäeva heas meeleolus ja uue energiaga.

Tunnistused EHE märgise omistamise kohta anti üle 14. veebruaril 2015 Tallinnas rahvusvahelisel turismimessil Tourest. Vaata: www.mooska.ee

Siiri Toomik

Euroopa filmikohvik II – “Teine Võimalus”

Neljapäeval, 26. veebruaril algusega 19 linastub kinos Kannel Euroopa filmikohviku teise filmina produktiivse ja Oscariga pärjatud lavastaja Susanne Bieri “Teine võimalus” (Taani, 2014). Film on šokeeriv ja liigutav draama tavalistest inimestest, kes on tahtmatult sattunud uskumatusse olukorda. Iga inimese väike muudatus oma elus võib mõjutada teise või teiste elu vahel väheselt, aga mõnikord väga suurelt.

Kaks detektiivi ja parimat sõpra Andeas (Nikolaj Coster-Waldau) ja Simon (Ulrich Thomsen) elavad väga erinevat elu: Andreas on seadnud sisse elu kauni abikaasa ja pojaga, Simon aga on hiljuti lahutatud ja veedab enamiku vabast ajast kohalikus stripiklubis napsi võttes. Kuid kõik see muutub, kui need kaks kutsutakse lahendama narkaripaari kodutüli, kes on parajasti vägivalla ja uimastite tsüklis. Kõik tundub tavapärane seni, kuni Andreas leiab paari imikust poja, kes tualetis nutab. Tavaliselt külmavereline politseinik leiab end äkitselt silmitsi oma jõuetusega ja on üdini vapustatud. Et Andreas kaotab vähehaaval oma seose õiglusega, peab taltsutamatu Simon hakkama taastama tasakaalu õige ja vale vahel.

Film on taani keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega. Film kestab 1 h 45 min ning on alla 14. aastastele keelatud!

Pärast filmi on külastajatel võimalik Kandle kohvikus nautida tasuta teed, kohvi ja taanipäraseid suupisteid ning arutleda filmis kajastatud teemadel. Üritus on tasuta!

Filmikohvikute sarja korraldavad Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel. Üritust toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

Jälgi üritust Facebookis!

Toimub Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu

18. veebruaril toimub Mõniste rahvamajas Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avalik arutelu. Keskkonnaametile esitati 2013. aastal kaks taotlust, millega sooviti Võrumaal Mõniste vallas Kalkahju ja Naha maardlates dolokivi kaevandama hakata. Amet algatas taotlustele keskkonnamõju hindamise. Selgus, et taotlejad viivad mõjude hindamise läbi eraldi ning Kalkahju dolokivikarjääri KMH programmi avalik arutelu toimus 2014. aasta aprillis. Kohalike huvi otsustamisel kaasa rääkida oli väga suur, arutelul osales 70 inimest. Tänaseks on ekspert, võttes arvesse esitatud ettepanekuid, programmi täiendanud ja saatnud Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks. Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise programmiga on võimalik tutvuda Keskkonnaameti Võru ja Räpina kontorites ning keskkonnaameti kodulehel.

Naha dolokivikarjääri KMH programmi avalik arutelu toimub Mõniste rahvamajas (Kuutsi külas) 18. veebruaril kell 17.

Annika Remmel

Selgusid Võru maakonna autasude saajad

Väino Repp tööhoos. Foto: kodukotusparksepa.ee

Täna selguseid Võru maakonna autasude saajad. Maakonna kõrgeima autasu Võrumaa vapimärgi pälvis tänavu Väino Repp.

Dirigent Väino Repp on puhkpilliorkester Kungla tööd juhtinud 1969. aastast, kui võttis orkestri juhatamise üle isalt Vello Repp´ilt. 45 aasta jooksul on ta koolitanud palju noori pillimehi, 2003. a loodi orkestri juurde noorteorkester. 136. tegevusaastat tähistanud orkester osales 2014. a Võrumaa laulu- ja tantsupeol ning ka Tallinnas toimunud laulu- ja tantsupeol. Väino Repp´i dirigeerimisel on orkester Kunglale omistatud mitmeid auhindu.

Väino Repp on kuulunud kõikidesse Võru vallavolikogu koosseisudesse ning olnud volikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees. Ta on pikaaegne MTÜ Tagaküla Laulu-Mängu Selts “Kungla” juhatuse esimees, aktiivne külavanem. Väino on nõu ja jõuga olnud abiks Kungla rahvamaja ning Parksepa laululava rekonstrueerimistel. Väino Repp´i esitas Võrumaa vapimärgi kavaleriks Võru Vallavalitsus.

Võrumaa teenetemärk omistatakse Ere Raag´ile. Ere Raag on töötanud Võrumaa rahvaraamatukogude võrgustikus terve oma elu. Ta on omandanud erihariduse Viljandi Kultuuritöö Koolis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Oma ala asjatundjana on Ere Raag korraldanud erialaseminare ja õpitube raamatukogutöötajatele, seisnud hea raamatukogunduse arendamise eest Võrumaal. Tema töö on loonud hästitoimiva raamatukoguvõrgustiku. Ere Raag on erinevate väljaannete, trükiste ja kogumike ideede autor ning koostaja. Ere Raag´i esitas Võrumaa teenetemärgi kandidaadiks Inga Kuljus.

Eesti Vabariigi aastapäeval väärivad veel tunnustamist Eda Veeroja ja Külli Eichenbaum (Võrumaa kultuurielu edendajad 2014), Kaidi Järvpõld (Võrumaa omavalitsuse ametnik 2014), Anneli Roosmäe  (Võrumaa sotsiaal- ja tervishoiutöötaja 2014) ja Angela Järvpõld (Võrumaa külaelu edendaja 2014).

 

Rõuges toimuvad looduslike väljakute Eesti meistrivõistlused jäähokis

Eesti meistrivõistlused jäähokis looduslikele väljakutele

Laupäeval, 7. veebruaril Rõuge jääväljakul algusega kell 11.30 alagrupimängud.
Osalevad Rõuge, Saku, Äksi ja Viljandi hokimeeskonnad.

Pühapäeval, 8. veebruaril algusega kell 11.30 poolfinaalmängud, III koha mäng ja finaal.

Kohapeal toitlustus. Ootame kõiki kaasa elama!

Seoses võistlustega on jääväljak laupäeval ja pühapäeval tavauisutajatele suletud, vabandame!

Lisaks: kuna ilmaolud on muutlikud, soovitame jälgida Rõuge valla Facebooki lehte, kuhu postitame jääväljaku kohta kõige värskemat infot!

Võrumaa kunstnik Liive Koppel tähistab juubelit näitusega

Liive Koppel. Foto: eestikirik.ee
Liive Koppel. Foto: eestikirik.ee

Homme, 4. veebruaril kell 16 tähistab Liive Koppel oma 75.a. juubelit ülevaatenäitusega. Olete oodatud näituse avamispeole.

Liive Koppel on sündinud Võrumaal, Väimela Tagakülas 4. veebruaril 1940. Kunstihariduse sai ta Tartu Kujutava Kunsti Koolist, kus õppis maalimist, joonistamist ja kunstipedagoogikat aastatel 1957-1962. Täiendõpet omandanud ERKI´s ja Pedagoogilise Instituudis. Lisaks kunstialasele haridusele on Koppel omandanud ka religioonialaseid teadmisi Tartu Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris.

Liive Koppel on töötanud kunstiõpetajana Alatskivi Keskkoolis, Võru 1. Põhikoolis, Võru huvikojas ja kristlikus laste- ja noorte kunstistuudios “Krisepto”, mille asutajaliige ta oli.
Lisaks on ta töötanud kunstnikuna Võru Tarbijate Kooperatiivis, Võru linna dekooriateljees ja Võru mööblivabrikus, olnud pikka aega tegev Võru Kunstiklubis.

2002. aastast elab Koppel Tartus ning ta kuulub Tartu Kunstnike Liitu.

Näitustel on Koppel esinenud järjepidevalt alates 1970. aastast Eestimaa erinevais paigus ning Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal ja Venemaal.
Koppeli meelisteemadeks läbi aastate on olnud Eestimaa loodus, lilled, natüürmort.

Näitus jääb avatuks 1. märtsini.

Jaana Huul

Piksepühä pidäminõ Haanihn

Piksepühä pidäminõ Haanihn 4. veebruaril 2015.

Kell 10 Vaskna lättide man Piksega iihnoleva aastaga viläkasvatamise
lepingu tegemine.
Kell 19 Iloõdak Haani rahvamajahn.

Pilli mängva ja laulva TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia edimädse kursusõ
tudengi: Ann Maria Piho (kannõl), Katariina Tirmaste (flööt), Martin Vill
(saksofon), Siim Saarela (kitarr), Liisi Pley (kromaatiline kannõl).

Päält kontsõrti tands. Pikseühä tegemiseq um priiq!
Kõik hääq inemiseq um oodet,

Kõrraldas Haanimiihhi nõvvokoda
Kontakt 508 7759
Ürituse leht Facebookis!

Haanjamaa käsitööhuvilised tutvuvad makrameega

Head käsitööhuvilised!

Järgmine käsitöökohtumine toimub juba sel pühapäeval, 1. veebruaril kell 13 Plaani Lodge’is. Sel korral tutvume makrameega. Huvilistel palun kaasa võtta (linast) nööri või tugevat lõnga (jämedus valige vastavalt soovile, peenema nööriga saab väiksemaid ja peenemaid asju, nt prossi teha).

Kohtumiseni Plaanil!
Kärt Salumets
5399 8609

Europe Direct’i Võru teabekeskuse “Euroopa filmikohvik” alustab 2015. aastal uut hooaega

Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel jätkavad eelmisel aastal äärmiselt populaarseks kujunenud igakuiste filmiõhtute sarja “Euroopa filmikohvik”.

Esimesel filmiõhtul linastub Prantsuse lavastaja François Ozoni erutav draama “Uus sõbranna” (2014). See on omapärane, südantsoojendav ja erutav lugu sellest, kuidas toime tulla kaotusega, kuidas otsime tuge ning kardame iseenda salajasi ihasid ning soove. Film räägib osavalt punutud loo sellest, kuidas peategelanna avastab oma varalahkunud parima sõbranna mehe ebatavalise saladuse.

Parimad sõbrannad Claire (Anaïs Demoustier) ja Laura (Isild Le Besco) on lahutamatud. Väikeste plikadena uuristavad nad oma nimed puukoorde ja vannuvad igavest sõprust. Kui mõlemad on värskelt abiellunud, jääb Laura haigeks ja lahkub nende seast, jättes maha tillukese tütre Lucy ja murtud abikaasa Davidi (Romain Duris). Claire, kes läheb ühel päeval Davidile külla, et aidata Lucy eest hoolitseda, avastab midagi väga ootamatut.

Film on prantsuse keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega. Film kestab 1 h 47 min.

Pärast filmi on külastajatel võimalik Kandle kohvikus nautida tasuta teed, kohvi ja prantsuspäraseid suupisteid ning arutleda filmis kajastatud teemadel. Üritus on tasuta!

Filmikohvikute sarja toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

Jälgi üritust Facebookis!

Tulekul loeng vanemate mõtte- ja tundeelu mõjust lastele

Terve Pere Kooli koolitunnist võtab osa nii suuri kui väikeseid. Foto: Terve Pere Selts
Terve Pere Kooli koolitunnist võtab osa nii suuri kui väikeseid. Foto: Terve Pere Selts
Võrumaal tegutsev Terve Pere Selts kutsub huvilisi neljapäeval, 29. jaanuaril kell 17.15-19.45 taas Terve Pere Kooli, et osa saada loengust “Vanemate mõtte- ja tundeelu mõju lapse terveolemisse”. Loeng toimub Parksepas waldorflasteaias Terve Pere Aed.

Loengus räägitakse, kuidas olla täiskasvanuna heaks toeks ja tagalaks oma lastele ning kuidas täiskasvanu meeleolud ja väsimus mõjutavad laste tervist. Seitse harjutust täiskasvanu enesekasvatuseks antroposoofilise inimpildi taustal. Lektoriks on Jakobi Terapeutikumi arst Ülle Pechter.

Loeng on tasuta. Loengu ajal on avatud heategevuslik kohvik, kus pakutakse Terve Pere Aia lastevanemate valmistatud suupisteid. Vajalik eelregistreerumine e-posti aadressil evelin@vaa.ee, et korraldajad teaksid arvestada kohvikus pakutavate suupistete koguseid. Terve Pere Kooli loengusarja rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

Allikas: MTÜ Terve Pere Selts

Võrukas Kadi Mõttus avab täna isiknäituse “Maailma piiril”

Kadi Mõttus (sünd 1991) on Võru juurtega neiu, kes hetkel elab, töötab ja õpib väikeses puust linnas Tartus. Tituleeritud ka kui sahtlisse joonistaja. Kuigi tal kunstialast haridust pole, on talle alati joonistamine väga meeldinud – väidetavalt õppis Kadi enne pliiatsit käes hoidma ja joonistama, kui rääkima.

Oma stiil kujunes välja juba 2006. aastal, kuid tõsisemalt hakkas loominguga tegelema alles 2011. aastal, mil aset leidis esimene isiknäitus Tallinnas Cafe Petersonis. Sellest ajast saadik on Kadi võtnud osa erinevatest koostööprojektidest, millest suurim Vatmani joonistusplokkide kaanejoonistused koostööd Sulemees OÜ-ga aastal 2013, ning korraldanud mitu isiknäitust erinevates Eestimaa paikades.

Kadi loomingule on iseloomulik absurdsus, unenäolisus, tugev kontuur ja julge värvidekasutus. Segatehnikas joonistuste lemmikteemadeks oli, on ja tõenäoliselt jääb kõik elus olev meie ümber. Naivistlike, pisut vimkaga piltide eesmärgiks on inimesi eeskätt rõõmustada – tööde autorile on parim tagaside naeratus.

Näitus jääb Võrumaa Muuseumis avatuks 1. märtsini.

Liive Koppel tähistab oma 75. sünnipäeva ülevaatenäitusega

Liive Koppel

Kolmapäeval, 4. veebruaril kell 16 tähistab kunstnik Liive Koppel oma 75. aasta juubelit ülevaatenäituse avamisega. Liive Koppel on sündinud Võrumaal, Väimela Tagakülas 4. veebruaril aastal 1940. Kunstihariduse sai ta Tartu Kujutava Kunsti Koolist, kus õppis maalimist, joonistamist ja kunstipedagoogikat aastatel 1957-1962. Täiendõpet omandanud ERKI´s ja Pedagoogilise Instituudis. Lisaks kunstialasele haridusele on Koppel omandanud ka religioonialaseid teadmisi Tartu Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris.

Koppel on töötanud kunstiõpetajana Alatskivi Keskkoolis, Võru I Põhikoolis, Võru Huvikojas ja kristlikus laste- ja noorte kunstistuudios “Krisepto”, mille asutajaliige ta oli. Lisaks on ta töötanud kunstnikuna Võru Tarbijate Kooperatiivis, Võru linna dekooriateljees ja Võru Mööblivabrikus, Võru Kunstiklubis.

Alates 2002. aastast elab Koppel Tartus ning ta kuulub Tartu Kunstnike Liitu. Põhitegevuseks on endiselt maalimine ja töö lastega. Näitustel on Koppel esinenud järjepidevalt alates 1970. aastast Eestimaa erinevais paigus ning Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal ja Venemaal.
Koppeli meelisteemadeks läbi aastate on olnud Eestimaa loodus, lilled, natüürmort.

Näitus jääb Võrumaa Muuseumis avatuks 1. märtsini.

Rõuge TV otsesaade on eetris juba täna õhtul

Teisipäeval 20. jaanuaril kell 19.00 läheb eetrisse järjekordne Rõuge TV otsesaade. Otsesaade vaadatav aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=1eEWs8mAm1I

Seekordses saates:
* Kodukohakampaania kokkuvõtted ja kingituste loosimine uute ning põliselanike vahel.
Loosi läheb muu hulgas ka LG 3D teler, tahvelarvuti iPad ja palju muud.
* Uudislood reoveepuhasti avamisest, jõulukuuskede põletamisest pritsumeeste eestvõtmisel, vestlusõhtust Andres Arrakuga ning jääväljaku hooajast
* Kutsed eesootavatele üritustele, sh mälumängule, võrkpalli nädalavahetusele ja kalapüügivõistlusele Rõuge Purakas
* Intervjuu hiljuti valda kolinud noore perega
* ja palju muud!

Täpsem info: www.facebook.com/rougetv
Allikas: RÕUGE TV

Võrumaa Partnerluskogu kaudu jõudis Võru maakonda
üle 3 miljoni euro

Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht Anneli Ott.
Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht Anneli Ott.

Eelmise aasta lõpuga sai läbi LEADERi programmi toetusteperiood aastatel 2007-2013. LEADERi programmi Eestis rakendamise esimese perioodi jooksul tuli Võrumaa Partnerluskogu kaudu Võrumaa kümnesse valda toetusi ja investeeringuid üle kolme miljoni euro.

“Võrumaa jaoks on see periood olnud väga positiivne,” ütles Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht Anneli Ott (fotol). “Meil on valdavas osas kõik projektid ellu viidud.”

“Mille nimel on tööd tehtud, see on ka saavutatud,” lisas partnerluskogu juhatuse esimees Jarek Jõela.

Võrumaa kümnest vallast (Misso ja Meremäe vallad kui seto vallad kuuluvad Piiriveere Liidri alla) esitati Võrumaa Partnerluskogule aastatel 2009-2014 kokku 495 projekti, neist said hindamiskomisjoni ettepanekul rahastatud 289 projekti. Raha jagati kolme meetme kaudu: küla- ja kultuuri meede, ettevõtluse meede ja noorte meede. Neist kaks esimest meedet jagunesid omakorda kaheks alameetmeks.

Kuue aasta jooksul jõudis Võrumaa Partnerluskogu kaudu väikeettevõtetele ja MTÜdele üle 3 miljoni euro. Pool sellest rahast on läinud just väikeettevõtjatele ning selle tulemusel on kohalikud elanikud loonud endale ise töökohti.

Külakogukondade arendamise meetme kaudu jõudis Võrumaale üle 888 000 euro, kohaliku kultuuripärandi säilitamise meetme kaudu üle 341 000 euro, ettevõtluskeskkonna arendamiseks üle 732 000 euro, väiketootmisettevõtete arendamiseks üle 727 000 euro ja noorte tegevuse edendamiseks üle 403 000 euro.

Loe edasi: Võrumaa Partnerluskogu kaudu jõudis Võru maakonda
üle 3 miljoni euro

Admiral Pitka luurevõistlus toimub tänavu Võrumaal

Maavanem Andres Kõiv ja Kaitseliidu Võrumaa maleva staabiülem Toomas Pindis

Tänavu toimub rahvusvaheline sõjalis-sportlik Admiral Pitka luurevõistlus Võrumaal. Võistlusrada läbib kuut Võrumaa omavalitsust ning selle pikkus on umbes 130 kilomeetrit. Võistluse baaslaager hakkab paiknema Rõuge vallas Nursipalus.

Luurevõistlusel osalevad neljaliikmelised võistkonnad, kes peavad trassil lahendama sõduriülesandeid, hankima teavet tingliku vastase kohta, seejuures liikuma märkamatult, et mitte sattuda vastutegevuse küüsi.

Maavanem Andres Kõiv ja Kaitseliidu Võrumaa maleva staabiülem Toomas Pindis arutasid eile admiral Pitka luurevõistluse korraldamise üksikasju. Kõivu hinnangul on luurevõistlus Võrumaa jaoks auasi ning ta on kindel, et kaitseliitlased tulevad selle korraldamisega suurepäraselt toime.

Pindise sõnul vajab võistlus õnnestumiseks head Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Keskkonnaameti, Veterinaarameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse ning Maanteeameti toetust ja koostööd. Maavanem lubas selles osas igati kaasa aidata, et võistluse korraldus saaks ladus olla.

Admiral Pitka luurevõistluse eesmärk on erineda teistest Euroopas ja maailmas toimuvatest militaarvõistlustest raskusastme poolest. Seda iseloomustab pikk võistlustrass raskestiläbitaval maastikul, mis tuleb võistlejail läbida varjatult pideva vastutegevuse stressitekitavates tingimustes.

Mullu toimus võistlus Harjumaal ja selle võitis J. Kuperjanovi jalaväepataljon, tänavune võistlus toimub 4.-8. augustini Võrumaa metsades.

Andres Arrak sel pühapäeval Nursi külakeskuses

Jaanuarist märtsini toimuvad Rõuge valla erinevates paikades taas vestlustunnid kolme huvitava ja inspireeriva inimesega.

Esimene kohtumine toimub juba 11. jaanuaril, pühapäeval, kell 13.30 Nursi külakeskuses. Majandusteadlane, endine õppejõud ja lektor Andres Arrak tuleb meiega mõtisklema selle üle, et ka ääremaal on võimalik edukalt ellu jääda ning hästi või vähemalt rahuldavalt toime tulla.
Osalemiseks palume eelnevalt registreeruda.

Järgmised kohtumised leiavad aset veebruaris, kui Rõugesse tuleb külla Raul Olle ning märtsis, kui Viitina külakeskusesse on oodata Aivar Hallerit.

Korraldab MTÜ Revolutsioon, toetavad Rõuge vald ja Siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

Lõppenud aasta tõi Suurele Munamäele külastajaid juurde

Vaade Suure Munamäe vaatetornist. Foto: erakogu

2014. aastal kasvas Suure Munamäe külastajate arv 1,3% võrra võrreldes 2013. aastaga. Torni külastas 2014. aastal 34 380 inimest ning see on suurim külastajate arv pärast majanduskriisi algust. Rekordiline külastajate arv pärast torni renoveerimist jäi aastasse 2007, kui torni külastas 55 000 inimest. Suur Munamägi on Baltimaade kõrgem tipp, 317 meetrit, mis asub Haanja kõrgustiku keskosas. Mäe otsas asuva vaatetorni tipust avaneb imeilus vaade 50 kilomeetri raadiuses. Suure Munamäe vaatetorn on ehitatud 1939. aastal.

Suure Munamäe vaatetorn on talvisel ajal (novembrist märtsini) avatud laupäeviti ja pühapäeviti kell 12-15.

Lisainfo!

Võrumaa ootab vapi- ja teenetemärgi ning aunimetuste kandidaate

Võru Maavalitsus ootab hiljemalt 29. jaanuariks 2015 taotlusi maakonna vapi- ja teenetemärgi andmiseks. Samuti oodatakse kandidaate Võrumaa aunimetuse tiitlitele.

Aunimetusi omistatakse järgmistes kategooriates:
· kultuurielu edendaja
· omavalitsuse ametnik
· sotsiaal- või tervishoiutöötaja
· külaelu edendaja

Maakonna aunimetusi omistatakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on oma tegevusega Võrumaad tutvustanud või teinud Võrumaa heaks midagi erilist.
Taotlused esitada kirjalikult või elektrooniliselt Võru Maavalitsusele.
Taotluse vormid ja lisainfo maakonna veebilehel!

100aastanõ kerge jalaga miis

100aastanõ Kerge Pärni. Pilt eräkogost. Uma Leht
100aastanõ Kerge Pärni. Pilt eräkogost. Uma Leht
«Egäl aol om olnu nii murõt ku rõõmu,» om joulukuu 28. pääväl 100aastadsõs saanu Urvastõ kihlkunna Udsali külä mehe Kerge Pärni (Bernhardi) elo juhtmõtõ.

Kukki mälu tükis alt vidämä, kaiba-i Pärni pääle sällähalu midägi, kõnõlõsõ poig Benno (67) ja minnij Alli (66), kelle man auväärt miis parhilla eläs. Ka om Pärni uskmalda kerge jalaga (tege umalõ perrenimele avvu!): lask tarrõ pite ümbre ja ku suvõl vällä sai, taha es inne õdagut tarrõ tagasi minnäki.

Pärni kerge jala võti jutus ka juubõlis õnnõ suuvma tulnu jahimehe. Umal aol oll’ olnu tõisil rassõ mõtsan Pärniga sammu pitä. Pärni oll’ joba päält 90, ku viimäte jahin käve. Tõnõ hobi oll’ Pärnil mehidsepidämine: tä oll’ kolhoosi mesinik ja mesipuu olli muidoki koton kah. Mehidsepidämise lõpõt’ Pärni nii viis aastakka tagasi.

Pärni om olnu ka kõva puutüümiis: ehit’ vankriid, tekk’ tünne, kudasi korvõ, lei lastõ ja andsõ nuu tarkusõ ka pojalõ ja latsõlatsilõ edesi. Benno arvas, et vast om esä selle nii vanas elänü, et olõ-i suidsu- egä viinamiis ja mehidsekihvti om kah küländ hulga saanu. Viil ütles poig, et Pärni om kõgõ väega hoitnu nii ummi latsõlatsi ku võõrit latsi.

Kerge Pärnil om üts poig, neli latsõlast ja säidse latsõlatsõlast. Naasõ võtt’ Pärni katõssa aastat noorõmba, no kah’os läts’ Lonni tõistõ ilma päält mehe 95. sünnüpäivä.

ASi Andmevara perrä eläs Võro, Põlva ja Valga maakunnan kokko 19 päält 100aastast inemist. Kas Pärni om Vana Võromaa kõgõ vanõmb miis, tuud lupa-i isikuandmidõ kaitsõ säädüs kah’os üteldä.

Harju Ülle, Uma Leht

Väelaulude õhtu Tom Valsbergi ja Jane Kruusiga Sännas

Sänna kultuurimõis logoKauaoodatud väelaulude õhtu Jane ja Tommiga toimub Sänna Kultuurimõisas 5. jaanuaril kella 18.30 – 20.30. Kutsuge sõbrad kaasa! Osaluspanus on 7 eurot täiskasvanule ja 5 eurot õpilastele ja pensionäridele.

Väelaulud, ehk laulujooga, ehk südamelaulud, ehk kooslaulmise ringid on viis, kuidas rännata läbi laulude võimsalt oma südameruumis ja väes. Läbi laulmise ilusatest asjadest, positiivsest tulevikust, ürgsest väest, maagiast, armastusest, õnnest, maaemast, sisemisest rahulolust ja harmooniast, kutsume me just neid samu kvaliteete endale ligi.

Vaata klippi: Mis on väelaulud ? Siit http://youtu.be/hZgVQ31eSKg

Eestis juhib väelaulude õhtuid Indigolaste ansamblist tuntud maailmarändurist muusik Tom Valsberg. Tom on õppinud joogat Agama Joogakoolis Tais, elanud Indias, rännanud üle kahekümnes riigis ja kohtunud&laulnud koos mitmete maailmaklassi väelauljatega nagu Kevin James Carroll, Kailash Kokopelli, Krishna Das, Mirabai&Ceiba. Tom on vedanud väelaulude ringe lisaks Eestile veel Tais ja Indias.

Sageli küsitakse, mida tehakse väelaulu õhtutel ja kas igaüks peab kaasa laulma. Istume ringis, oleme kohal ja laulame erinevate pillide saatel erinevate kultuuride väelaule. Amazonase hingerännakute laulud, medicine songs, mantrad, keldi-ja skandinaavia väelaulud, bhajanid jt Tulles väelaulude õhtule annad sa sisemise lubaduse, et sa vähemalt proovid laulda, aga võid võtta omale aega alguses lihtsalt kuulata. Kui sa seni oled arvanud, et sa ei pea üldse viisi ja suud laulmiseks lahti ei tee, siis saad kinnitust, et tegelikult me oskame kõik laulda ja kogu saladus peitub julguses. Vähem kui 1% inimestest ei pea tõepoolest viisi, ülejäänutel on ekslik arusaam iseenda võimekusest. Karta pole vaja, laulda ei pea oskama, võta kaasa ainult julgus! Sel korral toimub väelaulmine meditatsioonitoas II korrusel. Õhtut veavad Tom Valsberg ja Jane Kruus.

Rõuge valla elanikkond kasvas eelmise aasta jooksul 12 inimese võrra

Rõuge vald jätkab ühe stabiilsema elanikkonnaga omavalitsusena Võru maakonnas. 2014. aastal registreeriti vallas 33 väikese ilmakodaniku sünd (eelmisel aastal 18).

Kiiret kasvamist teile, väikesed Luise Maria, Krete-Liis, Joonas, Liisi, Ravel, Mikk, Levar, Alisa, Timmu, Daniel Markus, Martin, Hugo, Marten, Eliise, Jakob, Larhette, Susanne, Hugo, Cris, Olari, Liina, Karolina Elise, Keven, Hannes, Karl Erich, Astra Elfriede, Claudia, Ralf, Leo, Demi Jazzlyn, Raner Marti, Madis ja Rico.
Rõuge valla elanikest lahkus 2014. aastal manalateele 30 kodanikku. Loomulik iive on seega kolmega plussis.
Need on suurepärased numbrid, mis näitavad, et oleme kõik üheskoos loonud suurepärase elukeskkonna, kuhu soovitakse tulla ja kus tahetakse oma lapsed üles kasvatada. Suur aitäh igaühele panustamise eest stabiilsesse elanikkonda! Külalistele ja uutele tulijatele aga: tere tulemast Rõuge valda!
Karel Saarna

Vanal Võromaal peetäs kodoeläjit inämb ku muial Eestin

Vaikmetsa Ive ja timä armsa maalehm Leeni. Harju Ülle pilt.
Vaikmetsa Ive ja timä armsa maalehm Leeni. Harju Ülle pilt.
Et põllumajandusloendusõ perrä peetäs Vana Võromaa eläjit inämb ku muial Eestin, sis uursõ Tarto ülikuul võrokõisi eläjäpidämist lähembäst. 6. joulukuu pääväl kõnõli uurja tuust Rõugõ kihlkunnan Ala-Kiidil.

Suvõl käve Võromaal ümbre Tarto ülikooli kultuuritiidüisi ja kunstõ instituudi rahvatiidüse osakunna tudõngi. Nä uurõ, mille ja mändsit eläjit peetäs, kuis omma muutunu eläjäpidämise tiidmise ja kombõ ni miä eläjäpidäjile murõt tege.

Uurmisõ juht Bardone Ester ütel’, et nigu varramba, peetäs eläjit innekõkkõ selle, et sis om hindäl piim, liha ja muna umast käest võtta ja söögikraamiga saa ka tsipakõsõ rahha tiini. Vanõmbilõ inemiisile omma eläjä seldsilidses, latsilõ oppasõ huulmist ja elotsõõri tiidmist. Vahtsõl aol peetäs eläjit ka küläliisile näütämises.

Vahtsõ eläjäpidäjä omma tegünü Heiferi programmi (2005–2012) abiga: sai võtta ilma rahalda maatõugu lehmä, lambit vai kitsi. Ettevõtmisõ vidäjä Piho Aigari jutu perrä omma no maatõu kimmämbä ja eläjide jagaminõ tennü ka kogokunna-tunnõt kimmämbäs.
Loe edasi: Vanal Võromaal peetäs kodoeläjit inämb ku muial Eestin