Võrumaa

Petserimaa Ülestõusmisülikool korraldab kevadpühal õppepäeva

Petserimaa Ülestõusmisülikooli avaloengud peetakse juba homme, 1. mail, algusega kell 14 Obinitsa muuseumis. Lektoritena teevad ettekande Tartust Osvald Sasko ja Aldo Kals, samas esinevad petserimaalased Jüri Vaidla ja oma lauludega Ilmar Vananurm.

Aldo Kals Foto Urmas Saard — Aldo Kals. Foto: Urmas Saard

Räägitakse Petserimaa ajaloost, tänasest ja homsest päevast. Õppus on lastele ja õpilastele tasuta, teistele kehtib eurone õppemaks, mis annetatakse Petserimaa Ülestõusmisülikooli õppurite poolt Eesti Rahvuskultuuri Fondi Eesti biograafika stipendiumile, et tunnustada tulevikus tublide elulooliste teatmeteoste koostajate loometööd.

Pärast õppust on heategev taaskasutus loterii-allegrii, kus iga 50-eurosendine pilet võidab! Auhindadeks on raamatud (sealhulgas pühakiri), ajakirjad, kirjutustarbed, Petserimaa ajaloo dokumendid ja trükised, meened, kantselei- ja kirjatarbed jms. Loterii sissetulek läheb samuti Eesti Rahvuskultuuri Fondi Eesti biograafika stipendiumi fondi.

Kui Petserimaa Ülestõusmisülikooli tegevuses leidub iva, jätkatakse tulevikus seni, kuni petserimaalased seda soovivad.

Täiendavaid selgitusi jagab Aldo Kals, tel. 56 908 945 või aldo.kals@mail.ee.

Latsõ loiva Sännän ilostõ võrokeelist luulõt

21. mahlakuul Sännä mõisan peet 17. Adsoni-nimelidsel ilolugõmisvõistlusõl lugi umakeelist luulõt 36 aoluulidse Võromaa last. 27 etteastõ siän oll nii tavaperäst ilolugõmist ku muusikaga kirät kavvu. Võistlusõ nimiauturi erinevit luulõtuisi loeti kuuõl kõrral.

Luulõlugõmist hindsiva näütejä ja IV Uma Pido lavastaja Tootsi Kristo, Võro latsiaia Päkäpikk opiala juhataja Punamäe Anita ja Kreutzwaldi muuseumi perräkaeja Raudsiku Heli. Kõik hindaja esitivä ka esi üte võrokeelitse luulõtusõ.

Hindamiskogo sõklsõ vannusõrühmi kaupa kõgõparembis:

Latsiaid – 1. kl
Maritte Arianne Plaado 1. kl, Vilustõ Põhikuul
(lugõja vanaimä Taimi Plaado tettü luulõtus “Kurinahk”, juhend imä Mari Plaado)

2.-4. kl
Martin Kond, 3. kl, Mõnistõ Kuul
(“Minu Võrumaa”, Anna-Leena Rämson, oppaja Asta Pazuhanitš) Loe edasi: Latsõ loiva Sännän ilostõ võrokeelist luulõt

Võru folkloorifestival muutub pärimustantsufestivaliks

Fotomeenutus 2014. aasta tänavatantsult Võrus. Foto folkloorifestivali arhiivist.

Sel reedel, rahvusvahelisel tantsupäeval muudab Võru folkloorifestival oma nime ja muutub Võru pärimustantsufestivaliks.

6.-10. juulini toimuv Võru XXII rahvusvaheline tantsufestival on esmakordselt uue nimega – Võru pärimustantsufestival. Festival on pikima traditsiooniga iga-aastane rahvatantsijate kokkusaamise paik Eestis, mis toob esinejad üle maailma Võrru kokku juba 1994. aastast alates.

“Eestimaal on palju toredaid folgipidusid alates Viljandi folgist ja lõpetades Viru, Setu või Hiiu folgiga,” selgitas nimemuutust Võru festivali üks korraldajatest, tantsujuht Maire Udras. “Loomulikult mahuvad meie festivalile ära ka muusika, laul, käsitöö ja eriti Teppo lõõts, ent eelkõige eristab meid teistest toredatest pidudest see, et me oleme tantsufestival. Kesksel kohal on pärimustants, mille ümber koondame teised tegevused.

Nimevahetuse pidu toimub reedel, 29. aprillil kell 18 Võru Kesklinna pargis. Et tegu on samas ka rahvusvahelise tantsupäevaga, siis kutsutakse kõiki sel õhtul Võrru suurele ühistantsimisele.

Nimevahetuse- ehk varrupeol saab Võru pärimustantsufestival omale uue logo, lipu ja signatuuri. Vana kujundus antakse pidulikult üle Võru muuseumile.

Loe edasi: Võru folkloorifestival muutub pärimustantsufestivaliks

Uma Pido rahvalauluõdak täämpä kell 18 Rõugõn

Rahvalaulu tii Umalõ Pidolõ jakkus täämpä kell 18 Rõugõn Saarsilla talokohvikun. Kõik omma’ oodõtu ja piledirahha ei küsütä!

Laulu tii kottalõ saa kaia’ teedüst mano blogist https://laulutii.wordpress.com/ ja FBst https://www.facebook.com/www.umapido.ee/?fref=nf.

Rahvalauluõdagit jakkus egäs riidis kooni Uma Pidoni vällä!
Läbi käütäs kõik Vana-Võromaa kihlkunna’ ja kõrras saadi joba ka Setomaalõ.

Skulptor Tiiu Kirsipuu avab
Vana-Võromaa kultuurikojas näituse

27. aprillil kell 16 avatakse Vana-Võromaa kultuurikojas Võrus skulptori Tiiu Kirsipuu ülevaatlik isiknäitus ELUST ENESEST. Näitus jääb avatuks 29. maini.

Näitus ELUST ENESEST koosneb kolmest mõttelisest osast.

Esimese osa moodustavad aastatel 2007-2015 valminud elusuuruses installatiivsed portreefiguurid Eesti tuntud inimestest, keda autor ise ka lähemalt tunneb või tundnud on. Kokku on selliseid figuure senini kaheksa, praegu on ateljees valmimas üheksas töö. Võru näitusel on nendest eksponeeritud viis tööd, kus on kujutatud kunstikollektsionääri Mati Miliust (töö valminud aastal 2007), näitlejat ja lavastajat Andres Dvinjaninovit (2009), fotograaf Peeter Lauritsat (2013), kunstnik Leonhard Lapinit (2014) ning teatrikunstnikku, muusikut, animaatorit ja filmirezissööri Hardi Volmerit (2015). Tööde teostamisel on kasutatud palju erinevaid materjale, nagu kips, plastik, metall, kangas, puit, nukud jms.

Näituse teiseks osaks on seintel eksponeeritavad riisipõldude fotodega padjad ühisnimetusega “Hommage Emakesele Riisile”. Autor on riisipõlde pildistanud Lõuna-Koreas väikeses Wongol´i külas, viibides kuu aega sealses loomemajas aastal 2010. Põhjus, miks riisipõldude fotod on eksponeeritud patjade kujul, on see, et riis on korealaste kõige tähtsam toiduaine ja seda süüakse põrandal madalate laudade taga patjadel istudes.

Näituse kolmanda osa moodustavad 2016. aastal valminud kuus pronksist reljeefi nimega “Varjatud võlud I-VI”. Autorit on inspireerinud garderoob ja see, et skulptori riietest läbinägevale silmale keha ja selle vormid kunagi märkamata ei jää.

Loe edasi: Skulptor Tiiu Kirsipuu avab
Vana-Võromaa kultuurikojas näituse

Saagu Võrust kõige tantsivam linn!

Võru on oma pikkade tantsutraditsioonidega alati Eestimaal silma paistnud. On meil ju Võru valss ja Teppo lõõts, mille järgi on ikka tantsitud… Ja meil on Võru folkloorifestival – Eestimaa pikima traditsiooniga rahvatantsufestival. Miks ei võiks siis iga võrokene olla Eestimaa parim tantsija ja Võru võika olla tantsupealinn! Näitame seda iseendale ja oma sõpradele!

Haara rahvusvahelisel tantsupäeval, 29. aprillil,oma sõber, kolleeg, perekond, juhuslik kaasteeline kaenlasse ja tantsi Kikapuud – nii nagu teeb seda Eestimaa tantsuteadlikum ja rõõmsam rahvas. Kikapuu või Kikapoo (cicapo, kikapoo), ka pikadori marss, on elavaloomuline tants, mida tantsitakse peamiselt kõnnisammude ja kandastakutega.

Ühistantsimisest osavõtmiseks:

1. Häälesta oma raadio 29. aprillil kell 13.10 Vikerraadio lainepikkusele – sealt tuleb muusika.

2. Tantsi! Kui tantsusamm läheb segi, siis vaata tantsukirjeldust siit: http://errs.ee/index.php?id=65108

3. Kindlasti filmige oma tantsu ning laadige see YouTube’i. Video nimeks pange “Rahvusvaheline tantsupäev 2016 – (tantsiva seltskonna nimi)”.

4. Lingi oma videost palume saata aadressile errs@errs.ee.

Kui enamikule saab selle Kikapuuga tantsupäev läbi, siis Võrus kestab see hiliste tundideni! Kell 18 kutsume Sind Võru Kesklinna parki , sest just siis ja seal lööme lahti XXII Võru Folkloorifestivali hooaja! Veelgi enam – kohale tulles saad osa sellest, kuidas täisealiseks saanud festival muudab oma nime, muutudes folkloorifestivalist pärimustantsu suurpeoks! Tule ja pidutse pärimustantsu festivali nimevahetuspeol! Siivsa noorukina ei plaani festival väga tihti nime muuta, seega, kui nüüd kohale ei tule, siis jääd ainukordsest varrupeost ilma! Tantsupäevale paneb väärika lõppakordi kell 19 kultuurimajas Kannel toimuv tantsuansambli Sõprus 70. juubeli kontsert.

Tiia Must

Vahtsõ nõudmisõ pitsitäse eläjäpidäjit

Harju Ülle

Seo kevväi tultas keskkunnaministeeriümi telmise pääle uurma, kuis eläjäpidäjä uman talon sitta laotasõ ja kon inne tuud hoitva. Tuu takan jõud lähkümbähe euro-sõnnikuhoidla nõudminõ.

Ku laudan om vähämbält viis lehmä, sis aastast 2023 tohe-i inämb lauda takan sitaunikut olla. Ku pall’o noid parhilla om, nakkas keskkunnaministeeriümi telmise pääle uurma OÜ Consultare. Uurminõ haard 600 Eesti põllumajandusettevõtõt.

Ministeeriüm lupa, et saadu tiidmise perrä naata-i ettevõttit pulstma, no sõnnikuhoidla piät iks ehitämä.

«Eläjäpidäjät pitsitedäs niigi ülearu,» hinnas’ nõudmist Urvastõ kandi Ala-Punde talo pernaanõ Ventsli Eve, kellel om 26 lehma. Meil om sõnnikuhoidla, a toolõ nõutas nüüt katust pääle. Piima möömi alla umahinna ja ku tuu nii jakkus, sis ei olõ mõtõt inämb eläjit pitä. A 33 aastat olõmi pidänü, kõik tehnika ostnu…»

Loe edasi: Vahtsõ nõudmisõ pitsitäse eläjäpidäjit

Rõugesse rajatakse kompostimisväljak

Aprillis algab Rõuge reoveepuhasti kõrvale jäätmejaama kompostimisväljaku ehitamine. Praegu puudub Rõuge jäätmejaamas tehniline valmisolek Rõuge alevikus ja selle piirialal paiknevate kolme kalmistu ja vallaelanikelt toodavate biolagunevate jäätmete (puulehed, väiksemad oksad, hein vms) nõuetekohaseks vastuvõtmiseks ja käitlemiseks.

Kompostimisväljaku lepingujärgne valmimise tähtaeg on 1. september 2016, kuid ehitaja planeerib töödega lõpetada mai keskpaigaks.

Kompostimisväljaku rajamise eesmärk on taaskasutada Rõuge vallas tekkivad biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed komposti tootmiseks ning suurendada jäätmete liigitikogumise võimekust. Lisaks kompostimisväljaku ehitusele ostetakse seitse suurt multilift-konteinerit, mis jagatakse ära Rõuge valla surnuaedade vahel, et parandada biolagunevate kalmistujäätmete kogumist ja transportimist kompostimisväljakule.

Uut kompostimisväljakut saavad vastavalt vajadusele kasutada kõik Rõuge valla elanikud ning ettevõtted. Kompostimisväljaku haldajaks saab OÜ Rõuge Kommunaalteenus ja biojäätmete väärindamisel tekkivat komposti saab kasutada haljastusel.

Kompostimisväljaku valmimist ja mulitilift konteinerite ostmist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 61 520,48 euroga. Rõuge vald panustab omaosalusena 6 835,61 eurot. Kokku on tööde maksumuseks 68 356,09 eurot.

Soome-ugri filmifestivali fotokonkurss
ootab pilte 30. aprillini

Soome-ugri filmifond SUFF ja Tsiistre linamuuseum kuulutavad välja fotokonkursi “Soome-ugri maailm täna”. Esitatud fotodest valitakse välja seitse fotot välinäitusele, mis avatakse koos kolmanda soome-ugri filmifestivaliga FUFF linamuuseumis 8. juunil.

Fotokonkursile on oodatud soome-ugri maailma tänapäeva kujutavad fotod koos lühikirjeldusega. Konkursi eesmärk on tutvustada soome-ugri rahvaste igapäevaelu ja tegemisi, toetada ja tutvustada nende kultuuri.

Fotokonkursi tingimused leiad siit.

Fotode saatmise tähtaeg on 30. aprill.

Näitus “Soome-ugri maailm täna” on avatud 2016. aasta suvel Tsiistre linamuuseumis, hiljem saab fotosid vaadata rändnäitusel ja FUFFi veebigaleriis.

Lisa: www.fuff.ee, www.linamuuseum.ee

Põnevat pildistamas. Foto: Urmas Saard →

Haanjamaal toimub palju põnevat

Rogosi mõisas ehitatakse lindudele pesakaste Foto Urmas Saard — Rogosi mõisas ehitatakse lindudele pesakaste. Foto: Urmas Saard

8. aprillil kell 19 MEISTERJAANI kontsert Haanja rahvamajas

http://www.haanja.ee/uudised/Meisterjaani-kontsert-id-1861/

10. aprillil kella 12-15 lindudele pesakastide ehitamine Rogosi mõisas
http://www.haanja.ee/uudised/Rogosi-moisas-tehakse-puhapaeval-10.-aprillil-

12. aprillil kell 9 Miksteatri lasteetendus “Nähtamatu poiss” Haanja rahvamajas

http://www.haanja.ee/uudised/Lasteetendus-Nahtamatu-poiss-Haanja-rahvamajas-12.-aprillil-kell-9.00-id-1865/

15. aprillil kell 20 tantsuõhtu ansambliga Weekend ja Brassers Haanja rahvamajas

http://www.haanja.ee/uudised/Kutse-tantsuohtule-id-1868/

22. aprillil XX Vaskna järve jooks (Võrumaa pikamaajooksusarja I etapp)

24. aprillil südamekuu tervisematk Rõuge ürgoru matkarajal

http://www.haanja.ee/uudised/Sudamekuu-tervisematk-Rouge-urgoru-matkarajal-id-1869/

30. aprillil VII Rogosi mõisa aaretejahtEelinfo:

25. juunil Uue-Saaluse kodukandipäev

http://www.haanja.ee/uudised/Uue-Saaluse-kodukandipaev-id-1866/

Saabuv kevad toob Karula rahvusparki Ähijärve kaldale ainukordse festivali MAI

21. mail toimub Karula rahvuspargis maalilise Ähijärve rannaalal omanäoline ja kordumatu festival MAI, mille külalised saavad ühe ööpäeva jooksul osa Karula kandi kaunist loodusest ja eluolust, kvaliteetsest kohalikust toidust ning heast värskest muusikast.

Ähijärve rannas avab oma uksed ainulaadne kohalikul toorainel ning värsketel hooajalistel maitsetel põhinev festivalikohvik. Maitsvaid ja tervislikke sööke valmistavad Kolme Sõsara Hõrgutistest tuntud õed Kerti, Kadri ja Triin Vissel. Festivali toimumine langeb kokku üle-euroopalise rahvusparkide kampaaniaga „Looduse maitse“. Lisaks kohvikutoitude maitsmisele kutsutakse külalisi loodusandidega tutvuma ka aiandusekspert Tiia Trolla juhitud metsaretkele.

Toimuvad jalgsi- ja jalgrattamatkad ümbruskonna metsa- ja külateedel, õpitoad ja loengud põnevatelt persoonidelt ning ka Raadio Ööülikooli avalik salvestus. Kohal on ka Emajõe Lodjakoja viikingilaev Turm, mis viib järvele looduse ilu nautima. Avatud jalgrattarent võimaldab huvilistel aga omal käel rahvuspargi võlusid avastada. Lisaks on festivalil ka lasteprogramm, kus põnevaid meisterdamisi ja avastamisi jätkub ka kõige pisematele külalistele. Külalistele on avatud telkimis- ja ujumisvõimalused.

Loe edasi: Saabuv kevad toob Karula rahvusparki Ähijärve kaldale ainukordse festivali MAI

Kagu-Eesti maateatrite päevad Vastseliinas 9.-10. aprillil

Kõik huvilised on oodatud nautima etendusi, sealhulgas muusikale Kagu-Eesti maateatripäevadele Vastseliina rahvamajja 9.-10. aprillil.

Maateatripäevade kava:

LAUPÄEV, 9. APRILL

09.00 – 09.10 Teatripäevade avamine

09.10 – 10.25 Alle Saija Teatristuudio – „PROUA DAAM”
Autor ja lavastaja – Janno Puusepp

10.25 – 10.45 VAHEAEG

Loe edasi: Kagu-Eesti maateatrite päevad Vastseliinas 9.-10. aprillil

“Upa-upa, ubinakõnõ” tutvustab Stockholmis võru keelt

Täna õhtul astuvad Mari Kalkun, Tuulikki Bartosik ja Ramo Teder võrukeelsete laulude kavaga “Upa-upa, ubinakõnõ” üles Stockholmis emakeelepäeva konverentsil, mis toob kokku eesti keele õpetajad ja koolijuhid kogu maailmast.

Killuke tänast Võrumaad Foto Urmas Saard — Killuke tänast Võrumaad. Foto: Urmas Saard

Stockholmi kontsert on osa “Upa-upa, ubinakõnõ” kevadtuurist ja lauluvihiku esitlusest. “Upa-upa, ubinakõnõ” on laulja ja laulukirjutaja Mari Kalkuni, akordionimängija ja lugudekirjutaja Tuulikki Bartosiki, multiinstrumentalist Pastaca (Ramo Tederi) ning “Kõnõtraadi” autori Jan Rahmani koostöös sündinud võrukeelne uuslooming, mis on mõeldud lastele ja avatud meelega täiskasvanutele.

Kontsertidel esitletakse ka uut lauluvihikut, mis sisaldab plaadi laulude noote ja laulusõnade seletusi. “Sellist materjali ootasid meilt lauluõpetajad, kes soovivad oma tunde rikastada pärimusliku uusloominguga,” täpsustas Tuulikki Bartosik. “Uus lauluvihik koos eelmisel aastal ilmunud plaadiga ajendab võru keelt õppima läbi pärimusmuusika ja koosmusitseerimise”.

“Upa-Upa” muusika ja kontserdid teeb eriliseks lihtsus ja spontaansus ning tavapäratute muusikariistade kasutamine, mis innustavad kuulajat tajuma muusikat kõikjal enda ümber. Leidlikud, rahvalauludega läbipõimunud seaded, naljakad lugulood ja müstilised kõlamaailmad näitavad teed võrokeste “salakeele” juurde.

Loe edasi: “Upa-upa, ubinakõnõ” tutvustab Stockholmis võru keelt

Võru linna 2015. aasta tegu on Võru gümnaasiumi valmimine

Võru linnavalitsuse poolt väljakuulutatud konkursil “Võro liina tego 2015” hääletati lõppenud aasta suurimaks teoks Võru gümnaasiumi valmimine.

Eelmise aasta 31. augustil toimus Võrus pikisilmi oodatud sündmus, kui aadressil Seminari tn 1 avati pidulikult Võru Gümnaasiumi rekonstrueeritud koolihoone. Ühelt poolt teeb kooli eriliseks linna vanim muinsuskaitseline hoone, mis pärast rekonstrueerimist näeb taas välja suursugune, teisalt on seal mitmete uuendustega õppekorraldus, et tagada kõigile õpilastele kvaliteetne ja valikurohke gümnaasiumiharidus.
Enam kui viie miljonilise projekti rahastajateks olid Euroopa Regionaalarengu Fond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Võru gümnaasiumi hooone. Foto: Tõnis Anton →

Võrumaa Metsaomanike Liit tähistab oma 20. tegevusaastat

Võrumaa Metsaomanike Liidu logo

Eesti üks vanemaid tegutsevaid metsaühistuid, MTÜ Võrumaa Metsaomanike Liit, tähistab täna oma 20. tegevusaastat. 30. jaanuaril 1996. aastal kogunesid 13 Võrumaa metsaomanikku koosolekule ja otsustasid asutada metsaomanike ühenduse. Praeguseks on jäänud metsaühistu liikmeskonda kolm kunagist asutajaliiget.

Võrumaa Metsomanike Liidu asutamise juures olnud ja esimesse, siis veel ajutisse juhtimisorganisse valitud metsakorraldaja Ülari Kasak meenutab, et tegelikult arutati metsaühistu asutamist juba varem. “Üheksakümnedate esimesel poolel oli aktiivselt käimas maareform, nii et metsale pöörati mõnevõrra vähem tähelepanu. Natuke sai metsaasjadega tegeleda Taluliidu tegevuse raames ja olid isegi mõned õppepäevad. Võrus hakkasid mõned metsamehed ühistu loomise teemat küll arutama, kuid algul ei võtnud see vedu. Kuid metsaomanikke tuli järjest juurde ja leidus ka aktiivne eestvedaja, Toomas Krevald. Missos juba oli väike metsaühistu ja nii sai ka Võrus asi ära tehtud,” räägib Kasak.

Võrumaa Metsaomanike Liidu praegune tegevjuht Erki Sok lisab, et tema liitus metsaühistu tööga 2005. aastal. “Esialgu erametsanduse tugiisikuna, hiljem olen töötanud tegevjuhina. Kogu aeg oleme püüdnud edasi areneda – kui 2005. aasta lõpuks oli meil liikmeid 65, siis praeguse seisuga on meil juba 671 liiget. Pidevalt oleme arendanud ka pakutavaid teenuseid, välja oleme jõudnud nii-öelda “täisteenuseni” – teeme kõike, metsa istutamisest palgi müügini. Aga meie metsaomanikud on iseseisvad, enamus teevad midagi ka ise metsas oma kätega ära,” räägib Sok.

Loe edasi: Võrumaa Metsaomanike Liit tähistab oma 20. tegevusaastat

Täna õhtul on eetris Rõuge TV otsesaade

Iga-aastane jaanuarikuine Rõuge TV otsesaade on eetris täna, 29. jaanuaril kell 19.00. Kavas on valla kodukohakampaania loosimine, vaatajamäng, kiigatakse beebide lusikapeole, tuttavaks saadakse vabatahtlik Manueliga Hispaaniast, huvitavad stuudiokülalised ja muudki.

Jooksvat infot ja saate ajal vaatajaküsimust esitada saab Rõuge TV Facebooki lehel.

Täna saab alguse Haanja valla sünnipäevanädal

10. jaanuaril 1991 kinnitati Haanja valla omavalitsuslik staatus ning Haanja vald astus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. See tähendab, et Haanja vald saab täna 25-aastaseks! 10.-17. jaanuaril tähistame kogu vallas sünnipäeva mitmete sündmuste ja pidustustega. Saa osa!

Pühapäeval, 10. jaanuaril pidutseme kõikjal, koos ja omaette – nii nagu kellelegi just parasjagu sobib! Kell 12:00 saab sünnipäevanädal avatud metsasarve kontserdiga Haanja rahvamajas. Seejärel kell 14:00 tehakse ühiselt torte nii Rogosi mõisas kui Luutsniku külaseltsis, Plaanil ja Plaksi külas ning mujalgi. Ükskõik, kus te olete, siis pildistage teiegi oma tehtud sünnipäevatorti või -kooki ning postitage pilt Haanja valla FB lehele või saatke valda vald@haanja.ee. Nädala lõpuks pannakse neist kokku üks vahva galerii!

Haanja bussipeatuse uus rüü. Foto: Anett Org

Esmaspäev, 11. jaanuar on suusapäev! Haanja Koolis toimub suusatamise stiilipäev. Kell 14:00 avatakse Haanja bussipeatus “Suusatamine algab siit”. Haanja vald tegi saabuva sünnipäeva puhul üleskutse koguda pööningutelt, keldrist ja kuurist kokku kõik vanad suusad ning ehtida nendega Haanja bussipeatus. Võib julgelt öelda, et veel haanjapärasema disainimõtte peale oleks raske tulla!
Kell 14:30 minnakse ühisele matakale (suuskadega või ilma, kuidas kellelegi sobib) ja avatakse vabaõhunäitus “Haanja suusatamise lugu”. Kell 15:30 ootab matkajaid pubis Finiš kuum saun, soe jook ja suupisted.

Teisipäeval, 12. jaanuaril on avatud uste päev. Kell 8:00-15:00 on avatud Suure Munamäe vaatetorn, päeva alustatakse piduliku lipuheiskamise ja ühise hümnilaulmisega, kohvikus 318 saab hommikukohvi pannkookidega. Veel on võimalik külastada Haanja Kooli, Mooska talus liha suitsutada, Haanja ja Ruusmäe raamatukogudes näitusi vaadata, Vaskna talus suusanäitust uudistada ja järve peal püürhälli proovida, Rogosi mõisas koolilõunat mekkida, Suhka talus tutvuda vabatahtlike päästjate päästetehnika ja ruumidega, osa saada Elojuur OÜ kaaniravi tutvustusest, näha-kuulda Jorma Tootsi klaverikontserti Rogosi mõisas ning õhtu lõpuks jõuda Jõeniidu tallu, kus tutvustatakse kitsepidamist ja kitsepiimatooteid, avatakse uus saun.

Kolmapäeval, 13. jaanuaril vaatame tagasi. Haanja rahvamajas ja raamatukogus on avatud väljapanek valla algusaastatest. Kell 13:00 räägib Hans Uba Ruusmäe rahvamajas Haanjamaa valdadest enne Teist Maailmasõda, järgneb filmiprogramm vanadest kroonikafilmidest (1935-1987) ja endiste vallavanemate meenutused videokokkuvõttena. Samu filme näidatakse kell 18:00 ka Haanja rahvamajas.

Neljapäev, 14. jaanuar – noored on meie tulevik! Haanja Koolis on külas meie omad noored vilistlased. Kell 14:30 toimub vallavolikogu istung koolimajas, kell 17:00 toimub Haanja noortetoas ja rahvamajas noorte piljarditurniir.

Kui hästi tunned sina Haanjamaad? Lahenda ka Haanja Kooli õpilaste tehtud ristsõna.

Reedel, 15. jaanuaril kell 19:00 algab kontsert Haanja rahvamajas. Esinevad Anu Taul ja Tarmo Noormaa. Kell 21:00 järgneb pidu ansambliga Hoia & Keela.

Laupäeval, 16. jaanuaril kolame meie valla mõisates, kus pakuvad kohalikud kogukonnad ülevaadet ajaloost ja tänapäevast, aktiivseid ja vähemaktiivseid tegevusi ning võimalust niisama uudistada. Uue-Saaluse, Luutsniku ja Rogosi mõisa ning Plaani karjamõisa programmide kohta loe täpsemalt valla kodulehelt.

Pühapäev, 17. jaanuar on lumepäev! Ka siis, kui lund ei ole!
Kell 12:00-15:00 toimuvad aktiivsed tegevused Haanja puhke- ja spordikeskuses. Kohal Ulgumaa koerarakend. Alates kella 15:30-st Mooskas köetud suitsusaunad (eraldi meestele ja naistele).

Lisainfo: Haanja vald, Haanjamaa Elu

Tulekul on Haanja valla sündmusterohke sünnipäevanädal

Haanja vald saab 10. jaanuaril 25-aastaseks. Tähistatakse seda sündmusterohke nädalaga 10.- 17. jaanuaril 2016, kuhu on kokku põimitud põnev kava, mis pakub huvitavaid ettevõtmisi kogu nädala jooksul.

Vaatame nii ette- kui tahapoole, arutleme, mis on 25 aastaga toimunud ja mis võib Haanjamaad laiemalt tulevikus ees oodata. Sünnipäevale kohaselt ei puudu laualt tort ja pidu, lisaks suusatamine sõpradega, tuurid mõisates, meenutused, filmiprogramm, noorte piljarditurniir, avatud uste päevad ettevõtetes ja palju, palju muudki.

Tutvu täpsema kavaga valla kodulehel!

Suure Munamäe vaatetorni külastajate arv kasvas möödunud aastal 9%

Vaade Suure Munamäe vaatetornist. Foto: Maris Lestberg

2015. aastal külastas Suure Munamäe vaatetorni 37 364 külastajat, mis oli 9% suurem võrreldes 2014. aastaga. Renoveeritud vaatetorni rekord on pärit aastast 2007, mil torni külastas 55 000 inimest. Kolmel viimasel aastal on külastajate arv iga-aastaselt kasvanud.

Suure Munamäe vaatetorn asub Baltimaade kõrgemas tipus – 318 meetri kõrgusel merepinnast. Vaatetorni platvormilt avaneb imeilus vaade kuppelmaastikule ning hea nähtavuse korral on võimalus vaadata ümbrust 40-50 km raadiuses.

Seoses Haanja valla 25. juubeliga on Suure Munamäe vaatetorn avatud iga päev kuni 17. jaanuarini kell 12:00-15:00 ja edasi nädalavahetuseti samadel aegadel.

Olete oodatud talvist Eestimaad kaema!

Kagu- Eesti suurim kunstinäitus avati 18. detsembril Vana-Võromaa Kultuurikojas

Ühisnäitusel “TEE” osales kuuskümmend kolm kunstnikku üle Eesti. Näitus torkab silma oma mitmekülgsusega, pakkudes silmarõõmu nii skulptuuri, videokunsti, installatsiooni, keraamika, graafika, joonistuse kui ka maali sõpradele.

Toomas Altnurme, üks Kagu-Eesti suurimal kunstinäitusel osalejaid Foto Urmas Saard — Toomas Altnurme, üks Kagu-Eesti suurimal kunstinäitusel osalejaid. Foto: Urmas Saard

Näituse korraldaja Jana Huul on seni toonud võrukatele juba kaks menukat kuraatorprojekti: näitused “Toit” ja “Kiri” koostöös maalikunstnik Andrus Raagiga.

Käesolev projekt sündis elust enesest – teetassi taga, mõtiskledes pideva kiirustamise, elutee ja enese otsimise peale. Näituse nimi leiab erinevate kunstnike käsitluses väga mitmetahulise tõlgenduse.

Näitusel “Tee” osalevad: Ado Lill, Ahti Seppet, Aigi Orav, Aivar Rumvolt, Albert Gulk, Aleks Kase, Alide Zvorovski, Andrus Peegel, Andrus Raag, Anneli Säre, Anu Juurak, Ave Avalo, Edgar Tedresaar, Elo Liiv, Elo-Mai Mikelsaar, Epp Margna, Evi Gailit, Fideelia- Signe Roots, Gea Sibola Hansen, Heli Tuksam, Helle Lõhmus, Henrik Martin, Jaan Luik, Kane Tiidelepp, Kadri Kangilaski, Kalli Kalde, Katrina Kolk, Kelli Valk, Kristina Tamm, Kristiina Jakimenko, Kritsino Rav, Lauri Tamm, Lii Pähkel, Liive Koppel, Lilli-Krõõt Repnau, Maie Helm, Maie Värton, Malle Raet, Maret Suurmets Kuura, Marju Must, Meelis Krigul, Merike Sule-Trubert, Mirjam Mölder-Mikfelt, Navitrolla, Niina Freiberg, Per Willem Petersen, Piret Meos, Reti Saks, Rita Rahu, Ruti Jõgi-Rumvolt, Saara-Nette Tõugjas, Sirje Petersen, Taavi Oolberg, Tanel Tolsting, Tiina Kaljuste, Tiiu Kirsipuu, Toomas Altnurme, Toomas Kuusing, Viive Noor, Vilve Unt, Ülle Ottokar, Yyhely Hälvin.

Näitusel pakutakse teed ja huvilistel on võimalik vastata Maanteeameti poolt koostatud viktoriini küsimustele, õigesti vastanud saavad meene. Näituse piletiga saab Ränduri pubis arve 10% soodsamalt.

Näitus “TEE” on avatud:

28,29,30. detsember 11-17
2. ja 3. jaanuar 11- 17
6-31. jaanuar K- P 10- 18

Näitus jääb avatuks 31.jaanuarini.

Aastalõpu sündmused Haanjamaal

Jõulupidu Ruusmäe rahvamajas 19. detsembril ansamblitega Rogosi ja Tänatehtu

http://www.haanja.ee/uudised/Joulupidu-Ruusmae-rahvamajas-19.-detsembril-id-1788/

Aastalõpupidu Haanja rahvamajas 26. detsembril Jüri Homenjaga

http://www.haanja.ee/uudised/AASTALoPUPIDU-Haanja-rahvamajas-id-1796/

Aastavahetus Suurel Munamäel 31. detsembril

http://www.haanja.ee/uudised/Aastavahetus-Suurel-Munamael-id-1790/

Rõuge valla aasta ettevõtja tiitli pälvis Kalev Kann

Aasta ettevõtja Kalev Kann Päivila talu peremees.

17.detsembril kuulutati Rõuge rahvamajas toimunud Rõuge valla ettevõtjate ja vabaühenduste aastalõpu üritusel välja Rõuge valla Aasta ettevõtja 2015. Aunimetuse pälvis Päivila talu. Ettevõte tegutseb põllumajandussektoris ja tegeleb peamiselt piimakarja ja teraviljakasvatamisega ning seda mitme põlvkonna koostöös. Kalev Kann kes toimetab Muhkamõtsa külas koos vanema poja Kaupoga on talu pidevalt edasi arendanud ja teinud suure investeeringu uue lauda ehitamise näol. Samas rajatakse ka uus abihoone. Modernse lauda ehitus on lõpusirgel ning selle valmides suurendatakse praegune 18 pealine piimakari kolmekordseks. Ettevõte on oma tegevusega suurendanud Rõuge valla tuntust ja aidanud kaasa valla positiivsele ja tasakaalustatud arengule.

Spordiliit tunnustas aasta tegijaid

Võrumaa kohaliku spordielu edendaja Kaarel Saarna. Viivika Nageli foto

Maakondade spordiliite ühendav Eestimaa spordiliit Jõud tunnustas aasta tegijaid.
Võrumaal tunnistati kohaliku spordielu edendaja kategoorias aasta tegijaks mitmete Rõuge valla spordiürituste korraldaja, Rõuge vallavolikogu esimees Karel Saarna. Tänumeene andis 17.detsembril toimunud Rõuge valla ettevõtjate ja vabaühenduste aastalõpuüritusel Rõuge rahvamajas üle Võrumaa Spordiliidu tegevjuht Merike Õun.
Palju õnne ja tänud tehtu eest!

Anna hääl konkursil “Võro liina tego 2015”

Võru Linnavalitsus ootab ettepanekuid möödunud aasta kõige silmapaistvama teo ja tublide tegijate väljaselgitamiseks.

Võru, väga mõnus väikelinn Foto Urmas Saard — Võru, väga mõnus väikelinn. Foto: Urmas Saard

Oma hääle saate anda Võru linna veebilehel kuni 1. veebruarini 2016. Iga vastaja saab märkida vaid ühe teo – selle, mis tema arvates on kõige olulisem. Kui oma lemmikut loetelust ei leia, saab selle lisada lahtrisse.

Samuti ootame ettepanekuid, kes võiksid olla kandidaadid tiitlitele: kultuuri- ja haridusasutus 2015, ettevõte 2015, ettevõtja 2015, mittetulundusühing 2015, uus tulija 2015, kultuuritegelane 2015, sporditegelane 2015, tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja 2015, tegija 2015, aasta noor 2015 ja heategija 2015.
Ettepanekud koos põhjendusega palume saata e-posti aadressile: marianne.mett@voru.ee.

Hääletajate vahel loositakse välja linnavalitsuse meened.

“Võro liina tego 2015” kuulutatakse välja 23. veebruaril, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel kultuurimajas Kannel.

Marianne Mett

Võru raamatukogu kutsub

Kõik huvilised on oodatud 16. detsembril kell 14 Võrumaa keskraamatukokku muusika-aasta lõpuüritusele vanema ja väliseesti raamatu toas.

Samal ajal avatakse ühe maali näitus -Valdur Ohaka “Koloreino Edejärv” – ja kuulatakse Elvi Määri ettekannet “Kuus maailmakuulsat heliloojat Bachist Wagnerini”. Raamatukogu vinüülplaatide kogu tutvustab Tuuli Kütt.

7. jaanuaril, Paul Kerese 100. sünniaastapäeval mängib Contra kella 14-17 huvilistega malet raamatukogu malenurgas. Avatakse näitus “Käin ratsu…”

19. jaanuaril kell 14 sirvib Ira Petrova Kella Kahe kirjandusklubis Võru ajalehte aastast 1881 “Werroscher Anzeiger” vanema ja väliseesti raamatu toas.

Võrumaaa keskraamatukogu tänab ilusa koostöö eest muusika-aastal ja soovib tegusust merekultuuriaastasse!