Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris süüdatud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Võrru.
Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril läidetud mälestustuli jätkab Pärnust teekonda paraadilinna, tänavu Võrru. Foto: Urmas Saard
Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 18.30 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi nelja ajaloolise kihelkonna – Saarde, Karksi, Helme ja Urvaste, kus mälestustuld tervitatakse Vabadussõja ausammaste juures.
Tule tervitused on Kilingi-Nõmmel (kl 19.15), Karksi-Nuias (20.00), Tõrvas (20.45) ja Antslas (22.00).
Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul Võrus läidetud muinastulega Võru kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00
ühendatakse mõlemad tuled Võru kalmistul võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.
Kindral Johan Laidoneri selts ütleb tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tervitama!
Meremäelaste kodanikualgatus Värskaga vallaga ühinemisläbirääkimiste alustamiseks kogus esimesel päeval vajalikust kolm korda rohkem hääli.
Meremäe valla elanikud alustasid 31. mail allkirjade kogumist eelnõu toetuseks, mille alusel Meremäe volikogu nõustuks alustama ühinemisläbirääkimisi Värska valla poolt tehtud ettepaneku alusel. Eelnõu algatajate koosolekul koguti kolm korda rohkem hääli kui eelnõu algatamiseks vajalik.
Värska vallavolikogu tegi tänavu 28. jaanuaril ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks Mikitamäe vallavolikogule, Veriora vallavolikogule, Orava vallavolikogule, Lasva vallavolikogule, Meremäe vallavolikogule, Vastseliina vallavolikogule ja Misso vallavolikogule eesmärgiga moodustada omavalitsuste ühinemise tulemusena uus omavalitsusüksus. Meremäe vallavolikogu pole praeguseni Värska läbirääkimistele kutsuvale ettepanekule vastanud.
Meremäe valla elanikud, kes soovivad, et Meremäe vald alustaks ühinemisläbirääkimisi Värska valla ettepanekul selgitamaks välja Meremäe vallale ja vallaelanikele sobivaim ühinemissuund käimasoleva haldusreformi kontekstis, saavad anda oma allkirja ühinemisläbirääkimiste alustamise toetuseks 8. juunini Obinitsas Seto seltsimajas.
Kodanikualgatuse korras allkirjade kogumist ühinemisläbirääkimiste alustamise toetuseks alustati vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 32le. See seadus sätestab, et vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel on õigus teha algatusi kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks.
Pühapäeval, 05. juunil kell 13-17 toimub Antsla kesklinna pargis kogupereüritus „Meistrite päev“. Oma tegevusi ja kaupa tulevad tutvustama üle 30 kohaliku meistri alates käsitöömeistritest kuni massaaži-ja tantsumeistriteni. Toimub 7 erinevat töötuba, meistrite vaheline viievõistlus Jaanus Kala eestvedamisel ning suur tehnikaparaad „Kõik, mis liigub“, kus saab näha ja katsuda tehnikat vanast Pobeedast võistlustel osaleva ralliautoni.
Suur tehnikaparaad (foto illustratiivne Pärnust) Antslas “Kõik, mis liigub”, kus saab näha ja katsuda tehnikat vanast Pobeedast võistlustel osaleva ralliautoni. Foto: Urmas Saard
Päeva lõpetab kell 16 algav kontsert „Meistritelt meistritele“ kus astuvad üles Karula kandi muusikud Lauri Õunapuu, Meelika Hainsoo ja Celia Roose.
Päeva jooksul on võimalik registreeruda ekskursioonidele, mis toimuvad 7. juunil Tsooru ja 8. juunil Karula kandi meistrite töökodadesse. Mõlemad ekskursioonid lõpetab just selleks päevaks üles seatud kodukohviku külastus.
Kadri Kõiv, Meistrite päeva idee autor ja üks peakorraldajatest : „Sageli otsitakse elamuste loojaid või tooteid, mida oma külalistele või tähtpäevadeks kinkida. See, kui palju meistreid, kes seda kõike pakkuda suudavad, tegutseb meie kandis, võib tulla paljudele üllatusena. Meistrite päeval saabki tegijatega kontakti ja loodame, et siit saavad alguse paljud vastastikku kasulikud ja rikastavad koostöösuhted.“
Päeva eesmärgiks on, et inimesed väärtustavad oma elukohta ja piirkonnas elavaid inimesi saades teadlikuks siin tegutsevatest oma ala asjatundjatest, nende poolt pakutavatest teenustest ja toodetest. Suureneb kogukondlik identiteet ning tuntakse rõõmu koos tegutsemisest.
Kolmapäeval, 1. juunil, lastekaitsepäeval algusega kell 18 jookseb Contra Võru linnastaadionil oma elu 50. maratoni. 1. juuni sai valitud seetõttu, et just sel päeval saab Contra maratonivanuseks, ehk 42,195 aastaseks.
Contra. Foto: Urmas Saard
Et on lastekaitsepäev, stardib koos Contra ja teiste maratonijooksjatega koos samal ajal ja samal rajal lastejooks. Lapsed läbivad vastavalt soovile 1-3 staadioniringi, seejärel jätkavad maratonijooksjad vabamas vees oma 105 ringi mõõtmist.
Umbes vahemikus 10 km – 20 km teeb Contra enda peal inimkatse – kas suudab 10 km järjest peast luuletusi lugeda, ise samal ajal joostes.
Maratonijooksjaid ei lubata rajale piiramatult, aga selle pressiteate kirjutamise ajal on igatahes veel vabu kohti. Osavõtumaks on 42,19 EUR, registreerida saab urvaste@gmail.com või 52 83540, maksmine kohapeal.
Staadionil tegutseb Võrumaa Spordiliidu spordikohvik, saab ennustada Contra lõpptulemust, täpsematele auhinnad Silja Spordilt ja Georgi Hotellilt. Kõik tulud lähevad Võrumaa noorsportlaste toetamise fondi.
Maratonile saab kaasa elama tulla tasuta, tasuta on mõistagi ka lastejooksud, vaid ennustusvõistluses osalejatelt ootame väikest annetust.
Ristipuude kaarti tutvustatakse kolmapäeval, 25. mail kella 13-14.30 tutvustatakse Võru maavalitsuse teise korruse saalis ja kella 15.30-17 Põlva kultuuri- ja huvikeskuse salongis.
Ristipuud on vaid Kagu-Eestis säilinud ning ristide lõikamine on veel elav matusekomme Vanal Võrumaal. Siiski on ristipuude teema paljudele võõras ning seetõttu raiutakse ristipuud tihti teadmatusest maha ning sellega väheneb üks osa meie kultuuripärandist.
Keskkonnaameti, keskkonnaministeeriumi, Marju Kõivupuu ja maa-ameti koostöös on valminud ristipuude kaardikiht, mis on kõigile kättesaadav maa-ameti kaardiserveris. Nimetatud koostööpooled püüavad ühiselt teemat edastada nii paljudele kui võimalik, et metsaomanikud ja kohalikud elanikud teaksid ristipuid hoida.
Ristipuudest on vaid mõned looduskaitse all, seega nende säilimine sõltub väga palju metsaomanikest ja kohalikust kogukonnast.
Möödunud aasta novembris tegevust alustanud Võrumaa uusmaakate klubi otsustas projekti lõppedes jätkata iseseisvalt. Nelja kohtumise jooksul võttis klubi kohtumistest osa 49 võru-, põlva- ja valgamaalast.
Siiani on kohtumised toimunud Võro instituudis, MTÜs Võluvõru Võrus, Sänna kultuurimõisas ja Urvaste seltsimajas. Lisaks võõrustajatele on tuttavaks saadud Võrus asuva Stedingu maja, Võrumaa arenguagentuuri, “Maale elama” liikumise ja Kodukant Võrumaa tegemistega. Klubiõhtute kandvaks osaks on olnud omavahelised vestlused ja kogemuste vahetus.
Viimasel kohtumisel Urvastes tehti järgmise kolme kohtumise plaan, mis viiakse ellu uusmaakate ühisel panustamisel. Klubi jääb endiselt avatuks kõigile piirkonna uuselanikele ehk siis igale järgnevale kohtumisele oodatakse uusi osalejaid. Eesmärgiks jääb pakkuda toetavat sotsiaalset võrgustikku ning tutvuda erinevate paikadega ja põnevaid tegevusi pakkuvate organisatsioonidega.
Uusmaakate klubide projekti viisid ellu Kodukant Võrumaa koostöös Võrumaa arenguagentuuri ning “Maale elama” liikumisega. Algatuse eesmärgiks oli aidata piirkonna uutel elanikel paremini sisse elada ning saada osa Võrumaa vabaühenduste poolt pakutavast. Projekti toetas rahandusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.
Pikakannu kooli Tänupäev on traditsiooniline päev maikuus. Sel aastal toimub see reedel, 13.mail.
Tänupäeval saab külastada ainetunde, et saada aimu, kuidas toimub õppetöö eriealiste laste klassides. Oodatud on nii uued õpilased, nende vanemad kui ka praeguste laste vanemad või muidu huvilised.
Õhtul koguneb kogu koolipere kontserdile. Kontserdiga Tehakse suur kummardus emadele (oli ju just emadepäev) ning kõigile, kes Pikakannu kooli on nõu ja jõuga toetanud. Tänu toetajatele on saanud tõeks iga lapse unistus ja maailm on veidi parem paik.
7. juulil esietendub Võrus Tamula järve rannas Olavi Ruitlase romaanil põhinev suvelavastus “Vee peal”. Loo toob publiku ette kahe võro keelt ja kultuuri hindava sõbra Tarmo Tagametsa ja Siim Sareali asutatud MTÜ Müüdud Naer.
Oma värskeimas romaanis “Vee peal” räägib Ruitlane loo oma Võrus ja Tamula järve ääres veedetud lapsepõlvest. See on lihtne ja soe lugu kalapüüki armastavast poisist, kes õpib 1980ndate Eestis tundma elu voorusi ja totrusi. Tema kõrval saadab oma elukest mööda värvikas aguliseltskond (kalamehed ja nende poolikud naised), tööst, armastusest ja tõest nõretavad Papa ja Mamma ning loomulikult spordiväljakult leitud esimene armastus. Seda kõike saadab igapäe vane kalapüük ning küsimus – kellel näkkab paremini?
Kogu “Vee peal” trupi moodustavad Kagu-Eesti taustaga teatritegijad. Idee autoriks on Siim Sareal, lavastaja Tarmo Tagamets (Rakvere teater) ning muusikaline kujundaja Imre Õunapuu (Rakvere teater). Lavastuses mängivad Imre Õunapuu, Kait Kall (Von Krahli teater), Agu Trolla, Siim Sareal, Aira Udras, Silvi Jansons ja Maive Käos.
Petserimaa Ülestõusmisülikooli avaloengud peetakse juba homme, 1. mail, algusega kell 14 Obinitsa muuseumis. Lektoritena teevad ettekande Tartust Osvald Sasko ja Aldo Kals, samas esinevad petserimaalased Jüri Vaidla ja oma lauludega Ilmar Vananurm.
Aldo Kals. Foto: Urmas Saard
Räägitakse Petserimaa ajaloost, tänasest ja homsest päevast. Õppus on lastele ja õpilastele tasuta, teistele kehtib eurone õppemaks, mis annetatakse Petserimaa Ülestõusmisülikooli õppurite poolt Eesti Rahvuskultuuri Fondi Eesti biograafika stipendiumile, et tunnustada tulevikus tublide elulooliste teatmeteoste koostajate loometööd.
Pärast õppust on heategev taaskasutus loterii-allegrii, kus iga 50-eurosendine pilet võidab! Auhindadeks on raamatud (sealhulgas pühakiri), ajakirjad, kirjutustarbed, Petserimaa ajaloo dokumendid ja trükised, meened, kantselei- ja kirjatarbed jms. Loterii sissetulek läheb samuti Eesti Rahvuskultuuri Fondi Eesti biograafika stipendiumi fondi.
Kui Petserimaa Ülestõusmisülikooli tegevuses leidub iva, jätkatakse tulevikus seni, kuni petserimaalased seda soovivad.
Täiendavaid selgitusi jagab Aldo Kals, tel. 56 908 945 või aldo.kals@mail.ee.
21. mahlakuul Sännä mõisan peet 17. Adsoni-nimelidsel ilolugõmisvõistlusõl lugi umakeelist luulõt 36 aoluulidse Võromaa last. 27 etteastõ siän oll nii tavaperäst ilolugõmist ku muusikaga kirät kavvu. Võistlusõ nimiauturi erinevit luulõtuisi loeti kuuõl kõrral.
Luulõlugõmist hindsiva näütejä ja IV Uma Pido lavastaja Tootsi Kristo, Võro latsiaia Päkäpikk opiala juhataja Punamäe Anita ja Kreutzwaldi muuseumi perräkaeja Raudsiku Heli. Kõik hindaja esitivä ka esi üte võrokeelitse luulõtusõ.
Hindamiskogo sõklsõ vannusõrühmi kaupa kõgõparembis:
Fotomeenutus 2014. aasta tänavatantsult Võrus. Foto folkloorifestivali arhiivist.
Sel reedel, rahvusvahelisel tantsupäeval muudab Võru folkloorifestival oma nime ja muutub Võru pärimustantsufestivaliks.
6.-10. juulini toimuv Võru XXII rahvusvaheline tantsufestival on esmakordselt uue nimega – Võru pärimustantsufestival. Festival on pikima traditsiooniga iga-aastane rahvatantsijate kokkusaamise paik Eestis, mis toob esinejad üle maailma Võrru kokku juba 1994. aastast alates.
“Eestimaal on palju toredaid folgipidusid alates Viljandi folgist ja lõpetades Viru, Setu või Hiiu folgiga,” selgitas nimemuutust Võru festivali üks korraldajatest, tantsujuht Maire Udras. “Loomulikult mahuvad meie festivalile ära ka muusika, laul, käsitöö ja eriti Teppo lõõts, ent eelkõige eristab meid teistest toredatest pidudest see, et me oleme tantsufestival. Kesksel kohal on pärimustants, mille ümber koondame teised tegevused.
Nimevahetuse pidu toimub reedel, 29. aprillil kell 18 Võru Kesklinna pargis. Et tegu on samas ka rahvusvahelise tantsupäevaga, siis kutsutakse kõiki sel õhtul Võrru suurele ühistantsimisele.
Nimevahetuse- ehk varrupeol saab Võru pärimustantsufestival omale uue logo, lipu ja signatuuri. Vana kujundus antakse pidulikult üle Võru muuseumile.
27. aprillil kell 16 avatakse Vana-Võromaa kultuurikojas Võrus skulptori Tiiu Kirsipuu ülevaatlik isiknäitus ELUST ENESEST. Näitus jääb avatuks 29. maini.
Näitus ELUST ENESEST koosneb kolmest mõttelisest osast.
Esimese osa moodustavad aastatel 2007-2015 valminud elusuuruses installatiivsed portreefiguurid Eesti tuntud inimestest, keda autor ise ka lähemalt tunneb või tundnud on. Kokku on selliseid figuure senini kaheksa, praegu on ateljees valmimas üheksas töö. Võru näitusel on nendest eksponeeritud viis tööd, kus on kujutatud kunstikollektsionääri Mati Miliust (töö valminud aastal 2007), näitlejat ja lavastajat Andres Dvinjaninovit (2009), fotograaf Peeter Lauritsat (2013), kunstnik Leonhard Lapinit (2014) ning teatrikunstnikku, muusikut, animaatorit ja filmirezissööri Hardi Volmerit (2015). Tööde teostamisel on kasutatud palju erinevaid materjale, nagu kips, plastik, metall, kangas, puit, nukud jms.
Näituse teiseks osaks on seintel eksponeeritavad riisipõldude fotodega padjad ühisnimetusega “Hommage Emakesele Riisile”. Autor on riisipõlde pildistanud Lõuna-Koreas väikeses Wongol´i külas, viibides kuu aega sealses loomemajas aastal 2010. Põhjus, miks riisipõldude fotod on eksponeeritud patjade kujul, on see, et riis on korealaste kõige tähtsam toiduaine ja seda süüakse põrandal madalate laudade taga patjadel istudes.
Näituse kolmanda osa moodustavad 2016. aastal valminud kuus pronksist reljeefi nimega “Varjatud võlud I-VI”. Autorit on inspireerinud garderoob ja see, et skulptori riietest läbinägevale silmale keha ja selle vormid kunagi märkamata ei jää.
Fotomeenutus 2014. aasta tänavatantsult Võrus. Foto folkloorifestivali arhiivist.
Võru on oma pikkade tantsutraditsioonidega alati Eestimaal silma paistnud. On meil ju Võru valss ja Teppo lõõts, mille järgi on ikka tantsitud… Ja meil on Võru folkloorifestival – Eestimaa pikima traditsiooniga rahvatantsufestival. Miks ei võiks siis iga võrokene olla Eestimaa parim tantsija ja Võru võika olla tantsupealinn! Näitame seda iseendale ja oma sõpradele!
Haara rahvusvahelisel tantsupäeval, 29. aprillil,oma sõber, kolleeg, perekond, juhuslik kaasteeline kaenlasse ja tantsi Kikapuud – nii nagu teeb seda Eestimaa tantsuteadlikum ja rõõmsam rahvas. Kikapuu või Kikapoo (cicapo, kikapoo), ka pikadori marss, on elavaloomuline tants, mida tantsitakse peamiselt kõnnisammude ja kandastakutega.
Ühistantsimisest osavõtmiseks:
1. Häälesta oma raadio 29. aprillil kell 13.10 Vikerraadio lainepikkusele – sealt tuleb muusika.
3. Kindlasti filmige oma tantsu ning laadige see YouTube’i. Video nimeks pange “Rahvusvaheline tantsupäev 2016 – (tantsiva seltskonna nimi)”.
4. Lingi oma videost palume saata aadressile errs@errs.ee.
Kui enamikule saab selle Kikapuuga tantsupäev läbi, siis Võrus kestab see hiliste tundideni! Kell 18 kutsume Sind Võru Kesklinna parki , sest just siis ja seal lööme lahti XXII Võru Folkloorifestivali hooaja! Veelgi enam – kohale tulles saad osa sellest, kuidas täisealiseks saanud festival muudab oma nime, muutudes folkloorifestivalist pärimustantsu suurpeoks! Tule ja pidutse pärimustantsu festivali nimevahetuspeol! Siivsa noorukina ei plaani festival väga tihti nime muuta, seega, kui nüüd kohale ei tule, siis jääd ainukordsest varrupeost ilma! Tantsupäevale paneb väärika lõppakordi kell 19 kultuurimajas Kannel toimuv tantsuansambli Sõprus 70. juubeli kontsert.
Seo kevväi tultas keskkunnaministeeriümi telmise pääle uurma, kuis eläjäpidäjä uman talon sitta laotasõ ja kon inne tuud hoitva. Tuu takan jõud lähkümbähe euro-sõnnikuhoidla nõudminõ.
Ku laudan om vähämbält viis lehmä, sis aastast 2023 tohe-i inämb lauda takan sitaunikut olla. Ku pall’o noid parhilla om, nakkas keskkunnaministeeriümi telmise pääle uurma OÜ Consultare. Uurminõ haard 600 Eesti põllumajandusettevõtõt.
Ministeeriüm lupa, et saadu tiidmise perrä naata-i ettevõttit pulstma, no sõnnikuhoidla piät iks ehitämä.
«Eläjäpidäjät pitsitedäs niigi ülearu,» hinnas’ nõudmist Urvastõ kandi Ala-Punde talo pernaanõ Ventsli Eve, kellel om 26 lehma. Meil om sõnnikuhoidla, a toolõ nõutas nüüt katust pääle. Piima möömi alla umahinna ja ku tuu nii jakkus, sis ei olõ mõtõt inämb eläjit pitä. A 33 aastat olõmi pidänü, kõik tehnika ostnu…»
Aprillis algab Rõuge reoveepuhasti kõrvale jäätmejaama kompostimisväljaku ehitamine. Praegu puudub Rõuge jäätmejaamas tehniline valmisolek Rõuge alevikus ja selle piirialal paiknevate kolme kalmistu ja vallaelanikelt toodavate biolagunevate jäätmete (puulehed, väiksemad oksad, hein vms) nõuetekohaseks vastuvõtmiseks ja käitlemiseks.
Kompostimisväljaku lepingujärgne valmimise tähtaeg on 1. september 2016, kuid ehitaja planeerib töödega lõpetada mai keskpaigaks.
Kompostimisväljaku rajamise eesmärk on taaskasutada Rõuge vallas tekkivad biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed komposti tootmiseks ning suurendada jäätmete liigitikogumise võimekust. Lisaks kompostimisväljaku ehitusele ostetakse seitse suurt multilift-konteinerit, mis jagatakse ära Rõuge valla surnuaedade vahel, et parandada biolagunevate kalmistujäätmete kogumist ja transportimist kompostimisväljakule.
Uut kompostimisväljakut saavad vastavalt vajadusele kasutada kõik Rõuge valla elanikud ning ettevõtted. Kompostimisväljaku haldajaks saab OÜ Rõuge Kommunaalteenus ja biojäätmete väärindamisel tekkivat komposti saab kasutada haljastusel.
Kompostimisväljaku valmimist ja mulitilift konteinerite ostmist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 61 520,48 euroga. Rõuge vald panustab omaosalusena 6 835,61 eurot. Kokku on tööde maksumuseks 68 356,09 eurot.
Soome-ugri filmifond SUFF ja Tsiistre linamuuseum kuulutavad välja fotokonkursi “Soome-ugri maailm täna”. Esitatud fotodest valitakse välja seitse fotot välinäitusele, mis avatakse koos kolmanda soome-ugri filmifestivaliga FUFF linamuuseumis 8. juunil.
Fotokonkursile on oodatud soome-ugri maailma tänapäeva kujutavad fotod koos lühikirjeldusega. Konkursi eesmärk on tutvustada soome-ugri rahvaste igapäevaelu ja tegemisi, toetada ja tutvustada nende kultuuri.
21. mail toimub Karula rahvuspargis maalilise Ähijärve rannaalal omanäoline ja kordumatu festival MAI, mille külalised saavad ühe ööpäeva jooksul osa Karula kandi kaunist loodusest ja eluolust, kvaliteetsest kohalikust toidust ning heast värskest muusikast.
Ähijärve rannas avab oma uksed ainulaadne kohalikul toorainel ning värsketel hooajalistel maitsetel põhinev festivalikohvik. Maitsvaid ja tervislikke sööke valmistavad Kolme Sõsara Hõrgutistest tuntud õed Kerti, Kadri ja Triin Vissel. Festivali toimumine langeb kokku üle-euroopalise rahvusparkide kampaaniaga „Looduse maitse“. Lisaks kohvikutoitude maitsmisele kutsutakse külalisi loodusandidega tutvuma ka aiandusekspert Tiia Trolla juhitud metsaretkele.
Toimuvad jalgsi- ja jalgrattamatkad ümbruskonna metsa- ja külateedel, õpitoad ja loengud põnevatelt persoonidelt ning ka Raadio Ööülikooli avalik salvestus. Kohal on ka Emajõe Lodjakoja viikingilaev Turm, mis viib järvele looduse ilu nautima. Avatud jalgrattarent võimaldab huvilistel aga omal käel rahvuspargi võlusid avastada. Lisaks on festivalil ka lasteprogramm, kus põnevaid meisterdamisi ja avastamisi jätkub ka kõige pisematele külalistele. Külalistele on avatud telkimis- ja ujumisvõimalused.
Täna õhtul astuvad Mari Kalkun, Tuulikki Bartosik ja Ramo Teder võrukeelsete laulude kavaga “Upa-upa, ubinakõnõ” üles Stockholmis emakeelepäeva konverentsil, mis toob kokku eesti keele õpetajad ja koolijuhid kogu maailmast.
Killuke tänast Võrumaad. Foto: Urmas Saard
Stockholmi kontsert on osa “Upa-upa, ubinakõnõ” kevadtuurist ja lauluvihiku esitlusest. “Upa-upa, ubinakõnõ” on laulja ja laulukirjutaja Mari Kalkuni, akordionimängija ja lugudekirjutaja Tuulikki Bartosiki, multiinstrumentalist Pastaca (Ramo Tederi) ning “Kõnõtraadi” autori Jan Rahmani koostöös sündinud võrukeelne uuslooming, mis on mõeldud lastele ja avatud meelega täiskasvanutele.
Kontsertidel esitletakse ka uut lauluvihikut, mis sisaldab plaadi laulude noote ja laulusõnade seletusi. “Sellist materjali ootasid meilt lauluõpetajad, kes soovivad oma tunde rikastada pärimusliku uusloominguga,” täpsustas Tuulikki Bartosik. “Uus lauluvihik koos eelmisel aastal ilmunud plaadiga ajendab võru keelt õppima läbi pärimusmuusika ja koosmusitseerimise”.
“Upa-Upa” muusika ja kontserdid teeb eriliseks lihtsus ja spontaansus ning tavapäratute muusikariistade kasutamine, mis innustavad kuulajat tajuma muusikat kõikjal enda ümber. Leidlikud, rahvalauludega läbipõimunud seaded, naljakad lugulood ja müstilised kõlamaailmad näitavad teed võrokeste “salakeele” juurde.
Võru linnavalitsuse poolt väljakuulutatud konkursil “Võro liina tego 2015” hääletati lõppenud aasta suurimaks teoks Võru gümnaasiumi valmimine.
Eelmise aasta 31. augustil toimus Võrus pikisilmi oodatud sündmus, kui aadressil Seminari tn 1 avati pidulikult Võru Gümnaasiumi rekonstrueeritud koolihoone. Ühelt poolt teeb kooli eriliseks linna vanim muinsuskaitseline hoone, mis pärast rekonstrueerimist näeb taas välja suursugune, teisalt on seal mitmete uuendustega õppekorraldus, et tagada kõigile õpilastele kvaliteetne ja valikurohke gümnaasiumiharidus.
Enam kui viie miljonilise projekti rahastajateks olid Euroopa Regionaalarengu Fond ning Haridus- ja Teadusministeerium.
Eesti üks vanemaid tegutsevaid metsaühistuid, MTÜ Võrumaa Metsaomanike Liit, tähistab täna oma 20. tegevusaastat. 30. jaanuaril 1996. aastal kogunesid 13 Võrumaa metsaomanikku koosolekule ja otsustasid asutada metsaomanike ühenduse. Praeguseks on jäänud metsaühistu liikmeskonda kolm kunagist asutajaliiget.
Võrumaa Metsomanike Liidu asutamise juures olnud ja esimesse, siis veel ajutisse juhtimisorganisse valitud metsakorraldaja Ülari Kasak meenutab, et tegelikult arutati metsaühistu asutamist juba varem. “Üheksakümnedate esimesel poolel oli aktiivselt käimas maareform, nii et metsale pöörati mõnevõrra vähem tähelepanu. Natuke sai metsaasjadega tegeleda Taluliidu tegevuse raames ja olid isegi mõned õppepäevad. Võrus hakkasid mõned metsamehed ühistu loomise teemat küll arutama, kuid algul ei võtnud see vedu. Kuid metsaomanikke tuli järjest juurde ja leidus ka aktiivne eestvedaja, Toomas Krevald. Missos juba oli väike metsaühistu ja nii sai ka Võrus asi ära tehtud,” räägib Kasak.
Võrumaa Metsaomanike Liidu praegune tegevjuht Erki Sok lisab, et tema liitus metsaühistu tööga 2005. aastal. “Esialgu erametsanduse tugiisikuna, hiljem olen töötanud tegevjuhina. Kogu aeg oleme püüdnud edasi areneda – kui 2005. aasta lõpuks oli meil liikmeid 65, siis praeguse seisuga on meil juba 671 liiget. Pidevalt oleme arendanud ka pakutavaid teenuseid, välja oleme jõudnud nii-öelda “täisteenuseni” – teeme kõike, metsa istutamisest palgi müügini. Aga meie metsaomanikud on iseseisvad, enamus teevad midagi ka ise metsas oma kätega ära,” räägib Sok.
Iga-aastane jaanuarikuine Rõuge TV otsesaade on eetris täna, 29. jaanuaril kell 19.00. Kavas on valla kodukohakampaania loosimine, vaatajamäng, kiigatakse beebide lusikapeole, tuttavaks saadakse vabatahtlik Manueliga Hispaaniast, huvitavad stuudiokülalised ja muudki.
10. jaanuaril 1991 kinnitati Haanja valla omavalitsuslik staatus ning Haanja vald astus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. See tähendab, et Haanja vald saab täna 25-aastaseks! 10.-17. jaanuaril tähistame kogu vallas sünnipäeva mitmete sündmuste ja pidustustega. Saa osa!
Pühapäeval, 10. jaanuaril pidutseme kõikjal, koos ja omaette – nii nagu kellelegi just parasjagu sobib! Kell 12:00 saab sünnipäevanädal avatud metsasarve kontserdiga Haanja rahvamajas. Seejärel kell 14:00 tehakse ühiselt torte nii Rogosi mõisas kui Luutsniku külaseltsis, Plaanil ja Plaksi külas ning mujalgi. Ükskõik, kus te olete, siis pildistage teiegi oma tehtud sünnipäevatorti või -kooki ning postitage pilt Haanja valla FB lehele või saatke valda vald@haanja.ee. Nädala lõpuks pannakse neist kokku üks vahva galerii!
Haanja bussipeatuse uus rüü. Foto: Anett Org
Esmaspäev, 11. jaanuar on suusapäev!Haanja Koolis toimub suusatamise stiilipäev. Kell 14:00 avatakse Haanja bussipeatus “Suusatamine algab siit”. Haanja vald tegi saabuva sünnipäeva puhul üleskutse koguda pööningutelt, keldrist ja kuurist kokku kõik vanad suusad ning ehtida nendega Haanja bussipeatus. Võib julgelt öelda, et veel haanjapärasema disainimõtte peale oleks raske tulla!
Kell 14:30 minnakse ühisele matakale (suuskadega või ilma, kuidas kellelegi sobib) ja avatakse vabaõhunäitus “Haanja suusatamise lugu”. Kell 15:30 ootab matkajaid pubis Finiš kuum saun, soe jook ja suupisted.
Suure Munamäe vaatetorn. Foto: FB
Teisipäeval, 12. jaanuaril on avatud uste päev. Kell 8:00-15:00 on avatud Suure Munamäe vaatetorn, päeva alustatakse piduliku lipuheiskamise ja ühise hümnilaulmisega, kohvikus 318 saab hommikukohvi pannkookidega. Veel on võimalik külastada Haanja Kooli, Mooska talus liha suitsutada, Haanja ja Ruusmäe raamatukogudes näitusi vaadata, Vaskna talus suusanäitust uudistada ja järve peal püürhälli proovida, Rogosi mõisas koolilõunat mekkida, Suhka talus tutvuda vabatahtlike päästjate päästetehnika ja ruumidega, osa saada Elojuur OÜ kaaniravi tutvustusest, näha-kuulda Jorma Tootsi klaverikontserti Rogosi mõisas ning õhtu lõpuks jõuda Jõeniidu tallu, kus tutvustatakse kitsepidamist ja kitsepiimatooteid, avatakse uus saun.
Kolmapäeval, 13. jaanuaril vaatame tagasi. Haanja rahvamajas ja raamatukogus on avatud väljapanek valla algusaastatest. Kell 13:00 räägib Hans Uba Ruusmäe rahvamajas Haanjamaa valdadest enne Teist Maailmasõda, järgneb filmiprogramm vanadest kroonikafilmidest (1935-1987) ja endiste vallavanemate meenutused videokokkuvõttena. Samu filme näidatakse kell 18:00 ka Haanja rahvamajas.
Neljapäev, 14. jaanuar – noored on meie tulevik! Haanja Koolis on külas meie omad noored vilistlased. Kell 14:30 toimub vallavolikogu istung koolimajas, kell 17:00 toimub Haanja noortetoas ja rahvamajas noorte piljarditurniir.
Laupäeval, 16. jaanuaril kolame meie valla mõisates, kus pakuvad kohalikud kogukonnad ülevaadet ajaloost ja tänapäevast, aktiivseid ja vähemaktiivseid tegevusi ning võimalust niisama uudistada. Uue-Saaluse, Luutsniku ja Rogosi mõisa ning Plaani karjamõisa programmide kohta loe täpsemalt valla kodulehelt.
Pühapäev, 17. jaanuar on lumepäev! Ka siis, kui lund ei ole!
Kell 12:00-15:00 toimuvad aktiivsed tegevused Haanja puhke- ja spordikeskuses. Kohal Ulgumaa koerarakend. Alates kella 15:30-st Mooskas köetud suitsusaunad (eraldi meestele ja naistele).
