Viljandi

Viljandis on “Villast võlutet” piltvaibad

Jaanuaris saavad huvilised Viljandi Pärimusmuusika Aida fuajees ja klaassaalis uudistada värvilisi piltvaipu.

Näitus “Villast võlutet” koosneb kümnekonnast Koidu Lauri vaibast, mis on loodud villaloorist ja villaheidest. Pilte ilmestavad pärlid, litrid, paber ja mitmed muud materjalid.

Väikese osa ekspositsioonist moodustavad vaibad, mille puhul on põnevaid tulemusi saadud käsitsi valmistatud vilti lõigates. Tegemist on tehnikaga, mida eesti vaibakunstnikud on viljelenud väga lühikest aega.

Kõik vaibad on valminud eelmisel aastal ning neisse on sisse vilditud palju rõõmsaid mõtteid, soove ja unistusi. Lisaks on autor teostesse peitnud vihjeid, vigureid ja mõistujutte.

Koidu Laur on sündinud Setomaal Petseri lähedal. Koolis käis ta Vilustes, Räpinas ja Tartus. Tartu Ülikoolist sai kunstnik keemiku hariduse ning on töötanud õpetajana, pabermaterjalide konservaatorina ning arhiivimaterjalide säilitamist korraldava riigiametnikuna. Käsitööga on Koidu Laur tegelenud kogu elu. Ta on end täiendanud mitmetel kujutava kunsti kaugõppekursustel ja viimased kolm aastat Konrad Mäe maalistuudios. Viltimisvaimustus haaras teda paari aasta eest, kuid esimesed suuremad tööd jõudsid esmakordselt avalikkuse ette alles läinud sügisel.

Pärimusmuusika Ait aastavahetusel otse-eetris

ETV teeb eeloleval aastavahetusel mitu otselülitust Viljandi Pärimusmuusika Aita, kus peetakse pidu ansambli Untsakad muusika ja laulude saatel.

Aida peost kujuneb maakonnas üks suuremaid ja esinduslikumaid, mis toob kokku rahvast nii lähedalt kui kaugelt. “Pole just palju hetki, mida saame ajalooliseks tituleerida juba enne nende saabumist. Seekordne aastavahetus on kahtlemata üks nendest, sest koos 2010. aastaga vaob minevikku eesti kroon. Niisiis on meil küllaldaselt põhjust väärikaks tähistamiseks,” lausus Rannar Raba Eesti Pärimusmuusika Keskusest.

Märkimaks euroalaga liitumist ja kultuuripealinna tiitli saabumist Tallinnasse läheb suur osa ETV aastavahetusprogrammist eetrisse Estonia teatri juures peetavalt rahvapeolt, mida korraldavad sihtasutus Tallinn 2011, Rahvusooper Estonia ja Eesti Rahvusringhääling koostöös riigikantselei, rahandusministeeriumi, välisministeeriumi, Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Pangaga.

Pealinnast vahendavad televaatajatele toimuvat õhtujuhid Anu Välba ja Marko Kaljuveer aga ka näiteks Anatoli Tafitšuk ja mitmed teised tuntud teletegijad.

Lisaks püütakse aastavahetusmeeleolusid mitmes teises Eestimaa paigas, seal hulgas Viljandis. Pärimusmuusika Aidast teeb reportaaže ja intervjuusid rahvusringhäälingu Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk.

Suurt aastavahetuspidu peetakse Pärimusmuusika Aidas teist korda. Eelmisel uusaastaööl tantsitas enam kui 300 peolist ansambel Apelsin.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Mulgimaal jagatakse tunnustust kultuuri- ja spordirahvale

parl — Kultuuripärl läheb Aivar Trallmannile. Elmo Riigi foto (Sakala)

Kolmapäeval pärimusmuusika aidas peetaval ”Pärlipeol” jagatakse tunnustust Viljandimaa tegusale kultuurirahvale ja tublidele sportlastele.

Lõppeva aasta Viljandimaa Kultuuripärl läheb Viljandi muusika- ja kultuurielu rikastajale Aivar Trallmannile.

Kultuurkapitali maakondliku aastapreemia saavad:

• Maire Sala — kalmistukultuuri tutvustaja, väärtustaja ja talletaja, näituse ”Eesti matus” koostaja, raamatute ”Igaviku teele” ning ”Viljandimaa kalmistute lugu” autor.
• Viljandimaa Kammerkoor — tänavu kümneaastaseks saanud Viljandimaa koorimuusika edendaja, kellel ilmus esimene heliplaat ”Mõni asi on ilmas püha”, Bratislava rahvusvahelise koorikonkursi hõbe- ja kuld-diplomi laureaat. Koori dirigendid on Toomas Voll, Kadi Ritsing ja Jüri Liiva.
• Mulgipidu 2010 — Karksi ordulinnuses peetud esimesel Mulgi laulu- ja tantsupeol osales 61 kollektiivi 1000 laulja ja tantsijaga kogu ajalooliselt Mulgimaalt. Peo eestvedajad olid Alli Laande ja Kristel Habakukk.
• Malle Saarelaid — kauaaegne kunstiõpetaja, erivajadustega noorte kunstistuudio Keldristuudio juhendaja ja invateatri Karlanda dekoraator-kostümeerija.
• Evi Eilonen — kauaaegne Saarepeedi põhikooli ajalooõpetaja, kohaliku kodu-, kooli- ja kultuuriloo uurija ja talletaja.
• Priit Noorhani — Viljandi džässiklubi eestvedaja.
• Märt Tomp — Kärstna piirkonna noorte spordielu eestvedaja.
• Toomas Aavasalu — Tääksi spordielu koordineerija ja suusamaja ehituse eestvedaja.
• Valdeko Kalma — maadlusklubi Tulevik eestvedaja.
• Margus Keerutaja — Viljandi Metalli võrkpallinaiskonna mänedžer.

Viljandimaa rahvakultuuri auhinna laureaadid:

• Valeri Velbaum — katuselaastumeister, meeste käsitöö traditsioonide hoidja ja edendaja.
• Kersti Vunder — Tarvastu valla tantsukultuuri hoidja ja edendaja.
• Tiiu Siim — mitmekülgne ja energiline kultuurielu eestvedaja.
• Riina Mankin — segakoori Ilmatar koorijuht ja laulutraditsiooni edendaja.
• Alli Laande— mulgi keele ja kultuuri arendaja ning edendaja.
• Leida Mägi — Viljandimaa rahvakunstiühingu asutaja ja kauaaegne eestvedaja.
Pärlipeol annab Viljandimaa spordiliit karikad aasta parimatele sportlastele ja maavalitsus tunnuskirja liikumise ”Vallarahvas liikuma” laureaatidele.
Viljandimaa parim meessportlane on sõudja, Euroopa meistrivõistlustel paarisaerulises kahepaadis hõbemedali võitnud Kaspar Taimsoo. Naissportlastest pälvib parima tunnustuse võrkpallur Anu Ennok, kes on Viljandimaa aasta võistkonnaks nimetatud naiskonna Viljandi Metall liige. Parimad noorsportlased valiti kergejõustiklaste seast: need on Kätlin Tõllasson ja Martin Männik. Aasta tegija tiitel määrati Viljandi rattaklubile ning aasta ürituseks valiti esimene Mulgi uisumaraton.

Allikas: Sakala.ajaleht.ee

Viljandi tänavatel kehtib lume tõttu eriolukord

ilm — Laupäeval Viljandis Väike-Kaare tänaval.

Ajaleht Sakala võrguväljaanne annab teada, et jõulu esimesel pühal, 25. detsembri keskpäeval kutsus Viljandi linnapea kokku linnavalitsuse erakorralise istungi ja kriisikomisjoni koosoleku, et arutada lumetormi tagajärgede likvideerimist. Linnavalitsuse teatel otsustati eraldada täiendavad vahendid lisatehnika ja tööjõu kaasamiseks ning koostati plaan olukorra normaliseerimiseks.
Kava näeb muu hulgas ette, et tänavatel, mille mõlemal poolel on kõnniteed, kasutatakse ajutiselt ühe poole kõnniteed lume ladustamiseks. Osa tänavate laius väheneb 3-4 meetrini ja selleks, et autod teineteisest mööda pääseksid, moodustatakse taskud.
Linnavalitsus palub mitte parkida autosid tänavate äärde, kus need takistavad lumekoristust. Parkimisvõimaluste tagamiseks hoitakse lumevabad kõik avalikud parklad ja Männimäel ka KEK Tradingu parklad.

Tugevat lumesadu lubab ilmajaam veel terveks pühapäevakski.

Mulgid korraldavad Viljandi järvel uisumaratoni

Juba uue aasta esimesel päeval kutsub Viljandi rattaklubi kõiki uisutajaid Viljandi järvele, kus algab uisunädal, mis tipneb 8. jaanuaril II Mulgi uisumaratoniga.
2010. aasta algul I korda peetud Mulgi uisumaraton osutus vaatamata lühikesele etteteatamise ajale arvatust märksa populaarsemaks ning uue aasta algul kutsuvad maratoni korraldajad Viljandi Rattaklubist kõiki uisusõpru taas järvele. Kui mullu peeti uisumaraton Viljandi järvel jaanuari algul ning uisunädal veebruari keskel, siis tänavu on need kaks sündmust omavahel ühendatud. „Mõtleme inimeste tervisele,“ põhjendas rattaklubi president Loit Kivistik, miks uisunädal juba aasta esimesel päeval algab. „See on parim aeg, et verivorstide ja hapukapsaga lisandunud kilosid kehast välja ajada.“ Loe edasi: Mulgid korraldavad Viljandi järvel uisumaratoni

Viljandi waldorfpere kutsub täna heategevuslaadale

Viljandi waldorfpere korraldab täna algusega kell 11 Viljandi Pärimusmuusika Aidas traditsioonilise jõululaada. Siit leiab kingiks mitmeid keskkonnasõbralikke tooteid: puidust lelusid, ökoseepe ja -kosmeetikat, taimedega värvitud lõngasid, mesilasvahaküünlaid, lambanahku, mett, lasteraamatuid, isetehtud ehteid, maiustusi ning palju käsitööd nii külalistelt, teistelt waldorfkoolidelt kui oma lapsevanematelt.

Töötubades saab meisterdada jõulukaarte, vahaküünlaid, jõulukroone ja -krässe, päkapikukesi, proovida pakutrükki ja kedervarrega ketramist, viltida. Muinasjututoas võib vaikselt muinasjutte kuulata – räägivad Kristiina Ehin ja Epp Petrone. Päris pisikestele on hoidjaga mängunurk.

Koduses kohvikus pakutakse lastevanemate valmistatud küpsetisi, kooke, leiba ja jooke, kohapeal valmivad vahvlid! Laval on palju mõnusat muusikat waldorfkooli lastelt, lastevanematelt, sõpradelt: üles astuvad Karoliina Kreintaal ja Maarja Nuut, Kääksutajad, Margit Kuhi kandleklubi, Annika Mändmaa, Ruslan Trochynskyi, Justin Petrone jt. Toimub piparkoogimajade näitus, võistlus ja oksjon – teemaks sel aastal “Pillid. Muusika.”

Laat on heategevuslik, tulu läheb uue lasteaiarühma loomiseks.

Toidupank laieneb Narva, Pärnusse, Rakverre ja Jõhvi

Tänasest saab Toidupanga tegevus ametlikult hoo sisse viies uues linnas. Täna allkirjastatakse Narva, Pärnu, Rakvere, Viljandi ja Jõhvi toidupankade asutamislepped.

Selle aasta märtsikuus Swedbanki ja SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill koostöös ning Avatud Eesti Fondi toel asutatud heategevuslik organisatsioon tegutseb nüüdsest erinevate kohapealsete MTÜ-de juhtimisel juba seitsmes erinevas Eesti linnas. Tööd alustati esmalt Tallinnas ja Tartus.

Asutamislepetele kirjutavad täna erinevates linnades alla Toidupanga tegevust koordineerivate organisatsioonide esindajad. Kohapealsete toidupankade tegevust koordineerivad Narvas Narva Päästearmee, Pärnus Pärnu Diakooniakeskus, Tartus MTÜ Iseseisev Elu, Rakveres Rakvere Diakooniakeskus, Jõhvis Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda, Viljandis Viljandimaa Lasterikaste Perede Ühing ning Tallinnas SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill.

Toidupank on mittetulunduslik organisatsioon, mis loodud selleks, et aidata hädasolijaid kõige elementaarsema ja hädavajalikumaga – toiduga. Toidupank organiseerib igal nädalal kaupluste, tootjate, hulgiladude ja eraisikute poolt annetatud toiduainete kokku kogumise. Vabatahtlike abiga komplekteeritakse toidupakid ning edastatakse need puudust kannatavatele peredele.

Toidupanga mündikampaania on ellu kutsutud Toidupanga laienemise toetuseks Eesti Pangaliidu, kodanikuliikumise Teeme Ära, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, AS G4S Eesti ja Eesti Kaupmeeste Liidu poolt ning kutsub üles eraisikuid ja ettevõtteid annetama kroonimünte Toidupanga kogumiskastidesse üle Eesti kuni järgmise aasta jaanuari lõpuni.

Allikas: Toidupank

Järgmisel nädalal algavad Viljandi muuseumis jõulutöötoad

Viljandi muuseum kutsub õpilasi ja õpetajaid jõulutöötubades osalema. Jõulude eel muuseumis toimuvates töötubades korratakse üle jõulusalmid ja meisterdatakse kingikarpe.
Töötoad on kavas 9.–17. detsembril ning korraldajate teatel palutakse osalemine eelnevalt registreerida. Osalustasu on 20 krooni õpilase kohta, õpetajad/saatjad tasuta.
Lähemat teavet annab ja huvilisi registreerib Viljandi muuseumi pedagoog/näitusekorraldaja Lüüli Kiik
tel 433 3664, lyyli.kiik@muuseum.viljandimaa.ee

Allikas: Viljandimaa.ee

Viljandi linn soovib tunnustada omi silmapaistvaid kodanikke

Linnavalitsus ootab ettepanekuid 2010. aasta preemia kandidaatide kohta.
Linnakodanike, asutuste ja muude ühenduste ettepanekuid preemiate saajate osas oodatakse linnavalitsusse 31. detsembrini.

Ettepanekuid võib esitada vormikohasel blanketil, mille leiab linna koduleheküljelt www.viljandi.ee ning paberkandjal linnavalitsuse dokumentide avariiulitelt või ka vabas vormis.

Loe edasi: Viljandi linn soovib tunnustada omi silmapaistvaid kodanikke

Tuleva aasta pärimuspeo passid tulevad müügile

Homme, 1. detsembril jõuavad müügile 2011. aasta Viljandi pärimusmuusika festivali passid.

Balti- ja Põhjamaade suuremate vabaõhufestivalide hulka kuuluva pärimuspeo pealik Ando Kiviberg avaldas veendumust, et 28.-31. juulini 2011 aset leidev XIX pärimusmuusika festival paneb Viljandi lossimäed ja südalinna lõbusalt pulbitsema – samamoodi, nagu see on olnud eelmiste festivalide aegu.

Sedapuhku on korraldajad otsustanud festivali keskmesse tõsta rütmilisuse. „Eesti pärimusmuusika on olnud valdavalt meloodiakeskne, mistõttu loodame, et pealkiri „Rütm ja pulss” innustab muusikuid oma pillidel rütme üles leidma ning nendega kuulajaid ja tantsijaid inspireerima. Usun, et sellest saab taas kord üks ühtehoidev pidu, kuhu on teretulnud kõik noorusliku meelelaadiga õnnelikud inimesed, kellele pole võõras ka armumis- ja süvenemisvõime,” ütles Kiviberg.

Programmipealik Tarmo Noormaa selgitas, et välisesinejaid valides peetakse silmas ennekõike neid Euroopa ja muu maailma piirkondi, kus rütmipillidel on olnud traditsiooniliselt suur tähtsus. „On oodata ansambleid, näiteks Baskimaalt ja Galiciast, Quebecist, Venemaalt, aga ka niinimetatud kolmanda maailma riikidest.” Kokku on põhiprogrammis ligi 70 kontserti, millele lisanduvad arvukad esinemised Rohelisel vabalaval ja Tantsupõrandal.

Täpsem info festivali passide kohta: www.folk.ee/festival

Allikas: Rannar Raba

Metsaomanikud saavad soodsamalt kütust osta

Võrumaa Metsaomanike Liit ja kütusekett Favora sõlmisid koostöölepingu, millega saavad metsaühistu liikmed teistest soodsamalt kütust osta.
Võrumaa Metsaomanike Liit (VML) liikmed saavad soetada endale sooduskaardi ,,Forest Favora”, mis annab neile võimaluse osta kütust soodsama hinnaga kuuest tanklast üle Eesti. Kliendikaart võimaldab soodustust kasutada kõikides Favora mehitatud tanklates Võrus, Põlvas, Tartus, Viljandis ja Tallinnas.
Esimese partiina on valmis 153 kaarti, mis antakse liikmetele kätte kodule kõige lähemast Favora tanklast. Metsa sooduskaardi saavad endale soetada metsaühistute liikmed, kes kuuluvad Eesti Erametsaliitu. Esimeste kaardisaajate hulgas on ka Põlva Metsaomanike Seltsi liikmed.
Lisainfo: Erki Sok, Võrumaa erametsanduse tugiisik (tel 522 9424; e-post: erki.sok@erametsaliit.ee

Eesti Erametsaliidu kommunikatsioonijuht
Pille Rõivas

Viljandi waldorfrahvas korraldab Aidas jõululaada

12. detsembril kl 11-15 toimub Pärimusmuusika Aidas Viljandi waldorfpere traditsiooniline jõululaat sealse kooli ja lasteaia toetuseks.

Laadalt leiab kingiks mitmeid keskkonnasõbralikke tooteid: puidust lelusid, ökoseepe ja -kosmeetikat, taimedega värvitud lõngasid, lambanahku, mett, lasteraamatuid, isetehtud ehteid, maiustusi ja palju käsitööd (külalistelt, teistelt waldorfkoolidelt, oma lapsevanematelt).

Töötubades saab meisterdada jõulukaarte, vahaküünlaid, jõulukroone ja -krässe, päkapikukesi, proovida pakutrükki ja kedervarrega ketramist, viltida.

Muinasjututoas võib vaikselt muinasjutte kuulata – räägivad Kristiina Ehin ja Epp Petrone. Päris pisikestele on avatud lapsehoidjaga mängunurk. Koduses kohvikus pakutakse lastevanemate valmistatud küpsetisi, kooke, leiba ja jooke, kohapeal valmivad vahvlid. Toimub piparkoogimajade näitus, võistlus ja oksjon ning laadatraditsioonide kohaselt loterii.

Laval on aga palju mõnusat muusikat waldorfkooli lastelt, lastevanematelt, sõpradelt: üles astuvad Karoliina ja Maarja, Kääksutajad, Margit Kuhi kandleklubi, Annika Mändmaa, Ruslan Trochynskyi, Justin Petrone jt.

Sissepääs on prii, tasuda tuleb osalemise eest töötubades. Laada tulu eest ostetakse koolile ja lasteaiale õppevahendeid.

Lisainfo: Gea, tel 58424080. www.waldorf.vil.ee

Allikas: Viljanda Vaba Waldorfkool

Pärimusmuusika Keskus pühendab nädalalõpud Setomaale

Eelolevad kaks nädalalõppu mööduvad Viljandi Pärimusmuusika Aidas setode kultuuri võtmes – sel reedel peetakse suurt kirmaskit ning nädal hiljem süvenetakse Setomaa piirkondlikku pärimusse August Pulsti õpistu korraldataval kursusel.

Suurel seto peol ehk kirmaskil päästavad üheskoos ja vastastikku lauluväe valla Värska naiste leelokoor ja meeskoor Liinatsuraq, tantsumuusikat teeb ansambel Klapp (fotol). Publikul avaneb muu hulgas võimalus kaasa lüüa setode laulumängudes ning õppida pärimuslikke tantsusamme.

Aida produtsent Janne Suits märkis, et Eestis on autentne pärimuskultuur järjepidevalt säilinud vähestes piirkondades ning Setomaa on neist vaieldamatult kõige silmapaistvam. Tema sõnul oskab selle maanurga rahvas juuri tunnetada ning tahab seda ka teistele näidata. Seepärast on produtsendi hinnangul igati asjakohane, kui ka Eesti Pärimusmuusika Keskus neile oma hooajategemiste raames tähelepanu pöörab.

Suits avaldas lootust, et setode omanäoline laul ning värvikirevad rõivad aitavad tuua halli novembrikuusse vaheldust ning värskust. “Setomaal on pärimusmuusikast kantud kirmask loomulik nähtus, nüüd näitame seda ka Viljandis.“

26. ja 27. novembril oodatakse enam kui 20 huvilist August Pulsti õpistu korraldatavale kursusele „Piirkondlik pärimus“, mille käigus jagavad Setomaa kohta teadmisi Õie ja Maarja Sarv.

August Pulsti õpistu eestvõttel aset leidva kursuse „Piirkondlik pärimus“ käigus tutvustavad Õie ja Maarja Sarv. Kursus aitab süveneda setode üsna suletud kultuurimaailma ja saada vahetult osa nende muusika erilisest vaimsusest. Põhirõhk on üheskoos laulmisel, mängimisel ja tantsimisel.

Õpistu õppejuhi Mare Lilienthali sõnul on kursusele veel paar vaba kohta, mistõttu tasub huvilistel aegsasti endast pärku anda e-kirja aadressil mare.lilienthal@folk.ee või telefonil 4342061.

Allikas: Pärimusmuusika Ait

Laulvate kristallkausside kontserdid

Jõgeva maakonna keskraamatukogus toimub homme, 15. novembril kell18 laulvate kristallkausside kontsert. See on meditatiiv-teraapiline kontsertseanss, kus kogu ruumi täidavad kolmeteistkümnest kausist koosneva heliallikate komplekti vibratsioonid.

Parima mõjuga on helikausside kuulamine lamades, soovitatakse kaasa võtta matt ja peale tekk.

17. novembril kelle 18.30 saavad soovijad laulvaid krstallkausse kuulata Võrus Okasroosikese lasteaias ja 24. novembril kell 18.30 Viljandis huvikoolis.

Allikas: tuletee.ee

Uus keelpill Worldstick eile Pärnus, täna Viljandis

Pärnus Endla teatrikohvikus toimus eile põnev muusikasündmus, kus koos Eesti muusikutega astus üles Norras elav USA päritolu laulja, helilooja ja pillimeister Ross Reaver. Põnevaks tegi sündmuse asjaolu, et Reaver tutvustas uuenduslikku keelpilli nimega Worldstick, mille ta on ise välja töötanud. Reedel on uue keelpilli õpituba Viljandis Pärimusmuusika Aidas.

Novembri algul toimub veel mitmes paigas üle Eesti kontsertide ja õpitubade sari „Waking in a dream world Estonia 528“. Projektil on selge eripära: muusikud ei kasuta tänapäeval üldlevinud ning suhteliselt hiljuti standardiseeritud absoluutsete helikõrguste süsteemi ning võrdtempereeritud häälestust. Muusika kõlab pikaajaliste traditsioonidega meloodilises (Pythagorase) häälestuses, mille aluseks on 417 Hz.

Erinevaid helisagedusi saab seostada teatud kindlate elementidega, näiteks on 528Hz südame sagedus, 417Hz Päikese ja 396Hz Maa sagedus. Nõnda tuuakse ajatu ja ajalooline vahepeal unustusse jäänud kõlapilt tänapäevasel kujul kaasaega. Tulemuseks on helipilt, mis on värskendav ja nauditav kõigi muusikasõprade jaoks.

Projekti idee autor on muusik Ross Reaver, kelle loodud keelpilli nimega Worldstick kogub populaarsust mitmel pool maailmas. Eestis astub Reaver üles koos siinsetest muusikutest koosneva ansambliga, kuhu kuuluvad mitmed oma ala värvikad ning tuntud tegijad. Lavale tullakse unikaalse, kaasaegse ja dünaamilise seguga jazzist, folgist, popist ja maailmamuusikast. Loe edasi: Uus keelpill Worldstick eile Pärnus, täna Viljandis

Pärimusmuusika Ait läheb tantsuõhtutega tuurile

Eesti Pärimusmuusika Keskus ootab novembri algul viies Eesti paigas tantsulembest publikut labajalavalsist ja näppepillidest kantud tantsuõhtutele.

Projektijuhi Harlet Orasmaa sõnul pistab Viljandi Pärimusmuusika Ait piltlikult öeldes viiuli, mandoliini ja kitarri reisipauna, vinnab kontrabassi õlale, hüüab endaga kaasa kõige nobenäpsemad pillipoisid ja -tüdrukud ning teeb labajalgsel sammul Eestimaale tiiru peale.

“Pakume õhtute algatuseks võimalust osa saada labajalavalsi teemalisest õpitoast, mida juhib mitmekesiste huvidega muusika- ja tantsumees Silver Sepp. “Räägime pärimustantsu ja lavatantsu seostest ning erinevustest ja rändame koos labajalavalsiga läbi ajaloo. Tantsusamme saadab viiulil Karoliina Kreintaal,” selgitas Orasmaa.

Orasmaa avaldas veendumust, et tõelise hoo saavad õhtud sisse näppepillide ansambli Gjangsta tüürimisel. Gjangsta ehk Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikamaja näppepillide kvartett tuli kokku 2008. aastal sihiga populariseerida mandoliini ja kitarri kasutamist eesti pärimusmuusikas. Hiljuti ilmus kvartetil debüütalbum “Sipelga
polka”, millelt pärineb suurem osa õhtu jooksul kõlavatest lugudest. Ansamblisse kuuluvad tuntud ja tunnustatud noored pärimusmuusikud Jalmar Vabarna (oktavmandoliin), Villu Talsi (mandoliin), Jaan Jaago (kitarr), Tanel Kadalipp (kontrabass).

“Nende poiste koosmängus on tõelist särtsu, mis ei tohiks ühtki saalis viibijat puudutamata jätta,” sõnas projektijuht.

Kui seni on pärimusmuusika keskus kultuurisündmusi korraldanud peamiselt Viljandis, Tallinnas ja Tartus, siis tantsuõhtud viiakse väiksematesse kohtadesse, kus leidub ohtralt energilist tantsurahvast. Nii ongi lustliku meelega inimesed oodatud 2. novembril Jõgeva gümnaasiumisse, 3. novembril Jõõpre rahvamajja, 4. novembril Värska kultuurikeskusesse, 5. novembril Viljandi Pärimusmuusika Aita ja 6. novembril Kiviõli muusikakooli.

Õpitoad algavad kell 18 ning ansambel Gjangsta päästab oma lood valla kell 20. Erandiks on Viljandi Pärimusmuusika Ait, kus õpituba juhatatakse sisse kell 19 ja tantsupidu kell 20.30.

Lisainfo: Harlet Orasmaa, Eesti Pärimusmuusika Keskuse projektijuht, harlet.orasmaa@folk.ee, tel 558 8702

Rannar Raba

Viljandi Pärimusmuusika Ait ootab mõtisklema

Lisamaks videvikuajale hubasust, teeb Eesti Pärimusmuusika Keskus täna algust kaminaõhtute sarjaga. Viljandi Pärimusmuusika Aida väikeses saalis rulluvad kord kuus elava kaminatule
paistel lahti kütkestavad lood ja laulud nii sõnas kui muusikas.

Esimese kaminaõhtu külalisteks on luuletaja Kristiina Ehin ja multitalent Silver Sepp, kes loevad, jutustavad ja laulavad teineteisele ja kõigile neile, kes sel hingedeaja alguse õhtul kaminatule ümber kogunevad. „Teeme juttu vetelkõndimisest, revolutsioonist, kinnijäämisest, vabadusest, tasakaalust, elumustritest ja juurtest, mis toidavad, aga kuhu vastu võib ka varba ära lüüa,” rääkis Silver Sepp.

Nii Sepa kui ka Ehini looming ajab võrseid laia maailma poole, kuid on juurtega ikkagi Pärnu-, Rapla- ja Läänemaa pärimuses.

Sepp on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pop-jazzlaulu eriala ning kaitses 2010. aastal Norras Telemarki ülikoolis traditsiooniliste kunstide magistrikraadi. Ta tegutseb laulja ja muusikuna ansamblites Udupasun, RO:TORO ning Bombillaz. Peagi on Sepal
valmimas sooloplaat.

Ehin on Tartu Ülikooli Eesti ja võrdleva rahvaluule magister. Ta on avaldanud viis luulekogu ja ühe proosaraamatu ning on praegu vabakutseline kirjanik ja rändluuletaja.

Teine kaminaõhtu leiab aset 26. novembril ning siis on publiku ees folklorist Marju Kõivupuu koos poegade Kaareli ja Martiniga.

Kaminaõhtud Pärimusmuusika Aidas

silver sepp — Esimese kaminaõhtu üheks esinejaks on Silver Sepp. Foto: kultuuri.net

Nädala pärast alustab Eesti Pärimusmuusika Keskus kaminaõhtute sarjaga, kus rulluvad kord kuus elava kaminatule paistel lahti kütkestavad lood ja laulud nii sõnas kui muusikas.

“Teeme juttu vetelkõndimisest, revolutsioonist, kinnijäämisest, vabadusest, tasakaalust, elumustritest ja juurtest, mistoidavad, aga kuhu vastu võib ka varba ära lüüa,” rääkis Silver Sepp.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Viljandi kingib täna 38 lapsele vapiga hõbelusika

Täna kell 17 annab Viljandi linnapea Kalle Jents Pärimusmuusika Aidas üle linna vapiga hõbelusikad uutele linnakodanikele ning nende vanematele. Vastuvõtule on kutsutud 38 uut linnakodanikku, kelle vanemad on esitanud Viljandi linnavalitsusele avalduse sünnitoetuse saamiseks 2010. aasta kolmandas kvartalis. Viljandi linna vapiga hõbelusikate pidulik üleandmine uutele linnakodanikele toimub neli korda aastas.

Allikas: Viljandi linnavalitsus

Viljandi Nukuteater avab varjuteatri tagamaid

Viljandi Nukuteatris esietendus kaheosaline lavalugu, mis avab varjuteatri tagamaid ja kutsub lapsi ka ise aktiivselt osalema.

Lavaloo esimeses osas “Nukk ja vari” räägib lavastaja, lava-ja nukukunstnik Altmar Looris varjuteatri kui ühe vanima teatriliigi sünnist ning annab näpunäiteid, kuidas kodustes tingimustes valmistada varjuteatri lava, lõigata siluettnukke ja kuidas nendega laval mängida. Minilaval saavad lapsed seda ka ise proovida.

Teises osas näeb vaataja varjuteatri nukuetendust “Kõige suurem sõber”, mille lavastas Altmar Looris, muusika Peeter Konovalovilt. Etenduses arutatakse selle üle, kas hea sõber peab olema kujult suur või võib ta olla ka päris-päris tilluke, aga sõbrana ikkagi suur.

Viljandi Nukuteatris alustas ka taas tööd nuku-pantomiimistuudio, millega on soovijatel võimalus liituda. Tunnid igal kolmapäeval kell 16 nukuteatris.

Allikas: Viljandi Nukuteater

Järgmise Viljandi folgi teema on “Rütm ja pulss”

2011. aasta 28.-31. juulil peetava XIX Viljandi pärimusmuusika festivali teema on “Rütm ja pulss”, mille kaudu loodavad korraldajad esinejaid ning publikut omavahel senisest veelgi tugevamalt siduda.

Festivali programmipealik Tarmo Noormaa märkis, et peo fookuses on rütmilisus. “Pole oluline, kuidas rütmid tekivad, kas meloodiapilli, laulu, tantsu või trummiga. Tähtis on rütmid pillidel üles leida ning nendega kuulajaid ja tantsijaid inspireerida. Eesti pärimusmuusika on olnud enamjaolt meloodiakeskne, rütmipillid pole siinmail olnud kuigivõrd levinud. Seda tähelepanuväärsem on olnud eestlaste oskus luua rütmimustreid laulu ja meloodiapillide abil. See on hoidmist ja arendamist väärt,” selgitas ta.

Lisaks on Noormaa sõnul festivali korraldajad otsustanud tähelepanu pöörata Eestis viimasel ajal jõudsalt populaarsust kogunud võõramaise päritoluga rütmipillidele, nagu näiteks djembe, cajon ja darbuka. “Vaatame, kas nendega saab mängida ka meie oma labajalga, kargust, polkat ja valssi nii, et meloodiapillidele omane “vajutus” säiliks.”

Festivali pealik Ando Kiviberg selgitas, et uut teemat valides otsustas festivali korraldusmeeskond püsida samal teel, mida peeti silmas läinud suvel. Kui eelmisel korral ärgitati publikut pärimuslike tantsusammudega sinasõprust sobitama ning pillimehega dialoogi otsides tantsupõrandal improviseerima, siis järgmisena tähtsustatakse tantsuks mängimise ning laulmise oskust ehk pärimusmuusika loomulikku olemust.

Kivibergi sõnul on pärimusmuusika rahvusliku muusikalise emakeelena elujõuline siis, kui see elab ja areneb oma loomulikus keskkonnas ehk vahetult inimeste sees ja ümber. “On loomulik, et ansambli muusikud jagavad ühtset pulsitunnetust, sest selleta pole nauditav koosmäng võimalik. Et kõigil oleks peoplatsil hea olla, on tähtis jõuda ka muusiku ja tantsija vahelise pulsitunnetuseni. ”

Alates 12. oktoobrist on festivali esinejate leidmiseks avatud demovoor ning tunnuskujunduse konkurss, mille kohta saab infot festivali kodulehelt. Soodushinnaga festivali passid tulevad müügile detsembri algul.

XIX pärimusmuusika festivali põhiprogrammis saab sarnaselt varasemale olema ligi 70 kontserti, millele lisanduvad ülesastumised tantsupõrandal, Rohelisel vabalaval ja tänavanurkadel. Külalised on oodatud ka õpitubadesse, näitustele ning PÖFFi seanssidele.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus, www.folk.ee/festival

10.10.10 tööpidu tuleb ka paljudes Eestimaa paikades

10. oktoobril ehk 10.10.10 toimuvad paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on praeguseks registreeritud üle 4000 talgu, aga kuna 15 päeva on veel aega, lisandub talguid iga päevaga. Eestis planeeritakse talguid praeguseks juba 17 linnas.

10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.

Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.

Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.

Mullu korraldas 350.org kõige laialdasema poliitiliste aktsioonide päeva ajaloos, selle käigus leidis aset üle 5000 sündmuse. Tollest päevast alates tekkis võimas efekt – 117 riiki tõotas võtta eesmärgiks 350 ppm CO2 atmosfääris.Et maailma riikide juhtidel ebaõnnestus kliimakokkulepete sõlmimine Kopenhaagenis, tuleb seda enam haarata muudatuste elluviimine enda kätte juba rohujuure tasandil, luues kogukondade jaoks jätkusuutlikke lahendusi ja tugevdates survet muudatusteks.

Vaata Eestis toimuvate talgute kaarti siit.

Euroopa maailmamuusika festivalide juhid Viljandis

Pärimusmuusika Lõikuspeo ajal, 1. ja 2. oktoobril kogunevad Viljandisse aastakoosolekule Euroopa Maailmamuusika Festivalide Foorumi ehk EFWMF-i (European Forum of Worldwide Music Festivals) delegaadid.

1991. aastal asutatud organisatsioon ühendab enamike Euroopa riikide maailmamuusika festivalide kunstilisi juhte. Tänavust aastakoosolekut korraldav Eesti Pärimusmuusika Keskus on foorumi liige alates 2000. aastast.

Keskuse juhataja Ando Kiviberg selgitas, et seesugused kokkusaamised leiavad aset erinevates riikides üle Euroopa ning nende korraldamisõiguse üle peetakse liikmete vahel isegi väikestviisi võistlust. „Eelmisel aastal saime kokku Korsikal ning üle-eelmisel aastal Jeruusalemmas. Nüüd õnnestus taas Eesti ahvatlevaks rääkida,“ lausus ta.

Viljandis peeti EFWMF-i aastakoosolekut esimest korda 2003. aastal. Kuna vahepeal on lossimägede servas valminud Eesti üks moodsamaid ja omanäolisemaid kontserdimaju – Pärimusmuusika Ait -, läheb Kiviberg enda sõnul seekordsele kohtumisele vastu erilise rahulolutundega. „Meil on, mida näidata ja mille üle ühkust tunda.“

Kokku on Viljandisse oodata ligi 20 delegaati. Esindatud on näiteks Suurbritannia, Ungari, Norra, Holland, Rootsi, Itaalia, Belgia, Prantsusmaa ja mitmed teised Euroopa riigid ning assotseerunud liikmesmaadest väljaspoolt Euroopat Brasiilia ja Palestiina. Kivibergi kinnitusel on kõik delegaadid oma ala vaieldamatud tipptegijad, näiteks on lubanud tulla Suurbritannia muusikatööstuse üks tuntumaid produtsente ja promootoreid Ben Mandelson.

Aastakoosoleku eesmärgiks on uute muusikaliste avastuste ja kogemuste jagamine, aga ka ühiste ettevõtmiste kavandamine. Lisaks tehakse silmast-silma tutvust kohalike pärimusmuusikutega. Selleks puhuks on tänavune Pärimusmuusika Lõikuspidu üles ehitatud ülevaatefestivalina, mis koosneb 40-minutilistest kontsertidest. Nii publik kui delegaadid saavad läbi kahe päeva osa tempokast ja tempokast programmist, mis heidab valgust parimasse, mida Eesti pärimusmuusika maastikult praegu leida võib. Pilti aitavad mitmekesistada balalaikavirtuoos Aleksei Arhipovski Venemaalt ja ansambel Ilgi Lätist.

http://www.folk.ee/et/Loikuspidu-2010

Mitmel pool Eestis tähistatakse Teadlaste Ööd

Reedel, 24. septembril saab üleeuroopalise Teadlaste Öö üritustel osaleda Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus, Rakveres, Türil, Viljandis, Valgas, Saaremaal ja Kihnus.

Teadlaste Öö on Euroopa Komisjoni initsiatiivil loodud üleeuroopaline erinevaid teadusringkondi – ülikoole, akadeemiaid, teaduskeskusi, muuseume, laboratooriume jt akadeemilisi organisatsioone – ühendav suurüritus, kus ühe öö(päeva) jooksul toimub palju erinevaid teadust ja teadlasi ühiskonnale tutvustavaid ja lähendavaid üritusi atraktiivses ja lõbusas võtmes. Eesmärgiks on laiemale publikule tutvustada nii teadlasi kui ka nende tegemisi.

Teadlase elukutset ümbritsevad kahjuks paljud väärarusaamad, mida püütaksegi selle üritusega kummutada. Näiteks arvatakse, et teadlased on üldjuhul igavad ja kinnised inimesed, kelle elu piirdub laboriga. Aga see ei ole nii!

Teadlased on inimesed, kelle huvi maailmas toimuvate sündmuste vastu on harilikust suurem ja neil on tihtipeale vägagi huvitavad elud. Teadlased on meie ühiskonna aarded ja neid peab hoidma. Teadlaste ja teaduse lähendamine avalikkusele ongi SA Teaduskeskuse AHHAA ja Eesti Teaduste Akadeemia põhieesmärk Teadlaste Ööl. Teadlaste Ööd tähistatakse maailmas alates 2005. aastast.

Projekti koordinaator Eestis on Teaduskeskus AHHAA, koostööpartnerid Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Rahvusringhääling.

Vaata, mis Teadlaste Ööl Eestis toimub siit: http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2010/ajakava.html

Ugala müüb teatripileteid poole hinnaga

Veel selle nädala neljal esimesel päeval ehk kuni 24. septembrini müüb Viljandi teater Ugala koduetenduste pileteid tavahinnast 50 protsenti odavamalt.

Soodustus kehtib teatri septembri- ja oktoobrikuu etendustele. Eripakkumine ei puuduta uuslavastusi «Maakad», «Karlsson katuselt» ning „Grace ja Glorie”. Samuti ei saa sooduspileteid broneerida.

Piletid on müügil Ugala kassas, Piletimaailma müügipunktides ja internetis piletimaailm.com.