Rubriik: Viljandi

29. märtsil toimub Viljandis ettevõtluspäev

Ettevõtluspäeva eesmärgiks on aidata alustavaid ettevõtjaid oma äri edendamisel ning julgustada viljandimaalasi tegelema ettevõtlusega. Viljandi ettevõtluspäevale on oodatud alustavad ettevõtjad, ettevõtluse arendamisest huvitatud isikud, üliõpilased ja õpilased.  Osalemine on tasuta.
 
Koht: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor (EEKK) õppekeskus Viljandis (Tallinna 19/21, auditoorium 4)
Info ja registreerumine: 433 3193; 526 8028 või liina.oja@mk.ee
Päeva moderaator: Andres Arrak – EEKK Mainor ettevõtluse instituudi direktor

Allikas: viljandi.ee

Llama Camel Viljandi Jazziklubis

Kolmapäeval, 23. märtsil kell 20 toimub kontsert Viljandi Pärimusmuusika Aida kohvikus.
Otsakool esitleb:

LLAMA CAMEL

Charles Aaron Zobel /akordion/
Sander Vahtna /kitarr/
Ats Tani /kontrabass/
Karl-Johan Kullerkupp /trummid/

Llama Camel’i puhul on tegemist 15aastase akordionisti Charles Aaron Zobeli poolt kokku pandud kvartetiga, mis ei koosne ainult andekatest Otsakooli õpilastest – talente on ka mujalt. Esitusele tuleb nii ballaade kui ka bebop’i.

Homme on Viljandis Toropi tantsumaja

Viljandis Pärimusmuusika Aida suures saalis avab homme kell 19 taas uksed tantsumaja. See on pühendatud folkloristi Kristjan Toropi tegevusele.

Tantsumaja on koht, kus saab tantsides pidutseda parimate pillimeeste saatel. Ette võetakse traditsioonilisi eestlaste, aga ka teiste  rahvaste tantse. Kindlasti saab tantsida valssi, reinlenderit, polkat, labajavalssi ning paljusid muid vähem ja rohkem tuntud tantse. Oodatud on igas vanuses ja igasuguste oskustega inimesed, kes tahavad tantsida, aga ka lihtsalt kuulates-vaadates mõnusalt aega veeta. Peo juhatab alati sisse õpituba, kus õpetatakse eeloleval õhtul tantsitavaid tantse.

Kell 19 algab tantsumajas polka õpituba õpetajate Sille Kapperi, Kalev Järvela ja ansambel Leigarid eestvõttel

Kell 20 algab samas folklooriseltsi Leigarid lühitantsuetendus ning kell 20.15 alustavad tantsuks mängimist ansambel Knihv, Ilmar Kald ja Jaanus Põlder.

Viljandis tuleb kohaliku omaalgatuse programmi infopäev

Homme, 17. märtsil kell 13.00–15.30 toimub Viljandi maavalitsuse õppeklassis (Vabaduse plats 6) Kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) infopäev.

Infopäeval teeb Kohaliku omaalgatuse programmi tutvustava esitluse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse elukeskkonna divisjoni arenduskonsultant Tiina Loorand. Viljandimaa Arenduskeskuse MTÜde konsultant Kristi Lõhmus räägib projektide nõustamisest ning maavalitsuse peaspetsialistid Katrin Reimo ja Heli Veskimägi Kohaliku omaalgatuse programmi aruandlusest. Infopäeva lõpetab huviliste küsimustele vastamine.

Kohaliku omaalgatuse toetuse eesmärk on kohalik areng ja piirkondade konkurentsivõime kasv läbi kohalike elanike initsiatiivi, kogukonna kaasamise ja koostöö tugevdamise. Programmi rakendatakse kogu Eesti territooriumil kahes sihtpiirkonnas:
1) maapiirkondades (alla 2500 elanikuga asulad); 2) linnapiirkondades (üle 2500 elanikuga asulad). (Andmed Rahvastikuregistri 1.01.2011 seisuga.) Loe edasi: Viljandis tuleb kohaliku omaalgatuse programmi infopäev

Omakultuuriakadeemias on külaliseks Viigi Viil

Viigi Viil.

Hooaega läbivalt toimuvad Viljandis Pärimusmuusika Aidas Omakultuuriakadeemia kohtumised, mis toovad huviliste ette tähelepanuväärseid inimesi, kes on ühel või teisel moel seotud pärimuskultuuriga. Teisipäeval, 15. märtsil kell 18 on Pärimusmuusika Aida väikeses saalis külaliseks Viigi Viil. Keha räägib – nii on sõnastatud jututeema, mida ohjab Marek Sandermat.

Viigi Viil räägib inimese kehast. Keha pidavat mäletama kõike meiega toimunut ja ei valeta kunagi. Kuidas keha poolt edastatud märguannetele reageerida, kuidas oma päeva produktiivselt alustada ja mida teha, kui ennast üle töötad? Kõikidele nendele küsimustele saab vastused. Sissepääs on tasuta.

Ürituse korraldavad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Pärimusmuusika Keskus.

Ann Polma maailm Kondase keskuses

piltEile, 5. märtsil avati Viljandis Kondase keskuses Ann Polma (1960-2002) isikunäitus.

Näituse telje moodustavad siidtrükis tööd, mis kajastavad lihtsaid, kuid olulisi väärtusi: perekonda, kodu, inimeseks olemist ja loodust. Töödele on lisaks mitmekordsel ületrükil põhinevale originaalsele tehnikale iseloomulik isikupärane käekiri ja tugev emotsionaalsus.

Mulgi juurtega Ann Polma kunstihuvi avaldus juba õpiaastatel Tallinnas, kuid ülikooli lõpetas ta bioloogina. Peale kohustuslikke suunamisaastaid Annikveres kolis perekond Läänemaale Matsallu, kus on valminud ka näitusel olevad tööd. Siiditrükitehnikas tööd pärinevad aastatest 1987-1989. Ann Polma töötas Metsküla algkoolis õpetajana, hiljem direktorina. Metsaküla kooli lapsi juhendades on sündinud tema keraamilised tööd. Üheksakümnendatel valminud vähestel õlimaalidel on jäädvustatud kodukandi kadakasi rannamaid.

Näitus jääb avatuks 17. aprillini.

Allikas: Kondase keskus

Pühapäeval kogunevad Viljandisse rahvamuusikud ja orkestrandid

XI noorte laulu- ja tantsupeo Viljandimaa kuraatori Kati Grauberg-Longhursti sõnul pole varem juhtunud, et nii suur hulk muusikuid korraga ühes proovis on.

Kell 11 Viljandi Maagümnaasiumi algklasside majas algaval proovil osalevad lisaks Viljandi maakonna sümfooniaorkestrile veel Paide Muusikakooli sümfoniettorkester ning Pärnu Muusikakooli keelpilliorkester. Puhkpillimängijatele tuleb juurde Järvamaalt „Orkester Türi“.

„Kokku peaks suurproovis kavakohaselt osalema 259 noort muusikut,“ lisas Kati Grauberg-Longhurst. Pärast koondproovi jäävad puhkpilliorkestrid veel harjutama Viljandi Maagümnaasiumi algklasside majja, ent rahvamuusikud liiguvad ettemängimisele Viljandi Orkestrimajja. Loe edasi: Pühapäeval kogunevad Viljandisse rahvamuusikud ja orkestrandid

Pärimusmuusikafestivali esinejad on välja hõigatud

Eesti Pärimusmuusika Keskus tegi eile avalikuks lõviosa järgmise Viljandi pärimusmuusikafestivali esinejatest.

Nagu eelmistel aastatel on ka tänavu 28.-31. juulini peetava festivali kavas üle 70 kontserdi, millele lisandub mitukümmend esinemist Rohelisel vabalaval ja tantsupõrandal. Samuti on huvilised oodatud maakonnakontsertidele, õpitubadesse, ööülikooli, regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale, käsitööhoovi ja filmiseanssidele.

Kontsertide täpne ajakava avalikustatakse aprillis, kui peale passide tulevad Piletilevi vahendusel müüki ka päevapassid ja kontsertide
üksikpiletid.

Üle ilma tuntud esinejatest nimetas programmipealik Tarmo Noormaa Trilok Gurtut – Kašmiirist pärit löökpillimängijat ja heliloojat. Ta oli üks esimesi india muusikuid, kes suutis 1970. aastatel läänemaailmas läbi lüüa oskusega põimida oma kodumaa muusikat jazzi ja world fusioniga.

Lisaks tuleb Viljandisse Rootsi pärimusmuusika pioneeriks ja legendiks tituleeritud ansambel Hedningarna, kes segas esimesena maailmas elektrooniliste ja akustiliste vahenditega Skandinaavia pärimust ja rokki.

Peale selle oodatakse väljastpoolt Eestit festivalile näiteks Snaarmaarwaari Belgiast, Saeid Shanbehzadehi Iraanist, Chveneburebi Gruusiast, Oreka Tx`i Baskimaalt, Reveillonsi Quebecist, Cissokho Systemi Senegalist, Aulit Lätist ning Sergei Starostini pereansamblit Venemaalt.

Eesti esinejatest astuvad publiku ette Abrahams Café, Legshaker, Nikns Suns, Triskele, VEM, Vägilased, Untsakad, RO:TORO, Zetod, Paabel, Knihv, Kukerpillid ja teised. Loe edasi: Pärimusmuusikafestivali esinejad on välja hõigatud

Ettekandeõhtu Viljandi muuseumi sõprade seltsis

Kolmapäeval, 2. märtsil kell 16 toimub Viljandi muuseumi sõprade seltsi ettekandeõhtu.
Ugala teatri juht Hillar Sein esineb teemal “Soomaa: asustusest, põllumajandusest ja kultuuripärandist” ning RMK külastuskorralduse spetsialist Rait Parts käsitleb Soomaa kultuuripärandi kaitse teemat.
Sõprade seltsi esimees ja Sakala kalendri koostaja Heiki Raudla kutsub arutlema, mida põnevat võiks sisaldada Sakala kalender 2012.
Ettekandeõhtu peetakse muuseumi lugemissaalis. Lisainfo: Jaak Pihlak, tel 433 3663.

Viljandi noored koostasid parima kodulehekülje

no
Gert Valdek, Kadri Raag, Henri Pedanik ja Randel Pomber esitlevad plakatit õpilaste ühistööna valminud kodulehest «Targalt internetis». Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi Jakobsoni gümnaasiumi 11.b klassi õpilased panid kokku kodulehekülje, mis osutus omas kategoorias Eesti parimaks ning arvatakse õppematerjali hulka. Võistlusel ”Targalt internetis” pälvis teise koha Kilingi-Nõmme gümnaasiumi kümnes klass ning kolmandaks tuli Valga gümnaasiumi üheteistkümnes klass.

Võistlusel osalesid 10.-12. klassi õpilased, kes pidid kirjeldama ohuolukordi interneti kasutamisel ning pakkuma lahendusi, kuidas nendega toime tulla või neid vältida. Võistluse eesmärk oli luua interneti turvalisema kasutamise sõnumit kandvaid õppematerjale nooremale koolieale. Töös pidi olema vähemalt kolm komponenti: koomiks, plakat, videoklipp, animafilm või lugu.

Parimad võistlustööd lisatakse Koolielu portaali www.koolielu.ee õppematerjalide hulka ning kokkuleppel autoritega esitletakse neid

internetiturvalisust käsitlevatel üritustel Eestis ja mujal Euroopas.

Viljandi muuseumi sõbrad plaanivad ettekandeõhtut

Kolmapäeval, 2. märtsil kell 16 toimub Viljandi muuseumi sõprade seltsi ettekandeõhtu. Ugala teatri juht Hillar Sein esineb teemal „Soomaa: asustusest, põllumajandusest ja kultuuripärandist“ ning RMK külastuskorralduse spetsialist Rait Parts käsitleb Soomaa kultuuripärandi kaitse teemat.

Sõprade seltsi esimees ja Sakala kalendri koostaja Heiki Raudla kutsub arutlema, mida põnevat võiks sisaldada Sakala kalender 2012. Ettekandeõhtu peetakse muuseumi lugemissaalis. Sissepääs muuseumi hoovi kaudu.

Lisainfo: Jaak Pihlak, tel 4333663.

Viljandis käivitus pilootprojektina heakorraveeb

Viljandis tutvustati esmaspäeval heakorraveebi Minu Viljandi – Viljandi linnavalituse ja kodanikeühenduste liidu (EMSL) pilootprojekti, mille eesmärk on pakkuda elanikkonnale võimalust osaleda linnaelu arengus läbi veebikeskkonna.

Idee taolise keskkonna tegemiseks sündis Teeme Ära Minu Eesti mõttetalgutel 1. mail 2009. Veebieskond on avalik käesoleva nädala algusest ning juba on jõutud kaardistada esimesed ettepanekud ja probleemid. Vaata täpsemalt siit.

Minu Viljandi heakorraveeb on valminud Tallinnas tegutseva Uue Maailma Seltsi tarkvara baasil. Vastav Kogukonna Tööriistade tarkvara on mõeldudki kogukondade tegevevuse juhtimiseks ja sisemiseks infokorralduseks. Projekt on kaasrahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismi ning Norra finantsmehhanismi vahendusel.

Allikas: Geroli Peedu, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL)

Viljandis avab uksed Tantsumaja

Kaks korda kuus kooskäivale Tartu tantsuklubile ja igakolmapäevasele Tallinna folgiklubile avab Pärimusmuusika Aidas sel reedel uksed Tantsumaja.

Kell 19 algab tunnine reinrendri õpituba, mida veavad Kadri Lepasson ja Maarja Nuut. Kell 20 kutsuvad kõiki tantsima  Violin Violence (viiulid), Siim Rikker ja Juhan Uppin (lõõtsad), Kulno Malva (karmoška) ja Ragnar Toompuu (mandoliin). Pidu kestab keskööni.
Tantsumaja on koht, kus saab tantsides pidutseda parimate pillimeeste saatel. Ette võetakse traditsioonilisi eestlaste, aga ka teiste rahvaste tantse. Kindlasti saab tantsida valssi, reinlenderit, polkat, labajavalssi ning paljusid muid vähem ja rohkem tuntud tantse.
Tantsumajja on oodatud igas vanuses ja igasuguste oskustega inimesed, kes tahavad tantsida, aga ka lihtsalt kuulates-vaadates mõnusalt aega veeta. Peo juhatab alati sisse õpituba, kus õpetatakse eeloleval õhtul tantsitavaid tantse.
Tantsumajade traditsioon sai alguse 1970. aastate esimesel poolel Ungaris, kus vastukaaluks lavatantsule ja kommunistlikule survele tunti vajadust säilitada oma hääbuvat pärimuskultuuri. Alates sellest on tantsumajade liikumine muutunud aina populaarsemaks ning levinud ka teistesse maadesse. Tänapäeval toimuvad samalaadsed peoõhtud Rootsis, Norras, Belgias, Hollandis, Austrias, Prantsusmaal ja nüüd ka Eestis.
Pärimusmuusika on tantsuga tihedalt seotud, sest peaaegu kogu selle žanri instrumentaalmuusika on tantsumuusika. Pärimusmuusika peamine funktsioon ongi rahvast tantsitada ning selleks on vaja kahte osapoolt. Tähtis on side muusiku ja tantsija vahel: tantsija tantsib muusika saatel ning muusik seab oma mängu tantsija järgi. Selline suhtlus säilitab ning taasloob pärimustantsule ja -muusikale iseloomuliku tunnusjoone: improvisatsioonilisuse.

Viljandi talvepidu meelitab täna tuhat inimest lumme tantsima

Sel nädalal alanud XIII Viljandi tantsupeo põhisündmus toimub täna, kui linna tänavatele tuleb lumme jalga keerutama tuhat tantsijat üle Eesti.

Viljandi talvine tantsupidu on omasuguste seas Eesti vanim ja suurim. Traditsioon sai alguse 1998. aastal võistutantsimisest ümber Viljandi kultuurimaja kvartali. Aja jooksul on sellest kujunenud mitmepäevane
rahvusvaheline sündmus, mille kulminatsiooniks on suur pärimuslike tantsude ühsitantsimine Vabaduse platsil. Sellele eelnevad nii kohalike kui välismaiste tantsurühmade etendused maakonna koolides, samuti avalikud
õpitoad ja kontserdid Pärimusmuusika Aidas.

Peo peakorraldaja Vaike Rajaste avaldas peo avasõnades heameelt selle üle, et 1990. aastate lõpul naljaga pooleks õhku visatud ideest on saanud kindle traditsioon, mis kogub jätkuvalt populaarsust. “Eelmisel aastal võisime rahuloluga tõdeda, et huvi meie vastu on tõusuteel ning tänavu sama tendents jätkub,” selgitas Rajaste. Neljapäeva õhtuks oli end suurele ühistantsimisele kirja pannud 800 inimest, mida on mõnevõrra rohkem
kui mullu samal ajal. “Kuna kõik end kirja ei pane, on põhjust Vabaduse platsile oodata vähemalt tuhandet inimest.”

Tänavune pidu on pühendatud 85 aasta möödumisele esimese eesti rahvatantsude raamatu ilmumisest. 1926. aastal trükivalgust näinud raamat “Eesti rahvatantsud” kätkes endas suurt osa Anna Raudkatsi kogutud ja soveldatud
tantsudest, mida on järgnevatel aastakümnetel tantsinud sajad rühmad ning millest on uut inspiratsiooni saanud paljud tantsuloojad. Selle trükise ilmumist võib peakorraldaja sõnul kõhkluseta pidada murranguliseks hetkeks,
mistõttu otsustasid talvepeo korraldajad sellele Eesti tantsusõprade tähelepanu juhtida.

Samal ajal Viljandi tantsupeole toimub Virumaal Kohtla-Nõmmel ka järjekordne Tuhamägede tantsupidu. Seega jätkavad ka need sündmused juba tuntud joont, et eestlastele on kombeks ikka mitu pidu korraga.

Kuulutati välja Viljandimaa-aineliste mälestuste kirjutamise võistlus

Eesti Genealoogia Seltsi Viljandi osakond ja Viljandi Muuseum kuulutavad välja järjekordse Viljandimaa-aineliste mälestuste kirjutamise võistluse. Korraldajad on eelnenud kahe memuaarivõistluse käigus saanud hulga väärtuslikke ajaloolisi andmeid, mistõttu otsustati ettevõtmist korrata.

Seekord on teemasid kolm:
a.. Mälestusi minu tänavast ja tagahoovidest
b.. Kuidas ehitasin oma maja
c.. Mida mäletan Viljandi poodidest

Mälestused võivad kajastada nii praegust, nõukogudeaegset või ka vanemat perioodi.
Lisaks kirjalikele tekstidele paluvad muuseum ja selts võistlustööle kaasa panna ka vastavasisulisi dokumente ja fotosid. Kui on tegemist harulduste ja kirjutajale kallite materjalidega, millest ei soovita loobuda, siis on muuseum valmis neist autorite loal tegema koopiad.
Mälestused palutakse edastada 30. aprilliks 2011 kas Viljandi Muuseumi lugemissaali või saata:
Viljandi Muuseum, Johan Laidoneri plats 10, 71020 Viljandi;
e-post info@muuseum.viljandimaa.ee.

Varasemad mälestuste võistluse teemad olid “Minu elu Viljandis” (2009, laekus 14 tööd) ning “Minu õpetaja” (2010, laekus 13 tööd).

Kaks kirjatööd on avalikkuse ette jõudnud Viljandi Muuseumi toimetiste I osa veergudel. Järgmised ootavad avaldamist!

Täiendavat teavet saab muuseumist telefonidel 433 3316 ja 433 3664 või meili teel info@muuseum.viljandimaa.ee.

Viljandis läheb tuhast tulisemaks

Alates tänasest hakatakse Viljandis tuliseid tantse tantsima, kuna 10-12. veebruaril leiab seal aset XIII Viljandi tantsupidu, mis sel aastal kannab pealkirja “Tuhast tulisem”.

Tantsupidu leiab aset sel puhul, et 85 aasta eest ilmus esimene eesti rahvatantsude raamat, mis kätkes endas suurt osa Anna Raudkatsi kogutud ja soveldatud eesti rahvatantsudest.

Talvine tantsupidu faktides:

  • ligi 1000  osavõtjat
  • külalised Lätist ja Soomest
  • õpitoad
  • tantsuansambli Sõleke kontsert
  • rongkäik läbi linna
  • SUUR ÜHISTANTSIMINE VABAS ÕHUS
  • simman

Viljandi talvine tantsupidu on omasuguste seas Eesti vanim ja suurim. Traditsioon sai alguse 1998. aastal võistutantsimisest ümber Viljandi kultuurimaja kvartali. Aja jooksul on sellest kujunenud rahvusvaheline sündmus, millest võtab igal aastal osa mitusada tantsijat.

Rohkem infot: http://talvinetantsupidu.viljandimaa.ee/

Pärimusmuusika Ait sai põrandale soojad vaibad

Autorid koos vaipadega

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia andis Pärimusmuusika Aidale  12 tudengite valmistatud rõõmsavärvilist kaltsuvaipa, mida hakatakse kasutama kontserdilavade kujundamiseks.

Kooli rahvusliku tekstiili õppekava hoidja ning lektor Kristi Jõeste rääkis, et vaibad valmisid esmakursuslaste käe all. „Kuna kaltsuvaiba tegemine on kõige lihtsam kudumise tehnika, aitab see noortel hõlpsasti aru saada, kuidas üks kangas üldse tekib. Tänavu oli neil seda eriti hea teha, sest algusest peale oli teada kus ja kuidas vaipu kasutama hakatakse – usun, et see oli tüdrukutele väga motiveeriv. Pealegi on aida sisemus kujundatud selliselt, et sinna sobivad looduslike värvidega tehtud tekstiilid suurepäraselt,“ sõnas Jõeste.

Aida administraator Silja Soo avaldas heameelt, et kultuuriakadeemia tuli õppeaasta algul vaipu pakkuma ning andis kontserdimaja töötajatele võimaluse meelepärased kavandid ise välja valida. „Oleme vaipu lavade kujundamiseks varemgi kasutanud, kuid tahtsime juurde tuua midagi sellist, millel on oma lugu ning otsene seos Viljandiga. Valisime välja sellised kavandid, mis omavahel kõige paremini kokku sobisid, kuid pakkusid samas kontraste ning olid pilkupüüdvad ka eraldiseisvana.“

Vaipade autorid on Kärt Aedviir, Liis Jürken, Maarja Noorväli, Enelin Pedak, Pille Pilvar, Hanna Reilson, Signe Rätsepso, Kadi Salumets, Vaike Salus, Kadri Soone, Maren Suurna ja Kadri Viin.

20. veebruarini on huvilistel võimalik vaipu uudistada aida fuajees.

Allikas www.folk.ee

Viljandit saab muuta veebi teel

Viljandi

Avanes veebikeskkond Minu Viljandi, mille kaudu viljandlased saavad avalikult kaasa rääkida oma linnaga seotud probleemide ja lahenduste leidmisel ning otsuste tegemisel. Keskkonna edukal käivitumisel laieneb ettevõtmine tulevikus ka teistesse Eesti linnadesse.

 Veebikeskkond, mille loomise idee sündis Minu Eesti mõttetalgutel, pakub linnakodanikele võimalust avalikult kaardistada linnakeskkonnas lahendamist vajavaid probleeme, pakkuda välja ideid olemasolevate kitsaskohtade lahendamiseks ning ühtlasi jälgida, mida selles osas ühiselt ette võetakse.

Veebikeskkond võimaldab siduda märkamist vajavad probleemid ja lahendused täpsete asukohtadega. Sel viisil tekkiv linnakaart peegeldab linnakodanike pilti oma kodulinna hetkeseisust, sellega seotud lootustest ja ootustest. “Usume, et see annab Viljandi inimestele võimaluse senisest mugavamalt ja vahetumalt kaasa rääkida linnaruumi parendamisel ja otsuste vastuvõtmisel,” ütles ettevõtmise eestvedaja Geroli Peedu.

 Veebikeskkonnaga saab tutvuda siin: http://minu.viljandi.ee/

Üllatust ja silmailu pakkus valgete kasside kogum õpetajatetoa laual

40 valget kassi Mai Tamme kassikogust. Foto: Elmo Riig/Sakala

Ajaleht Sakala annab teada, et valge kassi ehk jänese aasta alguse puhul üllatas Paalalinna gümnaasiumi algklasside õpetaja Mai Tamm kolleege sellega, et kaunistas õpetajate toa laua neljakümne portselankiisuga. 40 valget kassi on tegelikult väike osa Mai Tamme kollektsioonist. Ülejäänud kujukesed on kirjud, mustad ja pruunid. Tema kodus riiulil ja kummutil seisab umbes 350 kassikuju. Kõige suurem on ligi meetrine puust kõuts, kuid enamik on siiski pisikesed ja portselanist kiisud. Mai Tamm on kogunud kassikujusid juba üle 35 aasta. Kõik sai alguse kahest kingitud kassikujust, üks oli pruun ja teine must. Elusat kass-olevust Mai Tamme kodus ei ole.

Kuldse jänese aasta vastuvõtt Hilda Villas

Hiina kalendri järgi algab 3. veebruaril uutest võimalustest tulvil kuldse Jänese aasta, mida tasub Idamaade tava järgi austusega vastu võtta. Algava aasta märgusõnad on suhtlemine, avatus, mõistmine ja taastumine. Tegemist on aastaga, mis on täis vastuolusid, kuid võrreldes möödunud aastaga on energiad palju rahulikumad ja soovitavad pigem pöörata oma pilk enda sisse ja oma sisemistele muutustele, riskidele, otsustele. Et Yin Metall Jänese aasta meile häid võimalusi looks, tasub uus aasta austusega vastu võtta. Idamaade traditsioonide järgi toimuvad uue aasta saabumise pidustused paar nädalat.

Viljandis, Hilda Villas tähistatkse uue aasta saabumist pühapäeval, 6. veebruaril 2011 kella 15 – 17-ni. Uksed avatakse pool tundi enne algust, kavas on möödunud aasta tänamine; halva, segava ärasaatmine; viie elemendi aktiveerimine; soovide esitamine ja aktiveerimine; feng shui edukaart 2011. aastaks.
Riietuses võiks kasutada soovitavalt metalli-elemendist lähtuvaid heledaid toone või läikivaid, sest tegemist on
“Kuldse Metall Jänese” aastaga. Samuti võib kasutada metalli-elemendi energiast lähtuvaid mustreid ja materjale, nagu täpid, kaared, ovaalid, aga ka heledad läikivad kangad, sobivad ka metalsed ehted, nii hõbe- kui kuldehted.

Eelregistreerumine vajalik! Oma soovist üritusel osaleda võib teada anda
e-mailil: info@hildavilla.ee või helista telefonil: 43 33 710

Allikas: viljandi.ee
Pilt: www.great-chinese-names.com

Viljandi maavalitsus tänas perearst Maire Lattikut

Maire Lattik. Foto: Viljandi maavalitsus
Viljandi maavanem Lembit Kruuse tänas maavalitsuse nimel täna endist Suislepa ja Kärstna perearsti Maire Lattikut piirkonna elanike tervise eest hoolitsemise eest. Maavanem avaldas lootust, et Soome tööle suunduv perearst tuleb mõne aja pärast tagasi Eestisse oma kutsetööd jätkama.

Maire Lattik on öelnud varem maakonnalehele „Sakala“, et tema piirkonda Kärstnas ja Suislepas on jäänud üksnes 1050 inimest, mis on arsti majanduslikuks toimetulekuks liiga väike arv. Ta otsis endale perearsti koha Kesk-Soomes Helsingist 450 kilomeetri põhja pool asuvas Nivalas, kus ta alustas tööd 17. jaanuarist. Perearsti sõnul ei ole aga Soome tööle siirdumine lõplik ning mingil ajal naaseb ta kindlasti Eestisse.

Tänavu esimeses kvartalis kõigi maavalitsuste koordinaatoriks olev Viljandi maavalitsus on otsustanud ühe teemana tõstatada ka perearstindusega, eeskätt just maapiirkondade elanikele arstiabi tagamise ja sealsete perearstide toimetulekuga seotud küsimused. Loe edasi: Viljandi maavalitsus tänas perearst Maire Lattikut

Viljandis astuvad reedel lavale parimad pärimusmuusikud

Lauri Õunapuu. Foto: folk.ee
Eesti Pärimusmuusika Keskus korraldab sel reedel, 21. jaanuaril kell 19.00 Viljandis suure ülevaatekontserdi, kus astuvad lavale paljud praeguse aja kõige säravamad pärimusmuusikud.

Viljandi Pärimusmuusika Aida suures saalis tuleb vaatajate-kuulajate ette kümmekond sooloesinejat ja kaks ansamblit. Galakontserdil külvavad muusikaelamusi Meelika Hainsoo, Cätlin Jaago, Tuule Kann, Karoliina Kreintaal, Tarmo Noormaa, Maarja Nuut, Sandra Sillamaa, Juhan Suits, Tõnu Tubli, Lauri Õunapuu, Jalmar Vabarna, Ando Kiviberg ning ansamblid RO:TORO ja Gjangsta. Kontserdi lavastaja on näitleja ja Ugala teatri loominguline juht Indrek Sammul. Laval toimuvat ohjab muusik ning pärimuskultuuri hoidja Jaak Johanson.

ERR-i Klassikaraadio on otsustanud galakontserdist teha helisalvestise, mida pakutakse alanud aastal Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) liikmesjaamadele.

Eesti Pärimusmuusika Keskus korraldab pärimusmuusikute esinemisi aastaringselt Viljandi Pärimusmuusika Aidas, aga ka paljudes teistes Eestimaa kontserdipaikades. Suurim traditsiooniline sündmus on tuhandeid inimesi kokku meelitav Viljandi pärimusmuusika festival, mis sel aastal leiab aset 28.-31. juulil ning kannab pealkirja “Rütm ja pulss”.

Lisainfo: www.folk.ee

Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele

23. veebruaril 2011 korraldatakse kodanikualgatusena üheksa Eesti linna kümnes saalis Eesti kodanikele Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud vastuvõtt. Eesrindlikke kodanikke tervitab Kalevipoeg, kes pole unustanud oma rahva paremaid poegi. Vastuvõtul esinevad tuntud Eesti solistid. Järgnevad suupisted ja joogid. Vastuvõtust Eesti Nukuteatris teeb otseülekande Kanal 2.

Kuna Eestimaa peosaalid ei mahuta lõputult tublisid inimesi, siis annavad korraldajad kodanikule kutse saamiseks ka väikese ülesande. “Vaadake ringi enda ümber, et mida teie või teie ümber inimesed on teinud oma kodumaa jaoks. Ära küsi, mida riik saab sinu jaoks teha, vaid mida sina saad riigi heaks teha. Mida sina oled teinud, et meie elu siin väiksel maalapil oleks parem,” ütlevad nad koos viitega, et kodulehel www.kodanikud.ee on igal soovijal võimalik täita vorm, mille olulisim osa on teada anda heast teost, mida tema poolt soovitatud isik on teinud oma riigi ja ühiskonna jaoks. Iga heateotegija saab posti teel kutse kahele. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2011. Loe edasi: Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele

Viljandi talvine tantsupidu kutsub registreeruma

Aasta algusest on avatud registreerumine XIII Viljandi talvisele tantsupeole, mis seekord kannab pealkirja “Tuhast tulisem!”.

Viljandi talvine tantsupidu on omasuguste seas Eesti vanim ja suurim. Traditsioon sai alguse 1998. aastal võistutantsimisest ümber Viljandi kultuurimaja kvartali. Aja jooksul on sellest kujunenud mitmepäevane rahvusvaheline kultuurisündmus, mille kulminatsiooniks on suur ühsitantsimine Vabaduse platsil. Mullu kogunes lumisele linnaväljakule tantsusõõridesse 1000 tantsijat nii Eestist kui mitmest välisriigist.

Peakorraldaja Vaike Rajaste rääkis, et tänavune pidu on pühendatud 85 aasta möödumisele esimese eesti rahvatantsude raamatu ilmumisest. “1926. aastal trükivalgust näinud raamat “Eesti rahvatantsud” kätkes endas suurt osa Anna Raudkatsi kogutud ja soveldatud tantsudest, mida on järgnevatel aastakümnetel tantsinud sajad rühmad ning millest on uut inspiratsiooni saanud paljud tantsuloojad. Selle trükise ilmumist võib kõhkluseta pidada murranguliseks hetkeks, mistõttu otsustasime talvepeoga sellele tähelepanu juhtida,” selgitas Rajaste. Loe edasi: Viljandi talvine tantsupidu kutsub registreeruma