Rubriik: Viljandimaa

Jõulukuuse toomine riigimetsast on mullusest lihtsam

Tänavu on riigimetsa majandamise keskus (RMK) omal käel riigimetsast jõulukuuse toojaile välja pakkunud 135 kuusekohta üle Eesti. 16.-22. detsembrini toimuvad seitsmes kohas ka juhendatud kuuseretked. Kuuse eest saab tasuda nii mobiilimaksega, ülekandega internetipangas kui ka enne juhendatud kuuseretke algust kohapeal.

„Tegime sel aastal jõulupuu leidmise võimalikult lihtsaks: koduleheküljel on valida 135 kuusekohta, mille koordinaatidel klikkides avaneb üldkasutatav kaardirakendus, mis aitab ka sõiduteekonda planeerida,” selgitas RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät.

Kodulehel toodud kuusekohad on üks võimalus. „Kõik need, kes on endale sobiva jõulupuu ka varem riigimetsast toonud või kes teavad kindlaid kohti, kust puu võtta võib, saavad kuuse tuua ka mujalt.” Selleks tuleb enne aga kindlasti veenduda, et valitud koht asub riigimetsas ning seal pole looduskaitsepiiranguid.

16.-22. detsembrini korraldatakse seitsmes kohas üle Eesti juhendatud kuuseretki, metsaminekule eelneb loodushariduslik lühiprogramm. Sobivad paigad jõulupuu leidmiseks on RMK spetsialistid välja otsinud ja osalejatele jääb vaid maksmise, puu valimise, saagimise ning kojuviimise rõõm.

Ühe- kuni kolmemeetriste kuuskede hinnad jäävad 3 ja 13 euro vahele ning jõulupuu eest saab maksta looduskeskustes sularahas, pangaülekande või mobiiliga. RMK juhib tähelepanu, et looduskeskuste ja kontorite juures ei müüda juba raiutud kuuski, seega peab kuuseretkele tulijal olema kaasas oma saag. Samuti vastutab igaüks ise oma kuuse äraviimise eest.

Jõulukuuski tohib riigimetsas raiuda vaid sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada – teede ja kraavide servadest, elektriliinide alt ja metsasihtidelt.

Lisainfo ja registreerimine kuuseretkedele aadressil www.rmk.ee/kuuseke, jooksvaid küsimusi aidatakse lahendada kuuseabitelefonil +372 676 7532 ja e-postiaadressi kuuseke@rmk.ee vahendusel.

XX Viljandi pärimusmuusika festival sai rokkiva logo

Viljandi pärimusmuusika festival toimub tuleval suvel juba 20. korda. Äsja lõppes folgi juubeliaasta tunnuskujunduse stipendiumikonkurss, mille võitis tallinlanna Helene Vetik. Kuna 2012. aasta festival kannab nime “Mehe laul”, kannab ka Helene kujundatud logo ürgset ja mehelikku vaimu.

“Viljandi folgi “Mehe laulu” visuaalis saavad kokku üleilma tuntud mehelikkuse sümbolid: vuntsid, rollingud, kannel, keel, helivõim, maaema värvid, käsitöö, ja mis ülitähtis – meeste laulu esmatekitaja – suu,” kirjeldab Helene oma loomingut.

Tunnuskujunduse stipendiumifondi suurus on 1000 eurot. Konkursile saadeti 26 võistlustööd.
XX Viljandi pärimusmuusika festival toimub 26.-29. juulil.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Statistikaamet alustas rahvaloenduse teavituskampaaniat „Igaüks loeb!”

Statistikaamet alustas 1. detsembril teavituskampaaniat, et tõsta Eesti elanike teadlikkust 31. detsembril algavast 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusest (REL 2011). Loendusel osalemise info jõuab Eesti elanikeni tele ja raadio, aga ka välimeedia ja otseposti kaudu.

„Aasta viimasel päeval algava rahvaloenduse tunnuslauseks on „Igaüks loeb!”. See väljendab loenduse sügavamat ideed – iga Eesti elaniku osalemine loendusel on ääretult tähtis, et saada parimad andmed Eesti elu korraldamiseks järgmise kümne aasta jooksul,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Teavituskampaania läheneb rahvastiku teemale Eesti rahvaloenduste 130-aastase ajaloo kaudu ja küsib, kui palju on praegu Eestis elanikke. „See on Eesti jaoks üks põhiküsimusi, sest mõjutab ju meie tulevikuvalikuid ja -võimalusi,” lisas Potisepp. „Vaid tänu kümnele varasemale rahvaloendusele teame, kui palju on meid viimase 130 aasta jooksul Eestis elanud,” märkis ta.

REL 2011 teavituskampaania koosneb kolmest etapist, millest esimese jooksul tutvustatakse 31. detsembril algaval rahvaloendusel osalemise võimalusi. „Et loendusel osalemine oleks võimalikult mugav, saab esmakordselt ise valida küsimustiku täitmise viisi — selle võib täita jaanuarikuu jooksul interneti teel või oodata rahvaloendaja külastust ajavahemikus 16. veebruarist kuni 31. märtsini,” selgitas Potisepp.

Jaanuaris, kampaania teise etapi keskmes on internetiloendusel osalemine ning veebruaris ja märtsis keskendub kampaania rahvaloendajate külaskäigule.

Teavituskampaania kestab detsembri algusest märtsi lõpuni ja selles kasutatakse nii tele-, raadio-, print-, väli- kui ka internetireklaami. Samuti jõuab detsembri teises pooles kõigi teadaolevate eluruumide postkastidesse kolmekeelne infovoldik.

Teavituskampaania töötasid välja reklaamiagentuur Creatum OÜ ja meediaagentuur Inspired Communications OÜ, kes võitsid selleks korraldatud riigihanked.

Vaata ka teavituskampaania esimest teleklippi:

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Vaata lisa www.REL2011.ee.
Rahvaloendus Facebookis www.facebook.com/Rahvaloendus

Kolm teenekat Viljandimaa inimest pälvisid Kodanikupäeva aumärgi

Kodanikupäeva aumärgiga autasustati:
Ants Tompi, Kärstna ja Tuhalaane kooli õpetaja, pensionär (aumärk nr 262)
Priit Sillat, endine Kärstna põhikooli ajalooõpetaja, pensionär, Kaitseliidu Noorte Kotkaste instruktor (aumärk nr 265)
Anne Kaljumäed, MTÜ Karksi Kultuuriseltsi juhatuse esimees (aumärk nr 261)

“Kodanikupäeva 17-st aumärgist 3 tulid Viljandimaale, mis näitab meie inimeste aktiivsust ühiskondlikus elus kaasa lüüa, jõudu häid traditsioone elus hoida ning järjepidevust entusiasmi teistega jagada. Paljudest väikestest andmistest saab aja jooksul suur,” rõõmustas autasustatute üle maavanem Lembit Kruuse.

Siseminister Ken-Marti Vaher allkirjastas 21. novembril käskkirja, mille alusel autasustatakse 17 Eesti kodanikku aumärgiga. 26. novembril tähistatakse Eesti Vabariigis kodanikupäeva, mille raames tunnustatakse kodanikuaumärgiga inimesi, kes on andnud märkimisväärse panuse ühiskonna elu ja kodanikukasvatuse edendamisele.

Kodanikupäeva aumärgi üleandmise tseremoonia toimub täna, 25. novembril.

Siseministeeriumile said esitada kodanikuaumärgi kandidaate maavanemad, Eesti Linnade Liit, Eesti Mittetulundusühingute- ja Sihtasutuste Liit ning Eesti Kaitsevägi. Kandidaatide ettepanekuid võisid esitada nii üksikisikud kui ka organisatsioonid eelnimetatud asutustele kuni 24. oktoobrini.

Kandidaatide ettepanekud vaatas läbi siseministeeriumi juurde loodud komisjon, mis valis välja 17 auväärset kodanikku. Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tähistamaks tema õigusi ja kohustusi 26. novembril – Eesti Vabariigi kodanike dokumenteerimise aastapäeval. 26. novembril 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta, millega loodi esmakordselt juriidilises tähenduses mõiste “Eesti kodanik” ning sisuliselt oli tegemist Eesti riigi esimese kodakondsusseadusega. Kodanikupäeva tähistamise ning aumärkidega tunnustamise traditsioon sai alguse 1998. aastal.

Täna antakse Viljandis üle esimesed 20 noore looduskaitsja märki

Täna kell 15 annab keskkonnaminister Keit Pentus Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimuval loodusõhtul 20 tublimale noorele üle noore looduskaitsja märgid.
Keskkonnaministeerium soovib märgiga tunnustada ja eeskujuks seada suure loodushuviga aktiivseid kuni 26-aastaseid noori, kes on kaasa löönud looduskaitse-alases tegevuses. Märgid antakse noortele, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodushariduse konkurssidel või aidanud kaasa loodusteemaliste ürituste korraldamisele.
Esimesed 20 noore looduskaitsja märgi laureaati on: Anni Männil, Anu Ainsaar, Elina Jantson, Iris Merilo, Jaak Joonas Keldoja, Julia Ertsin, Karoliine Kurvits, Kati Plaan, Laura Pärtel, Maili Lehtpuu, Marko Vainu, Martin Tuul, Maryliis Teinfeldt, Mati Lepikson, Merit Eensoo, Mihkel Keldoja, Oliver Kalda, Rauno Kalda, Robert Jakob Oetjen, Stella Kangur.
Noore looduskaitsja märk on valmistatud valgest vasest ning kujutab emaileeritud tammelehte. Märgi autor on kunstnik Julia Maria Künnap.

Kaminakontsert – Engede aig

Järgmise nädala reedel, 25. novembril on Pärimusmuusika Aida väikeses saalis kuulajate-vaatajate ees Anu Taul (laul, kitarr, vile) ja Tarmo Noormaa (2-realine lõõts, Eesti lõõts).

Hingedeajal peaksid olema vaiksed ja udused ilmad. Kui on tuuline, on hinged rahulolematud. See on aeg sügiskuu algusest jõuludeni. Kuulda saab lugusid ja laule haldjatest, tontidest, lindusest ja kogu hingest.

Avatud laste mängutuba.

Korraldaja: Eesti Pärimusmuusika Keskus
Sündmuse Facebook’i lehekülg

Pärimusmuusikatudengid musitseerivad Tartu tantsuklubis

Tartu tantsuklubi:
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusikatudengid
23. novembril kell 20-24
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Seekord on Tartu tantsuklubis musitseerimas Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusikatudengid Cathy Sommer (viiul), Hans Mihkel Vares (kitarr, mandoliin), Kaisa Nõges (harf), Kristel Kutser (torupill, flööt), Merike Paberits (torupill, flööt), Säde Tatar (flööt, viled), Sänni Noormets (viiul), Toomas Oks (eesti lõõtspill, karmoška) ja Ulvi Võsa (torupill). Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2011. aastal kell 20.00-24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 23. novembril, 7. detsembril ja 21. detsembril.

Tartu tantsuklubi toimumist toetab SA Tartu Kultuurkapital.

Soov näha suuremat pilti tõi Viljandi maavanemale töövarju

Täna, 17. novembril jälgib Viljandi maavanema Lembit Kruuse käike ja tegemisi Margit Külaots Viljandimaalt, Tarvastu Gümnaasiumi 11 klassist. “Mõtlesin, et kuhu võiks töövarjuks minna sel aastal. Eelmisel aastal olin “varjuks” vallavanemale, kuid nüüd soovisin näha suuremat pilti, mis tõigi mind siia, Viljandi maavalitsusse ja maavanema juurde. Olen rõõmus, et see võimalus teoks sai,” sõnas Margit Külaots.

Lembit Kruuse hinnangul on eriti väärtuslik töövarjuks olevate noorte puhul asjaolu, et algatus ja soov tuleb noorte endi poolt. “Selline algatusvõime näitab, et neid ootab ees ilus ja tegus tulevik. Noor, kes otsib ise võimalusi oma maailma suuremaks muutmiseks, omab initsiatiivi ning võtab elu juhtimise enda kätte – selliseid inimesi on meil väga-väga vaja”, tõdes Kruuse. “Me saame koolis kõikvõimalikke tarkusi, kuid enda tulevikuteekonna valimiseks on vaja vahel natuke lähemalt vaadata ja tajuda ka päris elu.”

17. novembril leiab aset juba 16. üle-Eestiline töövarjupäev. Selle päeva eesmärk on tutvustada noortele erinevate ametite argipäeva. Töövari on vanemate klasside õpilane, kes veedab päeva ühe töötaja kõrval tema “varjuna”.

Üle-Eestiline töövarjupäev on olnud populaarne ja edukas ettevõtmine, igal aastal on selles osalenud umbes 2000 ettevõtjat, spetsialisti ja juhti. Paljud neist on aasta-aasta järel võtnud endale töövarju, kuna nad on leidnud, et see annab neile hea võimaluse oma tegevusvaldkonda tutvustada ning noorte seas populariseerida. Suur hulk noori on saanud just töövarjupäevast kindlust oma erialavalikul või valdkonda rohkem tundma õppinud ning mitmed töövarjuks olnud on mõne aasta pärast kunagiste varjutatavate juurde tagasi jõudnud noorte kolleegidena.

Viljandi uurib pärimuskultuuri säilimise kitsaskohti

Täna, 14. novembril leiab TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias aset rahvastikuteemaline väitlus “Pärimuskultuuri säilimine on võimalik vaid kodumaal”, see on eelviimane debatt sarjast „Eesti tähtsaim väitlus”.

Debatt võtab  luubi alla pärimuskultuuri ja arutleb, kas ja miks on viimase säilimine teostatav ainuüksi kodumaal. Eesti Väitlusseltsi noorte vastu võtab sõna Viljandi Kultuuriakadeemia sotsioloogia ja kultuurantropoloogia lektor Marko Veisson. Väitlus algab kell 18 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias (Posti 1, Blackbox saal).

Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” toimub Eesti Väitlusseltsi ja statistikaameti koostöös. Kokku korraldatakse Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis kuus väitlust.

http://www.stat.ee/vaitlus.

Pärimusmuusika aidas tuleb tore kaminakontsert

Anu Taul ja Tarmo Noormaa. Foto: erakogu
Eesti Pärimusmuusika Keskus annab teada, et 25. novembril astuvad Viljandi Pärimusmuusika aidas kuulajate-vaatajate ette Anu Taul (laul, kitarr, vile,) ja Tarmo Noormaa (2-realine lõõts, eesti lõõts). Kell 19.00 algav kaminakontsert kannab pealkirja “Engede aig”.

Hingedeajal peaksid olema vaiksed ja udused ilmad. Kui on tuuline, on hinged rahulolematud. See on aeg sügiskuu algusest jõuludeni. Kuulda saab lugusid ja laule haldjatest, tontidest, lindusest ja kogu hingest. Avatud laste mängutuba.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Viljandi PÖFF tuleb taas

XI Viljandi PÖFF tuleb 1.-3. detsembril 2011 ja toob maailma kinokunsti Viljandi Pärimusmuusika Aita, Männimäe Salongkinno ja Klubisse Rubiin.

Viljandi PÖFF 2011 kavas on traditsiooniliselt kolm põhiprogrammi filmi ning kaks filmi PÖFFi laste ja noorte alaprogrammist Just Film.

Viljandisse jõuab ka Animated Dreamsi programm ning mitmed muud PÖFFi eriüritused. Näiteks sõidab Viljandisse rääkima

filmilavastaja ja -operaator Mati Põldre teemal “1960. aastate Eesti dokumentaalfilm”. Sel aastal on Viljandi PÖFFi filmikavas mitu Põhjamaade filmi. Kava ja värskete PÖFFi uudistega saabend kursis hoida Viljandi PÖFFi Facbooki lehel. Loe edasi: Viljandi PÖFF tuleb taas

„Igavene Suvi“ esitluskontserdid erinevates kohtades

Allan Vainola ja Unenäopüüdjate teine album “Igavene suvi” on kokkuvõte ansambli viimaste aastate tegevusest. Helipildilt on album kirevam ja aktiivsem kui esimene, mõtisklevate palade vahelt kostab sekka positiivsemaid meeleolusid, mõnedesse lauludesse on kaasatud löökriistad, mida mängib Malcolm Lincolnist tuntud Hans Kurvits.

Uuele materjalile lisaks on akustilise puudutuse saanud Vennaskonna repertuaarist tuntud Taksosõit ja Igavest elu lõppevas öös. Laulutekstide osas on plaadil esindatud Andres Aule, Mait Vaigu, Leelo Tungla ja Peep Männili looming. Plaadile jõudnud paremik sisaldab 12 laulu ja on salvestatud ja miksitud Kaupo Kaldmäe, Rainer Jancise ning Teet Kehlmani poolt. Masterduse on teinud Eesti uuema aja multiinstrumentalist Ervin Trofimov, keda teatakse eelkõige ansambli Opium Flirt ridadest ja Minerva Pappi Soome stuudiost Finnvox – tegija, kes on masterdanud ka Värttina ning Appocalyptica plaate.

Kontserdid:
10.11 Viljandis klubis Rubiin
12.11 Võru Kultuurimajas Kannel
18.11 Pärnu Kuursaalis
19.11 Tartu Genialistide Klubis
02.12 Tallinnas Von Krahlis

Täpsem info: Facebookis, MySpace’s, Koduleht

Suure-Jaanis tähistatakse mitmete tööde valmimist

Suure-Jaani vald tähistab 10. novembril  kell 13 Suure-Jaani keskväljakul pidulikult Köleri tänava rekonstrueerimise ning vee- ja kanalisatsioonitööde I ja II etapi valmimist.

J. Köleri tn rekonstrueerimistööd teostas Maanteeameti lääne regiooni tellimusel AS TRE, tööde kogumaksumuseks 2 024 066,09 krooni.

Suure-Jaani linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise ja ehituse I ja II etapi tööde kogumaksumuseks on 1 357 105 krooni. Projektide raames on rajatud ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassid Lauri tn, Pargi tn, Supeluse tn, Lasketiiru tn, Ruusi teele, Pärnu tn, Nurme tn, Tööstuse tn, Pihlaka puiesteele, Oja tn, Karja tn, Veski tn, J. Köleri tn ja osaliselt Tallinna tn ning Ringpuiesteele.

Kokku on valminud Suure-Jaani linnas 8369 m vee- ja 9049 m kanalisatsioonitorustikku ning 2418 m kanalisatsiooni survetorustikku. Sadevee kanalisatsiooni torustikku on valminud 2406 m. Rajatud on 5 uut reoveepumplat.

TTÜ-s väideldakse iibetõstmise meetmete üle

Täna, 7. novembril toimub Tallinna Tehnikaülikoolis väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” avaväitlus teemal „Riik peaks pakkuma meetmeid iibe tõstmiseks”. Kokku toimub üle Eesti nädala jooksul kuus
rahvastikuteemalist väitlust.

„Rahvastik on iga maa ja rahva kõige olulisem teema, seepärast väitleme nädala jooksul sellega seotud küsimused läbi. Eesti eri paigus toimuvatel väitlustel on tähelepanu all väljaränne, sündimus, vananemine, pärimuskultuuri säilitamine ja muudki rahvastikuga seotud teemad,” rääkis Eesti Väitlusseltsi projektijuht Marleen Pedjasaar.

Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” avaväitlus keskendub rahvastiku iibeteemadele ja sellele, kas ja mida saaks riik ette võtta iibe tõstmiseks. Eesti Väitlusseltsi vastu väitlevad Riigikogu liikmed Urve
Palo ja Liisa Pakosta. Väitlus algab kell 18 Tallinna Tehnikaülikooli Tudengimajas (Tallinn, Ehitajate tee 5). Sissepääs üritusele on tasuta.

Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” korraldavad Eesti Väitlusselts ja statistikaamet. Kokku toimub Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis
kuus väitlust.

Väitluste nädal algab 7. novembril Tallinna Tehnikaülikoolis ja lõpeb 15. novembril Tartu ülikoolis, kus temaatilise ettekandega esineb ka prof. Marju Lauristin. Teemad ja esinejad on igal väitlusel erinevad, kuid ühendavaks teemaks on rahvastik. Täpsema ajakava ja esinejate nimekirja leiab
http://www.stat.ee/vaitlus.

Lisainfo: Marleen Pedjasaar, Eesti Väitlusselts, tel 5515 011, e-post: marleen.pedjasaar@debate.ee

Sõit-sõit-sõit linna, mis sinna minna…

Täna esitleti esitletakse Viljandi Pärimusmuusika Aidas uut cd-kogumikku “Sõit-sõit-sõit külla”, millele on talletatud laulud, mida eesti pärimusmuusikud sageli koos oma laste ja lastelastega laulavad.

Plaat sündis tänapäevase kogmisretke tulemusel: viljandlanna Annika Mändmaa külastas paljusid eesti rahvamuusikuid ning salvestas laule, mida nende kodudes koos lastega lauldakse. Autor tahtis veenduda, et pärimusmuusika ei püsi tänapäeval elus üksnes vanade salvestiste ja arhiivimaterjalide toel, vaid et seda antakse põlvest-põlve edasi elusa traditsioonina.

Et lapsi stuudioatmosfääriga mitte ehmatada, käis Mändmaa kodust kodusse ja salvestas materjali kohapeal.  Kogumisretk näitas, et tänapäeva Eesti perede pärimus pole üksnes eestikeelne. Kuna mõned muusikud on Eestisse elama asunud teistest riikidest, lauldakse tihti ka nende maade laule. Nii näiteks kõlavad Sofia Joonsi kodus sageli rootsikeelsed ja Ruslan Trochynskyi pereringis ukrainakeelsed laulud, millest mõned plaadilgi koha leidsid.

Kokku käis Annika Mändmaa külas 15 perekonnal. Helialbimisse talletati 22 laulu, millest valdav osa on rahvalaulud, aga mõned ka autorilooming. Pladil laulavad Silver Sepp, Ruslan Trochynskyi, Sofia Joons, Aleksander Sünter, Ülle Jantson, Rait Pihlap,
Katrin Laidre, Annika Mändma ja mitmed teised.

Oodatakse kandidaate Viljandimaa rahvakultuuri auhinnale 2011

Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud koostöös Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskusega ootab kuni 1. detsembrini ettepanekuid tunnustamaks Viljandimaa rahvakultuuriga tegelejaid. Rahvakultuur hõlmab pärimuskultuuri ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat kunstilist huvi- ja harrastustegevust, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide hoidmist, jäädvustamist ja arendamist ning avalike kultuurisündmuste korraldamist. Auhinnale võib esitada üksikisikuid, kollektiive, organisatsioone (kultuuri- ja rahvamajade töötajad, kollektiivide juhid, käsitöömeistrid, kultuuripärandi säilitajad jne), kelle rahvakultuurialane tegevus Viljandimaal on silmapaistev või esiletõstmist väärt.

Esitajad võivad olla üksikisikud, ühingud, kollektiivid, asutused jt. Kandidaatide arv ühelt esitajalt ei ole piiratud.
Ettepanekuid saab esitada:
a) internetis www.viljandimaa.ee alajaotuse “Kultuur” juures oleva lingi “Viljandimaa rahvakultuuri auhind” alt
b) paberkandjal blanketid on saadaval Viljandi maavalitsusest kabinet 206 kohapeal esitamiseks või võib saata postiga aadressil Viljandi Maavalitsus, Vabaduse pl 2, Viljandi 71020, pealkirjaga “Viljandimaa rahvakultuuri auhind 2011”.

Esitamistähtaeg on 1. detsember 2011 või vastava kuupäeva postitempel. Hilinenud ettepanekuid ei arvestata. Välja antakse kuus auhinda, milleks on rahvuslikest traditsioonidest inspireeritud taies. Üldjuhul ei anta auhinda kandidaadile, kes on selle juba saanud viimase viie aasta jooksul. Otsuse auhinna väljaandmiseks teeb Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud koosseisus Kati Grauberg-Longhurst, Grete Sepp, Ivi Lillepuu,
Kai Kannistu, Leili Kuusk, Pille Kährik, Vaike Rajaste, Leida Mägi ja Märt Tomp.

Viljandimaa rahvakultuuri auhind antakse üle 7. jaanuaril 2012 Viljandis Pärimusmuusika Aidas toimuval tänuüritusel “Pärlipidu” koos Viljandimaa Spordiliidu, Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate ja Kultuuripärliga.

Eelmisel aastal olid Viljandimaa rahvakultuuri auhinna laureaadid Kersti Vunder, Tiiu Siim, Riina Mankin, Alli Laande, Leida Mägi ja Valeri Velbaum.

Lisainfo:
Kati Grauberg,
Viljandimaa rahvakultuurispetsialist
Tel +372 5567 5414
E-post: kati.grauberg@rahvakultuur.ee

Viljandimaal käivitus võistlus “Suitsuprii klass 2011 – 2012”

Sel aastal toimub Tervise arengu instituudi poolt korraldatav suitsuprii klassi võistlus juba kümnendat korda. Konkursi toimumise aeg on 10.10.2011-10.04.2012.

Suitsuprii klassi võistlus on suitsetamisvastane ennetusprogramm 4.-12. klasside õpilastele. Konkursi peamisteks eesmärkideks on ennetada või edasi lükata suitsetamise ja suitsuvabade tubakatoodete tarbimise alustamist laste ja noorte seas, motiveerida tubakat tarbivaid õpilasi sellest loobuma ning toetada tubakavabadust kui eluviisi.

Viljandimaal sõlmisid suitsuprii klassi lepingu 50 klassi 18 koolist ja kokku osalevad 707 õpilast ning nende klassijuhatajad.

Võistluses osalevate klasside ja koolide nimed on kirjas Viljandi maavalitsuse tervisetoa veebilehel www.viljandimaa.ee/tervis

Ülemaailmse noorte tubakauuringu (Global Youth Tobacco Survey 2007) andmetel on Eesti õpilastest vähemalt korra elu jooksul suitsu proovinud 80,4 protsenti ning ligi 35 protsenti õpilastest tarbib ka praegu mõnda tubakatoodet. Eesti on nende riikide hulgas, kus on suurim 13aastaste või nooremate
igapäevasuitsetajate arv: ligi 13 protsenti (ESPAD 2007), see tähendab, et tubakaennetusega alustada ei ole kunagi liiga vara.

Kõikide edukalt lõpetanud klasside vahel loosib tervise arengu instituut välja viisteist 320 eurost auhinda.

Lembit Kruuse: Siimanni lähenemine sporditegemisele on äärmiselt sümpaatne

Viljandi maavanem Lembit Kruuse: Eesti Olümpiakomitee presidendi Mart Siimanni lähenemine sporditegemisele on äärmiselt sümpaatne.

Täna Viljandis töövisiidil viibiv Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann kohtus Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning Olümpiakomitee pilootprojekti: “noorte spordimeisterlikkuse treeninggrupid” kaudu toetust saavate alade treeneritega. Viljandis saavad projekti kaudu toetust neli spordiala: suusatamine, jalgratas, sõudmine ja tüdrukute võrkpall. Kohtumise käigus arutati: kas ja millisel moel mõjutab saadud toetus spordiala tegelikult ning millised oleksid parimad lahendused maakondliku spordielu edendamiseks ja populariseerimiseks.

Mart Siimann ütles, et spordi abil medalite tootmine ei ole peamine eesmärk. “Spordi abil korralike inimeste ja riigi kodanike kasvatamine on olulisem. Sporditegemine annab kasvatusele lisaväärtust nagu näiteks austus teiste vastu ning tahtejõud. [—] Loomulikult soovime me kasvatada ka võitjaid. See eeldab kõikidele meie noortele sporditegemise võimaluste loomist, et soovi korral tippu pürgida”, sõnas Siimann.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse hindas maakondlikku koostööd spordis heaks ning tunnustas kohalikke omavalitsusi kui tänaseid suurimaid spordi rahastajaid. Muuhulgas avaldas ta lootust (viidates spordiarsti puudumisele maakonnas), et lahenevad ka sporditervisega seonduvad mured. “Iga lapsevanema süda peab olema rahulik teadmisest, et spordiga kaasnev lisakoormus organismile on lapse jaoks ohutu”.

Et tõsta kohalike omavalitsuste osa noorte saavutusspordi edendamisel ja andekatele noortele ning pühendunud treeneritele paremate tingimuste loomisel otsustas Eesti Olümpiakomitee alustada kolmes maakonnas: Viljandimaal, Jõgevamaal ning Tartumaal koos kohalike omavalitsuste, piirkondlike spordiliitude ja maavalitsustega noorte spordimeisterlikkuse treeninggruppide loomist.

Selle projekti raames loodi igas maakonnas vähemalt neli treeninggruppi, mille treenerite töötasu võrdsustatati pedagoog-metoodiku töötasuga. Konkreetse spordiala valimisel lähtuti kõrge kvalifikatsiooniga treenerite ja võimekate noorte olemasolust ning spordialade
traditsioonidest maakonnas. Projekti rahastatakse kohalike omavalitsuste, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning EOK sponsorite poolt.

Kohalikud omavalitsused kui Eesti spordi suurimad rahastajad on laste- ja noortespordi edendamisel täitnud olulist sotsiaalset rolli noorte eluks ettevalmistamisel, füüsilise võimekuse ja tervise tugevdamisel ning kaasaja tsivilisatsiooni pahedest eemale hoidmisel.

Pilootprojekti õnnestumise korral laiendatakse noorte spordimeisterlikkuse treeninggruppide loomist ka teistes maakondades.

Homme avatakse Viljandi muuseumis rahanäitus ja räägitakse mälestuste kirjutamise võistlusest

Teisipäeval, 25. oktoobril kell 15 avatakse Viljandi muuseumis näitus “Eestlase raha” ning tehakse kokkuvõtteid Viljandimaa-teemaliste mälestuste kirjutamise võistlusest.
Näitus “Eestlase raha. Araabia dirhemitest Eesti kroonini” on koostatud muuseumi üsna rikkaliku numismaatikakogu põhjal ning tähistab esimese euro-aasta möödumist Eesti Vabariigis.
Näitus annab ülevaate meie kodumaal ligikaudu kaheteistkümne sajandi jooksul kasutatud ja käibel olnud maksevahenditest alustades Araabia dirhemitest ja lõpetades Eesti Vabariigi kroonidega. Üks väike osa on pühendatud ka hõberahadest valmistatud ehetele.
Näitusega kaasneb kataloog, kus antakse lisaks müntide ja rahatähtede loendile ka ajalooline ülevaade koos ajastuomaste hindadega.
Näituse koostas Ain Vislapuu ning kujundas Lüüli Kiik.
Juba kolmandat korda korraldatud memuaarivõistluse eestvedajaks olid Eesti genealoogia seltsi Viljandi osakond ja Viljandi muuseum. Seekord oodati mälestusi tänavatest ja tagahoovidest, oma maja ehitamisest ning Viljandi poodidest. Kirjutisi oodati nii praegusest, nõukogudeaegsest kui ka veel vanemast perioodist.
Võistlusele laekunud kuue töö hulgast tõsteti esile neli memuaari:
I koht: Evald Korts “Kuidas ehitasin oma maja”
II koht: Heino Metsamärt “Kunderi tänav”
III-IV koht: Karl Luht “Kuidas ma oma poe tegin”
III-IV koht: Aita Sak “Mälestusi minu tänavast ja tagahoovidest”
Esikoha pälvinud töö avaldatakse ka Viljandi muuseumi toimetiste lehekülgedel.
Muuseumisse on oodatud kõik konkursist osavõtjad ning huvilised.
Lisainfo: Ain Vislapuu, teadusdirektor, tel 433 3663
muuseum.viljandimaa.ee

Harju mehed laulavad Pärimusmuusika Aida väikeses saalis

Kaminakontsert toimub reedel, 28. oktoobril kell 19 Viljandis Pärimusmuusika Aida väikeses saalis.

Toomaks kõledasse sügisaega hubasust, jätkab Eesti Pärimusmuusika Keskus oktoobris kaminaõhtute sarja. Pärimusmuusika Aida väikeses saalis rulluvad elava kaminatule paistel lahti kütkestavad lood ja laulud nii sõnas kui muusikas.

Hooaja esimese kaminaõhtu külalisteks on seltskond tõrrehäälseid mehi, kes on koondunud ühisnimetaja Harju Mehed alla. Nad laulavad põhiliselt regilaule Põhja-Eestist ja Lõuna-Eestist, aga ka uuemaid rahvalaule üle kogu Eesti. Nende repertuaaris on valdavalt muidugi meestelaul. Laululaekas, nagu räägitakse, on neil ligi tuhat laulu, võibolla isegi rohkem.
Harju Meeste liikmed olid Arhailise Meestelaulu Seltsi asutajaks. Koos on tehtud õpitubasid ja lauluõhtuid sadade meeste ja naistega. Lauldud on paljudel üritustel Eestis ja väljaspoolgi. Siiski eelistavad nad esinemistele lihtsalt koos laulmist – loomulikult ja lihtsalt, nagu eesti mehele kohane.

Koosseis: Lauri Õunapuu, Timo Kalmu, Tiit Saare, Jaan Sarv, Jako Reinaste, Siim Sarv.

Eesti Pärimusmuusika Keskus

Tulekul on esimene Mulgimaa kihelkondade päev

29. oktoobril algusega kell 13 toimub Karksi valla kultuurikeskuses esimene Mulgimaa kihelkondade päev, eesmärgiks väärtustada Mulgimaale omast elulaadi, tavasid ja kombeid.

Kavas on tutvustada üldsusele ja ka mulkidele endile Mulgimaa viie kihelkonna (Karksi, Halliste, Tõrva, Tarvastu, Paistu) ajalugu, kombeid, rahvarõivaid ja kultuurilist eripära. Päeval on oodatud kaasa lööma kõikide põlvkondade esindajaid – lastest vanaemade ja vanaisadeni.

Iga kihelkond esitab oma kihelkonna tutvustamiseks 45minulilise kava. Õhtu lõppeb mulgisimmaniga, kus on võimalik elava muusika saatel meenutada vanu seltskonnatantse, osaleda ühislaulmises ja -tantsimises. Mängib rahvamuusikaansambel Lustipill, tantse õpetab tantsuõpetaja Anneli Arraste.

Käsitöömeistritel ja mulgitoitude valmistajatel on kohapel võimalus oma toodanguga kaubelda.

Info: www.kultuurikeskus.karksi.ee

Viljandis jagati etnomuusika auhindu

Zetod. Fotomeenutus virufolk.ee

Eile Viljandis pärimusmuusika lõikuspeol jagatud Eesti etnomuusika auhindadest läksid pooled ansamblile Zetod, kelle viimase aja loomingulist tegevust kroonisid parima ansambli, parima albumi ja parima laulja tiitlid.
Eesti Pärimusmuusika Keskus ja Raadio 2 andsid Etnokulpideks ristitud auhindu kolmandat korda. Võitjad selgitati välja Raadio 2 kodulehel läbiviidud rahvahääletusel, millest võttis osa tuhatkond inimest.
Auhinnatseremoonial riisus koore ansambel Zetod, kellele anti lisaks parima ansambli tiitlile parima albumi Etnokulp mullu ilmunud kauamängiva “Lätsi sanna” eest. Lisaks omistasid hääletajad Zetode eestvedajale Jalmar Vabarnale parima laulja nimetuse.
Parima instrumentalistina säras ansamblites Paabel, RO:TORO ja Sw(f)Est toru- ja parmupilli, vilesid ning sopransaksofoni mängiv Sandra Sillamaa.
Armastatumaks looks tituleeriti suvel tegevuse lõpetanud ansambli Vägilased käsitlus tuntud pärimuslikust laulumängust “Kes aias”. Lisaks pärjas pärimusmuusika keskus Vägilasi eripreemiaga panuse eest eesti pärimusmuusikasse.
Parima holalauliku tiitli sai Mari Pokinen, kellel ilmus eelmise aastavahetuse aegu debüütalbum “22”.
Rannar Raba
Eesti Pärimusmuusika Keskus

 

Täna avatakse Suure-Jaani Gümnaasiumi renoveeritud aula

14. oktoobril kell 19 avatakse pidulikult Suure-Jaani Gümnaasiumi renoveeritud aula. Gümnaasiumi hoone valmis 50 aastat tagasi – nüüd renoveeriti aula multifunktsionaalseks saaliks, mida koolile lisaks hakkab kasutama ka Suure-Jaani kultuurimaja.

Aulasse paigaldati akustilistest plaatidest moodullagi ja uued aknad ning parkettpõrand, ehitati tribüün ja trepiastmestik, akendele paigaldati puldiga juhitavad valgusrulood. Lisaks soojustati välisseinad, vahetati küttetorustik, ehitati välja ventilatsioonisüsteem ning evakuatsiooniks uus välistrepp, paigaldati tuletõkkeuksed. Renoveerimistööde käigus said uue ilme ka aula esised trepikojad nii 2. kui 3. korrusel ning seoses tribüüni ehitamisega veel kaks ruumi. Aulas on üle 360 koha.

Ehitustöid tegi osaühing Silindia, omanikujärelevalvet teostas Mait Tael firmast P.P.Ehitus. Sisekujundaja oli Kirsi-Ann Nuter. Renoveerimiseks kulus kokku üle 250 000 euro – kogu raha tuli Suure-Jaani valla eelarvest. Aula sisustamisel kontsertsaaliks aitas MTÜ Rahvusvaheline Artur Kapp´i Ühing, kes sai PRIA Külade uuendamise ja arendamise meetmest 59 344,30 eurot toetust toolide ning heli- ja valgustehnika ostmiseks.

Pärast pidulikku lindilõikamist järgneb kingitus vallarahvale – kuulajate ette astub Maarja-Liis Ilus, keda saadab Peeter Rebane.

Leili Kuusk

Viljandi vana veetorn saab täna 100aastaseks

Viljandi oli esimesi linnu Eestis, kus jõuti tänavavalgustuse, sillutatud tänavate ja kõnniteede ehitamise kõrval oma veevärgi ja kanalisatsiooni sisseseadmiseni.
Veetorni konstruktsioonide ja torustiku ehitamisega tehti algust 1911. aasta mais. 13. oktoobril ühendati veevärgi torustik 30 meetri kõrguse veetorni mahutiga. Vett pumbati torni reservuaari 134 meetri sügavusest puurkaevust, mis andis ühe tunni jooksul 1000 ämbritäit vett.

Novembri lõpuks voolas vesi veetorni mahutist linna torudesse. Vana veetorni abiga jõudis vesi viljandlaste kodudesse kuni 1960. aastani.

Aastaid tühjalt seisnud torn lagunes ja 1996. aastal tõsteti vana veetorni puidust osa alla. Aasta hiljem algatas Viljandi Rotary klubi vana veetorni restaureerimise, et taastada linna siluett. Veetorni restaureerimiseks annetasid paljud Viljandi ettevõtted ja eraisikud. Suurima summa – 100 000 krooni annetas Torontos elav organist, koorijuht ja helilooja, Viljandi aukodanik Roman Toi. Kõikide annetajate nimed on jäädvustatud veetorni paigutatud metallist seinaplaatidel.

6. novembril 1999. aastal paigaldati oma ajaloolisele kohale tagasi torni ülemine osa.

Viljandi vana veetorn rekonstrueeriti 2001. aasta kevadeks ja avati vaatetornina, kust saab heita pilgu kogu linnale. 2002. aastal sisustas Viljandi Muuseum torni kolmel korrusel püsinäituse, mis annab ülevaate torni ehitamisest ja taastamisest ning Viljandi linna lähiajaloost.

Vana veetorn on jäänud linna sümboliks läbi aastate moodustades Jaani ja Pauluse kiriku, tuletõrjemaja ja raekoja tornidega Viljandi suurepärase linnasilueti.

Vana veetorni 100. aasta puhul on välja töötatud uus linna esindusmeene – keraamiline karikakujuline väike veetorn, mille autor on Külli Allikvee.

Allikas: Viljandi linn