Viljandimaa

Üle-eestiline noortepäev toimub sel aastal Viljandis

Kas noorsootöö tähendab noortekeskust, huvikooli, noorteorganisatsiooni või on see erinevatest komponentidest koosnev terviklik tugi noore kujunemisel tegusaks ühiskonnaliikmeks? Kes on noorsootöötaja – kas erispetsialist, rühmajuht, treener, huvijuht või on seda kõik, kes igapäevases töös koolitunniväliselt noortega tegelevad? Mida tänapäevasele noorele pakkuda? Nendele küsimustele annab vastuse 12. augustil Viljandis toimuv „Noortepäev 2013“.

Noortepäeva tähistatakse Viljandis linna eri paigus, peamiselt Sakala Keskuse territooriumil.

Tegevused algavad kell 16:00 ning lõppevad õhtul kell 21:00 algava Tanel Padar & The Suni kontserdiga. Esindatud on noored ja noortega töötavad inimesed üle terve Eesti. Tutvustatakse erinevaid osalus- ja vaba aja veetmise võimalusi, võimalik on osa saada noorte poolt ettevalmistatud eeskavadest ning teavet jagatakse tööhõivest ja noorteprojektidest. Jakobsoni Gümnaasiumi staadionil, algusega kell 14.00, peetakse maha traditsiooniline jalgpallimatš „noorte ja otsustajate“ vahel ehk noored versus Haridus- ja Teadusministeerium.

Noortepäeva korraldavad sel aastal ühiselt Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse, Eesti Noorteühenduste Liit ning Eesti Noorsootöötajate Ühendus. Oma panuse annavad kõikidest maakondadest kohale tulnud noortekeskuste, noorsootööorganisatsioonide ja teiste koostööpartnerite esindajad. „Noortepäev 2013“ elluviimist rahastab traditsiooniliselt
Eesti Noorsootöö Keskus.

Eestis juhitakse noortepäeva tähistamisega noorte ja noorsootöö väärtustele tähelepanu alates 2003. aastast. Ühtekokku on aga 12.
augustil rahvusvahelist noortepäeva tähistatud ÜRO eestvedamisel juba alates 1999. aastast.

Täpsem informatsioon „Noortepäev 2013“ programmi osas on kättesaadav:
https://www.facebook.com/noortepaev

Koolivaheaeg ja suvi muudavad Viljandimaa bussigraafikuid

Koolides alanud suvevaheaeg jätab Viljandimaal käigust ära õpilastega seotud liine. Alates 10. juunist kuni 31. augustini 2013 jäävad käigust ära avalikud liinid nr 7, 12, 13, 16, 21, 36A, 43A, 54, 56, 66, 67 ja 68. Muudatuse aluseks on Haridus- ja teadusministri määrus 09.01.2012 nr 4, mis määrab ära 2012/2013. õppeaasta koolivaheajad. Liin nr 15 sõidab 21. juunini kuna Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis kestab kool selle ajani.

“Muudatuse näol on tegemist iga-aastase rutiiniga ja seotud õpilaste kooli- ja koduvahelise transpordiga, mis taastub samas mahus sügisperioodil,” selgitas Viljandi maavalitsuse arenguosakonna juhataja Kaupo Kase.

Viljandis toimus Eesti lipu auks tseremoonia

Lipupäeva tseremoonia Viljandi maavalitsuse ees Vabaduse platsil, räägib maavanem Lembit Kruuse. Foto: Viljandi maavalitsus

Teisipäeva, 4. juuni hommikul tähistasid Viljandi maavalitsus ja -linnavalitsus ning Kaitseliit ühiselt Eesti lipu päeva maavalitsuse ees Vabaduse platsil lühikese piduliku tseremooniaga, kus osalesid maakonna riigiasutuste esindajad ning need, kes pidid oluliseks väljendada austust Eesti riigi ja lipu vastu. Kell 8.00 heiskasid Kaitseliidu noorkotkad Viljandi maavalitsuse ees lipumasti Eesti Vabariigi riigilipu. Tseremooniast kogunes osa saama sadakond inimest.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse rääkis lipu sünniloost ning olulisusest eesti riigi sümbolina. “Ometi on igasugune austusavaldus alati südameasi,” rõhutas Kruuse.

Viljandi linnapea Loit Kivistik meenutas 1988 aastat, kui koos kursusevendadega lipu alla koonduti, kuigi õhus oli veel arreteerimishirmu. Laulis meeskoor Sakala.

Seejärel viisid noored kotkad ja kodutütred juhendaja saatel lillekimbu esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni hauale Viljandi Vanal kalmistul.

See 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks õmmeldud siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. 128 aastat tagasi, 4. juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas. Loe edasi: Viljandis toimus Eesti lipu auks tseremoonia

Soomaal esitleti RMK Viljandimaa metsa majandamise kava aastani 2022

Elor Ilmet_29052013 — Elor Ilmet, RMK Viljandimaa metskonna ülem metsa majandamise kavaga aastani 2022

Põhjaliku ülevaate seni toimunud tegevustest ning meie maakonna metsade tulevikuplaanidest andis Viljandimaa metskonna ülem Elor Ilmet, tutvustades RMK Viljandimaa metskonna metsa majandamise kava aastani 2022. “Maakondlikus arvestuses (maakondi on 15, kuid metskondi Eestis kokku 17) metsade mahukuse osas on Viljandimaa kolmandal kohal. Meist eespool on vaid Harju- ja Vändra metskonnad,” rääkis Ilmet ning tegi kokkuvõtte meie metsi puudutavast olulisemast statistikast.

Riigimetsade üldpindala maakonnas on 97 124 ha, mis ajas pisut suureneb haldusalasse juurdetulevate maade arvelt. Metsakorralduslikult on inventeeritud alade pind 72 463 ha, metsakvartaleid 2009 tk ja metsaeraldisi 32 016 tk.

Viljandimaa metskonnad on töömahtude järgi jaotatud viieks ca 12 000 ha suurusteks metsandikeks, mida haldab metsnik-metsakorraldaja igas piirkonnas. Maakond jaguneb Vastemõisa-, Karksi-, Õisu-, Kõpu ja Aimla metsandikeks.

Metsavarude maakondlik RMK tagavara on ca 10 milj tm ning kui liita siia erametsade tagavara, on maakonna tagavara muljetavaldav ca 20 milj tm. “Täna võib öelda, et rohkem kasvab metsa juurde, kui kasutusele võetakse. Silmas peab pidama sedagi, et majandatava metsa osa on meil 66,6%, majanduspiiranguga metsa 19.1 % ning rangelt kaitstavat metsa 14,3%,” selgitas Ilmet.

Metsavarudest kokkuvõtlikult maakonnas esikohal on mänd, järgnevad kask ja kuusk ning alles seejärel muud liigid.

RMK_29.05.2013 — RMK Viljandimaa metskonnametsa majandamise kava aastani 2022

Viljandimaal on mõjuvaim looduskaitseala Soomaa rahvuspark, lisaks on 10 looduskaitseala, 8 maastikukaitse ala ja palju teisi piirangutega alasid, kus kasvab kaitsealune taimeliik või elab haruldane linnu- või loomaliik.

RMK hooldada on suur hulk kultuurimälestisi ja osa meie pärandkultuurist, näiteks: linnus “Lõhavere Linnamägi” ning Kivisaare pronksiaja kalmistu ja asukoht.

RMK tugevus võrreldes erametsaomanikega seisneb pikemaajaliste raie plaanide kavandamises metsade majandamisel ning metsa sihipärases uuendamises ehk istutamisega taastamises. Kahetsusväärselt suur osa erametsaomanikest jätavad taasmetsastamise sageli looduse enda mureks.

“Plaanipärane tegevus väljendub selleski, et kui mingi ala põllumajanduslikku tegevust ei võimalda, siis need metsastatakse. Keskmiselt istutame aastas 360 ha metsa ning metsakülvi teostame ca 20 ha. Metsasektor on hea majandamise korral tulutoov tegevus ning arvestatav tööandja,” rääkis Ilmet ja lisas, et ainuüksi maksutulu laekub prognoosi kohaselt sektorilt maakonna kohta ca 1,6 miljonit eurot aastas.

Hang’i maagia kolmes lossis

Kolmel varasuvisel õhtul, kolmes vanas lossis saab nautida haruldase ja ainulaadse hang’i maagilist kõla. 5. 7. ja 8. juunil vastavalt siis Viljandi Kaevumäel, Haapsalu linnuse väikeses hoovis ja Padise kloostris viivad Hang Massive ja Storia koos sõpradega sind kaasakiskuvale rännakule läbi rütmide ja helide.

Sügisel Padise kloostris täismajale antud kontserdi ”Ühe lossi hääled …” esinejad on tagasi Eestis uue ja täiustatud kavaga. Hang Massive (UK/SWE) moodustavad aastal 2010 koos Hang’i mängma asunud Danny Cudd ja Markus Johansson. Nende lugu ”Once again” on nüüdseks kogunud Youtube’s pea 3 miljonit vaatajat. Lisaks hang’ile on seekord neil kaasas ka cajon ja jembe. Storia(UK) ehk Victoria Grebezs ühendab hangi hüpnootilised meloodiad ja taevalikuna kõlava vokaali muinasjutuliseks elamuseks. Victoria on üks väheseid hang’i mängivaid lauljad maailmas. Kogu muusikaelamuse aitavad põnevamaks muuta veel Peter Wickström(SWE) vokaali ja kitarriga, J Rokka(UK) tšellol ja Craig Rainbo Ninja(UK).

Hang, välimuselt ”ufogrilli” meenutav instrument on aastal 2000 Šveitsis Bernis ühe abielupaari poolt loodud metallist löökpill. Kõik hang’id valmistatakse siiani käsitsi ning selle tellimisjärjekord ulatub aastatesse. Hang’i mängitakse seda põlvedel hoides kätega ning erinevalt trummist võib liiga tugev ”löömine” selle heli moonutada.

Kontserdite algus igal pool kell 20, uksed avatakse tund enne algust. Kestvus üle 3 tunni. Piletid mai lõpuni soodushinnaga Piletilevi müügikohtades üle Eesti.

Viljandis avati üle-eestiline koolinoorte kunstinäitus

Viljandi Linnagaleriis avati üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada seeläbi loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.

Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.

Näitus jääb Viljandis avatuks 20. juunini. Täpsem info projekti kohta on kättesaadav aadressil http://www.unesco.ee/projekt-elav-kirev-ja-ponev-vaimne-kultuuriparand/.

26. juunist 23. juulini on näitus Tallinnas Eksperimentaalgaleriis ja galeriis Aatrium.

Viljandimaa parima noorte ettevõtlusidee auhind läks Tarvastu koolinoortele

Viljandi maavanem Lembit Kruuse Tarvastu koolinoorte võiduka meeskonnaga “Mirembe kleepsud”

Eile selgusid Pärnu kontserdimajas ettevõtlikkuse arenguprogrammi ENTRUM korraldatud ettevõtlikkusideede konkursi “Olen ettevõtlik” võitjad. ENTRUMI kolmandal hooajal jõudis finaali koguni 147 osalejat, ehk rekordarv Viljandi-, Hiiu-, Saare- ja Pärnumaa koolinoort. Viljandimaalt jõudis finaali 11 ideed. Maakondlikud võidud kuulutasid välja ja andsid üle maavanemad. Viljandimaa parima noorte idee tiitlile pretendeerisid tänavu: Arting grupp, Kohtume jalgpalliplatsil ja Mirembe kleepsud.

Viljandimaa parimaks noorteideeks kuulutas maavanem Lembit Kruuse “Mirembe kleepsud”. Selle meeskonna liikmeteks olid koolinoored Heleri Mändla, Rita Radik ja Margit Külaots Tarvastu Gümnaasiumist. Tüdrukuid juhendas Indrek Anepaio. Auhinna võitnud tiimile pani välja Viljandi maavalitsus ning selleks sai meeskonnakoolitus Valma Seikuspargis.
Programmi ellukutsuja on Eesti Energia ning patroon president Toomas Hendrik Ilves. Seitse kuud väldanud ENTRUMI programm võimaldas osalenud noortel läbi oma algatuse ja koolituste muutuda ise ning andis oskuse läbi ettevõtlikkuse muuta ümbritsevat.

VANT kutsub Viljandisse lastekaitsepäeva tähistama

Laupäeval, 1. juunil kutsub Viljandi Avatud Noortetuba/ VANT Viljandisse Vabaduse platsile Lastekaitsepäeva tähistama. Päeva esimese poole täidavad põnevad tegevused ning seejärel astuvad Kultuurse Motobande koosseisus lavale tuntud Eesti avaliku elu tegelased.

1. juunil kell 11.00 alustatakse Viljandi Vabaduse platsil päeva maakondliku koolidevahelise jalgrattavigursõidu võistlusega VIGURVÄNT. Maanteeamet pakub koostöös Viljandi autokooli instruktoritega turvasimulatsioonide testimise võimalust ning tehnikat esitleb Viljandi Päästeamet.

Kell 12-14 esinevad lavaesisel platsil tantsukoolide FACE, DANCECALL, S-STUUDIO ja HOPE tantsijad ning VILJANDI SPORDIKOOLI võimlejad. Seejärel, kell 15 võtavad Tasuja puiesteel järje üle HAWAII EXPRESS, VILJANDI MOTOKESKUS ja MULGI MOTOÄRI, kelle abiga toimub erinevate jalgrataste, mopeedide, motorollerite, ATV-de ja elektriautode demonstratsioon. Soovijatel on proovisõidu võimalus. Motorolleri lubade tegemise kohta annab infot ja nõu autokooli VILJANDI AUTOM sõiduõpetaja Arne Juus. Loe edasi: VANT kutsub Viljandisse lastekaitsepäeva tähistama

Kogukonnad ühendavad jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks

Kuus Lõuna-Eesti maakonda avavad sel suvel külastajatele teekonna “Elu kahe maailma piiril”, mis jutustab loo ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Teekonda hakkavad tähistama National Geographicu kollased aknad, millest esimesed kerkivad Lõuna-Eestisse juuni keskel. Projekt avatakse 20. juunil Tartus Raekoja platsil.

Projekti ühe eestvedaja, Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul on teekond “Elu kahe maailma piiril” sündinud kogukondade algatusena ning innustab Lõuna-Eesti linnu ja maapiirkondi edasisele tihedale koostööle. „Tartumaal on teekonna loomine juba kokku kutsunud kaks uut piirkondlikku võrgustikku. Kogukondadele tähendab projekt kohaliku eripära esiletoomist ja erinevate osapoolte tugevamat koostööd ning Lõuna-Eesti külastajale uusi tooteid, marsruute, paremat infovahetust ja erilisemat elamust,“ rääkis Liimand.

Paigad, mis kõige paremini annavad edasi meie lugu ja väärtusi, tuuakse esile National Geographicu säravkollaste akendega, kutsudes nii omakandi rahvast kui külalisi tegema tutvust Lõuna-Eesti rikkaliku kultuuripärandi, imelise looduse, uuendusmeelsete ettevõtete ja jätkusuutlike lahendustega.

Loe edasi: Kogukonnad ühendavad jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks

Kontserdisari toob Eestisse
haruldase muusikariista hangi maagia

Hang Massive ja Storia. Esireas vasakult Peter Wickström, Markus Johansson. Tagareas Graig Rainbo Ninja, Victoria Grebezs ja Danny Cudd.

Kolmel varasuvisel õhtul kolmes vanas lossis saab nautida haruldase ja ainulaadse hangi maagilist kõla. 5., 7. ja 8. juunil Viljandi Kaevumäel, Haapsalu linnuse väikeses hoovis ja Padise kloostris viivad Hang Massive ja Storia koos sõpradega kaasakiskuvale rännakule läbi rütmide ja helide.

Sügisel Padise kloostris täismajale antud kontserdi ”Ühe lossi hääled …” esinejad on tagasi Eestis uue ja täiustatud kavaga. Hang Massive’i (UK/SWE) moodustavad aastal 2010 üheskoos Hang’i mängima asunud Danny Cudd ja Markus Johansson. Nende lugu ”Once again” on nüüdseks kogunud Youtube’is ligi kolm miljonit vaatajat. Peale hangi on seekord neil kaasas ka cajon ja jembe. Storia (UK) ehk Victoria Grebezs ühendab hangi hüpnootilised meloodiad ja taevalikuna kõlava vokaali muinasjutuliseks elamuseks. Victoria on üks väheseid hangi mängivaid lauljad maailmas. Kogu muusikaelamuse aitavad põnevamaks muuta veel Peter Wickström (SWE) vokaali ja kitarriga, J Rokka (UK) tšellol ja Craig Rainbo Ninja (UK).

Hang, välimuselt ”ufogrilli” meenutav instrument, on aastal 2000 Šveitsis Bernis ühe abielupaari poolt loodud metallist löökpill. Kõik hangid valmistatakse siiani käsitsi ning selle tellimisjärjekord ulatub aastatesse. Hangi mängitakse põlvedel hoides kätega ning erinevalt trummist võib liiga tugev ”löömine” selle heli moonutada.

Kontserdi algus on igal pool kell 20, uksed avatakse tund enne algust. Kestus üle kolme tunni. Piletid on saadaval mai lõpuni soodushinnaga Piletilevi müügikohtades üle Eesti.

Täiendav info sündmuste kohta Piletilevis – http://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/show/?show=29313

Facebookis – https://www.facebook.com/yhelossihaaled

Koolinoored panevad üles pärandinäituse

Viljandi linnagaleriis avatakse reedel, 24. mail kell 15.45 üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus «Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand», mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Pidulikule avamisele on kutsutud kõikide tööde autorid koos juhendajatega. Õpilased riputavad oma tööd ise üles ja saavad osa vaimse kultuuripärandi elamuspäevast.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul soovitakse ettevõtmisega parandada noorte teadlikkust nende vaimsest kultuuripärandist ja arendada loomingulist mõtlemist. «Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,» rääkis Lepik. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat. Loe edasi: Koolinoored panevad üles pärandinäituse

Suure-Jaani vald räägib uuest haridusvõrgust

Neljapäeval, 23. mail kell 18 on Suure-Jaani gümnaasiumi aulasse oodatud kõik, keda huvitab valla haridusvõrgu tulevik.

Viimased viis kuud on haridusvõrgu arengustsenaariumitega tegelenud vallavalitsuse poolt moodustatud ajutine komisjon.
Töörühma ettepanekuid tutvustab Margus Nurk, Innovatiivne Arengupartner OÜ juhataja.

Suure-Jaani vald moodustus 2005. aasta oktoobris nelja omavalitsuse ühinemisel. Hetkel on vallas neli põhikooli ja gümnaasium. Viimase seitsme aasta jooksul on õpilaste arv vähenenud 352 võrra – omavalitsuste ühinemise ajal õppis valla koolides 859 õpilast, käesoleval ajal 507 õpilast. Õpilaste arvu suure vähenemise tõttu on vähenenud õpetajate koormused ja motivatsioon ning mis kõige olulisem – laste valikuvõimalused. Haridusvõrgu muutmise ettepanekud lähtuvad soovist pakkuda lastele parimat võimalikku haridust.

Viljandi muuseum peab sünnipäeva ning tähistab muuseumiööd

Viljandi muuseum pakub 18. mail kõigile huvilistele võimalust 12 tunni jooksul tutvuda muuseumiga pikemalt ja põhjalikumalt ning täiesti tasuta.

14. mail möödus 135 aastat arheoloogiliste kaevamiste alustamisest Viljandi ordulinnusel. Viljandi muuseum loeb seda kohaliku museoloogilise tegevuse algust oma sünnipäevaks.

Nende tähtpäevade puhul algab kell 11 ja 14 muuseumi lugemissaalis esitluste plokk, kus muuseumitöötajad tutvustavad muuseumikogu ja selle kujunemist. Üks esitus kestab koos küsimustele vastamistega kuni 30 minutit. Muuseumi kujunemisest kõnelevad direktor Jaak Pihlak ja teadusdirektor Ain Vislapuu. Muuseumikogu tutvustavad põhjalikumalt peavarahoidja Marika Oder, koguhoidjad Tiina Jürgen, Tiina Parre, Ebe-Triin Arros ja Heli Grosberg.

Kell 11 ja 15 saab koos giidiga teha muuseumi näitusemajas ringkäigu, kus lisaks püsinäitusele Viljandimaa ajaloost on avatud 1970. aastate laste elu kajastav näitus “Lapse põli”.

Kell 18-23 toimuva muuseumiöö hüüdlause on sel korral “Öös on inimesi!” ning Viljandi muuseum pakub lisaks tasuta muuseumikülastusele võimalust kuulata kell 19, 20, ja 21 muuseumisõprade lugusid Viljandimaaga seotud värvikatest isikutest, osalemist muuseumimängus “Otsi, leia, avasta!” ning Viljandi piltnike Jaan ja Hilja Rieti fotode kava vaatamist.

Perekond Rieti fotopärandit tutvustab Viljandi muuseumiööl ka Kondase keskus näitusega “Eesti meisterfotograaf Jaan Riet 140. Inimesed ja olustik stereopiltidel 1902-1935”.

Viljandimaal pakuvad muuseumiööl kell 18-23 tasuta sissepääsu veel helilooja Mart Saare majamuuseum Hüpassaares ning Mõisaküla muuseum, kus on avatud mitu näitust ning soovi korral saab enesele tasuta valida sobiliku ilukirjandusliku teose.

Kogu muuseumiöö programm Eestis: www.muuseumiöö.ee.

Käi ja koo Heimtalis

Eeloleval laupäeval on Viljandimaal Heimtalis toimumas traditsiooniline käsitöölaat. Laada raames korraldab MTÜ Lossi Gild järjekorras teise kudumise teatevõistluse “Käi ja Koo”. Esimene start antakse südapäeval kell 12 Heimtali rahvamaja ees heinamaal.

Võisteldakse viiel vardal kudumises ennemuistsel kombel ehk kõndides. Võistelda saavad neljaliikmelised võistkonnad. Igal võistlejal tuleb maastikul liikudes ning samal ajal ringselt varrastel kududes läbida u 100 meetri pikkune distants. Võistlusvarustuse jagavad korraldajad.

Europe Direct´i teabekeskus sisustas Viljandi Jakobsoni koolis Euroopa päeva

Euroopa päeva tähistamine Viljandi Jakobsoni Koolis. Pilt: Viljandi Maavalitsus

9. mail aitasid Europe Direct´i teabekeskus – Viljandimaa esindajad Viljandi Jakobsoni koolis tähistada Euroopa päeva, korraldades õpilastele kohtumise Riigikogu liikme Marko Mihkelsoniga, viies läbi viktoriini ja jagades Euroopa Liidu teemalisi infomaterjale.

Riigikogu Euroopa Liidu (EL) asjade komisjoni liige Marko Mihkelson rääkis enam kui poolesajale vanema astme õpilasele peamiselt ELi teemal. Kuid loengus käsitleti ka Eesti ja Venemaa vahelisi suhteid ja piirilepingu sõlmimist, Eesti vägede lahkumist Afganistanist jpt. küsimusi, mis noori huvitasid.

Europe Direct´i teabekeskus oli kooli aulas üles seadnud teemakohase nurga, kus kõik huvilised said osaleda Euroopa Liitu puudutava valikvastustega viktoriini lahendamises. Seejuures oli viktoriinis mitu Leedu-ainelist küsimust, sest Leedu on 2103. aasta teisel poolaastal ELi eesistujariigiks.

Võimalust oma Euroopa Liidu alaseid teadmisi proovile panna kasutas nooremas astmes (1.-4. klass) ligi 150 õpilast ning vanemas astmes (5.-9. klass) üle 70 õpilase. Nii õigesti vastanute kui ka kõigi osalejate vahel loositi hiljem välja raamatukaupluse kinkekaarte ning erinevaid Europe Direct’i sümboolikaga auhindu.

Ühtlasi oli õpilastel võimalik endale soetada erinevaid ELi teemalisi voldikud ja brošüüre. Huvi oli suur ning kõik kaasavõetud infomaterjalid said päeva jooksul laiali jagatud.

Europe Direct’i teabekeskus – Viljandimaa esindajad osalesid ka Euroopa päeva puhul koolis korraldatud plakativõistluse edukamate väljaselgitamisel. Plakatitel olid noored kujutanud erinevaid ELi riike, tuues antud maa kohta välja nende arvates kõige olulisema.

Europe Direct’i teabekeskus – Viljandimaa tegutseb endistviisi Viljandi maavalitsuse hoone (Vabaduse plats 2) esimese korruse fuajees, kus see avati 2009. aasta mais. Sinna on oodatud igaüks, kes soovib oma teadmisi ELi kohta täiendada. Kohapeal on avariiulitelt võimalik soetada erinevaid infomaterjale ja muid trükised. Teabekeskus on avatud esmaspäevast neljapäevani kella 8-17 ning reedeni kella 8-15.45.

1950. aasta 9. mail pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman Pariisis kuulsa kõne, milles ta tõi esile Euroopa lõimimise tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ja õitsengu. 1985. aasta Milano tippkohtumisel otsustasid ELi riigipead ja valitsusjuhid, et edaspidi hakatakse Schumani deklaratsiooni aastapäeva – 9. maid – tähistama Euroopa päevana.

Külaliikumine on Kuhjaveresse elujõudu andnud

Homme, 11. mail tähistakse külaliikumise viieteistkümnendat aastapäeva Viljandimaal Suure-Jaani vallas asuvas Kuhjavere külas, kus korraldakse üle-eestilist külateatrite festivali ning arendatakse ühistegevust.

Külaliikumise aastapäevapidustustel avatakse külaplatsil asuv kiviplaat tekstiga “Eestimaa aasta küla 2007”, sest samal aastal pälvis Kuhjavere sellise tunnustuse Eesti Külaliikumiselt Kodukant. “Peokülalisi kostitame ennekõike meie taludes valmistatud toitudega. Passaia talu perenaine Mare Lemming pakub oma küpsetatud “Ergma saia”. Pagaritoode on nime saanud selle järgi, et esmakordselt tegi Mare seda Riigikogu esimehe Ene Ergma vastuvõtmiseks meie külas,” rääkis Mittetulundusühing Kuhjavere Külaseltsi juhatuse esimees Urve Mukk. “Ehk tasuks välja uurida ka, mis on meie teatrifestivali alalise patrooni, professor Kalju Komissarovi lemmikroog ja hakata pidupäevadeks ka tema nimelist suupistet välja mõtlema,” arutles ta.

“Külaliikumine sai Kuhjaveres alguse 1998 aastal, kui meie kandi üheksa talupidajat kokku kutsusime. Aasta hiljem moodustasime külaseltsi. Nii paranesid suhtlemisvõimalused ja tugevnes ühtekuulustunne,” ütles Urve Mukk. “Tegus Külaliikumine on andnud kohalikele elanikele optimismi ja tegutsemistahet ning loodetavasti aidanud kaasa sellele, et rahvaarv püsib meil stabiilne, põllud on haritud ja talupidajad teevad omavahel koostööd põllumajandustootmise korraldamisel. Külas on erinevate oskustega inimesi, mistõttu on võimalik vastastiku abistamise korras saada ka juuksuri, kosmeetiku, õmbleja ja mitmesuguste meistrimeeste teenust,” ütles külavanem Romeo Mukk. “Meie tippsündmuseks on ikka igasuvine külateatrifestival, kuhu tänavu on registreerunud iseäranis palju teatritruppe,” lisas Urve Mukk.

Jaan Lukas

Suvi ja sääsepirin saab alguse Soomaalt – sedapuhku kontserdiga

Esimene Sääsepirina Alguse Kontsert toimub 1. juunil Mardu talu niidul Soomaal. Kontserdil esinevad kitarrist ja helilooja Argo Vals, Helsingis elav Soomaa juurtega folk-poppi viljelev Ramo Teder ehk Pastacas, jazzi taustaga Ajavares ning pärimusmuusika duo Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu.

“Kontserdiga, mis loodetavasti saab iga-aastaseks traditsiooniks, soovime looduse kõrval esile tõsta Soomaal elavaid ja siin igapäevaselt omi asju ajavaid inimesi,” sõnas kontserdi üks korraldaja ja Mardu stuudio eestvedaja Rait Parts. “Suurte ujutuste kõrval kipuvad viimased tihti tahaplaanile jääma, ometi jagub Soomaal tegevusi ja sisu ka väljapool suurvett. Üks külakorda käiv vabaõhukontsert suure suvise sääsepirina eel aitab seda sisu ehk avada ja tasakaalu parandada.”

Sääsepirina Alguse Kontserdiks pannakse Mardu talu niidule püsti väike lava, tehakse mõned lõkked ning nauditakse head muusikat. Enne ja pärast kontserti on huvilistel võimalik avastada Soomaad kanuuretkel või varahommikusel rabamatkal, ümbruskonnas jagub ööbimisvõimalusi erinevale maitsele. Tulenevalt asukohast rahvuspargis on kontserdist osasaajate hulk piiratud, mistõttu on soovitav pilet ära osta eelmüügist.

Loe edasi: Suvi ja sääsepirin saab alguse Soomaalt – sedapuhku kontserdiga

Lapsed panid Viljandi maavalitsuse kihama

Kolmapäeval, 8. mail külastasid Viljandi maavalitsust Viljandi Paalalinna kooli teise klassi lapsed, kes täitsid kogu hoone rõõmsa elevusega.

Kokku poolsada õpilast ja nende õpetajad suundusid kõigepealt maavalitsuse suurde saali, kus maavanem Lembit Kruuse ja maasekretär Küllike Kütt tutvustasid maavalitsuse riigi ja maavalitsuse eesmärke, ülesandeid ja tegevust.

“Maavalitsus on riigi esindus Viljandimaal ning meie ülesanne on teha kõik, et inimestel oleks Viljandimaal hea elada, et nad oleksid rahul. Maavalitsus tegeleb näiteks abilelude registreerimise, ühistranspordi korraldamise, puuetega inimeste tehniliste abivahendite jaotamise ja paljude muude asjadega,” tõi maavanem näiteks.

Lembit Kruuse tutvustas külalistele ka maavanema ametirüüd ning hõbedast ametiketti. Maavalitsuse väikses saalis pakkusid lastele enim huvi riigivõimu sümbolid – Eesti ja Viljandimaa vapp -, mida mitmedki oma nutitelefoniga pildistasid. Samuti tehti mälestuseks klassipilt, kus ka maavanem peal.

Kahe grupina majas ringi liikudes said lapsed muu hulgas teada, millises ruumis asub maavalitsuse arhiiv, kus hoitakse ja säilitatakse tähtsaid dokumente. Sisse kiigati ka kabinettidesse. Näiteks vaadati huviga suurt printerit (plotterit), millega saab trükkida suures formaadis kaarte. Ühes ruumis said aga lapsed oma käega “toita” paberihunti ehk siis peenestada ebavajalikke dokumente. Loe edasi: Lapsed panid Viljandi maavalitsuse kihama

Konverents Õisus juhatab osalejad mõisaparki ja taluaeda

Muinsuskaitseamet korraldab koostöös Viljandi maavalitsusega 9. mail Viljandimaal Õisu mõisas konverentsi “Mõisapargist taluaeda”.

Konverentsil käsitletakse mõisaparkide kujunemise ajalugu, planeerimist ja hooldamist ning vaadatakse, kuidas mõisapargid on mõjutanud taluaedu. Samuti on kavas teha jalutuskäik Õisu mõisa pargis, kus toimuvad parajasti korrastustööd.

Konverentsi avasõnad ütleb Viljandi maavanem Lembit Kruuse, kelle sõnul on nii mõisa- kui talukultuur osa Eesti ajaloolisest pärandkultuurist. “Selliste teemadega tegelemine sobib Viljandimaale väga hästi, sest siinset piirkonda võib õigustatult pidada meie pärandkultuuri keskuseks.”

Ühtlasi tuletas Kruuse meelde, et 2013. aasta on Eestis kuulutatud kultuuripärandi aastaks ning aasta pealinnaks ehk pärandilinnaks on just Viljandi.

Neljapäeval, 9. mail kell 10 Õisu mõisas algava konverentsi avaettekande peab keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Urve Sinijärv, kes räägib teemal “Kunst ja loodus pargis”. Seejärel tutvustab muinsuskaitseameti nõunik Jaan Vali väikevorme mõisaparkides ja taluaedades. Õisu mõisakompleksi taastamise ja arendamisega seotud arenduskonsultant Urmas Tuuleveski mõtiskleb aga oma ettekandes teemal “Ilu patta ei pane?”. Loe edasi: Konverents Õisus juhatab osalejad mõisaparki ja taluaeda

Kristiina Ehin esitleb oma ajasturomaani ja Kirjanduskambrit

Kristiina Ehini “Paleontoloogi päevaraamat” räägib kiiresti muutuvas ajas kasvavast Rapla tüdrukust, kes oma kasvukeskkonnast juuri leidmata hakkab neid kirglikult otsima eelajaloost, kaevates muuhulgas üles ema porgandipeenra. Romaan koosneb isiklikku laadi mälupiltidest, kuid perepärimuse kaudu ulatub autor ka oma sünnieelsesse aega. Eelajalugu, lähiminevik ja olevik põimuvad kokku üheks kirevaks tervikuks, samamoodi põimuvad teoses proosa ja luule.

Raamatu autor, toimetaja ja kirjastaja meenutavad teose sünnilugu lähemalt siin.

Lähemate nädalate jooksul on võimalik kunagise porgandipeenra-paleontoloogi ja tema raamatuga kohtuda kolmes linnas.

Teisipäeval, 8. mail kell 21 on esitlus Tartu Loomemajanduskeskuse saalis (Kalevi 17), pärast seda on kõik oodatud kõrvalmajja (Kalevi 13), kus Kristiina Ehin avab oma Kirjanduskambri.

Reedel, 17. mail kell 17 esitletakse raamatut Tallinnas Viru keskuses Rahva Raamatu poes, autoriga vestleb raamatu kirjastaja Epp Petrone.

Viljandis tutvustab autor raamatut neljapäeval, 23. mail kell 19 Värske Loomingu Salongi, Pikk 9 maja ees (vihma korral Kondase keskuses, Pikk 8) ning reedel, 24. mail kell 17 Viljandis Arkaadia aias.

Tutvu raamatuga ja loe katkendeid siit.

Samsung Estonian Cup rattasarja avaetapi võitis Alges Maasikmets

Tänavuse Mulgi rattamaratoni start. Foto: Marko Mumm

Eesti suurima rattamaratonide sarja Samsung Estonian Cup 13. hooaja avaetapi Mulgi Rattamaratoni võitis Alges Maasikmets, kes viimasel kilomeetril pani jõu ja kogemuse maksma prantsusmaa profiklubis Cofidis pedaaliva maanteeprofi Gert Jõeääre ees. Kolmas oli täna Nissan Thule Pro Team rattur Taavi Selder.

Nimekatest ratturitest oli Samsung Estonian Cup uue hooaja avavõistlusel kohal kogu Eesti maastikuratturite paremik, teiste seas Estonian Cup rattamaratonide sarja mitmekordsed võitjad – Caspar Austa, Euroopa meister maastikurattamaratonis Allan Oras ja 44-aastane Alges Maasikmets ehk legendaarne Massa.

Otsustavad sündmused rajal toimusid sõidu esimesel neljandikul kui metsasinglil moodustus kolmeliikmeline juhtgrupp, kuhu kuulusid Alges Maasikmets, Gert Jõeäär ja Taavi Selder. Holstre-Polli mägedes takerdus Selder mudasesse rajalõiku ning Maasikmets ja Jõeäär said väikese edumaa. Liiderduo jäi Selderi nägemisulatusse kuni võistluse lõpuni, kuid 10-15 sekundist väiksemaks Selder kaotust liidritele kärpida ei suutnud.

“Arvasin, et oleme Kerdiga lõpuni kahekesi ja Selder on jäänud, kuid Taavi üllatas ja hingas sisuliselt võistluse lõpuni meile kuklasse,” tunnistas võistluse võitnud Maasikmets.

Veel 300 meetrit enne lõppu juhtis maratoni Jõeäär ning siis kiirendas Maasikmets. Enam kui sada meetrit sõitsid kaks meest kõrvuti, kuid siis pani Maasikmets lahtisel liival enda maastikuratturi oskused ja kogemused maksvusele ning Jõeäär andis alla.

Jõeäär tunnistas, et tal olid sõidu lõpufaasis krambid ja seetõttu ei suutnud ta Massa lõpuspurdile vastata. Sõidu kestel polnud tal aga enda hinnangul mõtet eest põgeneda, sest maratoni viimane veerand tuli sõita tugevas vastutuules. Loe edasi:

Eesti suurim rattamaratonide sari alustab homme Viljandis

Samsung Estonian Cup rattasarja 13-hooaja avaetapp toimub Mulgimaa pealinnas 5. mail. Start 60 km maratonidistantsile antakse Viljandi järve kaldalt keskpäeval, sellele järgnevad Balbiino lastesõidud ning 35 km poolmaratoni start. Stardinimekirjas on hetkel 1600 ratturit, neist rohkem kui 1100 osaleb põhisõidu- ja ligi pool tuhat ratturit matkasõidu distantsil.

Stardinumbri 1 all läheb rajale sarja kolmekordne võitja Caspar Austa. Põhivõistluse raskeim lõik ootab sõitjaid raja keskosas, kui Holstre-Polli mägedes läbivad ratturid kümne kilomeetri jooksul 225 tõusumeetrit. Vahefiniš ootab liidreid Holstre-Polli rajaosa lõpus, millele omakorda järgneb mõnekilomeetrise vahega Hansgrohe kiirenduskilomeeter. Kui Premium7 vahefiniši punktidele pretendeerivad sõidu liidrid, siis kiirenduskilomeetri läbimisel on parimat aega võimalus näidata kõigil sõitjatel. Viimased 6-7 kilomeetrit Viljandi järve kaldal kulgevatel terviseradadel nõuavad sõitjatelt samuti tugevat pingutust ning läbida tuleb mitu rasket tõusu. Põhisõidu rajal asub kolm- ning poolmaratoni rajal kaks teenindus- ja joogipunkti. Kokku läbivad ratturid Mulgi Rattamaratoni põhidistantsil 760- ja poolmaratoni rajal 255 tõusumeetrit.

Maratoni peakorraldaja, Viljandi rattaklubi presidendi Veiko Šmidti sõnul tuleb 60 kilomeetri pikkuse võistlusmaa läbijatel arvestada, et rada nõuab vastupidavust ning kohati ka häid rattavalitsemise oskusi. Poolmaratoni rada on igati jõukohane ka vähe treeninud matkajale.«Poolmaratoni rada sobib suurepäraselt neile, kes armastavad rattaga puhkepäevadel matkamas käia ja soovivad proovida võistlusega kaasaskäivat melu,» julgustas ta rattureid. Nii põhisõidu kui poolmaratoni trass kulgeb sarnaselt eelmistele aastatele. Pikal rajal on mullusega võrreldes vaid paar väikest muutust.

Tasuta Balbiino lastesõidud toimuvad Viljandi linnastaadioni kõrval. Korraldajad ootavad lastesõitude starti kuni 400 väikest ratturit. Loe edasi:

Maksu- ja tolliamet avas Viljandis maakondlike strateegiaseminaride sarja

Maksu- ja tolliameti seminar Viljandis - 24-04-2013 - 013 — Hetk täna Viljandis peetud strateegiaseminarist. Foto: Viljandi maavalitsus

Maksu- ja Tolliameti (MTA) peadirektori Marek Helmi kutsel peeti täna Viljandis strateegiaseminari. Seminaril otsiti koos omavalitsusjuhtide ja ettevõtjatega vastust küsimusele, kuidas koostöös Eesti majandusruumi ausamaks ja efektiivsemaks muuta.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse tunnustas avatervituses MTAs rakendatud valdkondlikku kava, mis võimaldab jätta maksuametite teeninduspunktid alles kõikidesse maakonnakeskustesse.

Marek Helm rõhutas MTA strateegiat tutvustades, et nende eesmärk on leida uusi lahendusi ja võimalusi koostööks ettevõtjate ning omavalitsustega. „Ettevõtja unistab ausast konkurentsist. Kohaliku omavalitsuse elu sõltub maksutuludest. MTA tegevuse suhtes ühiskonna ootus kasvab. Kõik need on tinginud vajaduse tõhusama koostöö järele ning meie oleme selleks avatud,“ rääkis Helm. Heade näidetena tõi Helm võimaluse olenevalt elu-või asukohast inimestel pöörduda maksuküsimustes lähimasse büroosse, töö toimub 10 aastat kasutusel olnud e-maksuameti kaasaegsemate võimaluste arendusega, operatiivsuse tagamiseks töötatakse välja vajalikud maksukorraldusseadusandluse muudatused ning veel palju muud. Loe edasi: Maksu- ja tolliamet avas Viljandis maakondlike strateegiaseminaride sarja

Sakala Keskus kutsub Viljandisse suurele talgupäevale

Kõik, kellele läheb korda Viljandi kultuurielu ja kodulinna heakord on oodatud 4. mail Sakala Keskuse korraldatavale Suurele Talgupäevale. Kosutavaid talgutöid jätkub tervele perele!

Talgupäev saab alguse kell 11.00 Kaevumäel ning jätkub Sakala Keskuses nostalgilise seminariga „Kiriküüt 20“ ja mõttetalguga „Teeme Ära Viljandi Kunstielu!“. Suur Talgupäev on inspireeritud kunagisest Viljandi linna kunstifestivalist Kiriküüt. Festival toimus esimest korda 1993 aasta kevadel ning ka siis toimus seminar ja aktsioonid linnaruumis.

Üheksakümnendate aastate kiired protsessid ühiskonnas väljendusid aktiivses ja entusiastlikus kultuurielus. Viljandi südames asuvas kultuurimajas, nüüdses Sakala Keskuses, tehti 20 aastat tagasi algust kunstifestivaliga “Kiriküüt”, mis on samuti suure märgilise tähtsusega. Selle sündmuse olulisus Viljandi kunstielus on aga seni põhjalikumalt käsitlemata. Intensiivsetele aegadele on järgnenud ligi kümme aastat introvertsemat tegutsemist.

Tähendab see tegelikult professionaalsemat ja rikkamat hingeelu või on tegemist vaikse hääbumisega? Kuidas edasi minna? Mida saame kunagiste tegijate kogemusest õppida? Kõige tähtsam – kas Viljandi vajaks uut algust ja uut kunstifestivali?
Nende küsimuste üle arutletakse Sakala Keskuse sammassaalis kell 15.00 algaval nostalgilisel seminaril „Kiriküüt 20“ .
Seminarile järgneval „Teeme Ära Viljandi Kunstielu!“ mõttetalgul sõnastame praegused valupunktid ning kaardistame parimad arengusuunad.

Suur talgupäev saab alguse asjaliku toimetamisega lossimägedes kaevumäel. Seal koristame üheskoos talvisest prahist Viljandi ilusa vabaõhulava. Pärast talgutöid ootab Sakala Keskuse hoovis talgusupp ning avatakse Viljandi kunagist värvikat kunstifestivali „Kiriküüt“ meenutav seminar. Loe edasi: Sakala Keskus kutsub Viljandisse suurele talgupäevale

Kogume mälestusi Viljandi kesklinnast

Viljandi muuseum ja Eesti genealoogia seltsi Viljandi osakond kuulutavad välja Viljandi kesklinna teemaliste mälestuste kogumise. Oodatud on mälestused kesklinnas elanud ja töötanud inimestelt kõikidest ajastutest. Need võivad olla nii töökohast kui ka elukohast, inimestest ja nendega seotud tegemistest ja emotsioonidest. Oleks hea, kui osalejatel oleks võimalik lisada ka fotosid, millest muuseum saab teha koopia. Kogutud mälestustest on kavas avaldada raamat.

Mõned suunavad teemad:

maja kirjeldus;
minu seos majaga;
majaga seotud isikud (elanikud, töötajad);
tegemised, toimetamised;
naljakad lood;
elust tagahoovis.

Ootame kirja pandud mälestusi 1. juuniks 2013.

Mälestused võib tuua muuseumi lugemissaali või kassasse või saata postiga Laidoneri plats 10, 71020 Viljandi või e-postiga aadressile info@muuseum.viljandimaa.ee.

Lisateavet saab muuseumi lugemissaalist: Ebe-Triin Arros, telefon 433 3316.