Viljandimaa

Viljandi linnagaleriis eksponeeritakse parimaid kultuuriplakateid

Täna kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis Haapsalu Graafilise Disaini Festivali näitus “Eesti kultuuriplakat 2013”.

Näitus on komplekteeritud konkursi korras, kuhu saabus 257 plakatit 39-lt aktiivselt autorilt ja mis on valminud erinevate kultuuriürituste tutvustuseks aastatel 2011-2013. Professionaalne žürii valis eksponeerimiseks 100 parimat kultuuriplakatit. Juba enne kollektsiooni moodustamist oli see näitusekomplekt palutud külastama Peterburgi, Helsingit, Riiat ning ilmselt lisandub veel näitusepaiku. Traditsiooniks hakkab kujunema üle kahe aasta korraldatav plakatikonkurss näitamaks arenguid kodumaises plakatikunstis.

Eesti plakatikollektsiooni tugevus seisneb eelkõige lokaalsete nähtuste esitlemises, tekitades mitmekesisema ja põnevama pildi, kui me näiteks Tallinnas müürilehti vaadates arvata võiksime.

Ilmne tõestus – plakatikunst pole surnud, eksisteerib keskkonnas ja pole jäädavalt interneti illustratsiooniks mandunud. Oluline plakatikollektsiooni tugevus on ka erinevate loojapõlvkondade ühendamine. Sel korral on võimalik näha pikka aega varjus olnud eelmise sajandi 80-ndate plakatimeistrit Villu Järmutit. Oma värskust kinnitavad veel vanameistrid Andrei Kormašov, Silver Vahtre, Marko Kekišev ja Urmas Villmann. On uustulijaid, nagu muusika- ja teatriringkonda kuuluv Ivar Põllu. Silma rõõmustavad tipptasemega Martin Rästa, Martus Tamm, Martin Pedanik ja eesti-vene juurtega Dmitri Makonnen. Head tööd teevad noored autorid – Eiko Ojala, Ander Avila, Tauri Birken, Keidi Rehe jt.

Näitust tuleb siiski ise vaadata. Üllatusi, mis sündmusi Eestis toimub ja mis toredaid plakateid on tehtud jagub küllaga.

“Eesti kultuuriplakat 2013” saab Viljandi Linnagaleriis (raamatukogu 3. korrus) külastada kuni 30.augustini.

Näitust toetavad Eesti Kujundusgraafikute Liit ja Kultuurkapital.

Kuidas ma Viljandi Folgil käisin

Pamyua (USA/Alaska) Joji Hirota Trio (Jaapan)

Reet Kappo. Pildid: Aado Kuhlap

Kolme päeva eest Haapsalu joogafestivalilt naasnud, ei saanud hoogu maha ja tuli tahtmine ka Viljandi pärimusmuusika festivalil „Püha müristus“ ära käia. Kummastki sündmusest pole varem juhust olnud osa saada. Jooga muutus igatahes varasemast palju lähedasemaks. Nüüd siis pärimusmuusika… Püha müristuse teema pidi tähendama midagi sellist, et väga suur osa pärimusmuusikast meil ja mujal maailmas on tugevalt seotud pühade tähistamise rituaalidega.

Folgi avapidu oli paljutõotav – rahvas voogas nagu suur jõgi Kaevumäe suunas. Suuri vaevu õnnestus nihkuda lava eest läbi ja taganeda turvameeste kätevibutuste juhatusel vastu kivimüüri, sest kohe sõitis hobukaarikutega rahvast kahte lehte surudes kohale rändteater Vaba Vanker, kes tahtis hobuseid sealsamas ka ümber pöörata. Keegi rataste alla ei jäänud ja pidu algas õnnelikult. Rändteater pakkus nägemust vanadest eesti muinasjuttudest ja pärimusmuusikast. Tulijaid tervitas nii linnapea Loit Kivistik kui festivalipealik Ando Kiviberg ja presidente oli koguni kaks – Toomas Hendrik Ilves ja tema Läti kolleeg Andris Bērziņš. Lätlastelt saadi kingituseks 1888.a valminud ja üle poolesaja kilo kaaluv Liivimaa ajalugu koondav album „Terra Mariana 1186-1888“ („Maarjamaa“) täpne jäljend.

Meie president Ilves alustas oma kõnet kolmes kohalikus keeles ehk siis eesti, läti ja leedu keeles, tänades avaesinejat Julgi Staltet. Presidendid leidsid, et kahel riigil on palju ühist ja et järgmisest aastast on rahagi ühine. Loe edasi: Kuidas ma Viljandi Folgil käisin

Viljandis saab nautida Hispaania komöödiat

Kohvik Harmoonias toimub filmiõhtu Foto: Kohvik Harmoonia Facebooki lehekülg

Neljapäeval, 25. juulil kell 21.30 saab Viljandis kohvik Harmoonia terrassil alguse filmiõhtu. Linastub Pedro Almodóvari ülikerge komöödia “Olen nii elevil”.

Üle ookeani katastroofi poole lendava lennuki reisijatest ning neisse elurõõmu süstida püüdvatest stjuuarditest, milles teevad karakterrollid hispaania kino tuntuimad staarid Cecilia Roth (“Kõik minu emast”), Javier Camara (“Räägi temaga”), Lola Duenas (“Volver”) ning cameo-rollid Penélope Cruz ja Antonio Banderas. Tegemist on 2013. aasta filmiga, mille režissööriks on Pedro Almodóvar.

Filmiõhtu on tasuta, kuid vajalik on eelnev laua broneering.

Broneerimine aiakohvik@harmoonia.ee või telefonidel 435 4031, 56860270.

Viljandis avatakse reedel viimaste aastakümnete mahukaim skulptuurinäitus

Reedel, 26. juulil kell 15:00 avatakse Sakala Keskuses näitus “Kuldne skulptuurisuvi”. Väljapanekul on eksponeeritud skulptorite Riho ja Ilme Kulla looming läbi aegade.

Kunstiteadlase Juta Kivimäe sõnul astusid Ilme ja Riho Kuld eesti avalikusse 1960. aastate keskel modernismi laines. Aastakümnete jooksul on rännatud koos nii loomingulisel teel kui igapäevaelus. Ilme Kulla lüürilised naisfiguurid on oma meisterliku materjalitunnetusega alati pälvinud publikumenu. Riho Kuld aga on oma pingestatud dünaamiliste kompositsioonidega üks olulisimad eesti skulptuuri uuendajaid.

Paljudele võib silmade ette tulla Tallinna raadiomaja seinal asuv Riho Kulla “Raadiotuvi” või Tehumardi obelisk Saaremaal. Viljandlastele on tuttavad järve ääres asuv Riho Kulla pronksist “Jooksja” ning raamatukogus asuv Ilme Kulla puuskulptuur.

Skulptorid on koos võtnud osa mitmetest skulptuurisümpoosionitest Eestis ja välismaal. Viimaste aastakümnete mahukaim skulptuurinäitus Viljandis jääb avatuks Sakala Keskuse suvehooaja lõpuni.

Näitus on avatud:

K – R 12:00 – 19:00, L 12:00 – 17:00

Tootearendusprogrammi PESA rändnäitus jõuab Viljandisse

Kolmapäeval, 24. juulil kell 16 avatakse Viljandi Kultuuriakadeemias Loov Eesti virtuaalse tootearendusprogrammi PESA teise lennu toodete näitus. Väljapanek tutvustab 12 uut Eesti erinevates paikades arendatud tooteprojekti. Näitus jääb avatuks 7. augustini.
PESA virtuaalse tootearendusprogrammi lõpetas sel aastal edukalt 12 kodumaist toodet, omandades aasta jooksul uusi teadmisi tootearendusest ärimudeli koostamiseni. PESA vilistlase, Viljandimaale Soomaa rahvusparki rajatava Mardu talu avatud stuudio esindaja Anu Almiku sõnul andis PESAs osalemine peamiselt vajalikku oskusteavet toote arendamiseks. Toote müügist saadav tulu on planeeritud suunata jäljemustritel kujutatud ikoonliikide elupaikade kaitseks ja uute sarnast sõnumit kandvate tarbeesemete loomiseks.
PESA teise lennu toodete hulgas on disainmööblit, lauanõusid, lauamänge, kardinaid, voodipesu, jalanõusid jt. Üks projektidest on sotsiaalne ettevõte, kus paberkottide valmistamisel kasutatakse erivajadustega tööjõu abi.
PESA projektid 2013. aastal olid: k00d.ee, Linnupette Lusikad, Wilderness Dreams, Goldmerk, MAKU, Kiriline, KAAL Disain, Projekt 0.72, E. Strauss, Nutikas Eesti Asi, Kontuur, Suzani.
Edasi on võimalik näitust näha Viljandi Kultuuriakadeemias (Posti 1) 24. juulist 7. augustini ja Tartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 17) 15. augustist 30. augustini.
Allikas: looveesti.ee

Ettevõtetes pole tagatud töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutus

Tööinspektsiooni Lõuna inspektsioon viis aprillis ja mais Tartu-, Viljandi-, Jõgeva-, Põlva-, Võru- ning Valgamaal läbi töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutusele suunatud sihtkontrolli.

Kuna viimasel ajal on sagenenud tööõnnetused, mis on seotud töövahendite seadistamise, hoolduse, puhastamise ja remondiga, oli kontrolli eesmärgiks suunata tööandjate tähelepanu hooldustööde ohutule läbiviimisele ning selgitada välja nende tööde läbiviimise hetkeseis ettevõtetes.

Sihtkontrolli käigus külastati kokku 50 ettevõtet. Tartu linnas kontrolliti 16 ettevõtet, Tartumaal 14, Viljandimaal 5, Jõgevamaal 5, Põlvamaal 4, Võrumaal 3 ja Valgamaal 3 ettevõtet.

Rikkumisi ei leitud vaid kahes ettevõttes. Kokku pandi ettekirjutustesse kirja 119 rikkumist.

Enamlevinud rikkumistena toob Lõuna inspektsiooni tööinspektor Raivo Otti välja puudusi ohutusjuhendite ja riskianalüüside koostamisel. 21 ettevõttes ei sisaldanud ohutusjuhendid konkreetse seadme kasutus-hooldusjuhendis toodud nõudeid ja 18 ettevõtte riskianalüüsis ei olnud hooldus- ja remonttööde riske käsitletud. Puudusi esines ka hoolduspersonali ja juhendajate väljaõppe organiseerimise osas ning surve- ja tõsteseadmete ning liikurmasinate hooldust teostavatele töötajatele eriväljaõppe korraldamise osas. Mitmes ettevõttes ei ole tööandja teinud kõike selleks, et töövahendeid hoitaks sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Samuti pole alati korraldatud töövahendite kontrollimist enne töövahendi kasutuselevõttu, perioodiliselt töö ajal või pärast tööõnnetust. Loe edasi: Ettevõtetes pole tagatud töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutus

Taimekasvatajad korjavad Viljandimaal teadmisi

Kolmapäeval ja neljapäeval on Viljandimaal põllumajandusuuringute keskuses kümnendad viljeluspäevad.

Mittetulundusühingu Viljeluspäevad juhatuse liikme Margus Ameerikase sõnul on sellest kokkusaamisest kujunenud tähtsaim kesksuvine põllumajandusüritus, millel huvilised saavad näha erineva agrotehnikaga kasvatatud põllukultuure. Kohapeal annavad nõu Eesti parimate taimekasvatuse ja põllumajandustehnika ettevõtete ning teadusasutuste esindajad.

Samas saab tutvuda põllumajandustehnikaga, sel aastal on kavas demonstreerida väetiselaoturite tööd.

Viljeluspäevad avab 10. juulil kell 10 põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Viljandimaa kaunimad kodud on valitud

Tänavuse konkursi “Eesti kaunis kodu 2013” Viljandimaa laureaadid on Diana ja Joel Purga ühepereelamu Vastemõisa külas, Suure-Jaani Kondase pargi puhkeala, Reet Paju kodu Penuja külas ja KÜ Oru 1, Abja –Paluoja linnas.

Viljandimaa 2013.a. maakondlikule konkursile „Kaunis kodu 2013“ esitati 8 kohaliku omavalitsuse poolt kokku 19 nominenti. Viljandi maavalitsuse arenguosakonna spetsialisti, komisjoni esimehe Jane Lumiste sõnul esitati eelmisel aastal küll enam, 28 nominenti, kuid praegust aastat iseloomustas tema sõnul see-eest väga tugev konkurss. „Maakondlikud laureaadid valis komisjon lõpuks hääletamise teel, sest kauneid koduaedasid, mida oleks tahtnud üleriigiliselt tunnustada oli palju. Üha rohkem on hakatud oma kodu eest hoolitsema ja taas suuri lillepeenraid rajama. Komisjon vaatab kohapeal terviklikku ruumi mõju, haljastust, heakorda ja väikevorme,“ selgitas Lumiste. „Koduaedadest raamatu tarvis tehtud fotod ei suuda edasi anda seda vaadet ja tervikut, mis tegelikult kohapeal olles ilmneb.“

„Tänavu jäi rohkem meelde veel Kadri ja Madis Õmbluse kodu Mustla alevikus, Aavo Leidiku pere kodu Leemeti külas ja Marko Puki pere kodu Peetrimõisa külas. Mõisaküla linn näiteks esitas konkursile ka 78 aastase vanaproua aia, mida proua üksi hooldab. Sellised hetked teevad südame eriti soojaks,“ tunnistas Lumiste. Loe edasi: Viljandimaa kaunimad kodud on valitud

Linnade ja valdade suvemängudel osaleb 2000 sportlast

29.-30.juunil toimuvad Haapsalus 38. Eesti linnade suvemängud ja Karksi-Nuias 21. Eesti valdade suvemängud.
38. Eesti linnade suvemängudel osalemisest on teada andnud 20 linna pea 700 osavõtjaga. Valdade mängudel osaleb ligi 1300 inimest 51 Eestimaa vallast.

Eelmisel aastal toimunud suvemängudel olid võidukad suurtest linnadest Rakvere, väikestest Türi ning suurtest valdadest Tartu, väikestest Mäetaguse. Suvemängude kavas on kergejõustik, meeste võrkpall, naiste võrkpall, jalgrattakross, orienteerumine, mälumäng, petank, jahilaskmine CSP, juhtide võistlus. Lisaks mängitakse linnade suvemängudel tennist.

Mängude korraldaja on Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös kohaliku spordiliidu ja omavalitsusega.

Saksa maanaised heitsid Eestile vahetu pilgu

Jaanipäeva eel ja ajal võõrustasid Viljandi maanaiste ühenduse liikmed Saksamaa Minden-Lübbecke piirkonna maanaisi, kellel nad kaks aastat tagasi külas olid käinud. Organisatsiooni Landfrauenverband Minden-Lübbecke 3700 liikmest tuli Eestit ja Viljandimaad uurima 23. Neist enamikule oli see esimene kord siin kandis reisida, sestap märkis mitu prouat laupäeva õhtul Kivi turismitalus päevapikkusele ringreisile tagasi vaadates, et Eesti eluolu tundub neile mitmes mõttes teistsugune kui Saksamaal.

Et osa sakslannasid käib hobi korras folkloorseid tantse tantsimas, pakkus neile ohtralt jutuainet Viljandimaa tantsurühma Vabajalg esinemine Kivi talu õuemurul.

Külalised panid tähele, et kui nende kodumaal ollakse harjunud tantsima eeskätt aeglasemat sorti folkloorseid tantse, siis siinne traditsioon soosib märksa rohkem ajaloolise taustaga, ent tänapäevast lavatantsu.

Maanaiste ühendusel aitasid sakslannasid vastu võtta maavalitsus ja omavalitsuste liit.

Presidendi võidutule saabumine ja vastuvõtmine Viljandimaal

Täna Viljandimaal Mõisakülas peetaval Maakaitsepäeval andsid kaitseliitlane Martin Suigusaar ja naiskodukaitsja Anne-Liis Taim üle Viljandi maavanem Lembit Kruusele presidendi võidutule.

Maavanem jagas tuld edasi kõikide maakonna omavalitsuste esindajatele, kes omakorda süütavad võidutulest oma kodupaikade jaanituled. “Lubage mul siinkohal üle anda võidutuli kõikidele Viljandimaa omavalitsuste esindajatele, et te saaksite selle viia oma kodupaikadesse ja süüdata seal jaanilõkked. Nii jõuab võidutuli sümboolselt iga Viljandimaa elanikuni,” ütles Kruuse oma tervitussõnavõtus.

Viljandis algas Võidupüha hommik Vabadussõjas langenute austamisega

Viljandi maavanem Lembit Kruuse asetab riigi esindajana maakonnas tänupärja vabadussõjas langenuile

Täna, 23. juuni hommikul kogunesid Viljandis J. Laidoneri mälestussamba jalamile riigi esindajana maavanem Lembit Kruuse, Viljandi linna Volikogu esimees Tarmo Loodus, Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Kalle Köhler, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar ning mõned linnakodanikud, et alustada päeva austusavaldustega Vabadussõjas langenutele.

Viljandi maavanem Lembi Kruuse sõnul tuleb Võidupüha pidada rõõmupäevaks, mil tunneme siirast uhkust meie esiisade võidu üle. “See võit andis meile toona kaua igatsetud vabaduse ja võimaldab nüüd maailmakaardil eksisteerida vaba rahvana,” kinnitas Kruuse ja lisas: “Võidupühal austame ja mälestame neid, kes Vabadussõja rinnetel ja hiljemgi on Eesti vabaduse eest elu andnud. On tähenduslik, et võidutulest läidetakse ka jaanituli, meie olulisima suvetähtpäeva rõõmuvalgus.”

Vabadussõja saatus otsustati 23. juunil 1919 saavutatud võiduga Võnnu lahingus Saksa Landeswehri üle.

Viljandimaa Arenduskeskus taaselustab maakonna ettevõtjate tunnustamise

Viljandi Maavalitsus ja Viljandimaa Omavalitsuste Liit äratavad käesoleval aastal taas ellu maakonna ettevõtjate tunnustamise, mida korraldab SA Viljandimaa Arenduskeskus.

Viljandimaa ettevõtjate tunnustamise eesmärgiks on maakonna ettevõtjate tegevuse väärtustamine. “Majandus on meie elu käivitav jõud ning ettevõtjate tunnustamine seega maakonna elujõu tagamisel oluline nii piirkondlikust kui valdkondlikust aspektist vaadates,” selgitas Viljandimaa Arenduskeskuse juht Kaarel Lehtsalu.

Auhindu jagatakse sel aastal viies kategoorias:

Auhind “Viljandimaa maaelu edendaja 2013” antakse välja ettevõtjale, kes tegutseb väljaspool Viljandi linna ja kes on aktiivselt osalenud kogukonna tegevuses ning panustanud oma piirkonna arengusse
Auhind “Viljandimaa edukas alustanud ettevõtja 2013” antakse välja kuni 3 aastat tegutsenud (registreeritud mitte varem kui 01.01.2010) ettevõtjale, kes on oma tegevuse edukalt käivitanud.
Auhind “Viljandimaa parim väikeettevõte 2013” antakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise majandustegevuse ja ekspordivõimega lisandväärtust loovale ettevõttele, milles on kuni 50 töötajat.
Auhind “Viljandimaa parim suurettevõte 2013” antakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise majandustegevuse ja ekspordivõimega lisandväärtust loovale ettevõttele, milles on rohkem kui 50 töötajat.
Auhind “Viljandimaa loomevaldkonna ettevõtja 2013” antakse ettevõtjale või MTÜ-le, kes on loonud kultuuripärandil põhineva toote või teenuse alates 01.01.2010.

SA Viljandimaa Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Ille Metsla selgitas, et uuendusliku kategooriana on lisandunud tunnustatavate ettevõtete kategooriasse loomemajanduse valdkond, mis on Viljandi maakonna üldises arengus olulisel kohal ning mis otsesemalt või kaudsemalt on seotud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tegevusega. Loe edasi: Viljandimaa Arenduskeskus taaselustab maakonna ettevõtjate tunnustamise

Viljandimaa Maakaitsepäeva tähistatakse suurejooneliselt Mõisakülas

Võidupühal, 23. juunil tähistatakse traditsiooniliseks saanud Maakaitsepäeva Mõisakülas. Seekordne sündmus tõotab tulla eriti elamusterohke ning põhjust sinna koguneda on kõikidel Viljandimaa elanikel. Mõisakülas jätkub tegevusi ja uudistamist päeva jooksul tervele perele.

Võidupüha ja maakaitsepäeva tähistamine algab pühapäeval, 23. juunil kell 10.15 mälestustseremooniaga maakonnakeskuses Viljandis J. Laidoneri mälestussamba juures, kus riigi-, maakonna- ja linna esindajad asetavad pärjad ning siis liigutakse Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juures Vanal kalmistul. Seejärel kell 11 toimub pidupäeva jumalateenistus Viljandi Pauluse kirikus.

Alates kell 11 saab Mõisaküla kesklinnas hoo sisse maakaitsepäev, kus oma tööd, tehnikat ja varustust on tutvustamas Viljandi maakonna jõustruktuurid. Toimuvad Kaitseliidu, Politsei, Päästeameti ja Punase Risti esitlused. Näiteks toimub kaitseliidu relvastatud mini-kaitselahing, politsei peatab ekstreemsel moel liiklusrikkujat, päästeamet näitab autosse lõksu jäänud inimese päästmist, liiklusõnnetuses kannatanule osutab esmaabi Punane Rist jne. Lapsi paelub kaitseliidu ja päästeameti tehnika ning relvad.

Lõunaajal pakutakse kõikidele soovijatele tasuta sõdurisuppi ning ametliku osa lõpetab alates kell 14.15 keskväljakul algav võidutule üleandmise tseremoonia omavalitsuste esindajatele.

Mõisaküla pakub pidustuste raames lisaks kõikidele linlastele ja külalistele kogu päeva vältel mitmekesist laada- ja kultuuriprogrammi ning näitusi. http://sakala.kaitseliit.ee/et/maakaitsepaev

Maavanem Lembit Kruuse sõnul saavad kõik kodanikud otsesemalt või kaudsemalt kaasa aidata Eesti julgeoleku ja -kaitsetahte arengule. “Turvalisus ei koosne ainult sõjalisest jõust. See on meie oma inimeste tahe midagi ise, omal algatusel korda saata kodukoha, keskkonna, kultuuri – meie oma riigi heaks.”

1919. aasta juuni mängis eestlastele kätte ainukordse võimaluse, mil lätlaste ja eestlaste ühine võit Võnnu all lubas Eestil koondada kogu sõjajõu idarindele peavaenlase vastu. Juba sügisel tegigi vastane Eestile nende ajaloo ainsa rahupakkumise. Saime vabaks ja saavutasime rahu.

Täna avatakse Tartus Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”

Täna avatakse Tartus kuue Lõuna-Eesti maakonna Leader tegevusgruppide, omavalitsuste ja kogukondade koostöös ettevalmistatud projekt, mille raames tähistatakse 21 põneva looga paika National Geographicu kollase aknaga – nii sünnib Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”.

Teekonna avamine toimub neljapäeval kell 18:00-19:15 Tartus Raekoja platsil, sest Tartu on väravaks Lõuna-Eestisse. Avasündmusele, kus esinevad Lõuna-Eesti laulu- ja tantsukollektiivid, on oodatud kõik huvilised. Sündmuse käigus avatakse pidulikult Tartu linna südames paiknev National Geographicu kollane aken, mis hakkab tähistama teekonna algust. Tartu Kaubamajas näeb fotograaf Sven Začeki loodusfotode näitust “Elu kahe maailma piiril”.

Tegemist on kuue Lõuna-Eesti maakonna koostööprojektiga, kus maakogukonnad ja linnad on ühendanud oma jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks. Projekti raames National Geographicu kollaste akendega tähistatud teekond “Elu kahe maailma piiril” jutustab loo ühest erilisest paigast Euroopa Liidu piiril, Venemaa ja Läti kõrval, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Rohkem infot teekonna ja välja valitud paikade kohta leiab aadressilt www.visitsouthestonia.com. Loe edasi: Täna avatakse Tartus Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”

Puuetega inimesed lustivad Viljandis XVIII vabariiklikul kultuurifestivalil

Pildil hetk puuetega inimeste kultuurifestivali avamiselt Viljandis.

Eile algas ja täna jätkub üle-eestiline puuetega inimeste kultuurifestival Viljandis Sakala keskuses. Juba traditsiooniks saanud festivali korraldab Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Viljandi Puuetega Inimeste Nõukoja ja Viljandi invateatriga Karlanda.

Festival avati eile, 15. juunil. Festivali avamisel kõnelesid Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja maavalitsuse puuetega inimeste spetsialist Doris Nagel. ”Igasugune koostöö saab edukalt toimuda vaid siis, kui on hingest rääkijaid ja südamest kuuljaid,” õhutas Kruuse puuetega inimesi ja nende hooldajaid enam teadvustama ühiskonnale võimalusi, mis märkamatuks jäävad.

Festivalile tuli üle Eesti rohkelt üksikesinejaid ja taidluskollektiive. Avamise ajaks oli kohale jõudnud ligikaudu 80 inimest.

Tiina Pihlak

Pritsumeeste mõõduvõtmine Suure-Jaanis

15. juunil toimuvad Suure-Jaanis Päästeameti Lõuna regiooni kutsemeisterlikkuse võistlused, kus omavahel võistlevad kutselised päästjad kuuest Lõuna-Eesti maakonnast: Viljandi-, Valga-, Võru-, Tartu-, Põlva- ja Jõgevamaalt. Osalema oodatakse ka meie vabatahtlikke päästjaid ning päästealaga tegelevaid noori.
Võistluspäev algab kell 10 piduliku rongkäiguga puhkpilliorkestri saatel. Suure-Jaani päästekomando juurest Oja tänavalt liigutakse gümnaasiumi staadionile, kus võistlused ametlikult avatakse. Staadionil toimub ka võistkondade esimene jõukatsumine. Aja peale tuleb riietuda päästja kaitseriietusse, tagada oma meeskonnale vajalik kustutusvesi, vajalikesse suundadesse vedada laiali voolikuliinid ning seejärel kustutada põlev sõiduauto või tabada veejoaga märklauda. Loomulikult on rajale seatud erinevaid takistusi, mis võistlejatel tuleb ületada.
Omavahel võistlevad ka päästesõidukite juhid – mehed, kes igapäevaselt peavad võimalikult kiiresti ja kõigi jaoks ohutult juhtima päästemasinaid. Hinnatakse nii teoreetilisi teadmisi kui praktilisi oskusi. Autojuhtide võistlusala ehk vigursõit päästeautoga viiakse läbi Suure-Jaani keskväljakul, endises bussijaama asukohas. Seoses sellega on 15. juunil seal parkimine keelatud ning orienteeruvalt kella 14-st piiratakse keskväljaku alal kuni Ilmatari tänavani mõneks tunniks liiklemist. Ümbersõit on võimalik Lembitu puiestee kaudu, läbisõit J. Köleri tänavalt Pärnu tänavale jääb avatuks ka vigursõidu toimumise ajal.
Võistlused on põnevad ja vaatemängulised, saab näha nii tuld, suitsu kui vett. Üritus on tasuta, huvilistel on võimalus näha lähemalt päästeautosid ja -tehnikat. Pealtvaatajaid ootame kaasa elama meestele, kes meie igapäevast turvalisust tagavad. Tulge kogu perega ja ergutage oma valla päästjaid, kes samuti võistlustulle astuvad!

Üle-eestiline noortepäev toimub sel aastal Viljandis

Kas noorsootöö tähendab noortekeskust, huvikooli, noorteorganisatsiooni või on see erinevatest komponentidest koosnev terviklik tugi noore kujunemisel tegusaks ühiskonnaliikmeks? Kes on noorsootöötaja – kas erispetsialist, rühmajuht, treener, huvijuht või on seda kõik, kes igapäevases töös koolitunniväliselt noortega tegelevad? Mida tänapäevasele noorele pakkuda? Nendele küsimustele annab vastuse 12. augustil Viljandis toimuv „Noortepäev 2013“.

Noortepäeva tähistatakse Viljandis linna eri paigus, peamiselt Sakala Keskuse territooriumil.

Tegevused algavad kell 16:00 ning lõppevad õhtul kell 21:00 algava Tanel Padar & The Suni kontserdiga. Esindatud on noored ja noortega töötavad inimesed üle terve Eesti. Tutvustatakse erinevaid osalus- ja vaba aja veetmise võimalusi, võimalik on osa saada noorte poolt ettevalmistatud eeskavadest ning teavet jagatakse tööhõivest ja noorteprojektidest. Jakobsoni Gümnaasiumi staadionil, algusega kell 14.00, peetakse maha traditsiooniline jalgpallimatš „noorte ja otsustajate“ vahel ehk noored versus Haridus- ja Teadusministeerium.

Noortepäeva korraldavad sel aastal ühiselt Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse, Eesti Noorteühenduste Liit ning Eesti Noorsootöötajate Ühendus. Oma panuse annavad kõikidest maakondadest kohale tulnud noortekeskuste, noorsootööorganisatsioonide ja teiste koostööpartnerite esindajad. „Noortepäev 2013“ elluviimist rahastab traditsiooniliselt
Eesti Noorsootöö Keskus.

Eestis juhitakse noortepäeva tähistamisega noorte ja noorsootöö väärtustele tähelepanu alates 2003. aastast. Ühtekokku on aga 12.
augustil rahvusvahelist noortepäeva tähistatud ÜRO eestvedamisel juba alates 1999. aastast.

Täpsem informatsioon „Noortepäev 2013“ programmi osas on kättesaadav:
https://www.facebook.com/noortepaev

Koolivaheaeg ja suvi muudavad Viljandimaa bussigraafikuid

Koolides alanud suvevaheaeg jätab Viljandimaal käigust ära õpilastega seotud liine. Alates 10. juunist kuni 31. augustini 2013 jäävad käigust ära avalikud liinid nr 7, 12, 13, 16, 21, 36A, 43A, 54, 56, 66, 67 ja 68. Muudatuse aluseks on Haridus- ja teadusministri määrus 09.01.2012 nr 4, mis määrab ära 2012/2013. õppeaasta koolivaheajad. Liin nr 15 sõidab 21. juunini kuna Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis kestab kool selle ajani.

“Muudatuse näol on tegemist iga-aastase rutiiniga ja seotud õpilaste kooli- ja koduvahelise transpordiga, mis taastub samas mahus sügisperioodil,” selgitas Viljandi maavalitsuse arenguosakonna juhataja Kaupo Kase.

Viljandis toimus Eesti lipu auks tseremoonia

Lipupäeva tseremoonia Viljandi maavalitsuse ees Vabaduse platsil, räägib maavanem Lembit Kruuse. Foto: Viljandi maavalitsus

Teisipäeva, 4. juuni hommikul tähistasid Viljandi maavalitsus ja -linnavalitsus ning Kaitseliit ühiselt Eesti lipu päeva maavalitsuse ees Vabaduse platsil lühikese piduliku tseremooniaga, kus osalesid maakonna riigiasutuste esindajad ning need, kes pidid oluliseks väljendada austust Eesti riigi ja lipu vastu. Kell 8.00 heiskasid Kaitseliidu noorkotkad Viljandi maavalitsuse ees lipumasti Eesti Vabariigi riigilipu. Tseremooniast kogunes osa saama sadakond inimest.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse rääkis lipu sünniloost ning olulisusest eesti riigi sümbolina. “Ometi on igasugune austusavaldus alati südameasi,” rõhutas Kruuse.

Viljandi linnapea Loit Kivistik meenutas 1988 aastat, kui koos kursusevendadega lipu alla koonduti, kuigi õhus oli veel arreteerimishirmu. Laulis meeskoor Sakala.

Seejärel viisid noored kotkad ja kodutütred juhendaja saatel lillekimbu esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni hauale Viljandi Vanal kalmistul.

See 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks õmmeldud siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. 128 aastat tagasi, 4. juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas. Loe edasi: Viljandis toimus Eesti lipu auks tseremoonia

Soomaal esitleti RMK Viljandimaa metsa majandamise kava aastani 2022

Elor Ilmet_29052013 — Elor Ilmet, RMK Viljandimaa metskonna ülem metsa majandamise kavaga aastani 2022

Põhjaliku ülevaate seni toimunud tegevustest ning meie maakonna metsade tulevikuplaanidest andis Viljandimaa metskonna ülem Elor Ilmet, tutvustades RMK Viljandimaa metskonna metsa majandamise kava aastani 2022. “Maakondlikus arvestuses (maakondi on 15, kuid metskondi Eestis kokku 17) metsade mahukuse osas on Viljandimaa kolmandal kohal. Meist eespool on vaid Harju- ja Vändra metskonnad,” rääkis Ilmet ning tegi kokkuvõtte meie metsi puudutavast olulisemast statistikast.

Riigimetsade üldpindala maakonnas on 97 124 ha, mis ajas pisut suureneb haldusalasse juurdetulevate maade arvelt. Metsakorralduslikult on inventeeritud alade pind 72 463 ha, metsakvartaleid 2009 tk ja metsaeraldisi 32 016 tk.

Viljandimaa metskonnad on töömahtude järgi jaotatud viieks ca 12 000 ha suurusteks metsandikeks, mida haldab metsnik-metsakorraldaja igas piirkonnas. Maakond jaguneb Vastemõisa-, Karksi-, Õisu-, Kõpu ja Aimla metsandikeks.

Metsavarude maakondlik RMK tagavara on ca 10 milj tm ning kui liita siia erametsade tagavara, on maakonna tagavara muljetavaldav ca 20 milj tm. “Täna võib öelda, et rohkem kasvab metsa juurde, kui kasutusele võetakse. Silmas peab pidama sedagi, et majandatava metsa osa on meil 66,6%, majanduspiiranguga metsa 19.1 % ning rangelt kaitstavat metsa 14,3%,” selgitas Ilmet.

Metsavarudest kokkuvõtlikult maakonnas esikohal on mänd, järgnevad kask ja kuusk ning alles seejärel muud liigid.

RMK_29.05.2013 — RMK Viljandimaa metskonnametsa majandamise kava aastani 2022

Viljandimaal on mõjuvaim looduskaitseala Soomaa rahvuspark, lisaks on 10 looduskaitseala, 8 maastikukaitse ala ja palju teisi piirangutega alasid, kus kasvab kaitsealune taimeliik või elab haruldane linnu- või loomaliik.

RMK hooldada on suur hulk kultuurimälestisi ja osa meie pärandkultuurist, näiteks: linnus “Lõhavere Linnamägi” ning Kivisaare pronksiaja kalmistu ja asukoht.

RMK tugevus võrreldes erametsaomanikega seisneb pikemaajaliste raie plaanide kavandamises metsade majandamisel ning metsa sihipärases uuendamises ehk istutamisega taastamises. Kahetsusväärselt suur osa erametsaomanikest jätavad taasmetsastamise sageli looduse enda mureks.

“Plaanipärane tegevus väljendub selleski, et kui mingi ala põllumajanduslikku tegevust ei võimalda, siis need metsastatakse. Keskmiselt istutame aastas 360 ha metsa ning metsakülvi teostame ca 20 ha. Metsasektor on hea majandamise korral tulutoov tegevus ning arvestatav tööandja,” rääkis Ilmet ja lisas, et ainuüksi maksutulu laekub prognoosi kohaselt sektorilt maakonna kohta ca 1,6 miljonit eurot aastas.

Hang’i maagia kolmes lossis

Kolmel varasuvisel õhtul, kolmes vanas lossis saab nautida haruldase ja ainulaadse hang’i maagilist kõla. 5. 7. ja 8. juunil vastavalt siis Viljandi Kaevumäel, Haapsalu linnuse väikeses hoovis ja Padise kloostris viivad Hang Massive ja Storia koos sõpradega sind kaasakiskuvale rännakule läbi rütmide ja helide.

Sügisel Padise kloostris täismajale antud kontserdi ”Ühe lossi hääled …” esinejad on tagasi Eestis uue ja täiustatud kavaga. Hang Massive (UK/SWE) moodustavad aastal 2010 koos Hang’i mängma asunud Danny Cudd ja Markus Johansson. Nende lugu ”Once again” on nüüdseks kogunud Youtube’s pea 3 miljonit vaatajat. Lisaks hang’ile on seekord neil kaasas ka cajon ja jembe. Storia(UK) ehk Victoria Grebezs ühendab hangi hüpnootilised meloodiad ja taevalikuna kõlava vokaali muinasjutuliseks elamuseks. Victoria on üks väheseid hang’i mängivaid lauljad maailmas. Kogu muusikaelamuse aitavad põnevamaks muuta veel Peter Wickström(SWE) vokaali ja kitarriga, J Rokka(UK) tšellol ja Craig Rainbo Ninja(UK).

Hang, välimuselt ”ufogrilli” meenutav instrument on aastal 2000 Šveitsis Bernis ühe abielupaari poolt loodud metallist löökpill. Kõik hang’id valmistatakse siiani käsitsi ning selle tellimisjärjekord ulatub aastatesse. Hang’i mängitakse seda põlvedel hoides kätega ning erinevalt trummist võib liiga tugev ”löömine” selle heli moonutada.

Kontserdite algus igal pool kell 20, uksed avatakse tund enne algust. Kestvus üle 3 tunni. Piletid mai lõpuni soodushinnaga Piletilevi müügikohtades üle Eesti.

Viljandis avati üle-eestiline koolinoorte kunstinäitus

Viljandi Linnagaleriis avati üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada seeläbi loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.

Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.

Näitus jääb Viljandis avatuks 20. juunini. Täpsem info projekti kohta on kättesaadav aadressil http://www.unesco.ee/projekt-elav-kirev-ja-ponev-vaimne-kultuuriparand/.

26. juunist 23. juulini on näitus Tallinnas Eksperimentaalgaleriis ja galeriis Aatrium.

Viljandimaa parima noorte ettevõtlusidee auhind läks Tarvastu koolinoortele

Viljandi maavanem Lembit Kruuse Tarvastu koolinoorte võiduka meeskonnaga “Mirembe kleepsud”

Eile selgusid Pärnu kontserdimajas ettevõtlikkuse arenguprogrammi ENTRUM korraldatud ettevõtlikkusideede konkursi “Olen ettevõtlik” võitjad. ENTRUMI kolmandal hooajal jõudis finaali koguni 147 osalejat, ehk rekordarv Viljandi-, Hiiu-, Saare- ja Pärnumaa koolinoort. Viljandimaalt jõudis finaali 11 ideed. Maakondlikud võidud kuulutasid välja ja andsid üle maavanemad. Viljandimaa parima noorte idee tiitlile pretendeerisid tänavu: Arting grupp, Kohtume jalgpalliplatsil ja Mirembe kleepsud.

Viljandimaa parimaks noorteideeks kuulutas maavanem Lembit Kruuse “Mirembe kleepsud”. Selle meeskonna liikmeteks olid koolinoored Heleri Mändla, Rita Radik ja Margit Külaots Tarvastu Gümnaasiumist. Tüdrukuid juhendas Indrek Anepaio. Auhinna võitnud tiimile pani välja Viljandi maavalitsus ning selleks sai meeskonnakoolitus Valma Seikuspargis.
Programmi ellukutsuja on Eesti Energia ning patroon president Toomas Hendrik Ilves. Seitse kuud väldanud ENTRUMI programm võimaldas osalenud noortel läbi oma algatuse ja koolituste muutuda ise ning andis oskuse läbi ettevõtlikkuse muuta ümbritsevat.

VANT kutsub Viljandisse lastekaitsepäeva tähistama

Laupäeval, 1. juunil kutsub Viljandi Avatud Noortetuba/ VANT Viljandisse Vabaduse platsile Lastekaitsepäeva tähistama. Päeva esimese poole täidavad põnevad tegevused ning seejärel astuvad Kultuurse Motobande koosseisus lavale tuntud Eesti avaliku elu tegelased.

1. juunil kell 11.00 alustatakse Viljandi Vabaduse platsil päeva maakondliku koolidevahelise jalgrattavigursõidu võistlusega VIGURVÄNT. Maanteeamet pakub koostöös Viljandi autokooli instruktoritega turvasimulatsioonide testimise võimalust ning tehnikat esitleb Viljandi Päästeamet.

Kell 12-14 esinevad lavaesisel platsil tantsukoolide FACE, DANCECALL, S-STUUDIO ja HOPE tantsijad ning VILJANDI SPORDIKOOLI võimlejad. Seejärel, kell 15 võtavad Tasuja puiesteel järje üle HAWAII EXPRESS, VILJANDI MOTOKESKUS ja MULGI MOTOÄRI, kelle abiga toimub erinevate jalgrataste, mopeedide, motorollerite, ATV-de ja elektriautode demonstratsioon. Soovijatel on proovisõidu võimalus. Motorolleri lubade tegemise kohta annab infot ja nõu autokooli VILJANDI AUTOM sõiduõpetaja Arne Juus. Loe edasi: VANT kutsub Viljandisse lastekaitsepäeva tähistama