Aldo Kals, Tartu Emajõe Kooli vilistlane
Reedel, 24. novembril tähistas oma 140. sünnipäeva pimedate ja nõrgaltnägijate laste Tartu Emajõe Kool. Seda meenutati suure pidulikkusega tihedalt sisustatud viietunnilise üritusega Taaralinnas Vabaduse pst. 9 ja Munga tn 16.
Loe edasi: TARTU EMAJÕE KOOL 140
Pühapäeval, 4. oktoobril saab Tartu-Jõgeva puhkealal asuvas Elistvere loomapargis Lätist saabunud hundipoiss omale nime.
Loe edasi: HUNDIRISTSED ELISTVERE LOOMAPARGIS
Tartu vald kutsub käesoleval suvel uudistama nende valda läbi 71 küla. Selleks tuleb ennast registreerida mängu kasutajaks, kas üksi, paaris või seltskonniti. Mäng algas juba 1. juunil ja kestab terve suve kuni 31. augustini.
Loe edasi: TARTU VALLA SUVEMÄNG „MINE KÜLLA!” KESTAB VILJAKUU LÕPUNI
Vudila rajaja Kajar Lember arvas, et austava nimetusega Maa Sool kutsutakse üldiselt õpetajaid, kuid üldistavalt sobib tunnustus maaelu edendajatele teisteski elualadel. „Kuna Vudilas on väga paljudele noortele esimene töö- ja praktikakoht, siis eks meiegi omal moel tegele õpetamise ja innustamisega. Aga eks igas tegevuses peab olema nii pipart, kui soola.”
Lember peab Vudila väärtuseks järjepidevat tegutsemist ja uueks hooajaks ettevalmistamist. „Eelseisval suvel korraldame lastelaagreid. Püstitatud on mõned majutuskohad, mida saavad laagrite välisel ajal ööbimiseks kasutada ka kaugemad külalised. Seegi investeering loob suveks mõned lisatöökohad. Pooled meie töötajad on seotud toitlustusega. Sellel suvel plaanime pisut ümberkorraldusi ning suurendame koostööpartneri rolli, et iga asjaga tegeleks õue peal need, kes suudavad pakkuda parimat. Kindlasti on Vudilal kaudsete töökohtade mõju kogu piirkonnale. See on võibolla Vudila kontekstis isegi kogukondlikult suurem väärtus, kui otsene äritegevusest tulenev kasu,” rääkis Lember tunnustamise arvatavatest põhjustest.
Peale Tallinna loomaia paikneb üle Eesti veel vähemalt 14 pisemat kuid täiesti arvestatava tähtsusega loomaparki: Muhu saarel, Lääne-Virumaal, Võrumaal, Valgamaal, Läänemaal, Harjumaal, Pärnumaal, Järvamaal, Tartumaal. Juuni keskpaigas külastasid Sindi gümnaasiumi õpetajad Vooremaa maastikukaitsealal asuvat Elistvere loomaparki.
Enne haldusmuudatust Jõgevamaal Tabivere vallas, nüüd Tartu maakonna Tartu vallas kümnel hektaril laiuvas loomapargis võib kohata võimalikult looduslikus keskkonnas Eesti metsades elavaid loomi. Nende nimetuste loetelu, keda võib hea õnne korral näha, on päris pikk. Õnne läheb vaja seepärast, et suhteliselt suurel pargialal ei pruugi nad alati inimeste ootel passida.
Kohe ekskursiooni alguses viis giid meid euroopa piisoneid vaatama. Praegu neid Eesti vabas looduses küll ei ela, aga kunagi elasid 500-900 kg kaaluvad piisonid terves Euroopas kuni Kaukaasiani kagus ja idas Volga jõeni. 19. sajandiks jäi järele üksnes kolm asurkonda. Tänapäeval on Euroopa piisonid levinud Kaukaasias, Poolas, Leedus. Looduslikult elavad nad lehtmetsades ja hajusate lagendikega segametsades, samuti soistes metsades. Toiduks maitsevad rohttaimed, oksad, tammetõrud, põõsaste ja puude lehed. Giid ütles, et olgu piisonite käitumine aedikus nii ontlik kui tahes, peab inimene sellest hoolimata liigsest sõprusest ja lähedusest hoiduma, sest neil on hoomamatu jõud ja muidugi suured sarved. Kuid isekeskis ei näi neil probleeme olevat, elavad rahus ja kannavad hoolt järglaste sigitamisel. Peamiselt toimetavad piisonid öösiti ja hommikuti, puhkavad enamasti õhtuti.
Äksi Jääaja Keskus on terves Baltikumis ainulaadne elamusi tekitav õppekeskkond, kus saab tutvuda aastatuhandete kestel kujunenud maailma ja Eesti looduse, elusuuruses eelajalooliste loomade ja palju muu huvipakkuvaga.
[pullquote]Päris viimasest jääajast on möödas umbes kümme tuhat aastat, aga seegi polevat veel päriselt lõppenud[/pullquote]Möödunud nädala kolmapäeval vuras taas suur buss Pärnust Äksi alevikku. Reisijateks TÜ Pärnu Väärikate ülikooli tudengid, kellest enamik külastas Vooremaa keskmes asuva Saadjärve kaldal paiknevat jääaja elamuskeskust esmakordselt. Mõned sõitsid Jääaja Keskuse õppematerjalidega tutvuma juba teist korda, sest 2200 ruutmeetri suurusel näitusepinnal jätkub vaatamist ja teadasaamisi sootuks rohkem kui tunni-paari või koguni terve päevaga suudaks haarata.
Samas iga giid on oma jutustamise tahkude poolest erinev ja iga järgmine huviseltskond võib paluda vastuseid küsimustele, mida varem pole osatud küsida. Nii pole korduvad külastused igavad varem kogetud kohtumised, vaid alati uudsed ning põnevad.
Loe edasi: Mammutite ja jääkaru juures ning miljoneid aastaid ajalugu
Laupäeval, 2. märtsil saab teoks Vabadussõja sangarile Julius Kuperjanovi (11. oktoober 1894 – 2. veebruar 1919) ja tema partisanide teekonnale pühendatud Kuperjanovi retk. Ligi 25-kilomeetrine jalgsimatk algab Kuperjanovi partisanisalga formeerumiskohas Põltsamaa vallas Puurmani mõisas (legendaarne salk loodi 1918 jõululaupäeval) ning Tartu vallas Tabiveres.
Kaitseliidu Jõgeva Maleva pealiku kolonelleitnant Tarmo Laaniste sõnul toimub Kuperjanovi retk neljandat korda. „Avatseremoonia toimub Puurmani lossi juures hommikul kell 10. Kõneleb Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili. Retkelisi tuleb tervitama ka leitnant „Julius Kuperjanov” ise. Retkel on avatud Kaitseliidu, Politsei, Kuperjanovi pataljoni, Punase-Risti ja Keskkonnameti kontrollpunktid. Kontrollpunktides saab proovile panna teadmisi ja oskusi, puhata ja end sooja teega kosutada,” tutvustas Laaniste toimuvat.
Laaniste märkis, et tänase keskpäevase seisuga oli Kuperjanovi retkele registreerunud ligemale veerand tuhat inimest. „Mitmedki panevad end kirja laupäeva hommikul. Alati jätkub ka kaasaelajaid. Retke eesmärk on suurendada austust ja huvi Julius Kuperjanovi ja Vabadudussõja ajaloo vastu ning ühtlasi anda võimalus rahvaspordi terviseliikumiseks. Retkel osalejate arv on aasta-aastalt suurenenud. Sageli tullakse retkele kogu perega, ja võetakse kaasa ka koeri.
Suuskadel raja läbimine pole ilmastiku olude tõttu tänavu siiski mõeldav pole.”
Veel juhtis Laaniste tähelepanu sellele, et kui keegi peaks rajal väsima, sõidutakse ta finišisse toetussõidukitega, retkele kaasatakse ka kaks kiirabiautot.
Retke lõppedes Tabiveres annab „Julius Kuperjanov” üle oma nimelise medali. Keha saab kinnitada sõdurisupiga.
Jaan Lukas
24. novembril kogunesid juhtrajasõitjad üle Eesti käesoleva hooaja viimasele võistlusele. Kokku tuli veidi üle 30 võistleja Tallinnast, Sauelt, Haapsalust, Jõõprest, Sindist ja kohalikud. Nagu tavaks on saanud, nii oli ka seekord kavas kaks klassi: N-14 ja PR-24. Ülejäänud klassides said asjad paika eelviimasel etapil Sindis.
N-14 klassis osales 13 võistlejat. Meilt osalesid Karin Mets ja Sebastian Roosaar. Enne viimast etappi oli Karin reitingutabelis 6. kohal ja Sebastian 9. kohal. Lootsime oma positsioone parandada, kuid meil olemasolev mootoripark hakkab juba näitama väsimuse märke ja mudelid ei arendanud enam vajalikku kiirust. Eelsõitudes üllatusi ei olnud ja finaali pääsesid samad võistlejad, kes ka reitingutabeli eesotsas troonivad. Finaalis aga võttis Benno Bert Põldäär liidripositsiooni juba algusest peale oma kätte je teistele sõnaõigust ei andnud. Võistlus teisele ja kolmandale kohale pakkus seekord põnevust täiega. Konkureerisid omavahel kohalikud poisid Rasmus Blitner ja Kaur Erik Tamm. Kui teise koha oleks saanud Kaur Erik, siis karikasarja üldvõit oleks läinud Benno Bertile. Algus nii ka läks. Kaur Erik sõitis Rasmusel eest ära, kuid mitte väga pikalt, sest Rasmus tegi alguses natuke rohkem sõiduvigu. Võistluse teises pooles aga sai Rasmus õige sõidurütmi kätte, Võttis Kaur Erikule järele ja eelviimases sõidus möödus temast. Viimases sõidus oli Rasmuse teine koht ainult vormistamise küsimus.
Saaremaa Kodukandi eestvedamisel jõuavad juba mitmendat aastat sügiseti Saaremaale kuulsad Piirissaare sibulad. Tegemist on algatusega, mille eesmärgiks on hoida pärandkultuuri ning tugevdada kogukondadevahelist koostööd.
[pullquote]saame toetada väikesaarel aastaid püsinud teadmisi ja kogemusi sibulakasvatuse osas[/pullquote]”Saared peavad ikka kokku hoidma,” räägib Saaremaa Kodukandi koordinaator Reet Viira, kes jätkab Peipsiääre kogukondadega koostööd oma ema, kodukandiliikumise eestvedaja Elvi Viira jälgedes. “Meie jaoks on oluline toetada Piirissaare kohalikku kogukonda sealse pärandkultuuri, mille üheks osaks on kindlasti ka sibulakasvatus, säilimisel ning anda ehk tõuge ka noorematele, et see tasub end ära,” kõneles ta.
Kui mõne aasta eest oldi Peipsi ääres kimpus sibulauputusega ja kutsuti rahvast ostma kohalikelt, sõitis Saaremaa Kodukandi koordinaator ise Piirissaarele, et saarlastele väärt sibulaid tuua. Hiljem mindi Piirissaare elu-olu kaema suisa delegatsiooniga. Koostöö päädis ka vastuvisiidiga: Piirisaare esindajad käisid mullu Saaremaal tutvumas saarlaste kogemustega turismi-, kalanduse ja ettevõtluse valdkonnas. “Mullu oli suurepärane sibulaasta, nii et saime koguni kolm korda Piirisaarelt sibulaid tuua,” räägib ta.
Haruldase verehaigusega tüdruk vajab tavapärase elu jätkamiseks kallihinnalist ravimit, mis ei kuulu Eesti Haigekassa kompenseeritavate ravimite nimekirja. Laps vajab ravimit elukestvalt ning seni kuni selgub rahastamise lahendus, toetab heade annetajate abil ajutiselt tüdruku ravi TÜ Kliinikumi Lastefond.
[pullquote]Pooleteise kuu jooksul vajab tüdruk 3 doosi, mille kogumaksumus on 49 680 eurot.[/pullquote]17-aastasel tüdrukul diagnoositi 2011. aasta sügisel idiopaatiline aplastiline aneemia, mis on haigus, mille puhul toodab luuüdi liiga vähe erinevat tüüpi vererakke. Vereanalüüsidest selgus, et lapsel oli madal nii trombotsüütide, hemoglobiini kui ka leukotsüütide tase. Immuunsupressiivse raviga haigus stabiliseerus.
Kolm aastat hiljem avastati lapsel aga lisaks paroksüsmaalne öine hemoglobinuuria, mille puhul punavererakud ehk erütrotsüüdid lõhustuvad ja tekib hemolüüs.
Traditsiooniline Lõuna-Eesti turismikonverents toimub 8. detsembril Jääaja keskuses (Saadjärve 20, Äksi, Tartumaa) algusega kell 10.
Lõuna-Eesti turismikonverents on turismiaastat kokku võttev iga-aastane sündmus, mis sellel aastal keskendub digitaalsele turundusele ning selle olulisusele turismis. Ettekannetes antakse ülevaade tänavuse aasta väga edukast digitaalkampaaniast Epic Estonia. Konverentsil jagatakse mitmeid praktilisi näpunäiteid: kuidas siduda kogu kommunikatsioon tervikuks, kuidas kasutada erinevaid online-kanaleid edukaks turundamiseks, kuidas muuta probleemid ärivõimalusteks Garage48 Tourism näitel, mille raames valmis mitu põnevat rakendust jpm.
Konverents kulmineerub konkursi “EHE Lõuna-Eesti” nominentide ja võitjate väljakuulutamisega. Lõuna-Eesti parimaid tunnustatakse kahes kategoorias: parim turismisündmus 2015 ja parim turismiobjekt 2015. Samuti toimub Tartu vallavalitsuse fotokonkursi “Vooremaa voorused 2015” parimate tunnustamine. EHE Lõuna-Eesti konkursile on võitjatele auhinnad välja pannud Jääaja keskus.
Konverentsi ettekannete sisu ja ajakavaga saab lähemalt tutvuda SA Lõuna-Eesti Turism kodulehel.
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) toimuvasse Tartu tantsuklubisse on 12. märtsil kell 20-24 oodatud seekord rahvamuusikasõbrad, kes peavad lugu karmoškamängust, koosmusitseerimisest või tantsimisest. Mängitakse 20. sajandi alguse küla- ja linnapidude tantsumuusikat Eestist ning palju kaugemaltki. Teiste hulgas musitseerivad karmoškadel Ain Raal, Alar Sünter, Anzela Sirel, Evelin Ämarik, Irina Orekhova, Margo Priks, Margus Priks ja Ülo Saaremõts.
Korraldajad soovitavad enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti ühisele teelauale. Samuti häid tuttavaid ja sõpru.Osalustasu 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Kõrveküla raamatukogus saab kogu veebruarikuu jooksul vaadata üht põnevat näitust.
Soome instituudi rändnäitus „Luulesõit – seitse esimest aastat“ on pühendatud rahvusvahelise luulefestivali seitsmele esimesele toimumisaastale. Näitus tutvustab luulesõidu olemust, võtab kokku kõik senised luulesõidud ja annab ülevaate ringreisidel viibinud luuletajate loomingust originaalkeeles ja ka tõlgetest.
„Korraldame Luulesõitu armastusest luule ja erinevate keelte vastu ja näitusel on muu hulgas võimalik kuulata luuletajate enda loetud luulet originaalkeeles, näha meeleolukaid fotosid ja lühifilmi ringreisist. Lisaks saab iga näituse külastaja soovi korral ka ise luulekonkursist osa võtta,“ sõnas Luulesõidu kunstiline juht Guntars Godinš.
Näitusel saab kuulata Luulesõidul osalenud luuletajate loomingut nende endi esituses ning samuti eestikeelseid tõlkeid. Kuulamine toimub kõrvaklappidega, seega sobib näitus ka vaiksetesse kohtadesse. Lisaks kuuluvad näituse juurde nii video kui ka fotod ning infotahvlid Luulesõidu ja sellel osalejate kohta. Loomulikult pakub luuleteemaline näitus külastajatele ka lugemist. Loe edasi: Näitus “Luulesõit – 7 esimest aastat”
Kõrveküla raamatukogus
Talvise pööripäeva eelne aeg, 12. detsember, on 2012. aastal on üheks tähtsamaks verstapostiks enne pööripäeva. Üle kogu maailma pööratakse sellele päevale tähelepanu otsusekindluses ja lootuses.
Tartu Saksa Kultuuri Instituudi saalis (Kastani 1 Tartu) ühinetakse sellel päeval kell 18.30 valgusmeditatsiooniks kõigi teistega, kes üksi või rühmadena tervitavad ja pühitsevad uute avaruste kohalejõudmist. Üheskoos viiakse läbi asjakohane meditatsioon.
Saatjaks ühismõtlusele on laulvate kristall-helikausside helidevoog, milles suplemine on ka kogu keha ning meeli paitav kontsert.
Osalejatel palutakse kaasa võtta küünal ja lemmikkristall ühise altari loomiseks, joogamatt või alus, millel istuda-lebada ja pealevõtmiseks pleed või tekk. Oodatud on ka kaasavõetud kellukesed või muud meditatsiooni saatmiseks sobilikud helivahendid.
Osalustasu: vaba suurusega annetus korralduskulude katteks.
Regionaalministri valitsemisala tellimusel korraldab Poliitikauuringute Keskus Praxis koolitusi kodanikuühenduste ühtsete rahastamispõhimõtete teemal. Koolitusel tutvustatakse kodanikuühenduste rahastamise juhendmaterjali, millele oodatakse osalejate tagasiside ja soovitusi.
Tasuta toimuvatele koolitusele on oodatud kodanikuühenduste rahastamise eest vastutavad ametnikud, linnapead ja vallavanemad ning kodanikuühenduste liikmed. Koolitusel keskendutakse avaliku raha kasutamise läbipaistvusele, rahastamise tulemuslikkusele, aga ka toetuste andmise töökorraldusele.
„Avaliku sektori asutused ja kodanikuühendused teevad tihedat koostööd ning suur osa ühenduste sissetulekutest pärineb just avalikust sektorist, maksumaksja taskust“ selgitab Praxise kodanikuühiskonna ekspert Hille Hinsberg. „Samas on põhimõtted ja viisid ühenduste ja nende tegevuse toetamiseks üsna erinevad – kuigi toetust antakse sama eesmärgiga. Paljudel oma- valitsustel pole rahastamiseks selgeid reegleid, mistõttu võib esineda nii liigset bürokraatiat kui ka läbi sõrmede vaatamist“ märgib Hinsberg ja lisab, et sellele probleemile on tähelepanu juhtinud ka riigikontroll.
Koolituse tulemusel saavad osalejad arutada, millised toetusliigid on ühenduste rahastamisel sobivaima, kas näiteks tegevus- toetus või projektitoetus; koolituse tulemusena saab korrastada ühendustele toetuste eraldamist nii, et sellest oleks maksimaalselt kasu nii rahastajale kui vabaühendusele.
Kodanikuühenduste rahastamise põhimõtete ja viisidega saab tutvuda Praxise koostatud juhendmaterjalis, millesse on koondatud ka parimad praktikad. Juhendi sündi on panustanud paljud valdkonna asjatundjad ja ühendused. Juhendi rakendamiseks korraldatakse üle Eesti 15 koolitust, millega luuakse pinnas avaliku raha läbipaistvaks, eesmärgipäraseks ja tulemuslikuks eraldamiseks.
Neljapäeval, 29. novembril toimub koolitus Tartus, hotelli Tartu konverentsikeskuses, aadressil Soola 3. Reedel, 30. novembril toimub koolitus Võrus, kultuurimajas Kannel, aadressil Liiva 13. Registreerumine toimub avatud koolituse leheleheküljel.
Koolitused toimuvad inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ meetme „Riigi, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmine“ programmi „Kodanikeühenduste riikliku rahastamise korrastamine“ raames.
Äksi alevikus Saadjärve kaldal asuva Jääaja Keskuse kuulsaimad püsiasukad, mammutiema ja tema poeg said endale nimed!
Sügisesele koolivaheajale eelnenud nädalal kuulutas Jääaja Keskus välja konkursi mammutipaarile nimede leidmiseks. Konkursist said osa võtta kõik 1.-6. klasside õpilased ja kahele nimele lisaks oodati ka nimede sünnilugusid. Vahvaid nimevariante ja saamislugusid laekus üllatavalt palju Eestimaa väga erinevatest paikadest. Osaleti enamasti klasside kaupa ning saabunud ümbrikud ja e-kirjad olid üsna mahukad – konkursitööde hulgas oli lisaks lugudele ka toredaid joonistusi.
Põnevamad nimevariandid, mida mammutiemale pakuti, olid Xseena, Neli, Helli, Krisliina, Floora, Elli, Indi, Mammu, Mambulerisentel, Mambo, Bibi, Maasu, Mamsu, Mammulii, Flanee, Hermine, Rossa, Tonni, Võhku, Meemu, Armaliina, Hella, Missi, Saadi, Kihvamma, Tekkla, Vorita.
Mammutipojale arvati aga sobivat selliseid nimesid: Kaspar, Mannu, Virsik, Winny, Fiktor, Feodor, Kari, Männi, Sass, Memmu, Markulant, Kassu, Lulu, Lontu, Jossu, Trulla, Šiki, Ricu, Mauer, Eke, Upi, Marvin, Tuutu, Jääksi, Jälli, Eefi, Kullatükk, Mäksi, Mamphus, Salgu, Kihvik, Maru, Trampa, Tobias, Voorits.
Nimekonkursi võidutöö autor on Paide Gümnaasiumi 6. klassi õpilane Hanna–Greete Pellja.
Homme on Jääaja Keskuse mammutite nimepäev – mammutiema VOORIKA ja mammutipoiss ÄKSEL kannavad uhkusega Hanna-Greete pandud nimesid. Mõlema nime saamislugu on seotud kohanimedega – Jääaja Keskus asub Vooremaal Äksi alevikus.
Maire Aunaste juhitava telesaate ”Perepidu” esimesel lauluvõistlusel tuli võitjaks perekond Koorts Tabivere vallast Koogilt.
Muusikaõpetaja ja Luua metsanduskooli huvijuht Liia Koorts, tema tütar – lilleseadja Triinu Koorts ja poeg – Lähte Ühisgümnaasiumis ja Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis õppiv Rauno Koorts ning vend Kalev Kurs, kes on mitmekülgne ühiskonnategelne ja Kalevipoja kehastaja rahvaüritustel. Perekond esitas konkursil kolm laulu: ”Sulle kõik nüüd ütlen, ”Traktoristi laul” ja ”Suhkrutükk”. Viimast laulu tuli teises versioonis esitada ka konkurentidel, muusikalembelisel Intide perel Tartust.
Selgus, et Indid on ka Tabiveres esinemas käinud. Ühe esinemise ajal olid nad Raunole andnud proovida ka Teppo lõõtspilli.
Laululembelisele perele Koogilt olid telesaates kaasa elamas sõbrad ja tuttavad, teiste hulgas Maarja-Magdaleena segakoori liikmed. Koori juhatab pereema Liia, seal laulavad ka tema poeg Rauno (bass) ja vend Kalev (tenor) ning pouplarsesse laulukollektiivi on kuulunud ka Triinu (sporan), kes südamega koori tegemistele praegugi kaasa elab.
Jaan Lukas
Äksi alevikus, Tartumaal avatakse homme, 10. juulil 2012 omanäoline interaktiivne Jääaja Keskus.
Seda unikaalset keskkonnaharidus- ja külastuskeskust hakati planeerima enam kui 5 aastat tagasi ning tänaseks on keskusel 2200 ruutmeetrit pinda.
Jääaja Keskuse kolmel korrusel eksponeeritakse jääajaga seonduvaid erinevaid teemasid käsitledes 13,7 miljardit aastat – esimesel korrusel põnev väljapanek maailma taustal jääaja ajaloost, jääaja loomadest, laste jääaja mängumaailm ja jääelamused. Suurel ekraanil kuvatakse programmi, mis alates Suurest Paugust läbi galaktikate kujunemise, päikesesüsteemi tekke, laavade liikumise maal ja kogu elustiku arengu kaudu jõuab tänasesse päeva. Teisel korrusel jääaja jäljed Eestimaa pinnal, jääaja looduse areng ja selle kajastus rahvamuistendites. Kolmandal korrusel ilmavaatlused ja kliimamuutused ning inimese roll selles, ökoloogiline jalajälg.
Täispilet maksab 6 EUR, sooduspilet õpilasele ja pensionärile 3 EUR. Rohkem informatsiooni vaata siit!
Jääaja Keskus asub kauni Saadjärve kaldal. Suvisel ajal on võimalik ujuda, kalastada ja sõita parvega. Jääaja Keskusest 12 km kaugusel asub Vudila ja 9 km kaugusel asub RMK Elistvere loomapark.
Allikas: Puhkaeestis.ee
Paikusel peetud 20. Eesti valdade mängud võitsid kokkuvõttes suurtest valdadest Tartu ja väikestest Mäetaguse. Tartule järgnesid Audru ja Ülenurme ning Mäetagusele Kernu ja Imavere. Kokku osalesid võistlustel 50 erineva omavalitsuse sportlased, neist 17 võistkonda olid välja pannud väikesed, kuni 2000 elanikuga vallad.
Alavõidud jagunesid järgmiselt:
Täpsemalt saaab 20. Eesti valdade suvemängude tulemusesi vaadata aadressilt http://www.joud.ee/est/g79s2374
Eile, 25. mail toimunud Tallinn-Tartu Grand Prix 2012 võidu võttis Said Haddou (Team Europcar, FRA) lõpuajaga 4:30:47. Teisena ületas finišijoone Clinton Robert Avery (Champion System Pro Cycling Team, CHN) ning kolmandale auhinnalisele kohale tuli Blaz Furdi (Tirol Cycling Team, AUT).
„Võistlus läks väga hästi, ma olen väga rahul, et sain siin sõita,“ sõnab võitja Said Haddou ning lisab: „Annan kindlasti ka homme endast parima!“ Teisele kohale tulnud Clinton Robert Avery kinnitab samuti, et homme on võidumõtted: „Kindlasti on plaanis vähemalt sama hästi sõita.“ Blaz Furdi, kolmanda koha omanik, sõnab, et ta on tulemusega väga rahul: „See sõit ei ole kindlasti kerge ning ma olen oma kohaga väga rahul!“
Parima eestlasena finišisse jõudnud Rein Taaramäel (Cofidis, FRA) on hea meel, et sai kodumaal sõita: „Kodumaal sõitmine motiveerib väga tugevalt! Ikka tahad ju kodus võita.“ Laupäevase stardi kohta ütleb Taaramäe: „Eks homme näeme, kuidas läheb, aga kindlasti annan endast maksimumi.“
Sõidu tegi põnevaks asjaolu, et väga pikalt püsis ees neljane liidergrupp, kelle hulgas oli ka Estonian National Teami liige Alo Jakin: „Lootsime ikka maksimumi ja et Jõgeval läheks tagumine grupp rohkem laiali, aga ei läinud nii. Homme olen stardis võidumõtetega, alla selle ei ole mõtet mõelda,“ lisab Jakin.
Võistluste direktor Indrek Kelk sõnab sõidu kohta: „Sellest on kahju, et Eesti mehed esikolmikusse ei saanud, aga on väga hea meel selle üle, et võidu võttis uus meeskond, kelle jaoks Eestis sõitmine oli esmakordne.“ Korraldusliku poole kohta sõnab Kelk: „Üks asi, millega saab täna 100% rahul olla on raja turvamine politsei poolt – sellega oleme kindlasti Euroopas esirinnas.“
Tallinn-Tartu Grand Prix 2012 oli Estonian Cycling Weekendi avavõistluseks. Täna, 26. mail sõidetakse SEB Tartu Grand Prix 2012.
Seltsingu Tartumaa Kultuurikoda asutamiskoosolek toimub 24. aprillil kella 15-17 Uhti kõrtsihoones Ülenurmel Tartumaal.
Kultuurikoja visioon on luua selline Tartumaa, kus igal elanikul – nii väikesel kui suurel – on võimalus arendada oma andeid erinevates kultuurivaldkondades. Kultuurikoja huvi keskmes on kohaliku pärimus- ja rahvakultuuri areng.
Kultuurikoda on Tartumaa kultuuri kohtumispaik.
Ootame asutamiskoosolekule kõikide ühenduste esindajaid, kelle jaoks on oluline elujõuline kultuurielu Tartumaal. Palume osavõtust teatada. Selleks palun kasutage võimalusel ankeeti: http://www.doodle.com/wnfkmw9i8f9gygpy
või saatke e-kiri: margit@infokratt.ee
Lisainformatsiooni saab Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liikmelt Margit Reinkubjaselt tel 522 6248 ,
Kultuurikoja loomisele on pannud oma õla alla Kodanikuühiskonna Sihtkapital rahastades projekti ”Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal”.
3.-4. märtsil toimunud Eesti valdade talimängudel võõrustas Jõgevamaa oma spordibaasides 850 sportlast. 20. Eesti valdade talimängudel võidutses Tartu valla võistkond.
Talimängudel olid kavas järgmised spordialad: suusatamine, uisutamine, meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male, kabe.
Parimad vallad (üle 2000 elaniku)
1. Tartu 188 punkti
2. Tähtvere 175 punkti
3. Jõhvi 168 punkti
Parimad väikeste valdade arvestuses (kuni 2000 elanikku)
1. Mäetaguse 151 punkti
2. Kernu 132 punkti
3. Iisaku 30 punkti
20. Eesti valdade talimängude tulemused leiab aadressilt http://www.joud.ee/est/g79s2176
Allikas: EMSL Jõud
Kolmapäeval, 29. veebruaril kell 14 toimub saadjärve looduskeskuses Äksi hobikoja käsitöölõuna.
Õpitakse tegema riidega kaetud jõuluehteid!
Kaasa võtta: terava otsaga ehitusnuga, teravad käärid, pastakas, venivaid sädelevaid kangatükke (trikotaaž, samet, pits), kuld- ja hõbeniiti või -paela, litreid ja hea tuju!
Maanteeameti teade:
Täna on mitmetel Otepää-Kääriku-Puka-Palupera-Elva piirkonna teedel ajutine liikluse sulgemine alates kella 6st hommikul kuni kella 18ni seoses Tartu Suusamaratoniga. Täpsem info teede sulgemisest on Maanteeameti kodulehel www.mnt.ee.
Tartu vallas hukkus täna liiklusõnnetuses jalgrattur, kelle isik oli politseil pärastlõunase seisuga tuvastamata.
Õnnetus juhtus kella 13.10 paiku Jõhvi-Tartu-Valga maantee 124. kilomeetril Aovere ristist veidi Tartu poole, kus rattur põrkas kokku veokiga Scania.
Hukkunud mees oli tumedate juustega, umbes 30-40 aastat vana. Rattur kandis sini-musta-valget värvi ratturi spordikostüümi ja punast T-särki. Kiiver oli beež, sini-mustade triipudega, jalas olid mehel Nike tossud ja valged sokid. Jalgratas oli hõbedavärvi Nishiki, musta värvi pakiraamiga.
Politsei ootab kõnesid hukkunu tuvastamiseks telefonides 730 8814 või 110.
Õnnetuse üksikasjad on selgitamisel.
