Rubriik: Tartu linn

Pillimänguhuvilisi kutsutakse improvisatsioonikursustele

Tulekul hääleimprovisatsiooni õpituba – 26. veebruaril kl 14.00 on huvilised oodatud Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (J. Kuperjanovi 9), kus põeva juhendab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika laulu magistrant, muusik, helilooja ja improfänn Mari Kalkun.

„Praktilise õpitoa käigus teeme erinevaid harjutusi, mis keskenduvad häälele ja heli tekitamisele hääle abil. Inimhääl on instrument, mida kanname endaga kogu aeg kaasas, mida kasutame pidevalt ja iga päev. Hääle kaudu suhestume endaga ja maailmaga. Kuna hääl saab tekkida ainult tänu hingamisele, siis pööratakse õpitoas sellele olulist tähelepanu. Lisaks on tähelepanu all hääle ja keha seosed. Proovime koos improviseerimist, meloodiate, rütmi ja helimaastiku loomist ning otsime hääle erinevaid varjundeid.“

Hääleimprovisatsiooni õpitoas osalemiseks ei ole vaja eelteadmisi ja kogemusi laulmisest.

Improvisatsioonikursus pakub pillimängijatele vanuses 16+ võimaluse avardada oma muusikalist silmaringi. Kord kuus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas toimuvates töötubades antakse ülevaade improviseerimisvõtetest jazzis, rahva- ja vanamuusikas. Juhendajateks on oma ala professionaalid, kes selgitavad eri stiilide mängimiseks vajalikku teoreetilist tausta ning seejärel rakendatakse need võtted kohe ka praktikasse. Kursuse lõpuks on osalejatest kujunenud koosseis, kes valdab vähemalt algtasemel improvisatsioonivõtteid eri stiilides ning on valmis üles astuma Eesti Rahva Muuseumis toimuval kursuse lõpukontserdil.
Kursusel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine; maksimaalne osalejate arv 12. Ühe töötoa hinnaks on 3 eurot.
Töötoad toimuvad: 26. veebruar, 26. märts, 30. aprill, 28. mai

Lisainfo ja registreerimine: Karmen Puidak, e-postil karmenikas[at]gmail.com

Improvisatsioonikursuse läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapital

TeateTantsu ajal toimub suurim tantsurühmade folkloori kogumine

 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning Eesti Kirjandusmuuseum alustavad koostööd, et korraldada koos viimase poole sajandi suurimat rahvatantsurühmade folkloori kogumist. 

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 tänavusuvises TeateTantsu suurprojektis osaleb mitusada rahvatantsurühma, sellega avaneb võimalus saada hea läbilõige Eesti rahvatantsu maastikust. Rühmadele saadetud küsitluses palutakse kirjeldada nii igapäevast tegevust, esinemiseelseid rituaale, legende, reiside kirjeldusi jne. Andmed arhiveeritakse digitaalsel kujul Eesti Rahvaluule Arhiivis.

 „Tants on kollektiivne tegevus ja iga kollektiivi hea toimimise osaks on tantsimise kõrval aastatega tekkinud ja vaid sellele kooslusele omased kombed ja traditsioonid,“ ütles Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juhatuse esimees Kalev Järvela. Järvela lisas, et nii paisub ühekordse TeateTantsu projekti mõju veel suuremaks: „Euroopa kultuuripealinna aastal toimuv TeateTants loob sel moel võimaluse ka kestvamaks  kultuurinähtuseks.“

 Rahvaluule Arhiivis on tantse talletatud ligi 100 aastat. Esimesed professionaalsed tantsukirjeldused pani 1913. aastal kirja Anna Raudkats. 1930. aastatel jätkasid kogumist Ullo Toomi, Rudolf Põldmäe ja Herbert Tampere. Tänapäeval on rohkelt jäädvustatud ning tutvustatud Ingrid Rüütli eestvõttel Kihnu tantsutraditsiooni, samuti on salvestatud Ingeri tantsupärimust.

 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Eesti Kirjandusmuuseumi vahelise koostöölepingu sõlmimine toimub teisipäeval, 01. märtsil  kell 12 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu).

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts korraldab 20.-28. augustil 2011 suuremahulise tantsuprojekti TeateTants 2011, mille käigus läbitakse tantsides 1000 km Eestimaa maanteid. TeateTantsu eesmärgiks on läbida lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda. Projektis on oodatud kaasa lööma vähemalt 4000 tantsijat, aga miks mitte ka kuni poole rohkem. Osaleda saavad nii tantsurühmad kui koorikollektiivid ning kõik särasilmsed seltskonnad, kes tantsust rõõmu tunnevad.

Sännas algab täna läbipaistvate suhete koolitus

Sel nädalal on Eestis Euroopa ökokogukogukondade liikumise eestvedajad Saksamaalt Ina Meyer-Stoll ja Achim Ecker ökokogukonnast ZEGG. Eile viisid nad Tartus läbi oma kogukonna tutvustuse teemal “Läbipaistvad suhted ja hirmudest vaba armastus ZEGG ökokogukonnas Saksamaal”, täna on algamas neljapäevane läbipaistvate suhete koolitus Sänna kultuurimõisas.

Sänna koolitusele vabanes paar kohta, nii et kellel huvi, võib võtta ühendust jaanus@juured.ee. Vt lähemalt siit.

Allikas: Jaanus Viese

Riia ja Tartu võtavad mõõtu jäähokis

19. veebruaril toimuvad Tartu Lõunakeskuse liuväljal Riia ja Tartu noorte jäähokimeeskondade sõpruskohtumised, millega tähistatakse kahe linna sõprussuhete kuuendat aastapäeva.

Tasuta ürituse avamine on kell 10.00, pool tundi hiljem alustavad kohtumist U12 meeskonnad, kell 12.30 algab U18 mäng.

Jäähoki sõprusmängude korraldamise idee algatajad on Tartu volikogu esimees Aadu Must ning Riia volikogu esimees Nils Ušakovs.

Tartu ja Riia vahelised sõprus- ja koostöösidemed sõlmiti ametlikult 14. märtsil 2005.

Metsamehed saavad kokku

Täna, algusega kell 14.00 toimub ASi Lemeks Tartu kontoris EMPL juhatuse korraline koosolek, kus auratakse liidu järgmise kahe aasta eesmärke ja liidu visuaalse sümboolika kontseptsiooni. EASi finantseeritava metsa- ja puidusektori uuringu projekti ja metsa- ja puidutööstuse statistikat. Samuti kontaktpäevade sisu ning kommunikatsiooni tegevusi. Arutluse all on ka Venemaa raudteeprobleemid ning Venemaa plaan alates WTO-ga liitumisest alandada tolle, kuid samas kehtestada ümarpuidu ekspordikvoodid.
Lisainfot annab  Ott Otsmann

Homme, 16. veebruaril algusega kell 9 toimub Paides erametsaomanike tugiisikute koostöönõupidamine, kus arutatakse erametsanduse toetusmeetmeid ja tugiisikud annavad ülevaate oma tegevusperioodiks püstitatud eesmärkide saavutamisest ja tegevustest viimase kolme kuu jooksul. Arutatakse ka tugiisiku rolli ja tugisüsteemi toimimist praegu ja tulevikus.
Lisainfo: Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige

Eesti Rahva Muuseum ootab võistlustöid teemal „Minu auto“

autoEesti Rahva Muuseum kutsub osalema traditsioonilisel teatmematerjali kogumise võistlusel.
Teemal „Minu auto“ oodatakse lugusid igapäevasest autokasutusest, autodega seotud uskumustest ja rituaalidest, värvikatest juhtumistest, anekdootegi. Pikaaegsetelt autoomanikelt oodatakse mälestusi ja võrdlusi, kuidas auto kasutus on muutunud võrreldes varasemate aastatega. Mida sümboliseerib auto – liikumisvabadust, kiirust, kulusid? Kas auto on lihtsalt käepärane kodumasin või pigem üks pereliikmetest või hoopis uhkuseasi?
Käsikirjalised tööd tuleb vormistada A4-formaadis paberile. Kellel on arvuti kasutamise võimalus, võiksid kaastöid saata digitaalsel kujul e-kirjaga või CD-le salvestatuna. Mälestuste illustreerimiseks on oodatud nii fotod kui filmid.
Tööd saatke kas e-postile: tiina.tael@erm.ee või aadressil Eesti Rahva Muuseum, Veski 32, 51014 Tartu. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 31. juuli 2011.
Lisainfo: Tiina Tael, peaarhivaar, telefon  7350 420 või e-post tiina.tael(at)erm.ee

Tartu tantsuklubis esinevad Põhja-Eesti lõõtspillimängijad

Kolmapäeval, 16.veebruaril  saavad Tartu tantsuklubis kokku Põhja-Eestist pärit ja Põhja-Eestis tegutsevad lõõtspillimängijad. Tartu tantsuklubisse tulevad lõõtspillimängijad Harjumaalt, Tallinnast, lisaks hulk rahvamuusikuid Tartumaalt ja Tartust. Eesti lõõtspillidel musitseerivad Ain Lindvest, Enrik Visla, Juhan Uppin, Kaarel Kõivupuu, Martin Müller, Siim Rikker ja Tarmo Kivisilla. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt. Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Esinemine toimub Tiigi seltsimajas, aadressil Tiigi 11 kella 20-24-ni. Pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele on osalemine tasuta. 

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja SA Tartu Kultuurkapital.

Lisateave: +372 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com

Talleta ajalukku “Minu auto”

Eesti Rahva Muuseum kutsub Teid osalema traditsioonilisel teatmematerjali kogumise võistlusel. Teemal “Minu auto” oodatakse lugusid igapäevasest autokasutusest, autodega seotud uskumustest ja rituaalidest, värvikatest juhtumistest, anekdootegi.

Kui olete pikaaegne autoomanik, oleksime tänulikud mälestuste ja võrdluste eest, kuidas auto kasutus on muutunud võrreldes varasemate aastatega. Mida sümboliseerib auto – liikumisvabadust, kiirust, kulusid? Kas auto on lihtsalt käepärane kodumasin või pigem üks pereliikmetest või hoopis uhkuseasi?

Võimalik on esitada ka vabateemalisi võistlustöid. Rohkem infot ja teemasid pakuvad küsimuskavad, mida leiate veebis: http://www.erm.ee/kirjasaatjad Soovi korral küsige küsimuskavu muuseumist.

Käsikirjalised tööd tuleb vormistada A4 -formaadis paberile. Neilt, kellel on arvuti kasutamise võimalus, oodatakse kaastöid digitaalsel kujul e-kirjaga või CD-le salvestatuna. Mälestuste illustreerimiseks on oodatud nii fotod kui filmid.

Tööd saata kas e-postile: tiina.tael@erm.ee või aadressil Eesti Rahva Muuseum Veski 32, 51014 Tartu. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 31. juuli 2011.

Võistlusele laekunud tööd vaatab läbi žürii, kes teeb kokkuvõtteid iga teema kohta eraldi. Paremaid töid auhinnatakse rahaliste preemiate ja muuseumi väljaannetega. Võistluse tulemused tehakse teatavaks kirjasaatjate päeval septembris 2011 ning avaldatakse muuseumi kodulehel.

Pannes kirja oma teadmised ja kogemused, annate panuse meie kultuuripärandi säilimiseks ning uuteks näitusteks ja uurimusteks. Muuseum ootab Sinu lugu!

Ilmus Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2009/2010

Tartu Ülikooli Kirjastuselt ilmus Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2009/2010, milles sisalduvad ülevaated, analüüsid ja esseed Eesti meediamaastiku kohta paaril viimasel aastal. Tähelepanu all on nii hetkeseis kui suundumused ja väljavaated traditsioonilises meedias.
Reedel, 18. veebruaril 2011 kell 15 toimub TÜ peahoone auditooriumis 128 Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamatu esitlus. 
Paljude kirjutiste aluseks on seltsi koosolekutel peetud ettekanded. Käsitluse all on trükiajakirjandus (nii üleriigilised ajalehed kui ka maakonnalehed, samuti ajakirjad), raadio, televisioon ja ajakirjanikutöö. Raamat sisaldab rohkesti meediastatistikat ja uuringute tulemusi. Avaldatakse Juhan Peegli publitsistikat puudutav ettekanne 1983. aastast, autorite hulgas on Hagi Šein, Andres Jõesaar, Indrek Treufeldt, Maarja Lõhmus, Janek Luts, Sulev Valner, Roosmarii Kurvits, Indrek Ude, Peeter Vihalemm jpt.

Info: http://aki.ut.ee/selts

Matsalu loodusfilmide festivali paremik täna taas Tartus

Täna õhtul kell 18 saab Tartu Keskkonnahariduse Keskuses taas vaadata VIII Matsalu Loodusfilmide Festivali paremaid filme. Linastub kaks filmi: Saksamaal valminud “Koletis Badesees?” ja Venemaal tehtud “Jahihooaeg”.  

Rezissöör Florian Guthknechti tehtud “Koletis  Badesees?” räägib 1761. aastal Oderi jõest väljatõmmatud 372kilogrammisest sägast. See polnud kaugeltki tavaline kala, tema eel käisid juba siis legendid ja müüdid. Tõsilood või kalamehejutud? Sägade uurimisele pühendunud ekspert Oliver Petrart ja auhinnatud allveefilmimees Sigi Braun on on teinud koos ägeda filmi väga suurest kalast.

Rezissöör Dimitry Pishulini “Jahihooaeg” pajatab loo huntidest, kes on omandanud halva kuulsuse oma äkkrünnakute, ootamatute ilmumiste ja (mõnede meelest) piiritu julmusega. Loodus on kujundanud hallivatimehest väsimatu jooksja, visa jälitaja ja täiusliku ründaja.  Film tutvustab huntide erinevaid jahimeetodeid.

VIII Matsalu filmifestival toimus mullu septembris, sel aastal oodatakse loodusfilmide huvilisi Matsallu 14.-18. septembrini.  Matsalu Loodusfilmide festivali interneti koduleht www.matsalufilm.ee.

Kogumik värskeid uurimusi noore põlvkonna kujunemisest kiiresti muutuvas ühiskonnas

Täna kell 16.15 esitletakse Tartu Ülikooli kohviku talveaias Eesti Teadusfondi grandi “Lapsed ja noored kujunevas info- ja tarbimisühiskonnas” raames valminud digitaalset kogumikku. CD-kandjale on koondatud projekti jooksul valminud teaduspublikatsioonid, doktori- ja magistritööd ning ajakirjanduses ilmunud artiklid.
Projekti juhi Veronika Kalmuse sõnul tingis vajaduse kogumiku väljaandmiseks lähedaste teemadega tegelevate kolleegide, üliõpilaste ja praktikute suur huvi. “Noore põlvkonna eripära on siirdeühiskonnas jätkuvalt aktuaalne ning kogumiku vahendusel on võimalik sellest küllaltki rikkalik mosaiikpilt kokku panna”, lisas Kalmus.
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi meediauuringute professori Veronika Kalmuse juhitud grandiprojekti (kestis aastatel 2007−2010) raames välja antud kogumik sisaldab publikatsioone, mis vaatlevad noore põlvkonna kujunemist tänapäevase, kiire arengutempoga ühiskonna kontekstis. Kogumikust võib leida inglise, eesti, saksa ja vene keeles ilmunud 39 teadusartiklit või raamatupeatükki, kaks doktoritööd, üheksa magistritööd ning 12 populaarteaduslikku artiklit.
Veronika Kalmus, Margit Keller, Pille Runnel ja Andra Siibak on lisanud põhjaliku eesti- ja inglisekeelse sissejuhatuse, mis annab ülevaate peamistest tulemustest ja pakub praktilisi soovitusi lapsevanematele, lasteaednikele, õpetajatele, ajakirjanikele, noorsootöötajatele ja teistele noore põlvkonna sotsialiseerimisega seotud huvirühmadele.
Projekti jätkuna keskendub uurimisrühm edaspidises töös põlvkondade vahelistele suhetele kujunevas infoühiskonnas, võttes vaatluse alla näiteks erinevate vanuserühmade meediakasutuse, aga ka lapsevanemate ja õpetajate rollijaotuse laste meediapädevuse kujundamisel.

TeatriPolygon kutsub noori tutvuma ja kaasa mängima

15. veebruaril toimuvad lahtised tunnid teatrikoolis TeatriPolygon Tallinnas, Rävala pst 8 ja Tartus Vanemuise 19. Osalema oodatakse noori (12-aastaseid ja vanemaid), kes saaksid sel moel vahetu kogemuse, mida teatriõpe harrastusena annab ja võimaldab.

Avatud teatritoad toimuvad Tallinnas (Rävala pst 8, C- korpuse 7. korrusel) 15. veebruaril kell 17 ja Tartus (Vanemuise 19) 15. ja 17 veebruaril kell 16.30.  

Selga tuleb panna liikumist võimaldav riietus ja vahetusjalanõud kaasa võtta!

Samades kohtades hakkavad toimuma ka edasised kohtumised.

Õppejuht Virko Annus: “Teatrikool kasutab neid meetodeid, mida kasutavad draama-ja teatriõpetajad tavakoolis. Üks eesmärkidest on luua keskkond, kus läbi tegustemise ja läbimängimise on võimalik õppida mõtlema ja õppida õppima.” Koolijuht Tamur Tohver: “Me ei tõmba kedagi üldhariduse omandamisest kõrvale, lubades staarikssaamist ja plaadilepinguid. Vastupidi, me toetame olulisel määral noore inimese mängulist arnegut isiksuseks, kes oskab oma edasiminekut  eesmärgistada. Teatrikoolis harjutakse kollektiivse tegutsemisega, vastustusega, distsipliiniga.”

Laiemalt teatrikoolist aadressidel:

http://polygonteater.blogspot.com/2011/01/puu-ule-otsustage-tema-viljade-jargi.html

http://poly.ee/polygon/kool1.html

Tartu Tähetornis toimuvad vaatlusõhtud

Esmaspäeval, 7. veebruaril ja teisipäeval, 8. veebruaril kella 18-20 saab Tartu tähetornis vastresteureeritud Zeissi teleskoobiga vaadata Kuud ja Jupiteri. Pilves ilmaga vaadatakse tähti planetaariumis, etendused algavad kell 18.30 ja 19.30.
Korraldajad on Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum ja Tartu Tähetorni astronoomiaring. Vaatlusõhtuid toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Tartu linn aitab hooldajatel tööle asuda

Tartu linnavalitsus, Tartu ja Luunja vallavalitsused otsivad koostöös võimalusi, et koduse hooldusega seotud inimesed saaksid soovi korral tööle asuda.

Jaanuarikuus alustasid projektis osalevate omavalitsuste sotsiaaltöötajad hooldajate intervjueerimist, et selgitada välja nende võimalused ja soovid tööturule naasmiseks. Märtsi lõpuni intervjueeritakse kolmes omavalitsuses ühtekokku 320 täiskasvanud isiku hooldajat. Intervjuu käigus uuritakse hooldaja töökoormust ja oskusi ning tema motiveeritust tööturule suundumiseks, samuti tehakse kindlaks seda takistavad ning toetavad asjaolud.

Küsitluste abil selgitatakse välja nelikümmend hooldajat, kes sooviksid tööle asuda. Ühe võimalusena pakutakse neile võimalust tööle asuda koduhooldusteenuse pakkujana. „Selline ettevõtmine võimaldab meil laiemalt kasutada nende inimeste praktilisi kogemusi, mida nad on hooldajana omandanud, ning  samas annab see neile võimaluse naasta tagasi tööellu. Projektis osalemine annab linnale hea võimaluse ka uute töökohtade loomiseks,“ kommenteeris abilinnapea Vladimir Šokman.

Tööle asumisest huvitatud hooldajatel, kes soovivad projektis osaleda, tuleb pöörduda  linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna eakate ja puuetega inimeste hoolekandeteenistusse või piirkonnakeskusesse. Projektiga saavad liituda need inimesed, kes pole hoolduskoormuse tõttu saanud tööle minna.

Hooldajate töölerakendamine võimaldab koostööd tegevatel omavalitsustel luua uusi töökohti koduhooldusteenuse valdkonnas  ja pakkuda hooldatavatele mitmekesisemaid hooldusvõimalusi.

Projekti „Päevaste ja ööpäevaringsete hooldusteenuste abil tööle“  rahastab  Euroopa Sotsiaalfond  töölesaamist toetavate hoolekandemeetmete  raames.

Mängime muinasjuttu

Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja käsitöötoas saab täna õhtul kell 17 kuulata Eesti muinasjuttu Kambja kihelkonnast “Seitsme venna sõsar ja tonditütar”.
Käsitöötoas hakkab kooliealistele lastele suunatud loovürituste sari “Mängime ja meisterdame muinasjuttu” toimuma iga kuu esimesel kolmapäeval kell 17. Kohaks on ERMi näitusemaja käsitöötuba (Kuperjanovi 9, Tartu) ja läbiviijaks muinasjutuvestja Anneli Vilbaste ja Raili Hollo. Jutuõhtule on oodatud kõik muinasjutu-, käsitöö-, näitlemise- ja rahvapärimuse lembesed koolilapsed vanuses 7-14 aastat. Õhtu jooksul kuulevad lapsed ühe rahvaliku muinasjutu, seejärel saavad jutukohased rollid ja mängivad loo muinasjutuvestja eestvõtmisel ühiselt läbi. Enne või pärast rollimängu meisterdatakse muinasjutus kasutatav või seda meenutama jääv rahvalik käsitööese. Loovüritusel osalejad saavad õhtu meenutuseks kaasa nii enda meisterdatud asja kui ka räägitud muinasloo teksti. Jututund on tasuta.
2. märtsil Saksa muinasjutt “Taadil on alati õigus!”
6. aprillil Ungari muinasjutt “Hundi maja”
4. mail Aafrika muinasjutt “Pähklivargad”
Jutuõhtuid koordineerib ja lisateavet jagab Helen Kõmmus (56504126) helen.leenu@gmail.com.

Täna on Tartu rahu 90. aastapäev

Täna toimub Tartu rahu 90. aastapäeva mälestuseks Tartus terve rida avamisi, kõnekoosolekuid ja ettekandeid. Ka linnakodanikud on oodatud seda päeva lippude väljapanekuga tähistama.

Tartu rahu juubeli puhul avatakse ja esitletakse ka mitut Tartu rahuga seotud objekti. ERM’i postimuuseumis tuleb esitlusele uus mark “90 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest”. Avamisele tuleb ka Vanemuise 35 hoones asuv Tartu rahulepingu tuba, kus on võimalik heita pilk Tartu rahulepingu originaalile endale. Sõna võtab välisminister Urmas Paet. Kell 13-19 on tuba avatud kõikidele huvilistele. Kell 17.30 toimub samas Vanemuise 35 hoone juures Jaan Poska mälestusmärgi avamine.

Lisaks avamistele ja esitlustele toimub Tartu rahu juubeli puhul ka sügavamalt Tartu rahuga seonduva üle arutlevaid üritusi. Keskpäeval korraldab Põllumeeste Kogu Vanemuise 35 maja ees Tartu rahu tähistamise kõnekoosoleku.

Vanemuise kontserdimajas toimub Tartu rahu 90. aastapäeva kontsert, kus samuti on kõnega esinemas president Toomas Hendrik Ilves. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus võõrustab õhtul külalisi Tartu rahu 90. aastapäeva vastuvõtul.

Tartu rahulepingu sõlmisid Eesti ja Venemaa 2. veebruaril 1920, sellega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele.

Tartus toimub nädalalõpus Eesti segakooride võistulaulmine “Tuljak”

2009.a võitja, Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledži kammerkoor Aktiva

5.-6. veebruaril toimub Tartus Miina Härma Gümnaasiumi aulas järjekordne üleriiklik segakooride võistulaulmine “Tuljak”, mis toob Tartusse enam kui 1000 segakoorilauljat kõikjalt Eestist ning annab ülevaate Eesti segakooride hetkeseisust.

Seekordne kooride jõukatsumine ületab kooride arvu poolest senise rekordi, 1998. aasta konkursi, millel osales 34 koori. Nüüd on osalejaid 35. Võisteldakse neljas kategoorias ning Miina Härma „Tuljaku“ laulmises, mille võitja saab “Tuljaku” rändkarika. Kõikide kategooriate auhinnalised kohad saavad rahalise preemia. Konkurss algab 5. veebruaril kell 10.30 C-kategooria võistlusega, kell 16.00 alustavad B-kategooria koorid. 6. veebruaril kell 11.00 alustavad koolikoorid, ehk D-kategooria ja kell 11.30 A-kategooria koorid.

Lisaks võistulaulmisele saavad konkursist osavõtjad, tartlased ja linna külalised kuulata mitmeid koorikontserte. 5. veebruaril kell 12 on kontsert Salemi kirikus, kell 16 Jaani kirikus, kell 18 Tartu Ülikooli aulas ja kell 21 Jaani kirikus. Konkursi autasustamine ja lõpetamine toimub pühapäeval, 6. veebruaril kell 14 Tartu Ülikooli aulas. Kontserdil Salemi kirikus laupäeval, 5. veebruaril kell 12 kantakse ette Urmas Sisaski Missa nr 6 “Madise missa”. Esitajateks on Rapla Ühisgümnaasiumi lastekoor Riinimanda ja Mitte-Riinimanda noorte- ja vilistlaskoor. Dirigent on Urve Uusberg. Konkursi žüriid juhib professor Ants Soots, žürii liikmeteks on Ene Üleoja, Merike Toro, Peeter Perens ja Triin Koch. Tartu kooridest osalevad seekordsel võistulaulmisel laulukoor Tarbatu, kammerkoor Plicae Vocalis ja MHG segakoor. Loe edasi: Tartus toimub nädalalõpus Eesti segakooride võistulaulmine “Tuljak”

Ajauurijad kogunevad homme talvekooli

Homsest, 31. jaanuarist kuni 5. veebruarini toimub Tartu Ülikoolis kultuuriteaduste rahvusvaheline talvekool, milles osaleb sadakond doktoranti nii Eestist kui välismaalt.

Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli I talvekooli peateema on aeg ja selle mõtestamine,
Talvekooli õppejõudude hulka kuuluvad mitmed tunnustatud kultuuriteadlased nii Eestist kui ka välismaalt, teiste hulgas prof Tim Ingold Aberdeeni ülikoolist (Suurbritannia), prof Guido Ipsen Witten-Herdecke ülikoolist (Saksamaa), prof Jens Brockmeier Manitoba ülikoolist (Kanada) ning prof Joep Leerssen Amsterdami ülikoolist (Holland).

Talvekooli raames annavad 16 eesti ja välisõppejõudu avatud loenguid, mida saavad kuulama tulla kõik huvilised.
Registreeritud osavõtjad saavad lisaks osaleda ka seminarides ning teemapõhistes meistriklassides.

Talvekooli korraldavad Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool, mis ühendab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia doktorante ja õppejõude ning Tartu ja Tallinna Ülikoolide uurimisrühmi ühendav Kultuuriteooria tippkeskus.

 Loenguid saavad minna kuulama kõik huvilised. Loengute ajakava saab näha siit: www.ut.ee/937092

Tartu linn toetab eakate hädaabiteenust

Tartu linnavalitsuse sotsiaalabi osakond sõlmis lepingu ASiga G4S, et  toetada hädaabiteenuse pakkumist üksi elavatele eakatele tartlastele. Linn võtab enda kanda suure osa teenuse kuumaksust.

Hädaabiteenus põhineb AS EMT poolt müüdaval spetsiaalselt eakatele disainitud mobiiltelefonil. „Isiku positsioneerimist võimaldav hädaabiteenus on Eestis praegu pakutavatest teenustest odavaim. Mobiiltelefoni kasutusvõimalused ja vajadusel päästemeeskonna saabumine annavad eakale inimesele  võimaluse oma probleemidest õigel ajal teada anda ja loovad talle vajaliku turvatunde,“ kommenteeris eakate ja puuetega inimeste hoolekandeteenistuse juhataja Indrek Sooniste

Spetsiaalselt eakatele mõeldud mobiiltelefon  ZTE S202, millel hädaabiteenus põhineb, maksab pensionärile 37 eurot. Telefoniostule lisaks tuleb sõlmida ka kõnepaketi leping. Odavamate kõnepakettide hinnad algavad 1,6 eurost.

14,64 euro suurusest hädaabiteenuse kuumaksust tasub Tartu linn 12 eurot. Toetuse saamiseks tuleb pöörduda linnavalitsuse sotsiaalabi osakonda.
Linn toetab sel aastal eakatele tartlastele hädaabiteenuse pakkumist ühtekokku kuni 5362 euroga.

Täiendav info ja taotlemise võimalused http://www.tartu.ee/index.php?lang_id=1&menu_id=2&page_id=4281

Tartus avatakse täna näitus “Euroopa maitsed”

Täna avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J.Kuperjanovi 9, Tartu) näitus “Euroopa maitsed”. Tegemist on ühise näitusega üheksas Euroopa muuseumis, mis räägib söömisest kui argisest asjast meie igapäevaelus.

Me sööme mitu korda päevas, ent meie toit on vägagi erinev. Miks me sööme just seda toitu, mida sööme? Kust tuleb meie lauale igapäevane toit?

Üheksa muuseumi koostööna valminud näitus „Euroopa maitsed“ otsib neile küsimustele vastust. Näitust eurooplaste toidust, selle tootmisest ja tarbimisest eksponeeritakse samaaegselt Rootsis, Taanis, Soomes, Šotimaal, Tšehhis, Ungaris, Sloveenias, Portugalis ja Eestis.

„Näituse külastajatel avaneb võimalus näha lühifilmi, kuidas sünnib valmistoit, mida me poeriiulitelt leiame,“ toob teadur Terje Anepaio välja ja lisab: „Suurköögiaskeldustele vastandub filmimaterjal, mis näitab, kuidas tehakse Viljandimaa traditsioonilist toitu – kartuliriivi.“

Eelkõige noortele suunatud näitus kutsub kaasa mõtlema igapäevase toidu teemal ning juhib vaataja tähelepanu sellele, kuidas meie igapäevased ostuotsused keskkonda mõjutavad. Lisaks ühisele Euroopa loole räägib näitus iga projektis osaleva maa rahvusliku loo ühest neile olulisest toiduainest. Eesti toitu esindab kartul.

Vanem külastaja saab nostalgitseda ja fotode abil meenutada näiteks omaaegset igasügisest kartulivõttu sovhoosi- või kolhoosipõllul.
Vaata näituse kodulehekülge: www.atasteofeurope.eu

Näitusega kaasneb haridusprogramm. Projekti “Euroopa maitsed” toetab Euroopa Liidu Programm Kultuur, samuti Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Tartus toimub neljapäeval loodusuurijate seltsi koosolek

fotos
Foto: greengate.ee/Ingvar Muusikus
Eesti Looduseuurijate Seltsi jaanuarikuu üldkoosolek toimub 27. jaanuaril kell 17.15 LUSi saalis (Struve 2, Tartu), koosolekul esineb avaliku ettekandega Agu Laisk Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudist. Teemaks on: “Fotosüntees – mustvalge ja värviline”.

Ettekandes selgitab Agu Laisk lihtsalt (n.ö. mustvalges stiilis) põhimõtteid, kuidas toimub päikeseenergia salvestamine süsinikuühenditesse. Värvivarjundeid lisatakse probleemidega, mida loodusel on tulnud lahendada, et nii hästi töötav masinavärk kokku seada.

Teaduslikku uurimistööd on Agu Laisk ja tema kolleegid teinud fotosünteesi alal eesmärgiga mõista, missugused tegurid ja protsessid määravad ja reguleerivad taimede fotosünteesi kiirust. Kõik huvilised on väga oodatud.

Allikas: greengate.ee

Noorte teadusvideote konkurss tõi korraliku saagi

Äsjalõppenud Tartu Ülikooli korraldatud noorte teadusvideote konkursile laekus kokku 57 tööd. Eriti agaralt võtsid osa kooliõpilased. TÜ teaduse populariseerimise peaspetsialisti Aitel Käpa sõnul oli konkursist osavõtt rohke ja tööde tase üllatavalt hea. “Lapsed ja noored oskavad neile kättesaadava suhteliselt lihtsa tehnoloogia abil vägagi nutikaid lahendusi välja mõelda,” ütles ta.
Laekunud töödest 43 on tehtud kooliõpilaste poolt, kelle hulgas olid esindatud pea kõik vanuserühmad – algkooliõpilastest abiturientideni. Tudengid saatsid konkursile 14 teadusvideot.
Videoid hakkab hindama teadlastest ja ajakirjanikest koosnev žürii, kes teeb oma otsuse teatavaks 12. veebruaril ETV saates Terevisioon. 7.-12. veebruarini näitab Terevisioon ka konkursi paremaid palu.
Kõiki laekunud klippe saab vaadata Tartu Ülikooli teadusuudiste portaali Novaator videolehel www.novaator.ee/video
Publiku lemmiku kasuks saab hääli anda kuni 4. veebruarini.

Allikas: www.ut.ee

Tee ise ehe ehe

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit korraldab igal aastal temaatilisi konkursse, et saada kaasaegseid rahvuslikke esemeid, rõivaid, jne. Sel aastal on tähelepanu all ehted, käesoleva käsitööaasta 2011 aastateemaks on kuulutatud “Ehe ehe”.

Konkursile eelnevad õppepäevad Eesti Rahva Muuseumis, et saada aimu meie rahvakultuuri traditsioonidest. Esimene õppepäev toimub 28. jaanuaril 2011 kell 11 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Tartus, Kuperjanovi 9), kus töötubades räägivad Jana Reidla Eesti rahva metallehetest läbi aja ja Reet Piiri  teemal “Rahvuslikud ehted – ehtimine ja kandmine”. Lõpetuseks viib muusemi metoodik Virve Tuubel läbi temaatilise ekskursiooni püsinäitusel „Eesti . Maa, rahvas, kultuur“.

Eelmine käsitööaasta oli puutööaasta, sel aastal on tähelepanu keskmes ehted ja järgmisel aastal erinevad taimekiud – 2012. aasta motoks on “Taimest tulnud”.

Matsalu loodusfilmide festivali filmid nüüd ka Tartus

Tartu keskkonnahariduse keskuse saalis saab homsest iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval vaadata Matsalu 8. loodusfilmide festivali filme. Kuni kevadeni pakutakse võimalust osa saada festivali filmidest ka neile, kes Lihulasse ei jõudnud.

Teisipäeval, 25. jaanuaril kell 18 “Bama ja kadunud gorillad” / “Bama and the Lost Gorillas”. Režissöör Ernst Sasse, Nicky Lankester (Saksamaa; 45 minutit). Tallinna Loomaaia eriauhind.

“Kamtšatka – lõhemaa” / “Kamchatka – the Salmon”. Režissöör Daniel Levin (Venemaa; 20 minutit). Eestimaa Roheliste eriauhind.

 

“Fjord” / “Fjord”. Režissöör Skule Eriksen (Norra; 24 minutit). Lääne maakonna eriauhind.

 

 

 

8. Matsalu loodusfilmide festival toimus Lihulas 15.-19. septembril 2010. Filmid võistlesid sel aastal kahes kategoorias: “Loodus” ning “Inimene ja loodus”.

 

Matsalu Loodusfilmide festivali interneti koduleht www.matsalufilm.ee.