Rubriik: Tartumaa

Tartus tunnustatakse hiie väge

Laupäeval, 20. novembril algusega kell 13 toimub Tartus Eesti kirjandusmuuseumis Vanemuise tn 42 Hiie väe tunnustamissündmus.

Hiie vägi on Maavalla Koja poolt korraldatav pidulik aasta tähtsündmus hiite ja teiste looduslike pühapaikade sõpradele üle kogu Eesti. Hiie väe sündmust korraldatakse tänavu juba kolmandat korda.

Kavas:
– Tervitused, sõnavõtud (Seto sootska ja lauluimä Sarve Õiõ, Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik, kuvavõistluse hindamiskogu liige Sulev Oll jt)
– Maavalla hiite kuvavõistluse tutvustamine ning võitjate autasustamine
– Aasta hiiesündmuste ülevaade
– Hiie sõber 10223 aunimetuse väljakuulutamine

Sündmuse teadustaja on Rein Pakk. Lauri Õunapuu eestvedamisel kõlab rahvamuusika. Müügil on tuleva aasta sirvikalender ning hiiepuudele sobivad käsitsi punutud annipaelad. Ametliku osa lõpus pakutakse kehakinnituseks maatoitu. Sissepääs on kõigile vaba. Kõik hiie sõbrad ja huvilised on väga teretulnud.

Möödunud aastasel hiie väe sündmusel ütles kultuuriminister Laine Jänes järgmist: “Mitte ainult mina, vaid paljud eesti inimesed on alateadlikult jätkuvalt maausku, isegi kui nad seda igapäevaselt ei mõtle või endale ei tunnista, sest see on meil juba veres – saada jõudu loodusest.”

Hiie väe sündmust toetavad: Tartu Ülikool, Hiite Maja SA, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Põlva linn, Võro Instituut, Kehrwiederi kohvikud, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Põlva linn, Saare Foto

Hiite kuvavõistlus toimub tänavu kolmandat korda ning on mõeldud ajalooliste looduslike pühapaikade jäädvustamiseks ning tutvustamiseks. Tänavuse aasta võitjad kuulutatakse välja üheksas rühmas. Eriauhinnad on välja pannud Põlva linn ning Võro instituut. Võidupildid valis võistlusele esitatud fotode seast välja hindamiskogu koosseisus Epp Margna, Arne Ader, Sulev Oll ja Toomas Kalve.

Kuvavõistluse lehekylg: http://www2.maavald.ee/pildid/

Hiie sõber on aunimi, mis antakse välja isikule või asutusele, kelle tegevuse läbi on yks või mitu looduslikku pyhapaika säilinud või nende seisukord paranenud. Eelmisel aastal valiti Hiie sõbraks perekond Sepp, kes on kümnekonna aasta jooksul kaitsnud laastamise eest Rapla kihelkonnas asuvat Paluküla Hiiemäge.

Hiie sõbra lehekülg asub siin

Maaülikool tutvustab looduslikke ehitusmaterjale

Kolmapäeval algusega kell 17 toimub Baeri majas (Veski tn 4) järjekordne kohtumine sarjast „Maaülikooli kolmapäevaõhtud“. Seekord räägib maaehituse osakonna juhataja professor Jaan Miljan looduslikest ehitusmaterjalidest.

Jaan Miljan kõneleb ka vanade puitmajade remondist ja uutest hoonetest, maaülikooli maaehituse osakonnas uuritavatest ja katsetatavatest materjalidest nagu näiteks puit, savi, pilliroog, soojustusmaterjalid.
Loengule järgneb arutelu.
Iga kuu teisel kolmapäeval asetleidvate kokkusaamiste eesmärgiks on lähendada maaülikooli uurimissuundi ja pakkuda populaarteaduslikku ajaviidet nii maaülikooli töötajatele kui ka teistele huvilistele.

ERM avab näituse „Kui põllud põlesid“

Aleviljelus on olnud ajalooliselt oluline viljelusliik ning eriti Lõuna-Eestis meie talupojaelulaadi lahutamatu osa. Kaasaja inimesed seostavad tuleviljelust pigem ürgajaga ja ei tea, et aletamist esines veel 20. sajandi algusaastailgi. Seetõttu ei osata ka ära tunda kõnealuse tegevusala mõju ja jälgi kaasaja maastikus. 16. novembril kell 16 avatakse Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9) alepõllundust tutvustav näitus „Kui põllud põlesid“.

Näitus tutvustab üht Eestis aastatuhandete jooksul kasutusel olnud maakasutusviisi. Näitusel saab teada, kuidas ja miks on Eestis alet põletatud ning teha tutvust alepõletuse eksperimendi kui mineviku maakasutuse uurimise viisiga. Näha saab, kuidas on alepõllundus mõjutanud inimeste elu ja maastikke nende ümber ning õppida märkama senini äratuntavaid objekte maastikul, mis annavad tunnistust kunagiste alepõldude asupaigast.

2007. aastast alates on Karula rahvuspargi alal korraldatud alepõllunduse eksperimente, et selle maakasutusviisi kohta rohkem teada saada. Näitusel tutvustatakse selle katse käiku ja tulemusi. Näitus on valminud Eesti Rahva Muuseumi, Valga Muuseumi, Kultuuriteooria tippkeskuse ja Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi koostöös.

Näituse valmimist toetasid Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Euroopa Regionaalarengu Fond (Kultuuriteooria tippkeskus CECT), Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Valga Muuseum ja Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Tartus arutelu valimisreklaamide eetiliste piiride üle

Tule kuulama, millised on valimisreklaamide eetilised piirid ning millised nad peaksid olema. Neil teemadel kuuleb ülehomme Tartus valimisreklaamide teoreetiku ja propagandaeksperdi Agu Uudelepa kui ka reklaamipraktiku ja reklaamiagentuur Taevas Ogilvy juhata Rein Iida arvamusi. Vestlust modereerib EPL arvamustoimetuse juhataja Külli-Riin Tigasson, kes on valimisreklaamide temaatikat põhjalikumalt uurinud. Kollokvium toimub Tartu Ülikooli eetikakeskuses.

Kollokviumil on plaanis arutleda järgmiste küsimuste üle: Kuidas on valimisreklaamid seotud eetikaga? Kuidas käituda olukorras, kus lööklaused ja ilusad pildid kaaluvad üles reklaamide sisu? Kas ja mil määral erineb valimisreklaam tavareklaamist? Mida peaks valimisreklaam sisaldama? Mida ta tohib sisaldada?

Korraldajad paluvad osavõtusoovist teatada hiljemalt 9. novembriks aadressil mari-liisa.parder@ut.ee või telefonil 7375426.

Kontsert saksa keele ja kultuuri sõpradele

Torsten Riemann

Torsten Riemann Saksamaalt tuleb Eestisse kontserdiga „Sina oled õnn“ („Das Glück bist Du“)

9. novembril kell 18 Tallinnas KUMU auditooriumis,  

11. novembril kell 18 Pärnus Sütevaka Humanitaargümnaasiumis,

12. novembril kell 19 Tartus Saksa Kultuuri Instituudis.

Berliini laulja, helilooja ja laulukirjutaja Torsten Riemann laulab elust, igatsusest inimliku läheduse järgi. Riemanni hääl laulab, sosistab ja hüüab end kuulajate hinge. Laval saadab Torsten Riemann end vaheldumisi kitarril, akordionil ja klaveril. Ta laulab suurepäraselt nii ballaade kui ka salsat, tangot või rock`n`rolli. Riemann on Goethe Instituudi kutsel esinemas käinud väga mitmes riigis: Alžeerias, Bosnias, Eestis, Horvaatias, Kasahstanis, Kõrgõzstanis, Leedus, Lätis, Tšehhis, Ungaris ja Valgevenes.

1964. aastal sündinud Torsten Riemann on juba üle 20 aasta tegutsenud vabakutselise muusiku, laululooja, helilooja, näitleja ja meelelahutajana. 1996. aastal sai ta Saksa Muusikaühenduselt parima laulukirjutaja „Bester Songwriter“ tiitli ning 2001. aastal Saksamaal toimuval lauluvõistlusel „Zarah 2001“ 2. koha.

Reedel toimub maaülikoolis metsalooline konverents

Reedel, 12. novembril algusega kell 11 toimub metsalooline konverents Tartus Eesti maaülikooli vanas peahoones (Kreutzwaldi 64). Konverentsi teema on “Metsamajandus ja looduskaitse – kas koostöö või vastasseis?”

Metsamajandajad ja looduskaitsjad on aeg-ajalt vastasleerides. Äkki oleks nüüd õige aeg hoopis koostööle asuda, metsandust edendada ning propageerida seda looduskaitse kaudu?

Konverentsi programm:
11.00-11.05 Avasõnad – Heiki Hepner, Eesti Metsaseltsi president
11.05-11.20 Tervitus ja sissejuhatav sõnavõtt keskkonnaministeeriumist – Andres Talijärv, Keskkonnaministeeriumi asekantsler
11.20-11.50 Looduskaitse ja metsandus – prof Kalev Sepp, EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi maastikukorralduse ja loodushoiuosakonna juhataja
11.50-12.20 Metsandus ja looduskaitse – prof Hardi Tullus, Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse osakonna juhataja
12.20-12.35 Kohvipaus
12.35-13.20 Metsandusorganisatsioonide sõnavõtud
13.20-14.20 Väitlus metsandustudengite ja keskkonnatudengite vahel teemal “Metsandus ja looduskaitse – kas koostöö või vastasseis?”
14.20-14.30 Värske metsanduskirjanduse tutvustamine
14.30-14.45 Metsandustöötajate meeskoori Forestalia kontsert
14.45-16 Vestlusring kohvitassi taga

Konverentsile eelnev registreerimine ei ole vajalik, küll aga oodatakse kõiki osalema!

Lisainfo: Heiki Hepner, Eesti Metsaseltsi president, 5027325, heiki.hepner@metsaselts.ee.

Tartus saab vaadata Matsalu-filme

Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK, Kompanii 10) hakatakse näitama Matsalu 8. loodusfilmide festivali parimaid filme.

Selgi aastal on seansid üle nädala teisipäeviti, esimene seanss 9. novembril algusega kell 18. Linal on kategooriates “Loodus” ning ” Inimene ja loodus” esimese preemia saanud filmid, vastavalt austerlaste “Böömimaa – aasta märgalal” / “Bohemia – a Year in the Wetland” (režissöörid Michael Schlamberger ja Jiri Petr), mis räägib Euroopa südames Prahast lõunas asuvast järvemosaiigist, ning Šveitsi režissööri Alberto Meroni “Jääskulptor” / “L´Artigiano Glaciale”, mille “peategelane” on Basodino liustik Alpide eelmäestikus, 3272 meetri kõrgusel merepinnast.

Tartu loodusmaja õpilased saavad sisse tasuta. Ülejäänutel tuleb maksta väikest piletiraha.

Kait Tamra esitleb täna Tartus oma uut plaati

Täna kell 19 esitleb Võrumaa muusik Kait Tamra Tartus Vanemuise kontserdimajas oma uut CD-plaati “Ainuke aeg”. Esitlusele tulevad nii uued kui ka Tamra vanad armastatud lood.

“Kontsert on eriline selle poolest, et laval on koosseis, kellega ma igapäevaselt koos ei esine,” ütles Kait Tamra.

Kait Tamra sõnul salvestas ta sama koosseisuga ka plaadi. Erandina mängib kontserdil kitarri Vahur Vessarti asemel Toomas Vanem. Peale Tamra ja Vanema astuvad lavale Henno Kelp, Ahto Abner, Meelis Unt ja Runno Tamra. Runno Tamra on see, kes hoolitses kogu CD salvestamise eest.

Kõikide esitlusele tulevate lugude viiside autor on Kait Tamra ise, sõnad on kirjutanud nii tema kui ka tuntud Eesti luuletajad.

“Ootan kõiki! Sõpru ja fänne eriti! Ka tulevasi,” kutsub Tamra.

CD “Ainuke Aeg” on müügil Laseringi kauplustes, suuremates Selverites ja Maksimarketites, Tallinnas ka Pika Jala Noodipoes, Võrus Lexica raamatupoes. Huvilised saavad samast ka Kait Tamra noodiraamatut, kust leiab tema parimad laulud koos nootidega.

Tartumaal tuleb kodanikuühiskonna arengukonverents

3. detsembril korraldatakse Tartumaa kodanikuühiskonna konverents, kuhu on oodatud osalema ja kaasa rääkima piirkonna kodanikeühenduste ja omavalitsuste esindajad ning ettevõtjad.

Raadimõisa hotellis kell 9.30 algava arengukonverentsi eestvedajateks on Tartu Ärinõuandla, Tartu Maavalitsus, Tartumaa Arendusselts ja Kodukant Tartumaa.

Üritusel saab kuulata Ene Ergma, Rivo Noorkõivu, Sulev Valneri ja mittetulundusühingute Sibulatee ja Maitsev Lõuna- Eesti esindajate ettekandeid kodanikuühiskonnast ja koostööst ning osaleda aruteludes, kuidas maakonna tugevusi ja võimalusi saaks edukalt rakendada oma ettevõtmistes.

Lisaks tunnustatakse ürituse raames konkursi “Tartumaa Hea Algatus 2010” laureaate.

Kogu üritus on osalejatele tasuta, kuid eeldab eelregistreerimist kuni 29.11.2010. Konverentsi läbiviimist toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Tartu Maavalitsus.

Allikas: Tartu Ärinõuandla

Taastuvate energiaallikate uurimise konverents Tartus

Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus ja SA Archimedes korraldavad 11. novembril Tartus konverentsi “Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine XII (TEUK – XII)”.

Eesti Maaülikooli peahoone aulas (Kreutzwaldi 1A) peetavale konverentsile saab registreeruda 6. novembrini aadressil elis.vollmer@emu.ee.
Konverentsi programmi loe siit.

Allikas: EMÜ taastuvenergia keskus

Salme muinaslaeva esemete konserveerimiseks
saadi eraldi ruumid

Spetsialistide hinnangul ületab Salme muinaslaev oma tähtsuselt Eesti piire, mistõttu Tallinna ülikooli Eesti ajalooinstituudi bioarheoloogia ja muinastehnoloogia labori majas eraldati tööruumid konservaatoritele ja inim- ning loomaluid uurivatele spetsialistidele – antropoloogidele-osteoloogidele.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Kuivamise aeglustamiseks oli suvel vaja luustikke ja muid leide niisutada. Arheoloogiadoktor Jüri Peetsi “kompressitamist” jälgib pikaajaliste välitöökogemustega harrastusarheoloog ja -ornitoloog Andrus Ojamets. Foto: Priit Rauniste

“Salme asjade konserveerimiseks saime kaks eraldi ruumi ja nüüd otsime võimalusi, et saaksime ühe inimese sinna tööle võtta kuni Salme ekspeditsiooni lõpetamiseni,” oli Salme muinaslaeva leiu ekspeditsiooni juhtinud arheoloogiadoktor Jüri Peets optimistlik.

Tema hinnangul paigaldatakse sel nädalal konserveerimiseks vajalikud seadmed ruumis üles, vajadusel hangitakse uusi tarvikuid lisaks ja järgmisel nädalal algavad konserveerimistööd.

“Näiteks kilbikuplad on suhteliselt halvasti säilinud ja nende konserveerimine on mõneti komplitseeritud ning võtab palju aega. Kõikidele esemetele tuleb kindlasti individuaalselt läheneda. See ei ole masstöö. Konservaatori tööd võib võrrelda arstitööga. Kui midagi on halvasti tehtud, siis seda ümber teha enam ei saa. Iga eksimus maksab valusalt kätte, igal juhul tuleb vigu juba eos vältida. Tuleb teha üks kord ja korralikult,” manitses Peets.

2008. aasta, Salme esimese muinaslaeva leidude konserveerimisega ongi juba tekkinud probleeme, kuna seda tehti kiirustades. “Ma ei tea, mis põhjusel kiirustati, kuid nüüd Saaremaa muuseum palus mul need leiud üle konserveerida. Mõlemat leidu tuleb võtta ühe kompleksina, need on ühe sündmuse jäljed.

Miks nad just sellised välja näevad, see on veel arutluse objekt. On igasugu poolt- ja vastuväiteid kuni sinnamaani välja, et esimene alus võis olla enne “sündmust” kaldal olnud sõidukõlbmatu paat. Mitmed märgid viitavad sellele. Kaasa arvatud see, et luustike all laeva põhjas oli liivakiht. Või oli seal kunagi randumise koht? Sellele tuleb jälile jõuda ja saada võimaluse korral kas jah või ei vastus.” Loe edasi: Salme muinaslaeva esemete konserveerimiseks
saadi eraldi ruumid

Väägvere Külateater etendab Tartumaal Kalevipoega

Väägvere KalevipoegReedel, 5. novembril kell 20 esitab Väägvere Külateater Laeva kultuurimajas Andrus Kivirähki näidendi “Kalevipoeg”. Lavastaja on Ira Ritsik.

Osatäitjad: Lea Käärik, Birgit Käärik, Merike Kärsin, Marek Kärsin, Andrus Kumm, Jüri Somelar, Kaarel Paap, Teet Lepiksoo, Madis Avi Lõõtspillil: Ülle Kool.

Pärast esitab lustakaid tantsulugusid Väägvere külakapell.

Info ja eelregistreerimine: tel 5309 0578 või 523 4179 Ene Priks.

Mardipäeval peetakse Tartu rahvakultuuriümarlauda

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts koostöös Eesti Rahva muuseumiga kutsub osa võtma Tartu rahvakultuuriümarlauast, mis leiab aset 10. novembril kell 13-16 ERMi näitustemajas Tartus (Kuperjanovi 9).

Päevaplaan:

Kell 13 Rahvakultuuri arendus -ja koolituskeskuse koolitusvõimalustest ja koostöövõrgustikest Tartus – Urve Gromov.
Kell 13:30 Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi helistuudio Helikodu tegemistest, võimalustest ja plaanidest – Meris Tammik.
Kell 14 Meie aeg ja meie võimalused? Koostööst ja kultuurikesksest mõtteviisist – Krista Aru.
Kell 14:45 osaluspaneel “Igal linnul oma pesa”.

Oma pesadest tulevad kaasa kõnelema Aino Kippasto Kodukotusest, Külli Hansen Tartu Loomemajanduskeskusest, Riho Leppoja Tiigi Seltsimajast, Ando Kiviberg Viljandi Pärimusmuusika Aidast ning lisaks tuleb linna poolt kaasa rääkima ka inimene Tartu linnavolikogu kultuurikomisjonist.

Ümarlauda modereerib Astrid Hallik.

Oma osalemisest palutakse teada anda 8.novembriks aadressil tartumaarks@gmail.com.

Ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu linn.

Karmen Puidak, Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi tegevjuht

Peegelpilt peegeldab männilinnas isiksusi

Esmaspäeval, 1. novembril avati Elvas traditsiooniline kunstikuu. Kunstikuu valguses leiavad kuni novembri lõpuni  Elvas aset omanäolised kunstiüritused, näitused ja temaatilised töötoad.

Kuuenda kunstikuu motoks on “Peegelpilt pole irooniat täis teater elust enesest”, seega alanud kunstikuu avaldab läbi portreede isiksusi nii pildis, raamatus, filmis kui ka läbi teiste kunstisündmuste ja töötubade.

Novembrikuu jooksul saab vaadata Marju Villemi, Merle Silla, Lea Malini, Tiina Kuusi, Piret Vapajevi, Merike Ambre ja Anni Irsi näitusi. Lisaks autorinäitustele pakub põnevust Maarja – Liisa Maasiku portreefotonäitus “Kelgukoerad Pilvede all” ning kohtumine nende teleseriaalide tegijatega. Kunstikuu kavas on esmakordselt Elva kultuurikeskuses Sinilind Marika Korolevi teater etendusega “Armastuse edetabel”.

Peale selle on Elva linnaraamatukogus võimalus täna, 3. novembril kell 17 kohtuda kirjanike Sven Kivisildniku, Peeter Sauteri ja Hendrik Lindepuuga. Kirjandushuvilistele toimub veel 15. novembril kohtumine Merle Sillaga, kes tutvustab enda esikromaani “Soovituskirjad neile, kes jäävad ükskord vanaks”.

Kunstikuu pakub nii suurtele kui väikestele tegevusi tosinas töötoas. Lisaks ehete valmistamisele saavad kunstihuvilised näppu harjutada portselanmaali alal, aga avaneb ka võimalus lasta enda portree maalida Merike Ambrel.

Lähem teave Elva huviala-ja kultuurikeskus “Sinilind” http://sinilind.elva.ee/ või
tel 745 7201.

Merike Järv

Tartumaa otsib aasta tegijaid

 Kuni 22. novembrini saab esitada kandidaate konkursile “Tartumaa hea algatus 2010”, mille eesmärk on tunnustada kodanikuühiskonna ettevõtmisi Tartumaal. Tartu Ärinõuandla, Tartu Maavalitsuse, Tartumaa Arendusseltsi ja Kodukant Tartumaa koostöös korraldatavale konkursile võib esitada Tartumaal tegutseva mittetulundusühingu, seltsingu, sihtasutuse, äriühingu või kohaliku omavalitsuse, mille uuenduslikud algatused ja 2010. aastal ellu viidud projektid aitavad kaasa kodanikuühiskonna arengule maakonnas ning on eeskujuks teistele.

Konkursi “Tartumaa hea algatus 2010” parimate väljakuulutamine ja tunnustamine toimub 3. detsembril Tartumaa kodanikeühenduste konverentsil.

Heategevuslik kontsert ja oksjon koduta loomade heaks

Foto: auh-auh.ee
Reedel, 5. novembril kell 20.00 korraldatakse Tartu Ülikooli Raamatukogu kohvikus Gaudeamus heategevuslik kontsert ja kunstioksjon koduta loomade aitamiseks.

Esinevad Laura Põldvere ja Ülenurme Laulustuudio, keda klaveril saadab Ursel Oja.

Kunstioksjoni tarbeks on oma töid annetanud mitmed mainekad kunstnikud, kaasaarvatud Albert Gulk, Mirjam Mölder-Mikfeld, Aare Puus ja Teet Suur.

Ürituse korraldajaks on heategevuslik organisatsioon MTÜ AUH, mis tegeleb hädasolevate loomade heaolu tagamise ja parandamisega.

Peamiselt Tartus tegutsev MTÜ AUH loodi 2009. aasta jaanuaris. Mittetulundusühingusse kuulub 23 liiget, kuid ühingu korraldatavatest üritustest, näiteks heakorrapäevadest, võtavad aktiivselt osa ka paljud teised noored.

Õhtu jooksul kogutud tulu läheb koduta loomade aitamiseks. Fotosid oksjonile tulevatest töödest saab vaadata aadressil: www.auh-auh.ee/kontsert.

Pileteid on võimalik osta eelmüügist Gaudeamusest (W. Struve 1) ja Tartu Ülikooli üliõpilasesindusest (Ülikooli 18b) hinnaga 100 krooni, kontserdipäeval kohapealt 125 krooni.

Allikas: MTÜ AUH, www.auh-auh.ee

Tartus on avatud metsaomaniku nõutuba

Igal metsaomanikul on õigus saada nõu atesteeritud metsakonsulendi käest kuni 15 tundi aastas. Tartu ümbruse metsaomanikud saavad nõu küsida Tartus Pepleri tn 32 (maavalitsuse vastas) avatud metsaomaniku nõutoast esmaspäeval ja reedel kell 9-13 ning kolmapäeval kell 13-15.

Aidatakse korraldada kasvava metsa müük enampakkumise korras, et metsaomanik saaks parema hinna.

Konsulendid:

Kristo Alloja, tel 506 1777

Piret Arvi, tel 520 5853

Urmas Kittus, tel 504 1299

Leonhard Niklus, tel 529 3237

Aadu Raudla, tel 524 8963

www.metsaareng.ee

Raadi lugu sai kaante vahele

Kolmapäeval, 3. novembril kell 14 esitletakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) Eesti Rahva Muuseumi ja tema Sõprade Seltsi ühistööna valminud albumit “Raadi Raamat: pildid sündinud asjadest”.

Kauni ja Tartu ajaloos väga erinevaid rolle täitnud Raadi lugu jutustatakse läbi rohkem kui 500 foto, artiklite, dokumentide, ajaleheväljalõigete ja mälestuste. Raadi raamatu koostamisel olid abiks kümned inimesed, kes andsid lahkelt kasutada fotosid, jagasid oma mälestusi, konsulteerisid ajalooküsimustes. Erinevaid ajaperioode käsitlevad artiklid on neljas keeles: eesti, inglise, vene ja saksa.

3. novembril toimuval esitlusel pakuvad raamatus avaldatud materjalidele sõnalist lisa maastikuarhitektid Kersti Lootus ja Karin Bachmann ning kunstiajaloolane Inge Kukk, modereerib Eesti Rahva Muuseumi teadusdirektor Pille Runnel.

Raadi mõis kuulus juba keskajal linnamõisana Tartu raele (Ratshof). Baltisaksa mõisnikud von Liphartid omandasid mõisa 1751. aastal ja neilt oleme saanud päranduseks mälestused imelisest pargist, kaunist lossist, aktiivsest kunsti- ja kultuurielust. Alates 1921. aastast asusid Raadil Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskond, park aga oli tartlaste lemmikpuhkekoht. 1944. aasta augustilahingutes mõis hävines ja lagunemine jätkus ka järgnevatel okupatsiooniaastatel, kui seal paiknes sõjaväelennuväli. Aastakümneid ei olnud tartlastel enam sinnakanti asja. Tänaseks on Eesti Rahva Muuseum Raadil tagasi ja peab plaani sinna ehitada oma uue kodu.

Raadi raamatu koostasid Ülo Siimets, Sirje Madisson, Jane Liiv, toimetajad olid Tuuli Kaalep, Toivo Sikka, Jane Liiv, Sirje Madisson, Pille Runnel ja Merike Tamm. Kujundus, küljendus ja kalligraafia: Merike Tamm.  Raamatu tiraaž: 1000. “Raadi raamat: pildid sündinud asjadest” valmis Eesti Kultuurkapitali, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi, Tartu Vallavalitsuse ja veel mitme asutuse rahalisel toel.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Kodukant pakub koolitust kogukonna teenuste osutajale

Maapiirkondades, mis jäävad keskustest kaugemale ja kus elab vähe inimesi, on tänases Eestis tekkinud olukord, kus poe, postkontori, apteegi, juuksuri ja muude teenuste saamiseks tuleb minna suurematesse keskustesse. Keskusesse sõitmine aga võtab aega ning maksab. Tihti võib sõit minna sama kalliks kui vajaliku teenuse hind. Igapäevaste teenuste kõrval on vajalikud ka meelelahutus-, suhtlemis- ja eneseteostusvõimalused. Liikumine Kodukant otsib kogukonna seest võimalikke teenuste pakkujaid, et pakkuda neile koolitusi ning ärgitada koostööd ettevõtjate ning omavalitsustega. Käesolev koolitus ongi eelkõige mõeldud MTÜdes, seltsides ja külamajade juures tegutsevatele inimestele, kel huvi ja soov teadmiste järele avalike või kogukonna teenuste vallas. Oodatud on aga kõik teemast huvitujad, mitte ainult MTÜde ja seltsidega seotud inimesed. Koolitus teemal “Avalike või kogukonna teenuste pakkumine – võimalus ja väljakutse” (MTÜdele, seltsidele, külamajadele) toimub 10. novembril 2010 Tartumaal, Alatskivi vallas, Kokora külamajas algusega kell 11.00.

Koolitusel käsitletavad teemad: · Avaliku teenuse ja kogukonnateenuse mõiste ja erisused · Teenuste pakkumisega kaasnevad muutused organisatsioonis. Kellele on teenused suunatud ning kes korraldab avalikku teenust? · Avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeühendustele. · Koostöö omavalitsusega. Koolitusele registreerimiseks võta ühendust Kodukandi Koolituskeskuse juhataja Heleriin Jõesaluga (53 414 905/ heleriin@kodukant.ee) või MTÜ Kodukant Tartumaa juhatuse esimehe Külli Panniga (56462692, kylli@kodukanttartuma.ee). Koolitus on tasuta ja toimub Euroopa Liidu Tõukefondide ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt rahastatava programmi “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes 2008-2012” raames.

Elvas algab homme kunstikuu

Elva kuues kunstikuu keskendub portreedele meis ja meie ümber. Idee siduda Elva tänavune kunstikuu keskne teema portreega nii otseses kui kaudsemas mõttes, tuli korraldajail sellest, et Elva kunstnikel on viimasel ajal valminud ridamisi just portreid. Seetõttu otsitaksegi kunstikuul inimest ja isiksust läbi portreede, nii pildis, raamatutes, filmis kui teistes kunstiteostes.

Kunstikuu moto “Peegelpilt pole irooniat täis teater elust enesest” mõtles välja ja paigutas ristsõnakujulisse logosse Elva turismitöötaja Merili Aasma.

Tavapäraselt on kunstikuu jagatud kolmeks: on näitusi, töötubasid ja muid kunstisündmusi. Kunstikuu avatakse homme, 1. novembri õhtul huviala- ja kultuurikeskuse Sinilind tagusel platsil traditsioonilise tulešõuga , mille lavastaja Astrid Hallik on põiminud kavasse ka regilaulu. Samal ajal avatakse raekoja saalis Elva kunstniku Marju Villemi portreede näitus. 22. novembril vahetab Villemi portreed välja Inglismaal elava kunstniku Merle Silla loodusmaalide näitusmüük “Meretagused hetked II”, kus on valik Hispaanias ja Inglismaal valminud õlimaale, mis on hetkel üleval Tartu kaubamajas.

Kunstipisik on haaranud ka lasteaia Murumuna galerii, kus 30. novembrist 31. jaanuarini saab vaadata Lea Malini ja Tiina Kuusi maalinäitust “DIDLIP DASULI”.  Aga juba 5. novembril peavad Elva kultuuritöötajad koos linnarahvaga pidu sama lasteaia saalis, mis on üks suuremaid ja esinduslikumaid Elvas. Kultuuritöötajad loodavad, et hoolimata sellest, et linnas puudub korralik kultuurimaja, võib tantsupidude kohaks kujuneda edaspidi just Murumuna lasteaia saal. Esimesel peol mängib tantsuks kunagise Tartu restorani Tarvas samanimeline legendaarne ansambel

Tähistamaks koolirahu aastat Elvas, on 12. novembrist alates gümnaasiumis Jõgeva, Rakvere ja Elva noorte kunstnike ühisnäitus.

Põnev saab kindlasti olema ka noorukese Elva fotograafi Maarja-Liisa Maasiku portreefotonäitus “Kelgukoerad pilvede all”, mille avamisel Tartumaa tervisespordikeskuses toimub ka kohtumine teleseriaalist tuttavate näitlejatega, kes on filmimas Tartus ja Elvas Kelgukoerte järjekordseid osi.

1. novembril on esmakordselt Elvas Marika Korolevi teater etendusega “Armastuse edetabel”.

Kolmapäeval, 3. novembril jõuab Elva raamatukogusse kirjaniketuur ja kohtumine Sven Kivisildniku, Peeter Sauteri ja Hendrik Lindepuuga. 15. novembril aga tutvustab linnaraamatukogus Merle Sild oma esikromaani “Soovituskirjad kõigile, kes saavad ükskord vanaks” ning avab enda orhideede näituse.

Kunstikuusse mahub ka Kunstiakadeemia üliõpilase Kristo Kooskora meeleolukas loeng Elva arhitektuuri kujunemisest ja palju muud.

Sirje Veldi

Guatemala saab kokku Setomaaga

Neljapäeval, 4. novembril kell 18 toimub Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses teemaõhtu „Guatemala kohtub Setomaaga”. Jututare külaliseks on Riin Tammiste, kes räägib oma kogemusest vabatahtlikuna Guatemalas ja tutvustab ka vabatahtlike organisatsiooni Together.

Keskuses avatakse fotonäitus vabatahtlike elust ja tegemistest ning kontserdi annab seto leelokoor Tsibihärbläseq.

Kõik huvilised on oodatud!

Keskus asub Lossi 38 (vana anatoomikum). Lisainfo: Helena Kesonen, tel 737 5422 või helenake@ut.ee.

Muusikaline luuleõhtu Elva Sinilinnus

18. novembril kell 18 saab Elva kultuurikeskuse Sinilinnu saalis (Kesk tn 30) kuulata  muusika saatel luulet, mida esitavad Tajo Kadajas ja Imre Vallikivi.

Kes soovib oma uuemat ja vanemat luulet ette kanda, siis on ka selleks võimalus. Tartust minejatele on ka transpordivõimalus Elvasse.

Lisainfo Imrelt tel 5561 0411, imreva@mac.com.

Luunjasse kavandatakse spordiväljakute kompleksi  

Luunja vallavalitsus on algatanud detailplaneeringu, et rajada jalgpalliklubi FC Santos ja valla koostöös Luunjasse spordiväljakute kompleks, kus on võimalik mitmesuguseid spordialasid harrastada.

Alevi maaüksus, kuhu spordiväljakud on kavas rajada, kuulub Luunja vallale, seni on seda kasutatud põllumaana.

Vald ja FC Santos sõlmisid eelmisel aastal pikaajalise rendilepingu, millega vald andis Luunja aleviku kõrval asuva Alevi maaüksusse kuuluva maatüki jalgpalliklubi kasutusse.

FC Santos koostöös Eesti Jalgpalliliiduga rajab sinna tänapäevase jalgpallikompleksi kogupindalaga kuni 8 hektarit. Kompleksi koosseisu on planeeritud seitse loodusliku murukattega jalgpalliväljakut, samuti sünteetilise kattega jalgpalliväljak.

Lisaks plaanitakse rajada kolm rannajalgpalliväljakut, tenniseväljakud, korvpalliväljak ning laste mänguväljak.

Lepingu järgi võimaldab FC Santos vallal kasutada jalgpalliväljakuid ja teisi rajatisi tasuta või soodustingimustel kohalike laste ja noorte treeningute ja võistluste pidamiseks.

Raha projekti elluviimiseks on kavas taotleda Euroopa Liidu tõukefondidest, riiklikest programmidest ning suurettevõtetelt.
FC Santos kannab edaspidi keskusega seotud kulud ning tagab kompleksi majandamise.