Rubriik: Tartumaa

Pillimänguhuvilisi kutsutakse improvisatsioonikursustele

Tulekul hääleimprovisatsiooni õpituba – 26. veebruaril kl 14.00 on huvilised oodatud Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (J. Kuperjanovi 9), kus põeva juhendab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika laulu magistrant, muusik, helilooja ja improfänn Mari Kalkun.

„Praktilise õpitoa käigus teeme erinevaid harjutusi, mis keskenduvad häälele ja heli tekitamisele hääle abil. Inimhääl on instrument, mida kanname endaga kogu aeg kaasas, mida kasutame pidevalt ja iga päev. Hääle kaudu suhestume endaga ja maailmaga. Kuna hääl saab tekkida ainult tänu hingamisele, siis pööratakse õpitoas sellele olulist tähelepanu. Lisaks on tähelepanu all hääle ja keha seosed. Proovime koos improviseerimist, meloodiate, rütmi ja helimaastiku loomist ning otsime hääle erinevaid varjundeid.“

Hääleimprovisatsiooni õpitoas osalemiseks ei ole vaja eelteadmisi ja kogemusi laulmisest.

Improvisatsioonikursus pakub pillimängijatele vanuses 16+ võimaluse avardada oma muusikalist silmaringi. Kord kuus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas toimuvates töötubades antakse ülevaade improviseerimisvõtetest jazzis, rahva- ja vanamuusikas. Juhendajateks on oma ala professionaalid, kes selgitavad eri stiilide mängimiseks vajalikku teoreetilist tausta ning seejärel rakendatakse need võtted kohe ka praktikasse. Kursuse lõpuks on osalejatest kujunenud koosseis, kes valdab vähemalt algtasemel improvisatsioonivõtteid eri stiilides ning on valmis üles astuma Eesti Rahva Muuseumis toimuval kursuse lõpukontserdil.
Kursusel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine; maksimaalne osalejate arv 12. Ühe töötoa hinnaks on 3 eurot.
Töötoad toimuvad: 26. veebruar, 26. märts, 30. aprill, 28. mai

Lisainfo ja registreerimine: Karmen Puidak, e-postil karmenikas[at]gmail.com

Improvisatsioonikursuse läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapital

Elva linn tänab parimaid

Homme antakse Eesti Vabariigi 93. aastapäeva aktusel Elvas üle kaks Elva teenetemärki, kaks kultuuripreemiat “Elva Täht” ja Elva aasta tegu 2010 auhind.

Elva linnale osutatud eriliste teenete eest antava Elva teenetemärgi pälvisid Elva Muusikakooli direktor Uno Kodu ning Elva Gümnaasiumi kaugõppeosakonna juhataja Silvi – Johanna Jürgenson.
 Uno Kodu töötab Elvas 1969. aastast klaveriõpetajana ja kontsertmeistrina ning alates 1989. aastast kooli direktorina. Silvi – Johanna Jürgenson on samuti kauaaegne ja tunnustatud pedagoog ning elukestva õppe propageerija.

Kultuuripreemia saab sel aastal tervisespordi edendaja Airi Pärn, kes on Spordiklubi Airi juhataja ja treener. Populaarsemad üritused, mida klubi on aastaid korraldanud on võimlemisfestival „Kõik algab sirutusest“ ja „Aeroobikapäev“. 2008. aastast alates korraldatakse ka Elva lahtisi meistrivõistlusi rühmvõimlemises.
 Elva Kultuuripreemia saab ka Elva kultuuriseltsi juht ja naisduetti juhendaja Tõnu Kuresoo. Tõnu Kuresoo kirjutab ise laule ja muusikat mis on tuntuks saanud „Elva laul“ konkurssidel.

Möödunud aastal valisid kodanikud Elva linna aasta teoks vee-ja kanalisatsioonitrasside paigaldamise Elvas. Projekti eestvedaja, AS Emajõe Veevärk saab aastapäeva aktusel eritellimusel sepistatud skulptuuri ja ajalehe “Elva Postipoiss” aastatellimuse.
 
Merike Järv
Elva linnavalitsuse avalikkussuhete spetsialist
5358 3307

TeateTantsu ajal toimub suurim tantsurühmade folkloori kogumine

 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning Eesti Kirjandusmuuseum alustavad koostööd, et korraldada koos viimase poole sajandi suurimat rahvatantsurühmade folkloori kogumist. 

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 tänavusuvises TeateTantsu suurprojektis osaleb mitusada rahvatantsurühma, sellega avaneb võimalus saada hea läbilõige Eesti rahvatantsu maastikust. Rühmadele saadetud küsitluses palutakse kirjeldada nii igapäevast tegevust, esinemiseelseid rituaale, legende, reiside kirjeldusi jne. Andmed arhiveeritakse digitaalsel kujul Eesti Rahvaluule Arhiivis.

 „Tants on kollektiivne tegevus ja iga kollektiivi hea toimimise osaks on tantsimise kõrval aastatega tekkinud ja vaid sellele kooslusele omased kombed ja traditsioonid,“ ütles Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juhatuse esimees Kalev Järvela. Järvela lisas, et nii paisub ühekordse TeateTantsu projekti mõju veel suuremaks: „Euroopa kultuuripealinna aastal toimuv TeateTants loob sel moel võimaluse ka kestvamaks  kultuurinähtuseks.“

 Rahvaluule Arhiivis on tantse talletatud ligi 100 aastat. Esimesed professionaalsed tantsukirjeldused pani 1913. aastal kirja Anna Raudkats. 1930. aastatel jätkasid kogumist Ullo Toomi, Rudolf Põldmäe ja Herbert Tampere. Tänapäeval on rohkelt jäädvustatud ning tutvustatud Ingrid Rüütli eestvõttel Kihnu tantsutraditsiooni, samuti on salvestatud Ingeri tantsupärimust.

 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Eesti Kirjandusmuuseumi vahelise koostöölepingu sõlmimine toimub teisipäeval, 01. märtsil  kell 12 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu).

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts korraldab 20.-28. augustil 2011 suuremahulise tantsuprojekti TeateTants 2011, mille käigus läbitakse tantsides 1000 km Eestimaa maanteid. TeateTantsu eesmärgiks on läbida lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda. Projektis on oodatud kaasa lööma vähemalt 4000 tantsijat, aga miks mitte ka kuni poole rohkem. Osaleda saavad nii tantsurühmad kui koorikollektiivid ning kõik särasilmsed seltskonnad, kes tantsust rõõmu tunnevad.

Tartus on Matsalu loodusfilmide festivali Eesti-eri

Täna toimub Tartu keskkonnahariduse keskuses järjekordne Matsalu VIII Loodusfilmide Festivali parimate filmide õhtu. Tänasel filmiõhtul näidatakse kolme Eestis tehtud filmi:

Režissöör Vassili Sarana tehtud film  “Reis Leena lättele”  räägib Venemaa suurimast jõest Leenast.
Keskjooksul ulatub jõe laius 30 kilomeetrini, delta aga moodustub 150 harust. Alguse saab Leena pisikesest nirest Baikali aheliku nõlvadel. Leena ülemjooks on unikaalse loodusega ja viimased 30 aastat on seda ka inimese sissetungi eest rangelt kaitstud. Siin elab pruunkaru ja kasvab igivana Siberi mänd.
Film pälvis Lihula Gümnaasiumi ökoklassi eriauhinna.

Režissöör Madis Veskimägi “Haigrupäevad” kõneleb loo linnust, kelle rahvapärased nimetused on kalakurg, kalakull, haiber, haigri, aiver või lihtsalt krääks. Film jälgib haigrute elu ja toimetamisi pesas ja väljapool seda, samuti haigru suhteid inimesega. Ka see film pälvis tunnustuse – Looduse Omnibussi eriauhinna.

Režissöör Chintis Lundgreni kuueminutiline lühifilm “Hallõgija” jutustab jabura loo hallõgijast, käost ja teiste lindude elukommetest. Film pälvis samuti Lihula Gümnaasiumi ökoklassi eriauhinna.

Luunja alevikus on uus veevärk

Luunja alevikus on jõudnud lõpusirgele veevärgi uuendamise projekt. 
Rekonstrueeritud on  kanalisatsioonitorustikud, ehitatud uusi vee- ja kanalisatsioonitorustikke, rajatud reoveepuhasti ning joogivee eelpuhastusjaam, annab teada Tartumaa infoportaal. 

Kõige keerulisem objekt oli reoveepuhasti, mis asub ajaloolise Luunja mõisapargi servas, kus kehtivad muinsuskaitsenõuded. Muinsuskaitseameti nõudel tuli puhasti paigutada osalt maa alla. See tegi töö kalliks ning nii jäi vähem raha torustike uuendamiseks.

Luunja vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööde hinnaks kujunes pisut üle 13 miljoni krooni.

Juba plaanitakse ka jätkuprojekti, kuhu on kavas hõlmata Kabina küla suvilapiirkonnad, Pilka küla tiheasustuse osa, Kavastu küla ja Luunja aleviku nn Uue tänava pikendus.

Rohekm infot: www.luunja.ee.

Kambjas tuleb Tartumaa talvine tantsupidu

Kõiki Tartumaa valdade ja linnade rahvatantsijaid oodatakse 5. märtsil Kambjasse, et maha pidada Tartumaa talvine tantsupidu, annab teada Kambja valla veebileht.

Pidu algab kell 16 teatetantsuga Kambja vallamaja (Kesk 2) juurest. Tantsitakse Kambja kooliväljakul (Kesk 12). Peo kunstiline juht on Lea Kurvits.

Õhtu täidab simman Kambja kultuurikeskuses. Igalt kollektiivilt oodatakse õhtusele koosviibimisele väikest näidet oma praegu tantsitavast repertuaarist.

Tantsurühmadel, kes soovivad tantsupäeval osaleda, palutakse registreeruda hiljemalt 28.veebruariks e-posti aadressil pille@kambja.ee.


Rongkäik, tantsupidu ning simman on pealtvaatajatele tasuta. Kõik on oodatud kaasa elama!

Rohkem infot: www.kambja.ee.

Homme on Kallastel Karakatitsa festival

Juba homme, 19. veebruaril, toimub  Eesti väikseimas linnas Kallastel talve meeldejäävaim festival – Karakatitsa 2011.

Karakatitsa on kalameeste poolt ehitatud spetsiaalne jääl liikumiseks mõeldud uppumiskindel sõiduk. Karakatitsa 2011 saab alguse laupäeval kell 10 Kallaste keskväljakul. Kavas on talvelaat, karakatitsate näitus, kalapüügikoolitus kutseliste kalurite poolt, pannkoogivõistlus jpm.

Loe lisa: www.kallaste.ee

Tartu Maraton siiski toimub

Täna otsustas 40. Tartu Maratoni korralduskomitee, et 63 km start Otepääl lükatakse tund aega edasi ning see toimub kell 10.00. Lühema 31 km distantsi lähe Arula teeristis saab teoks samuti tund plaanitust hiljem kell 13.30.

„Edasilükkamise põhjuseks on ennustatav külm ilm. Tund aega hiljem toimuv start võimaldab tuhandetel suusatajatel alustada mõnevõrra pehmema temperatuuriga. Rohkem ei ole võimalik starti aga edasi lükata, sest nii jääksid viimased lõpetajad jälle külma ja pimeda kätte. Valisime kõiki arvestava kesktee,“ selgitab 40. Tartu Maratoni peakorraldaja Indrek Kelk.

Maratoni meditsiiniteenistuse koordinaator Andras Laugamets soovitab kõigil osalejatel kindlasti läbi mõelda enda kaitsmine külma eest. Juhendi selleks leiab aadressilt: http://tartumaraton.ee/index.php?sisu=tekst&mid=2213&lang=est. Tegemist on kõigile suusasõpradele kohustusliku lektüüriga.

Finiši uus sulgemisaeg on 18.30. See tähendab, et pika distantsi läbimiseks on senise 10 tunni asemel 8 tundi ja 30 minutit. Sellega tuleb aeglasematel suusatajatel kindlasti arvestada. Antud otsus võeti vastu samuti osalejate heaolu silmas pidades. Lisaks kuuele teeninduspunktile lisandub maratoniraja ja maantee ristumiskohtadesse veel 4 meedikuga varustatud punkti, kus saab soovi korral rajalt lahkuda.

Laupäeval toimuma pidanud lasteüritused lükatakse edasi, sest ilmaprognoos lubab väga madalaid temperatuure. Toimumisaeg täpsustatakse edaspidi.

Sännas algab täna läbipaistvate suhete koolitus

Sel nädalal on Eestis Euroopa ökokogukogukondade liikumise eestvedajad Saksamaalt Ina Meyer-Stoll ja Achim Ecker ökokogukonnast ZEGG. Eile viisid nad Tartus läbi oma kogukonna tutvustuse teemal “Läbipaistvad suhted ja hirmudest vaba armastus ZEGG ökokogukonnas Saksamaal”, täna on algamas neljapäevane läbipaistvate suhete koolitus Sänna kultuurimõisas.

Sänna koolitusele vabanes paar kohta, nii et kellel huvi, võib võtta ühendust jaanus@juured.ee. Vt lähemalt siit.

Allikas: Jaanus Viese

Riia ja Tartu võtavad mõõtu jäähokis

19. veebruaril toimuvad Tartu Lõunakeskuse liuväljal Riia ja Tartu noorte jäähokimeeskondade sõpruskohtumised, millega tähistatakse kahe linna sõprussuhete kuuendat aastapäeva.

Tasuta ürituse avamine on kell 10.00, pool tundi hiljem alustavad kohtumist U12 meeskonnad, kell 12.30 algab U18 mäng.

Jäähoki sõprusmängude korraldamise idee algatajad on Tartu volikogu esimees Aadu Must ning Riia volikogu esimees Nils Ušakovs.

Tartu ja Riia vahelised sõprus- ja koostöösidemed sõlmiti ametlikult 14. märtsil 2005.

Metsamehed saavad kokku

Täna, algusega kell 14.00 toimub ASi Lemeks Tartu kontoris EMPL juhatuse korraline koosolek, kus auratakse liidu järgmise kahe aasta eesmärke ja liidu visuaalse sümboolika kontseptsiooni. EASi finantseeritava metsa- ja puidusektori uuringu projekti ja metsa- ja puidutööstuse statistikat. Samuti kontaktpäevade sisu ning kommunikatsiooni tegevusi. Arutluse all on ka Venemaa raudteeprobleemid ning Venemaa plaan alates WTO-ga liitumisest alandada tolle, kuid samas kehtestada ümarpuidu ekspordikvoodid.
Lisainfot annab  Ott Otsmann

Homme, 16. veebruaril algusega kell 9 toimub Paides erametsaomanike tugiisikute koostöönõupidamine, kus arutatakse erametsanduse toetusmeetmeid ja tugiisikud annavad ülevaate oma tegevusperioodiks püstitatud eesmärkide saavutamisest ja tegevustest viimase kolme kuu jooksul. Arutatakse ka tugiisiku rolli ja tugisüsteemi toimimist praegu ja tulevikus.
Lisainfo: Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige

Tartu Maraton siiski toimub

Täna kogunes 40. Tartu Maratoni korraldustoimkond, et otsustada sündmuse saatus. Peale erinevate ilmaprognooside üle vaatamist ja korraldustoimkondade ülemate arvamusavalduste kuulamist kinnitati maratoni toimumine. Küll aga võivad sõltuvalt ilmaprognoosidest muutuda stardiajad tunni võrra hilisemaks. Viimaste kohta tehakse otsus neljapäeva keskpäevaks.

„Erinevalt harjumuspärasest suusamaratonieelsest rutiinist ei olnud tänase koosoleku peamine teema lumi ja rada. Sellega on kõik kõige paremas korras. Põhiküsimuseks on hoopis külmakraadid, mida ennustatakse tänase seisuga maratoniks ligi -20,“ räägib Kelk. Tema sõnul satub sündmuse toimumine rahvusvahelistest reeglitest lähtudes ohtu kui õhutemperatuur raja enamikus osas on alla -25C. „Praegused ilmaennustused lubavad õnneks mõnevõrra mõistlikumat temperatuuri,“ lisab Kelk. Samas tuleb ilmaoludesse väga tõsiselt suhtuda. Kui miinuskraade on alla 15, avaldab see arvestatavat mõju kõigile osalejatele. Just seetõttu võib hilisemaks lükkuda ka stardiaeg. „Hilisem lähe võimaldab seda teha mõnevõrra pehmemas õhus. Vastavad otsused tehakse neljapäeval,“ lõpetab Kelk. Samal päeval saab selgeks ka lasteürituste toimumine või edasilükkumine.

Alates täna õhtust on Klubi Tartu Maratoni kodulehelt leitav värske ilmainfo, mida igapäevaselt uuendatakse ning soovitused riietumiseks ja käitumiseks ekstreemsetes ilmastikuoludes. Korraldajad paluvad kõigil sellele teemale põhjalikku tähelepanu pöörata ning vastavad ettevalmistused teha.

Tänaseks on Ida-Euroopa suurimale suusamaratonile ja suuruselt maailma 5 klassikamaratonile ennast kirja pannud 8187 inimest 31 riigist. Viimane number tähistab ka läbi aegade parimat tulemust. Eelmisel aastal oli samaks ajaks registreerunud 6502 suusasõpra.

20. veebruaril toimuv Tartu Maraton on Eesti suurim talispordisündmus, mida korraldab MTÜ Klubi Tartu Maraton. Mainitud võistlus kuulub maailma parimate suusatajate jaoks tähtsaimasse maratonisarja FIS Marathon Cup ning maailma suurimaid suusamaratone ühendavasse sarja Worldloppet. Tartu Maratoni sõidetakse tänavu juba 40. korda.

Eesti Rahva Muuseum ootab võistlustöid teemal „Minu auto“

autoEesti Rahva Muuseum kutsub osalema traditsioonilisel teatmematerjali kogumise võistlusel.
Teemal „Minu auto“ oodatakse lugusid igapäevasest autokasutusest, autodega seotud uskumustest ja rituaalidest, värvikatest juhtumistest, anekdootegi. Pikaaegsetelt autoomanikelt oodatakse mälestusi ja võrdlusi, kuidas auto kasutus on muutunud võrreldes varasemate aastatega. Mida sümboliseerib auto – liikumisvabadust, kiirust, kulusid? Kas auto on lihtsalt käepärane kodumasin või pigem üks pereliikmetest või hoopis uhkuseasi?
Käsikirjalised tööd tuleb vormistada A4-formaadis paberile. Kellel on arvuti kasutamise võimalus, võiksid kaastöid saata digitaalsel kujul e-kirjaga või CD-le salvestatuna. Mälestuste illustreerimiseks on oodatud nii fotod kui filmid.
Tööd saatke kas e-postile: tiina.tael@erm.ee või aadressil Eesti Rahva Muuseum, Veski 32, 51014 Tartu. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 31. juuli 2011.
Lisainfo: Tiina Tael, peaarhivaar, telefon  7350 420 või e-post tiina.tael(at)erm.ee

Elva ootab mitteteatreid festivalile

2. – 3. märtsil  2011 toimub Elvas V mitteteatrite festival. Korraldajaks on Elva huviala- ja kultuurikeskus Sinilind, osalema oodatakse laste ja noorte näiteseltskondi vanuses koolieelikutest kuni 26. eluaastani. Festivali žürii hindab näidendite  loovust ja originaalsust, lavastuse fantaasiarikkust ja osatäitjate meeldejäävust. Hindamine toimub kuues vanusekategoorias, välja antakse mitmeid põhi- ja eripreemiaid. Osavõtussoovist tuleks teatada hiljemalt 15. veebruariks 2011 e-postiga aadressil sinilind@elva.ee. Loe edasi: Elva ootab mitteteatreid festivalile

Tartu tantsuklubis esinevad Põhja-Eesti lõõtspillimängijad

Kolmapäeval, 16.veebruaril  saavad Tartu tantsuklubis kokku Põhja-Eestist pärit ja Põhja-Eestis tegutsevad lõõtspillimängijad. Tartu tantsuklubisse tulevad lõõtspillimängijad Harjumaalt, Tallinnast, lisaks hulk rahvamuusikuid Tartumaalt ja Tartust. Eesti lõõtspillidel musitseerivad Ain Lindvest, Enrik Visla, Juhan Uppin, Kaarel Kõivupuu, Martin Müller, Siim Rikker ja Tarmo Kivisilla. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt. Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Esinemine toimub Tiigi seltsimajas, aadressil Tiigi 11 kella 20-24-ni. Pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele on osalemine tasuta. 

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja SA Tartu Kultuurkapital.

Lisateave: +372 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com

Elvas avatakse vanemaealiste tööklubi

15. veebruaril avatakse Elvas tööklubi, kuhu on oodatud inimesed vanuses 50-74 eluaastat, kes elavad Elvas või Elva ümbruse valdades (Konguta, Rannu, Rõngu, Nõo, Puhja). Sihtrühma kuuluvad nii töötud kui ka tööotsijad, aga ka töötavad inimesed, kes soovivad leida endale sobivamat tööd, ja pensionärid.

Tööklubi käib koos Elva linnaraamatukogu kaminasaalis teisipäeviti kella 11–14.30. Kokkusaamised toimuvad kolme kuu jooksul kord nädalas neli akadeemilist tundi korraga.

Tööklubis omandavad projektis osalejad teadmisi ja oskusi toimetuleku, enesearengu ja tööotsingu valdkonnas. Sihtrühma liikmetele pakutakse ka individuaalset psühholoogilist ja töönõustamist.

Kõigile sihtrühma liikmetele pakutakse kuue kuu jooksul tugiisiku abi. Mentor on abiks töö otsimisel ja uue töökohaga kohanemisel.

Talleta ajalukku “Minu auto”

Eesti Rahva Muuseum kutsub Teid osalema traditsioonilisel teatmematerjali kogumise võistlusel. Teemal “Minu auto” oodatakse lugusid igapäevasest autokasutusest, autodega seotud uskumustest ja rituaalidest, värvikatest juhtumistest, anekdootegi.

Kui olete pikaaegne autoomanik, oleksime tänulikud mälestuste ja võrdluste eest, kuidas auto kasutus on muutunud võrreldes varasemate aastatega. Mida sümboliseerib auto – liikumisvabadust, kiirust, kulusid? Kas auto on lihtsalt käepärane kodumasin või pigem üks pereliikmetest või hoopis uhkuseasi?

Võimalik on esitada ka vabateemalisi võistlustöid. Rohkem infot ja teemasid pakuvad küsimuskavad, mida leiate veebis: http://www.erm.ee/kirjasaatjad Soovi korral küsige küsimuskavu muuseumist.

Käsikirjalised tööd tuleb vormistada A4 -formaadis paberile. Neilt, kellel on arvuti kasutamise võimalus, oodatakse kaastöid digitaalsel kujul e-kirjaga või CD-le salvestatuna. Mälestuste illustreerimiseks on oodatud nii fotod kui filmid.

Tööd saata kas e-postile: tiina.tael@erm.ee või aadressil Eesti Rahva Muuseum Veski 32, 51014 Tartu. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 31. juuli 2011.

Võistlusele laekunud tööd vaatab läbi žürii, kes teeb kokkuvõtteid iga teema kohta eraldi. Paremaid töid auhinnatakse rahaliste preemiate ja muuseumi väljaannetega. Võistluse tulemused tehakse teatavaks kirjasaatjate päeval septembris 2011 ning avaldatakse muuseumi kodulehel.

Pannes kirja oma teadmised ja kogemused, annate panuse meie kultuuripärandi säilimiseks ning uuteks näitusteks ja uurimusteks. Muuseum ootab Sinu lugu!

Otepää andis Kolkjale tõukekelgupealinna tiitli

Rändur Rääbis ja Otepää karu. Foto: Peipsimaa külastuskeskus
Pühapäeval, 6. veebruaril toimunud tõukekelgupäeva ‘Kolkja Kelk 2011’ raames leidis aset üks teinegi tähtis sündmus. Nimelt täienes Eesti teemapealinnade maastik ühe pealinna võrra, kui talvepealinn Otepää omistas peipsiäärsele Kolkjale tõukekelgupealinna tiitli.

Kolkja on traditsiooniline vene vanausuliste küla, kus on siiani säilinud eripärane vanausuliste arhitektuur, kombed ja usk. Kolkjas tegeldakse aktiivselt ka turismiarendusega – viimase aasta jooksul on siin algatatud uusi kogupereüritusi (lisaks Kolkja Kelgule ka Kolkja Sibulapidu) ja avatud Peipsimaa Külastuskeskus, mis on nüüdseks teenindanud tuhandeid Peipsimaa külastajaid.

Kolkja lipulaevaürituseks on tõukekelguvõistlus ‘Kolkja Kelk’, mis sel aastal toimus juba teist korda, eelmise aastaga võrreldes veelgi suuremalt ja uhkemalt. Kahel võistlustel osales kokku üle 100 tõukekelgutaja, auhindu jagati nii individuaal- kui meeskondlikus arvestuses. Ürituse patrooniks oli Rändur Rääbis – Peipsimaad mööda ringi rändav muinasjutuline kala, kellest on kujunemas piirkonna maskott.

Lisaks haaravatele võistlustele ja Eesti Kunstiakadeemia tudengite disainkelkude näitusele sai ‘Kolkja Kelk 2011’ üheks kõrghetkeks tõukekelgupealinna tiitli üleandmine Kolkjale Otepää valla delegatsiooni poolt. Pidulik tseremoonia algas Otepää vapiloomaks maskeerunud vallavanema Andres Visnapuu sütitava kõnega, milles Kolkja rahvale pandi südame peale tõukekelgupealinna tiitliga kaasnevat suurt vastutust. Uime teemapealinnade saual hoides, tõotas Kolkja delegatsiooni esindanud Rändur Rääbis tiitel igati väärikalt välja teenida. Niisiis, kel vähegi soovi kelgutada värskes tõukekelgupealinnas – Kolkja ootab teid! Kui endal pole kelku käepärast, saab seda laenutada Peipsimaa Külastuskeskusest (www.peipsimaa.ee).

Kairi Villemson, Peipsimaa Külastuskeskus

Ilmus Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2009/2010

Tartu Ülikooli Kirjastuselt ilmus Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2009/2010, milles sisalduvad ülevaated, analüüsid ja esseed Eesti meediamaastiku kohta paaril viimasel aastal. Tähelepanu all on nii hetkeseis kui suundumused ja väljavaated traditsioonilises meedias.
Reedel, 18. veebruaril 2011 kell 15 toimub TÜ peahoone auditooriumis 128 Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamatu esitlus. 
Paljude kirjutiste aluseks on seltsi koosolekutel peetud ettekanded. Käsitluse all on trükiajakirjandus (nii üleriigilised ajalehed kui ka maakonnalehed, samuti ajakirjad), raadio, televisioon ja ajakirjanikutöö. Raamat sisaldab rohkesti meediastatistikat ja uuringute tulemusi. Avaldatakse Juhan Peegli publitsistikat puudutav ettekanne 1983. aastast, autorite hulgas on Hagi Šein, Andres Jõesaar, Indrek Treufeldt, Maarja Lõhmus, Janek Luts, Sulev Valner, Roosmarii Kurvits, Indrek Ude, Peeter Vihalemm jpt.

Info: http://aki.ut.ee/selts

Matsalu loodusfilmide festivali paremik täna taas Tartus

Täna õhtul kell 18 saab Tartu Keskkonnahariduse Keskuses taas vaadata VIII Matsalu Loodusfilmide Festivali paremaid filme. Linastub kaks filmi: Saksamaal valminud “Koletis Badesees?” ja Venemaal tehtud “Jahihooaeg”.  

Rezissöör Florian Guthknechti tehtud “Koletis  Badesees?” räägib 1761. aastal Oderi jõest väljatõmmatud 372kilogrammisest sägast. See polnud kaugeltki tavaline kala, tema eel käisid juba siis legendid ja müüdid. Tõsilood või kalamehejutud? Sägade uurimisele pühendunud ekspert Oliver Petrart ja auhinnatud allveefilmimees Sigi Braun on on teinud koos ägeda filmi väga suurest kalast.

Rezissöör Dimitry Pishulini “Jahihooaeg” pajatab loo huntidest, kes on omandanud halva kuulsuse oma äkkrünnakute, ootamatute ilmumiste ja (mõnede meelest) piiritu julmusega. Loodus on kujundanud hallivatimehest väsimatu jooksja, visa jälitaja ja täiusliku ründaja.  Film tutvustab huntide erinevaid jahimeetodeid.

VIII Matsalu filmifestival toimus mullu septembris, sel aastal oodatakse loodusfilmide huvilisi Matsallu 14.-18. septembrini.  Matsalu Loodusfilmide festivali interneti koduleht www.matsalufilm.ee.

Kogumik värskeid uurimusi noore põlvkonna kujunemisest kiiresti muutuvas ühiskonnas

Täna kell 16.15 esitletakse Tartu Ülikooli kohviku talveaias Eesti Teadusfondi grandi “Lapsed ja noored kujunevas info- ja tarbimisühiskonnas” raames valminud digitaalset kogumikku. CD-kandjale on koondatud projekti jooksul valminud teaduspublikatsioonid, doktori- ja magistritööd ning ajakirjanduses ilmunud artiklid.
Projekti juhi Veronika Kalmuse sõnul tingis vajaduse kogumiku väljaandmiseks lähedaste teemadega tegelevate kolleegide, üliõpilaste ja praktikute suur huvi. “Noore põlvkonna eripära on siirdeühiskonnas jätkuvalt aktuaalne ning kogumiku vahendusel on võimalik sellest küllaltki rikkalik mosaiikpilt kokku panna”, lisas Kalmus.
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi meediauuringute professori Veronika Kalmuse juhitud grandiprojekti (kestis aastatel 2007−2010) raames välja antud kogumik sisaldab publikatsioone, mis vaatlevad noore põlvkonna kujunemist tänapäevase, kiire arengutempoga ühiskonna kontekstis. Kogumikust võib leida inglise, eesti, saksa ja vene keeles ilmunud 39 teadusartiklit või raamatupeatükki, kaks doktoritööd, üheksa magistritööd ning 12 populaarteaduslikku artiklit.
Veronika Kalmus, Margit Keller, Pille Runnel ja Andra Siibak on lisanud põhjaliku eesti- ja inglisekeelse sissejuhatuse, mis annab ülevaate peamistest tulemustest ja pakub praktilisi soovitusi lapsevanematele, lasteaednikele, õpetajatele, ajakirjanikele, noorsootöötajatele ja teistele noore põlvkonna sotsialiseerimisega seotud huvirühmadele.
Projekti jätkuna keskendub uurimisrühm edaspidises töös põlvkondade vahelistele suhetele kujunevas infoühiskonnas, võttes vaatluse alla näiteks erinevate vanuserühmade meediakasutuse, aga ka lapsevanemate ja õpetajate rollijaotuse laste meediapädevuse kujundamisel.

TeatriPolygon kutsub noori tutvuma ja kaasa mängima

15. veebruaril toimuvad lahtised tunnid teatrikoolis TeatriPolygon Tallinnas, Rävala pst 8 ja Tartus Vanemuise 19. Osalema oodatakse noori (12-aastaseid ja vanemaid), kes saaksid sel moel vahetu kogemuse, mida teatriõpe harrastusena annab ja võimaldab.

Avatud teatritoad toimuvad Tallinnas (Rävala pst 8, C- korpuse 7. korrusel) 15. veebruaril kell 17 ja Tartus (Vanemuise 19) 15. ja 17 veebruaril kell 16.30.  

Selga tuleb panna liikumist võimaldav riietus ja vahetusjalanõud kaasa võtta!

Samades kohtades hakkavad toimuma ka edasised kohtumised.

Õppejuht Virko Annus: “Teatrikool kasutab neid meetodeid, mida kasutavad draama-ja teatriõpetajad tavakoolis. Üks eesmärkidest on luua keskkond, kus läbi tegustemise ja läbimängimise on võimalik õppida mõtlema ja õppida õppima.” Koolijuht Tamur Tohver: “Me ei tõmba kedagi üldhariduse omandamisest kõrvale, lubades staarikssaamist ja plaadilepinguid. Vastupidi, me toetame olulisel määral noore inimese mängulist arnegut isiksuseks, kes oskab oma edasiminekut  eesmärgistada. Teatrikoolis harjutakse kollektiivse tegutsemisega, vastustusega, distsipliiniga.”

Laiemalt teatrikoolist aadressidel:

http://polygonteater.blogspot.com/2011/01/puu-ule-otsustage-tema-viljade-jargi.html

http://poly.ee/polygon/kool1.html