Tartumaa

Taasiseseisvumispäev ERMis kutsub juurte juurde

Eesti Rahva Muuseum (ERM) tähistab taasiseseisvumispäeva muusika ja kunsti abil juuri otsides, lõunanaabrite puhkpillimuusikat kuulates ning kartulitega ilu luues. ERMi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9, Tartu) uksed on avatud kõigile, kes tahavad pidupäeva kodust väljaspool tähistada. Muuseumis saab kuulata kahte kontserti ning osaleda Kartulitrüki festivali töötoas.

Kell 12 algavas töötoas õpetab Kartulitrüki festivali eestvedaja Katri Kuusk huvilisi, kuidas kodumaise kartuli abil tavalisi asju ilusamaks teha. Kell 14.30 algava kontserdiga toob 7. Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival „Mürtsub pill“ muuseumi muusikalise tervituse lõunanaabritelt. Esineb puhkpilliorkester Wind Band Sigulda Lätist.

Päeva lõpetab kell 15 algav kontsert „Juurte juurde“, kus esinevad kunstnikud ja muusikud Anna Hints, Marja-Liisa Plats, luuletaja Kristiina Ehin ja Luulur Jaan Malin. Kuulda saab regilaule, vokaalimprovisatsioone, hoolikalt sõnastatud poeesiat ja kohapeal sündivaid häälutusi. Kontsert avab ühtlasi Anna Hintsi ja Marja-Liisa Platsi ühisnäituse „Juurte juurde“, mille teemaks on põlvnemine ja identiteet. Kunstnikud kaevavad välja rahvusideoloogia ja perekonnaelu varjujäävad aspektid ning sunnivad luukeresid kapist välja kolima. Raske on vaadata otsa sellele, kes me oleme, keeruline on elada ka teadmatuses.

ERMi näitusemaja on avatud kell 11–18 ning näha saab näituseid „Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur“, „Juurte juurde“ ja „Euroopa maitsed“.

Külastajaile on avatud ka Eesti Rahva Muuseumi Raadi mõisapark, kus on võimalik vaadata näituseid „Raadi läbi aegade“, „Meie siin maal“ ja „Kaetud kätega“.

Lisainfo: Siim Angerpikk, programmijuht, e-posti aadressil siim.angerpikk@erm.ee või telefonil +372 735 0428.

Eesti Rahva Muuseumi ala on nõukogudeaegsest reostusest puhas

Eesti Rahva Muuseum on oma uue hoone ettevalmistustööde käigus lõpetanud viimase kahe aasta kõige mahukama keskkonnaprojekti Tartumaal. Raadilt, endise nõukogude lennuvälja maa-alalt, likvideeriti kogu reostus ja ehitati pinnavete reguleerimise süsteem. Projekti rahastas 90 % ulatuses Sihtasutus Keskkonna Investeeringute Keskus ning koos muuseumipoolse omaosalusega küündis projekti maksumus 1,7 miljoni Euroni.

Ligi kaks aastat kestnud tööde käigus kõrvaldati Raadi mõisapargi naabruskonnast ja tulevase Eesti Rahva Muuseumi uue hoone alalt üle 200 tonni olmejäätmeid. Nii palju prügi suudaksid päevaga tekitada 160 000 inimest. Piirkonnast eemaldati koos autobaasil lammutatud hoonetega ca 15000 m3 ehitusjäätmeid. See kogus on mahult võrreldav kaheksa miljoni telliskiviga. Kui laduda üksteise otsa kõik utiliseerimisele viidud autorehvid, siis saaksime kaheksakümne meetri kõrguse torni, mis oleks Tartu kesklinnas asuva Tigutorni kõrgune.

Käesoleva aasta alguses kaevati Raadi järve kõrval olevast tiigist välja ja utiliseeriti 1500 m3 polüklooritud bifenüülidega (PCB) reostunud pinnast ja muda. PCB-d on kantserogeensed ning seetõttu ohtlikud inimese tervisele. 1985. aastal keelati Euroopa Liidus rangelt PCB-de kasutamine ja nendega kauplemine. Endise sõjaväe autobaasi alalt veeti ära 12500 m3 õlireostusega pinnast. Selle kogusega saaks täita kogu Tartu Kassitoome oru.

Lennuvälja vanast kütusetorust pumbati välja 50 000 m3 veega segunenud lennukikütust. See kütus oleks ühes petrooleumlambis põlenud järjest peaaegu 100 aastat. Pinnavete reguleerimise süsteemi ehituse käigus on kaevatud 800 meetrit kraave, mis juhivad vihmavett Raadi aladelt Jaamamõisa oja kaudu Emajõkke keskmiselt üks liitrit vett sekundis. Rajati ka kaks tiiki, mis kokku on ühe korraliku jalgpalliväljaku suurused.

„Numbrid annavad aimu sellest mahukast ja Eestile nii vajalikust tööst, mis tehti Tartu linna ja Tartu valla Raadi aladel viimase kahe aasta jooksul. Rõõm on näha vana hüljatud ja räämas ala avanemas kõigile eestimaalastele just vabariigi taasiseseisvumise kahekümnendaks aastapäevaks. Tänan kogu südamest kõiki tööde teostajaid, rahastajaid ja toetajaid,“ ütles Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru.

Lisainfo: Krista Aru, direktor, e-posti aadressil krista.aru@erm.ee või telefonil +372 735 0403.

Emajõgi jutustab festivalil oma lugu

Sel nädalavahetusel toimuval Emajõe festivalil saab kuulda kalamehejutte ja meenutusi eluolust jõel nüüd ja aegu tagasi. Juttude vahele jätkub tegevust nii vaatajatele kui ka osalejatele, millele annab hoogu juurde puhkpillimuusika.

Emajõe festivali projektijuht Aile Parmsoo arvates on jõel jutustada meile nii mõndagi. “Emajõgi on Tartu sümbol ja elu jõe peal muutub iga aastaga aina elavamaks, kuid festivali ajal soovime tuua külastajateni lugusid ja meenutusi, kuidas elu Emajõel kulgeb, “ selgitas Parmsoo. Kalamehejutud ja meenutused toimuvad mõlemal festivalipäeval.

Festival algab reedel kell 17.00 avavee ujumisvõistlusega teisele Emajõe karikale, millele järgneb IX Sildade Jooks. Festivali ametlik avatseremoonia algab kell 20.00. Avatseremooniale eelneb rongkäik. Festivali avamisel on korraldajatel soov jõe veeseisu tõsta ning selleks on kõik ka väga appi oodatud.

Laupäeval toimub kalapüügivõistlus, jõeparaad ja palju muud põnevat. Kahel päeval kutsub lodi Jõmmu seiklema nahkhiire- ja tähevaatlusretkedele.

Esmakordselt toimub meeleolukas heategevusüritus Palliralli, mille käigus lastakse kaarsillalt vette tuhandeid värvilisi pesapallisuurusega palle 100-meetrise distantsi läbimiseks. Saadud tulu annetatakse Tartu Kristliku Noortekodu ja Tartu linna mänguväljakute atraktsioonidega täiendamiseks. Pallirallile järgneb heategevusoksjon. Loe edasi: Emajõgi jutustab festivalil oma lugu

Konguta rahvas saab kokku külade päeval

Konguta valla VII külade päev toimub 20. augustil algusega kell 14 Mäeotsa külas.

Konguta valla külade päeval on kavas: laat, õpitoad, loterii, ühislaulmine, jõukatsumised külade vahel, lastele hobusõit jne. Esinevad Konguta, Puhja, ja Rannu valla taidlejad. Külade esindajatel palutakse ette valmistada isetegevusprogramm ning koduõlu ja grill-liha. Paremaid premeeritakse.

Kell 12 algab võrkpallivõistlus. Reinsalu Sport esitleb ehtsaid Konguta vallas ehitatud rallikrossiautosid.

Külade päeval mängib tantsuks ansambel Kukerpillid. Sissepääs üritusele on prii.

Vanausuliste kultuuriga saab tuttavaks festivalil

20. – 23. augustini toimub Eestis juba viiendat korda rahvusvaheline vanausuliste pärimuskultuuri festival „Peipus”, mille sündmused leiavad aset nii pealinnas kui ka Peipsimaal – Mustvees ja Kallastel. Festival kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.

Tänavuse festivali külalised on vanausulised pomoorid Lätist, Leedust, vene küladest Komimaal ja fedossejevlased Venemaalt.

Festivalil kõlavad palvelaulud vanausuliste pomooride meeskoori Unison esituses. Vilniuse vanausuliste koguduse koori esituses saab kuulda vaimulikke värsse, mis pärinevad 17. sajandini ulatuvast traditsioonist. Hilisema aja autorite vaimulikke värsse Kallaste kontserdil laulab Kallaste vanausuliste naiskoor.

Traditsiooniliselt tutvustab festival ka vanausuliste autentset rahvakultuuri. Nelja festivaliaastaga on Eesti publik saanud tutvuda vanausuliste külades Baikali taga, Türgis, Moldovas ja Venemaa Krasnodari krais säilinud pulmakombestikuga. Tänavused külalised Komimaalt Pešora, Uhta ja Ust-Tsilma küladest näitavad, kuidas Ust-Tsilmas peetakse suurimat rahvapidu ringtantsude ja lauludega. Festivali galal saab kuulda vägilaslaslaule lauliku suust, naljasalme naljataja ja nutulaule itkeja suust.

Tallinna kinomajas linastuvad visuaalse antropoloogia ja dokumentaalfilmid. Teadusliku mõõtme annavad festivalist osa võtvad mainekad teadlased, kes peavad avatud loenguid vanausuliste kultuuri eripärast, vaimsest maailmast, laulutraditsioonist.

Töötubades tutvustavad meistrid vanausuliste traditsioonlist rahvakunsti ja käsitööd. Ürituste ajal on avatud fotonäitus ja Ust-Tsilma meistrite käsitöönäitus.

Festivali korraldab MTÜ Peipus, e-post: zemfira7777@gmail.com, tel 5598 5044.

Ansambel Jäääär esineb Luke mõisas

Reedel, 12. augustil algusega kell 20 toimub ansambel Jäääär kontsert Luke mõisas.

20-aastane Jäääär oma suveõhtusse sulanduva muusikaga läheb mitmele põlvkonnale korda. Luke mõisapark on kontsertideks ja muusika kuulamiseks lausa loodud.

Piletid müügil Piletilevis ja tund enne algust kohapeal.

Lisainfo: www.lukemois.ee, www.jaaaar.eu.

Naiskodukaitsjad võitsid kauaoodatud laskekarika

Terhi Anttila Uniküla lasketiirus kõmmutamas

Nädalavahetusel külastasid Naiskodukaitse Tartu ja Viru ringkonda Vantaa reservväelased. Traditsioonisel augustikuisel külaskäigul tutvuti Eesti riigikaitsesüsteemiga ja korraldati traditsioonilised laskveõistlused naiskodukaitsjate ja Vantaa reservväelaste liidu liikmete vahel, mille võit tuli viimaks naiskodukaitsjatele.

Oma külaskäiku Eestisse alustasid soomlased Tartu malevast, kus Janar Saarniit andis külalistele loengu “Ülevaade täpsuslaskuri ja snaipri väljaõppest ja relvastusest”, peale mida suunduti KVÜÕA simulastioonikeskusesse. Pärastlõunal toimusid Unikülas traditsioonilised laskevõistlused Vantaa reservväelaste liidu liikmete ja naiskodukaitsjate vahel, mille võit sedakorda tuli eestlastele.

Võistlus toimus automaadist AK4. Võistkonna moodustasid kolm naiskodukaitsjat ja kolm kaitseliitlast. Soome esinduse moodustasid Vantaa reservväelaste liidu kolm mees- ja naisliiget. Naiskodukaitsjaid esindasid Eva Nessler, Ulvi Karu ja Kristel Kitsing. Kaitseliitlastest läks arvestusse Ain Ehari, Aivo Näki ja Kalev Koppeli tulemused.

Individuaalarvestuses oli naistest parim Eva Nessler, teiseks tuli Terhi Anttila ja kolmanda koha võiltes välja Ulvi Karu. Meestest oli parim Ain Ehari, teise koha saavutas Aivo Näkk ja kolmandaks tuli Juha Ylinen. Loe edasi: Naiskodukaitsjad võitsid kauaoodatud laskekarika

Algas registreerimine Rulluisumaratoni lastesõitudele

Tänasest on www.tartumaraton.ee leheküljel avatud registreerimine laupäeval toimuvatele Tartu Rulluisumaratoni lastesõitudele. Internetis saab end kirja panna reede õhtul kella 17ni. Üritusele saab registreeruda ka vahetult enne TILLUsõitu ja MINImaratoni rulluisumaratoni võistluskeskuses.

SEB 5. Tartu Rulluisumaratoni lastesõidud toimuvad laupäeval, 13.augustil. Koolieelikuid oodatakse 500 m pikkuse TILLUsõidu starti kell 16 ning kooliealisi lapsi 3,4 km pika MINImaratoni rajale kell 16.30. Lasteüritustel võitjaid ei selgitata, lõpetajaid ootavad finišis diplom ja medal. Lisaks saavad kõik lõpetajad toreda võimaluse südasuvel ka jääle uisutama minna – lastesõitude medali omanikku ootavad tasuta jääpilet ja uisud liuglemiseks Lõunakeskuse liuväljal 13. või 14. augustil!

Vahetult enne lastesõite toimub maratoni võistluskeskuses ka Hawaii Expressi rulluisukool. Uisutamisalaseid näpunäiteid jagab treener Tõnis Tali. Koolitus on tasuta, registreerimiseks tuleb saata e-meil koos osaleja nime ja vanusega aadressile tartumaraton@tartumaraton.ee. Möödunud nädalavahetusel käis maratonieelses rulluisukoolis Tartus ja Tallinnas ligi poolsada last. Uisukoole läbi viinud Tali sõnul oli suur rõõm taaskord näha väikeseid entusiastlikke spordisõpru rullidel veeremas. “Aktiivset huvi rulluisutamise vastu ei näidanud üles vaid lapsed – ka mitmed kaasas olnud vanemad osalesid koolitunnis vägagi pühendunult,“ rõhutas Tali. Loe edasi: Algas registreerimine Rulluisumaratoni lastesõitudele

Tartus algab armastusfilmide festival tARTuFF

Festivali avab L. von Trieri "Melanhoolia".

Esmaspäeval, 8. augustil algab Tartus armastusfilmide festival tARTuFF, mille süda asub taas Tartu Raekoja platsil, kus kuuel õhtul ja ööl näidatakse kokku 12 mängu- ja dokumentaalfilmi.

1600 istekohaga Eesti suurimasse vabaõhukinno on paigaldatud kinoekraan suuruses 20 x 15 meetrit, kust saab näha nii värskeid filme, aga ka kinoklassikaks kujunenud teoseid kogu maailmast.

Festival avatakse kuulsa taani filmimehe Lars von Trieri Cannes’i festivalil režissööri sõnavõttude tõttu skandaali tekitanud katastroof-armastusfilmiga „Melanhoolia”, mille peaosaline Kirsten Dunst pälvis samas parima naispeaosalise preemia.

Festivali Raekoja platsi põhiprogrammis näeb publik teiste hulgas ka tunnustatud hiina filmirežissööri Zhang Yimou tänapäevastatud Romeo ja Julia lugu „Viirpuu all”, kanada wunderkindi Xavier Dolani stiilset retrofilmi „Kujuteldav armastus”, legendaarse saksa lavastaja Werner Herzogi poeetilist dokk Antarktikast „Ootamatud kohtumised maailma lõpus” jt.

Filmiklassikast tuuakse tartlaste ette 1971. aastal valminud Luchino Visconti suursugune „Surm Veneetsias” ja festivali lõpetav 1966. a Eesti film „Ühe suve akvarellid” restaureeritud variant Aarne Ükskülaga peaosas. Filmikülalistest väisab seekord tARTuFFi tõsielusündmustel põhinev sõjadraama ja tugeva naise lugu „Nagu mind polekski” iirlannast režissöör Juanita Wilson. Loe edasi: Tartus algab armastusfilmide festival tARTuFF

Mellistes toimub traditsiooniline vanavaralaat

Pühapäeval, 7. augustil algusega kell 9 toimub Mellistes Käbitare platsil XIII vanavara ja varuosade laat „Sulle-mulle”.

Laadal on ka Mäksa valla telk, kus pakutakse valla ettevõtjate tooteid (sh talutooteid), samuti lasteala, kus lapsed saavad meisterdada. Laval esinevad valla laulunoored ja näitavad jõudu rammumehed.

Vald paneb kõige omanäolisemale eksponaadile välja Jaan Tatika eriauhinna. Kõik on oodatud ostma-müüma-vahetama ja nautima laadapäeva koos atraktsioonidega.

Laata korraldavad vanatehnikaklubi Levatek ja Mäksa vald. Lisainfo tel 511 1971, www.maksavald.ee.

Luke mõisas tuleb meisterdamispäev

Pühapäeval, 7. augustil kell 12-16 toimub Luke mõisas meisterdamise perepäev. Osa võtta võib kogu perega päeva jooksul endale sobival ajal.

Meisterdatakse pastapliiatsit, teateid hoidvat kaelkirjakut ja taimepilti, proovitakse ka viltimist ja klaasimaali. Meisterdamisvahendid on korraldajatelt, valmivad asjad saab igaüks kaasa võtta. Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kohvik.

Perepäev on tasuta, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Lisainfo telefonil 508 8359 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.

Kuues tARTuFF avatakse skandaalse filmiga

8. augustil algab Tartus järjekordne armastusfilmide festival tARTuFF, mille süda asub endiselt Tartu Raekoja platsil, kus kuuel õhtul ja ööl näidatakse kokku 12 mängu- ja dokumentaalfilmi.

1600 istekohaga Eesti suurimasse vabaõhukinno on paigaldatud kinoekraan suuruses 20 x 15 meetrit, kust saab näha nii värskeid filme, aga ka kinoklassikaks kujunenud teoseid kogu maailmast.

Festival avatakse kuulsa taani filmimehe Lars von Trieri katastroof-armastusfilmiga „Melanhoolia”, mille peaosaline Kirsten Dunst pälvis samas parima naispeaosalise preemia.

Festivali Raekoja platsi põhiprogrammis näeb publik teiste hulgas ka tunnustatud hiina filmirežissööri Zhang Yimou tänapäevastatud Romeo ja Julia lugu „Viirpuu all”, Kanada imelapseks pärjatud Xavier Dolani stiilset retrofilmi „Kujuteldav armastus” ja legendaarse saksa lavastaja Werner Herzogi poeetilist dokumentaalfilmi Antarktikast „Ootamatud kohtumised maailma lõpus”.

Filmiklassikast tuuakse vaatajate ette 1971. aastal valminud Luchino Visconti suursugune „Surm Veneetsias”. Festivali lõpetab 1966. a valminud Eesti filmi „Ühe suve akvarellid” restaureeritud variant, kus peaosa mängib Aarne Üksküla. Filmikülalistest väisab seekord tARTuFFi iirlanna Juanita Wilson, kes on tõsielusündmustel põhineva sõjadraama ja tugeva naise loo „Nagu mind polekski” režissöör. Loe edasi: Kuues tARTuFF avatakse skandaalse filmiga

Mida teevad Elva mehed saunas?

Tartumaa muuseumis avati eile uus näitus “Mida teevad Elva mehed oma saunas?” Näitusel saab näha erinevaid õllepudeleid ja pudeliavajaid.

Elvas asuv Tartumaa Muuseum eksponeerib igal aastal traditsiooniliselt ka kohalike kollektsionääride erakogusid. Seekordne näitus on koostatud Elvas elavate Ants Prüüsi ja Arno Reilsoni kollektsioonide põhjal.

Kauaaegne Päästeameti töötaja Ants Prüüs harrastab õllepudelite kogumist. Tema hobi sai alguse 1988.- 1989. aastal. Siis valmis saun, mille eesruumis kollektsioon endale koha leidis. Ants Prüüsi kogusse kuulub umbes 420 pudelit, mis on pärit kümnest erinevast riigist. Vanim neist on Tartu Õlletehases 1973. aastal valmistatud pudel. Suur osa õllepudelitest on saadud lihtsalt kingituseks, kuid mõnega käib kaasas ka eriline lugu.

Endine bussiuht Arno Reilson kogub avajaid ja korgitsere. Tema kogu sai alguse ühest Pihkvas ostetud suveniiravajast. Arno Reilsoni kollektsiooni kuulub umbes 850 avajat ja korgitseri erinevatest maailmajagudest. Käeoleval näitusel võib näha ainult osa tema uhkest erakogust.

Näituse raames toimuvad ka kohtumisõhtud kollektsionääridega: 2. augustil kell 15.00 toimus kohtumine Arno Reilsoniga ja 11. augustil kell 15.00 toimub kohtumine Ants Prüüsiga.

Täpsemat infot leiab Tartumaa Muuseumi kodulehelt.

Luke mõisas saab meisterdada kogu perega

Pühapäeval, 7. augustil kell 12.00 kuni 16.00 toimub meisterdamise perepäev Luke Mõisas. Tule kogu perega sulle sobival ajal päeva jooksul. Meisterdame pastapliiatsit, teateid hoidvat kaelkirjakut, teeme taimepilti, viltimist ja klaasimaali. Meisterdamise vahendid korraldajatelt! Meisterdatud asjad saab igaüks kaasa võtta. Osalemine tasuta, ettevõtmist toetab SA KIK. Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kohvik.

Lisainfo: tel 5088359 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.

Algab projekt Käsitööga tööle 2

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia projekt „ Käsitööga tööle 2” alustab septembris tootearenduse ja ettevõtluse koolitusi kuues Eesti piirkonnas: Kärdlas, Pärnus, Rakveres, Tartus, Viljandis ja Võrus. Projekti tegevuste kaudu saavad osalejad uusi teadmisi kohalikust käsitööst kui loomemajanduse ühest olulisest valdkonnast ja võimaluse täiendada oma tootearenduse alaseid oskusi. Projekti eesmärgiks on ette valmistada potentsiaalseid kohalikke väikeettevõtjaid ja aidata töötutel käsitööoskustega inimestel konkurentsivõimelistena tööturule naasta.

Koolitustele oodatakse käsitööd oskavaid aktiivseid inimesi, kes on hetkel töötud. Projektis võivad osaleda ka väikelapsega kodus olevad vanemad, kui lapsehoolduspuhkusel on viibitud üle poolteise aasta. Igas eelpool nimetatud piirkonnas moodustatakse õppegrupp suurusega kuni kümme inimest. Üks koolitusperiood kestab seitse kuud – septembrist märtsi lõpuni. Projekt kestab kolm aastat ning igas piirkonnas moodustatakse koolitustel osaleda soovijatest septembri alguseks uus töörühm. Loe edasi: Algab projekt Käsitööga tööle 2

Vanemuise sümfooniaorkester annab täna tasuta suvekontserdi Kassitoome orus

Täna kell 20 annab Vanemuise Sümfooniaorkester Tartus Kassitoome orus tasuta suvekontserdi.

Ettekandele tulevad – Rossini „Sevilla habemeajaja“- Avamäng; Paganini „La Campanella“; Gershwin „Cuban Ouverture“; Falla „Danza ritual del fuego“ (El Amor Brujo); Ravel „Mustlased“; José Pablo Moncayo „Huapango“; Massenet – Meditatsioon ooperist „Thais“; Arturo Márquez „Danzon No. 2“.

Dirigent on Mihkel Kütson, soleerib viiulivirtuoos Denis Goldfeld Saksamaalt. Kontserti konfereerib Vanemuise näitleja Hannes Kaljujärv, kes tutvustab vahetekstides Tartu Toomemäe lindude liigirikkust ja ka muud põnevat, mis kohalikku keskkonda puudutab.

Kassitoome kontserdiga soovib Vanemuise teater taastada suvekontsertide traditsiooni. 20. sajandi esimesel veerandil korraldati suvel, teatrihooaja vaheajal Vanemuise Sümfooniaorkestri kontserte aiakontsertide nime all.

Vanemuise muusikajuhi ja peadirigendi ametit pidanud Mihkel Kütsonile jääb pühapäevane kontsert selles ametis viimaseks. 1. septembril 2011 asub Vanemuise muusikajuhi ja peadirigendi kohale maestro Paul Mägi.

Allikas: Vanemuise pressiteade

Vanemuise Sümfooniaorkester annab tasuta suvekontserdi

Sellel pühapäeval, 31. juulil kell 20.00 annab Vanemuise Sümfooniaorkester Tartus Kassitoome orus tasuta suvekontserdi.

Dirigent on Mihkel Kütson, soleerib paljude rahvusvaheliste konkursside võitja ning rahvusvaheliselt tunnustatud solist, viiulivirtuoos Denis Goldfeld Saksamaalt. Goldfeld on esinenud paljudes kuulsates kontserdisaalides. Solistina on ta üles astunud mitmete tuntud orkestritega, sealhulgas näiteks Moskva Filharmoonikutega, Peterburi ja Singapuri sümfooniaorkestritega. Ta on andnud soolokontserte erinevates Euroopa riikides, USA-s (Carnegie Weil Recital Hall) ja Iisraelis.

Kontserti konfereerib Vanemuise näitleja Hannes Kaljujärv, kes tutvustab vahetekstides Tartu Toomemäe lindude liigirikkust ja ka muud põnevat, mis kohalikku keskkonda puudutab.

Vanemuise teatri juhi Paavo Nõgese sõnul on Kassitoome org looduslikult väga huvitav paik, kus talle teadaolevalt ei ole kunagi esinenud täiskoosseisus sümfooniaorkester. “Soovime selle kontserdiga tänada kõiki, kes hoolivad Vanemuise teatrist ja külastavad meie etendusi ning kontserte,“ ütles teatri juht Paavo Nõgene. Loe edasi: Vanemuise Sümfooniaorkester annab tasuta suvekontserdi

Konguta korraldab omadele ja külalistele rattamatka

6. augustil toimub Konguta jalgrattamatk, kuhu korraldajad ootavad kõiki suuri ja väikesi vallaelanikke ja külalisi.
Läbitav teekond on umbes 25 kilomeetrit pikk, väiksematele rattasõpradele 10 kilomeetrit.

Kogunetakse Annikorus hommikul kell 10, üheskoos sõidetaks Külaaseme platsile, peatudes enne Aru mõisa, Aru metsa piknikukoha ning Aru valla-, ministeeriumi- ja algkoolihoone juures. Külaaseme platsil on väike piknik, mille järel saadetakse väiksemad ratturid bussiga tagasiteele, suuremad spordisõbrad peatuvad tagasiteel Alt-Laari linnamäel ja sealt viib metsarada tagasi Annikorru.

Igas peatuspunktis toimub lühike viktoriin kohaliku elu kohta. Lõpp-peatuses pakutakse kõigile osavõtjatele kehakinnitust. Meenetega tunnustatakse viktoriinivõitjaid.

Rohkem infot: www.konguta.ee

Täna õhtul ja edaspidi Tartus pargijooga

Täna õhtul, 26. juulil kell 18-19.30 saab Tartus Karlova linnaosas Tähe tänavas (TÜ füüsikahoone kõrval, Villa Margaretha vastas) joogatunnis osaleda.

Joogatunnid toimuvad igal teisipäeval kell 18-19.30. Vihma korral toimub tund siseruumis.
Oma matt kaasa, jaheda ilma korral võta kaasa soojad riided. Sobib ka algajatele.

Lisainfo tel 5567 7613, reelika.rohtmaa@gmail.com.

Ansambel Öösorr annab Luke mõisas öökontserdi

lukem6isamoonakamaja — Luke mõisa moonakamaja

Laupäeval, 30. juulil algusega kell 21 toimub ansambil Öösorr ja Sõbrad kontsert Luke mõisas.

Öösorr ja Sõbrad esitavad selgeid ja eestikeelseid, mõtlikke ja elavaid laule, mis on loodud looduses ja sõprade seltsis ning on looduses ka kõige paremini nauditavad.

Piletid müügil Piletilevis ja tund enne algust kohapeal. Lisainfo www.lukemois.ee

Algas palliralli piletite müük

Emajõe festivali raames toimub 20. augustil kell 16 Tartus Emajõel Atlantise ees Eestis esimest korda heategevuslik Palliralli, mille tulu annetatakse Tartu Kristliku Noortekodu ja Tartu linna mänguväljakute atraktsioonidega täiendamiseks.

Palliralli on heategevuslik üritus, mille algne idee pärineb üle maailma järjest populaarsemaks muutuvast pardirallist (duck race). Palliralli käigus lastakse kaarsillalt vette tuhanded värvilised pesapallisuurused pallid. Kaks esimesena 100 m järel finišisse jõudnud palli omanikku saavad auhinnad, milleks on Jõmmu Lodjareis 35 inimesele ja vahva sõit saunaparvel „Jõehobu“.

Peale selle toimub Palliralli ürituse raames heategevusoksjon, mille käigus loositakse välja veel auhindu ning meeleolu tõstab noortebänd.

Tänasest alates saab pileteid (ühe palli hind on 2 eurot) soetada lokaalides Dedi ja Shakespeare, pubidest Ristiisa ja Big Ben, laupäeviti Kirbuturult ning Kaubamaja Piletilevist.

Pallirallit korraldavad JCI Toomemäe ja LC Tartu Tamme koostöös Tartu linnaga.

Lisainfot leiab siit.

Facebooki ametlik koduleht asub siin.

Lahe lodjaretk Emajõel, Peipsil ja Lämmijärvel

lodjaretk1 — Hommik lodjal. Foto: Ulvi Mehiste

Rakke Kalaspordiklubi, South-Estonia DMC ja lodi “Jõmmu” meeskonnad seisid väsimatult kolm päeva ja kaks ööd head kalastushuviliste võrratu elamusretke sujuva kulgmise eest. Retke aeg langes kokku endisaegse kalurite päevaga.

Eelsoojenduseks tutvusime ERMis arhailiste, praeguseks keelatud kalapüügiriistadega. Lodjakoja sõbralik seltskond tutvustas Peipsi lotjade ainulaadsust võrreldes muude veesõidukitega ning oma põnevaid tegemisi. Seejärel seadis koosseisult kirju ja lõbusas tujus reisiseltskond end mõnusasti lodjalae lambanahkadel sisse. Algas ilusa ilma ja mööda libisevate maaliliste vaadete nautimine. Kõik Suure-Emajõe äärde sattunud ja teistel alustel seilavad inimesed lehvitasid meile nagu meie neilegi.

Emajõe Suursoo looduskeskuses saime põhjalikku teavet selle kandi looduse eripärast ning Emajõe ajaloolisest tähtsusest kaubateena. Allavoolu kulgemise käigus sai julgemaid reisijaid parema ülevaate võimaldamiseks masti tippu vintsitud. Peale õhtust supelungi ja kalastamist jäime Emajõele ööbima. Mõnus vesimündi lõhn täitis sõõrmeid ja tõi magusa une. Osavamatel öistel kalastajatel õnnestus hankida hauge. Nad ei varjanud oma saaki, vaid kõlistasid kõigi magajate rõõmuks valjult laevakella. Loe edasi: Lahe lodjaretk Emajõel, Peipsil ja Lämmijärvel

Tartu Rulluisumaratoni rajauuendused peagi valmis

Tartu Rulluisumaraton üllatab sel aastal spordisõpru tõelise maratoni rajaga. Pühapäeval, 14. augustil peetavatel põhisõitudel saavad osalejad valida 42 km pikkuse maratoni ja 21 km pikkuse poolmaratoni vahel.

Võrreldes eelnevate maratoniaastatega on mõlemad distantsid 6 km pikemad. Selline uuendus tõstab Tartu Rulluisumaratoni teiste maailmas toimuvate analoogsete ürituste kõrvale. “Pikemat rada on mõnusam sõita ning samas on maraton nüüd võrreldav teiste omataolistega,“ on uuendusega rahul kõigil eelnevatel maratonidel rajal olnud ning eelmise aasta võitja Kert Keskpaik. „Proffidele ongi meele järgi pikem rada. Samas harrastajad, kes kord-kaks nädalas rullid alla panevad, saavad poolmaratoniga kenasti hakkama,“ on Keskpaik kindel ning lisab, et Tartu Rulluisumaraton sobib absoluutselt kõigile, kes vähegi rulluiskudega sinapeal.

Tööd Tartu Rulluisumaratoni raja uuenemise nimel on käinud juba aastaid ning jätkuvad ka pärast seekordse võistluse toimumist. “Tegutseme selle nimel, et võtta kasutusele maratoni põhirada Jõgevalt Tartusse ning poolmaratoni rada Tabiverest Tartusse,” selgitab rajauuenduste tagamaid võistluste direktor Kunnar Karu. “Jõgeva-Tartu maantee on võistluseks väga sobilik. Tasased lõigud vahelduvad tõusude ja langustega, hindamatud on ka sealse looduse lummavad vaatepildid,” põhjendab ta. Võistluseks vajaliku maanteelõigu tööd on tänaseks niikaugel, et järgmisel aastal toimub maraton Jõgeva – Tartu maanteel. Loe edasi: Tartu Rulluisumaratoni rajauuendused peagi valmis

Tartus käib Euroopa suurim folkloorifestival Europeade

Tantsijad Europeade avaõhtul Raekoja platsil — Europeade avaõhtu

Tartus toimub sel nädalal Euroopa suurim rahvakultuurifestival Europeade. Tartus on ligi 3000 muusikut ja lauljat üle Euroopa. Nelja päeva jooksul esitavad oma kultuuri ja traditsioone 140 gruppi 27 erinevast riigist.

Täna kell 19 algab Tartu Lauluväljakul Europeade avakontsert “Flamenkost Kaerajaanini” esitlevad oma kultuuri Belgia, Eesti, Itaalia, Hispaania, Hollandi, Poola, Portugali, Saksamaa, Läti, Ungari, Iirimaa, Slovakkia, Sloveenia, Austria, Prantsusmaa ja Leedu rahvatantsijad ja -muusikud. Kell 21 toimub Raekoja platsil osalejate ja külaliste ühine pidu, pärast seda alustavad tegevust aga Europeade klubid erinevates paikades.

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toob suvisesse Tartusse kokku ligi 3000 osalejat üle kogu Euroopa. Lisaks Tartule jõuab pidu erinevatesse Eestimaa paikadesse, sest Europeadel osalevad grupid sõidavad välja Pisieuropeadedele, mis leiavad aset maakondades üle kogu Eesti. Kokku külastatakse üle 50 paiga ning kõige kaugemaks sihtkohaks on Muhumaa.

Eesti Europeade Komitee juhatuse liikme Valdo Rebase sõnul on Pisieuropeadede ehk Maapäevade eesmärgiks olla sillaks südamest südamesse: „Poolsada gruppi sõidavad erinevatesse Eestimaa paikadesse, kus neile tutvustatakse omakandi elu-olu, tehakse matku Eesti rikkalikus looduses ja korraldatakse kohtumisi kohalike elanikega,“ ütles Rebane. Ta lisas, et välisgrupid esitavad omakorda tantsu või muusikaprogrammi. Valdo Rebase sõnul on need meeldejäävad päevad ja mälestustena parimad kingid. „Jääb vaid loota, et niimoodi kasvavad välja pikemad omavahelised kontaktid ja vastastikused külaskäimised,” sõnas Rebane.

Festivali lõppkontsert „Tarantellast masurkani” on pühapäeval kell 19. Esinevad Belgia, Eesti, Saksamaa, Rootsi, Küprose, Leedu, Iirimaa, Suurbritannia (Šotimaa), Venemaa, Norra, Soome, Šveitsi, Hispaania, Taani, Läti, Türgi ja Tšehhi muusikud ja tantsijad. Lõppkontserdil annab Tartu Europeade 2012 korraldamisõiguse üle Padova (Itaalia) linnale.

Europeade ava- ja lõppkontserdid on jälgitavad reaalajas aadressil http://veeb.tv/

Europeade 2011 ja Tantsivad Tartu hansapäevad toimuvad 20.-24. juulil, mil Tartusse saabuvad rahvatantsijad, lauljad ja pillimängijad üle kogu Euroopa. Ees ootab viis päeva laulu, tantsu ja pillilugusid linna platsidel, parkides ja laululaval.

Tartus saab tänasest laenutada rattaid

Täna avatakse Tartu kesklinnas Küüni tänaval (Küüni 7) tõuke- ja jalgrataste laenutus.

MTÜ Eesti Tõukespordi Liit koostöös SA Tartumaa Turismi, Tartu Külastuskeskuse, OÜ Rattaringi ja Ylim OÜ-ga on alustanud Tartu linnas tõuke- ja jalgrataste laenutusega. Eesmärk on pakkuda nii turistidele kui ka linnakodanikele täiendavaid võimalusi tervislikuks ja säästlikumaks liikumiseks ning luua külalistele uus võimalus linnaga tutvumiseks. Tänaseni selline võimalus Tartu kesklinnas puudus.

Laenutatakse ka tõukerattaid. Tegemist on nii täiskasvanutele kui ka lastele mõeldud suurte kaasaegsete tõukeratastega.
Rattalaenutus on avatud iga päev kl 11-20. Rattaid saab laenutada dokumendi alusel. Ühe tunni rattarendi hind on 4 eurot, ühe päeva rendimaksumus on 12 eurot.