Tartumaa

Nõo vallamajas juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks alustati kriminaalmenetlust

Täna, 8. detsembril kella 8.46 ajal tuli Nõo vallamajja alkoholijoobes mees, kellel oli nuga käes. Mees ähvardas vallamajas olnud isikuid vägivallaga ning lõhkus kahe ukse klaasid.

Ründaja sai ukseklaasi lõhkumise järel kergeid vigastusi. Nõo vallavanem Rain Sangernebo sõnul andis ta juhtunust teada politseile ning õige pea saabus sündmuskohale kohalik politseiametnik.

„Politseinik üritas meest majast välja meelitada, et meie töötajate elud ohus ei oleks, kuid ründaja ei olnud nõus hoonest lahkuma. Seejärel haaras politseinik mehe käes olnud noast kinni nii, et noatera selg jäi pihku, tõmbas selle tal käest ning viskas selle ohutusse kaugusesse. Kui ründaja oli relvituks tehtud, tõmbas politseiametnik ta põrandale maha, pani käed raudu ning jäi ootama täiendavaid politseijõude,” kirjeldas juhtunut vallavanem Rain Sangernebo.

Politsei viis kinnipeetud mehe esmalt meedikute juurde ning pärast esmaabi osutamist kainenemisele.

Praegu on teada, et vallamajja tulnud mees on 44aastane Elva linna elanik. Kuriteo motiiv selgub uurimise käigus. Kuna kinnipeetud mees oli kuriteo toimepanemise hetkel tugevas alkoholijoobes, paigutati ta arestimajja kainenema. Mees kuulatakse kuriteos kahtlustatavana homme, kui ta kaineks saab.

Juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks alustas Tartu kriminaaltalitus kriminaalmenetlust karistusseadustiku avaliku korra rasket rikkumist käsitletava paragrahvi järgi (KarSi § 263 p 3).

Loomemajanduskeskuses tiksub laupäeval „Kellawärk“

Laupäeval, 10. detsembril kell 11–17 toimub Tartu Loomemajanduskeskuses disainiturg „Kellawärk“, kus saab majas tegutsevatelt ettevõtetelt ja külalisdisaineritelt soetada erilisi jõulukinke ning õpitubades neid ka ise valmistada. Lisaks saab disainiturul nautida head muusikat, kunsti ja maitsvaid toite.

„Kellawärgi“ disainiturult saab osta ehteid, loodustooteid, lauamänge, disainivalgusteid, jõuluehteid, moeloomingut, keraamikat, mänguasju, jõulukaarte ja palju muud kaupa noortelt disaineritelt. Lisaks saab oma loomingulisuse proovile panna õpitubades, valmistades seal ise toredaid jõulukingitusi, näiteks jõulukaunistusi, küünlaid, looduslikke vannitooteid, ehteid, maiustusi ja palju muud. „Kellawärgi“ projektijuhi, LOOV galerii galeristi Helen Puistaja sõnul on disainiturule oodatud kõik, kes otsivad mõnd erilist kingitust või soovivad nii endale kui ka sõpradele ühte mõnusat loomingulist elamust.

Võrreldes eelmise aastaga on „Kellawärk“ laienenud kahte majja. „Kalevi 15 majas on avatud Disainimaja kauplus, tänu millele on sel aastal kaupade valik palju suurem ja huvitavam. Peamiselt aga vallutavad meie Sinise maja õpitoad – saab osaleda üheksas erinevas töötoas, lisaks on neid veel ka Villamajas,“ kirjeldas Helen Puistaja.

„Kellawärgi“ ajal on avatud ka loomemajanduskeskuse ettevõtete kontorite uksed. „Disainiturg on ka meie enda rahvale üks tore võimalus avada uksed ja näidata linnarahvale, millega me siis siin üldse tegeleme,“ sõnas Puistaja.

Disainiturgu „Kellawärk“ korraldavad LOOV galerii, Mikser Disain ja Disainimaja.

Täpsema info disainituru kohta leiab siit.

Luunja tähistab Johannes Saali sünniaastapäeva

Neljapäeval, 8. detsembril kell 16.00 avatakse Luunja vallamajas Johannes Saali maalide läbilõikenäitus “Johannes Saal – 100 aastat sünnist!”, mis on pühendatud kunstniku sünniaastapäevale.

Johannes Saal (1911-1964) sündis Luunja vallas Oja talus. Ta oli lapsest saati nõrga tervisega. Gümnaasiumi lõpuklassis haigestus ta tiisikusse ning veetis kuus aastat kodutalus haigevoodis. 1933. aastal asus Saal õppima Pallasesse, kuid siis hakkasid ilmnema tema psüühikahäired, mis viisid vaimse murdumiseni 1948. aastal ning vaevasid kunstnikku elu lõpuni. Raskelt mõjusid talle ema surm ning isa ja venna küüditamine.

Kunstniku viljakamad loomeaastad olid 1940-50ndad, mil valitsenud dogmadele ja kaanonitele tema kujutusviis aga ei vastanud. Ametlikku tunnustust ta ei leidnudki. Paljudes Saali maalides tuleb esile ahistuse, kannatuse ja surma teema; nõukogude okupatsiooni ajal loodud teosed annavad edasi ajastu süngust ja piiratust.

Pallase traditsioonidest kasvas Saal välja, tema laad oli omanäoline ja ekspressiivne. Kunstiajaloolased Harry Liivrand ja Ants Juske on oma näitusekajastustes nimetanud Johannes Saali eesti Goyaks, van Goghiks, Munchiks.

Näitus saab teoks Luunja kultuurimaja ja Tartu kunstimuuseumi koostöös. Külastamine on tasuta.

Allikas: luunja.ee

Statistikaamet alustas rahvaloenduse teavituskampaaniat „Igaüks loeb!”

Statistikaamet alustas 1. detsembril teavituskampaaniat, et tõsta Eesti elanike teadlikkust 31. detsembril algavast 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusest (REL 2011). Loendusel osalemise info jõuab Eesti elanikeni tele ja raadio, aga ka välimeedia ja otseposti kaudu.

„Aasta viimasel päeval algava rahvaloenduse tunnuslauseks on „Igaüks loeb!”. See väljendab loenduse sügavamat ideed – iga Eesti elaniku osalemine loendusel on ääretult tähtis, et saada parimad andmed Eesti elu korraldamiseks järgmise kümne aasta jooksul,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Teavituskampaania läheneb rahvastiku teemale Eesti rahvaloenduste 130-aastase ajaloo kaudu ja küsib, kui palju on praegu Eestis elanikke. „See on Eesti jaoks üks põhiküsimusi, sest mõjutab ju meie tulevikuvalikuid ja -võimalusi,” lisas Potisepp. „Vaid tänu kümnele varasemale rahvaloendusele teame, kui palju on meid viimase 130 aasta jooksul Eestis elanud,” märkis ta.

REL 2011 teavituskampaania koosneb kolmest etapist, millest esimese jooksul tutvustatakse 31. detsembril algaval rahvaloendusel osalemise võimalusi. „Et loendusel osalemine oleks võimalikult mugav, saab esmakordselt ise valida küsimustiku täitmise viisi — selle võib täita jaanuarikuu jooksul interneti teel või oodata rahvaloendaja külastust ajavahemikus 16. veebruarist kuni 31. märtsini,” selgitas Potisepp.

Jaanuaris, kampaania teise etapi keskmes on internetiloendusel osalemine ning veebruaris ja märtsis keskendub kampaania rahvaloendajate külaskäigule.

Teavituskampaania kestab detsembri algusest märtsi lõpuni ja selles kasutatakse nii tele-, raadio-, print-, väli- kui ka internetireklaami. Samuti jõuab detsembri teises pooles kõigi teadaolevate eluruumide postkastidesse kolmekeelne infovoldik.

Teavituskampaania töötasid välja reklaamiagentuur Creatum OÜ ja meediaagentuur Inspired Communications OÜ, kes võitsid selleks korraldatud riigihanked.

Vaata ka teavituskampaania esimest teleklippi:

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Vaata lisa www.REL2011.ee.
Rahvaloendus Facebookis www.facebook.com/Rahvaloendus

Tartu tantsuklubis astuvad üles Elleri-kooli õpilased

7. detsembri õhtul kella 20st musitseerivad Tartu tantsuklubis Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli õpilased.

Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik minna koos pere ja sõpradega. Enda heaolu tagamiseks palutakse kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud!

Lisateave tel 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Kingituste valmistamise töötoad Luke mõisas

Pühapäeval, 4. detsembril kell 12–16 saab igaüks ise valmistada Luke mõisa kärnerimajas jõulukinke. Töötubades tehakse kõrvarõngaid ja pärlitest ehteid, portselanimaalis tassi ning oma kingitustele kinkekoti.

Oodatud on täiskasvanud ja suuremad lapsed. Kingituste valmistamine on tasuline. Kõik vahendid kohapeal. Vajalik kindlasti ette registreerimine: info@lukemois.ee või telefonil 508 8359.
Lisainfo www.lukemois.ee

Järgmine töötuba on 11. detsembril.

Tähetorn kutsub vaatlusele ja loengut kuulama

Tartu tähetornis saab novembri lõpus osa võtta traditsioonilistest vaatlusõhtutest ja astronoomialoengutest.

29. novembril algusega 18.15 peab Tartu Observatoorimi erakorraline teadur Taavi Tuvikene Tartu tähetornis loengu teemal „Tähistaeva vaatlused galileoskoobiga“. „Rahvusvahelise astronoomia aasta raames töötati välja väike, odav ja õpetlik läätsteleskoob – galileoskoop. Räägime sellest, missuguseid objekte galileoskoobiga vaadelda on võimalik ning missugused lisavahendid vaatlemist hõlbustavad,“ tutvustas Tuvikene loengu sisu.

30. novembril kell 17.20 on tähetornis võimalus vaadelda lähemalt Kuud ja Jupiteri. Selleks on aga kindlasti vaja selget ilma. Pilves ilma korral vaatlusõhtut ei toimu.

Tähetorni astronoomialoenguid toetab Euroopa Sotsiaalfond teaduse populariseerimise alammeetme TEEME kaudu. Üritused on osalejatele tasuta.

Täna saab Tartus kuulata jutte partide sügisrändest

Täna kell 18.30 toimub Tartus Baeri majas saalis (Veski 4) Eesti Ornitoloogiaühingu selle aasta viimane ettekandeõhtu “Kahe miljoni partlase sügisränne Põõsaspea neemel 2009”. Lindude rändest räägib nii Eestis kui Soomes tuntud linnuvaatleja Margus Ellermaa.

Lääne-Eestis asuv Põõsaspea neem on Euroopa üks olulisemaid veelindude rände koondumiskohti. Ettekandes räägitakse selle rändetee võludest ja valudest ja lindude rändest üldse. Näitena kasutatakse mustlagle teekonda pesitsuspaikadest talvitusaladele.

Varasemad ettekanded on vaadatavad EOÜ kodulehel www.eoy.ee.

Tartu raekojast saab taas advendikalender

Advendiajal muutub Tartu raekoda taas suureks advendikalendriks, mille akende avanedes saab igal jõulukuu õhtul kuulata muinasjuttu. Raekoja platsile pandud suurelt ekraanilt näeb meenutusi Tartus aasta jooksul toimunud sündmustest. Antoniuse Talveõues avatakse uisuväli.

„Eelmisel aastal osutus raekoja advendikalender oma muinasjutuõhtutega nii populaarseks, et otsustasime sellega ka tänavu jätkata. Lisaks pannakse raekoja platsile üles piparkoogimaja ja karussell ning suur ekraan, millelt hakatakse igal õhtul näitama filmimeenutusi möödunud aastal Tartus toimunud sündmustest,“ rääkis Jõululinn Tartu 2011 projektijuht Aile Parmsoo.

Alates 1. detsembrist hakkavad igal õhtul kell 18 suurelt ekraanilt kõlama muinasjutud, mida loevad ette Tartu näitlejad.

Lisaks pühapäevastele advendiküünalde süütamistele, töötubadele, jõululaadale, talvisele tantsupeole, puuteotriatlonile ja teistele Tartus traditsiooniks saanud jõuluüritustele pakub Jõululinn Tartu tänavu mitmeid uusi ja põnevaid üritusi. Sel pühapäeval avatakse pärast advendiküünla süütamist pidulikult Antoniuse Talveõues uisuväli, mis on lahti iga päev ja iga ilmaga. Talvisel pööripäeval, aasta pikimal ööl, näeb raekoja platsil tuleetendust „Valguse poole“. Loe edasi: Tartu raekojast saab taas advendikalender

Täna toimub Tartus IX Peipsi foorum

Täna, 24. novembril korraldab Peipsi Koostöö Keskus koostöös oma partnerite Forum Balticumi, SA Emajõe Jõeriigi ja Chudskoe Projektiga juba järjekorras üheksanda Peipsi foorumi, mis sel aastal leiab aset Tartus. Tegemist on Eesti-Vene piiriülese koostöö teemalise aastalõpukonverentsiga, mis toob Tartusse kogenud eksperte, arvamusliidreid ja asjalisi Eesti-Venemaa piiriäärsetelt aladelt ning ka mujalt Ida-Euroopast.

Seekordsel foorumil osaleb ligi 70 MTÜde, kohalike omavalitsuste ja ettevõtete esindajat Eestist, Venemaalt, Moldovast ja Ukrainast. Foorumi avavad Tartu maavanem Reno Laidre ja Tartu linnapea Urmas Kruuse ning nende Venemaa kolleegid Pihkva linnavolikogu esimees Valery Lesnikov ja Pihkva abilinnapea Aleksander Vologzhanin.

Foorumil osalejad saavad kaasa mõelda ja rääkida Eesti-Vene piiriülestele põletavatele küsimustele keskkonna-, kultuuri-, veetranspordi ja turismiarengu valdkonnas ning esitada ettepanekuid tulevaseks koostööks. Räägitakse konkreetsete koostööprojektide tulemustest nagu näiteks “HansaLinks”, mis viidi ellu Peipsi Koostöö Keskuse, Chudskoe Projekti (Pihkva), Pihkva ja Rostocki linnavalituste koostöös ning mille peamiseks eesmärgiks oli Pihkva kui hansalinna brändi arendamine, kasutades selleks just Tartu kogemusi. Külalised Moldovast ja Ukrainast, kes viibivad Tartus Peipsi Koostöö Keskuse veemajandusteemalise arengukoostöö projekti raames, tutvustavad foorumil Dnestri ja Doonau delta piiriveekogude keskkonnakoostöö küsimusi.

Foorumil osalejad saavad endile Peipsi Koostöö Keskuse vastvalminud asjakohaseid infomaterjale nii Peipsi järve kui piiriveekogude majandamise kohta. Keskkonnainvesteeringute Keskuse abiga on uuendatud eesti-, vene- ja inglisekeelne voldik Peipsi teejuht: Kalad Peipsi vetes ja kalurid Peipsi vetel. Välisministeeriumi toel on koostatud vene- ja inglisekeelne veemajandusalane artiklitekogumik, mille peateemaks on piiriveekogude majandamine ja MTÜ-de roll selles.

Ettevaatust, Islandi jõulupäkapikud on liikvel!

26. novembril jõuavad Tartumaa muuseumi salapärased Islandi jõulupäkapikud.

Kõrgel mägedes, kaugel muust asustusest on kolmeteistkümne Islandi jõulupäkapiku ja nende vanemate elupaik. Nad erinevad tavalistest päkapikkudest nii oma välimuse kui ka käitumise poolest: Islandi päkapikud on salakavalad, riukalikud ja ebasõbralikud, mõned neist isegi varastavad inimeste tagant.

Jõulupäkapikkude isa on kõige laisem päkapikk, keda eales nähtud. Tema naine käib aga öösiti ringi hiigelsuure kotiga, kuhu ta topib kõik ebaviisakad lapsed.

Bjúgnakrækir on vorstivaras, kes viib endaga kaasa kõik teele ette sattuvad vorstid. Ketkrókur on lihaõngitseja, kelle saagiks võib langeda jõuluroog teie laualt. Hurðaskellir on ukseraputaja, kes öösiti mägedes ringi käib ja uksi lõgistab, nii et keegi magada ei saa.

Jõulupäkapikud on valmistanud Kristín Sigurðardóttir. Näitust toetavad Põhjamaade ministrite nõukogu ja Islandi suursaatkond Helsingis.

Näitus jääb avatuks 25. veebruarini.

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus korraldab talvised laternamatkad metsas advendiajal

Laternamatk on haruldane võimalus kogeda pimeda metsa müstilisust, romantikat ja erakordsust ja vaadata kuidas valguse puudumine meie meeli mõjutab. Saatmas talvise metsa salapära ja laternavalgus püüame üheskoos jõulumeeleolu luua. Matkale tulles ole valmis üllatusteks, lisaks metsavaikuse nautimisele saad proovile panna enda erinevad meeled. Matka lõpus saad kosutust sooja teega.

27. novembril kell 17 JÕULUKUINE LATERNAMATK – sihtgrupp lapsed vanuses 5-10 aastat, retkejuhid Mare Linnamägi ja Ingrid Raadom. Registreerumine telefonil +372 5560 0769 (Mare).

4. detsetsembril kell 19 JÕULUKUINE LATERNAMATK – matk algab Vapramäe suurest parklast, teemaks algav jõuluaeg, kestvus ~2 tundi. Gruppi mahub maksimaalselt 20 inimest. Retkejuhid Taive Pärnmäe ja Lauri Toim. Registreerumine ainult e-kirja teel lauri@luua.edu.ee.

11. detsembril kell 17 JÕULUKUINE LATERNAMATK – matka kestus ~2 tundi, pikkus ~2 km, õpetame väikse piknikuga lõkke ääres, laternamatk algab Tartumaa tervisespordikeskuse eest. Retkejuhid Aini Hermann ja Eevi Volmer. Registreerimine telefonil +372 5343 7597 (Siiri).

18. detsembril kell 16 JÕULUKUINE LATERNAMATK – Jõululõhnad ja tunded, kogunemine Vapramäe maastikukaitseala Peedu poolses parklas. Retkejuhid Annereet ja Kristi Paatsi. Registreerimine telefonil +372 520 6651 (Annereet).

Matkapäeva matkad on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Asume Tartust ~25 km kaugusel Elva lähiümbruses. Uuri lisainfot www.vvvs.ee

Hiie vägi koguneb laupäeval Tartusse

Laupäeval, 19. novembril algusega kell 13 toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Vanemuise tn 42 Hiie väe pidulik tunnustamissündmus. Autasustatakse kuvavõistluse Maavalla hiied 10224 võitjaid, tunnustatakse hiiesõbralike ettevõtmistega silma paistnud inimesi ja asutusi ning kuulutatakse välja aasta Hiie sõber.

Sündmuse kõige pidulikum hetk on aasta Hiie sõbra aunime saaja väljakuulutamine. Hiie sõber vöötatakse rahvariidevööga, talle antakse üle sepistatud kirves ning seto lauluema Õie Sarv tänab teda lauluga. Hiie sõbra kirves tähistab järjepidevust, julgust, tarkust ning osavust, mis aitavad pühapaikasid kaitsta. Aunime saaja valitakse tänavu välja kuue kandidaadi seast.

Looduslike pühapaikade jäädvustamiseks ning väärtustamiseks mõeldud ning neljandat korda toimuval kuvavõistlusel antakse lisaks üld- ja noorte peaauhinnale välja hulk eriauhindu. Näiteks saab auhinna parim püha puu, kivi, veekogu, muinsuskaitsealuse pühapaiga ning hiie valu jäädvustanud ülesvõte. Tänavu toetavad võistlust ka Haridus- ja Teadusministeerium ning Muinsuskaitseamet.

Pühapaikade kaitsmisele ja väärtustamisele kaasa aidanud tegevuse eest saavad Maavalla koja tänukirja Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Jõgevamaa Metsaselts, Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi pärandkultuuri osakond, Marju Kõivupuu, Leo Lätti, ning maakonnalehed Virumaa Teataja ja Koit.

Hiie sõbra aunimi antakse neljandat korda inimesele, asutusele või ühendusele, kes on kaitsnud või hoidnud tublilt vähemalt ühte ajaloolist looduslikku pühapaika. Eelmisel aastal kuulutati Lehmja hiietammiku kaitsmise eest Hiie sõbraks pärimuseuurija Mari-Ann Remmel. Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Arvi Sepp, Toivo Sepp ja Lembi Välli Paluküla Hiiemäe kaitsmise eest ning Martin Kivisoo Muhumaa pühapaikade uurimisele ning säilimisele kaasaaitamise eest.

Hiie väe tunnustamissündmus on looduslike pühapaikade uurijate ning sõprade aasta tähtsaim kogunemine. Sündmust juhib Maalehe ajakirjanik ja kirjanik Sulev Oll, kõlab rahvamuusika. Inimestel palutakse võimaluse korral sündmusele tulla kodukandi rahvarõivastes. Kõik hiiesõbrad on oodatud.

Sündmust aitavad korraldada: Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Muinsuskaitseamet, ERR, Kehrwieder, Võro Instituut, Saare Foto, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Tihuse turismitalu, Lahemaa Tervisekool, Uma Leht ning Hiite Maja SA.

Läte: www.maavald.ee

Kingituste valmistamise töötoad Luke mõisas

Jõulukuu advendi pühapäevadel 27. novembril, 4. ja 11. detsembril kell 12-16 on Luke mõisas võimalik kõigil soovijatel valmistada oma sõbrale, emale, isale, vanaemale, vanaisale, lapsele, kallimale…. ISE jõulukink. Mis saab olla veel toredam ja soojem, kui kogu südamega enda tehtud jõulukingitus. Ja siin võib saladuse katte all öelda, et Luke mõisas valmistatud kingitusel on oma hõng ja jõud, siin valmistatud jõulukinki saad talletada ajastute hõngu ja puude võimu ja salapära. Üritus on eelkõige mõeldud täiskasvanutele ja suurematele lastele. Jõulukingituste valmistamine on tasuline. Tasu sõltub valmistava kingituse suurusest. Kingituse valmistamise kõrvale saad osta maitsvat kooki ja kohvi või teed. Kõik vahendid kohapeal.

27. novembri töötoad:
1. Teeme salvräti tehnikas vanaaegse mureneva tassi, taldriku (alates 3 eurot tükk).
2. Teeme paeltikandi tehnikas prossi, kõrvarõngad, peavõru (alates 2 eurot).
3. Teeme klaasimaalimise tehnikas küünlaalust, vaasi või tassi (alates 2 eurot küünlaalus või vaas). Suuremate asjade puhul suurem hind.
4. Teeme ise oma kingitustele kinkekotid (alates 0,30 eurot tükk).

4. detsembri töötoad:
1. Teeme ise ülekandetehnikas kõrvarõngaid (alates 2 eurot).
2. Teeme pärlitega ehteid (alates 2 eurot).
3. Teeme ise kinkimiseks portselanmaaliga tassi või taldrikut (alates 30.- krooni tk). Suurema asja puhul suurem hind.
4. Teeme ise oma kingitustele kinkekotid (alates 0,30 eurot).

11. detsembri töötoad:
1. Teeme ise viltimise tehnikas näpunukku ja ehteid (alates 2 eurot).
2. Seebi valmistamine – kingituseks omavalmistatud seep (2 ja 4 eurot) vastavalt toormaterjali kogusest). Palume osalejatel kaasa võtta vormid, kuhu seepi valada, nuga, lõikelaud ja soovi korral lisandid).
3. Teeme ise kinkimiseks küünlaid.
4. Teeme ise oma kingitustele kinkekotid (alates 0,3 eurot).

Registreerimine on alanud. Ühele päevale registreerime 20 osavõtjat.
Info: Kodulehelt, e-postiaadressil info@lukemois.ee või tel +372 508 8359.

Pärimusmuusikatudengid musitseerivad Tartu tantsuklubis

Tartu tantsuklubi:
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusikatudengid
23. novembril kell 20-24
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Seekord on Tartu tantsuklubis musitseerimas Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusikatudengid Cathy Sommer (viiul), Hans Mihkel Vares (kitarr, mandoliin), Kaisa Nõges (harf), Kristel Kutser (torupill, flööt), Merike Paberits (torupill, flööt), Säde Tatar (flööt, viled), Sänni Noormets (viiul), Toomas Oks (eesti lõõtspill, karmoška) ja Ulvi Võsa (torupill). Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2011. aastal kell 20.00-24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 23. novembril, 7. detsembril ja 21. detsembril.

Tartu tantsuklubi toimumist toetab SA Tartu Kultuurkapital.

Tartus saab näha Eesti ja Soome kauneimaid raamatuid

Reedel, 18. novembril kell 12.15 avatakse Tartu kõrgema kunstikooli TKK raamatukogus näitus Soome kauneimad raamatud 2010. Samas on välja pandud ka Eesti 2010. aasta kauneima kujundusega raamatud.

Soome kauneimaks valiti Helena Soiri-Snellmani teos Atrium – Erik Bryggman ja Turun arkkitehtuuri. MIKS? Sest see on kunstilise ambitsioonikusega teostatud raamat kaasaegse arhitektuuri teerajajale. Kirjastuste poolt esitati kandideerimiseks kokku 163 raamatut. Soome raamatukunsti komitee valis kõige ilusamate raamatute hulka 25 raamatut. Aasta kõige õnnestunumate raamatukaante kategoorias jagati välja kümme eriauhinda.

Näitus Soome raamat-kaunitaridest on avatud kuni 18. detsembrini ning Eesti kaunitaridest kuni 22. novembrini. Näitusi saab TKK raamatukogus Tähe tn. 38B külastada tööpäevadel kl 9 kuni 17. Näitus on korraldatud koostöös Soome raamatukunsti komitee, Soome instituudi ja Tartu kunstikooliga. Internetis saab raamatutega tutvuda veebilehel.

TKK raamatukogust rändab näitus edasi Eesti rahvusraamatukokku. Raamatunäitusega osaletakse Põhjamaade raamatukogunädala ettevõtmistes.

Marju Lauristin: noored vajavad tunnet, et nende panus on väärtustatud

„Lahkumine on ikkagi seotud sobiva töö puudumisega – kui inimesed tunnevad, et nad ei saa ennast siin rakendada viisil, mis oleks loominguline ja sobiv tema erialale,“ rääkis professor Marju Lauristin eile Tartus peetud ettekandes „Kuidas vähendada noorte väljarännet?“.
Prof Lauristin pidas ettekande eile Tartu Ülikooli raamatukogus toimunud väitluse “RE tudeng peaks peale lõpetamist vähemalt kolm aastat töötama kodumaal“ järel. Väitluse jaataval poolel astusid üles Riigikogu liige Tõnis Lukas ja rahvastikuteadlane Mare Ainsaar. Neile oponeerisid Eesti Väitlusseltsi esindajad Siim Ruul ja Liiri Oja.
Lauristin nõustus oma ettekandes mõlema osapoolega, kuid tõdes ka, et kuna lahkujate numbritest tänasel päeval veel rääkida ei saa, sest puudu on rahvaloenduse andmed, siis enne mingite meetmete rakendamist, peaks veel ühiskonnas veel probleemi üle arutlema. „Tegelikult me ei saa numbritest rääkida, sest rahvaloenduse andmed on täna veel puudu. Ja me ei saa kunagi teada selle kahju suurust, mida tekitab iga inimese äraminek. Aga meil on ajalooline kogemus – kui sõja ja okupatsiooni tulemusena lahkus 100 000 kõige visamat, ambitsioonikamat liiget. See haav on olnud valus ja pole siiani täielikult paranenud. Mina kutsuksin edasi mõtlema,“ rääkis Lauristin.
Väitluse teemaga pakutud lahendust noorte väljarände vähendamiseks prof Lauristin pigem ei pooldanud. „Kaldun nõustuma nende noortega, kes ütlevad, et kui nad tahavad minna, siis nad lähevad niikuinii. Kui inimesel on millestki puudu või miski on keelatud, siis see muutub talle väärtuseks. Sundseisu tekitamine annab äraminekule defitsiidi väärtuse,“ selgitas Marju Lauristin.
Lauristini sõnul saab palju alguse palgast. Ta tõi näiteks EMORi värske küsitluse, millega uuriti ühiskonnas valitsevaid hoiakuid. „Nende hulgast, kes mõtlevad lahkumisele, üle 60 protsendi seavad põhjuseks palganumbri. Ja see pole ainult raha küsimus, vaid küsimus staatuse ja moraali kohta. Selle kohta, et mitte ainult inimene ei tunne vastutust riigi ees, vaid ka riik tunneb vastutust inimeste ees. Inimesed peavad tundma, et nende panus loeb, et nende tehtud tööst sõltub midagi. Kui noored näevad, et nende töö ja mõtted maksavad, siis see on palju tugevam Eestis hoidja kui pelk kohustus.“
Tartus toimunud väitlus oli järjekorras viimane Eesti Väitlusseltsi ja Statistikaameti koostöös korraldatud väitlus sarjast „Eesti tähtsaim väitlus”, mis on pühendatud aasta lõpus algavale rahva ja eluruumide loendusele. Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011-31.01.2012) saab täita loendusküsimustiku internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.
Artur Zahharov

Kogukonna Vedurid vaevad noorte elukohavalikute tagamaid

17.-18. novembril korraldavad Põlvamaa, Võrumaa ja Valgamaa Partnerluskogud Käärikul konverentsi sarjast Kogukonna Vedurid, võttes seekord aruteluks teema “Kallid noored maal!” Konverentsi eesmärk on kuulda ja arutleda selle üle, mis paneb noort valikuid tegema elamiskoha üle otsustamisel ning mis täna maale tõmbab ja tõmbaks ning millest on maal puudus.
“See teadmine aitab ka Leader programmil paremini suunata piirkonna arenguid ning investeeringute üle otsustamisel hinnata, milliste projektide toetamisele keskenduda ja kuidas elujõulisemalt maapiirkonna arengule kaasa aidata,” selgitas Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle.
Valikute ja seoste üle noore pere elamisel maa- või linnapiirkonnas räägivad konverentsil esinejatena perega Tallinnast Põlvamaale elama kolinud koolitaja Indrek Maripuu, kirjanik Roy Strider, Põlva Eksperimentaalteatri juht ja ajakirjanik Rivo Veski. Omavalitsuste vaatevinklit seab Tõrva abilinnapea Maido Ruusmann ning ettevõtjate oma noor põllumees Ole Musting ja toidukontserni AS Premia Foods juht Kuldar Leis. Konverentsi modereerib Haimar Sokk ja osalejad saavad väiksemates töötubades mitmel korral ise erinevates rollides aktiivselt aktuaalsete probleemide ja võimaluste üle arutleda.
Konverents sarjast Kogukonna Vedurid toimub Kagu-Eesti Leader tegevusgruppide koostöös juba neljandat korda ja see on kujunenud piirkonnas oodatud ja olulist sõnumit kandvaks sündmuseks.
Marko Avikson,
Põlvamaa Partnerluskogu projektikoordinaator

Kuuste raamatukogu saab 85aastaseks

Reedel, 18. novembril tähistab Kuuste raamatukogu oma 85. sünnipäeva.

Kell 13 raamatukogus algaval sünnipäevapeol tehakse kummardus rahvapärimusest lähtuvale eesti kirjandusele: vaadeldakse Vana-Kuustet raamatulehekülgedel ning tutvutakse Juhan Jaigi põneva loominguga.

Toimub Jaigi mälestusfondi stipendiaadi Kersti Kivirüüdi Vana-Kuuste-teemalise uudisteose „Kaku kabel ja teisi tondijutte” esitlus.

Peetakse kõnesid, jagatakse tänu ning maitstakse sünnipäevatorti.

Euroopa Noortekeskuste esindajad kohtusid Tartus

MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) kutsel külastab 11.-13. November 2011 Eestit 22 noortekeskuste esindajat üle Euroopa. Toimumas on Euroopa Noortekeskuste Ühenduse ECYC (European Confederation of Youth Clubs) üldkoosolek.

11. novembril toimus „Eesti noorsootöö päev“ mille vältel tutvuti Eesti noorsootöö ajaloo, praeguse korralduse ja tulevikusuundadega. Toimus vestlusring Haridus- ja Teadusministeeriumis, kus osales Eesti Noorsootöö Keskuse esindaja Kaisa Orunuk, kes tutvustas Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel 2008 – 2013 ellu viidavat programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“. Erilist huvi pakkus külalistele eelmisel aastal välja töötatud noorsootöö kvaliteedi hindamise mudel ja selle kasutamise võimalused.

Päeva raames külastati Euroopa Regionaalfondi rahastusel renoveeritud Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskust ning Siimusti Avatud Noortekeskust. Põltsamaal kohtuti Tartu ümbruskonna valdade esindajatega, kes olid seal Tähe Noortekeskuse poolt veetava projekti raames piirkondadele vajalike noorsootöö teenuste teemal arutamas. Siimustis tutvustas Eesti ANK põhjalikumalt oma tegevusi ja tulevikusuundi. Loe edasi: Euroopa Noortekeskuste esindajad kohtusid Tartus

Tartu Kunstikoolis avati Martin Lazarevi fotonäitus

Tartu Kunstikoolis (Eha 41, Tartu) avati Martin Lazarevi fotonäitus RETRATOS BRASILEIROS ning esitleti äsja valminud 2012. aasta fotokalendrit RIO HARD WORKERS. Näituse fotod on nopitud viimase kolme aasta jooksul Brasiilias rännates ning seda kultuuri vaadeldes. Autor toob vaatajani ehedat Brasiilia inimese loomust ning omapära. Näitus jääb avatuks kuni 11.12.11.

Allikas: Tartu Kunstikool

Tartu Ülikooli ajaloo muuseum kutsub kohvile korüfeega

Tartu Ülikooli ajaloo muuseum alustab sarjaga „Kohv korüfeega“. Tegemist on õhtuste kokkusaamistega, kus külaline räägib endast, oma lapsepõlvest ja jõudmisest oma erialani. Lisaks saab kohtumisel kuulda ka külalise õpinguaegadest Tartu Ülikoolis, toonastest eripäradest, tähtsamatest eeskujudest ja õpetajatest.

Esimene „Kohv korüfeega“ toimub 14.novembril algusega kell 17:15 ning külaliseks on akadeemik Jaan Einasto, kes sündis Tartus 1929. aastal. Ta lõpetas Tartu I keskkooli ja 1952. aastal Tartu ülikooli füüsika eriala keskendudes astronoomiale. Kohe pärast lõpetamist asus ta tööle Tartu Observatooriumisse ja töötab seal tänaseni.

Rahvusvahelist tähelepanu on köitnud tema uurimused tumeda aine ja universumi struktuuride kohta. Lisaks teaduslikele publikatsioonidele on Einasto erinevate väljaannete veergudel avaldanud arvamust ka päevapoliitilistes küsimustes alates haridusest kuni maaelu edendamiseni. Lisaks mitmetele teaduspreemiatele ja riiklikule teenetemärgile tiirleb Einasto töö tunnustuseks ümber Päikese ka temanimeline asteroid.

Järgmine kohviõhtu toimub 12. detsembril. Siis on võimalik silmast-silma kohtuda vaimuliku, literaadi ja tõlkija Vello Saloga.

Kohviõhtud toimuvad Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kohvikus ning on osalejatele tasuta.

„Igavene Suvi“ esitluskontserdid erinevates kohtades

Allan Vainola ja Unenäopüüdjate teine album “Igavene suvi” on kokkuvõte ansambli viimaste aastate tegevusest. Helipildilt on album kirevam ja aktiivsem kui esimene, mõtisklevate palade vahelt kostab sekka positiivsemaid meeleolusid, mõnedesse lauludesse on kaasatud löökriistad, mida mängib Malcolm Lincolnist tuntud Hans Kurvits.

Uuele materjalile lisaks on akustilise puudutuse saanud Vennaskonna repertuaarist tuntud Taksosõit ja Igavest elu lõppevas öös. Laulutekstide osas on plaadil esindatud Andres Aule, Mait Vaigu, Leelo Tungla ja Peep Männili looming. Plaadile jõudnud paremik sisaldab 12 laulu ja on salvestatud ja miksitud Kaupo Kaldmäe, Rainer Jancise ning Teet Kehlmani poolt. Masterduse on teinud Eesti uuema aja multiinstrumentalist Ervin Trofimov, keda teatakse eelkõige ansambli Opium Flirt ridadest ja Minerva Pappi Soome stuudiost Finnvox – tegija, kes on masterdanud ka Värttina ning Appocalyptica plaate.

Kontserdid:
10.11 Viljandis klubis Rubiin
12.11 Võru Kultuurimajas Kannel
18.11 Pärnu Kuursaalis
19.11 Tartu Genialistide Klubis
02.12 Tallinnas Von Krahlis

Täpsem info: Facebookis, MySpace’s, Koduleht

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudis valmis esimene Eesti maaelu arengu aruanne

Eile toimunud maaelufoorumil esitleti Eesti Maaülikooli poolt koostatud Eesti maaelu arengu aruannet. Aruanne selgitab maaelus toimunud muutusi ja pakub välja tegevussuundi tulevikupoliitikaks.

Maaelu arengu aruande esimene peatükk puudutab maaelu terminoloogiat, arusaamade kujunemist, mõjusid ja väärtusi. Teine peatükk annab ülevaate maaelu arengust valdade tasandil ning selle mõõtmise tulemustest maaelu arengu indeksi alusel. Aruande kolmandas osas analüüsitakse linnaliste keskuste tähtsust Eesti maapiirkondadele õppimise ja töötamise kontekstis, neljandas osas aga käsitletakse põllumajanduse arengut viimase 20 aasta vältel.
Maaelu arengu aruandega on võimalik tutvuda Eesti Maaülikooli kodulehel: http://www.emu.ee/koostoo/eesti-maaelu-arengu-aruanne/

Ülikooli aulas kõlab Lõuna-Eesti meeste laul

Laupäeval, 12. novembril kõlab Tartu Ülikooli aulas meestelaul – kell 16 algab XVII Lõuna-Eesti meestelaulupäeva kontsert. Laulupäevaga tähistatakse maestro Alo Ritsingu 75. sünnipäeva.

Kavas on koorilauluklassikat, samuti Alo Ritsingu, Gustav Ernesaksa, Veljo Tormise, Vello Lipandi, Miina Härma, Giuseppe Verdi, Jean Sibeliuse ja teiste heliloojate loomingut.

Laulupäeval osaleb 13 meeskoori, külalistena on kohal ka Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor ja Karlova gümnaasiumi solistid. Laulupäeva kunstiline juht on Alo Ritsing.