Homme avatakse Elvas energiatõhus koolimaja

Kolmapäeval, 25. jaanuaril kell 13 avatakse Elvas energiatõhus koolimaja. Elva Gümnaasiumi Tartu mnt. õpphoone renoveerimise tulemusena
peaksid hoone küttekulud vähenema poole võrra.

Uus õppehoone Tartu maanteel on lisaks energiatõhususele veel õpilassõbralik ja invasõbralik, sest vana õppehoone mõlemaid osasid ühendav galerii ehitati ümber nii, et liikumispuudega inimestel oleks võimalik hoones liikuda ning lisaks on hoone mõlemas osas liftid.

Hoone renoveerimine läks maksma 1 914 776 eurot, sellest 1 786 954 rahastati EAS Koit kava meetme “ avalike teenuste arendamine” raames.
Täiendav toetus 127 822 eurot eraldas SA Kredex just hoone energiatõhusaks ehitamiseks. Ülejäänud summa investeeris linn ise.

Õppehoone B osale saadud täiendav Kredexi toetus võimaldas soojustada välispiirded ning paigaldada madala soojaefektiivsusega aknad.
“Hoone peaks vastama tingimusele, et kütte neto energia vajadus on 45kw/m2 kohta. See on madal ja küttekulud peaksid vähenema poole võrra”,
ütles projekti juht, linnavalitsuse jurist Salle Ritso.

Kuu lõpus toimub talvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 28. ja 29. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2012. Talvisest aialinnuvaatlusest on kujunenud Euroopa kõige populaarsem linnuvaatlusüritus, mis köidab igal aastal sadu tuhandeid inimesi. Kolmandat aastat Eestis korraldatava vaatluse vastu on eelnevatel aastatel olnud suur huvi – mullu edastas oma vaatlused 1134 linnusõpra 948 vaatluskohast, kokku vaadeldi 30 973 lindu 58 liigist. Kõige arvukam oli oodatult rasvatihane, kes esines 95% vaatluskohtades ning moodustas pea veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, järgnesid põldvarblane, leevike ja koduvarblane.

Aialinnuvaatluse suure edu võtmeks on lihtsus, kuna see ei nõua põhjalikke eelteadmisi lindudest. Piisab sellest, kui ühe tunni jooksul pannakse kirja kõik kohatud linnuliigid ning iga liigi kohta suurim üheaegselt nähtud isendite arv ning saadetakse tulemused koordinaatorile. Osaleda võivad kõik, kes tunnevad huvi koduümbruses tegutsevate lindude vastu. Määramise hõlbustamiseks võib kasutada linnumäärajat ja binoklit.

Kõigi osalejate vahel loositakse veebruari keskel välja linnuvaatlusi ja linnumääramist hõlbustavaid auhindu.

Vaata sündmuse Facebooki lehte!

Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tõukekelgupäev “Kolkja kelk” on taas tulekul

Tõukekelgupealinnas Kolkjas, kus talvisel ajal põlvest põlve on sõidetud tõukekelkudega, toimub pühapäeval, 5. veebruaril kolmas tõukekelgupäev ‘Kolkja Kelk 2012’.

'Kolkja Kelk 2012' toimub5. veebruaril Tõukekelgupealinnas Kolkjas, kus talvisel ajal põlvest põlve on sõidetud tõukekelkudega, toimub pühapäeval, 5. veebruaril kolmas tõukekelgupäev 'Kolkja Kelk 2012'. Tõukekelgusõit ühisstardist algab 12:00Piki Kolkja külatänavaid (800 m) sõidetakse üksteisega sõbralikult võidu. Pikal distantsil saab jõudu toitlustuspunktist, kus komme jagatakse.Tõukekelgusõidule oodatakse kõiki oma uue või vana kelguga! Kui seda siiski ei ole, saab selle korraldajatelt broneerida eelregistreerimisel.Meeskondlik tõukekelgu teatevõistlus algab kell 13:00Üksteisega võtavad mõõtu neljaliikmelised võistkonnad. Meeleoluka võistluse kogudistantsiks on 1 km (4 x 250 m). Teatevõistlus jaguneb eelsõitudeks ja finaaliks, kuhu pääsevad eelsõitude kiiremad. Meeskondlikuks teatevõistluseks saab tõukekelgu kohapeal.Start ja finishTõukekelgusõidu ja teatevõistluse start ja finiš on Peipsimaa Külastuskeskuse (Suur tee 25, Kolkja küla, Peipsiääre vald, Tartumaa) juures. Kõik finišeerijad saavad medali eduka osalemise eest.Sõitude võitjaid (meeste, naiste, poiste ja tüdrkute arvestuses) ootavad väärikad auhinnad ning lohutusuhinnad kõige pisematele.Eriauhinnad jagatakse tõukekelkude omanikele järgmistes kategooriates:Rahva lemmik disainkelkRahva lemmik vana kelkRaja ääres- Tõukekelguvõistlusi kommenteerib ja hoiab ohjes Ivar Jurtšenko-Tantsumuusikat mängib DJ Rändur Rääbis- Kontsertkavaga astub üles folklooriansambel Suprjadki-Kohapeal saavad pealtvaatajad osta lõkkepannkooke ja lõkkesuppi Samovaride teemajakestest- Alates kl 11:00 on avatud Kolkja Vanausuliste muuseum (võistluskohast ~ 900 m)Registreerumine ja osavõtumaksVõistlusel osalemisest huvitatud meeskondadel ja ühisstardist sõitjatel palume end eelnevalt registreerida aadressil info@peipsimaa.ee või Kairi Güsson tel 56 629 329Kuni 01.02.2012 registreerunutel on osavõtumaks 5 EUR täiskasvanu ja 2 EUR laps.Alates 02.02.2012registreerunutele on osavõtumaks 6 EUR täiskasvanu ja 3 EUR laps.Osavõtumaks tasuda palun MTÜ Piiri Peal arveldusarvele 221033439391 Swedbank  (selgituseks: Kolkja Kelk ja nimi või võistkonna nimi)NB! Kohapeal saab arveldada ainult sularahas!Osavõtumaks sisaldab numbrimärki, finišeerija medalit, teed ja suppi;Kui osaleda nii ühisstardist sõidul  kui teatevõistlusel, siis topelt ei pea maksma!Kellel ei ole ühisstardi sõiduks oma tõukekelku, saab selle broneerida korraldajatelt (info@peipsimaa.ee ) TASUTA. Sponsorid: Kickbike Eesti OÜ ja Loodusturism OÜ .Tõukekelgu soovist anna teada aadressil: info@peipsimaa.eeOsalejad, kes soovivad osavõtumaksu tasumiseks arvet, palume sellest eelnevalt korraldajat teavitada.KOLKJA KELK 2012 auhinnad on välja pannud:Tartu MänguasjamuusemAlatskivi LossEesti MaanteemuuseumPeipsi JahtklubiPeipsimaa KülastuskeskusSalvestRäpina HotellKickbike Eesti OÜ on pannud välja tõukekelk Kickspark Max  koos lisavarustusega 229 € väärtuses, mis loositakse välja kõikide osalejate vahel. KOLKJA KELK 2012 tõukekelgupäeva TOETAJAD ja SPONSORID:Kickbike Eesti OÜSeiklusretked OÜLoodusturism OÜU-PööreMoreno Veod OÜRändavad Töötoad MTÜCautes ASAjaleht PeipsirannikRaadio ElmarKultuuriministeeriumHasartmängumaksu nõukogusport talv kelgutamine turism sport vaba aeg snow tourism sport tea onions fun free time tartu tallinn narva kolkja peipsimaa peipsi järv lake peipus pidu tasuta pere lapsed

Tõukekelgusõit ühisstardist algab kell 12. Piki Kolkja külatänavaid (800 m) sõidetakse üksteisega sõbralikult võidu. Pikal distantsil saab jõudu toitlustuspunktist, kus komme jagatakse. Tõukekelgusõidule oodatakse kõiki oma uue või vana kelguga! Kui seda siiski ei ole, saab selle korraldajatelt broneerida eelregistreerimisel.

Meeskondlik tõukekelgu teatevõistlus algab kell 13. Ükst

eisega võtavad mõõtu neljaliikmelised võistkonnad. Meeleoluka võistluse kogudistantsiks on 1 km (4 x 250 m). Teatevõistlus jaguneb eelsõitudeks ja finaaliks, kuhu pääsevad eelsõitude kiiremad. Meeskondlikuks teatevõistluseks saab tõukekelgu kohapealt.

Tõukekelgusõidu ja teatevõistluse start ja finiš on Peipsimaa külastuskeskuse (Suur tee 25, Kolkja küla, Peipsiääre vald, Tartumaa) juures. Kõik finišeerija

d saavad medali eduka osalemise eest. Sõitude võitjaid (meeste, naiste, poiste ja tüdrkute arvestuses) ootavad väärikad auhinnad ning lohutusuhinnad kõige pisematele.

Eriauhinnad jagatakse tõukekelkude omanikele järgmistes kategooriates: rahva lemmik disainkelk, rahva lemmik vana kelk.

Tõukekelguvõistlusi kommenteerib ja hoiab ohjes Ivar Jurtšenko. Tantsumuusikat mängib DJ Rändur Rääbis. Kontserdikavaga astub üles folklooriansambel Suprjadki. Kohapeal saavad pealtvaatajad osta lõkkepannkooke ja lõkkesuppi Samovaride teemajakestest.

Alates kella 11 on avatud Kolkja vanausuliste muuseum (võistluskohast ~ 900 m).

Registreerimise ja osavõtumaksu kohta leiab infot siit.

Otepääl toimusid vahvad suusaüritused, millega avati ühtlasi 41. Tartu Maratoni programm

Kaimo Puniste foto

41. Tartu Maratonini on jäänud veidi vähem kui kuu ning esimesed üritused on juba peetud. 21. ja 22. jaanuaril toimusid Maailmakarika etapivõistlused Otepääl, kus omavahel võtsid mõõtu erinevate riikide tipud. Samal ajal toimusid ka mitmed rahvale mõeldud vahvad suusaüritused 41. Tartu Maratoni programmi raames.
Laupäeval, 21. jaanuaril võttis paarsada suusasõpra osa meeleolukast ühistreeningust. Raja olukord oli hea ning osalejad tundsid rõõmu koostegemisest.
22. jaanuari hommikul oli lastel aeg lumest rõõmu tunda. Koos 38 teise riigiga tähistas Klubi Tartu Maraton ülemaailmset lumepäeva „FIS World Snow Day” Tartu Maratoni Otepää lastesõitudega. Tehvandi Spordikeskuses lustis rajal 93 tublit väikest suusatajat, keda juhendasid Tartu Suusahullude innukad treenerid. „World Snow Day” üritusel said kõik lapsed numbrimärgi numbriga1, sest iga laps on võitja!
Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) korraldatava ürituse eesmärk on edendada suusasporti ja anda lastele võimalus avastada lume võlu. Lisaks pöörab FIS tähelepanu noorte harimisele turvalisuse, keskkonna- ja tervise teemadel. Peagi on käes ka teised Tartu Maratoni suusaüritused: 12. veebruaril sõidetakse Avatud Raja sõit, Tervis Plussi 11. Naistesõit ja Tartu Maratoni ajaloo esimene Tartu Teatemaraton. Juba 19.veebruaril sõidetakse 41. Tartu Maraton, millele päev enne eelnevad meeleolukad lastesõidud.
Greete Kempel

MTÜ Piiri Peal pakub Peipsimaa külastuskeskuses põnevaid koolitusi

MTÜ Piiri Peal korraldab koolitusi projekti ”Peipsimaa külastuskeskuse loodussõbralikud külaretked ja loodushoid Peipsiääre vallas” raames.

25. jaanuaril koolitus “Vanast uus”-  Taaskasutusvõimalused I. Tekstiilide uuendamine.

Sama koolituse raames järgmised koolituspäevad ja teemad:

8. veebruaril “Rämpsust tooteks” – Taaskasutusvõimalused ja vajadused II. Plastiku, paberi ja kartongi kasutamine käsitöötootes.

22. veebruaril “Ökoloogiliselt puhas ja käsitöötoit” – Toitlustamine külaretkedel.

7. märtsil –  Mööbli tuunimine. Taaskasutusvõimalused III. Mööbli värskendamine efektvärvimise, tapeetimise, šabloonide ja metallkaunistuste abil.

Kursuste algus iga päev kell 10.15. Kursuste juhendaja on Õnne Uus.

Kursused toimuvad Peipsimaa külastuskeskuses (Suur tee 25, Kolkja küla Peipsiääre vald, Tartumaa). Koolitussarja viib läbi MTÜ Piiri Peal, PRIA LEADER/TAS programmi toetusel.

Elvas saab vaadata Reti Saksa graafikat

Elva huviala- ja kultuurikeskuses Sinilind on võimalik jaanuari ja veebruarikuu vältel vaadata graafikakunstnik Reti Saksa näitust ”Mustvalgel”.
Näitusele on välja pandud mõned abstraktsed graafilised lehed, mis valmisid viimasele temaatilisele aastanäitusele Tallinna Kunstihoones ning valik väikegraafikat. Väljapaneku pildid on tehtud enamjaolt kuivnõeltehnikas. Kindlas mõõdus väikegraafika pildid, mis ka praegusel näitusel näha on, rändavad maailmas mööda rahvusvahelisi graafikanäitusi, mõned neist on koju toonud ka preemiaid.
Reti Saksa mustvalgel pildid on näha nii päeva- kui ka tulevalgel, esmaspäevast reedeni kella 9 – 17, Elva HKK Sinilind, Kesk 30.
Merike Järv

Elvas võib külastada Reti Saksa graafikanäitust

Elva Huviala- ja Kultuurikeskuses Sinilind on võimalik jaanuari ja veebruarikuu vältel vaadata graafika kunstnik Reti Saksa näitust ”Mustvalgel”.

Näitusele on välja pandud mõned abstraktsed graafilised lehed, mis valmisid viimasele temaatilisele aastanäitusele Tallinna Kunstihoones ning valik väikegraafikat. Väljapaneku pildid on tehtud kuivnõelaga, mis on üks vanemaid ja levinumaid sügavtrüki tehnikaid. Sekka on segatud ka metsotintot ja teisi trükitehnilisi vigureid, mille keerukusest saavad aru vaid graafikategijad ise.

Kindlas mõõdus väikegraafika pildid, mis ka praegusel näitusel näha on, rändavad maailmas ringi mööda rahvusvahelisi graafikanäitusi, mõned neist on koju toonud ka preemiaid. Reti Saksa mustvalgel pildid on näha nii päeva- kui ka tulevalgel, esmaspäevast reedeni kella 9 – 17, Elva HKK Sinilind, Kesk 30, Elva.

Lisainfo: Elva HKK Sinilind telefonil 745 7201 või http://sinilind.elva.ee/.

Allikas: Merike Järv, Elva linnavalitsus

Tähistatakse ülemaailmset lumepäeva

22. jaanuaril tähistatakse üleilmset lumepäeva “World Snow Day”, mis on Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) poolt algatatud projekt tähistamaks talve
ja lume olemasolu. Eestis saab lumepäevast osa võtta 13 maakonnas kokku 32 erineval terviserajal.
SA Eesti Terviserajad koostöös Eesti Suusaliiduga korraldavad sellel päeval hulgaliselt väikeseid lumepäevi üle Eesti. „Meie eesmärk on meelitada
loodusesse kõiki tervisesõpru ja pakkuda neile meeldejääv päev lumes ja lumega terviseradadel üle Eesti,“ sõnas Eesti Terviseradade juht Jaak
Teppan.
Rahvusvahelise lumepäeva motoks (Explore, Enjoy, Experience) on avastada midagi uut, nautida lume võlusid ja ammutada lumest indu. Lumepäeva tähistatakse kõikidel kontinentidel, kokku 39 riigis ja 225 paigas.
Erinevate terviseradade lumepäeva kava varieerub – saab kelgutada ja liugu lasta, aga ka suuskadel liigelda ning fotosid jahtida.
Nimeki lumepäeva tähistavate terviseradadest:

Harjumaa – Aegviidu, Keila, Kolgaküla, Kõrvemaa, Tallinnas Järve ja Pirita terviserajad;

Ida-Virumaa – Pähklimäe terviserada Narvas;

Järvamaa – Valgehobusemäe terviserada;

Läänemaa – Palivere terviserada;

Lääne-Virumaa – Ebavere, Mõedaku, Tamsalu, Tapa, Rakke terviserajad ja Rakveres Palermo terviserada;

Põlvamaa – Mammaste terviserada;

Pärnumaa – Raeküla-Reiu terviserada Pärnus;

Raplamaa – Kaiu terviserada;

Saaremaa – Kuressaare terviserada;

Tartumaa – Lähte terviserada, Tartumaa Tervisespordikeskus Elvas ja Tähtvere Spordipark Tartus;

Valgamaa – Karula-Lüllemäe, Tõrva ja Kääriku ning Tehvandi terviserajad;

Viljandimaa – Viljandi ja Karksi-Nuia terviserajad;

Võrumaa – Vastseliina, Haanja, Kubija ja Metsavenna talu terviserajad.

Infot konkreetsete terviseradade lumepäeva kohta saab Eesti Terviserajad koduleheküljel (http://www.terviserajad.ee/lumi/), terviseradadel kohapeal ning www.world-snow-day.com ja Eesti Terviserajad Facebooki lehekülje kaudu, kus on avatud ka lumepäeva auhinnamäng.

Tartumaal toimub talvine tantsupidu

Tartumaa rahvatantsijaid oodatakse laupäeval, 18. veebruaril 2012 aastal Kambjasse, et maha pidada Tartumaa talvine tantsupidu.

Pidu algab rongkäiguga Kambja vallamaja juurest kell 16. Rühmad tantsivad läbisegi Kägarat liikudes ühes rodus sinka-vonka peoplatsi poole, kus moodustatakse suured, 16-paarilised ringid. Jääl ja lumel tulevad tantsimisele Oige ja vasemba, Kalamies, Papiljoni polka, Kolonntants, Mustlane, Klopandi, Kaera-Jaan, Padespann ja Perekonnavalss. Saalis esitab iga rühm ühe tantsu oma repertuaarist.

Peo kunstiline juht on Tarmo Lillo.

Lisainfo!

Klubi Tartu Maraton tähistab ülemaailmset lumepäeva

22. jaanuaril tähistatakse 39 riigis esimest korda üleilmset lumepäeva „World Snow Day”, mille raames toimub rohkem kui 255 lume- ja suusaüritust erinevates riikides üle maailma.
Eestis tähistatakse „World Snow Day” päeva Tartu Maratoni Otepää lastesõitudega Tehvandi Spordikeskuses. Lastesõidud viiakse läbi legendaarsetel murdmaasuusatamise Tartu Maratoni radadel, seega on kõikidel lastel võimalik päris ise järgi vaadata, kus on sõitnud nende emad-isad ja suusaeeskujud.
Sõit algab kell 11, enne MK etapi 15 km meeste- ja 10 km naistesõite. Lastesõitude distantsid on 500 m, 2 km ja 3 km ning vanusepiirangut pole. Rõõmsalt lumisele üritusele on oodatud kõik huvilised! Iga raja läbinud laps saab auhinnaks kuldmedali, Kalevi šokolaadimedali ja diplomi ning jagatakse kuuma teed. „World Snow Day” ajal saavad kõik lapsed numbrimärgi numbriga 1, sest iga laps on võitja! Lumepeolt ei puudu ka lõbusad maskotid.
Lastele, kellel endal suuski pole, on kohapeal abiks suur Suusabuss, kust saab tasuta suuski laenutada. Alates kella 10.30-st jagavad kasulikke näpunäiteid tublid Tartu Suusahullude treenerid, kelle käe all on võimalik teha ka päris esimesed sammud lumel ja osaleda erinevates lumemängudes.
Üritus on kõigile tasuta. Lastesõitudele on soovituslik eelregistreerimine aadressil www.tartumaraton.ee. Interneti teel saab registreerida kuni 20. jaanuarini, tööpäeva lõpuni (kella 17ni). World Snow Day päeval saab registreerida ainult kohapeal.
Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) korraldatava ürituse eesmärk on edendada suusasporti ja anda lastele võimalus avastada lume võlu. Lisaks pöörab FIS tähelepanu noorte harimisele turvalisuse, keskkonna- ja tervise teemadel.
Tule ja saa osa suurest üleilmsest „World Snow Day” üritusest Otepääl!
Lisainfot ajakavade ja registreerimise kohta leiab aadressilt
www.tartumaraton.ee.
Greete Kempel

Tartu Kunstikooli 3D-modelleerijad-visualiseerijad saavad nüüdsest õppida eesti keeles

Blenderi-loomakesed.

Eelmise aasta lõpus valmis eestikeelne käsiraamat vabatarkvaralisele 3D programmile Blender. Motivatsioon juhendmaterjali tõlkimiseks tekkis riigikutsekooli Tartu Kunstikooli 3D-modelleerijate õppekava koostamisel, kui Blender oma võimaluste ning hinna poolest kursuse baasplatvormiks valiti. Eestikeelsete materjalide puudumisel otsustati need luua. Blender on laiade võimalustega tasuta graafikaprogramm, mis võimaldab modelleerimist, virtuaalset voolimist, valmis arvutatud piltide keerukat järeltöötlust ning pakub ühtlasi ulatuslikke animatsioonivahendeid. Sedavõrd laia funktsionaalsusega programm on unikaalne kombinatsioon, mis võimaldab luua filme, arvutimänge ja 3D-printerite vahendusel ka
ruumilisi objekte.
Jaagup Irve on üks juhendi tehnilistest toimetajatest. Vaba tarkvara vaimus on programmi käsiraamatu tõlge kõigile vabalt internetis loetav. Projekti keerukus seisnes peamiselt valdkonna uudsuses ning seetõttu ka sõnavara puudumises. Käsiraamatu tõlkimiseks tuli leida vaste enam kui 400 ingliskeelsele terminile ning seetõttu kaasati tõlkimisse peamiselt valdkonnaga tegelevad eksperdid.
Tõlgitud käsiraamatu leiab aadressilt:
http://wiki.blender.org/index.php/Doc:ET/2.6/Manual
Kodumaine Blenderi kogukonna foorum: http://blender.org.ee/
Blenderi tasuta allalaadimiseks külastage: http://www.blender.org/
Raul Kübarsepp, Blender.org.ee

Telli saa näütüst vana Võromaa kindist

2009. aastagal sai Võro Instituudi, Võro Seltsi VKKF, Näputüüseltsi ja Orava Maanaisi Seltsi iistvõtmisõl valmis näütüs Vana Võromaa kindakirjust. Eesti Rahva Muuseumi näüdüsside perrä om koet 28 vahtsõt kindapaari Vana Võromaa esi kihlkundõst. Näütüse mano käävä mõnõ värmitahvlikõsõ tekstega ja raamat kindamustriidega “Kirä’ Võromaalt. Kinda'”.

Näütüs om välän olnu Võro Instituudin, Orava Kultuurimajan, Võromaa Keskraamadukogo latsiosakunnan, Hummuli latsiaian Valga maakunnan, Rogosi mõisan ja Kanepin 2009.-2010. aastagal ja 2011. aastagal Võromaa Kutsõhariduskeskusõn, Villändi kultuuriakadeemiän, Mikidämäel, Verskan, Leevil, Kihnun ja Linten.

Näütüst saa rahvamajja, kuuli vai muialõ ülespandmisõs telli. Ülespandmisõ ja transpordi kõrraldas teljä, a tuu olõ-i väega rassõ – kindit om üts pappkastitäüs ja mõttit ülespandmisõs saa tõisi käest, kiä taad näütüst joba pruuknu omma… Julgõt näütüse-telmist! Kiä inne ühendüst võtt, tuu saa! Näütüs om vaba alatõn veebruari alostusõst seol aastagal.

Allikas: Triinu Ojar, Võro Instituut

Tartlased saavad küsida toetust keskkonnateemalistele väikeprojektidele

Väikeprojektide finantseerimist võivad taotleda kõik Tartu linnas tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud ning finantseerimisel eelistatakse mittetulundusühingute või sihtasutuste poolt
esitatud taotlusi.

Väikeprojektide finantseerimise eesmärgiks on toetada väikeprojekte, mille tegevused toimuvad Tartus ja/või on Tartuga seotud ning käsitlevad jäätmete, vee, õhu, pinnase või keskkonnateadlikkuse temaatikat.
Finantseerimisele ei kuulu väikeprojektid, mis on linnaeelarvelised ja väikeprojektid mida on linnaeelarvest finantseeritud. Väikeprojekte finantseeritakse kuni 80% ulatuses esitatava projekti eelarve summast, kuid mitte rohkem kui 2 000 eurot.

Taotlusi võetakse vastu jooksvalt 2012. aasta jooksul ja projekt tuleb ellu viia samal aastal (st 2012. aastal). Väikeprojekte finantseeritakse 2012. aasta linna eelarves ettenähtud vahendite ulatuses.

Loe lähemalt siit või küsi lisa Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse peaspetsialistilt Helve
Arukaselt, tel 7361 272 või 5166974.

Allikas: Tartu linnavalitsus

Tartus tulekul tänavune esimene “Kohviõhtu Toomel”

Selle aasta esimene „Kohviõhtu Toomel“ toimub esmaspäeval, 16. jaanuaril kell 17.15 Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kohvikus – külaliseks keemik, teadusajaloolane ning muinsuskaitsja Tullio Ilomets.

Tullio Ilomets sündis 1921. aastal Paides. Ta lõpetas 1952. aastal ülikooli ning kaitses 1965. aastal keemiakandidaadi kraadi. Ilometsa põhivaldkond oli orgaaniline keemia ning orgaanilise keemia kateedris töötas ta assistendina aastatel 1952–1960, sealt edasi vanemõpetajana ning 1965. aastast dotsendina. Kuigi tema lemmikteema on olnud orgaaniliste ühendite süntees, on ta uurinud ka maomürke ja ravimudasid. Peale orgaanilise keemia on Tullio Ilomets tegelenud ka Tartu Ülikooli ajaloo ja teadlaste uurimisega. TÜ ajaloo muuseumi ühe vaimse isana oli ta üks muuseumi idee algatajaid ning töötab muuseumis konsultandina praeguseni. 2001. aastast on Tullio Ilomets Tartu linna aukodanik.

Järgmine põnev kohtumine Toomel leiab aset 13. veebruaril kell 17.15. Külaliseks on Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna emeriitprofessor ja Statistikaameti vanemmetoodik Ene-Margit Tiit.

Ene-Margit Tiit sündis 1934. aastal Tartus akadeemik Arnold Humala perre. Ta lõpetas 1957. aastal Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna. Teadustöid on ta kirjutanud nii matemaatilise statistika kui ka rahvastikuteaduse, sotsioloogia ja antropomeetria alalt. Esimese Tartu ülikooli naisteadlasena valiti ta 1995. aastal välisülikooli (Helsingi ülikooli) audoktoriks. Ene-Margit Tiit on Valgetähe IV järgu ja Tartu Tähe kavaler. 2007. aastast alates on ta 2011. aasta rahvaloenduse teadusnõukogu esimehena ette valmistanud käimasolevat rahvaloendust.

Kohviõhtud toimuvad Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kohvikus ning on osalejatele tasuta. Põneva kohtumise ja mõnusa jutu kõrvale pakutakse ka kohvi.

Allikas: Tartu Ülikooli Muuseumid

Huvilisi oodatakse homme Tartu keskkonnainfopäevale

Tartu Keskkonnahariduse Keskuses (Kompanii 10) toimub homme, 14. jaanuaril  talvine keskkonnainfopäev kõigile huvilistele.
Kell 10 algaval  keskkonnainfohommikul jagatakse talvega seotud loodus- ja keskkonnateavet, tutvustatakse  majaomanike talviseid kohustusi ja võimalikke muresid,  alanud aastal   toimunud muudatusi keskkonna vallas, Tartumaa matka- ja suusaradasid jne.

Keskpäeval algavas jututoas räägib ornitoloog Riho Kinks lindude rändest, talvistest sulelistest  meie akna taga ja nende toitmisest.

Kell  14 saab aga neile samadele lindudele meie akna taga meisterdada linnusöögimaja. MTÜ TajuRuumiga õpetab meisterdama taaskasutatavatest materjalidest vahvaid   ja omanäolisi toidumaju ning põneva kujuga rasvapalle toiduks  talvistele aialindudele ja silmailuks iseendale. Töötuppa tuleb eelnevalt registreerida  telefonil 736  6120 või e-posti teel info@teec.ee.

Ühistreening avab 41. Tartu maratoni

Juba järgmisel laupäeval, 21. jaanuaril avab 41. Tartu maratoni traditsiooniline ühistreening algusega Tehvandilt. Ühistreening toimub
marsruudil Tehvandi-Marjamägi-Tehvandi ning kui lumeolud võimaldavad on distantsi pikkuseks 18 km. Stardipauk antakse kell 16, kuid rajale saab minna kuni kella 18ni.

Foto: Külli Leola

Samal nädalavahetusel toimub ka Otepää Maailmakarika etapp ja ühistreening annab hea võimaluse kõikidel pealtvaatajatel ka ise suusad alla panna.

Ühistreening on ideaalne neile, kes veel kahtlevad, kas maratoni läbida või mitte. Klubi Tartu Maraton projektijuht Kunnar Karu lisab, et ühistreening on juba aastatepikkune traditsioon avamaks Tartu maratoni ja märkinud suusamaratoni lähenemist. “Päris mitmed suusasõbrad on just sellel üritusel nakatunud maratonipisikuga ning kuu aega hiljem, pärast hoolsat treenimist, juba täispika 63 km Tartu Maratoni edukalt läbinud,” märgib Karu.

Korraldajad ootavad ühistreeningule kõiki sõpruskondi, peresid, harrastajaid, et veeta suusatades sportlik ning pingevaba õhtupoolik.
Ühistreenijate registreerimine toimub kohapeal ning osalustasu ei ole.

Lisaks ootab vahepunktis kõiki ühistreenijaid soe tee ja spordijook. Pärast sõitu oodatakse juba kõiki suusatajaid ja maratonisõpru Otepää
kultuurikeskuses kell 22 algavale traditsioonilisele suusabaasi peole koos ansambliga Smilers.

41. Tartu maratoni põhidistantsid sõidetakse 19. veebruaril ja nädal varem, 12. veebruaril on kõikidel huvilistel võimalus osa võtta ka Avatud Raja sõitudest ning naistel on võimalus osaleda just neile mõeldud Tervis Plussi 11. naistesõidul. Võistkonnad võtavad samal päeval mõõtu 1. Tartu teatemaratonil. Lisaks toimuvad üritustesarja raames mitmed spetsiaalselt lastele mõeldud võistlused.

Lisainfot ajakavade, sündmuste, distantside ja registreerimise kohta leiab:
www.tartumaraton.ee.

Tartu tantsuklubis Tiigi seltsimajas õpitakse 18. jaanuaril kella 20-24 saksa tantse

Ave ja Thor tantsimas, Horst Vogelsangi foto.

Taaskord on Tartu tantsuklubisse oodatud eelkõige tantsijad ja rahvamuusikud, kellele õppimine huvi pakub. Huvilistel on võimalus õppida saksa rahvatantse Ave Metsa juhendamisel. Keskendutakse Lõuna-Saksamaal laialt levinud paaristantsu Zwiefache variantide õppimisele. Zwiefache on tants, kus vastavalt muusikale (laulule) vahelduvad kaks või enam erinevat tantsusammu. Huvitavaks teeb Zwiefache eriti asjaolu, et muusikast tuleb kuulda, aru saada, milline samm parasjagu tuleb. Tantsumuusika võib üsna keeruline ja ebareeglipärane olla, aga tantsijad peavad olema alati ärksad ja tähelepanelikud.
Suurem osa tantsuklubist kulub siiski juba tuttvavate ja armsaks saanud tantsude tantsimisele. Seega meelepärast tegevust võiks jaguda paljudele. Kõik õppimishuvilised rahvamuusikasõbrad on teretulnud! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi üritused toimuvad sel aastal kella 20–24 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11): 18. jaanuaril, 1. veebruaril, 15. veebruaril, 29. veebruaril, 14. märtsil, 28. märtsil, 11. aprillil, 25. aprillil, 9. mail, 23. mail, 12. septembril, 26. septembril, 10. oktoobril, 24. oktoobril, 7. novembril, 21. novembril, 5. detsembril ja 19. detsembril.
Suvekuudel (juuni, juuli, august) tantsuklubi puhkab.

Tartut külastab raamatu “Südamega kool” autor

Esmaspäeval, 9. jaanuaril kl 18-20 toimub Tartus Tampere majas kohtumine raamatu “Südamega kool” autori Godi Kelleriga. Godi on endine waldorfkooli lapsevanem, nüüdseks “waldorfvanaisa” ja norra vanemate kooli initsiaator ning õpetaja. Kõik huvilised oodatud kuulama, kaasa mõtlema ja küsimusi küsima!

Teisipäeval jätkub Matsalu filmifestivali filmide sari Tartus

Filmi plakat

Matsalu 9. loodusfilmide festivali parimad filmid jõuavad taas Tartu  Keskkonnahariduse Keskusesse kõigile kaeda. Teisipäeval, 10. jaanuaril saab näha  filmi “Serengeti”. Saksamaal režissöör- operaatori Reinhard Radke käe all valminud film “Serengeti” pälvis festivali parima operaatoritöö auhinna kategoorias „Loodus“.  Paljufilmitud loomaparadiisist Serengetist on tehtud tohutult häid   filme, kuid veel kunagi pole seda suudetud kujutada niivõrd haaravalt   ja efektselt, kui selles filmis. Eks paljuski on tulemus saavutatud  tänu filmitehnika viimase sõna kasutamisele, samas on ka töö kaameraga  tõeliselt meisterlik. Filmis saab kaasa elada mastaapsele iga-aastasele gnuukarjade ja ka teiste 
loomade rändele vee ja toidu järel sõltuvalt looduse rütmidest.

Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis saab iga kuu teisel ja   neljandal teisipäeval vaadata festivali filme. Kuni kevadeni pakume 
võimalust osa saada festivali filmidest ka neile, kes Lihulasse filme  vaatama ei jõudnud.

Tartus toimub kolmas rahvusvaheline graafikafestival

Homme algab ja kuni 21.jaanuarini kestab Tartus rahvusvaheline graafikafestival. Näituste asukohtade ja teemadega saab tutvuda siin.

Graafkanäituste formaat on nihkunud Suurelt priskeltsponsoreeritud uhketes muuseumides peetavatelt akadeemilistelt paraadnäitustelt tagasi kunstnike isikliku initsiatiivi ja aktivismi radadele. Viimase paarikümne aasta kestel on graafika piire püütud kombata nii elektroonilise kujutuse, fotograafia, kontseptuaalselt defineeritud kunstiteose paljundatavuse ja muu modernistliku vormiuuenduse hämaraegadest pärit abrakadabraga. Vastupidiselt  „gurude“ poolt oodatule on graafika jäänud siiski igaühe eneseväljenduseks-avalduseks. Seda eriti tingimustes, kus traditsioonilised riiklikud- ja kommertsmeediakanalid muutuvad üha formaalsemateks „elukajastajateks“. Elektroonilises meedias vohav nn. kommentaariruum on  aga ühelt poolt ilmselgelt pätistunud, teisalt aga tugeva riiklike struktuuride poolt igatsetud tsensuuri ja järelvalve mõnusas patiseisus. Meediaärikad muidugi hõõruvad käsi, pappi tilgub edasi. Ainsaks võimaluseks tõeliselt vabaks meediaks ongi paraku gutenbergiaegne graafika, mis on tänapäeval väljapääsuks isegi siis, kui kõik muud alternatiivid kaovad.  Loe edasi: Tartus toimub kolmas rahvusvaheline graafikafestival

EMSL otsib aasta tegijat

Aeg taas kaeda, kes ja mida kodanikuühiskonna heaks mullu ära tegid. Anna siin klõpsates teada, kes sinu meelest vimplit väärib!

Kategooriaid ikka viis ja tähtajaks 24. jaanuar:
Aasta vabaühendus – ei pea tingimata registreeritud olema
Aasta avaliku võimu esindaja – asutus või inimene, Toompealt Torguni
Aasta äriühing – kes oleks enam kui sponsor
Aasta missiooniinimene – kes oleks enam kui hea kodanik
Aasta tegu – märgilisim mullune muutus kodanikuühiskonnas

EMSL otsib vabakonnale parimaid avaliku konkursiga juba üheksakümne .. tollendamast aastast, valiku teeb küünlapäeva kandis EMSLi nõukogu, pidulikud embused veebruaris. Kõiki tiitleid ei pruugita igal aastal välja anda.

Niisiis, kandidaadi või mitu saad esitada siin või kirjutades info@ngo.ee.

Vaata innustuse saamiseks ka varasematel aastatel tunnustatuid.

www.ngo.ee/tegijad

Ekspordikoolitused Lõuna-Eesti ettevõtjatele

EAS koostöös Marketingi Instituudi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga kutsuvad Lõuna-Eesti ettevõtjaid erinevatele ekspordivaldkonna koolitustele. Ekspordivaldkonna koolituste korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Koolitused on peamiselt suunatud väikese ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele valdkondlike ja sihtturge puudutavate teadmiste ja oskuste arendamiseks.

Koolitused toimuvad:

24.01.2012 Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus Võrus

25.01.2012 Turu-uuringute koostamise koolitus Võrus

26.01.2012 Välismessikoolitus Valgas

09.02.2012 Brändi loomise koolitus Võrus

16.02.2012 Internetiturunduse koolitus Võrus

Täpsem info koolituste kohta ja registreerimine www.eas.ee/ekspordikoolitused

Tartu Folgiklubi ootab kõiki kolmekuningapäeval – 6. jaanuaril – Vilde Tervisekohvikus

Tartu Folgiklubi kutsub peresid reedel kell 18 ringmängutundi lastega ringmänge mängima ja tantsima väikekandle muusika saatel. Pärast punume erinevates tehnikates paelu.
Kell 19 algab Tartu Folgiklubis autoritund, mille esineja on seekord vägev laulumees Lauri Õunapuu, teda küsitleb Ants Johanson. Tund saab ka helisalve ja kõlab hiljem ERR Klassikaraadio saates ”Folgialbum”.
Kell 20 algab Tartu Folgiklubis tants! Jaagup Kippar (kannel, viiul, torupill, karmoska) ja Ülo Saaremõts (karmoska) mängivad huvitava nimega tantse, näiteks Kartulitantsu. Tantsimisel juhendab Tiinamai Keskpaik.
Tartu Folgiklubi toetavad: Tartumaa ekspertgrupp, Rahvakultuuri sihtkapital, Tartu kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Bookmill, Vilde, ERR.
Vaata ka:
www.traks.ee/folgiklubi