Tartumaa

Põllumajandusmuuseum saab kolm uut hoonet

Tartumaal Ülenurmel asuvas Eesti Põllumajandusmuuseumis avati rohelise investeerimisskeemi vahenditest rekonstrueeritud kolm hoonet. Suve hakul avatakse värske ilme saanud linamajas uued lina- ja linnukasvatust ning põllumajandustehnikat tutvustavad ekspositsioonid.

Rekonstrueeritud hoonete kasutuselevõtuga avarduvad oluliselt eksponeerimisvõimalused muuseumis. „Näiteks saame luua avatud fondi, kus näeb ka neid esemeid, mis on seni olnud peidus muuseumi hoidlates,” rääkis Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Rohelise investeerimisskeemi vahenditest lõpetati Ülenurme mõisaansambli peahoone remont ja rekonstrueeriti endine tõllakuur, linamaja ja osaliselt laut.

Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis asuv põllumajandusmuuseum koondab museaale Eesti põllumajanduse ja maaelu kohta. Muuseumil on 15 hoonet, millest viimase seitsme aastaga on rekonstrueeritud üheksa.

Muuseumi veebileht www.epm.ee.

Põllumajandusmuuseum saab kolm uut hoonet

Tartumaal Ülenurmel asuvas Eesti Põllumajandusmuuseumis avatakse täna kell 14 rohelise investeerimisskeemi vahenditest rekonstrueeritud kolm hoonet. Suve hakul avatakse värske ilme saanud linamajas uued lina- ja linnukasvatust ning põllumajandustehnikat tutvustavad ekspositsioonid.

Rekonstrueeritud hoonete kasutuselevõtuga avarduvad oluliselt eksponeerimisvõimalused muuseumis. “Näiteks saame luua avatud fondi, kus näeb ka neid esemeid, mis on seni olnud peidus muuseumi hoidlates,” rääkis Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild. “Loodame, et uued võimalused ja ekspositsioonid aitavad suurendada ka muuseumi külastatavust.”

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul on tegemist suure arenguga põllumajandusmuuseumi töös. “Põllumajandus areneb tohutult kiiresti ja see seab kõrgendatud ootused ka muuseumile, et seda kõike jäädvustada. Nende hoonete rekonstrueerimine on suur arenguhüpe, aga ka väljakutse muuseumi töötajatele,” ütles minister Seeder.

Rohelise investeerimisskeemi vahenditest lõpetati Ülenurme mõisaansambli peahoone remont ja rekonstrueeriti endine tõllakuur, linamaja ja osaliselt laut. Tööd toimusid 2011-2013. aastani ning need läksid kokku maksma 1,6 miljonit eurot.

2010. aastal sai põllumajandusmuuseum uue interaktiivse püsiekspositsiooni “Põllumajanduse ja maaelu areng Eestis läbi sajandite” eest kõrgeima muuseumidele välja antava autasu Eestis, ” Muuseumirott 2010″.

Metsandusliku ühistegevuse konverents

Reedel 15.märtsil toimub Eesti Maaülikooli õppehoone (Fr. Kreutzwaldi 64) aulas kell 10.00 metsandusliku ühistegevuse IV konverents “Teeme metsandusliku ühistegevuse korda!”

Ettekannete ja tervitavate sõnavõttudega osalevad konverentsil põllumajandusminister Helir-Valdor Seedor, riigikogu liige ja keskkonnakomisjoni esimees Erki Nool, Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, Eesti kultuurpärandi aasta koordinaator Riin Alatalu, Toronto Eesti Ühispanga endine nõukogu esimees Peeter Einola jt. Üritust modereerib maasotsioloog Aare Kasemets.

Konverentsi päevakava http://www.kemo.ee/yritused/173-metsandusliku-uehistegevuse-konverents-1...

Osavõtuks palutakse registreerida, info@kemo.ee või tel. 5 121 947

Korraldajad: Akadeemiline Ühistegevuse Selts, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Metsaühistu, Ambla Metsaühistu, Kesk-Eesti Metsaomanikud MTÜ, PärnuTartu Metsaomanike Selts, Metsaekspert OÜ.

Mõttekoda kutsub rääkima tervisest

Tartu saab suveks Emajõe kaldale rosaariumi

Kohe pärast lume sulamist alustatakse Tartusse Emajõe kaldapealsele 110 ruutmeetri suuruse rosaariumi rajamist, kuhu istutatakse 134 roosiistikut.

Atlantise ning Võidu silla vahelisele alale tulevad jalgteede vahele kaarekujulised roosipeenrad, mille äärde rajatakse puitlaudisega kaetud istumiskohad.

Kuna tegemist on Eesti-Läti-Vene piiriülesest koostöö programmist rahastatava partnerlinnade rosaariumi projektiga, siis kasutatakse istutusmaterjalina ilmastikukindlaid Eestis, Lätis ja Venemaal levinud pargirooside sorte. Rosaariumi juurde paigaldatakse ka infostend, kus on kirjas kasvavate rooside sordid ning nende asukoht rosaariumiplaanil.

Rosaariumi rajab Aiad Korda OÜ, kes võitis väljakuulutatud riigihanke pakkumusega 20 292 eurot. Rosaarium valmib juuni lõpuks.

Töid finantseeritakse 90% ulatuses programmi “Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007-2013” vahenditest. Programmi raames algatatud projekti GreenMan eesmärgiks on rohealade tõhusa majandamise põhimõtete ühisarendamine Tartus, Rezeknes ja Pihkvas. Projekti kogueelarve on 1 948 195 eurot, millest Tartu Linnavalitsuse eelarve ulatub 305 810 euroni. Omafinantseeringu määraks on 10 protsenti.

Peipsi ääres korraldatakse suvel Vene Filmi Päevad

26.-28. juulil toimuvad Peipsi ääres kunstimajas ambulARToorium Vene Filmi Päevad. Et see sündmus kindlasti aset leiaks, otsivad korraldajad toetajaid Hooandja kaudu. Kõigil huvilistel on võimalik õlg alla panna.

Pakume Sulle ühe väga erilise nädalalõputuusiku kunstimajja ambulARToorium, mis asub keset vene vanausuliste külakesi, kus elu on lill ehk kohalikku koloriiti arvestades lausa kunstlill. Oleme pannud kokku põneva filmiprogrammi ja näitame kolme päeva jooksul uut ja huvitavat vene kino – dokumentalistikat venelastest Eestis, uuemaid vene mängufilme, natuke vene-teemalist janti ja sügavat Venemaa-ainelist draamat, kindlasti puudutame filmide kaudu ka vene vanausuliste teemat Eestis. Külla tulevad filmitegijad, kes räägivad oma linateoste saamisloost. Teiste seas näiteks Aasta Eesti filmiks 2012 valitud dokumentaali “Varesesaarte venelased” autor Sulev Keedus, samuti tuntud filmimees Arvo Iho Venemaal vändatud mängufilmiga “Karusmari”, milles on oluline koht Võssotski lauludel.
Loe edasi: Peipsi ääres korraldatakse suvel Vene Filmi Päevad

Tiigi seltsimajas saab lustida torupillimuusika saatel

13. märtsil 2013 kell 20.00-24.00 toimub Tiigi seltsimajas Tartu tantsuklubi. Seekordses Tartu tantsuklubis on lava torupillimängijate päralt, kes on oma elu sidunud pärimusmuusika- ja muusikaõpingutega. Mitmed nendest torupillimängijatest on praegu ise juba head õpetajad, kes innustavad huvilisi tegelema torupillimänguga. Torupillidel musitseerivad Kaie Mikheim, Kaisa Kuslapuu, Kalle Sõber, Karolin Übner, Kulno Malva, Lauri Kadalipp, Maarja-liis Soo, Säde Tatar ja Ulvi Võsa. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ja võõrsilt.

Vahepeal on Tiigi seltsimaja lava teiste kohalolevate rahvamuusikute päralt. Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse lustima. Soovitame enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 13. märtsil, 27. märtsil, 10. aprillil, 24. aprillil, 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Lisateave: +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Vanemuise bussiga teatrisse

Vanemuise teater kutsub Lõuna-Eesti teatrisõpru mugavalt ja soodsalt Tartusse teatrisse!
Vanemuise uus kahekorruseline teatribuss toob huvilised järgmisi etendusi vaatama vaid teatripileti hinnaga:
15.03 operett „ LÕBUS LESK“ (viimane etendus!).
Teatribuss sõidab marsruudil: Otepää-Rõngu-Elva-Nõo-Tartu. Teatripaketi hind 11€.
22.03 suurejooneline kontsert-lavastus „ÕHTU STRAUSSIGA“.
Teatribuss sõidab marsruudil: Räpina-Mooste-Ahja-Võnnu-Tartu. Teatripaketi hind 15 €
28.03 draamalavastus „MUSTA PORI NÄKKU“.
Teatribuss sõidab marsruudil: Võru-Kanepi-Saverna-Kambja-Tartu. Teatripaketi hind 15 €.
Teatripaketi hinnas sisaldub teatripilet ja edasi-tagasi bussisõit.
Infot teatripaketi tellimise ning bussi väljumiskellaaegade ja peatuste kohta
saab Vanemuise teatrikassast: kassa@vanemuine.ee või telefonil 744 0165.

Tartus algas kahemastilise lodja ehitus

Tartus Lodjakojas alustati eile, neljapäeval kell kolm päeval pidulikult uue ja suurema, kahemastilise Looduslodja ehitust. Laev on plaanis vette lasta 2015. aasta kevadel ja seda hakatakse kasutama esmajoones loodusõpperetkede korraldamiseks Emajõel ja Peipsil. Lodjaseltsi esimene laev, 2006. aastal vette lastud lodi Jõmmu on tänaseks sõidutanud üle 55 000 reisija ning seilanud ka koduvetest kaugemale – St. Peterburgi, Novgorodi ja Stockholmi.

Ehitatav lodi on 18 meetrit pikk ja 8,5 meetrit lai ning seega suurim ajalooline purjelaev, mis pärast esimest iseseisvusperioodi Eestis ehitatud. Kahemastilise lodja süvis on 90 sentimeetrit, laeval on kaks masti ja purjepinda kokku 240 ruutmeetrit. Ajalooline puulaev varustatakse kaasaegse tehnika ja õppevahenditega. Laev on keskkonnasõbralik, järve- ja merekindel ning sobib hästi ka pikemateks reisideks.

Ehitamine on huvilistele avatud. Soovijad saavad laevaehitust Lodjakojas oma silmaga vaadata või jälgida tööde edenemist veebikaamera kaudu. Laevaehituse kõrval viiakse läbi ka õpitubasid, kus saab harjutada lihtsamat puutööd, sepistamist, köiekeerutamist ja tõrva põletamist. Suuremad asjahuvilised on oodatud vabatahtlikena appi ehitusele ja talgutele.

Loe edasi: Tartus algas kahemastilise lodja ehitus

Tartus räägitakse täna naistest eesti ajakirjanduspiltidel

Täna, 27. veebruaril peab Tartu ülikooli ajakirjandusõppejõud Roosmarii Kurvits Tartus Õpetatud Eesti seltsis ettekande “Naised eesti ajakirjanduspiltidel 1848-1940″.

Ettekandja räägib sellest, kuidas muutus naiste kujutamine ajalehepiltidel alates esimesest naisepildist eesti ajakirjanduses (1848) kuni 1940. aastani, nõukogude võimu kehtestamiseni. Samuti analüüsitakse ettekandes, kes olid need naised, keda ajakirjanduses näidati, ja kuidas naisi näidati. R. Kurvits toob välja kümme naisetüüpi, keda piltidel kõige sagedamini näha võis.

Koosolek toimub Tartus Lossi 3-425 kell 16.15.

Kõik huvilised on lahkesti oodatud!

Tartus koolitatakse matusekõnelejaid

Rahvakultuuri Keskus korraldab sel aastal järjekordse koolituse matusekorraldajatele ja leinakõnelejatele. Seekord on eesmärk leida uusi inimesi, eriti Tartu ja Lõuna-Eesti piirkonnas, kuid oodatud on ka töötavad inimesed, kes soovivad ennast täiendada. Esimene koolituspäev toimub 11.märtsil Riia t 15, Tartu Maavalitsuse ruumides.

Matusekorraldaja töö eetilistest põhimõtetest ja suhtlemisest leinajatega räägib hingehoidja Naatan Haamer, matuse korraldamise tavadest Tallinna Matusebüroo direktor Toomas Daum.

Aastakümneid tagasi, mil matusekorraldusega tegelesid kohalikud tavandinõukogud, olid nende juurde koondunud ka leinatalituse läbiviijad. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist pole selle ala töötajatele korraldatud süsteemset väljaõpet ega täienduskoolitusi. Kolm aastat tagasi alustas Rahvakultuuri Keskus koolitustega matusekorraldajatele ja leinakõnelejatele, koolituspäevi on olnud kolm ja neist on osa võtnud selles valdkonnas töötavad inimesed.

Info ja registreerumine telefonil 6009291 ja www.rahvakultuur.ee / kursused ja registreerumine kuni 1. märtsini.

Elva linna aukodanikuks valiti Eesti kirjakeele uurija Jaak Peebo

Elva linnapea Toomas Järveoja ja linnavolikogu esimees Leelo Suidt tunnustavad 24. veebruaril, Eesti Vabariigi 95. aastapäeva aktusel Elva linna aukodaniku tiitliga Lõuna-Eesti kirjakeele uurijat Jaak Peebot.

Elva linna teenetemärgiga tunnustatakse Elva Noorkotkaste organisatsiooni asutajat ja Kaitseliidu auliiget Ernst Raistet. Kultuuripreemia “Elva Täht” antakse Elva Gümnaasiumi muusikaõpetaja ja koorijuhile Ehtel Kuldvere-Ventile. Elva noortepreemia pälvib tubli ja aktiivne Elva noor Mihkel Kuuskvere.

Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud kontsertaktus toimub 24. veebruaril kell 15, Elva Gümnaasiumi aulas, Tartu mnt 3, millele järgneb Elva linnavolikogu esimehe ja linnapea vastuvõtt (kutsetega).

Kutse ohtlike jäätmete teemalisele seminarile

4_lamp Lugupeetud õpetajad, keskkonnahariduskeskuste töötajad ja teised huvilised, kes puutuvad igapäevatöös kokku ohtlike jäätmetega!

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub kõiki huvilisi seminarile „Kuidas toimida ohtlike jäätmetega? Veebipõhine õppematerjalide kogu“. Seminaril kõneldakse ohtlike jäätmete teemal ning tutvustatakse projekti „Ohtlike jäätmete õppemoodul“ raames koostatud õppematerjale.

Seminar toimub neljapäeval 28. veebruaril 2013 Tartus hotell Dorpati konverentsikeskuses (Turu 2) Petersoni saalis. Seminar kestab kell 12.30 – 15.30 ja on osalejatele tasuta.

Seminarile saab registreeruda kuni esmaspäevani 25. veebruarini!

Projekti „Ohtlike jäätmete õppemoodul“ käigus koostati veebipõhine õppematerjalide kogu ohtlike jäätmete teemal. Õppemoodul sisaldab informatiivset materjali, videoklippe, tööpakette õpetajatele ning mitmesuguseid muid materjale e-õppeks ning klassitundides kasutamiseks. Lisainfot projekti kohta leiab siit ja SIIT!

Seminari päevakava:

12.30-13.00 registreerumine, tervituskohv
13.00- 13.15 sissejuhatus ja projektitutvustus (Mirjam Burget, Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Jari Heiskanen, SYKLI keskkonnakool)
13.15-13.25 projektitulemuste avalikustamine Lätis (Ilona Roja, Ideja)
13.25-13.40 jäätmekäitluse teemaline koolitus (Taru Uotila, SYKLI keskkonnakool)
13.40-14.00 patareide taastöötlemine (Jarmo Pudas, AkkuSer)
14.00-14.30 patareide tagasivõtusüsteem Eestis (Margus Vetsa, EES-Ringlus)
14.30-15.00 ohtlike jäätmete käitlemine (Moonika Lipping, Epler & Lorenz)
15.00-15.30 lõuna (seminari lõpp)

Seminar on eesti ja inglise keeles.
Seminari toetavad Nordplus ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Kohtumiseni seminaril!

Lisainfo: Mirjam Burget, tel 5343 2408, mirjam.burget@teec.ee

Kolmapäeval on Toomased Tiigi seltsimajas

Toomas Valk musitseerimas libliklõõtsal koos poja Mõtusega Obinitsa Seto seltsimajas 9. oktoobril 2012 Setomaa sünni- ja lipupäeval. Foto: Meel Valk.

Tartu tantsuklubi: Toomased
Kolmapäev, 27. veebruar 2013 kell 20-24
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Seekord on Tartu tantsuklubis lava Lõuna-Eestist pärit noorte meeste päralt, keda ühendab peale sama eesnime veel sügav huvi lõõtspilli- ja karmoškamängu vastu. Kõik Tartu tantsuklubisse kutsutud Toomased on tuntud lõõtspilli- ja karmoškamängijad, kes on aastaid tantsuklubides musitseerinud ja omandanud vilumuse tantsuks mängimisel ning mitmekülgse repertuaari. Lisaks publiku poolehoiule on need Toomased korduvalt pälvinud tunnustuse ja võitnud preemiaid mitmesugustelt rahvamuusikute võistumängimistelt. Tantsuks mängivad Toomas Ojasaar (eesti lõõtspill, karmoška), Toomas Oks (eesti lõõtspill, karmoška) ja Toomas Valk (libliklõõts, karmoška). Tantsuklubis mängitakse peamiselt rahvatantse Lõuna-Eestist ja Toomaste lemmiktantse võõrsilt.
Vahepeal on lava teiste kohalolevate rahvamuusikute päralt.

Tantsuklubisse on osalema oodatud rahvamuusikasõbrad, kes peavad lugu heast pillimängust ja soovivad rahvatantse tantsida.
Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, sõpru ja külakosti ühisele teelauale.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 27. veebruaril, 13. märtsil, 27. märtsil, 10. aprillil, 24. aprillil, 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Kaarel Saha preemia saavad Evald Kampus ja Paavo Nõgene

Kaarel Saha preemia tänavused laureaadid on teatriloolane Evald Kampus ning endine Vanemuise teatri direktor Paavo Nõgene. Preemiad antakse üle reedel, 22. veebruaril Vanemuise väikeses majas draamalavastuse “Paplid tuules” esietendusel, üleandjaiks Kaarel Sahk juunior ja Vanemuise teatrijuht Toomas Peterson.

Saha-nimeline eraalgatuslik preemia on mõeldud teatri etendusi teenindavale ja lavastusi ettevalmistavale töötajaskonnale. Traditsiooniliselt antakse igal aastal välja kaks preemiat: üks on Vanemuise teenekale töötajale, teine läheb väljapoole Vanemuist. Loe edasi: Kaarel Saha preemia saavad Evald Kampus ja Paavo Nõgene

Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Estonia talveaias korraldati esmakordselt maakondlike tervisedendajate tunnustamisüritus, kuhu oli kutsutud tunnustust saavad inimesed, maavanemad ja maavalitsuse tervisedendajad, haigekassa ja tervise arengu instituudi esindajad.

Tänavu tunnustati neid paikkonnas tegutsevaid tervisedendajaid, kes on tegelenud teadlikkuse tõstmisega toitumise ja liikumise valdkonnas. Iga aasta alguses edastab sotsiaalministeerium maavalitsustele aasta prioriteetse teema, mis on aluseks maakonnas tunnustust vääriva inimese väljavalimisel. Tunnustamise süsteem ei ole piiratud ainult maavalitsuste või kohalike omavalitsuste juures töötavate spetsialistidega, vaid esitada võib kõiki inimesi, kes panustavad rahvastiku tervise edendamisse oma igapäevatöö käigus, projektipõhiselt või vabatahtlikult. Loe edasi: Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Elva on metsapealinn

Selle aasta metsapealinn on Elva. Nime sai ta juba pühapäeval Tartu maratoni finišis. Metsapealinna lipu andis Rakvere linnapea, Toomas Varek,
Elva abilinnapea, Heiki Hansenile.

Sümboolne metsapealinna avapalk saeti finišikoridoris läbivahetult enne maratonivõitja saabumist.Eesti Metsaseltsi projektijuht Mart Kelk märkis, et „Maratoni finiš on metsapealinna tiitli üleandmise paigaks esmakordne ning täiesti ainulaadne. Samas on see väga sobiv koht, sest Elva on maratoni finišipaik ning mets, tervis ja sport on seal väga tihedalt seotud.”

Metsapealinn 2013 tähtsustab tervist, puhkust metsas ja väärtuslikku elukeskkonda. Metsapealinna projekti eestvedajaks on Eesti Metsaselts.

42. Tartu maratoni võidu võttis põnevas grupifinišis Simen Østensen

42. Tartu maratoni võidu nimel võitlesid pingelises lõpuheitluses 17 paremat meest, kellest esimesena ületas finišijoone Simen Østensen (NOR) ajaga 2:45:01. Napilt jäi teiseks eelmise aasta võitja Jörgen Brink (SWE) ajaga 2:45:02.1, kolmanda koha võttis kahekordne Tartu maratoni võitja Anders Aukland (NOR) ajaga 2:45:02.3.

Parima eestlasena finišeeris grupifinišis 11 kohal Algo Kärp ajaga 2:45:07.

Parima naisena oli esimesena finišis Sandra Hansson ajaga 2:58:53, mis andis talle üldarvestuses 43. koha ning kokku neljanda Tartu maratoni naistearvestuse võidu.

Østenseni jaoks oli see esimene Tartu maratoni võit ning oma tulemusega oli mees igati rahul: “Mul on hea meel, et ma suutsin nii kiire finiši teha! Ma tundsin ennast täna tugevana,” sõnas Østensen. “Minul ja Andersil (Aukland) oli plaan täna head tempot teha, kuid viimasel 15 kilomeetril sain aru, et tuleb grupifiniš ja et viimase 500 meetri jooksul tuleb endast parim anda.”

“Simen oli täna minust kiirem, aga ma olen väga rõõmus, et sain taas poodiumil olla,” oli Brink oma teise kohaga rahul ning lisas: “Tartu maratoni rada on pikamaasuusatamise karikasarjas üks parimaid radu. Täna oli vorm hea, aga lahtine lumi rajal muutis vahede kasvatamise raskeks ja nii see grupifiniš tuli.”

Anders Aukland, tänane kolmas mees, oli samuti oma tulemusega rahul: “Ma olen väga rõõmus, et jõudsin täna poodiumile. Vahede kasvatamine oli keeruline, kuid tänane strateegia oli anda endast parim,” rääkis Aukland. “Mulle meeldib see rada – siin on ka tõuse ja laskumisi, mis teevad raja huvitavaks,” lisas Aukland.

Algo Kärp tänasest: “Viimastel kilomeetritel panid maratonimehed paaristõuked mängu ja kuni viimase km-ni oli see okei, kuid siis läks raskemaks ja kaotasin neile. Minu jaoks oli raske, et nii suur punt korraga finišisse tuli. Kahju on, aga vähemalt sain selle maitse kätte, et Tartu Maratoni võit ei ole võimatu,” lõpetas Kärp optimistlikult.

Naiste esikoht Sandra Hansson oli samuti rõõmus: “Ma tunnen ennast väga hästi. Mulle väga meeldib see rada ja see võistlus, see on isegi minu lemmik rada,” rääkis Hansson. Tänane strateegia oli Hanssoni sõnul kõvasti võidelda ja endast parim anda.

42. Tartu maratoni võistluste direktor Indrek Kelk: “Õnneks olid nädalavahetusel külmakraadid ning saime raja hästi ette valmistada, et ka hilisemad finišeerijad saaksid heas jäljes sõita,” rääkis Kelk. “Mul on hea meel, et uus nimi lisandus võitjate nimekirja ja tegelikult on mul hea meel ka selle üle, et ainuke kolmekordne Tartu Maratoni üldvõitja tiitel jäi eestlase Raul Olle kätte,” lõpetas Kelk jutu meeleolukalt.

42. Tartu maraton jätkub täie hooga! Jooksvad mitteametlikud tulemused: http://tartumaraton.ee/42-tartu-maraton-2013-tulemused

Fotod: www.argoa.com/press (SCANPIX, Karli Saul)

Jututarõ kõmri keelest ja keelepoliitikast

Puulpäävä, 23. veebr kell 18.00 Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskusen (Lossi 3-134, Tarto) jututarõ kõmri (walesi) keelest ja keelepoliitikast. Küläline om Kali Stuart, jutt tulõ inglüse keelen. Tarvidusõ perrä lühküid seletüisi võro keelen.

Kõmri ja võro keele huvilinõ ja mõlõmba keele mõistja Tarto/Helsingi keeletiidläne Santeri Junttila um kirotanuq teema tutvustusõs: „Kõmrimaal ehk Walesin ommaq kõmrikeelidseq joba viiskümmend aastakka tagasi uma keele kaitsmisõs organisiirünüq. Pall’o om kätte võidõt: näütüses opvaq pia kyik Walesi latsõq koolin kõmri kiilt kas imä- vai vyyrkeeles, nink pia egän liinan ommaq kõmrikeelidseq kooliq. Aga 2011. aastaga rahva kokkolugõmisõl oll’ kõmri keele kynõlõjidõ hulk siski vähämbäs jäänüq: kyigist Walesi elänikest mõist ynnõ 19% kõmri kiilt kynõldaq, a kümme aastakka varrampa mõist’ 21%.

Keele kaitsjaq olõ-i passiivsõs jäänüq. Om kõrraldõt suuri meeleavalduisi egäl puul Kõmrimaad nink nõvvõt vahtsõt muudu keelepoliitikat. Walesin toimuvast tulõ meile kynõlõma parhillaq Baltikumin elläv waleslanna Kali Stuart.“

Tulkõq kullõma ja üteh kõnõlõma!

Manoq saa küssüq: juvasul@ut.ee, santeri.junttila@helsinki.fi

Jüvä Sullõv

Tartu Maratoni finišijoone ületavad esimesena metsamehed

Sel pühapäeval annab Metsapealinn 2012 Rakvere metsapealinna tiitli üle Elva linnale. Tiitli üleandmise tseremoonia toimub Elvas Tartumaa Tervisespordikeskuses Tartu Maratoni võistlejate finiši eel.

“Maratoni finiš on selleks väga hea koht. Terves metsas on terve vaim – mets, sport ja tervis käivad pea alati käsikäes,” ütles Eesti Metsaseltsi projektijuht Mart Kelk.

Metsapealinna tiitli üleandmise tseremooniat alustavad neli suusatavat saemeest, kes toovad finišisse Metsapealinna lipu ja saevad läbi Metsapealinna ja Tartu Maratoni finiši „avapalgi“. Korraldajate poolt on tagatud see, et saepuru ei hakka segama suusatajaid. Peale palgi lõikamist annab Rakvere linnapea lipu üle Elva abilinnapeale. Elva jahimeeste püssidest antud kogupauk tähistab pealinna tiitli üleminekut Rakverelt Elvasse.

Esialgne ajakava on järgmine (ajakava võib muutuda sõltuvalt võistlevate suusatajate liikumiskiirusest):

*11:25 – Metsapealinna sõnumitoojad rajal
*11:33 – Metsapealinna ja 42. Tartu Maratoni finiši “avapalgi” saagimine
*11:35 – lipu üleandmine ja tervituskõne metsapealinnalt
*11:42 – Finišiala on võitja saabumiseks avatud

Allikas: Eesti Metsaselts

Tasuta enesearenduskursused Tartus

Tartu Rahvaülikoolis toimuvad sel semestril tasuta enesearenduskursused madala ja aegunud kvalifikatsiooniga töötajatele.

Tegemist on 5 aastat kestnud programmi „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“, mida finantseerib Euroopa Liit ja Eesti riik, viimaste kursustega. Mõlemas grupis on veel mõned vabad kohad.

Enesemotiveerimine meditsiinitöötajale

Kursus aitab õppida enam väärtustama ennast ja enda tööd, tunda end tasakaalus ja säilitada ning suurendada positiivset suhtumist. Kursusel analüüsitakse ka tööalaseid suhtlemissituatsioone ning leitakse tõhusaid lahendusi.

Toimumisajad ja koht: 5., 11.03 kell 10.00-17.15, Tartu Rahvaülikool

Lähem info ja registreerumine http://www.rahvaylikool.ee/kursus/3/257/859/enesemotiveerimine-meditsiinitootajale

Enesearenduskursus – Uuesti õppima

Kursuse eesmärk on arendada oskuseid, mis aitavad leida endale sobiv eriala, tõsta konkurentsivõimet tööturul, suurendada enesekindlust ja motivatsiooni edukaks tööeluks. Kursus on maksimaalselt üldkeskhariduse omandanud või aegunud kvalifikatsiooniga inimestele.

Toimumisajad ja koht: 26.02-2.04.2013, graafiku alusel, Tartu Rahvaülikool

Lähem info ja registreerumine http://www.rahvaylikool.ee/kursus/3/252/818/enesearenduskursus-uuesti-oppima

Allikas: Tartu Rahvaülikool

Veeda sõbrapäev tähistaeva all

14. veebruaril ootab Tartu tähetorn kõiki huvilisi osa saama sõbrapäevaõhtust „Kahekesi tähistaeva all“.

Võta oma kallis kaaslane või armsad sõbrad kaasa ning minge tähetorni planetaariumisse, kus ootab teid soe astelpajujook, meeleolukas muusika ning planetaariumietendus, mille vältel Margus Aru Eesti astronoomia seltsist räägib taevalikust armastusest ehk mütoloogilistest armuseiklustest tähtkujudes. Avatud on tähetorni muuseum ning filmiekraanilt saab vaadata Universumi tekke ja arengu saladusi tutvustaid filme.

Planetaariumietendused kestavad 30 minutit ja toimuvad algusega kell 18, 19, 20, 21 ja 22. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerumine e-posti aadressil tahetorn@ut.ee. Registreerumine suletakse 14.02 kell 15. Kohtade arv on piiratud ning pileti hind kahele on 12 eurot.

Lisaks on sobivate ilmastikutingimuste korral võimalik soetada ka taevalatern ning mõne südamesooviga see tähetorni hoovist tähtede poole teele saata.

Kaunist sõbrapäeva!

Tartus toimub Trallami talvepidu

16. veebruaril toimub Tartus Tiigi Seltsimajas Tartumaa Trallami talvepidu, mis on ühtlasi rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica eelfestival.

Trallami talvepeol lustivad Tartu linna ja maakonna folkloorirühmad ja rahvamuusikud. Tartlastele toovad külakosti Järvamaa, Viljandimaa ja Virumaa folkloorirühmad. Talvepeole on registreerunud üle 300 laulja, tantsija, pillimehe ja jutuvestja.

Trallami talvepeo piduline kogeb seda, mida pakub suvel toimuv XXVI rahvusvaheline folkloorifestival BALTICA 2013. Suvine festival toimub 3.-7. juulini Tartus, Sangastes, Iisakus ja Tallinnas.

Festival avatakse Tartus. Kesklinn täitub festivalil osalejate ja külastajatega ning lisaks avapeole Vanemuise Kontserdimajas toimuvad X Tartumaa Trallami raames kontserdid ja õpitoad erinevates festivalipesades.

Baltica eesmärk on väärtustada oma rahva ehedat ajaloolist rahvapärimust ning hoida paikkondlike traditsioonide eripära. Tänavuse festivali tunnuslauseks on “Igal linnul oma laul”.

Baltica on pikkade traditsioonidega pärimuspidu, mis pakub sisukat programmi ning toob kokku pärimuskultuurikandjaid mitmelt maalt. Sel aastal Eestis toimuvale Balticale on oodata tantsijaid, lauljaid ja pillimehi Indiast, Jordaaniast, Keeniast, Venemaalt, Soomest, Sloveeniast, Lätist ja Leedust.

Tartumaa Trallami talvepidu algab keskpäeval kell 12 ja kestab õhtuni. Keldrisaalis on avatud kohvik. Tänu Eesti Kultuurkapitali ja Tartu Kultuurkapitali toetusele on sissepääs kõigile prii.

Tartu Maratoni 5890. lõpetaja saab Suusatava Hundi

Metsapealinn 2013 annab Tartu Maratoni 5890. lõpetajale auhinnaks Suusatava Hundi puukuju

Tähistamaks Metsapealinna tiitli üleandmist, autasustavad Elva linn ja Eesti Metsaselts Tartu Maratoni 5890. lõpetajat Suusatava Hundi puukujuga. „5890 on Elva linna jaoks tähtis arv – nii palju on Elvas hetkel elanikke,” ütles Elva linnavolikogu esimees Leelo Suidt. „Suusahuntideks kutsutakse häid suusatajaid ja hunt on ka käesoleva aasta loom,” lisas Eesti Metsaseltsi projektijuht Mart Kelk.

Suusatava Hundi kuju autor on tuntud puukujude tegija Ott Olesk. Kuju lõplikku viimistlemist saab näha 42. Tartu Maratoni finiši alas 17. veebruaril.

Sel pühapäeval (17.02.2013) annab Rakvere linn vahetult Tartu Maratoni finiši eel Metsapealinna tiitli üle Elva linnale.

Vaata ka, kuidas valmistub Eesti Metsaselts metsapealinna tiitli üleandmiseks siit.

Kirjanik Margus Karu
hakkab Eestis uut supermodelli otsima

Pildil modelliagentuuri MeediaMarketing esimodell Marie-Heleene Ventsel

Hiljuti Eestis filiaali avanud Itaalia juurtega rahvusvaheline modelliagentuur ICON alustab 16. veebruaril Tallinnas üle-eestilise modelliotsinguga, et leida siit modelle, keda maailma moelavadele lähetada. Firma ridades aitab talente leida ka pikaajalise reklaamitootmise ning castingute korraldamise kogemusega noorkirjanik Margus Karu.

ICONi modelliotsingud külastavad esmalt nelja Eesti linna: Tallinnat, Pärnut, Tartut ja Rakvere. Castingule on oodatud neiud vanuses 14-22, kel pikkust vähemalt 173 senimeetrit, ning noormehed, kes on pikemad kui 183 senimeetrit ning kel vanust 16-24 eluaastat.

“Otsime eelkõige inimesi, kes on piisavalt eripärased ja isiksustena huvitavad ning piisavalt tugeva iseloomuga, et maailma suurtel moelavadel läbi lüüa,“ ütles Margus Karu, kes liitus ICON Nordic’u meeskonnaga selle aasta alguses. “ICONil on võimalused aidata neil oma unistusi teostada, kuna firmal on laialdane klientide ja kontaktide pagas üle maailma – ICONi modellid on olnud Armani, D&G, Cavalli, Valentino ja paljude teiste tuntud kõrgmoe brändide moeshowdes ja reklaamidel.”.lisas ta.

Firma juhi Terje Kissa, kes on töötanud ka Itaalia ICONis, sõnul ei otsi nad Eestis n-ö klassikalisi iludusi.

“Head modelli ei tee vaid välimus, sellest enam loeb isikupära ja karismaatilisus,” ütles Kissa. Tema eesmärk on hakata potentsiaalsete noortega nii tõsiselt tööle, et neil oleks võimalus jõuda moemaailma tippu, Tiiu Kuiki, Karmen Pedaru ja Claudia Meriküla kõrvale.

Castingute ajad:
16.02 Tallinn – Clubi Prive’s (Harju 6) kella 13-18
18.02 Pärnu – Pärnu Kontserdimajas kella 15-19
20.02 Tartu – Cafe Werneris (Ülikooli 11) kella 15-19
21.02 Rakvere – Rakvere rahvamajas kella 15-19

Lisainfo: Terje Kissa, kissa@iconmodels.it, tel 5557 8570.