Tartumaa

Meeri küla kutsub detsembrikuus huvitavatele kohtumistele

Fotol: Malle Pärn. *Allikas: Postimees, Lauri Kulpsoo*

Tartumaal Nõo vallas asuv Meeri Küla Arendamise Selts on nõuks võtnud advendiajal kutsuda põnevaid inimesi meiega oma mõtteid jagama.

Laupäeval, 8. detsembril 2012 algusega kell 14 toimub Meeri Seltsimajas kena pärastlõunane kohtumine tunnustatud näitleja ja Avinurme Suveteatri juhi Malle Pärnaga. Üles astub Nõo kiriku meesansambel ning pärastlõuna lõpetab Meeri Küla naisansambel “Elurõõm”.

Osavõtt on tasuta ja kõik huvilised lähemalt ning kaugemalt on väga oodatud.

Meeri Seltsimaja asub Nõo vallas, Meeri külas, veidi enne Meeri mõisat.

Lisainfot: Marju Domaskina, telefon +372 5344 3580 või Malle Roomet +372 552 1988.

Vanemuises esietendub “Õhtu Straussiga”

ÕHTU STRAUSSIGA

Sellel reedel, 30. novembril kell 19.00 esietendub Vanemuise väikeses majas glamuurne “Õhtu Straussiga”.

Muusikat ja tantsu ühtseks tervikuks põimiva õhtu toovad vaatajateni lavastaja-koreograaf Fabrice Gibert, muusikaline juht ja dirigent Lauri Sirp, dekoratsioonikunstnik Jaak Vaus ning valguskujundaja Imbi Mälk.

Lavastuses “Õhtu Straussiga” saab näha mitmete tuntud kostüümikunstnike – Mare Raidma, Liina Undi, Peter Farmeri, Jaanus Vahtra, Walter Perdacheri, Kustav-Agu Püümani jpt. – varasemat loomingut. Selle ilu on ühtseks tervikuks sidunud Mare Tommingas.

Johann Strauss noorem (1825-1899) kuulus Viini tunnustatud muusikute perekonda, mis oli enesele nime teinud tantsuorkestreid juhtides ja neile muusikat kirjutades. Tema geniaalsus ei väljendunud mitte ainult Viini populaarse salongimuusika muutmises üldtuntuks terves Euroopas, vaid ka kõrgeks kunstiks. Selles oli oma osa kahtlemata ka Johann juuniori dirigendiandel.

Vanemuise lavastuses astuvad publiku ette solistid Pirjo Püvi, Karmen Puis, Reigo Tamm ja René Soom (RO Estonia) või Taavi Tampuu. Loomulikult on laval Vanemuise balletitrupp, sümfooniaorkester ja ooperikoor.

“Tantsijal ei ole sõnu, et end publikule selgeks teha, kuid tal on koreograafia, et nutta, karjuda, väljendada – läbi enda keha köita vaataja tähelepanu. Publik on kõikide maailma kunstnike parim sõber – me ei valeta talle, inimestele kas meeldib või mitte… Sel õhtul, kui esitleme publikule lavastust “Õhtu Straussiga”, soovin ma, et vaatajad unustaksid kaheks tunniks väsitava moodsa ajastu, milles elame. Minu jaoks on Straussi muusika sünonüümiks võimalusele pageda reaalsusest läbi unistuse… Inimhing lihtsalt vajab kaunist hetke taastumiseks,” tutvustas omad tööd lavastaja Fabrice Gibert.

Fabrice Gibert on sündinud Prantsusmaal ning töötanud Saksamaal, Sloveenias, Austrias, Kuubal jm. Alates aastast 2007 on ta ametis Vanemuise teatris repetiitor-pedagoogina. “Õhtu Straussiga” on tema esimene täispikk lavastus.

Lisainfo: Ave-Marleen Rei, Vanemuise teatri pressiesindaja, tel: 7440161, 53585343, avemarleen@vanemuine.ee

Aasta Hiie sõber on Marju Kõivupuu

Laupäeval Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Hiie väe tunnustamissündmusel kuulutati aasta Hiie sõbraks ristipuude uurija ja hoidja Marju Kõivupuu. Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadurina on Marju Kõivupuu koostanud ristipuudest uurimusi, avaldanud raamatuid ning kümneid artikleid, selgitanud ristipuude ohustatust ja haruldust kohalikele omavalitsustele, maaomanikele ja avalikkusele.
Marju Kõivupuu järjekindla töö tulemusel on seni avalikkusele tundmatud ristipuud kogunud
järkjärgult tuntust ning sadade kui mitte tuhandete inimeste omaste hingepuud on sae alt pääsenud.
Ristipuud on seotud ajaloolise matusekombestikuga, usuga inimhinge jäävusse ning inimese ja looduse ühtsusse. Teel kalmistule peatub matuserong, puu koorde lõigatakse ristimärk ning mälestatakse surnut. Vanematel ristipuudel võib leiduda sadu hingeriste. Ristipuude tava on elavalt säilinud teadaolevalt kogu maailmas üksnes Maavalla kaguosas. Kuna sellised puud ei ole Eestis riigi kaitse all, ei ole tagatud ka ristipuudega seotud tavade edasikestmine.
Aasta Hiie sõber Marju Kõivupuu on öelnud, et pühad paigad looduses ning arvukad pärimusmälestised maastikul vajavad meie kõigi täit tähelepanu ja hoolimist. See on osa meie kodu- ja kultuuriloost mida keegi teine meie eest hoidma ei hakka. Kui ta aastatuhande vahetusel hakkas ristipuude kui ainulaadse kombekäitumise tunnismärkide hoidmise ja säilitamise eest avalikkuses kõnelema, ütles üks kodukandi mees: ah, ilmaaigu jandit, ei saa sinust naidõ puiõ pästjat… Aga tal ei olnud õnneks õigus. Kuigi mõned ristimetsatukad ja ristipuud on nüüdseks säilinud ainult fotodel ja videolintidel, käib ristipuude käsi siiski suhteliselt hästi.Marju Kõivupuu rõhutas, et tal on olnud ristipuude eest kõnelemisel väga palju toetajaid ja kaasamõtlejaid. Loe edasi: Aasta Hiie sõber on Marju Kõivupuu

Esmakordse Tartu Novembrijooksu võitis Vjatsheslav Koshelev

Laupäeval, 24. Novembril toimus Treenitus MTÜ eestvedamisel Tartus Kvissentalis esmakordne hilissügisene Novembrijooks, mis ühtlasi lõpetas ka 2012. a jooksuhooaja. Viie kilomeetrisele distantsile startis 320 igas vanuses spordisõpra.

Jooksu alguspoolel näitas väga võimsat minekut vanameister Vjatsheslav Koshelev, kes võitis ka jooksu ajaga 15.39. Talle järgnesid Tartu linnamaratoni võitja Dimitri Aristov (15.54) ja kevadel Parkmetsa jooksu võitnud Roman Fosti (16.03), kes kerge jalavigastuse tõttu endast maksimumi seekord anda ei saanud. Fosti sõnutsi oli rada hea ja kiire, kuid Koshelevi vastu ei oleks tal ka hea enesetunde juureski võimalust olnud. „Vjatseshlav on taas üliheas vormis.”

Naistest olid parimad tallinlanna Ariadna Golubenko (19.03), Sille Rell (20.27) ja tartlane Siiri Pilt (20.58). Novembrijooksu raames toimus ka SEBE Kostüümijooks, kus kõige huvitavamalt kostümeeritud Alar Kattai ja Janika Jakobson said eriauhindade omanikeks. 2013. aastal korraldab Treenitus MTÜ uue Tartu jooksusarja, kus avaetapiks
on uut jooksuhooaega alustav Parkmetsa jooks.

Täpsem info ja tulemused: www.treenitus.eu

Maavalla koda tänab hiite hoidjaid

Maavalla koda tunnustab tänavu viit ettevõtmist, mis on aidanud kaasa looduslike pühapaikade uurimisele, väärtustamisele ja hoidmisele.

Homme Eesti Kirjandusmuuseumis toimuval tunnustamissündmusel saavad tänukirja Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühm, Eestimaa Looduse Fond, Valjala põhikooli ajalooõpetaja Ester Vaiksaar, Ansambel Metastöll ning Setomaa Napi küla rahvas. Samas autasustatakse ka tänavuse hiite kuvavõistuse võitjaid. Sündmuse naelana kuulutakse välja tänavuse aasta Hiie sõber.

Eestimaa Looduse Fond on alates 2002. aastast pakkunud abi mitmetes pühapaikade kaitsmist edendavates ettevõtmistes: osalenud looduslike pühapaikade uurimismetoodika koostamises ning looduslike pühapaikade arengukava algatamises, on pakkunud pühapaikade kaitsjatele tasuta õigusabi, on võtnud avalikult sõna pühapaikade kaitseks ning on osalenud pühapaikade tutvustamisel.

Valjala põhikooli ajalooõpetaja Ester Vaiksaar on uurinud alates 1995. aastast koos oma õpilaste ja huvilistega kodukihelkonna looduslikke pühapaikasid – küsitlenud põliselanikke, kaardistanud ja kirjeldanud pühi salusid, kive, allikaid ja puid. Seeläbi on ta päästnud mitmed pühapaigad unustusehõlma vajumast ning on õpetanud noori ja täiskasvanuidki pühapaikasid tundma ja austama.

Eesti on teadaolevalt esimene riik maailmas, kus riigi seadusandlikus kogus on moodustatud looduslike pühapaikade toetuseks ühendus. Tõnis Lukase juhtimisel koondunud saadikud on riiklikul tasandil väärtustanud pühapaikasid ning aidanud avalikkusel teadvustada nende ohustatust. Toetusrühma eestkostmisel eraldati 2012. aastal riigieelarvest vahendid, mille abil sai korraldada Põlva kihelkonna pühapaikade uuringud ning arendada pühapaikade andmekogu.

Ansambel Metastöll on pikki aastaid laulnud emakeeles hiitest, andnud välja kogumiku Hiie koda ning aidanud sellega kaasa looduslike pühapaikade teadvustamisele ja väärtustamisele noorema rahva seas. 2006. aastal korraldas Metsatöll koos Maavalla kojaga kontsertsarja Koduhiite kaitsel ning kutsus inimesi üles liituma pühapaikade kaitset taotleva pöördumisega.

Setomaa Napi küla rahvas valmistas 2010. aastal täispika mängufilmi seto maausust. Arhiivikirjeldusel põhinev film jutustab Napi küla pühapaiga kasutamisest ning viljakusjumala Peko austamisest esimese maailmasõja eelõhtul. Filmi tegemist vedas eest Setomaa praegune ülemtsootska Arne Leima ning film valmis külaelanike kulu ja kirjadega ning oma jõul. Selle teoga on Napi küla rahvas näidanud, et pühapaikadega seotud pärandi väärtustamisel saab hea tahtmise juures ka kesistes tingimustes korda saata suuri asju. Loe edasi: Maavalla koda tänab hiite hoidjaid

Äksil elavad mammutid Voorika ja Äksel

Äksi alevikus Saadjärve kaldal asuva Jääaja Keskuse kuulsaimad püsiasukad, mammutiema ja tema poeg said endale nimed!

Äksel ja Voorika. Foto Urmas Saard — Äksel ja Voorika. Foto: Urmas Saard

Sügisesele koolivaheajale eelnenud nädalal kuulutas Jääaja Keskus välja konkursi mammutipaarile nimede leidmiseks. Konkursist said osa võtta kõik 1.-6. klasside õpilased ja kahele nimele lisaks oodati ka nimede sünnilugusid. Vahvaid nimevariante ja saamislugusid laekus üllatavalt palju Eestimaa väga erinevatest paikadest. Osaleti enamasti klasside kaupa ning saabunud ümbrikud ja e-kirjad olid üsna mahukad – konkursitööde hulgas oli lisaks lugudele ka toredaid joonistusi.

Põnevamad nimevariandid, mida mammutiemale pakuti, olid Xseena, Neli, Helli, Krisliina, Floora, Elli, Indi, Mammu, Mambulerisentel, Mambo, Bibi, Maasu, Mamsu, Mammulii, Flanee, Hermine, Rossa, Tonni, Võhku, Meemu, Armaliina, Hella, Missi, Saadi, Kihvamma, Tekkla, Vorita.

Mammutipojale arvati aga sobivat selliseid nimesid: Kaspar, Mannu, Virsik, Winny, Fiktor, Feodor, Kari, Männi, Sass, Memmu, Markulant, Kassu, Lulu, Lontu, Jossu, Trulla, Šiki, Ricu, Mauer, Eke, Upi, Marvin, Tuutu, Jääksi, Jälli, Eefi, Kullatükk, Mäksi, Mamphus, Salgu, Kihvik, Maru, Trampa, Tobias, Voorits.

Nimekonkursi võidutöö autor on Paide Gümnaasiumi 6. klassi õpilane Hanna–Greete Pellja.

Homme on Jääaja Keskuse mammutite nimepäev – mammutiema VOORIKA ja mammutipoiss ÄKSEL kannavad uhkusega Hanna-Greete pandud nimesid. Mõlema nime saamislugu on seotud kohanimedega – Jääaja Keskus asub Vooremaal Äksi alevikus.

Tudengid kutsuvad keeli õppima

Reedel, 23. novembril kell 17 oodatakse huvilisi Keelekeskusessse, Jakobi 2, Euroopa keelte päevale, kus toimub keeltepäeva laat, minikeeletunnid ja viktoriin. Üritus on tasuta.

Keeltepäev algab laadaga, kus Tartus õppivad välistudengid ja Keelekeskuse õppejõud tutvustavad erinevaid keeli. Infot jagatakse nii keele ajaloo kui ka riigi kultuuri kohta ning pakutakse ka rahvuslikke suupisteid. Keeltepäeval on esindatud läti, itaalia, türgi, poola, taani, rootsi, prantsuse ja mitme teise keele kõnelejad.

Kell 18.30-20.00 toimub kuus pooletunnist minikeeletundi, mille viivad läbi välistudengid ja õppejõud. Kell 20.00 algab viktoriin.

Keeltepäev lõpetatakse Vilde tervisekohvikus (Vallikraavi 4) kell 22 algava lõpupeoga, kuhu sissepääs maksab 1 euro.

Lisainfo leiab siit. Üritust korraldavad: AEGEE-Tartu ja ESN-Tartu. Üritust toetavad: Tartu linn ja Tartu Ülikooli Keelekeskus.

Tartus esietendub Urmas Lennuki lavastus „Remondimees“

Laupäeval, 24. novembril kell 19 esietendub Tartus Sadamateatris Urmas Lennuki kirjutatud, lavastatud ja kujundatud „Remondimees“. Lavastuse helikujundaja on Taavi Toom ning valguskunstnik Andres Sarv. Mängivad Külliki Saldre, Maria Soomets ja Tanel Jonas.

„Remondimehe“ keskmes on ema ja tütar. Nende suhted pole kõige paremad. Võib olla on asi selles, et nad elavad koos ja neil pole meest ega isa. Võib olla on aga asi ka selles, et nad lihtsalt hoolivad üksteisest väga. Armastus on mõnikord väga keeruline. Ühel päeval satub nende korterisse remondimees Nikolas, kellel on seljas inglitiivad. Miks? Ja mida Nikolas neis kahes naises muudab? Selles ongi küsimus.

„Kindlasti ei ole minu kui lavastaja ja kirjutaja sõnum ainuõige ja eksimatu, aga selles on lootust. Usku inimesesse, kes elab „kantseliitlike“ sõnade taga. Usku, et maailm ei lakka olemast, kui üks kolmekümne aastane tüdruk meest ei leia,“ ütles autor ja lavastaja Urmas Lennuk „Lavastajana võin öelda, et kolm Vanemuise näitlejat teevad head rollid. Olen näinud ja imetlen neid näitlejaid siiralt. Saab itsitada, aga saab ka nukrutseda. See on tänapäev ja tänased inimesed,“ lisas ta.

Lisainfo: www.vanemuine.ee

MTÜ Partnerlus kutsub projekti “Maale elama” infoõhtutele

2013. aasta jaanuarist läheb lahti ainulaadne kodanikualgatuslik projekt “Maale elama”, mis aitab külakogukondadel ning valdadel end turundada väärt elukeskkonnana ning leida seeläbi uusi elanikke.

Huvilistele korraldatakse infoõhtud:
TARTUS – teisipäeval, 20. novembril kella 18-20 Domus Dorpatensise ruumides Raekoja plats 1/ Ülikooli 7, Tartu http://www.dorpatensis.ee/kontaktandmed
VALGAS – kolmapäeval, 21. novembril kella 18-20 Sebra Koolituse 2. korruse seminariruumis Vabaduse 19 (sissepääs Kungla tänavast)
OTEPÄÄ vallas – neljapäeval, 22. novembril kella 18-20 Pühajärve põhikoolis Sihva külas
VILJANDIS – esmaspäeval, 26. novembril kella 17.30-19.30 Vabaduse plats 6 II korruse saalis (turismiinfo majas)

Põlvas ja Võrus on infoõhtud juba toimunud.

Lisainfo: Ivika Nõgel, tel 5115 914, partnerlus@partnerlus.ee

Laupäeval tunnustatakse juba viiendat korda Hiie väge

24. novembril kell 13 Eesti kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu) viiendat korda toimuval Hiie väe tunnustamissündmusel autasustatakse hiite kuvavõistluse võitjaid, tunnustatakse hiiesõbralikke ettevõtmisi ning kuulutatakse välja tänavune Hiie sõber.

Sündmuse korraldavad Maavalla koda, SA Hiite Maja ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus. Sissepääs on tasuta ja kõik huvilised on oodatud.

Hiite kuvavõistluse töödega saab tutvuda siin: http://www.maavald.ee/kuvad/

Tartus toimub täna “krüptopidu”

Teisipäeval, 20. novembril kella 16-19 toimub Tartus “krüptopidu”, mille eesmärgiks on õpetada linnakodanikele oma andmete ja sidekanalite turvamiseks elementaarsete krüptovahendite kasutamist. Krüptovahendite õppimine toimub lühikeste 20-minutiliste erinevatele teemadele pühendatud praktiliste töötubade vormis ja osalejatel soovitatakse kaasa võtta oma sülearvutid ja/või
andmekandjad. Osalemiseks piisab elementaarsest arvutikasutamise oskusest, eriteadmisi pole vaja.

Koht: seminarikeskus ZAAL (Raekoja pl 10, III k)
Lisainfo: https://cryptoparty.org/wiki/Tartu

Sissepääs on tasuta ja töötoad alustavad “nõudmisel”, mistõttu võib läbi astuda millal tahes. Töötubade materjalid avaldatakse hiljem ka veebis.

Üritus on mõeldud eelkõige neile, kellel on vaja käia ringi tundlike andmetega või kes tahavad olla teadlikud infoühiskonna kodanikud. Iseäranis võiks olla osalemisest tulu praegustele ja tulevastele ajakirjanikele, advokaatidele, raamatupidajatele, arstidele, disaineritele, kirjanikele, kunstnikele, poliitikutele, aktivistidele jne. Mõistagi on oodatud ka need, kes eraisikutena muretsevad oma digikeskkonna turvalisuse pärast.

Töötubade umbkaudsed teemad:

* Turvaline veebilehitsemine
* Turvaline paroolihaldus ja autentimine
* Turvaline andmete säilitamine, transport ja kustutamine
* ID-kaardi kasutamine sõnumite krüptimisel ja allkirjastamisel
* Vestlus/sõnumid krüptitud kanali kaudu
* Bittorrenti failijagamise turvaline kasutamine
* Anonüümsuse säilitamine Internetis
* Kohapeal allkirjastatakse üksteise PGP-võtmeid

Töötubasid juhendavad erineva taustaga inimesed vabakutselistest disaineritest kuni Tartu Ülikooli tudengite ja õppejõududeni. Üritust on noortealgatuse korras toetanud Tartu linnavalitsus ja see toimub rahvusvahelise CryptoParty algatuse egiidi all.

Üleskutse: aitame neljalapselist peret!

Vaatamata sellele, et sõna annetus on praeguses Eestis omandanud kahtlase maigu, ootavad MTÜ Peipsi Koostöö Keskus ja MTÜ Piiri Peal Peipsimaa külastuskeskus toetama üht Peipsi-äärses vallas elavat noort 4-lapselist perekonda, et neil oleks lihtsam pesu pesta ning lastel oleks oma voodi, kus magada.

Paljud meist mäletavad, millised olid pesu pesemise päevad lapsepõlves – pliidi alla tehti tuli ja pesu pandi keema, siis pesti seda käsitsi ning viimaks loputati mitmeid kordi külmas vees. See oli tõsine päevapikkune töö, mis lõppes perenaiste seljavalu ja külmunud kätega, aga ka säravpuhta pesuga. Kahjuks ei ole rasked pesupäevad igas peres veel lõppenud, sh selles neljalapselises peres. Nii kogutaksegi novembris ja detsembris raha, et osta perele automaatpesumasin, lisaks soovitakse osta vanematele lastele narivoodi. Selleks on plaan koguda 31. detsembriks vähemalt 880 eurot.

Lisaks eraannetajatele toetab narivoodi ostu omalt poolt Võru mööblitootja AS Puuslik, kes loobub seekord kasumist. Aitäh AS Puuslikule valmisoleku eest aidata! Kui toetusi laekub rohkem, siis saab vastavalt pereema soovile osta lastele puudujäävaid riided jms.

Lisaks pesumasinale ja voodile rõõmustaks peret väga:

lasteriided (tüdrukuteriided alates suurusest 116, poisteriided alates suurusest 110)
voodipesu (topeltlaiad ja tavamõõdus komplektid)
mänguasjad ja lauamängud
soojad põrandavaibad
võrevoodi kõige pisemale

Kingitavad asjad peaksid olema kaunid, terved ja puhtad, mida rõõmuga kasutaks ka ise. Asju saab üle anda Tartus, Peipsi Koostöö Keskuse kontoris (Puiestee tn 71a), varem tuleks aeg kokku leppida Eevava, eeva@ctc.ee või tel 52 13881.

Annetusi koguvad MTÜ Peipsi Koostöö Keskus ja MTÜ Piiri Peal ühiselt. Ükski annetus ei ole liiga väike!

Peipsi Koostöö Keskuse arvelduskonto                               või          MTÜ Piiri Peal arvelduskonto
Swedbank 221012449629                                                                     Swedbank 221033439391
märksõna: annetus (isikukood*)                                                          märksõna: annetus (isikukood*)

* Annetajatel palutakse lisada ülekande selgituse reale oma isikukood. Nii saab annetused deklareerida, see võimaldab toetajatel saada annetussumma pealt tagasi üksikisiku tulumaksu 21 protsenti.

Jälgige http://www.ctc.ee/toeta-st, kuidas annetuste kogunemine edeneb!

Eeva Kirsipuu, Peipsi Koostöö Keskus

Anu Tauli plaadi “PÄEVALODJA” esitluskontserdid

Anu Tauli plaadi “PÄEVALODJA” esitluskontserdid
23.11 19:00 Viljandi Pärimusmuusika Ait
30.11 19:00 Tallinna Linnateater Hobuveski
07.12 19:00 Tartu Athena Keskus

Piletid:
5 € – tavahind
3.50 € – hind õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele
10 € – hind sisaldab kontserdipiletit ja cd-plaati (plaadi saab kätte kontseridpaigast)

Anu laulud on sillaks siinpoolsuse ja sealpoolsuse vahel, milles on juttu hingedest ja unenägudest aga ka kodust, armastusest ja hoolimisest. Nendes on nägemused regilauludest, muinaslood lapsepõlvest ja pildid põhjamaise looduse kargest ilust.

Talvisel pööripäeval on päike neli päeva oma pesas ja on aasta kõige pimedam aeg. Päikeselodjad on jõudnud kaldasse – täie lasti ja küllusega. Üks aga, kõige viimane ja ilma mastita, on täidetud tasase teadmise ja mullaga. Seal lodjamees kasvatab lilli. Kollastes õites ja koidukumas ta purjetab ära siit – teises suunas…

Varasemalt kaks plaati: „Tähetüdär” (2003) ja „Engi aig” (2006) väljaandnud Mulgimaa laulik on võtnud südameeasjaks omakeelse muusika loomise ning inimesteni viimise.

Soovin, et imeilus mulgi keel kõlaks lisaks lugudele ka lauludes, et see ärkaks rohkem elule, mitte ei jääks pelgalt sõnaraamatutesse ja aabitsatesse. Loodan, et ka minu tulevaselt plaadilt jääb midagi rahva südamesse helisema.

Üles astuvad:
Anu Taul – laul, kitarr, viled, torupill
Triinu Taul – laul, viled, parmupill
Tarmo Noormaa – 2-realine lõõts
Andre Maaker – kitarrid
Taavet Niller – kontrabass
Cätlin Jaago – põikiflööt (ainult Viljandis)

Spordiloengusari “Treenime mõistusega”

Uue kontserdisarja HELIjaKEEL avakontsert

Eesti autorite heli- ja sõnakunst

Hooajal 2012/2013 algab Muusikasõprade Seltsi uus neljast kontserdist koosnev sari HELIjaKEEL. Sarja läbivaks teemaks on Eesti kultuuriruumis erilised perekonnad, kus isad ja pojad ning isad ja tütred on tuntud kirjanikud ning heliloojad. Sari algab novembris Doris ja Hillar Kareva loominguga, teisel kontserdil jaanuaris tulevad esitusele Maarja Kangro luule ja Raimo Kangro muusika, kolmandal kontserdil märtsis kõlab Peeter Volkonski ja Andrei Volkonski looming ning sari lõpeb maikuus Märt-Matis Lille ja Jaan Kaplinski teostega.
Muusikat esitavad silmapaistvad eesti interpreedid ja tekste loevad autorid ise. Sari toimub koostöös Tartu kirjandusfestivaliga „Prima Vista“. Sarja eesmärk on tekitada erinevate kultuurivaldkondade vahelist koostööd ja sünergiat, hõlmata laiemat publikut ning pakkuda erilisi kultuurielamusi.

DORIS JA HILLAR KAREVA

Pühapäeval, 18. novembril 2012, kell 18:00 Tartu Ülikooli aulas

Esmaspäeval, 19. novembril 2012, kell 19:00 Hopneri majas

Kristina Kriit (viiul), Toomas Vavilov (klarnet), Ivar Tillemann (trompet), Madis Metsamart (vibrafon, ksülofon), Diana Liiv (klaver), Doris Kareva (sõna)

Kava:
Doris Kareva: Harmoonia tund, valik luulet

Hillar Kareva: Kontsertpala trompetile ja klaverile; “Neli tuult” viiulile ja klaverile (1. Põhjatuul, 2. Läänetuul, 3. Idatuul, 4. Lõunatuul); Sonaat klarnetile ja klaverile; “Lamento” trompetile; “Neli Gemmi” ksülofonile, vibrafonile ja klaverile (1. Oonüks, 2. Jaspis, 3. Ahhaat, 4. Krüsopraas)

Doris Kareva on helilooja Hillar Kareva tütar. Lõpetanud Tartu Ülikooli romaani-germaani filoloogia erialal, töötanud 1979. aastast ajalehes Sirp ja UNESCO peasekretärina aastatel 1992-2008. Avaldanud luulet, esseid ja lühiproosat, tõlkeid maailmakirjandusest, pälvinud kaks riiklikku ja mitu kirjanduspreemiat, ka Valgetähe ordeni. Tema loomingut on tõlgitud paarikümnesse keelde. Alates 2011. aastast on ta taas ajalehe Sirp kirjandustoimetaja.

Hillar Kareva mahuka loomingu hulgas moodustab olulise osa kammermuusika – ka on ta kirjutanud kvaliteetseid ja läbikomponeeritud sonaate just pillidele, kel muidu repertuaari veidi napib. Kareva helikeel on heakõlaline ja rütmikas, ootamatute pööretega, siin leidub romantilist hingust ja põhjamaist kargust. Teemad lähtuvad sageli antiikmütoloogia ainestikust. Oma muusikuteed alustas Hillar Kareva viiuliõpingutega Herbert Laane käe all ja lõpetas Tallinna konservatooriumi 1956. aastal kompositsiooni erialal prof Eugen Kapi klassis. Ta oli tuntud ka kontrabassimängijana, osales nt Uno Naissoo ansamblites Swing Club ja Stuudio 8. Pikka aega tegutses ta muusikateooria õppejõuna Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. 2003. aastal algatati Tallinna Muusikaakadeemias rahvusvaheline Kareva-nimeline saksofoni- ja trompetimängijate võistlus.

Sibul, Vaigla ja Rull annavad Haanjas kontserdi

Suurepärast jazzmuusikat saab kuulata detsembrikuu esimesel päeval Võrumaal Haanja rahvamajas, kus üles astuvad Riho Sibul, Raul Vaigla ja Toomas Rull.

Ole kohal:

Haanjas, 1. detsembril algusega kell 19.
Piletite hinnad: õpilane 2 €, täiskasvanu 4 €, perepilet 6 €.

Sama seltskonna kontserte saab kuulama minna veel:

6. detsembril kell 19 Otepää Kultuurikeskuses
12. detsembril kell 19 Rahvusooper Estonia Talveaias
13. detsembril kell 19 Vanemuise kontserdimajas

Piletite hinnad: 9 € ja 12 €

Vikipeedia autasustab Tartu botaanikaaias parimaid kultuurimälestiste pildistajaid

Laupäeval, 17. novembril kell 14 antakse Tartu botaanikaaia palmihoone õppeklassis üle auhinnad fotovõistluse ”Kultuurimälestised Vikipeediasse” võitjatele. Ürituse juhatab sisse Tartu linnapea Urmas Kruuse, kes annab üle ka Tartu linna auhinnad. Tartu Ülikooli esindab kultuuriteaduste ja kunstide instituudi juhataja ja etnoloogia professor Art Leete. Lisaks Tartu linna ja ülikooli auhindadele antakse eriauhinnad parimate Jõgevamaa ja ajaloolise Võrumaa fotode eest, samuti parima koduks oleva mälestise foto eest.

Musitseerib noor interpreet Karoliine-Lisette Kõiv, tutvustatakse võidupiltidest koostatud rändnäitust ning ametlikule osale järgneb teelaud. Tänavu teist aastat toimunud võistlusel, mis on osa maailma suurimast fotovõistlusest Wiki Loves Monuments, osales Eestist 75 võistlejat 2600 fotoga 1404 kultuurimälestisest. Kogu maailmas osales 33 riigist 15 000 fotograafi, kes avaldasid üle 350 000 pildi. Kõik fotod on avaldatud andmebaasis Wikimedia Commons vabakasutuslitsentsi alusel, mis võimaldab neid kasutada oma äranägemist mööda kõigil soovijatel, kes vaid viitavad foto allikale ja autorile.

Fotovõistluse korraldasid MTÜ Wikimedia Eesti ja muinsuskaitseamet, seda toetasid Nordecon Betoon, Maaleht, Kodu ja Aed, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit, Tartu linn ja Tartu Ülikool. Võistluse eesmärk on tutvustada Eesti kultuuriväärtusi kogu maailmas vaba kasutusõigusega fotode abil ning pöörata neile tähelepanu ka Eestis. Alates esmaspäevast, 19. novembrist saab parimaid Eestis tehtud fotosid näha Tartu raekoja infopunktis. Näitus jääb avatuks 16. detsembrini, järgneva aasta vältel rändab see ringi mööda Eestit.

Võistluse ”Kultuurimälestised Vikipeediasse” koduleht: http://wikilovesmonuments.ee/
Eestist laekunud fotod: http://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Images_from_Wiki_Loves_Monuments_2012_in_Estonia

Tartu Folgiklubi autoritunnis on külaliseks Triinu Taul

Tartu Folgiklubis klubis Jazz kolmapäeval, 21. novembril kell 19 toimuvas autoritunnis esineb Triinu Taul, plaati esitleb Kulno Malva, jämmib legendaarne Ants Taul.
Folgiklubi autoritunnis vestleb Ants Johanson ühe hinnatud muusikuga, sel korral on see Triinu Taul. Salvestised jõuavad Klassikaraadio vahendusel hiljem eetrisse – saates Folgialbum.
Oma plaati esitleb seekord ka Kulno Malva, pärimusstiilis akordionimäng kõlab naturaalses küünlavalguses. Järgneb koosmusitseerimine, eest võtavad Ants Taul eesti lõõtsadel ja torupillidel, Tiiu Taul torupillil ja Tiinamai Keskpaik kandlel.
Ürituse ajaks on kohal mänguasjad Lelulast – ootame teid koos lastega.
Piletid: lapsed põhikooli lõpuni tasuta, õpilased ja pensionärid 2 eurot, tavapilet 3 eurot, rahvarõivastiil välimuses toob lisasoodustuse (1 euro võrra).
Head tuju pole vaja kaasa võtta – seda saab kohapealt.
Täname toetajaid: Eesti kultuurkapital, Tartu kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Tartu linn, ERR, klubi Jazz, tükikoda Bookmill, MTÜ Lelula.
Tartu Folgiklubi

Loov Eesti õpetab noortele läbi teatrietenduse ettevõtlust

Järgmisel nädalal toimub Tartus, Pärnus ja Tallinnas Heiti Pakki juhtimisel ja Endla teatri suurepäraste näitlejate kaasabil teater-koolitus “Palju õnne igaks elujuhtumiks!”

Tasuta teater – koolitus on mõeldud kõigile üliõpilastele ning loomeinimestele, kes tahavad oma vaimu värskena hoida ja tulevikus oma loovust ettevõtlikult rakendada.

Kommentaaride ja analüüsiga läbi pikitud teatraliseeritud koolitus puudutab kaht olulist teemade ringi loomeettevõtluses, millega hakkama saamine on igale loomingulisele inimesele paras pähkel. Esimene on seotud loomingu turu ja turustamisega, teine loomeettevõtte kasvamise ja juhtimisega.

“Tavalist koolituse formaati on noortel tihtipeale raske jälgida kuid konkreetsete näidete varal on infot palju kergem omandada. „Palju õnne igaks elujuhtumiks“ on spetsiaalselt Loov Eesti tellimusel kirjutatud etendus, mis on suunatud looverialade üliõpilastele ning loomeettevõtlusest huvitatutele. Etenduses mängivad tuntud Endla teatri näitlejad Piret Laurimaa, Sepo Seeman ja Tiit Palu. Koolitust viib läbi Heiti Pakk,” rääkis Loov Eesti tegevjuht Eva Leemet.

Etendused toimuvad:
19.11 kell 18 Tartu, Uus Teater, Lai 37
20.11 kell 18 Pärnus Maarja-Magdaleena Gildi ärklisaalis, Uus tn 5
21.11 kell 18 Tallinn, Rävala pst 8 konverentsisaal

Etendus on tasuta, vajalik on eelregistreerimine aadressil www.looveesti.ee

Koolituse toimumist rahastab EAS Sotsiaalfondi vahenditest.

Tartus ja Tallinnas kutsutakse meeleavaldusele

Vabaühendusi ja liite ühendav EMSL kutsub täna Tartusse ja laupäeval Tallinnasse avaldama meelt Eesti poliitilise olukorra vastu.

“Tule ja avalda meelt ülbe ja valeliku poliitika vastu!” seisab üleskutses.

” Me ei saa nõustuda, et Eesti riiki juhtiv erakond pole usaldusväärne kõige elementaarsemas mõttes. Kui see jätkub, võib juhtuda, et ühiskonnal kaob usaldus Eesti riigi kui sellise vastu.Demokraatia ei saa olla ainult see, et valijad esitavad iga nelja aasta tagant parteidele valitsemisteenuse tellimuse. Demokraatia tähendab kõigi asjasse puutuvate osapoolte dialoogi ühiskonna tuleviku üle — aga asjasse puutuvad siinkohal kõik kodanikud. Demokraatia tähendab kodanike — sealhulgas valitsejate — vastastikust austust ja usaldust. Me näeme, et see alusnõue on praeguses kartelliparteide süsteemis kaotsi läinud. Me pole nõus, et üks erakond või valitsus peab ennast pädevusmonopoli omanikuks. Me arvame, et see on lihtsalt ülbe, eriti kui sellele rajatakse õigus oma valijatele valetada.

Meeleavaldus toimub liikumise “Aitab valelikust poliitikast” egiidi all. Meeleavalduse korraldajad kutsuvad kõohaletulnuid üles väärikusele ja viisakuale käitumisele, mis ei välista oma rahulolematuse väljendamist.

Vaata lisa Facebookist.

Tartus tuleb taas pargijooks

Sel kevadel Tartus esimese Parkmetsa jooksu korraldanud Treenitus MTÜ plaanib spordisõbrad taas Tartusse kokku tuua ja seda 24. novembril aset
leidva esmakordse novembrijooksuga. Start jooksule antakse kell 12 Kvissentalis asuva Kalevi veemotoklubi juurest ja ümberkaudsetel tänavatel
läbitakse 5 km pikkune distants.
„Praeguseks on ennast kirja pannud juba üle 400 spordihuvilise ja eelregistreerumise andmetel on osalusgeograafia meil üle-eestiline,” teatas
jooksu peakorraldaja Jaanus Mäe. Nimekamatest jooksjatest on enda kohale tulekust teada andnud mitmekordne Tartu jooksumaratoni võitja Vjatšeslav Košelev, kevadel Parkmetsa jooksu võitnud Roman Fosti ja Londoni olümpiamängudel võistelnud maratoonar Evelin Talts.

Veel on stardis ka kunagine kergejõustiklane ja senini naiste 1500, 3000 ja 5000 m jooksu Eesti rekordiomanik Ille Kukk.
Mäe lisas, et praegusel ajal, mil spordisündmused osaleja jaoks üha kallimaks muutuvad, otsustas nende jooksu korraldustiim, et esmane registreerumisvoor peaks jooksjale hoopis tasuta olema.
„Rahvaspordisündmuste korraldamisel ei tohi osaleja asemel ainult rahanumbreid näha. Vastasel juhul muutub kogu terviseedendamine vaid äriprojektiks,” arvas Mäe.

Jooksu peaauhinnad panevad välja jalatsibränd Skechers ja sporditehnikat Eestisse maaletoov AS Mefo. Loositakse välja ka erinevaid auhindu.
Lisaks toimub Novembrijooksu raames ka SEBE Kostüümijooks, kus kõige huvitavamalt kostümeeritud eraldi mees- ja naissoost jooksjale annab
eriauhinna bussifirma SEBE.

Täpsem info ja registreerimine www.treenitus.eu

Tartu ülikooli muuseumid kutsuvad perega põnevat akadeemilise pärandi päeva veetmav

Tartu-Ajaloomuuseum1-300x166 — Tartu ülikooli ajaloomuuseum.

18. novembril tähistavad Euroopa ülikoolid akadeemilise pärandi päeva, mille puhul toimub alapealkirja all „Elu jälg“ Tartu ülikooli muuseumides ja botaanikaaias mitmeid erakordseid üritusi, mis tutvustavad ajaloost ühel või teisel moel tänaseni jõudnud akadeemilise pärandi säravaid näiteid. Põnevat uudistamist jagub nii suurtele kui ka väikestele.

Kunstimuuseumi eestvedamisel saab kell 14 peahoone kella alt alguse tasuta ekskursioon, mille käigus tutvutakse peahoone arhitektuurilise ja akadeemilise tähendusega nii minevikus kui ka tänapäeval. Külastatakse suurepärase akustikaga aulat ning pööningul asuvat kartserit ja uuritakse, miks ülikool 19. sajandil üldse sellist ruumi vajas. Ekskursioon lõpeb kauni interjööriga ülikooli kunstimuuseumis, kus tutvustatakse üht kahest säilinud Immanuel Kanti surimaskist ning tehakse ringkäik ajutisel näitusel „Kuidas viia kokku korporandid ja õllekannud. Ühe grupipildi restaureerimise lugu“.

Ülikooli loodusmuuseumis on aga suurepärane võimalus taksidermist Andres Lehestiku eesvedamisel teada saada, mis täpsemalt on topised, miks neid vaja on, kuidas on aegade jooksul muutunud eluslooduse säilitamise põhimõtted ja viisid ning kus ja kuidas topiseid tänapäeval valmistatakse. Loeng algab kell 13 aadressil Vanemuise 46, auditoorium 301. Loengu toimumist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Loe edasi: Tartu ülikooli muuseumid kutsuvad perega põnevat akadeemilise pärandi päeva veetmav

Vanemuise teatrijuhiks valiti Toomas Peterson

Täna, 12.novembril toimus sihtasutuse Teater Vanemuine nõukogu esimene koosolek. Nõukogu esimeheks valiti Paavo Nõgene. Nõukogu valis teatrijuhiks hetkel teatri finantsjuhina töötava Toomas Petersoni. Toomas Peterson on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ning töötanud õpetaja, kindlustusagendi, majandusanalüütiku ning finantsjuhina. Vanemuise finantsjuhina alustas Toomas Peterson tööd septembris 2003.

Lisaks põhitööle osaleb Toomas Peterson aktiivselt kultuurielu korraldamises – ta on Laulu- ja pillimänguseltsi Con Vivo juhatuse liige, Eesti Puhkpillimuusika Ühingu juhatuse esimees ning SA Eesti Teatri Festival nõukogu liige. Aastatel 2007-2012 oli Toomas Peterson ka Eesti Etendusasutuste Liidu juhatuse liige. Saksofonisti, arranžeerija ja abidirigendina tegutseb Toomas Peterson ansamblites Big Band Tartu, Salvador Sax Kvartett ja Tartu Saksikoor, lisaks on ta osalenud Vanemuise sümfooniaorkestri ja ooperikoori, Puhkpilliorkester Tartu, Kooriühingu Kammerkoori jpt. kollektiivide tegemistes.

„Toomas Peterson on töötanud Vanemuise teatri finantsjuhina 9 aastat ning olnud teatri juhtimisotsuste tegemise juures ka loomenõukogu liikmena. Tema kasuks räägib seega pikaajaline kogemus ja hea ülevaade mitmežanrilise teatri toimimisest. Kuna Toomas Peterson on tegev ka muusikuna, loob see head eeldused edukaks koostööks Vanemuise teatri muusika-, draama- ja balletijuhiga ning loominguliste kollektiividega,“ ütles teatri praegune juht Paavo Nõgene. Toomas Peterson alustab teatri tegevjuhina tööd 1. jaanuaril 2013, tema ametiaeg kestab kolm aastat. Paavo Nõgene asub 1. jaanuarist 2013 tööle Kultuuriministeeriumi kantslerina. Kantsler kuulub riigi esindajana Vanemuise teatri ning Rahvusooperi Estonia nõukokku.

Šveitsi maheekspert: tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, mahetootmine valdavaks

Hetk mahekonverentsilt Tartus. Foto: Elen Peetsmann

Eelmisel neljapäeval Tartus toimunud konverentsi „Mahepõllumajanduse arengusuunad – teaduselt mahepõllumajandusele“ osalejad näevad vajadust kiirendada innovatsiooni mahesektoris. Sellise sõnumi edastas mahetootjatele ja teadlastele konverentsil pealoengu pidanud dr Urs Niggli Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudist.

„Põllumajandus, mis sõltub taastumatutest energiamahukatest ressurssidest, ei saa praegusel kujul jätkuda. Ka tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, toitained tuleb suunata ringlusesse ning vähenema peab sõltuvus välistest sisenditest,“ ütles dr Urs Niggli Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudist FiBL. „Et mahepõllumajandus saaks peavoolusuunaks, on vaja võrreldes tänasega oluliselt kiirendada innovatsiooni: nt efektiivsete biokontrolli meetodite arendamine kahjurite ja haiguste vastu võitlemisel, mahetootmisesse sobivate sortide aretamine saagikuse tõstmiseks jpm.“ Loe edasi: Šveitsi maheekspert: tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, mahetootmine valdavaks

Enn Kasak kõneleb teadusest kui rumalast religioonist

Neljapäeval, 15. novembril kell 18 toimub Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses jutuõhtu teemal “Tark teadus kui rumal religioon”. Kõnelema tuleb teadusfilosoof Enn Kasak. Kõik huvilised on oodatud kaasa mõtlema ja vestlema. Keskuse aadress: Lossi 3-134, Tartu.

Lisainfo: Triin Iva, tel 7375422 või triin.iva@ut.ee