Priitahtlikud pritsimehed on täna kokkutulekul Tartumaal

Täna 11. juunil toimub Tartumaal, Nõos 15. Priitahtlike Pritsimeeste Foorum koos päästetehnika rongkäiguga.
Vana ja uue päästetehnika rongkäik alustab liikumist kell 16 Nõo järve äärest. Rongkäik kulgeb mööda Nõo tänavaid, eesotsas hobuvankri – lõpetades päästetehnikaga. Kokku osaleb rongkäigus ligikaudu 30 päästemasinat! Rongkäik kulgeb Tartu Tuletõrjeühingu puhkpilliorkestri saatel.
Soovituslik riietus daamidele on pidulikud sajandivahetuse rõivad ja härradele ajaloolised tuletõrje vormid.

Iveri Marukašvili

Tudengid hakkavad jõusaalis elektrit tootma

Homme, 8. juunil kell 15 avatakse Tartu Ülikooli Akadeemilises Spordiklubis keskkonnasõbralik jõusaal tudengitele. Tegemist on Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) tudengite energia- ja negavatt-textressursisäästukonkursi Negavatt möödunud aasta kolmanda koha saavutanud projektiga, mis nüüd täies mahus ellu viiakse.

Spordiklubisse on paigaldatud kümme elektrit tootvat jalgratast, mis on tudengitele kasutamiseks tasuta. „Ühe rattaga toodetud energiaga saab põlema panna 20-LED lampi, sellest piisab omakorda mitme kahetoalise korteri valgustamiseks“, selgitab rataste funktsiooni projekti üks eestvedajatest ja TÜ tudeng Märt Roosaar. „Jõusaalis plaanime energia ära kasutada valgustuseks.“

KIKi juhatuse liikme Lauri Tammiste sõnul on hea meel näha, et Negavati ideed saavad järjekordselt teoks. „Loodame, et nähes ja kasutades uusi keskkonnasõbralikke jalgrattaid, hakkavad tudengitel peas idanema uued nutikad energia- või ressursisäästumõtted, millega ise tulevikus konkursile tulla.“ Loe edasi: Tudengid hakkavad jõusaalis elektrit tootma

Aasta vanemuislasteks valiti
Kärt Tammjärv ja Liis Noorkõiv

Eelmisel nädalavahetusel toimunud Vanemuise kolleegipreemiate peol pärjati aasta vanemuislasteks draamanäitleja Kärt Tammjärv ja vastuvõtusekretär Liis Noorkõiv.

Lisaks kolleegide tunnustusele ja aasta vanemuislase tiitlit kinnitavale aukirjale said mõlemad laureaadid graveeringuga hinnalise käekella ning puhkusepaketi Riiga.

Aasta vanemuislast valiti kolmeteistkümnendat aastat, valimine toimus kahes kategoorias: üks laureaat valiti lavajõudude seast, teine nende hulgast, kes oma igapäevatöös lavale ei astu. Iga Vanemuise töötaja sai oma arvamust avaldada salajasel hääletusel.

Veel anti välja 22 eriauhinda, mille laureaadid selgusid osakonnasiseste hääletuste tulemusena. Eriauhindade seas olid puhkepaketid erinevais tervisekeskustes, kinkekaardid, kinkekorvid jpm.

Lavajõudude seast pälvisid kolleegide tunnustuse Piret Laurimaa, Heimo Hodanjonok, German Javier Gholami Torres-Pardo, Alo Kurvits, Oliver Timmusk ja Amy Louise Bowring.

Väljaspool lava töötavatest vanemuislastest said eriauhinna Tõnis Järs, Katrin Nigumann, Indrek Ots, Kai Vahter, Mart Visnapuu, Karl Künnapuu, Kai Kihno, Even Poltan, Karina Köörna, Kädi Jakobson, Helje Kollom, Kai Rohejärv, Margus Riimaa, Anne-Ly Soo, Erle Vannus, Kairi Laur.

Lodi Jõmmu sai 10aastaseks

lodi_suurveega_luhtadel_ELS
Lodi Jõmmu suurveega luhtadel. Foto: erakogu

Lodi Jõmmu on esimese kümne aastaga sõidutanud üle 100 000 reisija ehk terve Tartu linna jagu rahvast, viinud kohalikke peresid ja koolilapsi veele kõigis kuues maakonnas, kuhu siseveeteid mööda pääseb.

Jõmmu on kaks korda käinud ka merel ja külastanud Lätit, Rootsit, Soomet ja Venemaad. Kolmel korral on lodi olnud Tartu raekoja platsis jõululodjaks. Jõmmu tänab kõiki reisijaid, toetajaid ja sõpru ning loodab järgmise kümne aastaga vedada juba Tallinna linna jagu rahvast.

Jõmmu ehitamise mõte sündis Emajõe kaldal Supilinnas. Jõe kaldal elades ja seal sagivaid paate-laevu jälgides tekkis noortes huvi ka ise jõele minna ja vaadata, kuhu see jõgi siis välja viib.

Kui Tartu linn eesotsas Andrus Ansipiga oli otsustanud lodjaehitust toetada, panid õla alla ka Euroopa Liit, Tele2 Eesti AS, RMK ja AS A. Le Coq. Jõmmu ehitamine ei läinud lihtsalt, aga õnneks ei teadnud tegijad selle keerukust ette ja õnneks leidus palju sõpru-toetajaid, kes häda korral appi tulid. Jõmmu tänab kõiki ehitajaid, toetajaid ja vabatahtlikke, keda oli rohkem kui 150! Pärast vette sulpsatamist on Jõmmu kõige suuremateks toetajateks olnud aga reisijad, keda esimese 10 aastaga on kogunenud üle 100 000 ehk terve Tartu linna jagu.

Lodi Jõmmu on arhailine puust kaubapurjekas, millesarnased seilasid Peipsil ja Emajõel hansaajast kuni 20. sajandi keskpaigani. Ajalooliste lotjade eeskujul ehitatud Jõmmu on selle omanäolise laevatüübi ainus esindaja maailmas. Jõmmu on 12 m pikk, 8 m lai, kaalub 25 t, purjepinda on 100 m2 ja mast ulatub 14 m kõrgusele veepinnast. Lodi võtab pardale korraga kuni 36 reisijat.Jõmmu 10×10 meetrit puri on ainulaadne väliekraan ja koostöös Kinobussiga toimusid suured rändfestivalid Kinolodi 2007 ja KinobussRongLodi 2008. Koos Kinobussiga õnnestus Jõmmul 2009. a jõuda ka Novgorodi rahvusvahelistele hansapäevadele.

Loe edasi: Lodi Jõmmu sai 10aastaseks

Tartu Jaani kirikus avati fotograaf Arne Maasiku meremaastike näitus „Vaga vesi“

Näituse plakatAasta eest Tallinna kunstihoones esitletud kõrgetasemeline ja hinnatud näitus jõuab pika teekonna järel Tartusse ning Tartustki saab kevadkuuks merekultuuriaastale väärikas linn. Näitus jääb avatuks mai lõpuni.

Eesti parimaid arhitektuurifotograafe Arne Maasik eksponeerib oma merevaadete näitust „Deep Sea“ Tartus Jaani kirikus, andes näitusele kirikuseintel sootuks teistsuguse vaate ja puudutuse. „Kirikus eksponeeritavad suuremõõtmelised merefotod annavad selles keskkonnas nautimiseks rohkem vaatamis- ja süvenemisruumi, kirikus olev vaikus lubab end mõelda kõikide merevaadete keskmesse ja veel kaugemale,“ ütleb näituse korraldaja Indrek Mustimets.

Põhjamaiste merevaadete näitamine sisemaises keskkonnas ja varasuvises Tartu õhustikus on vaieldamatult Tartu selle aasta foto- ja kultuurisündmus. Arne Maasik on elimineerinud oma fotodelt mis tahes inimtegevuse. Puudub visuaalne reostus, mere enda reostus. Arne Maasiku fotodes ei tõuse esile mitte niivõrd vete vaikne stiihia kui et koloriit, millega oleme siin niivõrd harjunud, et me seda enam ei näe. See kvalifitseerub ilmselt tavaliseks sügavsinine ja selle optilised variatsioonid. Loe edasi: Tartu Jaani kirikus avati fotograaf Arne Maasiku meremaastike näitus „Vaga vesi“

Tartu ülikooli teaduskooli uus direktor on Mihkel Kree

Mihkel Kree.
Mihkel Kree.

Tartu ülikooli senat valis 29. aprillil teaduskoolile uue direktori, kelleks sai olümpiaadide osaleja, nende korraldaja ja Eesti võistkondade juhendajana suurt kogemuste pagasit omav Mihkel Kree.

Kree näeb, et teaduskool võiks oma potentsiaali tulevikus mh välismaale eksportida ning suurendada erinevate valdkondade osakaalu teaduskooli tegevuses. Uus direktor alustab tööd 1. augustil 2016.

Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma ütles kandidaate hinnanud ekspertkomisjoni nimel, et Mihkel Kree võtmeteguriks, miks ta osutus valituks, on tema senine kogemus vedada eest andekatele noortele suunatud tegevusi ja olla noortele isiklikuks eeskujuks oma saavutustega olümpiaadidel ja teadustööde konkurssidel.

Kree osaleb juba neljandat aastat Saudi Araabia õpilaste rahvusvahelisteks olümpiaadideks ettevalmistuse protsessis. Kuna sealsete õpilaste baasteadmised on nõrgad, korraldatakse rahvusvahelise olümpiaadi tasemele jõudmiseks õpilastele mitmekuiseid intensiivseid treeninglaagreid, kus õppejõude imporditakse näiteks Eestist ja Ungarist.

Kree sõnul on teaduskoolil ühiskonnas läbi kaugõppekursuste ja suure kandepinnaga õpilasvõistluste väga lai roll. Kree näeb, et ajakohastamist-ühtlustamist vajab ka teaduskooli kaugõppekursuste programm. Teaduskooli haare on viimastel aastatel traditsioonilistelt ainetelt, nagu matemaatika, füüsika, keemia jt, laienenud ka mitmetele uutele õppeainetele, näiteks lisandunud humanitaaria valdkonna ained on teaduskooli sihtgruppi oluliselt laiendanud. „Seejuures tuleb jälgida, et säiliks traditsiooniliste ainete senine kõrge tase, aga samas panna tõhusalt käima töö ka uuemates ja väiksema kandepinnaga ainetes,“ tõdes Kree.

Teaduskooli direktori ametikohale kandideeris 15 inimest, kes kõik vastasid nõudmistele.
Virge Tamme

Superbus viib soovijad pühapäeval tasuta Maanteemuuseumi avamisele

DSC_0090SuperBus.com võimaldab alustada oma tänavust kultuurisuve Tallinnast väljaspool viies 1. mail huvilised nii Tallinnast kui ka Tartust Varbusele, kus Eesti Maanteemuuseum avab oma uue püsinäituse „Head teed!“. Pühapäeval on bussisõit ja muuseumi külastus kõigile tasuta. Tule kogu perega!

SuperBus.com stardib Tallinnast D-Terminalist pühapäeval, 1. mail, kell 08:15, buss jõuab Tartusse AHHAA keskuse juurde kell 10:45 ning stardib seejärel Varbuse suunal kell 11:00. Muuseumisse jõuab buss kell 11:45. Tagasisõit muuseumist algab kell 15:15.

SuperBus.com piirkonnajuht Jaan Mürk ootab juba huviga, kuidas 74-kohaline VanHool Altano buss ajaloolisele looklevale Varbuse Postiteele sobib. „SuperBus.com võib küll olla kõige uuem bussifirma Eesti bussitransporditurul, aga me väga väärtustame Eesti teid ja meie transpordi arengulugu. Põnev on näha Maanteemuuseumis kogu seda pikka ajalugu, mis on eelnenud sellele, et tänasel päeval saame meie oma moodsate bussidega teenindada kliente Eesti suurimate linnade vahel. Muuseumi uue püsinäituse avapäeval teeb erisõidu buss, mis hakkab 23. maist sõitma Tallinn ja Riia vahel,“ sõnas Mürk.

Maanteemuuseumis avatakse 1. mail külastajatele uues kuues Varbuse postijaama peahoone. Maja esimesel korrusel on seadnud end sisse püsinäitus “Head teed!”, mis kõneleb Eesti teede ja kommunikatsiooni ajaloost, otsides vastust küsimustele, kas teede rajamise ja kiiruste kasvamisega on maailm muutunud väiksemaks või suuremaks?

Selleks, et reis kulgeks kõigi jaoks ladusalt ja rõõmsalt, palume huvilistel oma sõidusoovist teada anda SuperBus.com Facebookis https://www.facebook.com/SuperBuscom-383892365134839/ või helistades tööajal numbril +372 6311620.

 

Raamatud ja roosid vallutavad nädalavahetusel Tartu

23. aprillil, raamatu ja roosi päeval, saavad alguse kirjandusfestival Prima Vista eelüritused. Mitmekesine programm kulgeb paralleelselt Tartu Kaubamaja Apollos ja Tartu Tähetornis.
Sarnaselt varasematele aastatele jagatakse Tartu Kaubamajas külastajatele roose, mis kingituna kaubamaja Apollo poe müüjale, annavad vastukingiks raamatu. Lisaks roosidele ja raamatutele jagatakse sel päeval Apollos ka raamatusoovitusi. Külastajatele annavad päeva jooksul nõu Vahur Afanasjev, Mati Laos, Merle Liivak, Piret Bristol ja Mart Kivastik.
Sel aastal seab end kirjanduse lainele Tartu Ülikooli muuseum koos filiaalidega. Põhjuse selleks annab hiljuti Tartule omistatud UNESCO kirjanduslinna tiitel. Tähenduslikult kulgeb just Tartu Tähetorni juurest UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Struve kaar.
Raamatu ja roosi päeva põhiprogrammi raskuskese langebki Struve kaarel paiknevale Tartu Tähetornile, kus lisaks päev otsa kestvale raamatulaadale pakutakse tasuta ulmekirjanduse- ja filmide teemalisi programme nii lastele kui täiskasvanutele, mis haakuvad festivali peateemaga Müstifikatsioon. Programm tähetornis kulmineerub kirjanduskonkursi „Esimene samm” laureaadi väljakuulutamise ja esinemisega. Loe edasi: Raamatud ja roosid vallutavad nädalavahetusel Tartu

Tartu ülikooli juurde loodi Eesti maapõueressursside arenduskeskus

Maavarade uurimine ja kasutamine on taaskord tõusnud tähelepanu keskmesse, millega kaasneb ka palju infomüra ja ebatõest infot. Tartu ülikooli arengufondist 100 000 euro suuruse toetuse saanud ökoloogia ja maateaduste instituudi juurde loodud Eesti maapõueressursside arenduskeskus püüab erinevate valdkondade teadlastega tuua selgust mitmetesse maavaradega seotud küsimustesse.

Eesti maapõueressurssidega tegelev arenduskeskus MAREK koondab ja koordineerib maapõueuuringute, maapõueressursside kasutamise ja töötlemise ning keskkonnakaitse küsimuste rakendusuuringuid.

Teiselt poolt soovib keskus pakkuda ülikooli teadlaste eksperthinnanguid ja teenuseid erinevate maapõuega seotud küsimuste lahendamiseks riigi, omavalitsuste ja ettevõtetest partneritele ning rääkida kaasa maapõueressursse puudutavate strateegiliste otsuste tegemisel.

Virge Tamme

Arstitudengid korraldavad Tallinnas ja Tartus tervisepäeva

23. aprillil korraldab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts (EAÜS) koostöös teiste tervist edendavate organisatsioonidega Tallinna Ülemiste keskuses ja Tartu Lõunakeskuses tervisepäeva. Vahemikus kella 12 -16 on igaühel võimalik lasta spetsiaalses tervisepunktis oma tervisenäitajaid mõõta.
Mõõtma saab tulla vererõhku, veresuhkrut ja kolesterooli taset ning keha rasvaprotsenti. Tervisepäeva raames jagatakse informatsiooni selle kohta, mis nimetatud tervisenäitajate väärtusi mõjutab ning mida saab teha teisiti, juhul kui väärtused ei ole normis.

Klassikaliste tervisenäitajate mõõtmine ei ole aeganõudev, kuid tavainimese jaoks jääb see tihti üsna kättesaamatuks. Tervisepäev annab inimestele võimaluse saada asjakohast infot oma tervise kohta arsti juurde minemata. Mõõtmistele on oodatud igas vanuses inimesed.
Tervisepäev on osa EAÜSi teemakuude programmist, mille raames on aprill kuulutatud Eesti tervise kuuks.
Liis Kibuspuu
Eesti tervise kuu peakorraldaja

Tartus Raadi lennuangaaris avaneb muusikasõbrale Südamepeitjate planeet

Tartu ülikooli kammerkoor ja dirigent Triin Koch tähistavad sellel kevadel koori 45. aastapäeva etendusega „Südamepeitjate planeet“ (tekst Kristiina Ehin, lavastaja Jaanus Tepomees). Koorimuusikat ning erinevaid etenduskunstide vorme siduvat lavastust mängitakse Tartus Raadi lennuangaaris ühtekokku neljal korral. 

Lavastaja Jaanus Tepomehe sõnul on traditsioonilisel eesti muinasjutul põhineval etendusel ühte tervikusse põimitud koorimuusika ja erinevad etenduskunstide vormid.

Tartu ülikooli kammerkoori aastapäevaetendust „Südamepeitjate planeet“ mängitakse 14., 18., 21. ja 22. mail Tartus Raadi lennuangaaris (Roosi tn 83) – suurepärase akustika ning väga paindliku iseloomuga ruumis, mis on esinemispaigana Eesti kultuuriavalikkuse jaoks veel praktiliselt täiesti avastamata. Raadi lennuangaarid asuvad eesti kultuuriloo ühe tähtsaima varamu, peatselt avatava Eesti Rahva Muuseumi uue hoone vahetus naabruses ning Eesti Rahva Muuseumi sõprade seltsi liikmena näeb Tartu ülikooli kammerkoor, et sellest piirkonnast võiks  tulevikus kujuneda Tartule uudne kontserdi-, etendus- ja näitusekohtadega Raadi kultuurilinnak.

Robert Pirk 

Esmaspäeval algavad Supilinna päevad kutsuvad
kohalikku elu mekkima

Esmaspäeval algavad XV Supilinna päevad toovad supilinlased ja nende külalised taaskord kokku, et üheskoos Supilinnas elu keema ajada. XV Supilinna päevad toimuvad 18.-24. aprillil.

Tänavuse festivali keskmes on elu ja selle erinevad vormid ning võimalused Supilinnas.

“Eks tärkav kevad paneb elu kihama nii maal kui linnas. Supilinn on ainulaadne paik, sest siin saavad linn, maa ja loodus omavahel kokku,” ütles festivali peakorraldaja Jaanus Libek. “See on sobiv elukeskkond nii inimestele kui ka paljudele teistele elusolenditele, kelle olemasolu ei pruugi me esmapilgul alati märgatagi. Lisaks põnevale kultuuriprogrammile katsumegi tänavuse festivalinädala jooksul kogu seda mitmekesisust üheskoos avastada ja tundma õppida.”

Festivalinädalal toimub Supilinnas ja selle lähiümbruses palju üritusi ja tegevusi igale maitsele ja vanusele: toimuvad linnaosa tutvustavad retked ja ekskursioonid, talgupäev, rohkesti kõikvõimalikke töötubasid, muusika- ja kirjandusõhtuid ning muidugi ühine supisöömine linnarahvaga.

Supilinna päevad kulmineeruvad 23. aprillil toimuva platsipäevaga, kus supilinlasi ja nende külalisi rõõmustab mitmekülgne festivaliprogramm, mis pakub meelelahutust igale vanuserühmale. Lisaks tegevustele kuival maal saab lodjalt, paatmajadest või jõelaevadelt kogeda täiesti teistsugust vaadet linnale. Pühapäeval kandub festivalimelu Supilinna eriilmelistesse koduhoovidesse ning Kesklinna kooli, kus toimub laste, vanemate ja õpetajate eestvedamisel suurejooneline kogukonnapäev.

Supilinna päevadele on oodatud kõik endised ja praegused supilinlased ning Supilinna sõbrad, kellele on see pisike linnaosa oma erilise jälje jätnud. Kõik festivaliprogrammi raames toimuvad üritused tutvustavad ühel või teisel moel linnaosa eripära või sellega seotud inimesi, mujalt külla tulnud toredad külalised rõõmustavad aga kohalikku kogukonda.

Täpsem info: http://supilinn.ee/supilinna-paevad

Tartu loodusmajas avatakse täna
taaskasutuseteemaline näitus „Uue hooga”

Tartu Emajõe kooli tuulekell. Foto: Tartu loodusmaja
Tartu Emajõe kooli tuulekell. Foto: Tartu loodusmaja

Tartu loodusmajas avatakse täna taaskasutuseteemaline näitus „Uue hooga”, kus esitletakse Tartu erivajadustega õpilaste töid. Näitusetöödega on uus hoog ja elu antud asjadele, mis tavaliselt tee prügikasti või kapinurka leiavad.

Näitusele on töid esitanud ligi 100 õpilast viiest Tartu erivajadustega laste koolist, Tartu loodusmaja huvikoolist ja Tartu perekodu Käopesa Noortepesast. Iga näitusele esitatud töö on erakordne ja omanäoline. Neid ühendavaks jooneks on lisaks taaskasutusele töödest õhkuv püüdlikkus ja südamlikkus.

Näituse pidulikule avamisele tuleb suur osa tööde autoritest ka ise kohale.

„Lastele meeldib väga see, et näitus toimub teises keskkonnas, mitte tavapäraselt koolimajas,“ ütleb Tartu loodusmaja huvikooli õpetaja, eripedagoog ja näituse idee autor Heidi Öövel. „Näitusel osalemine on lastele väga tähtis. Seda mitte ainult tööde valmistamise pärast, vaid ka näitusele kohale minemine, seal osalemine ja sealt tulek – need kõik on omaette väärtusega sündmused, mida igapäevaelus just sageli ette ei tule.” Loe edasi: Tartu loodusmajas avatakse täna
taaskasutuseteemaline näitus „Uue hooga”

Üle 120 inimese tervitas Tartu Raekoja platsil sallivuskevade saabumist

erakoguNoorte kodanikuaktivistide korraldatud meeleavaldus rassismi ja vägivalla vastu tõi laupäeval 9.04 kl 15:30-16:00 Tartu Raekoja platsile kokku üle 120 inimese. Kõnede läbiv sõnum oli, et Tartu jääks ka edaspidi linnaks, mis on avatud kultuurilistele erinevustele, uutele inimestele ja ideedele, kutsuti üles sõbralikule dialoogile Tartu tuleviku üle.

Meeleavalduse avakõne pidas Miiko Kottise ja kõnekoosoleku võttis kokku Luule Lille, teiste hulgas võtsid sõna Ott Maidre, Marko Kakohaleasik, Silver Meikar, Gea Kangilaski. Oma delegatsiooniga olid toetust avaldama tulnud Tartu noortekeskused.

“On kahetsusväärne, et vähemuste hulka kuuluvad või erinevustega silma torkavad inimesed on pidanud viimasel ajal hakkama rohkem üle õla vaatama,” kinnitas Miiko Kottise. “Pole aktsepteeritav, et keerulisi teemasid nagu pagulaskriis kasutatakse eri ühiskonnagruppide vahelise umbusu tekitamiseks ja viha õhutamiseks.”

“Oleks tore, kui selliseid üritusi toimuks Tartus ja Eestis üha rohkem,” leidis Luule Lille lõpetuseks. “Me vajame rahulikku ja konstruktiivset arutelu selle üle, missugune on see ühiskond, kus meil kõigil on hea elada.”

Üritust korraldasid Tartu noored kodanikuaktivistid vabast tahtest ja oma isiklikest vahenditest. Korraldajad tutvusid ja organiseerusid sotsiaalmeedias.

Tartu loodusmajas avatakse sünnipäeval
uus pop-up käsitööpood

Tartu loodusmaja
Tartu loodusmaja

Täna, 8. aprillil tähistab oma 14. sünnipäeva Tartu loodusmajas tegutsev Tartu keskkonnahariduse keskus. 2002. aastal loodud sihtasutus on 200 aastat noorem kui 6. aprillil pidutsenud Eesti vanim muuseum Tartu ülikooli loodusmuuseum.

Sünnipäeval avatakse linnulaulu saatel uus pop-up pood, kust saab osta loodusmaja töötajate käsitööd.

„Müügil olevad tooted on inspireeritud loodusest ja meie igapäevasest tööst loodusmajas, paljud esemed on valminud uuskasutusena,“ kirjeldab uut ettevõtmist sihtasutuse juhataja Janika Ruusmaa.

Loodusmajas tervitab külastajaid ninasarvik Murray, avatud on eksootiline talveaed, kevadine näitus munadest ja pesadest, avastusrada peredele ning püsinäitus „Läbipaistev loodusmaja“. Sünnipäeva puhul on täna kõigile külastajatele Tartu loodusmaja pilet soodushinnaga.

SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus loodi 2002. aastal eesmärgiga hoida jätkusuutlikuna loodusalast huviharidust, edendada keskkonnaharidust ja levitada keskkonnasäästlikku mõtteviisi. Alates 2013. aastast tegutseb keskus uues Tartu loodusmajas, kus toimuvad perede loodushommikud, loodus- ja filmiõhtud, konverentsid, seminarid ja õpitoad täiskasvanutele, loodusretked, sünnipäevad ning tegutseb laste huvikool.

Tartu loodusmaja asub aadressil Lille 10.

Tartumaa rahvatantsijad kasvatavad 29. mail Raadi mõisapargis suureks “Hingepuu”

Hingepuu plakatTartumaa tantsupidu “Hingepuu” toimub 29. mail kell 15 ja 18 Raadi mõisapargis.

Tartumaal on väga palju rahvatantsuhuvilist rahvast. 2012. aasta alguses kogunes grupp rahvatantsijaid, et luua Tartumaa rahvatantsujuhtide liit (TRL). TRLi liikmed olid kurvad, et teistes maakondades toimuvad tantsupeod peaaegu igal aastal, aga Tartumaal oli ühine suur kokkusaamine 2000. aastal. Mõeldud-tehtud, sündis Tartumaa rahvatantsujuhte ühendav liit, kus kõik liikmed on vabatahtlikult nõus panustama kogu maakonna rühmade esinemisvõimaluste loomisse.

Praeguseks on TRL korraldanud Tartumaal juba kaks pidu (2013 ja 2015) ja mitte ühelgi neist pole olnud vähem osalejaid kui 1500. Need peod ei erine mingil moel loomisprotsessis üleriiklikest pidudest, vaid on nagu Tallinnas toimuvate pidude pisikesed koopiad, kuid erilised on nad toimumise paiga valiku poolest. Nii on tantsitud suvel Raadi järve ääres ja talvel A.Le Coqi spordihoones. On omad ideede autorid, kunstilised juhid ja liigijuhid. Kogu loomingulise töö eest vastutab kokku 24 inimest ja nad kõik teevad oma tööd vabatahtlikuna põhitöö kõrvalt.

Tartumaa peo kunstiline juht Karel Vähi on väga noor tantsujuht ja seepärast on ta enda kõrvale meeskonda võtnud juba kahe peo eest vastutanud Uve Saare, keda kutsutakse selle peo südametunnistuseks. Kogenum kolleeg toetab ja aitab ning kui vaja ka õpetab. Sama põhimõtet on rakendatud ka liigijuhtidega. Praeguseks on kõik 100 rahvatantsurühma oma etteasted kunstilisele toimkonnale ette tantsinud ja võib kindlat väita, et selleaastane pidu tuleb osavõtjaterohkem kui eales varem. Tantsuplatsile tuleb 1700 tantsijat.

Juba teist korda teeb TRL koostööd Eesti rahva muuseumiga, tekitades Tartusse Raadi mõisaparki täiesti teistsuguse ja väga erilise tantsuväljaku. Seekordse peo pealkirjaks on “Hingepuu” ja selle idee räägib inimeseks olemise rõõmudest ja muredest, unistustest ning täiuslikkuse poole püüdlemisest. Seepärast taotlevad tegijad oma lavastuses looduslähedust ja soovivad pealtvaatajale luua täiusliku elamuse nii muusikas, tantsus kui ka visuaalias.

Kunstilise juhi Karel Vähi sõnutsi püüab ta peoga panna inimesi ümbritsevale rohkem tähelepanu pöörama.

“Igapäevaelus kipume unustama, mis väärtus on loodusel – kui palju on sellega seotud elusid, uskumusi, kultuuri, paljud tantsuloojadki on oma loomingus lähtunud looduse mitmekesisusest,” ütles Vähi. “Iga astutud samm ja tehtud tegu kajastub ju looduses. Tahaksin, et  meie õige käitumise ja oma kultuuri hoidmise kaudu ükskord ka minu lapselapsed saaksid osa meie esivanemate pärandist.”

www.tartumaatantsupidu.ee

Selgus Elva kesklinna arhitektuurivõistluse võitja


Elva kesklinna peatänava ja seda ümbritseva kontaktvööndi arhitektuurivõistlusel pälvis esikoha võistlustöö märgusõnaga “Sõstrapõõsaste vahel”, mille autoriteks on arhitektid Ülle Maiste, Diana Taalfeld, Anne Saarniit, Roomet Helbre ning Taavi Kuningas arhitektuuribüroodest AT HOME, NU, ubin pluss ja TEMPT.

Elva kesklinna arhitektuurivõistluse võidutöö "Sõstrapõõsaste vahel".
Elva kesklinna arhitektuurivõistluse võidutöö “Sõstrapõõsaste vahel”.

Elva võistlustöödega saab tutvuda siin: https://www.dropbox.com/sh/ecw269lrdvvgnrn/AABfM76AHXsUUK-pVtik5x0ba?dl=0

“Võidutöö puhul on tegemist reaalselt ja etapiviisiliselt teostatava projektiga,” ütles Elva linnapea Eva Kams. “Töö autor on hästi tabanud Elva kui aedlinna olemust ja pakkunud välja värskeid ideid linna kitsaskohtade lahendamiseks. Konkursi juhtmõte linnakeskuste korrastamine elukeskkonna ligitõmbavaks muutmisega on täitnud oma eesmärgi. Rõõmu teevad keskväljaku tekkimine kultuurikeskuse juurde, Arbi järve atraktiivsuse tõstmine, puitarhitektuuri kasutamine nüüdisaegses võtmes ja paljud teised põnevad lahendused, mida on võimalik Elvale omasemaks edasi arendada.”

Žürii hinnangul toob ideekavand Elva keskossa kõigile arusaadava ruumilise muudatuse, luues selgema ruumihierarhia.

“Elva linna tekib keskne väljak, kuhu elanikud saavad kokku tulla,” selgitas žürii liige ja EV100 “Hea avalik ruum” programmijuht Kalle Vellevoog. “See on koht, kus ka külaline peatab auto ja teeb foto. Ehk teisisõnu Elva saab ruumiliselt selgelt defineeritud linnasüdame, mis liidab linna kesktänava Arbi järve puhkealaga ja tõstab ruumiliselt esile nii linnavalitsuse kui kultuurimaja hooned.” Loe edasi: Selgus Elva kesklinna arhitektuurivõistluse võitja


20. aprillil tuleb põllumajandusmuuseumis kanepikonverents

kanep_hemp20. aprillil Eesti põllumajandusmuuseumis toimuval kanepikonverentsil mõtestatakse erinevatest vaatenurkadest teavet kanepist ja antakse ülevaade kõigist kanepi kasutusvõimalustest. Avalik foorum peaks ärgitama mõtlema praeguses kultuuriruumis seni lahendamata küsimusele: kas kanep laastab või päästab maailma?

“Kanepikonverentsil mõtestatakse erinevatest vaatenurkadest teavet kanepist: kanep kui botaaniline objekt, popkultuuritermin ja tööstustoore”, sõnas Eesti põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild. “Kui ajalooliselt on kanep tuntud peamiselt kiutaimena, siis tänapäeval on selle kasutusala tunduvalt laiem. Kanep on saanud endale teenimatult halva maine ja konverentsi peamine ülesanne on tutvustada kanepit ja selle erinevaid kasutusviise.”

1934. aastal ilmunud Eesti entsüklopeedia käsitleb kanepit kui kiutaime. Kasutusaladest on nimetatud veel, et seemnete presskooke tarvitatakse väetisena ja kalade toiduks ning kanepiõli pruugitakse ravimina, toitainena paastuajal, rohelise seebi valmistamisel ja tehnikas. Eraldi märksõna alt leiab kanepijahust valmistatava toidu kanepitembi ehk jursi kirjelduse. Vaid india kanepit iseloomustades kasutatakse sõna “mürgine”. Nüüd, 80 aastat hiljem seostatakse kanepit peamiselt narkomaania ja kuritegevusega.

Viimasel ajal on hakatud rääkima ka kanepi kasulikkusest ning isegi vajalikkusest, eriti seoses 1980. aastate lõpul avastatud endokannabinoidsüsteemiga (EKS), mis modelleerib keha kõiki süsteeme ja elundkondi ja aitab kehal kohaneda muutuvate tingimustega. Debatt kanepi ümber kogub tuure: keelupoliitika pooldajate argumendid kõlavad üha nõrgemalt, järjest enam nõutakse kanepikaristuste kaotamist ja turu riiklikku reguleerimist.

Lisainfo kanepikonverentsi kohta: http://www.epm.ee/event/kanepikonverents-kas-paastab-voi-laastab/

Kanepikonverentsile saab registreeruda kuni 17. aprillini aadressil katrin.vask@epm.ee või tel 5348 2682 (Katrin Vask).

www.epm.ee

Tartu tantsuklubi 6. aprillil: Hiiu kandled

Hiiu_kandled_talvetrallil_Viljandis_30012016Tartu tantsuklubi: Hiiu kandled
6. aprillil kell 20.00-24.00
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)
Seekord saavad Tartu tantsuklubis kokku rahvamuusikud mitmelt poolt Eestist, kellele meeldib musitseerida ja tantsuks mängida hiiu kanneldel. Nende muusikute repertuaaris on palju Vormsi labajalgu ning teistest Eesti piirkondadest pärit tuntud ja vähelevinud rahvatantse. Tartu tantsuklubis on hiiu kanneldel kohapeal huvilisi tantsitamas teiste hulgas Cathy Sommer, Eva Väljaots, Johannes Ahun, Kaire Kartau, Leanne Barbo, Maali Käbin, Marko Veisson, Sille Ilves ja Sänni Noormets. Enamik nimetatud muusikutest on võtnud osa hiiu kandle laagritest Vormsil ja ühismängimistest Viljandis. 29.-31. jaanuaril 2016. aastal oli neil viimati suur koosmusitseerimine Viljandis hiiu kandle talvepäevade ajal. Selle kokkusaamise raames toimunud kontserdi “Hiiu kandle talvetrall” kahest viimasest ühisloost on tutvumiseks videosalvestis: https://www.youtube.com/watch?v=_zfkfxAEiVM
Täiendavat lugemist hiiu kandle kohta Krista Sildoja artiklist, mis ilmus ajakirjas “Muusika” nr 5/2003: http://www.rahvamuusika.ee/?s=137
Õhtu jooksul saavad teisedki kohal olevad muusikud tantsijaid rõõmustada oma pillimänguga. Mõistlik on enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, vahetusjalanõud ja miks mitte ka külakosti ühisele teelauale. Tartu tantsuklubisse on oodatud kõik rahvamuusikasõbrad, kel on tahtmist üheskoos lustida.  Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Järgmised Tartu tantsuklubi toimumisajad on kella 20-24 Tiigi seltsimajas:
20. aprillil Tartu tantsuklubi: Eesti lõõtspillid;
4. mail Tartu tantsuklubi: Ingerimaa kadrillid ja paaristantsud;
18. mail Tartu tantsuklubi: Eesti lõõtspillid.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.

Tartu ülikooli kliinikumi uued kohvi- ja müügiautomaadid aitavad annetusi koguda

TÜ Kliinikumi hoonetesse värskelt sisse seatud uute kohvi- ja müügiautomaatide omanik OÜ 7 Kohvipoissi annetab igalt müüdud tootelt 10 senti TÜ Kliinikumi Lastefondile.

Pilt automaadi kasutamisest on illustratiivne Foto Urmas Saard
Pilt automaadi kasutamisest on illustratiivne. Foto: Urmas Saard

Uued aparaadid on üles seatud kõikidesse kliinikumi hoonetesse: polikliinikusse (Puusepa 1a), psühhiaatria- ja nahakliiniku hoonesse (Raja 31), ühendlabori-geneetikakeskuse majja (Puusepa 2), kõrvakliinikusse (Kuperjanovi 1), kopsukliinikusse (Riia 167), lastekliinikusse (Lunini 6) ning kliinikumi peahoonesse (Puusepa 8). Kokku paikneb seitsmes majas 16 uut kohvi- ja müügiautomaati, mille toodete hinnast osa heategevuseks läheb. Kõik need on varustatud ka spetsiaalsete kleepsudega.

7 Kohvipoissi OÜ juhatuse liige Vallo Tonsiver toob heategevusliku koostöö ajendina esile võimaluse ühiskonda tagasi panustada. “Iga mõistlik ettevõtja peab mingit sotsiaalset vastutust kandma. 7 Kohvipoisile on see meeldiv võimalus kliinikumi ruumides oma tooteid pakkudes osa tulust suunata abivajatele lastele ning samas teha koostööd Lastefondiga, kelle panus abivajavate laste hüvanguks on lihtsalt imetlusväärne,” sõnab ta.

Loe edasi: Tartu ülikooli kliinikumi uued kohvi- ja müügiautomaadid aitavad annetusi koguda

Tartu kunstikool kutsub 23. märtsil avatud uste päevale

Avatud uste päev toimub Tartu kunstikoolis kolmapäeval, 23. märtsil kell 12 ja kell 15.

Tartu kunstikool on riiklik kutsekool, kus saab õppida nii põhi- kui ka keskhariduse baasil. Õpe on tasuta. Ühiselamuvõimalus. Põhikooli baasil õppijatele tasuta lõunasöök.

3D-kujundaja oskusi otsitakse lausa tikutulega taga. Dekoraator-stilisti kujundusoskusi läheb vaja ka õpetajal, kondiitril, hambatehnikul, (auto)maalril, tätoveerijal. Kujundusgraafiku oskuste abil kujundatakse meie trükised, viidad ja veebid.

www.tartukunstikool.ee

“Inglite ajas” osalenud perekonnad toetasid 7000 euroga Lastefondi

Kolm möödunud jõulude ajal TV3 heategevussaates “Inglite aeg” osalenud keerulise saatusega perekonda annetas kokku 7000 eurot edasi SA TÜ Kliinikumi Lastefondile.

Foto Urmas Saard
Foto: Urmas Saard

Sellest summast 2000 eurot annetas Lastefondile pere, kus kasvab haruldase geenihaigusega 4-aastane Elly, keda Lastefond on ise alates 2014. aasta novembrist igakuiselt toetanud aidates tasuda tüdruku massaaži ja osteopaatia eest. Heategevussaates kogus perekond raha Ellyle koduse kõnnistimulaatori soetamiseks.

Samuti 2000 euroga toetas Lastefondi Tartumaalt pärit Alar, kes kasvatab üksinda 12 last ning palus saate vahendusel tuge kodumaja remondiks.

3000 eurot aga otsustas Lastefondile edasi annetada väga harvaesineva haigusega 4-aastase Sanderi pere. Pisipoisil puuduvad sisekõrva ja aju kuulmiskeskust ühendavad närvid, mistõttu ta ei kuule. Ainus võimalus laps kuuljaks teha, on teostada keerukas ajutüve operatsioon Itaalias. Saatega kogus perekond raha, et katta operatsiooniga seotud reisikulusid, sest haigekassa tasub küll operatsiooni ja ravi eest, kuid mitme aasta vältel igakuiselt aset leidvate ravireiside muud kulud tuleb perel endal tasuda.

Loe edasi: “Inglite ajas” osalenud perekonnad toetasid 7000 euroga Lastefondi

Udmurdi tantsud ja mängud Tartu tantsuklubis

24. veebruari õhtul alates kella kaheksast kuni keskööni on kõigil huvilistel võimalus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) toimuvas Tartu tantsuklubis õppida peamiselt Lõuna-Udmurtiast pärit rahvatantse, laulumänge ja mänge.

Folklooriansambel Jumšan gur Lätis Turaidas 27 septembril 2015 aastal Foto Nikolai Kuznetsov
Folklooriansambel Jumšan gur Lätis Turaidas 27. septembril 2015. aastal. Foto: Nikolai Kuznetsov

Tantsude õppimine läheb tantsuklubilistel ladusamalt, kui tantsijatel on tähelepanelikkust ja visadust, mis viib sageli sihile. Udmurtide mängud on väga kaasahaaravad ning need peaks tekitama hasartset mängulusti igas vanuses osalejates.

Tartus õppivad ja elavad udmurdid on loonud oma folklooriansambli Jumšan gur ehk Peoviis, mis tegutseb siinmail ansamblina 2006. aastast, kuid juba ’96-st käivad Tartus elavad udmurdid üheskoos laulmas ja tantsimas. Udmurdid tutvustavad meelsasti huvilistele oma kodukandi rahvakultuuri ehedal kujul. Ansambli koosseis muutub pidevalt, kuna koosneb peamiselt tudengitest. Samas kuulub ansamblisse ka staažikamaid osalejaid, kes on Tartus tegelenud udmurdi rahvakultuuriga ligi 20 aastat.

Mõned videoklipid ansambli esinemistest:
1) Riias soome-ugri rahvakultuuri festivalil 26. septembril 2015. aastal
2) Hõimupäevade suurkontserdil Tartu ülikooli aulas 17. oktoobril 2013. aastal

Loe edasi: Udmurdi tantsud ja mängud Tartu tantsuklubis

Põllumajandusmuuseumis alustatakse kokakooliga

Reedel, 19. veebruaril kell 14 alustab Eesti Põllumajandusmuuseumis muuseumi kokakool, mis on seekord pühendatud riigi sünnipäevale. Seekordses kokakoolis õpitakse valmistama peolauale sobivaid toite, milles on kasutatud Eesti rahvusvilja – rukist.

Puhas rukkileib Foto Urmas Saard
Puhas rukkileib. Foto: Urmas Saard

“Eesti Põllumajandusmuuseum on juba pikki aastaid tegelenud traditsiooniliste Eesti toitude unustuse hõlmast päästmisega. Oleme küpsetanud ehedat rukkileiba nii siin, kui sealpool piiri. Sel aastal alustame uue sarjaga, mille eesmärgiks on just koolilastes kokandushuvi tekitamine. Ja seda loomulikult Eestimaisest toorainest ja lähtudes traditsioonidest,” rääkis muuseumi direktor Merli Sild.

Muuseumi kokakool hakkab toimuma enne erinevaid rahvakalendri ja teisi tähtpäevi. Kokakoolis õpetatakse valmistama neid toite, mis järgnevatel pühadel peolauale sobivad. Esimene kokakool on pühendatud Vabariigi aastapäevale ja seal õpetatakse, mida põnevat saab rukkist valmistada ja peolauale panna. Muuseumi kokakool on mõeldud eelkõige kooliõpilastele, et tekitada neis huvi Eesti toidukultuuri ja toidu valmistamise vastu. Loomulikult on oodatud ka kõik teised huvilised! Kõik kokakoolis osalejad saavad kaasa uued põnevad oskused ning retseptid.

Loe edasi: Põllumajandusmuuseumis alustatakse kokakooliga

Puudega noormees saab Lastefondi toel vajalikku füsioteraapiat

SA TÜ Kliinikumi Lastefond asus toetama sügava puudega 18-aastast Tanelit, kes vajab regulaarset füsioteraapiat. Lastefond toetab poissi selles poole aasta jooksul igakuiselt 240 euroga.

Tanel Foto erakogust
Tanel. Foto erakogust

Tanel ei kõnni, räägi ega istu iseseisvalt ning vajab iga toimingu juures kõrvalabi. Kuigi poisile on tehtud kõikvõimalikud uuringud, ei ole talle tänaseni suudetud meditsiinilist diagnoosi panna. Geneetlised uuringud näitavad geenimutatsiooni, mida on varasemalt haigustpõhjustavana kirjeldatud maailmas vaid ühel korral ning sellega kaasnes raske arengus mahajäämus ja käitumishäired, millest järeldatakse, et tegu võib olla haigust põhjustava geenimuutusega.

Poisi isa sõnul on Taneli suureks mureks sundasendi tõttu kõverdunud selg ja jalad, mistõttu vajab ta füsioteraapiat palju tihedamalt, kui rehabilitatsiooniplaani järgi riiklikult hüvitatakse. “Rehabilitatsiooniplaan näeb ette füsioteraapiat kuus korda aastas, kuid see ei ole kindlasti piisav. Tema seisundit arvestades oleks kasulik teha seda kaks-kolm korda nädalas,” räägib ta. Seega vajaks poiss lisaks rehabilitatsiooniplaanis ettenähtule veel kahte füsioteraapiaseanssi nädalas.

Loe edasi: Puudega noormees saab Lastefondi toel vajalikku füsioteraapiat