Avatud talude päevale saab sõita põllumeeste tasuta bussiga

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit koostasid 23. juulil toimuvaks üleriigiliseks avatud talude päevaks eriprogrammid, mille käigus sõidutatakse 450 huvilist Pärnust, Viljandist, Rakverest, Tartust ja Tallinnast taludesse ilma piletiraha küsimata.

Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus Foto Urmas Saard
Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus 2016. aastal. Foto: Urmas Saard

“Tasuta bussireisidega kutsume avatud talude päevale inimesi, kellel muidu ei oleks võimalik üritusest osa saada,” ütles Vahur Tõnissoo Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast. “Huvi bussireiside vastu on suur, mistõttu sellel aastal oleme suurendanud bussireiside arvu üheksani.”

“Bussireiside programmid on paika pandud selliselt, et näidata, kui mitmekülgne Eesti põllumajandus on,” ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kalle Liebert. “Külastame nii suuremaid kui ka väiksemaid talusid ning väga erinevate tegevusalade esindajaid.”

23. juulil väljuvad viiest linnast üheksa bussi, ühtekokku 450 inimesele. Registreerumine bussidele on avatud.

Kolmandal üleriigilisel avatud talude päeval osaleb üle 270 talu ja põllumajandustootmise. Külastajad näevad nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, kaasaegset põllumajandustehnikat ja väiketööstusi, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid.

Loe edasi: Avatud talude päevale saab sõita põllumeeste tasuta bussiga

Elvas taastati ajalooline vaksali purskkaev

Kunagine Elva purskkaev
Kunagine Elva purskkaev

Neljapäeval, 1. juuni õhtul avatakse Elvas pidulikult kohaliku kogukonna rahaga taastatud ajalooline purskkaev. Avamise puhul annab tasuta kontserdi Ivo Linna ning toimuvad üritused lastele ja noortele.

Purskkaevu taastamise projekti vedanud MTÜ Elva Elama liige Toomas Laatsit ütles, et 20. sajandil oli vaksaliesine purskkaev Elva üks sümboleid.

“Purskkaev rajati juba 1926. aastal, ehkki viimati töötas see 1980. aastate lõpus,” sõnas Laatsit. “Kuna eelmisel aastal korrastati Elva jaamahoone park ning tulemas on vabariigi 100 aasta juubel, siis tekkis meie aktiivseid linnakodanikke koondaval MTÜl mõte teha kogu Eesti rahvale kingitus – purskkaev taastada. Purskkaevul on potentsiaal saada vaatamisväärsuseks, mida tullakse uudistama ka kaugemalt.” Loe edasi: Elvas taastati ajalooline vaksali purskkaev

Peipsimaast saab 2017. aasta toidupiirkond

peipsiveere1. mail annab maaeluminister Tarmo Tamm Alatskivi lossis Peipsimaale üle rändkahvli, millega kuulutatakse avatuks Peipsimaa maitsete aasta. Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatati Maaeluministeeriumi eestvedamisel alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondi.

“Peipsimaad on nimetatud ka Eestimaa sahvriks, kust on aegade jooksul käidud varumas kvaliteetset toitu, seega väärib Peipsimaa igati aasta toidupiirkonna tiitlit,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

“Kohalikud toitumistavad ning kohalik toidukultuur on ka Eesti erinevates piirkondades mõnevõrra erinevad ning Peipsimaa maitsete aasta pakub hea võimaluse 2017. aastal just Peipsi toidukultuuriga paremini tuttavaks saada,” ütles MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök projektijuht Triinu Akkermann. “Välja on töötatud kvaliteedimärgis Peipsi Toit, mille väärtusi ja edasikandjaid püüame selle aasta jooksul laialdaselt tutvustada.”

Peipsimaa maitsete aasta tiitli ning tiitliga kaasneva rändkahvli annab Alatskivi lossis Peipsi järvega piirnevate omavalitsuste ning Peipsimaa Kogukonnaköök MTÜ esindajatele üle maaeluminister Tarmo Tamm. Rändkahvel liigub koos aasta toidupiirkonna tiitliga mööda Eesti toidupiirkondi.

Loe edasi: Peipsimaast saab 2017. aasta toidupiirkond

Häkaton otsib Tartus lahendusi
neljanda võimu väljakutsetele

Häkatoni peakorraldaja Märt Põder
Häkatoni peakorraldaja Märt Põder

Sel reedel ja laupäeval, 31. märtsist 1. aprillini toimub Tartus Sparki keskuses 24 tundi vältav häkaton, kus otsitakse lahendusi väljakutsetele, mida seab avaliku arutelu sfäärile tõejärgne ajastu.

Homöopaatilises meditsiinis on põhimõte, et sarnast tuleb ravida sarnasega. Kuitahes õige või väär on see tänapäeva meditsiini vaatepunktist, on kogu post-truth temaatika oma praegusel kujul infoühiskonna probleem. Selle tuumaks on informatsiooni üleküllus ja meie võimetus leida adekvaatseid mudeleid oma mõjuala üha laiendava ja samas peenemaks muutuva infosfääriga toime tulemiseks.

Probleem on ühelt poolt sotsiaalne ja isegi eksistentsiaalne, aga lahendused saavad sündida ainult infoühiskonna vahendite täiustamise kaudu. Aga neid täiustada ei saa me ilma neid mõistmata.

Tartus nädalavahetusel toimuv “tõepõhjahäkaton” toob kokku humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna ning andmeteaduse ja informaatika tegijad infoühiskonna eesliinilt, et leida sellesama infoühiskonna enda vahendeid kasutades lahendusi meid kõiki puudutavatele väljakutsetele, mida markeeritakse viimase aja debattides sildiga “tõejärgne ajastu”.

Tegu on küll tiimitöö suurvormiga, kus tegeletakse lahenduste otsimisega 24 tundi järjest, aga loomulikult ei saa eeldada, et 24 tunni jooksul on võimalik kõik probleemid lahendada. Aga erinevalt hädaldamisest käest libiseva tõe, faktide ja digitaalse avaliku sfääri ussitamamineku üle on see võimalus ise midagi asjade parandamiseks ära teha.

Loe edasi: Häkaton otsib Tartus lahendusi
neljanda võimu väljakutsetele

Peipsi ääres on tulekul Sibulatee SaunafEST

Külalistemaja Mesi Tare saun Varnjas. Foto: Herling Jürimäe
Külalistemaja Mesi Tare saun Varnjas. Foto: Herling Jürimäe

Sibulatee SaunafEST on välja kasvanud Varnja SaunafESTist, mille algatas Varnja külas toimetava kohaliku puhkemaja Mesi Tare kodumaja pererahvas 2016. a suve lõpus. Et eesmärk on elavdada piirkonda hooajavälisel ajal, toimub SaunafEST kolm-neli korda aastas. Järgmine SaunafEST toimub 21. jaanuaril.

Sibulatee SaunafEST on sarja kolmas üritus ja laienemine toimus kohalike elanike initsiatiivil, kes tahtsid samuti anda oma panust piirkonna elu arendamisse, kuid elavad väljaspool Varnja alevikku. Nii sündiski mõte Sibulatee SaunafESTist.

Seekordsel saunasõprade üritusel osaleb 12 erinevat sauna Varnjast, Vanaussaialt, Koosalt, Torilast, Nina külast ja Rootsikülast. Nagu varasematel kordadel, nii  on  ka nüüd kutsutud osalema mitmed erinevad mobiilsed saunad ja seekord löövad kaasa MobiSpa maailmas ainulaadne täispuhutav saun ning RatastelSpa kümblustünn. Oma panuse annab ka Koosa külasaun, kes avab ürituse raames kõigile soovijaile oma uksed ja on sel päeval külastamiseks tasuta.

Sibulatee SaunafESTil tuleb etteantud aja jooksul, s.o kella 12-16 kaardi abil orienteeruda ja üles otsida saunad, täita saunade pererahva antud ülesandeid ja koguda templeid. Orienteerumine algab ja lõppeb Varnjas. Talvisele ettevõtmisele lisavad särtsu saunapererahva ülesanded ning kuumalt saunalavalt otse lumme või jääauku pagemine. Kõiki osalejaid, kes läbivad kõik saunad, premeeritakse saunamedaliga ning nende vahel loositakse välja erinevaid auhindu. Et 2017 on Peipsi toidu aasta, moodustavad suurema osa auhinnafondist kohalikud toidud ja käsitöö.

Lisainfo: https://www.facebook.com/events/1804904053116515/ või info@mesitare.ee

Eesti ratastooli line-tantsijad maailma parimad

Käesolev aasta algas Liberecis nädalapäevad kestnud tantsu maailmameistrivõistlustega „11th WCDF World Championships“, milles osales Eestist viis line-tantsijat, neist kaks ratastooli võistlusklassis.

Võidukad eestlased Liberecis Foto pressisõnumiga
Võidukad eestlased Liberecis. Foto: pressisõnumiga

Maailmameistrivõistlustele pääsemiseks pidid võistlejad osalema eelmise võistlusaasta jooksul vähemalt kolmel kvalifikatsioonivõistlusel, ratastoolis tantsijad vähemalt kahel.

Väga hästi läks ratastoolis tantsijatel. Margit Kasemets (Tallinn) võitis esikoha võistlusklassis Line Classic Wheelchair Manual. Võistlusklassis Line Classic Wheelchair Electric võitis Meelis Luks (Kaiu) samuti esikoha. Ratastooli linetantsu võistlusklass nimetati WCDF-i (World Country Dance Federation) ametlikuks võistlusklass 2012. aasta jaanuaris. Margit Kasemets ja Meelis Luks said esimese rahvusvahelise võistluskogemuse 2012. aasta oktoobris Trakai linnas toimunud Leedu II Lahtisel meistrivõistlusel kantri- ja westerntantsus. Tegemist oli ühega MM-i eeletapist. Siis saavutas Kasemets teise ja Luks kolmanda koha.

Mõlema eduka esineja treener on line-tantsu, nii ratastoolidega kui ilma, Eestisse toonud Kaie Seger. Tema sõidutas oma tantsijad Tšehhimaale Libereci linna ja tõi nad väärtuslike medalitega ka koju tagasi. „Mulle ei antud ühtegi medalit, sest autojuhtide medaleid seekord välja ei jagatud,“ kirjutas Seger naljatades facebooki seinale.

Edukalt võistlesid ka kõik kolm ülejäänud võistlejat. Katrin Rõõmus (Kohtla-Järve) – Line Classic Silver Novice Female – II koht; Ere Sinikalda (Tartu) – Line Classic Diamond Intermediate Female – III koht; Marika Raik (Maidla) – Line Classic Diamond Novice Female – V koht.

Urmas Saard

Luunja lapsed proovisid kätt Sindi automudelismi juhtrajal

Eesti pikim ja moodsaim automudelismi juhtrada võidab järjest rohkem populaarsust.

Luunja lapsed Sindi automudelismi juhtrajal kätt harjutamas Foto Urmas Saard
Luunja lapsed Sindi automudelismi juhtrajal kätt harjutamas. Foto: Urmas Saard

Eile külastas Sindi juhtraja automudelismi keskust 19 Luunja valla last. MTÜ Sindi Mudelisport ja Sindi ANK tehnikaringi juhendaja Johannes Mets ütles, et Eestis ei ole sarnaseid radasid palju. Kahjuks jääb neid veelgi vähemaks. Haapsalus suletakse rada käesoleva aasta kevadel. Pärnus seisab rada kasutuseta. Peale Sindi on rajad veel Tallinnas Nõmmel ja Harju maakonna Kose valla Äksi külas. „Luunja asub Tartust ida pool Emajõe põhjakaldal, sealses lähipiirkonnas midagi niisugust ei ole,“ rääkis Mets. Väljapoolt Pärnumaad on käidud veel näiteks Raplast ja mujaltki.

Laste sisenemisel ruumi, mida täidab pea täies ulatuses ülisuur rada, tulid kuuldavale üllatushüüded „vau, uhh, vägev“. Luunja noortekeskuse noorsootöötaja Hanna-Roosi Karro ütles, et automudelitega sõitmine oli kõigile esimene kogemus. Muidugi ei tunneta käsi kohe juhtpuldi „pedaalimist“ ja kui vahetult pärast starti kõik autod kurvist välja lendasid, tekitas ootamatu „autokatastroof“ tugeva naerupurske ja tagasihoidliku ehmatuse. Laual on 8 rada, aga sõitma lasti korraga väiksemad neljased grupid. Sõiduaega anti 5 minutit ja siis läksid puldid järgmise neliku kätte. Aja ja kiiruse peale ei võisteldud.

Loe edasi: Luunja lapsed proovisid kätt Sindi automudelismi juhtrajal

Päev kaunis Tartus

Kolmapäeval Tartut külastades soovisin, et lumeta musta maad valgustaks pilvitus taevas särav päike. Kuigi linnale lähenedes näis lootus asjatuna, osutusid kahtlusevarjud petlikuks.

Tartu Foto Urmas Saard
Tartu. Foto: Urmas Saard

Kui ERM-i sisenedes vilksatas päike tumeda taeva väheste pilude vahelt mõned üksikud hetked, siis mälukeskusest väljudes suunas madalale laskunud päike oma silmipimestava valguse jalutajale otse näkku.

Tallinn on Pärnule kilomeetritelt lähem, ajaliselt asub aga oluliselt veelgi lähemal, kui Tartu. Pealegi on Tallinn pealinn ja seepärast ikka sinnapoole asja palju rohkem. Kuid iga kord Tartut külastades leian, et sinna oleks põhjust minna palju sagedamini, kui hädapärased vajadused seda nõuavad. Kasvõi sellepärast, et kiirustamata jalutada, nautida tänavatel kõndimist, peatuda monumentide juures või lihtsalt märgata tartlaste tegemisi.

Sammusin mööda Roosi tänavat Raadilt alla, päris sageli selg ees. Sest nii ei paistnud päike silma ja madalalt suunatud valgus muutis vaate tänavale huvitavamaks. Pärast suvist remonti naudin Roosi tänaval jalutamist.

Loe edasi: Päev kaunis Tartus

Sindi õpetajad Eesti Rahva Muuseumis

Süütalastepäeval külastasid Sindi gümnaasiumi õpetajad Eesti Rahva Muuseumi uut hoonet, kus Tiiu Koovit andis põnevalt esitatud jutupõimikuga põgusa ülevaate rahvusliku mäluasutuse museaalidest.

Eesti Rahva Muuseum Foto Urmas Saard
Eesti Rahva Muuseum. Foto: Urmas Saard

Püsiekspositsioonidega tutvumine algas Jakob Hurda büsti juurest. „Milline oli teie viimane kokkupuude Hurdaga?“ Giid ei pidanud vastust pikalt ootama. Enamike mälus meenus Hurt kümnekroonisel, mis kadus käibelt jäädavalt juba kuus aastat tagasi, kui euro tuli 1. jaanuaril 2011 ametliku ja ainsa maksevahendina Eestis kasutusele.

Miks püüab esimesena just Hurda büst muuseumisse siseneja tähelepanu? Hurt sündis Põlvamaal 1839. a suvel ja suri 1907. a jaanuaris Peterburis. Saanud erilist ärgitust „Kalevipojast“ ja oma kodupaigast Himmaste külast, alustas ta 1860. aastal eesti rahvaluule kogumisega. Hurt õhutas luule kogumise kaastööle umbes 1400 inimest nii Eestist kui Venemaalt. Erinevatest žanritest rahvaluule kogumise kõrval kogunes suurel hulgal kõikvõimalikke etnograafilise väärtusega esemeid.

Nõu ja teoga tuli appi Oskar Kallas, kes alustas Hurda surma aastal Eesti Rahva Muuseumi asutamist ja juba paar aastat hiljem saigi loodud vaimse ja esemelise kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ning uurimise tarbeks väga vajalik mäluasutus.

Loe edasi: Sindi õpetajad Eesti Rahva Muuseumis

Tartu Mart Reiniku kool kogus
raskelt haigele poisile 1710 eurot

Tartu poisi Eiko abistamiseks kogus Tartu Mart Reiniku kool tänavu 1710 eurot. Foto: erakogu.
Tartu poisi Eiko abistamiseks kogus Tartu Mart Reiniku kool tänavu 1710 eurot. Foto: erakogu.

Tartu Mart Reiniku kooli õpilased ja õpetajad kogusid kooli tänavuse jõuluheateo kampaania raames annetusi üheksa-aastasele Tartu poisile Eikole, kes vajab oma haruldase haiguse tõttu ravitoidusegu. Kokku koguti kahe nädala jooksul 1710 eurot.

5.-16. detsembrini kutsusid kampaania korraldajad üles iga koolipere liiget andma oma väikest panust Eiko toetuseks.

“Meie eesmärk oli, et igaüks panustaks vähemalt ühe euro,” räägib aktsiooni üks eestvedajatest, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Karolina Antons. “Soovisime pigem kaasata võimalikult paljusid ega seadnud esikohale suurt annetussummat.”

Tänavune jõuluheategu sooviti teha mõnele Tartu lapsele, kes ühise kodulinna kaudu võiks kooliperet kõnetada ning kelle lugu silmi avada ja natuke ka õpetada. Selle lapse leidmiseks pöörduti Tartu ülikooli kliinikumi lastefondi poole ning 9-aastase Tartu poisi Eiko näol leitigi sobiv abivajaja.

“Lastefond oli kohe väga koostöövalmis ja soovitas meile kaht Tartu last, keda nad hetkel toetavad. Eiko lugu tundus õpilastele mõistetavam ja ehk ka veidi enam mõtlemapanev, mistõttu otsustasime just teda aidata,” selgitab Antons.

Kahe nädala jooksul kogusidki kõik 38 klassikomplekti omakeskis ja erinevatel viisidel Eiko toetuseks annetusi ning kampaania lõpus koguti need kokku. Suur roll oli klassijuhatajatel, kes sõnumit oma klassi laste ja ka lapsevanemate seas levitasid. Samuti joonistasid lapsed Eikole jõulukaarte, et edastada ka oma head soovid.

Loe edasi: Tartu Mart Reiniku kool kogus
raskelt haigele poisile 1710 eurot

HackMotion ja Hairvel ühed Prototroni edukaimad

Prototroni ideekonkursil jõudsid võitjate sekka ja rahastuseni kaks ideed Lõuna-Eestist.

Prototroni võitjad 2016
Prototroni võitjad 2016

Rahastu Prototron kuulutas välja sügisese ideekonkursi võitjad ja rahastuse saajad – kokku kuus meeskonda, kellest kaks on pärit Lõuna-Eestist. Erakordselt tugevate ideedega taotlusvooru parimate sekka jõudsid Tartust ja Tartumaalt pärit meeskonnad HackMotion ja Hairvel, kes mõlemad pälvisid Prototronilt 7000 euro suuruse rahastuse. Kagu-Eestist ainsana finaali jõudnud Sofable meeskond jäi küll rahastuseta, kuid pälvis Prototroni ideekonkursi eestvedajate tunnustuse kui hästi kohanduv ja arenev idee.

Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova ütles, et kuue parima sekka jõudnud ning rahastuse pälvinud kaks ideed Lõuna-Eestist on väga head ja suure potentsiaaliga. “Sel korral panime ideekonkursi korraldamisel rohkem rõhku piirkondade kaasamisele ning oleme tulemustega kokkuvõttes väga rahul, sest lausa kolmandik ideid tuli väljastpoolt Tallinna ja kolmandik rahastuse võitnud ideedest pärineb Lõuna-Eestist,” rääkis Pavlenkova.

Loe edasi: HackMotion ja Hairvel ühed Prototroni edukaimad

Prototroni ideekonkursi TOP10-sse valiti viis ideed Lõuna- ja Kagu-Eestist

Rahastu Prototron sügisene ideekonkurss hakkab jõudma lõpule – äsja selgusid kümme paremat meeskonda, kelle seast valitakse detsembri alguses võitjad.

Drooni lennuks ettevalmistamine Foto Urmas Saard
Avionica arendab standarditele vastavat transponderit, mis võimaldab droonide lennutajatel edastada lennuametile drooni asukoha, et seeläbi lihtsustada lennuloa saamist ja tõhustada lennuruumi ohutust. Pilt illustratiivne. Foto: Urmas Saard

Konkurents TOP10-sse pääsemiseks oli väga tugev. Sel korral ideekonkursi fookuses olnud Lõuna- ja Kagu-Eesti meeskondadel on läinud hästi, sest lausa pooled viimasesse hindamisetappi jõudnutest on pärit sellest piirkonnast.

Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova ütles, et esikümnesse jõudnud ideede põhjal võib ideekonkursi tulemustega igati rahule jääda. “Tänavu soovisime esmakordselt kaasata ideekonkursil osalema aktiivseid inimesi väljastpoolt Tallinna ja tulemus on käes – pooled TOP10 meeskondadest on tulnud regioonidest,” väljendas Pavlenkova heameelt. “Prototroni pakutavad võimalused on jõudnud Tallinna piiridest välja ja pealinna tiimidel on nüüd senisest tugevam konkurents. Kavatseme Prototroni haaret veelgi laiendada.”

Prototroni ideekonkursi TOP10 hulka jõudsid viis ideed Tartust ja Tartumaalt (Degritter, HackMotion, Hairvel, VitaBug) ning üks idee Põlvamaalt (Sofable). Kogu esikümme on järgnev:

Avionica – arendab standarditele vastavat transponderit, mis võimaldab droonide lennutajatel edastada lennuametile drooni asukoha, et seeläbi lihtsustada lennuloa saamist ja tõhustada lennuruumi ohutust.

Loe edasi: Prototroni ideekonkursi TOP10-sse valiti viis ideed Lõuna- ja Kagu-Eestist

Sindi noored käisid õppereisil Tartus

Sindi gümnaasiumi meediaõppe valikuga gümnasistid tutvusid põhjalikumalt Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ja Vanemuise teatriga mitte üksnes meelahutuse eesmärgil, vaid ühendasid meeldivad elamused uudisnupu koostamise harjutustega.

Eesti Rahva Muuseum Raadil Foto Urmas Saard
Eesti Rahva Muuseum Raadil. Foto: Urmas Saard

ERMi ja Vanemuise teatrit külastas Sindi gümnaasiumi meediaõppega 10. a klass eelmise nädala neljapäeval, 13. oktoobril.

Ajaleheuudiste ja telepildi vahendusel olid õpilased hästi teadlikud ERMi uuest hoonest. Tartusse teele asudes peeti väljasõitu üheks tavaliseks ekskursiooniks, millest erilisi üllatusi ei osatud oodata. Ekslikuks osutus arvamine, et ERM paikneb kesklinnast kusagil ääretult eemal. Tegelikult asub vähem kui poole tunni pikkuse jalutusteekonna kaugusel. Kohale jõudes ületas ERMi nägemine mitmeid kordi varajasemat kujutlust.

Hiigelhoonesse jõudes pildistati ühena esimestest väljapanekutest Jakob Hurda büsti. Pileti kätte saamise järel laskuti korrus allapoole garderoobi. Giidi jutustusi kuulates liiguti ajas tänapäevast minevikku. Võimalik olnuks alustada ka minevikust ja tulla tagasi tänasesse päeva. ERM on Läänemeremaade suurim ja moodsaim muuseum, mis avas külastajatele uksed oktoobri esimesel päeval.

Loe edasi: Sindi noored käisid õppereisil Tartus

Algaval ettevõtlusnädalal toimub ligi 200 üritust üle Eesti

Alates tänasest kuni nädala lõpuni toimub iga-aastase ettevõtlusnädala raames ligi 200 üritust üle Eesti. Nädala eesmärgiks on arendada inimestes

Foto: Ettevõtlusnädal/EAS
Foto: Ettevõtlusnädal/EAS

ettevõtlikku eluhoiakut, soosivat suhtumist ettevõtlusesse, luua koostöövõrgustikke ning innustada kasvupotentsiaaliga ettevõtjaid astuma ettevõtluses edasisi samme.

„Ettevõtlusnädalaga tahame juhtida avalikkuse tähelepanu ettevõtlikkusele ja ettevõtjate rollile meie majanduses, et ettevõtjaks olemist senisest enam väärtustada ja ühtlasi motiveerida meie inimesi olema rohkem ettevõtlikumad ja julgemad,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir. „Teeme tööd selle nimel, et tulevikus oleks ettevõtlikkus integreeritud juba alates esimestest klassidest meie kooliprogrammidesse ja olen kindel, et ettevõtlusnädala sündmuste hulgast leiab igas vanuses inimene endale midagi

huvipakkuvat ja tulevikku suunavat“.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimehe Hanno Tombergi sõnul on ettevõtlusnädal vajalik traditsioon, mis aitab ettevõtlustemaatikat erinevais Eestimaa paigus fookusesse tõsta. „Eesti tänane probleem on toodete madal lisandväärtus ja võimekus kasvada Eestist väljapoole,“ lausus Tomberg. „Leian, et järgmiste aastate suur eesmärk on luua rohkem tootearendust kohapeal, mitte seda ainult sisse osta. Seetõttu tuleb ettevõtlusnädalal rääkida ka uutest lahendustest, mille lõppeesmärk on Eesti teadusasutusi kaasates töötada välja uusi tooteid.“ Loe edasi: Algaval ettevõtlusnädalal toimub ligi 200 üritust üle Eesti

Tõnis Lukas: Raadil valmis eesti rahva enesekindluse varaait

Mihklipäeval Eesti Rahva Muuseumi hoone avamisel viibinud arhitektid Dan Dorell, Tsuyoshi Tane ja Lina Ghotmeh hindavad Raadit ilmestavat arhitektuurilist teostust väga õnnestunud lõpptulemuseks.

ERMi arhitektid Dan Dorell, Tsuyoshi Tane ja Lina Ghotmeh Foto Urmas Saard
ERMi arhitektid Dan Dorell, Tsuyoshi Tane ja Lina Ghotmeh. Foto: Urmas Saard

Kui 2006. a jaanuaris jagunesid märgusõnaga “Memory Field” võistlustöö võitjaks tunnistamisel 8-liikmelise žürii hääled viis kolme vastu, siis tänavu kevadel tunnistati mainekal AFEXi arhitektuurivõistlusel täiesti üksmeelselt ERMi uus hoone peaauhinna väriliseks. AFEX tunnustab ja toetab Prantsusmaalt eemal tegutsevaid arhitekte. Kümne silmapaistva ehitise hulgast pälvisid erilise heakskiidu Itaalia päritolu arhitekt Dan Dorell, jaapanlane Tsuyoshi Tane ja liibanonlane Lina Ghotmeh. Arhitektid on oma loomingu valmimisel silma peal hoides käinud Raadil üle poolesaja korra. Eilne külastus aga oli nende jaoks juba eriline pidupäev.

Ajakirjanikega kohtumisel meenutasid nad uuesti oma lähtekohti, kui asusid Tartu linna piirile kavandama kirde-edela suunalist hoonestusala, mis Raadi järve ületades asetab kogu hiigelrajatise põnevalt liigendatuna ümbritsevasse keskkonda. Arhitektid pidasid oluliseks säilitada ka märki poole sajandi pikkusest okupatsiooniajast. Selleks on omaaegne lennurada, mis samal teljel asudes muutub ruumiliselt ja mõttelises ajas madala tõusuga pikaks hooneks, kus lisaks paljudele tarvilikele ruumidele on väljapanekute tarvis eraldatud ca 6000 ruutmeetrit näitusepinda.

Loe edasi: Tõnis Lukas: Raadil valmis eesti rahva enesekindluse varaait

Tulekul on konverents “Regilaulu seitse nahka: vaateid regilaulule mitmest küljest”

Konverents “Regilaulu seitse nahka: vaateid regilaulule mitmest küljest” toimub 30. novembril  ja 1. detsembril Tartus Eesti kirjandusmuuseumis.

Regilaul on jäänud uurijate jaoks mitmeski mõttes mõistatuseks. Kuivõrd regilaule hakati kirja panema juba hoogsalt moderniseeruvas ja kirjakultuuristuvas ühiskonnas ja keskenduti eelkõige tekstide jäädvustamisele, on meie teadmised nende tähenduse ja kasutamise kohta suulise kultuuri nähtusena üsna fragmentaarsed. Folkloristid on proovinud meieni jõudnud teadmistekogumit ja pärimusekillukesi üha uuesti ja erinevatest vaatenurkadest analüüsida, et jõuda parema arusaamiseni regilaulu omaaegsest toimimisest ühiskonnas, aga ka sellest, millistest ideedest ja eesmärkidest lähtuvalt laule koguti ning milleks ja kellele need on vajalikud tänapäeva ühiskonnas.

Konverentsil osalejaid kutsutakse arutlema regilauluga seotud teemadel ja esitama uusi lennukaid hüpoteese! Ärgituseks olgu siin välja pakutud mõned teemavaldkonnad, kuid nii nagu alati, on oodatud ettekanded ka muudel regilauluga seotud teemadel.

Kui vana on regilaul? Regilaulu erinevate eluperioodide üle on palju vaieldud, kuid regilaulu tekkimise ja vanuse kohta on arvamust avaldanud vähesed uurijad. Kas regilaulu vanust saab üldse määrata või on see kogunud endasse mõtteid ja uskumusi aegade algusest peale? Loe edasi: Tulekul on konverents “Regilaulu seitse nahka: vaateid regilaulule mitmest küljest”

Piltuudis 43 päeva enne Eesti Rahva Muuseumi avamist

ERMi kodulehe külastaja näeb vähenevate päevade hulka, mis on jäänud Eesti suurima ja maailma ühe ainulaadseima muuseumi avamiseni. Peatselt näeb seda mäluasutust juba kogu täiuses.

ERM Roosi tänavalt vaadatuna 43 päeva enne avamist Foto Urmas Saard
ERM Roosi tänavalt vaadatuna 43 päeva enne avamist. Foto: Urmas Saard

Lühem vahemaa Raekoja platsilt ERMi on umbes 1,9 km. Narva maantee ja Muuseumi tee vahelist lõiku ühendav Roosi tänav on saamas täiesti uueks. Umbes pool sellest on enamvähem korras ja alates Puiestee tänavast saab juba mööda laia betoonplaatidega kaetud kõnniteed jalutada 1. oktoobril külalistele avatava ERMi juurde.

Sinakas hall sein paistab juba kaugelt kätte ja paljudele tuleb isegi üllatusena, et vähem kui poole tunniga, olenevalt muidugi sammu pikkusest ja kiirusest, jõuab keskaegselt platsilt linna serval asuvasse ülimalt modernsesse ja mõõtmetelt hiigelsuurde hoonesse, millel pikkust 355,8 meetrit. Võibolla tekitab hoone pikkuse kõrvutamine mõnede vertikaalrajatistega teatava võrdluspildi, et paremini aduda mõõtmeid. Eifeli kõrgus koos antennitipuga on 324, Tallinna teletorn kümmekond meetrit vähem. Aga hoone mahtu iseloomustavad veel mõned mõõdud: laius 71,7 meetrit, kõrgeim punkt on 15,3 meetrit ja hoone madalaim punkt jääb teises otsas 2,4 meetrile.

Loe edasi: Piltuudis 43 päeva enne Eesti Rahva Muuseumi avamist

Tartu Loodusfestivalil märkas linnaloodust üle 2000 inimese

Tänavu teist korda toimunud Tartu Loodusfestivalil märkas linnaloodust ja selle elurikkust enam kui 2000 inimest. Festivalil uuriti nii kesklinna uldprogramm_punalutikas2_0parkides elavaid liike, Emajõega seotud loodust kui ka õpiti vikatiga heina niitma.

29. juunist kuni 2. juulini toimunud linnaloodusele pühendatud festivali kavas olid mitmesugused õpitoad, loodusretked ning muud tegevused. Tartu kesklinna pargis aset leidnud avapäeval osales hinnanguliselt 1500 inimest. Populaarsed olid ka veeretked Emajõel ning geoloogiaretk Toomemäel.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed korraldas festivali avapäeval, 29. juunil esimest korda Eestis ettevõtmise Mini-BioBlitz. Huvilised tegid viie tunni jooksul Emajõe-äärsetel rohealadel Võidu sillast kuni Supilinna tiigi ja Lodjakojani ning Toomemäel vastavate nutirakenduste või fotokaamera abil loodusvaatlusi ning spetsialistid aitasid määrata vaadeldud liike. Mini-BioBlitzil osales 24 inimest, kes tegid kokku 333 loodusvaatlust. Vaatlusalal märgati 239 liiki, enim jäid silma linavästrik, sinikael-part, kimalased ja raudrohi.
Loe edasi: Tartu Loodusfestivalil märkas linnaloodust üle 2000 inimese

Raadil mälestatakse Jaan Tõnissoni

2. juulil 1941 mõisteti NKVD sisevanglas Jaan Tõnissoni üle „kohut“. Kui Vene vägi 1941. aasta suvel Eestist lahkus, leiti vanglast Jaan Tõnissoni kohver. 4. juulil evakueeritud vangide nimekirjast oli ta nimi maha tõmmatud.

Jaan Tõnissoni mälestamine 2012 a 3 juulil Tartus Foto Peeter Talvar
Jaan Tõnissoni mälestamine 2012. a 3. juulil Tartus. Foto: Peeter Talvar

3. juuli keskpäevaks ootab MTÜ Jaan Tõnissoni Selts rahvast Tartu Raadi kalmistule Tõnissonide suguvõsa hauaplatsile, et mälestada Jaan Tõnissoni. Kalmistul kõnelevad EELK Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming ja Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam. Sissejuhatuse teeb Tõnissoni seltsi abiesimees Trivimi Velliste.

Koledast ja julmast 1941. aasta suvest möödub seitsekümmend viis aastat. Need inimesed, kes selles suves elasid, nägid elu ja maailma kiiret muutumist, sest üksteise otsa kuhjusid nõukogude võimu julmusest kantud juuniküüditamine, suurriikide salakavalad ja inimlikkust eitavad plaanid ning puhkenud maailmasõda. Inimesed kadusid ning kuigi nende lähedased ootasid nende tagasitulekut veel aastakümneid, ei tulnud paljud neist enam kunagi, tõdeb Tõnissoni seltsi esimees Krista Aru.

Viimased kindlad teated Jaan Tõnissonist, kahekordsest riigivanemast ja Riigikogu esimehest, ajalehe Postimees omanikust ja väljaandjast, Tartu Ülikooli ühistegevuse professorist, pärinevad 1941. aasta 2. juulist. Sel päeval määrati Jaan Tõnissonile, kes oli vangistatud juba ööl vastu 13. detsembrit 1940, NKVD vägede Balti ringkonna sõjatribunali diviisijuristi Andrian Gorjatšovi eesistumisel kõrgeim karistusmäär – mahalaskmine.

Loe edasi: Raadil mälestatakse Jaan Tõnissoni

Parimaks priitahtluse edendajaks päästealal tunnistati Veikko Juusu

Veikko Juusu.
Veikko Juusu.

Täna Nõos toimunud Priitahtlike Pritsimeeste Foorumil anti üle rändauhind “Pritsimeeste pasun” aasta parimale päästeala vabatahtlikkuse edendajale Veikko Juusule Rae Tuletõrje- ja Päästeseltsist.

„Veikko panus vabatahtliku pääste arendamisse ja kogukonna turvalisuse parandamisse on olnud meeletult suur,“ rääkis Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi. Suurkivi sõnul on Juusu päästjaks sündinud ja omab kõiki päästjale iseloomulikke omadusi nagu entusiasm, abivalmidus ja pühendumus.

Veikko Juusu on aktiivselt ja tulemuslikult edendanud Rae vallas vabatahtlikku päästeseltsi, propageerinud üle Eestiliselt kogukondlikku ohutusalast turvalisust ja päästeala põhiväärtusi. Kokku pühendas Juusu enam kui 25 aastat päästealasele tegevusele ja selle eestvedamisele, olles lisaks vabatahtlikule tööle ka Assaku kutselise päästekomando pealik.

Ühtlasi on Veikko teinud aktiivselt ja järjepidevalt ennetustööd Rae valla lasteasutustes ning varsti on terve põlvkond noori saanud oma tule- ja veeohutusalased algteadmised just Veikko käest. Veikko tegutseb aktiivselt ka päästetöö valdkonnas, remontides ja arendades päästeautosid, olles uute ja innovaatiliste lahenduste katsetaja ning juurutaja selleski valdkonnas.

Priitahtluse edendamise eest Eesti päästealal antav rändauhind asutati ning selle juurde kuuluv statuut kinnitati Päästeameti peadirektori käskkirjaga 29. juunil 2005. aastal. Auhind loodi eesmärgiga tunnustada ja motiveerida päästealase vabatahtliku tegevuse eestvedajaid ning väärtustada ohutusalast kogukondlikku tegevust ja kodanikualgatust.

Rändauhind on “Pritsimeeste pasun”, millel on kiri “Parim päästeala priitahtlik edendaja”. Auhinnale graveeritakse igal aastal auhinna saaja nimi ja aastaarv. Ettepanekuid rändauhinna nominentide osas saavad komisjonile esitada nii Päästeamet kui ka mittetulundusühendused. Rändauhind antakse koos selle juurde kuuluva tunnistusega üks kord aastas mittetulundusühendusele, sihtasutusele, seltsingule või üksikisikule silmapaistvate saavutuste eest priitahtluse edendamisel päästealal.

Mullu pälvis rändauhinna Aasukalda päästekomando vabatahtlik päästja Marge Zaidullin.

Iveri Marukašvili

Priitahtlikud pritsimehed on täna kokkutulekul Tartumaal

Täna 11. juunil toimub Tartumaal, Nõos 15. Priitahtlike Pritsimeeste Foorum koos päästetehnika rongkäiguga.
Vana ja uue päästetehnika rongkäik alustab liikumist kell 16 Nõo järve äärest. Rongkäik kulgeb mööda Nõo tänavaid, eesotsas hobuvankri – lõpetades päästetehnikaga. Kokku osaleb rongkäigus ligikaudu 30 päästemasinat! Rongkäik kulgeb Tartu Tuletõrjeühingu puhkpilliorkestri saatel.
Soovituslik riietus daamidele on pidulikud sajandivahetuse rõivad ja härradele ajaloolised tuletõrje vormid.

Iveri Marukašvili

Tudengid hakkavad jõusaalis elektrit tootma

Homme, 8. juunil kell 15 avatakse Tartu Ülikooli Akadeemilises Spordiklubis keskkonnasõbralik jõusaal tudengitele. Tegemist on Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) tudengite energia- ja negavatt-textressursisäästukonkursi Negavatt möödunud aasta kolmanda koha saavutanud projektiga, mis nüüd täies mahus ellu viiakse.

Spordiklubisse on paigaldatud kümme elektrit tootvat jalgratast, mis on tudengitele kasutamiseks tasuta. „Ühe rattaga toodetud energiaga saab põlema panna 20-LED lampi, sellest piisab omakorda mitme kahetoalise korteri valgustamiseks“, selgitab rataste funktsiooni projekti üks eestvedajatest ja TÜ tudeng Märt Roosaar. „Jõusaalis plaanime energia ära kasutada valgustuseks.“

KIKi juhatuse liikme Lauri Tammiste sõnul on hea meel näha, et Negavati ideed saavad järjekordselt teoks. „Loodame, et nähes ja kasutades uusi keskkonnasõbralikke jalgrattaid, hakkavad tudengitel peas idanema uued nutikad energia- või ressursisäästumõtted, millega ise tulevikus konkursile tulla.“ Loe edasi: Tudengid hakkavad jõusaalis elektrit tootma

Aasta vanemuislasteks valiti
Kärt Tammjärv ja Liis Noorkõiv

Eelmisel nädalavahetusel toimunud Vanemuise kolleegipreemiate peol pärjati aasta vanemuislasteks draamanäitleja Kärt Tammjärv ja vastuvõtusekretär Liis Noorkõiv.

Lisaks kolleegide tunnustusele ja aasta vanemuislase tiitlit kinnitavale aukirjale said mõlemad laureaadid graveeringuga hinnalise käekella ning puhkusepaketi Riiga.

Aasta vanemuislast valiti kolmeteistkümnendat aastat, valimine toimus kahes kategoorias: üks laureaat valiti lavajõudude seast, teine nende hulgast, kes oma igapäevatöös lavale ei astu. Iga Vanemuise töötaja sai oma arvamust avaldada salajasel hääletusel.

Veel anti välja 22 eriauhinda, mille laureaadid selgusid osakonnasiseste hääletuste tulemusena. Eriauhindade seas olid puhkepaketid erinevais tervisekeskustes, kinkekaardid, kinkekorvid jpm.

Lavajõudude seast pälvisid kolleegide tunnustuse Piret Laurimaa, Heimo Hodanjonok, German Javier Gholami Torres-Pardo, Alo Kurvits, Oliver Timmusk ja Amy Louise Bowring.

Väljaspool lava töötavatest vanemuislastest said eriauhinna Tõnis Järs, Katrin Nigumann, Indrek Ots, Kai Vahter, Mart Visnapuu, Karl Künnapuu, Kai Kihno, Even Poltan, Karina Köörna, Kädi Jakobson, Helje Kollom, Kai Rohejärv, Margus Riimaa, Anne-Ly Soo, Erle Vannus, Kairi Laur.

Lodi Jõmmu sai 10aastaseks

lodi_suurveega_luhtadel_ELS
Lodi Jõmmu suurveega luhtadel. Foto: erakogu

Lodi Jõmmu on esimese kümne aastaga sõidutanud üle 100 000 reisija ehk terve Tartu linna jagu rahvast, viinud kohalikke peresid ja koolilapsi veele kõigis kuues maakonnas, kuhu siseveeteid mööda pääseb.

Jõmmu on kaks korda käinud ka merel ja külastanud Lätit, Rootsit, Soomet ja Venemaad. Kolmel korral on lodi olnud Tartu raekoja platsis jõululodjaks. Jõmmu tänab kõiki reisijaid, toetajaid ja sõpru ning loodab järgmise kümne aastaga vedada juba Tallinna linna jagu rahvast.

Jõmmu ehitamise mõte sündis Emajõe kaldal Supilinnas. Jõe kaldal elades ja seal sagivaid paate-laevu jälgides tekkis noortes huvi ka ise jõele minna ja vaadata, kuhu see jõgi siis välja viib.

Kui Tartu linn eesotsas Andrus Ansipiga oli otsustanud lodjaehitust toetada, panid õla alla ka Euroopa Liit, Tele2 Eesti AS, RMK ja AS A. Le Coq. Jõmmu ehitamine ei läinud lihtsalt, aga õnneks ei teadnud tegijad selle keerukust ette ja õnneks leidus palju sõpru-toetajaid, kes häda korral appi tulid. Jõmmu tänab kõiki ehitajaid, toetajaid ja vabatahtlikke, keda oli rohkem kui 150! Pärast vette sulpsatamist on Jõmmu kõige suuremateks toetajateks olnud aga reisijad, keda esimese 10 aastaga on kogunenud üle 100 000 ehk terve Tartu linna jagu.

Lodi Jõmmu on arhailine puust kaubapurjekas, millesarnased seilasid Peipsil ja Emajõel hansaajast kuni 20. sajandi keskpaigani. Ajalooliste lotjade eeskujul ehitatud Jõmmu on selle omanäolise laevatüübi ainus esindaja maailmas. Jõmmu on 12 m pikk, 8 m lai, kaalub 25 t, purjepinda on 100 m2 ja mast ulatub 14 m kõrgusele veepinnast. Lodi võtab pardale korraga kuni 36 reisijat.Jõmmu 10×10 meetrit puri on ainulaadne väliekraan ja koostöös Kinobussiga toimusid suured rändfestivalid Kinolodi 2007 ja KinobussRongLodi 2008. Koos Kinobussiga õnnestus Jõmmul 2009. a jõuda ka Novgorodi rahvusvahelistele hansapäevadele.

Loe edasi: Lodi Jõmmu sai 10aastaseks

Tartu Jaani kirikus avati fotograaf Arne Maasiku meremaastike näitus „Vaga vesi“

Näituse plakatAasta eest Tallinna kunstihoones esitletud kõrgetasemeline ja hinnatud näitus jõuab pika teekonna järel Tartusse ning Tartustki saab kevadkuuks merekultuuriaastale väärikas linn. Näitus jääb avatuks mai lõpuni.

Eesti parimaid arhitektuurifotograafe Arne Maasik eksponeerib oma merevaadete näitust „Deep Sea“ Tartus Jaani kirikus, andes näitusele kirikuseintel sootuks teistsuguse vaate ja puudutuse. „Kirikus eksponeeritavad suuremõõtmelised merefotod annavad selles keskkonnas nautimiseks rohkem vaatamis- ja süvenemisruumi, kirikus olev vaikus lubab end mõelda kõikide merevaadete keskmesse ja veel kaugemale,“ ütleb näituse korraldaja Indrek Mustimets.

Põhjamaiste merevaadete näitamine sisemaises keskkonnas ja varasuvises Tartu õhustikus on vaieldamatult Tartu selle aasta foto- ja kultuurisündmus. Arne Maasik on elimineerinud oma fotodelt mis tahes inimtegevuse. Puudub visuaalne reostus, mere enda reostus. Arne Maasiku fotodes ei tõuse esile mitte niivõrd vete vaikne stiihia kui et koloriit, millega oleme siin niivõrd harjunud, et me seda enam ei näe. See kvalifitseerub ilmselt tavaliseks sügavsinine ja selle optilised variatsioonid. Loe edasi: Tartu Jaani kirikus avati fotograaf Arne Maasiku meremaastike näitus „Vaga vesi“