Tartumaa

Mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted on alanud

Sel nädalal algasid uue Eesti täispika mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted. Koomiliste elementidega psühholoogiline draama jõuab kinno 2019. aasta kevadel.

Võtete algus Foto Triin Tenso — Võtete algus. Foto: Triin Tenso

[pullquote]Mis jääb inimese identiteedist alles siis, kui ta end enam töö kaudu defineerida ei saa[/pullquote]Filmi keskmes on nutikas, ent pisut nurgeline füüsikadoktor Sandra Mets, keda kehastab Mari Abel. Teadusele pühendunud naine kaotab ootamatult töö, ent uue leidmine ei kujune sugugi nii lihtsaks kui loodetud. Lõputus tööintervjuude karussellis tuleb Sandral seista silmitsi võimumängude, silmakirjalikkuse ja pideva kohanemisvajadusega. Film uurib, mis jääb inimese identiteedist alles siis, kui ta end enam töö kaudu defineerida ei saa.

Mari Abeli kõrval teevad filmis kaasa Kaie Mihkelson, Raimo Pass, Tiina Tauraite, Henrik Kalmet, Hendrik Toompere, Hendrik Toompere juunior, Alo Kõrve, Mait Malmsten, Carmen Mikiver, Riho Kütsar, Jarmo Reha, Erki Laur, Karl-Andreas Kalmet, René Reinumägi, Peeter Tammearu jt.

Loe edasi: Mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted on alanud

KGB kongide muuseumis toimub märtsiküüditamise mälestuspäev

Eesti lähiajaloo üht traagilisemat sündmust mälestatakse Tartus KGB kongide muuseumis laupäeval, 24. märtsil ja võimaldatakse kõigile külastajatele kogu päeva jooksul tasuta sissepääsu.

Kava kohaselt toimub algusega kell 12.00 Tartu Ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituudi arhiivinduse osakonna dotsendi Aigi Rahi-Tamme loeng “Veerandsada aastat nõukogude küüditamiste uurimisest”

Kell 14.00 leiab aset kohtumine kunagise vastupanuorganisatsiooni Sini-Must-Valge liikmetega.

1946. aastal Tartus loodud koolinoorte põrandaalune vastupanuorganisatsioon Sini-Must-Valge (SMV) kirjutas end Eesti vastupanuliikumise ajalukku 5. novembril 1949, kui selle liikmed lasksid Tartu Raadi pargis õhku Punaarmee monumendi. Sellele järgnes asjaosaliste arreteerimine Nõukogude julgeoleku poolt. Eeluurimise perioodiks vangistati SMV liikmed kurikuulsa Tartu “halli maja” keldrisse. Seekordse märtsiküüditamise mälestuspäeva raames on kõigil huvilistel erakordne võimalus kuulata mälestusi Nõukogude julgeoleku eeluurimisvangla sünge elu kohta nende inimeste suust, kes seal ise vangis olid.

Loe edasi: KGB kongide muuseumis toimub märtsiküüditamise mälestuspäev

Noorte organisatsioonid Kaitseväe paraadil

Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva tähistaval Kaitsejõudude paraadil osalesid Tallinna ja Harjumaa gaidid, kodutütred, noorkotkad ja skaudid, kelle kanda ning hoida oli 60 MTÜ Eesti Lipu Seltsile kuuluvat sinimustvalget kandelippu.

Noored Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva paraadil Tallinnas Foto erakogu — Noored Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva paraadil Tallinnas. Foto: erakogu

Lisaks isamaaliste noorte organisatsioonide liputoimkondadele rivistusid Vabadussõja võidusamba jalami trepi paremale poolele veel kolm organisatsiooni, kes olid väljas lipu seltsi poolt kingitud piduliku Eesti Vabariigi paraadlipuga. Skautide ja gaidide lipud õnnistati 23.veebruari õhtul Viimsi Jakobi kirikus.

Vasemal poolel moodustasid Tallinna viie gümnaasiumi liputoimkonnad teise lipuspaleeri: Tallinna 21. kool, Jakob Westholmi gümnaasium, Tallinna Inglise kolledž , Tallinna Reaalkool ja Gustav Adolfi gümnaasium. Lisaks neile asusid rivistuses ka lipu seltsi poolt kingitud paraadlipud, mis kingitud Tallinna 21. koolile ja Jakob Westholmi gümnaasiumile lipukultuuri hoidmise eest.

Tegemist oli enneolematu noorte tahteavaldusega Eesti Vabariigi sünnipäevaks. Koostöös lipu seltsiga oli noorte organisatsioonide liikmetel võimalus ühiselt teostada Eesti Vabariigi aastapäeval pidulikku lipuvalvet Pärnumaa noorte eeskujul.

Loe edasi: Noorte organisatsioonid Kaitseväe paraadil

Väsimatu raudmees Raivo E. Tamm osaleb 35-aastase vahe järel Tartu Maratonil

Armastatud näitleja Raivo E. Tamme debüüdist Tartu Maratonil möödub õige pea 35 aastat. Sel pühapäeval on spordipisikusse nakatunud Tamm taas suusapeo stardijoonel.

Raivo E Tamm Foto Sportland — Raivo E. Tamm. Foto: Sportland

Suvel ootab Tamme ees kaks triatlonit, neist üks, IRONMAN Tallinn, on koguni täispikk triatlon (3,8 km ujumist, 180 km rattasõitu, 42,2 km jooksu). “Kogu elu on nüüd rihitud IRONMAN 70.3 Otepää ja IRONMAN Tallinn ettevalmistuseks ja minu treener Ain-Alar Juhanson on öelnud, et murdmaasuusatamine on parim talvine alternatiiv maanteerattasõidule. Eesmärk on Tartu Maraton lihtsalt läbi suusatada ja nautida suurürituse õhkkonda ning meenutada 35 aasta taguseid aegu,” ütles Tamm. “Seoses meie kliima ja minu elutempoga pole eriti suuskadele saanud, aga koormustest näitas, et olen nagu jätkuvalt ree peal, nii et miks mitte teha endale üks mõnus päev ilusas Eesti looduses,” lisas ta.

45. Tartu Maratoni põhisõidud leiavad aset sel pühapäeval, 18. veebruaril. Kavas on 63 ja 31 km distantsid.

Tanel Rungi
Turundus ja kommunikatsioon
MTÜ Klubi Tartu Maraton

Kuuenda Tartu Teatemaratoni võitis Spordiklubi CFC

Täna Otepää-Elva vahelisel klassikalisel Tartu Maratoni rajal peetud 6. Tartu Teatemaratoni võitis Spordiklubi CFC koosseisus Martten Kaldvee, Christopher Kalev, Martin Remmelg ja Henri Roos. Võidutiim läbis 63 km ajaga 2:47.40.

Kuuenda Tartu Teatemaratoni võitja Spordiklubi CFC koosseisus Martten Kaldvee, Christopher Kalev, Martin Remmelg ja Henri Roos Foto Ardo Säks — Kuuenda Tartu Teatemaratoni võitja Spordiklubi CFC koosseisus Martten Kaldvee, Christopher Kalev, Martin Remmelg ja Henri Roos. Foto: Ardo Säks

Teatemaratoni alustas kõige teravamalt SuusaAkadeemia võistkond (Risto Vaher, Vahur Teppan, Priit Viks, Mart Kevin Põlluste), kes juhtis nii pärast esimest teatevahetust Matul kui ka võistluse poolel maal Kuutsel. Kolmandas vahetuses asus CFC poolelt rajale aga laskesuusakoondislane Martin Remmelg, kes tegi Viksiga minutilise kaotuse tagasi ning nii jäi asi otsustada viimase vahetuse meestel. Ankrumeeste duellis oli CFC Henri Roos SuusaAkadeemia Põllustest selgelt üle, finišis oli kahe mehe vahe 3 minutit ja 46 sekundit. Kolmandana lõpetas Team Gameking (Siim Lehismets, Tomas Kaurson, Timo Simonlatser, Peeter Kümmel). Lähemalt on tulemustega võimalik tutvuda SIIT.

“Võib öelda, et tiimi esitus oli väga hea, kõik läks nii nagu plaanisime. Oma vahetuses tahtsin endise koondisekaaslase Viksi ikka kinni püüda ja see ka õnnestus,” muljetas Remmelg pärast võistlust.

Loe edasi: Kuuenda Tartu Teatemaratoni võitis Spordiklubi CFC

Emajõe Laulikute 15 magamata aastat

10. veebruaril tähistab naiskoor Emajõe Laulikud Tartu ülikooli aulas kontsert-etendusega “15 magamata aastat” koori 15. sünnipäeva.

Naiskoor Emajõe Laulikud Foto pressisõnumiga — Naiskoor Emajõe Laulikud. Foto: pressisõnumiga

Emajõe Laulikute esimene proov toimus 5. veebruaril 2003, proovi oli kohale tulnud 24 naist, dirigendina astus koori ette Vilve Maide. Koori esimene esinemine toimus juba paari nädala pärast. Täna võime öelda, et täpselt samasuguse hoo ja ettevõtlikkusega on möödunud kõik need 15 aastat.

[pullquote]2009. ja 2014. aastal koos Tartu meeskooriga Akadeemiline Emajõgi korraldasid laulupeo tule teekonna läbi Eesti eri paikade[/pullquote]Sünnipäevakontserdil on laval üle neljakümne naise, kelle hulgas päris palju neidki, kes on laulnud kooris selle loomisest alates. Emajõe Laulikute peadirigent Vilve Maide on 15 aastat juhtinud naiskoori väga suure pühendumisega järjest suuremate eesmärkide suunas. Rahvusvahelistel konkurssidel pälvitud kulddiplomid ja tunnustused on koorile rõõmu toonud, aga see on ka edaspidiseks väljakutse.

Loe edasi: Emajõe Laulikute 15 magamata aastat

Tartu rahu aastapäeval möödub leitnant Kuperjanovi surmast 99 aastat

MTÜ Julius Kuperjanovi Selts korraldab Tartus Raadi kalmistul legendaarse väejuhi ja Vabadussõja kangelase Kuperjanovi kalmul mälestustalituse, mis toimub küünlapäeval algusega kell 11.00.

Julius Kuperjanovi bareljeef tema hauamonumendil Foto Urmas Saard — Julius Kuperjanovi bareljeef tema hauamonumendil. Foto: Urmas Saard

MTÜ Julius Kuperjanovi Seltsi esimees Olev Teder andis teada, et traditsiooniliselt on hauasamba juures austusavalduseks üles rivistatud Kuperjanovi jalaväepataljoni liputoimkond. Mälestuspalvuse peab pataljoni kaplan leitnant Anna-Liisa Vaher. Sõnavõtuga esineb ja asetab pärja pataljoni esindaja.

„Helikandjalt kuuleb Titanicu hukkumise saagast paljudele tuntuks saanud meloodiat, mida viimase päästepaadi lahkudes laeva orkester mängis,“ ütles Teder. Paljudel mälestustalitustel sageli kõlava koraali “Jumal sul ligemal” sõnade autor on 19. sajandi esimesel poolel elanud Inglismaa luuletaja Sarah Flower Adams. Viisi looja on protestantlikule kirikumuusikale tugevat mõju avaldanud helilooja Lowell Mason.

Teder tahab mälestuspäeval lugeda katkendeid kahe eesti ja kahe soome võitleja meenutustest Paju lahingus. Näiteks saab teada, kuidas leitnant Kurejoogi sai rinnust haavata ja mida ta kolme tunni kestel lumes lamades pidi läbi elama. Yrjö Mustoneni sinelis ja varustuses olevat olnud 20 kuuliauku, aga mees pääses üksnes mõne üksiku tühise kriimustusega.

Paju lahing oli Vabadussõja üks tähtsamaid lahinguid, mis avas sissepääsu Valga linna. Hoolimata punaste ülekaalust õnnestus Eesti partisanidel ja Soome vabatahtlikest koosnevatel Põhja Poegadel Paju mõis enda valdusesse võtta. Kahjuks sai selles kangelaslikus lahingus surmavalt haavata Julius Kuperjanov.

Urmas Saard

Õpetlik päev Tartus

Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (PEAK) poolt eriauhinna saanud mini- ja õpilasfirmade esindajad Sindi Gümnaasiumist, Pärnu Ülejõe Põhikoolist, Pärnu Raeküla Koolist, Pärnu Ühisgümnaasiumist ja Pernova Hariduskeskusest tutvusid täna Tartus SPARK Demo keskusega, külastasid Spark Makerlabi ning lõpuks mängisid Ettevõtluskülas rollimängu „Päev ettevõtjana”.

Tartus SPARK Demo keskuses Foto Kristi Suppi — Tartus SPARK Demo keskuses. Foto: Kristi Suppi

Muidugi on vahva tutvuda ettevõtete väljapanekutega SPARK Demo näitusel, näha millises toredas Makerlabi avalikus inseneeria töötoas saavad huvilised oma ideid teostada, aga eriti põnev on ennast ise proovile panna Ettevõtlusküla rollimängus tehislinnakus. Õpilased jaotusid seitsmeks meeskonnaks, kes asusid tööle pangas, töökojas, meediakeskuses, linnavalitsuses, kaubamajas, ilusalongis ja meditsiinikeskuses. Meeskonnad pidid töötama oma ettevõttes, võtma vastu otsuseid, mõtlema reklaamile ja teenindama kliente, maksma töötasu ning tasuma makse, ostma tegevuslube, investeerima või laenama vastavalt etteantud ülesannetele.

Õpetajad said nö tagastamatut laenu, et elavdada turgu klientidena. Mängiti läbi kolm kuud – tehti otsuseid ettevõtjana, saadi töötasu mille eest said osalised olla ka tarbijad. Lõpuks analüüsiti tehtut ja arutati mida keegi õppis, mida võinuks teha teisiti jne.

Loe edasi: Õpetlik päev Tartus

Vapramäele kutsutakse vapraid matkajaid

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus kutsub Eesti Vabariigi 100 aastal peredega loodusesse liikuma ja rahvustraditsioone tundma õppima. Matkasarja matkadega alustatakse Eesti 100 sünnipäevakuul – veebruaris.

Foto Triinu Pertels — Foto: Triinu Pertels

Matkasarja talvisele matka teekonnale minnakse 3. küünlakuu päeval kell 11.00.

Triinu Pertels, Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse projektijuht, tutvustab kõike põnevat, mis matkapäeval aset leiab: avatakse näitus vanadest matkavahenditest; korraldatakse vana-aja mänge lastele; kulgemist ajateljel; osavõtjate vahelist grupifoto ja video võistlust ja tutvutakse talviste rahvakalendripäevadega. Osavõtjatele valmistatakse ka üllatusi.

„Lume korral suusatame, lume puudusel matkame jalgsi,“ selgitab Pertels. Kogunetakse Vapramäe Loodusmaja juurde. Osalemine on matkajatele tasuta (va kanuumatk). Matkatee on erineva pikkusega, et saaksid osaleda nii väiksemad kui suuremad matkasellid. Matk kulgeb Vapramäe maastikukaitseala piirkonnas: Nõo vallas ja Tartumaal.

Osaleda võib ühel või kõigil neljal matkarajal. Nelja matka läbijatele on auhinnaks EV 100 sünnipäeva logoga matkasarja särk.

Matkapäev lõpetatakse traditsioonilise toidu degusteerimisega.

Matkasarja matkad on riigi sajanda sünnipäeva kingitus, mis viiakse ellu koostöös KÜSKi ja EV100 korraldustoimkonnaga. Karastusjoogiga toetab A. Le. Coq. Täiendavaid teateid leiab Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse kodulehelt.

Urmas Saard

Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad riigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut

Lasteraamatu “Konnapoiste talvejutud” autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad Eesti Vabariigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut. Eesmärgiks on lasteaedade raamatuvalikut mitmekesistada ning kutsuda lapsi üles lugema.

Risto Kask ja Kadri Veersalu Foto pressisõnumiga — Lasteraamatu “Konnapoiste talvejutud” autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad Eesti Vabariigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut. Foto: pressisõnumiga

Kampaania käigus kingitakse raamatud 29-le lasteaiale Tallinnas, Harjumaal ja Tartumaal. Oma ettepaneku lasteaedade osas tegid 32 inimest Facebookis avaldatud üleskutse põhjal. Raamatud kingitakse ka Tallinna Lastehaiglale.

“Kuna tänavune talv on olnud küllaltki lumevaene ja pime ning õigeteks talvisteks tegevusteks võimalust ei ole olnud, tekkis mõte midagi selle olukorra parandamiseks ette võtta. Otsustasime kinkida lasteaedadele mõned raamatud,” ütles raamatu autor Risto Kask. “Algul mõtlesime, et see number võiks olla 50. Kuna ettepanekuid tuli arvatust rohkem, otsustasime kinkida sada raamatut.”

Raamat “Konnapoiste talvejutud” räägib kahe konna tegevusest talvises metsas. Raamatu tekstid on kirjutanud Risto Kask ning illustreerinud Kadri Veersalu. Raamat anti välja 2015. aastal ning seda toetasid Hooandja vahendusel 64 inimest.

“Toetame Eesti Vabariigi juubeliaasta väärtuseid. Lapsed kujundavad meie kõigi tulevikku. Seega on väga tähtis, et nende arenguteel oleks lisaks rutiinile piisavalt mõnusat ajaveetmist ja mälestusi. Raamatud pakuvad selle jaoks suurepärase võimaluse,” lisas Kask.

Raamatud jõuavad lasteaedadesse enne 24. veebruari.

Tähistati Tartu vabastamise 99. aastapäeva

Tartu Memento ja selle kauaaegse juhi Enn Tarto korraldusel toimus pühapäeval, 14. jaanuaril Tähtvere pargis Tartu vabastajate ausamba juures pidulik mälestusteenistus.

Tartu Foto Urmas Saard — Tartu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Täpselt kuu hiljem, 14. veebruaril vabastati Irboska ja eestlaste etniline asuala oli vaba![/pullquote]Vaatamata krõbedale talveilmale, oli rahvast rohkelt. Luteri- ja õigeusu vaimulike, Tartu linnavalitsuse, Kaitseliidu, üliõpilaskorporatsioonide, Tartu Vabadusvõitlejate Liidu jt. esindajate poolt öeldi päevakohaseid sõnu, pandi pärgi, lilli ja küünlaid Tartu vabastamisel langenud Eesti sõjameestele.

Tartu Rahu Põlistamise Seltsi nimel tervitasin kohalolijaid ja tänasin ürituse korraldajaid. Juhtisin tähelepanu sellele, et 99 aastat tagasi toimunud sõda oli välksõda. Vaevalt nädal enne 14. jaanuarit alanud suurpealetung tõi Eesti sõdurid siia Tähtvere väljale. Siin tehti relvaga punastele agressoritele, okupantidele ja timukatele selgeks, et on aeg ära minna. Täpselt kuu hiljem, 14. veebruaril vabastati Irboska ja eestlaste etniline asuala oli vaba!

Loe edasi: Tähistati Tartu vabastamise 99. aastapäeva

Aldo Kals sai Külauudiste tänukirja

Et Külauudiste võrguväljaande uudisvood ei koosneks üksnes päevatoimetajate vahendatud pressisõnumitest ja veebilehel oleks lugeda päris omanäolisi lugusid, siis selle eest on mitmete teiste hulgas hoolt kandnud ka Aldo Kals, kes tänavu pälvis samuti Külauudiste tänukirja.

Aldo Kals punktkirjas koostatud Külauudiste tänukirjaga Foto Urmas Saard — Aldo Kals punktkirjas koostatud Külauudiste tänukirjaga. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kals ütles, et on oma elu jooksul saanud palju tänukirju ja erineva kujuga autasusid, aga selline on tema jaoks esimene ning ainulaadne.[/pullquote]„Väike-Pakri põhjaservas on 11-meetri kõrgune pankrannik, mis on kunagise Ürg-Neeva kallas. Saare idarand on paeklibune, kuhu kostavad Paldiski sadama tööhääled sarnaselt Kura säärele kuuldud Klaipeda sadama omadele. Väike saareke on looduslikult mitmekesine, sealt ei puudu oma soo ega järvedki. Õitsvas taimestikus annavad tooni Rootsi lipuvärvid: sinine ja kollane. Ka punetavatest maasikatest pole seal puudust. Ringi hulguvad mägiveistest muruniidukid ja naerukajakate koloonia peab oma kileda kisa saatel pulmi. Mahe soolane merevesi kutsub ujuma, aga Piirisaarele omast liivaranda ära otsi.“ Nii jutustas Kals ühes matkaloos, mille pealkirjaks pani ta „Rändurid Ürg-Neeva kaldal“.

Loe edasi: Aldo Kals sai Külauudiste tänukirja

Tori kompleks ja kaks Maaeluministeeriumi hallatavat muuseumit viidi ühtse juhtimise alla

Maaeluministeeriumi hallatavad riigiasutused Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum ja Eesti Põllumajandusmuuseum ning Tori hobusekasvanduse kompleks jätkavad uuest aastast tegevusi ühise sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid all. Eesti Piimandusmuuseumi funktsioonid antakse üle SA-le Eesti Piimandusmuuseum.

Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum Foto Urmas Saard — Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum. Foto: Urmas Saard

“1. jaanuarist jätkavad Eesti Põllumajandusmuuseum, Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum ja Tori hobusekasvanduse kompleks tegevust ühise sihtasutuse all,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. “Uuel organisatsioonil on võimalus valdkonna tegevusi ühiselt tervikuna planeerida ja arendada,” lisas Tamm.

“Tänu sihtasutuse asutamisele suureneb organisatsiooni majanduslik võimekus ning asutus saab paindlikuma ja asutusekesksema juhtimismudeli. Ühtlasi aitab loodav sihtasutus säilitada hobumajanduse pikaajalisi traditsioone Toril ning hoogustab hobumajandussektori arengut,” lisas Tamm.

Käesoleval aastal on algust tehtud sihtasutuse arengukava koostamisega, kinnitatud sihtasutuse struktuur, alustatud hoonete ja rajatiste projekteerimist ning investeeringute teostamiseks vajalike toetuse taotluste koostamist. “Sihtasutuse loomisel on juba esimesi positiivseid tulemusi. Hea näide on sel sügisel alustatud hobuprogramm, mis on suunatud Tori põhikooli 5. klassi õpilastele,” tõi minister Tamm välja.

Loe edasi: Tori kompleks ja kaks Maaeluministeeriumi hallatavat muuseumit viidi ühtse juhtimise alla

Hiie vägi koguneb Eesti Rahva Muuseumis

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda teatab, et laupäeval, 1. detsembril kogunevad hiiesõbrad Tartusse Eesti Rahva Muuseumi. Jakob Hurda saalis algab kell 13 kümnes pidulik Hiie väe sündmus.

Eesti Rahva Muuseum Foto Urmas Saard — Eesti Rahva Muuseum. Foto: Urmas Saard

Maavalla Koja kirjutaja Andres Heinapuu annab teada, et kavas on tervitused ja sõnavõtud, Hiite kuvavõistluse võitjate autasustamine, hiiesõbralike ettevõtmiste tunnustamine ja aasta Hiie sõbra väljakuulutamine. Oodatakse väliskülalisi, pidutuju lisab Mooste Rahvamuusikakool ning laulu lööb Lüü-Türr.

Müügil on Maavalla sirvikalendri 40. kujunduselt uuendatud ning sisulttäiendatud ja parandatud juubeliväljaanne ning Ahto Kaasiku uus raamat „Pühapaikade teejuht“.

Ajalooliste looduslike pühapaikade jäädvustamiseks ning tutvustamiseks mõeldud Hiite kuvavõistlus toimus tänavu kümnendat korda. Peaauhinna sai Margus Vilisoo foto eest „Taevane sügavik jääkirme all“ Saaremaa Kaali küla Pühajärvest. Uurali rahvaste auhinna sai udmurt
Nikolai Anisimov pildi eest „Eru karon – poiste meesteks vastuvõtmise püha“. Veel jagati 17 eriauhinda.

Loe edasi: Hiie vägi koguneb Eesti Rahva Muuseumis

Kadett Madis Pärnpuu kutse sõjakooli

Esmaspäeval tegid Sindi gümnaasiumi 11. klass ja Sindi ajalooklubi ühiskülastuse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustesse (KVÜÕA).

Sindi gümnaasiumi 11 klassi ja Sindi ajalooklubi ühiskülastus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusse Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi 11. klassi ja Sindi ajalooklubi ühiskülastus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustesse. Foto: Urmas Saard

Reisi korraldaja oli kooli direktor Ain Keerup, kellele hoonesse sisenemine tuletas meelde tema enda tudengi aega omaaegses EPA-s. Vanemad inimesed mäletavad hoone ees seisnud Leninit. Aga alates 2014. a jõulukuust ilmestavad Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peahoone esist platsi kaks 105- millimeetrist haubitsat.

Kaasas oli Salmar Saar, kes hakkab uuest aastast reisil olnud õpilastele riigikaitset õpetama. Kolm aastat tagasi oli Kaitseliidu Pärnumaa malevasse kuuluv Salmar Saar 31-aastane, kui sama hoone saalis kuulutati enne Eesti Vabariigi aastapäeva välja 2013. aasta kaitseliitlase aunimetus mehele, keda nimetati karismaatiliseks juhiks. „Oma oskusega inimesi kaasa tõmmata ja juhtida on Salmar olnud see katalüsaator, kes toonud noored tänavalt ja kodudest arvutite tagant Kaitseliidu ridadesse metsalaagritesse, varitsustesse ja rännakutele,“ öeldi toona tema kohta. „Eduka üksuse tõmbab käima karismaatiline juht, seda ei saa teha käsu korras, ilma särata,“ ütlevad need, kes teda tunnevad. Neid sõnu kinnitab ka Kiki Pärnpuu, Sindi muuseumi töötaja ja ajalooklubi innukas liige. Kuidas ta seda teab? Aga seepärast, et Kiki poeg, Sindi gümnaasiumi vilistlane Madis Pärnpuu õpib kolmandat aastat Taara linna Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes.

Loe edasi: Kadett Madis Pärnpuu kutse sõjakooli

Õpihimulised Jõgevamaa kogukondlased Tartumaal tarkust taga nõudmas

Mõttevahetus Mäksal, kõneleb Pille Tutt. Fotod: Evi Rohtla

Jõgevamaa kogukondades elukestva õppe edendamisega tegelevad inimesed käisid hiljuti Tartumaal silmaringi avardamas ja kogemusi saamas. Reis lõppes Tähtvere vallas Rahinge külaseltsi majas ehk Külakatlas toimunud seminariga „Kogukonna toel õpime kogu elu”.

Pajusi külaseltsi eestvedaja Aili Sooleppa sõnul kuuldi palju huvitavat ja kasulikku Tartumaa külaseltside toimetamisest. Tulemuslikust koostööst kogukonna ja omavalitsuse vahel ja teisteski valdkondades rääkis Melliste külavanem Mati Möller, kes ka ise oli Mäksa vallavolikogu viimase koosseisu liige.

Sooleppa sõnul märkas ta mõndagi, mida võiks rakenda ka oma kodukandis. „Nägin Mäksa vallas katusega kiikesid, mis võiksid laste jaoks olla ka Pajusi külamaja ümbruses.” Aili Soolepp andis seminaril ülevaate ka Pajusi Külaseltsi tegemistest. Ta rääkis augustis külamaja juures avatud jalgväravast, mis on Pajusi Külaseltsi kingitus kogukonnale Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks.

Loe edasi: Õpihimulised Jõgevamaa kogukondlased Tartumaal tarkust taga nõudmas

Martti Šorin: safari sõit Aidu karjääris oli eelarvamusest veel põnevam

Paarkümmend Sindi gümnaasiumi õpilast ja neid saatvad õpetajad nautisid vihmakeepides kõndides Peipsimaa imekaunist Kauksi randa ja uudistasid adrenaliini hulka tõstvaid Ida-Virumaa kaevanduskäike.

Põlevkivi lahtise kaevandamise ala Ida-Virumaal Foto Martti Šorin — Põlevkivi lahtise kaevandamise ala Ida-Virumaal. Foto: Martti Šorin

Sellel laupäeval tähistab oma kooli asutamise 180. sünnipäeva Sindi gümnaasium, kelle edukat tegevust on üleriigiliselt märgatud läbi aastakümnete väga mitmesuguste ettevõtmiste ja saavutustega. Viimase paari aasta kestel on Sindi gümnaasiumist ja tema vilistlastest kujunenud Külauudistele üks peamisi koostööpartnereid. Täna ilmutab 8. a klassi õpilane Martti Šorin ülevaatliku loo õppekäigust Peipsimaale ja Ida-Virumaale, mis oli ühtlasi preemiareis üleriigilisel konkursil “Minu klass tegutseb jätkusuutlikult” osalenud võitjatele. Martti Šorin ei kirjuta Külauudistele esimest korda.

Lummav ja ehmatav

Sindi Gümnaasiumi 8.A ja 9.A klassid käisid 10.-11.oktoobril õppekäigul Peipsimaal ja Ida-Virumaal. Märkimisväärsemad kohad ja tegevused olid Peipsi äärsed väikelinnad Mustvee ja Kallaste ning Kohtla Kaevandusmuuseumi külastus ja matk Aidu karjääris ja sõit lahtise autoga.

Loe edasi: Martti Šorin: safari sõit Aidu karjääris oli eelarvamusest veel põnevam

Contra jookseb Eduards Veidenbaumsi mälestuseks

Luuletaja ja läti keelest tõlkija Contra jookseb läti luuleklassiku Eduards Veidenbaumsi 150. juubeli puhul tema Tartu kodust kuni luuletaja majamuuseumini Lätis Kalāčis, mis asub Volmari ja Võnnu vahel.

Contra stardib Tartus reedel, 29. septembril kell 10 hommikul Tähtvere 1 (ehk Techlferstrasse 1) juurest, kus Veidenbaums elas suurema osa ülikoolis tudeerimise ajast.

150 kuni 160 kilomeetrise vahemaa plaanib ta läbida ilma pikemalt puhkamata. Arvatav kohalejõudmise aeg jääb järgmisel päeva õhtusse, kella 20-22 paiku.

Just Eduards Veidenbaumsi luule tõi Contra läti keele juurde ja Veidenbaumsi luuleraamatu “Mind ärge lugege” eest sai ta Eesti ja Läti välisministeeriumite vahelise tõlkeauhinna.

Pildil Contra alias Margus Konnula Pärnus 2014. a Kahe Silla jooksu eelsoojendusel. Foto: Urmas Saard →

Riigivanemaid mälestatakse tänavu Tartus

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi, EELK Konsistooriumi ja Tartu Linnavalitsuse korraldusel mälestatakse vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril algusega kell 13.15 Tartu Pauluse kirikus Eesti riigivanemaid.

Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas algab kell 9 mälestushetkega Vabadussõja võidusamba juures Foto Urmas Saard — Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas algab kell 9 mälestushetkega Vabadussõja võidusamba juures. Foto: Urmas Saard

Riigipeade auks süütab 16 küünalt EELK piiskop Joel Luhamets. Koos piiskopiga teenib koguduse õpetaja Kristjan Luhamets. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Tegemist on üheteistkümnenda riigivanemate mälestusteenistusega alates aastast 2006. Varem on samal kuupäeval süüdatud 16 küünalt Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus, Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani, Narva Aleksandri, Pärnu Eliisabeti, Viljandi Jaani, Kuressaare Laurentiuse, Haapsalu Toomkirikus, Paide Püha Risti ja Rakvere Kolmainu kirikus.

Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas algab kell 9 mälestushetkega Vabadussõja võidusamba juures. Kell 9.30 asetatakse lillekimbud ja küünlad Otto Tiefi ja Arnold Susi haudadele ning nende võitluskaaslaste mälestuskivi juurde Metsakalmistul. Sõna võtavad sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ja korp! Rotalia liige Georg Kirsberg.

Sibulatee puhvetite päev

16.septembril toimub taas Sibulatee puhvetite päev. Oma kodu väravad, uksed ja hoovid avavad kakskümmend kuus siin piirkonnas elavat ja toimetavat pere. Oodatakse külalisi, kellele meeldivad kodused ja kohalikust toorainest valmistatud road ning kes soovivad ka talvevarusid soetada.

Puhvetite päeva peakorraldaja, MTÜ Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe: “Sibulatee puhvetite päev sai inspiratsiooni Eesti mitmetes piirkondades suviti toimuvatest kohvikupäevadest. Sibulatee võrgustiku liikmed soovisid kogukonda aktiveerivat ning siia rohkem külastajaid toovat päeva korraldada justnimelt sügisel, sest valminud on siis kõik aedviljad, purgis on marjad ja seened ning muidugi on Kolkja-Kasepää-Varnja külatänavad palistatud kuulsa peipsi sibula müüjatest. Samal päeval toimub ka Varnja sibulalaat.”

Eesti toidu kuu ajal toimuval sündmusel on siinsed kakskümmend kuus puhvetit laiali pillutatud terve Sibulatee piirkonnas. Samas on näiteks Nina külas pea et külg-külje kõrval kolm puhvetit. Kaugemad avatud õued asuvad Välgis või hoopiski Torilas. Päris mitmed puhvetid asuvad otse Peipsi järve kaldal.

Loe edasi: Sibulatee puhvetite päev

Tartu saab ujuva ristimismaja

Täna avatakse ja pühitsetakse sisse Tartus Ujula tänaval Lodjakoja kõrval EKA sisearhitektuuri osakonna esmakursuslaste ehitatud unikaalne ujuv ristimismaja.

Tartu ristimismaja ehitus Foto Hannes Praks — Tartu ristimismaja ehitus. Foto: Hannes Praks

Ristimismaja idee sündis soovist seada tudengitele ülesandeks objekt, mis ei oleks järjekordne “põnev” puitinstallatsioon, vaid looks lisaväärtust läbi tugevate traditsiooniliste piirangute. 24 ruutmeetri suurune hoone vastab kõikidele Eesti Apostliku Õigeusu kiriku ristimisrituaali vajadustele ning seda jääb edaspidi kasutama Tartu Pühade Aleksandrite kirik. Tartlased saavad ujuvat hoonet ka edaspidi sealsamas Lodjakoja kõrval imetleda. Ebatavalise objekti ehitamist juhendas juunis toimunud töötoa käigus tuntud Soome arhitekt Sami Rintala, kes tuli Eestisse EKA sisearhitektuuri osakonna kutsel.

Ristimismaja kerkis sisearhitektuuri osakonna esmakursuslastele mõeldud vabaaine “Sakraalruum” käigus. Õpituba kestis kõigest viis päeva ning intensiivne protsess algas tudengitele õigeusu sakraalruumide ja sümboolika põhiteadmiste omandamisega. Koos juhendajatega analüüsiti ristimisprotsessi tehnilist ja tähenduslikku poolt, kuulati loenguid ja uuriti liturgia elemente. Kuna ristimismaja taheti algusest peale ehitada veepinnal ujuvana, siis õppisid tudengid tundma ka ujuva puitkonstruktsiooni tehnilisi põhimõtteid; kuna objekt ehitati algusest lõpuni ise valmis, siis said kõik esmakursuslased kätte elementaarsed oskused ehituspuusepa ja sepatöö valdkonnas.

Loe edasi: Tartu saab ujuva ristimismaja

Avatud talude päevale saab sõita põllumeeste tasuta bussiga

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit koostasid 23. juulil toimuvaks üleriigiliseks avatud talude päevaks eriprogrammid, mille käigus sõidutatakse 450 huvilist Pärnust, Viljandist, Rakverest, Tartust ja Tallinnast taludesse ilma piletiraha küsimata.

Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus Foto Urmas Saard — Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus 2016. aastal. Foto: Urmas Saard

“Tasuta bussireisidega kutsume avatud talude päevale inimesi, kellel muidu ei oleks võimalik üritusest osa saada,” ütles Vahur Tõnissoo Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast. “Huvi bussireiside vastu on suur, mistõttu sellel aastal oleme suurendanud bussireiside arvu üheksani.”

“Bussireiside programmid on paika pandud selliselt, et näidata, kui mitmekülgne Eesti põllumajandus on,” ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kalle Liebert. “Külastame nii suuremaid kui ka väiksemaid talusid ning väga erinevate tegevusalade esindajaid.”

23. juulil väljuvad viiest linnast üheksa bussi, ühtekokku 450 inimesele. Registreerumine bussidele on avatud.

Kolmandal üleriigilisel avatud talude päeval osaleb üle 270 talu ja põllumajandustootmise. Külastajad näevad nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, kaasaegset põllumajandustehnikat ja väiketööstusi, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid.

Loe edasi: Avatud talude päevale saab sõita põllumeeste tasuta bussiga

Elvas taastati ajalooline vaksali purskkaev

Neljapäeval, 1. juuni õhtul avatakse Elvas pidulikult kohaliku kogukonna rahaga taastatud ajalooline purskkaev. Avamise puhul annab tasuta kontserdi Ivo Linna ning toimuvad üritused lastele ja noortele.

Purskkaevu taastamise projekti vedanud MTÜ Elva Elama liige Toomas Laatsit ütles, et 20. sajandil oli vaksaliesine purskkaev Elva üks sümboleid.

“Purskkaev rajati juba 1926. aastal, ehkki viimati töötas see 1980. aastate lõpus,” sõnas Laatsit. “Kuna eelmisel aastal korrastati Elva jaamahoone park ning tulemas on vabariigi 100 aasta juubel, siis tekkis meie aktiivseid linnakodanikke koondaval MTÜl mõte teha kogu Eesti rahvale kingitus – purskkaev taastada. Purskkaevul on potentsiaal saada vaatamisväärsuseks, mida tullakse uudistama ka kaugemalt.” Loe edasi: Elvas taastati ajalooline vaksali purskkaev

Peipsimaast saab 2017. aasta toidupiirkond

1. mail annab maaeluminister Tarmo Tamm Alatskivi lossis Peipsimaale üle rändkahvli, millega kuulutatakse avatuks Peipsimaa maitsete aasta. Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatati Maaeluministeeriumi eestvedamisel alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondi.

“Peipsimaad on nimetatud ka Eestimaa sahvriks, kust on aegade jooksul käidud varumas kvaliteetset toitu, seega väärib Peipsimaa igati aasta toidupiirkonna tiitlit,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

“Kohalikud toitumistavad ning kohalik toidukultuur on ka Eesti erinevates piirkondades mõnevõrra erinevad ning Peipsimaa maitsete aasta pakub hea võimaluse 2017. aastal just Peipsi toidukultuuriga paremini tuttavaks saada,” ütles MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök projektijuht Triinu Akkermann. “Välja on töötatud kvaliteedimärgis Peipsi Toit, mille väärtusi ja edasikandjaid püüame selle aasta jooksul laialdaselt tutvustada.”

Peipsimaa maitsete aasta tiitli ning tiitliga kaasneva rändkahvli annab Alatskivi lossis Peipsi järvega piirnevate omavalitsuste ning Peipsimaa Kogukonnaköök MTÜ esindajatele üle maaeluminister Tarmo Tamm. Rändkahvel liigub koos aasta toidupiirkonna tiitliga mööda Eesti toidupiirkondi.

Loe edasi: Peipsimaast saab 2017. aasta toidupiirkond

Häkaton otsib Tartus lahendusi
neljanda võimu väljakutsetele

Sel reedel ja laupäeval, 31. märtsist 1. aprillini toimub Tartus Sparki keskuses 24 tundi vältav häkaton, kus otsitakse lahendusi väljakutsetele, mida seab avaliku arutelu sfäärile tõejärgne ajastu.

Homöopaatilises meditsiinis on põhimõte, et sarnast tuleb ravida sarnasega. Kuitahes õige või väär on see tänapäeva meditsiini vaatepunktist, on kogu post-truth temaatika oma praegusel kujul infoühiskonna probleem. Selle tuumaks on informatsiooni üleküllus ja meie võimetus leida adekvaatseid mudeleid oma mõjuala üha laiendava ja samas peenemaks muutuva infosfääriga toime tulemiseks.

Probleem on ühelt poolt sotsiaalne ja isegi eksistentsiaalne, aga lahendused saavad sündida ainult infoühiskonna vahendite täiustamise kaudu. Aga neid täiustada ei saa me ilma neid mõistmata.

Tartus nädalavahetusel toimuv “tõepõhjahäkaton” toob kokku humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna ning andmeteaduse ja informaatika tegijad infoühiskonna eesliinilt, et leida sellesama infoühiskonna enda vahendeid kasutades lahendusi meid kõiki puudutavatele väljakutsetele, mida markeeritakse viimase aja debattides sildiga “tõejärgne ajastu”.

Tegu on küll tiimitöö suurvormiga, kus tegeletakse lahenduste otsimisega 24 tundi järjest, aga loomulikult ei saa eeldada, et 24 tunni jooksul on võimalik kõik probleemid lahendada. Aga erinevalt hädaldamisest käest libiseva tõe, faktide ja digitaalse avaliku sfääri ussitamamineku üle on see võimalus ise midagi asjade parandamiseks ära teha.

Loe edasi: Häkaton otsib Tartus lahendusi
neljanda võimu väljakutsetele