Homme keskpäeval algaval kontsert-jumalateenistusel taaspühitseb EELK peapiiskop Andres Põder sisse Hageri
kiriku 160-aastase oreli.
„Perfektse töö oreli restaureerimisel tegi Olev Kentsi Orelitöökoda,“ rääkis Kohila vallavalitsuse nõunik Eeva Kumberg. Projekti ekspert ja konsultant oli Göran Grahn Rootsist.
Sihtasutuse Hageri Lambertuse Kiriku juhatuse esimees Juhan Põld tunnistas, et 2008. aastal alustatud restaureerimisprojekt tundus esialgu üsna ülejõu käiva ettevõtmisena, kuid tänu annetajatele, kümnele heategevuskontserdile ja heategevusmüükidele on tänaseks kokku kogutud enam-vähem täpselt vajaminev summa.
„Hageri kiriku restaureeritud orel on osa Eesti ja Euroopa kultuuripärandist, oleme tulevaste põlvede jaoks talletanud suure peatüki Eesti oreliloost,“ rõhutas Põld.
Restaureerimiseks kulus kolm aastat ja veidi üle 40 000 euro.
Laupäeval, 10.septembril kell 16 toimub Järvakandi kultuurihallis tasuta klaasimuusika kontsert. „Klaasilinna helinad“, mis on ühtlasi ka VI Eesti õpilaste kunstikonkursi ”Minu klaas 2011” autasustamis-tseremoonia. Eesti klaasipealinnas on sel laupäeval võimalik näha ja kuulda algajate Järvakandi noorte ja suurte kogemustega muusikute – Ülo ning Vambola Kriguli, visioone alternatiivsetel klaasist muusikainstrumentidel. Klaaspillid on valmistatud Järvakandile ajalooliselt olulistest toodetest – aknaklaasist, pudelitest, klaasikamakatest ning Järvakandi Klaasimuuseumi klaasikoja puhutud käsitööst. Kultuurihalli galeriis saab viimast päeva näha ka kõiki konkursile laekunud klaasi-, kujutavat ja fotokunsti ning lugeda Eesti noorte klaasiteemalist kirjandust. Konkursi tulemusi saab näha: http://www.jarvakandi.ee/.
Eesti Erametsaliit teatas oma eilsel pressikonverentsil, et alates 1. septembrist algama pidanud maaomanike hoiatusaktsioon jahipidamise keelustamiseks enam kui 170 000 hektaril jääb ära. Keskkonnaminister, kelle juhtimisel on toimunud läbirääkimised jahiseaduse eelnõu koostamisel, on püüdnud arvestada kõigi osapoolte huvidega ja olulisemad kokkulepped on saavutatud.
„Tänaseks on meie hoiatusaktsiooni alustamisel seatud eesmärgid olulises osas täitunud,“ põhjendas EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Läbirääkimised seaduseelnõu koostamisel on käivitunud ja olulisemad kokkulepped saavutatud.“ Ando Eelmaa märkis, et ehkki mõned kompromissid pole maaomaniku jaoks meeldivad, on aktiivsel maaomanikul uue jahiseaduse jõustumisel võimalik jahipidamist oma maal oluliselt enam mõjutada. „Lepingu nõue maaomaniku ja jahimehe suhete korraldamisel loob eeldused suhtlemiseks võrdsetel alustel. Samuti saavad maaomanikud tulevikus piisava üksmeele korral jahipiirkonna kasutaja välja vahetada. Väikeulukite jahi korraldamise õiguse saab maaomanik olenemata oma kinnistu suurusest. Ulukikahjustuste korral tekib seaduslik alus kahjustuste kompenseerimist nõuda,“ tõi Eelmaa välja maaomaniku jaoks olulised seadusemuudatused.
EEML juhatuse esimees lisas, et kindlasti ei saa maaomanikud rahul olla kahjustuste kompenseerimise korraga. „Oleme jätkuvalt seisukohal, et kahjustused tuleb korvata piisaval ja õiglasel määral. Jahimeeste piisavalt põhjendamata soov igal juhul senised jahipiirkonnad säilitada jätab meie jahindusse alles probleemide allika, millest me ajapikku loodetavasti vabaneme.“
Ando Eelmaa avaldas, et edasiste aktsioonide vältimise eeldus on see, et tänaseks kokku lepitu lähiajal ka uue jahiseadusena realiseerub.
Eile algas Märjamaal folgipidu, mis kestab nädala lõpuni.
VI Märjamaa Folgil astuvad üles folkloorirühmad Gruusiast, Tšehhist, Venemaalt jm. Külaliste kontserte jagub ka Märjamaalt kaugemale. Festivalipäevad lõpetab klubiõhtu.
Täna ja homme kell 13 saab osaleda lõõtspilli õpitoas, kus pillimänguõpetust annab Enrik Visla.
Peakontserdi juhatab laupäeval, 6. augustil sisse rongkäik rahvamaja juurest laululavale. Kontserdile järgneb simman ansambliga Audru Jõelaevanduse Punt.
Festivalipäevadesse mahuvad veel lauluklubi, käsitöölaat, vanade autode näitus jne.
Nädala aja pärast algavad Varbola linnuses puupäevad. Ettevalmistused selleks käivad aga juba pikemat aega. Ka saagidele hakati sel aastal tervelt kaks nädalat varem valu andma. Hiidlaste Ivo Männi, Maire Põldma ja Silver Treimanni käe all valmivad Neli Kuningat, kellelt kate eemaldatakse puupäevade avamispäeval 10 augustil.
Mõte Neli Kuningat linnusele skulptuurikompleksina valmistada tuli tegelikult juba aasta tagasi. Kuna Nelja Kuninga Tee kulges Padiselt Paide ordulinnusele ja nad tegid peatuspaiga ka Varbola linnusel, siis tekkiski idee kuningad „puusse voolida“. Mõtte kiitis ka heaks Varbola puupäevade skulptorite pealik Ivo Mänd. Nii Ivo, Maire kui ka Silver olid nõus vabatahtlikkuse alusel töö käsile võtma.
Alguses oli plaanis küll kõik meie tegemised saladuskatte all hoida ning alles Varbola Puu 2011 avamisel üllatus valmistada, kuid väikese eelteate andmine loob tegevusse põnevust. Kujud valmistatakse saarepuust. Neli neist valmivad Hiiumaal ning üks tehakse vahetult enne puupäevi Raplamaal, Orava talus. Töö on väga mahukas ja aeganõudev.
Kuningad jäävad seisma väljaspoole linnuse müüri ning nad asetatakse spetsiaalsele alusele. Nõusoleku kuningad linnusele paigutada andis ka kohalik muinsuskaitse inspektor Armin Rudi, sest skulptuurid iidse linnuse pinnast ei kahjusta ja neid maa sisse ei kinnitada. Kujud valmistatakse 1:1 suurusjärgus.
Kuna tahame, et need kuningad aastakümneid ilmastikutingimustele vastu peaksid, siis immutatakse neid mitu korda ja talvel tuuakse need korraks panipaika, et immutus mõjuks ja puus ei tekiks pragusid ja taiesed kuivaksid ühtlaselt. Puupäevadel aga on kuningad kõigile näha ja nad seisavad ja valvavad seal linnust kuni ilmastik lubab.
Tegemist on jätkuprojektiga ning Nelja Kuninga kõrvale valmistatakse aasta pärast ka kolm sõjameest, kes „kunne“ saatsid ja nende teekonnal ja peatuspaigal Varbola linnuses tehtud peatuspaigas valvasid. Kuningate Tee tutvustavad sildid valmistavad aga Tartumaa skulptorid Aivi Miilits ja Aivo Vaasa.
Nelja kuninga tee hõlmab 3 maakonda, Harju, Rapla ja Järvamaad . Jüriöö ülestõusu mälestamine Nelja Kuninga teega tõstab esile meie esivanemate maailma, kus on meie juured. Meie rahva lugu on tugevalt seotud meie intetiteediga. Rapla maakonnas kulges kuningate tee veel Pakamäel, Keavas ja Vahastus.
Tänasest kuni laupäevani toimub Kohila vallas Sutlemal Tornide nädal. Kõik, kes jaksavad pliiatsit-värve-fotoaparaati käes hoida, saavad enda valitud tehnikas jäädvustada kõikvõimalikke torne Kohila valla territooriumil alustades Sutlema mõisa väravatornist. Samuti võib joonistada erinevaid kirikutorne, rahvamaja torni, kuivati torni jne. Sutlema Väravatorni Selts kutsub kõiki üles neid jäädvustama.
Pühapäeval riputatakse valminud tööd näituseks üles Sutlema väravatorni. Lisaks näitusele jõuab vähemalt üks töö ka postkaardile.
Näituse avamisel esineb Kiili noorte vanamuusikaansambel Heili Meibaumi juhendamisel konserdiga “Õhtumuusika keskaajast renessansini”.
Esmateated Sutlema mõisast pärinevad 1425. aastast. Sutlema mõisa väravatorn on unikaalne mõisaarhitektuuri esindaja Eestimaal. Sutlema mõisa viimane omanik oli eduard von Stackelberg. Mõisaesisele ehitati Nõukogude ajal aga kahekorruseline maja ning tallid selle kõrval on nüüdseks täiesti lagunenud. Mõisa püüab taastada Sutlema väravatorni Selts.
Pärast aastast vaheaga on uuesti ellu ärkamas kümme suve väldanud ja spetsiaalselt noorte bändide jaoks loodud muusikafestival Kapa Rock.
30. juulil kell 15 algaval fesitvalipäeval esinevad Kohila alevi lipuväljakul ansamblid Merwis, The Nymph, Hurmurid, Groundhog Day, The Princes, Aides, Bedwetters, Ultima Thule ja paljud teised. Kontserdi esimene osa on akustilise muusika päralt, teisel poolel kuuleb ka rockilikumat soundi. Teiste hulgas astub akustilse kavaga üles Superstaari saatest tuntuks saanud Rosanna Lints.
Festivalile oodatakse rahvast mitte ainult Kohilast ja Rapla maakonnast, vaid üle terve Eesti, kinnitavad korraldajad. Piletid hinnaga 3 eurot on müügil kohapeal.
Kapa Rocki muusikafestivali korraldavad kolm Kohila noormeest Martin-Erich Torjus, Hardo Hansar ja Peter Põder ansamblist Merwis. Martin Erich Toriuse sõnul oli nende soov Kapa Rocki nime elus hoida ja kontserti sama nime all jätkata. „Möödunud aastate jooksul kujunes Kapa Rockist Raplamaa suve üks oodatuim muusikasündmus ja meil on suur au seda traditsiooni edasi viia,” märkis Torius.
Kapa Rocki eesmärk on pakkuda kuulajatele kõrgetasemelist muusikat ning tutvustada Kohilat kui loovat ja elujõulist valda. Siit on sirgunud mitmed tuntud muusikud nagu Birgit Õigemeel, Vaiko Eplik, Kadi Toom, Toomas Vanem, Paul Daniel ja teised. Kohilas on muusikakool ja tegutsemas ka praegu mitmed bändid ning laulustuudio.
Lisainfot muusikafestivali kohta leiab Facebookist ja kodulehelt.
Pea kolm nädalat Kohilas Tohisoo mõisas kestnud üheteistkümnes rahvusvaheline keraamikasümpoosion jõuab meeleoluka finaalini homme, 23. juulil. Koos traditsioonilise parginäituse avamisega kell 15 algab ühtlasi sümpoosioni lõputseremoonia. Stiilsel ja kordumatul näitusel esitlevad kõik sümpoosionist osa võtnud kunstnikud oma teoseid, mis kolme nädala jooksul Tohisoo puupõletusahjus valminud. Sümpoosioni lõpunäitus on tasuta ning avatud kõigile huvilistele.
Nagu tavaks, osalevad sümpoosionil kunstnikke üle maailma. Tänavu on esindatud USA, Venemaa, Hongkong, Taani, Türgi ja nagu ikka kahe kunstnikuga ka Eesti. Kogu tänavune sümpoosioni seltskond on silmapaistvalt eksperimenteerimisaltis; Ray Chan Hongkongist püüab saviga ühendada kõikvõimalikke materjale, mida mõisast ja ümbritsevast loodusest leiab. Meie tekstiilikunstnik Monika Järg avardab tehnikate piire kunstis ehtides tekstiili portselaniga ja keraamilisi vorme üle tikkides. Selle aasta omamoodi hitiks on aga purustatud Eesti kroonide põletamine keraamikaahjus.
Korraldajate, kunstnike Aigi Orava ja Külli Kõivu sõnul on kõik osalejad äärmiselt huvitatud puupõletuse fenomenist ja tehnoloogiatest. Üle maailma tuntud puupõletuse asjatundjad on Priscilla Mouritsen Taanist ja Mark Lancet USA-st. Viimase väsimatu ja otsiv vaim on saanud uut inspiratsiooni ka Kohilas: temalt on valmimas sümpoosioni üks suurimaid teoseid – üleelusuurune inimfiguur.
Üheteist aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi sada nelikümmend kunstnikku kogu maailma.
Raplamaa Järvakandi lasteaed Pesamuna saab vabatahtlike abiga sel suvel uue lastesõbraliku ilme . Lasteaed osales tänavu Caparol Eesti filiaali heategevuslikul konkursil „Lihtne värvida – lihtne aidata“. Viiekümnest taotlusest valiti välja kümme, kes saavad kingituseks kvaliteetsed värvid ning nõuanded Caparoli spetsialistide poolt. Üks väljavalitutest on Pesamuna lasteaed. Sisekujundus saab rõõmsad, lastesõbralikud värvid. Lisaks pastelsetele üldtoonidele rõõmustavad lapsi eakohased ning arendavad pildid, mille autoriteks on kohalikud lapsed ise.
Kogu ettevalmistav töö – pindade puhastus, pahteldamine, tasandamine, lihvimine jms ning ka värvimine tuleb endil teha ja eeskätt vabatahtliku tööna, sest üheks taotluse tingimuseks oligi just kogukonna kaasatus projekti teostamisel. Praeguseks on paljud vabatahtlikud töödega alustanud, sest tööd peavad valmis olema juba selle aasta 31. augustiks.
Lasteaia värviprojektiga on liitunud ka mitmed firmad, kes annetavad vajalikke töövahendeid: OÜ Peretare annetab värvimistöödeks vajalikud maalriteibid, OÜ Tarikari annab liivapaberi.Loodetavasti vabatahtlike ja firmade nimekiri veelgi pikeneb, kõik pakkumised on oodatud!
Lasteaed ootab lisaks vabatahtlikke (vilistlasi, lapsevanemaid ja teisi häid inimesi ), kes annaksid oma panuse lasteaia kaunimaks muutmisele!
Täna, 14. juulil kell 20 algab Kohilas Tohisoo mõisapargis suurejooneline vabaõhuetendus „Päris Pärsia prints päris päris Pärsia“. Saja kaheksakümne näitlejaga etendus on ühtlasi esmaspäeval alanud Raplamaa tuntuima lastelaagri „Mäng on väikese inimese töö“ kulminatsioon.
Värssides kirjutatud seiklusdraama pajatab Pärsia printsi Ekbali (araabia keeles õnn) röövimisest ja kojusaabumisest. Loos on kaliif, padišahh, haaremid, trobikond röövleid ja imaam, kes teab lugu viie ime teest, et aidata printsil leida üles ajaliivaga võlukell. Võluliivakella valdaja saab oma soovi järgi muuta üht hetke enda elus. Etenduses on tähtis osa täita miraaklil, keda kehastab tuntud mustkunstnik Meelis Kubo ning kelle võluriväge saab näha õige mitmel korral.
Etendus on tasuta (vabatahtlikud annetused on siiski oodatud) ja avatud kõikidele, kel soov koos pere või sõpruskonnaga laste mängu nautida.
Korraldaja: MTÜ Raplamaa Noored Info: Anneliis Kõiv, laagri peakorraldaja, tel +372 5556 0083
Täna kogunesid rekordarv 150 poissi ja tüdrukut Kohila Tohisoo mõisaparki, et veeta seiklusrohke nädal mängulaagris “Mäng on väikese inimese töö”. Seekordne mängulaager on arvult juba üheteistkümnes.
Laagripäevade jooksul valmistavad lapsed igal aastal ette ühe suurejoonelise näitemängu, kus kehastatakse erinevaid muinasjututegelasi maa ja mere tagant. Tänavu pajatatakse vaatajatele imelugusid Pärsiast ja teistest idamaadest. Vabaõhuetendus „Ajaliiv võlukellas ehk Päris pärsia prints päris päris Pärsia“ esi-ja ühtlasi ka ainus etendus saab teoks 14. juuli õhtul Tohisoo mõisapargis. Etendus on tasuta ja avatud kõigile huvilistele.
Originaalse, liikuva mänguväljakuga loovust ja mängulusti toetav viis päeva kestev laager on mõeldud 6-11 aastastele lastele. Nende juhendajad ja seltsilised on vanemad kaaslased, kes enamasti ise samast laagrist välja kasvanud. Laagri algatajaks, filosoofia kandjaks ja eestvedajaks on MTÜ Raplamaa Noored, kellega laagri ajaks on liitunud veel ligi kuuskümmend vabatahtlikku noort. Loe edasi: Algas mängulaager, kus kõik lapsed on alati head
Kohilasse Tohisoo mõisas töötavad alates sellest nädalast seitse puupõletuse huvilist keraamikut üle maailma. Kolm nädalat kestva sümpoosioni jooksul katsetatakse üheskoos puupõletuse väge ja skulpturaalsete keraamiliste vormide loomist spetsiaalses anagama tüüpi savipõletusahjus mõisa hoovil. Tulijaid on tänavu USA-st, Venemaalt, Hong Kongist, Taanist, Türgist ja kaks kunstnikku nagu ikka ka Eestist. Kolme nädala jooksul valmivad kunstnike käe all saviskulptuurid, mis pannakse uudistajatele imetlemiseks mõisaparki välja 23. juulil. Juba täna õhtul saavad huvilised näha samas ka esimesi kunstnike töid. Eelnevalt kokku leppides on võimalik ka külastada kunstnikke nende töötubades ja oma simaga vaadata, kuidas teos ahju panekuks valmib.
Sümpoosioni peakorraldaja, kunstnik Külli Kõivu sõnul on kõik osalejad äärmiselt huvitatud puupõletuse fenomenist ja tehnoloogiatest. Üheteist aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi sada nelikümmend kunstnikku kogu maailma.
Eesti Keraamikute Liidu, Kohila valla ja MTÜ Tohisoo Mõis koostöös korraldatud keraamiksümpoosioni peategelane on endiselt Tohisoo mõisapargis asuv baltimaade suurim keraamika puupõletusahi, kus kunstnikud ja suuri saviskulptuure põletada saavad. Selline ahi kutsub kunstnikke eksperimenteerima ja oma seni teostamata suuri keraamilisi vorme põletama.
Sümpoosion lõpeb 23.juulil kell 15 meeleoluka parginäitusega ja väikese kontserdiga.
Rapla Kirikumuusika Festival sai alguse 1993. aastal. Koostöös soome kirikumuusikutega üles ehitatud festivali eesmärgiks on maailma rikkaliku vaimuliku muusikapärandi tutvustamine. Kahe torniga avar ja kaunis ning suurepärase akustikaga Rapla Maarja-Magdaleena kirik on nagu loodud väga eripalgelise muusika esitamiseks. Rapla rahvas ja külalised on nende aastate jooksul saanud kuulda mitmeid suurvorme (G. F. Händel − oratooriumid Messias ja Belsatsar, F. J. Haydn − oratoorium Loomine, J. S. Bach − Johannese passioon ja Missa h-moll, M. Reger − Psalm 100 jne). Rapla Kirikumuusika Festivali üheks tipphetkeks on olnud Enn Võrgu oratooriumi ”Valvake” esiettekanne helilooja 100. sünniaastapäeva puhul aastal 2005. Vaba sissepääsuga on kontsert 10. juulil Juuru kirikus.
1997. aastast väljus festival Rapla kiriku müüride vahelt ning professionaalsel tasemel vaimulik muusika on kõlanud ka maakonna kõige väiksemates külakirikutes. Mitmel aastal ulatus Rapla festivali haare teistesse Eesti linnadesse ja maakondadesse. Lisaks kirikutele on toimunud kammerlikke festivalikontserte ka meie kaunites mõisates.
Tohisoo mõisas algas XI rahvusvaheline suuremõõtmelise keraamika sümpoosion.
Kolm nädalat kestva sümpoosioni jooksul katsetatakse puupõletuse väge ja skulptuuursete keraamiliste vormide loomist spetsiaalses anagama tüüpi savipõletusahjus Tohisoo mõisa hoovil.
Tulijaid on tänavu USAst, Venemaalt, Hong Kongist, Taanist, Türgist ja kaks kunstnikku nagu ikka ka Eestist. Üheteistkümne aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi sada nelikümmend kunstnikku kogu maailmast. Sümpoosion lõpeb 23. juulil kell 15 meeleoluka parginäituse ja väikese kontserdiga.
Eesti Keraamikute Liidu, Kohila valla ja MTÜ Tohisoo Mõis koostöös korraldatava keraamikasümpoosioni peategelane on endiselt Tohisoo mõisapargis asuv Baltimaade suurim keraamika puupõletusahi, kus kunstnikud suuri saviskulptuure põletada saavad.
Ka sel aastal on kunstihuvilistel võimalik osa saada kunstnike presentatsioonidest, esimene neist on 10. juunil õhtul. Enne kokku leppides on võimalik ka kunstnikke nende töötubades külastada ja oma silmaga vaadata, kuidas teos ahjupanekuks valmib.
Rohkem infot: tel 5663 6895 (Külli Kõiv) ja tel 554 4523 (Aigi Orav).
Raplamaal peetakse juba 19. korda kirikumuusika festivali, mille sihiks on viia hea muusika ka kõige väiksematesse Eesti maakirikutesse. Festivalil võib kuulata väärtteoseid nii vaimulikust, kui ka ilmalikust repertuaarist. Traditsiooniliselt alustatakse festivali suure originaalteosega ja iga-aastaseks esinejaks on ansambel Tallinna Barokksolistid. Tänaseks on festival laienenud ka mitmetesse naabermaakondadesse.
Seekordne Raplamaa kirikumuusika festival toimub 10-24 juulini. Teiste hulgas võib sel aastal kuulata Heli Veskust, Priit Volmerit, C-Jam´i, kammerkoori Voses Musicales, puhkpillikvintetti Lätist, Eesti Teaduste Akadeemia nais- ja meeskoori, vendi Johansone ning festivali kunstilist juhti Pille Lille. Täpsema festivali kavaga saab tutvuda siin.
Festivali piletid (3–7 €) on müügil Piletilevis ja tund enne kontsertide algust kohapeal.
Jaanilaupäeval toimuvad Raplamaal Eidaperes VI Eestimaa lahtised meistrivõistlused naisekärutamises. Võistluse reeglid näevad ette, et kärus istuv naine peab kandma kiivrit, olema üle 17 aasta vana ja kaaluma vähemalt 52 kilo.
Võistlejad peavad läbima 160meetrise raja,mis koosneb ühest veetakistusest sügavusega 10 cm, kahest kolmemeetrisest poomitakistusest ning slaalomiväravatest. Takistused on kõik raja esimesel poolel, teine raja pool koosneb 80 meetrisest sprindist. Sõidutatava mahapillamise korral lisatakse ajale trahvisekund. Senine rajarekord on 33,12 sekundit.
Samas toimuvad ka Rapla maakonna lahtised karikavõistlused köieveos, üle võlli kiikumise võistlus Eidapere võll 2011 ning Eidapere jõumehe tiitli väljaselgitamine. Eidapere võlli auhinna pälvib võistluse kiireim kiikuja, jõumehe tiitel antakse välja mehele või naisele, kes on parim vägikaikaveos.
Õhtu algab kontserdiga ning lauldakse üheskoos 2010. aastal valminud „Naisekärutamise tunnuslaulu“.
Peale aastast pausi on tagasi festival Rabarock, mida on korraldatud Järvakandis alates 2005. aastast. Tänavu on Rabarock suurem kui kunagi varem – kaks päeva, kolm lava ja kolmkümmend artisti. Rabarocki peaesinejateks on drum’n’bassi kuulsus Pendulum (AU), alternatiivmetali staarid Filter (USA) ja 23 aastase vahe järel taas Eestit külastav punk ja post-punk ikoon John Lydon (Johnny Rotten) koos oma bändiga Public Image Ltd.
Sillaotsa muuseum ootab 2. juulil kell 11 taimedega värvimise õppepäevale, vahendab Raplamaa infoportaal.
Kätte on jõudmas parim aeg taimedega värvida, sest 2. juulil on ju heinamaarjapäev. Sillaotsa muuseum tahab anda selle õppepäevaga nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi võtteid, et kursusel osalejad võiksid hiljem omal käel taimevärvide imelise maailma avastada.
Osa võtta soovijatel palutakse registreeruda telefonil 489 7764 või e-posti aadressil sillaotsa@velise.ee.
Raplamaa Orgita ja Märjamaa alevi lasteaia hoolekogul tuli mõte anda oma panus selleks, et Midrimaa ja Pillerpalli lasteaia ruumid oleksid nii lastele kui neis majades töötavatele inimestele heakorrastatumad ja hubasemad. Et pisiremontideks vajalikku raha koguda, toimub 23. juunil Märjamaa jaanilaada raames esmakordselt heategevuslik kirbuturg.
Jaanilaata korraldava Märjamaa rahvamajaga on kokku lepitud, et laadaplatsil eraldatakse üks ala kirbuturu jaoks. Kirbuturul saab soodsa hinnaga müüa riideid, jalatseid ja muud kraami, mida endal enam vaja ei lähe. Hoolekogude liikmed eeldavad ka seda, et müüjad annetavad kas kogu müügist saadud tulu või vähemalt osa sellest lasteaedade heaks. Kogutud summa jagatakse kahe lasteaia vahel võrdselt, saadud raha eest ostetakse vajalikud vahendid ja suve jooksul aitavad lapsevanemad teha kahe lasteaia ruumides pisiremonti või värviparandusi.
Mõtte algatajad märkisid, et aasta 2011 on kuulutatud vabatahtlike aastaks, seega on meil kõigil võimalus anda oma panus kogukonna heaks. Meid ümbritsevates Põhjala riikides on see juba ammu tavaks, miks mitte neist selles osas eeskuju võtta. “Veel on aega vaadata oma varud üle. Kutsume teid tegema head!” innustavad hoolekogude liikmed ja kutsuvad kirbuturule kas müüjate või ostjatena.
Nädalavahetusel toimub Raplamaal Käru vallas Toosikannu Puhkekeskuses I Kesk-Eesti harrastusteatrite suvekool.
Suvekool saab teoks Rapla Rahvakultuuri Seltsi ja Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse ühisel ettevõtmisel. Tegemist on esmakordselt toimuva ühise suvise koolitusega Raplamaa ja Järvamaa harrastusteatrite näitlejaile ja lavastajaile.
Kavas on EMTA professori Tõnu Tepandi kõnetehnika koolitus, sertifitseeritud lavavõitluse õppejõu Indrek Sammuli lavavõitluse koolitus ning teatri projektijuhtimise koolitus Kesk-Eesti Teatritrupi juhi Ants Välimäe eestvedamisel.
Suvekooli on registreerunud 16 teatritruppi Rapla- ja Järvamaalt kokku 110 osalejaga.
Lisaks koolitustele on kavas ühine folgiõhtu, kus igal osalejal oma pill, millel mängida.
Nautida saab Jüri Tuuliku novellide põhjal valminud ja palju kiidusõnu kogunud etendust „Külatraagik”, mille lavastajaks ja peaosatäitjaks on Margus Mankin.
Allikas: rahvakultuur.ee
Sel nädalavahetusel toimub Raplamaal I Kesk-Eesti harrastusteatrite suvekool. Tegemist on ühise suvise koolitusega Raplamaa ja Järvamaa harrastusteatrite näitlejaile ja lavastajaile. Kavas on EMTA professori Tõnu Tepandi kõnetehnika koolitus, lavavõitluse õppejõu Indrek Sammuli lavavõitluse koolitus ning teatri projektijuhtimise koolitus Kesk-Eesti teatritrupi juhi Ants Välimäe eestvedamisel. Suvekooli on registreerunud 16 teatritruppi Rapla- ja Järvamaalt kokku 110 osalejaga.
Lisaks koolitustele on kavas ühine folgiõhtu, kus igal osalejal oma pill, millel mängida. Nautida saab Jüri Tuuliku novellide põhjal valminud ja palju kiidusõnu kogunud etendust „Külatraagik“, mille lavastajaks ja peaosatäitjaks on Margus Mankin.
Suvekool toimub Käru valla Toosikannu puhkekeskuses.
Kehtna kunstisõprade kauased unistused on täitunud, sest siinsesse kunstide kooli tuliuus keraamikaahi. Soetatud ahjuga saab põletada nii keraamikat kui sulatada klaasi. See teeb ahjust rõõmuallika nii savi- kui klaasisõpradele.
Praegu käivad veel ahju paigaldamise ja tööks ettevalmistamise tegevused, kuid sügisest alates saavad kunstihuvilised Kehtna inimesed tulla juba oma kätega savi voolima või klaasitööd tegema. Planeeritud on mitmeid kursusi ja ringe nii täiskasvanutele kui lastele. Kunstide kooli kunstiõpilased hakkavad ahju kasutama oma õppetöös.
Ahju soetamise tegi võimalikuks Raplamaa Partnerluskogu Leader tegvusgrupi ja PRIA otsuste põhjal meetme 3.1 Pärimustraditsioonide säilitamine ja hoidmine raames eraldatud toetus projektile „Keraamika- ja klaasisulatusahi Kehtnasse“.
Projekt viiakse ellu Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil.
Väätsa prügila korraldas juba üheksandat korda vanapaberi kogumise kampaaniat, mis sel nädalal pidulikult Paide kultuurikeskuses ka
foto Katrin Lipp, www.bioneer.ee
lõpetati. Üheksa aastaga on õpilased korjanud 1359,625 tonni vanapaberit.
Sel korral vedasid õpilased kokku 125,6 tonni makulatuuri. Kampaanias osales 27 kooli, neist 9 Rapla ja 18 Järva maakonnast. Gümnaasiumitest kogusid kõige rohkem vanapaberit Paide Gümnaasiumi õpilased 23,360 tonni ja põhikoolidest Väätsa Põhikooli õpilased 10,705 tonni. Arvestuses kogutud vanapaberit ühe õpilase kohta jagasid esimest kohta Peetri Põhikool ja Sargvere Lasteaed-Algkool, kus koguti ühe õpilase kohta 165 kg vanapaberit. Auhinnaks neile Järvamaa Omavalitsuste Liidu, AS Tallinna Sekto ja AS Väätsa Prügila poolt rahalised preemiad väärtusega 125.- eurot.
Raplamaale Juurusse rajatav uuslinnak Oxford Park kuulutab koos kirjanik Igor Kotjuhiga välja kirjandusvõistluse “Oxford Parki loovkirjanik 2011”. Jutuvõistluse üheks läbivaks ideeks on jätkusuutlikkus. Vähemalt üks jutus sisalduv idee võiks olla rakendatav Oxford Parki arenduses ka praktikas. Kümme parimat jutustust avaldab Oxford Park raamatuna.
Lühijutuvõistlusele esitatavad jutud võivad olla ükskõik, millisest žanrist. Kirjutada võib nii eesti, vene kui inglise keeles.
Konkursil on võimalus osaleda Oxford Parki Facebooki fännidel ja kodulehel registreerunutel. Võistlusele oodatakse 5-15 leheküljelisi lühijutte. Žürii hindab kirjutise loovust, omanäolisust, ülesehitust, süžeed, karakterite sügavust. Žüriisse kuuluvad kirjanik Igor Kotjuh, Juuru vallavalitsuse liige, valla arendus- ja kultuurispetsialist Aili Normak ning Kadri Josua ja Natalja Frolova Oxford Sustainable Group´i meeskonnast.
„Kirjanikuna on mul väga hea meel sellise algatuse üle, mis aitab kindlasti leida uusi andeid ja neid kilbile tõsta,“ ütles kirjanik Igor Kotjuh. „Usun, et taoline jutuvõistus toob värsket hingamist Eesti kirjandusellu,“ lisas Kotjuh.
„Jätkusuutlikkus on meie jaoks võrdkuju ühiskonna mõistlikule, säästlikule arengule. Arenguvõimelisusele üldse,“ ütles Kadri Josua Oxford Sustainable Group’ist. „Oma lühijutuvõistlusega soovime ühiskonnas laiendada diskussiooni ja teadlikkust jätkusuutlikkuse teemadel. Leiame, et Oxford Park on ideaalne koht uute talentide ja innovatsiooni jaoks. Konkurss „Oxford Park’i loovkirjanik 2011” on osa sellest,“ lisas Josua.
Konkurss kestab juulikuu lõpuni. Sel ajavahemikul oodatakse jutustusi e-posti teel aadressile Info@OxfordPark.ee märksõnaga „Loovkirjanik 2011“. Edaspidise kohta antakse teavet Oxford Parki Facebooki lehel ja e-kirjaga Oxford Parki kodulehel registreerunutele.
Oxford Park on 560.000 m² territooriumil rajatav terviklik uusasum, mis asub looduskaunis kohas Tallinna ja Rapla vahel Atla külas, Juuru vallas. Tegemist on tööta-puhka-mängi elustiili arendusega, mis on uut laadi kontseptsioon Eestis, kuid populaarne Lääne- ja Põhja-Euroopas. Oxford Parki on plaanitud ja disainitud üle 5 aasta ning ta fookus on elanikel ja ettevõtetel, kes valivad sealse piirkonna elamiseks elustiili pärast. Jätkusuutlik elustiil, mis on uudne Eestis, esindab suurt väärtust ning kogu arendus koosneb hüvedest, mida pole täna üheski teises Eestis arendatavas projektis.
Rapla Rotary klubi annab täna üle kingituse Märjamaa muusikaja kunstikoolile. Annetus kogumaksumusega 22 712 eurot koosneb kahekümnest muusikainstrumendist, sealhulgas on pianiino, akordion, 4 saksofoni, 4 flööti ja tšello.
Klubi on nõuks võtnud toetada heategevuslike projektide arendamisel laste ja vanurite abistamisele, aga ka kaunite kunstide edendamisele.
2007. aastal ostis klubi uued muusikainstrumendid Rapla muusikakoolile, 2008 rajati laste mänguväljak Kehtna asulasse. 2009. aasta jõuludeks kinkis klubi suure ekraaniga telerid ümbruskonna hooldekodudele. Järgmisel kevadel annetati digifotokomplektid Kohila noortekeskusele, Maidla lastekodule ja Camphilli küla kasvandikele.
Üle kümne aasta annab klubi välja noorte õpingute toetamiseks humanitaarstipendiumi. Tulemuste eest heategevuse edendamisel ja kogukonna toetamisel on Rotary maailmaorganisatsioon autasustanud kõiki Rapla Rotary klubi 30 liiget Paul Harris Fellow’ teenetemedaliga.
Annetuse üleandmise tseremoonia toimub täna kell 18 Märjamaa kultuurimajas, kus muusikakooli õpilased annavad ka kontserdi.
Eile algas Märjamaal folgipidu, mis kestab nädala lõpuni.
Sillaotsa muuseum ootab 2. juulil kell 11 taimedega värvimise õppepäevale, vahendab Raplamaa infoportaal.
