Raplamaa

Statistikaamet alustas rahvaloenduse teavituskampaaniat „Igaüks loeb!”

Statistikaamet alustas 1. detsembril teavituskampaaniat, et tõsta Eesti elanike teadlikkust 31. detsembril algavast 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusest (REL 2011). Loendusel osalemise info jõuab Eesti elanikeni tele ja raadio, aga ka välimeedia ja otseposti kaudu.

„Aasta viimasel päeval algava rahvaloenduse tunnuslauseks on „Igaüks loeb!”. See väljendab loenduse sügavamat ideed – iga Eesti elaniku osalemine loendusel on ääretult tähtis, et saada parimad andmed Eesti elu korraldamiseks järgmise kümne aasta jooksul,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Teavituskampaania läheneb rahvastiku teemale Eesti rahvaloenduste 130-aastase ajaloo kaudu ja küsib, kui palju on praegu Eestis elanikke. „See on Eesti jaoks üks põhiküsimusi, sest mõjutab ju meie tulevikuvalikuid ja -võimalusi,” lisas Potisepp. „Vaid tänu kümnele varasemale rahvaloendusele teame, kui palju on meid viimase 130 aasta jooksul Eestis elanud,” märkis ta.

REL 2011 teavituskampaania koosneb kolmest etapist, millest esimese jooksul tutvustatakse 31. detsembril algaval rahvaloendusel osalemise võimalusi. „Et loendusel osalemine oleks võimalikult mugav, saab esmakordselt ise valida küsimustiku täitmise viisi — selle võib täita jaanuarikuu jooksul interneti teel või oodata rahvaloendaja külastust ajavahemikus 16. veebruarist kuni 31. märtsini,” selgitas Potisepp.

Jaanuaris, kampaania teise etapi keskmes on internetiloendusel osalemine ning veebruaris ja märtsis keskendub kampaania rahvaloendajate külaskäigule.

Teavituskampaania kestab detsembri algusest märtsi lõpuni ja selles kasutatakse nii tele-, raadio-, print-, väli- kui ka internetireklaami. Samuti jõuab detsembri teises pooles kõigi teadaolevate eluruumide postkastidesse kolmekeelne infovoldik.

Teavituskampaania töötasid välja reklaamiagentuur Creatum OÜ ja meediaagentuur Inspired Communications OÜ, kes võitsid selleks korraldatud riigihanked.

Vaata ka teavituskampaania esimest teleklippi:

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Vaata lisa www.REL2011.ee.
Rahvaloendus Facebookis www.facebook.com/Rahvaloendus

Ilmus uus raamat Georg Lurichist

Lurich on meile tänaseks sümbol, legend, müüt.

Selliste saatesõnadega alustab Paavo Kivine oma äsjailmunud raamatut LURICH.

Kui eelmine, Olaf Langsepa poolt 1958. aastal kirjutatu (Georg Lurich) keskendus rohkem jõumehe sportlikele tulemustele, siis elupõline spordimees ja spordiajakirjanik Paavo Kivine toob lugejate ette hoopiski seni publitseerimata tegevusi ja fakte. Materjale on läbi töötatud aastate jooksul viieteistkümnes muuseumis, lisaks veel kakskümmend kaks eraisikut on kasutada andnud omi kogusid ja arhiive. Märjamaa vallast nendeks Sillaotsa Talumuuseum ja Helju Unga.

Raamatu esitlus toimus 17. novembril Apollo raamatupoes Tallinnas. Mahuka A4 formaadis raamatu 9. leheküljelt leiame 13-aastase Georgi kirja Jakob Hurdale. Saame teada, et seni karskluse etaloniks peetud jõumees 1909. aastal Bakuus olles, tervisest tingituna kasutas toiduks ainul õlle sisse klopitud kanamune. Õlle keetis Velisel Kalase talus onupoeg Hans ja saatis vähemalt paar korda kuus rongiga Georgile. Kohale jõudnud õlu olnud hea, ainult veidi hapu. Sillaotsa Talumuuseumis hoiul olevast 48-st Geogi poolt Velisele Hans Luricile saadtud postkaardist on poolte (sisukamate) tekstid raamatus ära toodud. Nendelt kaartidelt ka see viimane teadasaamine. Märkusena olgu öeldud, et muuseumis on Ludvig Mei tehtud fotokoopiad postkaartidest, originaalkaartide saatus on seni teadmata.

Ehk on keegi lehelugejatest kunagi kuulnud või näinud originaale? Sillaotsa Talumuuseum või Eesti Spordimuuseum on tänulik igasuguse info eest.

Heido Vitsur peab loengu Kohilas Kapa stuudiumis

Pühapäeval, 27. novembril kell 15 jätkub Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sari Kapa stuudium. Loenguga „Mis siis maailmamajandusega ja euroga tegelikult lahti on?“ esineb majandusteadlane, Eesti arengufondi majandusekspert Heido Vitsur, kes loengus selgitab, mis viimase 20-ne aastaga maailmamajnduses viltu on läinud ja mis võiks olla tõenäolised arenguteed.

Oma eelseisvat loengut kommenteerides juhtis Heido Vitsur tähelepanu tõigale, et Kreeka ei ole maailmamajanduses, Euroopa Liidus ega ka eurotsoonis valitseva olukorra põhjuseks. “Samas on meile kõigile kahjuks, et Kreeka on juba kaks aastat saanud olla mõnusaks kattevarjuks kogu maailma majanduskorralduses peituvatele süvaprobleemidele ja võimaldanud sellega lahenduste leidmist edasi lükata. Tänaseni. Kuid tundub, et seda edasilükkamise teed enam kaua edasi minna ei ole võimalik, sest nii inimesed kui ka ettevõtjad on kaotanud usu väljapakutavatesse abinõudesse. On saadud aru, et tegu pole Kreeka, vaid süsteemse kriisiga ning seda mitte ainult eurotsoonis, vaid ka Euroopa Liidus ja terves maailmas. Oma loengus püüangi selgitada, mis maailmamajanduses viimastel kümnenditel viltu on läinud ja millised võiks olla tõenäolised maailmamajanduse ja EL/eurotsooni arenguteed,“ ütles Vitsur.

Majandusteadlane ja visionär Heido Vitsur tegeleb Arengufondi arenguseire divisjonis makromajanduse globaaltrendide jälgimise ja tõlgendamisega Eesti konteksti. Uuringutest tulenevate mõttearenduste ja kerkivate probleemide teadvustamine laiemale avalikkusele. (allikas: http://www.arengufond.ee)

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Ärimees seljatas korvpalluri

Tavalisest vestlusest sai väljakutse, kui Rapla kütusefirma Hepa omanik Helmet Palm kutsus vabavisetes võistlema Piimameister Otto/Rapla eelmise aasta resultatiivseima mängija Heigo Ermi.

Et võistlusesse pinget tuua ja ühtlasi ka võistkonda toetada, siis pani ärimees välja 1000€, mis pidid Heigo võidu korral klubi omaks saama.

Esimesena visanud ärimees tabas kümnest viskest kaheksa. Heigo Erm eksis kaheksandal viskel juba kolmandat korda ja sellega oli võistlus kaotatud.

Kuna Helmet Palmi esmane eesmärk oli ikkagi võistkonda toetada ja näidata hea närvi tähtsust spordis, siis jättis ta ühe kahest 500-eurosest pakist ikkagi palli peale. Tema viimased sõnad olid: „Ootan järgmist väljakutset!“

Allikas: raplamaa.ee

Kohila gümnaasiumis tuleb kodulookonverents

Kõik huvilised on oodatud reedel, 18. novembril kell 11.30 Kohila gümnaasiumi aulasse kodulookonverentsile. Kaaskorraldaja on Hageri muuseum.

Programm:
11.30 Avamine, tervitused
11.40 –12.10 Pilguheit minevikku-mõned faktid Hageri kihelkonna ajaloost, Virve Õunapuu, Hageri muuseum
12.10-12.40 Eesti maakõrtsid ja hobupostijaamad, Sille Raidvere, EKA muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna magistrant
12.45-13.15 Kohila paberivabriku kujunemine, Olavi Verav, kodu-uurija
13.15-13.30 Slaidiprogramm Kohila paberivabriku ajaloost
13.30-14.00 Kohila paberivabriku lasteaia – tänase Sipsiku ajalugu, Katrin Kivirand, TÜ kasvatusteaduste magistrant

Näitused. Mälestusi ja meenutusi Kohila paberivabrikust.
Meenutavad Milvi Vanem Kohilast, Enn Esko Põlvast.

Täna avatakse pidulikult Järlepa haridus- ja kultuurikeskus

11. novembril 2011 kell 11.11 avatakse pidulikult Järlepa haridus- ja kultuurikeskus HAKUKE. Täna on HAKUKE-sse oodatud endised ja praegused Järlepa küla elanikud, vallarahvas, kõik, kellele Järlepa on südamelähedane. Toimub pidulik avamistseremoonia, avatud on fotonäitus, kuulata saab ettekannet „Järlepa: eilsest tänasesse“. Päeva lõpetab eeskava ja tantsuga rahvapidu.

Tugeva identiteeditundega aktiivse külakogukonnaga Järlepa külas puudusid seni kaasaja nõuetele vastav lasteaed, raamatukogu ning võimalused seltsitegevuse arendamiseks, huvi- ja spordiringide tööks, täiendõppe- ja ühisürituste korraldamiseks. Haridus- ja kultuurikeskuse rajamine Järlepasse korvas kõik loetletud puudujäägid, hoones leiavad koha 2-rühmaline lasteaed, raamatukogu, mitmefunktsiooniline saal, seltsiruumid.

Hoone on valminud Kohalike avalike teenuste arendamise programmi raames Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel. Loe edasi: Täna avatakse pidulikult Järlepa haridus- ja kultuurikeskus

Järlepa saab haridus- ja kultuurikeskuse

11.11.11 kell 11.11 avatakse pidulikult Järlepa haridus- ja kultuurikeskus HAKUKE.

Aktiivse külakogukonnaga Järlepa külas puudusid seni tänapäeva nõuetele vastav lasteaed, raamatukogu ning võimalused seltsitegevust arendada, huvi- ja spordiringe käivitada, täiendusõpet ja ühisüritusi korraldada.

Haridus- ja kultuurikeskuse rajamine Järlepasse korvab kõik need puudujäägid: hoones leiavad koha kahe rühmaga lasteaed, raamatukogu, mitme funktsiooniga saal, seltsiruumid.

Avamise päeval on HAKUKEsse oodatud endised ja praegused Järlepa küla elanikud, vallarahvas, kõik, kellele Järlepa on südamelähedane. Toimub avatseremoonia, avatud on fotonäitus, kuulata saab ettekannet „Järlepa: eilsest tänasesse”. Päeva lõpetavad kontsert ja tantsuga rahvapidu.

Rapla saab täis kunstivalgust

Algamas on Raplamaa esimene kunstivalgusnädal, mis avatakse 31. oktoobril tuntud ja alles loometee alguses olevate kunstnike ühisnäitusega Rapla kaasaaegse kunsti keskuses.

Näitusel saab näha Kaido Ole, Kadri Alesmaa, Raul Meele, Saima Randjärv-Berlokko, Meelis Luksi, Riin Palloni, Kristel Luige, Sütevka Andres, Marilyn Jeeseri ja Mauri Grossi loomingut.

Näituse “Raplamaa kunst vol.1” kuraatori, kunstnik Riin Palloni sõnul on kõik näitusel eksponeeritud kunstnikud esindatud ka äsja ilmunud Raplamaa Kunstikalendris 2012. „Raplamaa võib olla uhke nii paljude kunstnike üle, kes siin sündinud ja kasvanud on. Kalendrit koostades oli palju meeldivaid üllatusi kunstnike näol, keda ma varem Raplamaaga siduda ei osanud,“ märkis Pallon.

Korraldajate sõnul juhib kunstivalgusnädal tähelepanu kunstile kui alternatiivsele valgustusallikale, mis mõtteliselt valgustab meie elu igal ajal, mil loomulikku valgust napib.

Misso ja Järvakandi noored teevad koos prügikaste

24.-30. oktoobrini korraldatakse üle Eesti “Noore vabatahtliku tegevnädalat”, mille raames viib ka Misso Avatud Noorteklubi koostöös Järvakandi Avatud Noortekeskusega homme, 29. oktoobril ellu projekti “Ühendatud jõud”. Projektitegevused leiavad aset Misso valla Tsiistre külas, Külakoja vahetus läheduses.

Projekti eesmärgiks on Misso ja Järvakandi avatud noortekeskuste noorte tutvustamine vabatahtliku tööga, üksteisega ning ühiste jõudude abil Misso valla keskkonna puhtamaks muutmine. Tihti jõuab prügi oma tee tänavale või metsa alla ka põhjusel, et läheduses pole prügikasti. Lisaks tekitab noortele kindlasti rohkem motivatsiooni visata prügi sellesse prügikasti, mida on ise ehitatud ja kaunistatud.

Kõlava nimega projekti “Ühendatud jõud”, rahastab Euroopa Komisjon ning kokku saadi projektile toetust 377 eurot. Noorte sooviks on projektiga teadvustada vabatahtliku töö olulisust ning seda, et ühiselt panustades on oluliselt rohkem võimalik kogukonna jaoks ära teha. Tähtsamateks tegevusteks on noorte poolt täiskasvanud vabatahtlike juhendamisel ehitatavad ning kaunistatavad prügikastid, mis paigutatakse hiljem valla käidavamatesse kohtadesse, kus senini prügikastid puuduvad. Prügikastide kaunistamisel saavad noored lasta oma loovusel lennata ning seetõttu on projekti lisaväärtuseks ka kunstilise eneseväljenduse võimalus.

Birgit Lüüs

Järvakandis tulevad terviseraja talgud

Sel nädalavahetusel on Raplamaal Järvakandis metsa läbiva terviseraja talgud. Talutele oodatakse nii koalikke kui endisi Järvakandi elanikke, kel on soov anda panus raja arengusse.

Talgulisi oodatakse koos sae, kirve või võsalõikuriga. Samuti on oodatud need, kes soovivad terviseraja kohendamisel tekkinud risu põletada ehk siis tunda end tõelise lõkkemeistrina või kel soov arutleda, mida võiks terviserajale tulevikus veel luua.

Terviseraja talgud toimuvad laupäeval ja pühapäeval.

Raplamaa otsib kultuuripärlit

Eesti Kultuurkapital kuulutas välja kultuuripreemia „Kultuuripärl“ kandidaatide esitamise Rapla maakonnas. Preemia eesmärk on tunnustada ja innustada kõrgvormis kunstide-, rahvakultuuri- ning kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate inimeste erialast pühendumist maakondades.

Preemia kandidaadiks võib esitada vastavas maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, kellel on jooksval aastal silmapaistvaid teeneid oma maakonna kultuuri- või spordielu edendamisel.

Vabas vormis taotlus tuleb esitada Raplamaa ekspertgrupile, milles peavad olema:
     lühike kirjeldus kandidaadi loomingulistest või sportlikest saavutustest jooksval aastal;
      kehtivad stipendiumid (nende olemasolul);
      kandidaadi tutvustus ja andmed (nimi, isikukood, aadress, telefon, e-postiaadress)

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 21. november 2011. Kirjalikud ettepanekud palume saata aadressil Lasteaia 5, Rapla 79512
või e-posti aadressil: raplamaa@kulka.ee

Andrus Saar kõneleb Kohilas eestlaste tulevikust

Pühapäeval, 30. oktoobril kell 15 jätkub Kohilas Tohisoo mõisas akadeemilite loengute sari Kapa stuudium, mis sellel semestril keskendub ühiskonna ja kodaniku kujunemisprotsessidele. Loenguga „Eesti riigi ja eestlaste tulevik sotsioloogiliste uuringute taustal. Kas saame ise enda heaks midagi ära teha?“ esineb sotsioloog, uuringufirma Saar Poll juhataja Andrus Saar.

Andrus Saare ütles tutvustuses, et loeng põhineb eestlaste elujõu ning vigade analüüsil viimase 20ne aasta jooksul. Keskendutakse vaimsete väärtuste muutumisele. Kui ühiskond on muutunud, siis kuivõrd erinevad põlvkonnad on muutustega kaasa tulnud või nad on jäänud oma noorpõlveväärtuste aega? Käsitlus toetub viimase 20 aasta jooksul korraldatud avaliku arvamuse uuringute tulemustele.

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring , kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Kapa stuudiumis on kolme aasta jooksul esinenud, prof Marju Lauristin, akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas, Tarmo Soomere, Jaan Ross, demograaf Kalev Katus, rakubioloog Toivo Maimets, Hardo Aasmäe, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, õigusteadlane Varro Vooglaid , innovatsiooniaasta eestvedaja Urmas Kõiv, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, bioloog Toomas Trapido, transpersonaalse psühholoogia ja valuuta ekspert Alar Tamming ning Eesti Panga endine asepresident Märten Ross, prof Voldemar Kolga, Peeter Volkonski, prof Raivo Vilu, prof Talis Bachmann, prof Ülo Vooglaid, noor teadlane Andero Uusberg, loodusemees Fred Jüssi, kunstiteadlane Heie Treier, semiootik Valdus Mikita, president Arnold Rüütel jpt.

Mihklipäev Sillaotsa talumuuseumis

29. septembril kella 12–16 saab Sillaotsa muuseumis osa mihklipäeva programmist.

Mihklipäevaks pidi vanasti olema ader aia peal, naeris koopas ja naine tares. Mihklipäevaks olid talus põhilised välistööd lõpetatud, ees ootasid rehepeks ja linatööd.

Sillaotsa talumuuseumis saab mihklipäeval reht peksta nii vardaga kui ka kootidega, samuti hoburehepeksumasinaga (hobuseid asendavad inimesed). Vilja puhastamiseks on viljatuulamissari ning tuulamismasin.

Peale rehepeksu toimub päevakohane viktoriin. Nutikaimale auhind! Avatud on ka sügisandide väljapanek.

Mihklipäeva tuleb kindlasti pidada, muidu võib hunt järgmisel aastal koduloomadele kallale tulla!

Kohila mändide all avati koerte jalutus- ja treeningväljak

Pühapäeval, 25. septembril avati Kohila alevis Kapa männikus koerte harjutus- ja treeningväljak, mis on teadaolevalt esimene omataoline Raplamaal.

Aiaga ümbritsetud platsi suurus on ligi 1300 ruutmeetrit ning see on keskpaigast eraldatud piirdeaiaga, et mitu koeraomanikku saaks lasta ühel ajal oma lemmikloomal vabalt joosta ning teda treenida. Väljakule on paigaldatud treeninguinventar hüppamiseks, ronimiseks, slaalomi harjutamiseks; istepingid ja kilekotid ning prügikastid koerte väljaheidete jaoks.

Ettevõtmine läks maksma veidi üle 40 000 euro.

Koerte jalutusväljak on eelkõige vajalik neile koeraomanikele, kel puudub koduaed, kuid kes soovivad siiski koeraga jalutada ning lasta tal ka vabalt ringi joosta, kartmata keskkonda reostada ja teisi elanikke ohustada.

Patsilabor Kohilas toob kokku üle poolesaja piiga

Teist hooaaga alustanud Kohila Loovuslaboris saab laupäeval alates kella 11-st patse punuda. „Patsid, krunnid, junnid, palmikud, põimikud, kalasabad ja kõiksugu muu sigri-migri, mida juustest on võimalik ehitada, saab professionaalsete juhendajate kaasabil selgeks õpitud ja pähe punutud,“ lubab labori tutvustus.

Pealaborant on õpetaja Merike Tiidrus, teda assisteerivad kuus asjatundjat. Tung laborisse on olnud ootamatult suur, seetõttu on võimalik, et kaalumisele tuleb ka jätkulabori korraldamine.

Möödunud aasta oktoobris Kohilas uksed avanud, igas vanuses inimestele katsetusteks ja loovuse turgutamiseks mõeldud laborid on rahva hulgas omaks võetud ja oodatud.

Loovuslabori eestvedaja, MTÜ Raplamaa Noored juhatuse liikme Anneliis Kõivu sõnul ei ole labor konkreetne hoone või rajatis, vaid mõtteline paik, kus kohtuvad teadmine ja teadmisjanu. „Labor on koht, kus oled vaba oma loomingus – võid julgelt teistest eristuda. Toetame inimeste loovust, pakkudes erinevaid kogemis- avastamis- leiutamis- ja uurimisvõimalusi. Asendame välisele edule ja saavutustele suunatud orientatsiooni sisemisele rikastamisele suunatud mõtteviisiga. Iga kuu avaneb võimalus end katsetada mõnes uues laboris, kuid, tähelepanu!, labor ei ole huviring!, konkreetses laboris saab osaleda vaid korra. Pideva huvi tekkimisel saab loomulikult luua ka erinevaid huvialaringe, mis võimaldavad inimestel neid paeluva huvialaga tegeleda pikema ajaperioodi jooksul.

Laborid on osalejatele tasuta või väikese tasu eest. Gurmetlabor, teatrilabor, seikluslabor, tarbekunstilabor, mustkunstilabor, muusikalabor, fotolabor, filmilabor – need on laborid, kus juba katsetused käinud. Avanemist ootavad huumorilabor ja koomiksilabor.

Loovuslabor loodi, et teostada idee – muuta kogu Kohila vald loovust genereerivaks keskkonnaks. Esimesed laborid avasid uksed eelmise aasta novembris. Loovuslabori ellukutsujad on MTÜ Raplamaa Noored koostöös Kohila vallavalitsusega. Sel hooajal toetab laborit ka Raplamaa Partnerluskogu LEADER meede 5.1.

Vaata ka: www.loovuslabor.ee
Rohkem infot: Anneliis Kõiv, tel 55560083

Raplamaal algab kõhutantsutreeningute uus hooaeg

Raplas õpetatakse kõhutantsu alates 2005. aastast. Ka sel aastal on võimalik seda kaunist ja kasulikku liikumist proovida kõigil soovijatel. Algajate treeningud hakkavad toimuma erinevates kohtades – Raplas, Kohilas ja Valtu klubis.

Rapla Ühisgümnaasiumi aeroobikasaalis toimuvad treeningud kolmapäeviti alates 14. septembrist kell 17.30 ja 19.30.

ESIMENE TREENING ON TUTVUMISEKS TASUTA!

Naistele lisab kõhutantsuga tegelemine nõtkust ja naiselikkust. Ka vanemaealistel daamidel aitab kõhutants end paremini tunda. Mida rohkem keha liigub ja mida plastilisem see on, seda kaugemale lükkuvad luustikus tekkivad muutused: kangeks jääv selg, soolade ladestumine organismi jms. Naised on leevendust saanud seljaradikuliidile, kaelaradikuliidile, õlavalule (“Naistemaailm”, sept 2008).

Raplas toimuvad treeningud ka vanematele daamidele – teisipäeviti kell 17.30 alates 20. septembrist. Eelmise aasta treening näitas, et rahulik liikumine sobis ka üle 60-aastastele. Tantsul on teraapiline mõju kehale ja vaimule. Tants vabastab kehasse kogunenud pinged.

Lisainfo www.tantsud.ee

Hageri kiriku orel kõlab jälle

Homme keskpäeval algaval kontsert-jumalateenistusel taaspühitseb EELK peapiiskop Andres Põder sisse Hageri
kiriku 160-aastase oreli.

„Perfektse töö oreli restaureerimisel tegi Olev Kentsi Orelitöökoda,“ rääkis Kohila vallavalitsuse nõunik Eeva Kumberg. Projekti ekspert ja konsultant oli Göran Grahn Rootsist.

Sihtasutuse Hageri Lambertuse Kiriku juhatuse esimees Juhan Põld tunnistas, et 2008. aastal alustatud restaureerimisprojekt tundus esialgu üsna ülejõu käiva ettevõtmisena, kuid tänu annetajatele, kümnele heategevuskontserdile ja heategevusmüükidele on tänaseks kokku kogutud enam-vähem täpselt vajaminev summa.

„Hageri kiriku restaureeritud orel on osa Eesti ja Euroopa kultuuripärandist, oleme tulevaste põlvede jaoks talletanud suure peatüki Eesti oreliloost,“ rõhutas Põld.
Restaureerimiseks kulus kolm aastat ja veidi üle 40 000 euro.

Klaasilinna helinad klaasipealinnas Järvakandis

Laupäeval, 10.septembril kell 16 toimub Järvakandi kultuurihallis tasuta klaasimuusika kontsert. „Klaasilinna helinad“, mis on ühtlasi ka VI Eesti õpilaste kunstikonkursi ”Minu klaas 2011” autasustamis-tseremoonia. Eesti klaasipealinnas on sel laupäeval võimalik näha ja kuulda algajate Järvakandi noorte ja suurte kogemustega muusikute – Ülo ning Vambola Kriguli, visioone alternatiivsetel klaasist muusikainstrumentidel. Klaaspillid on valmistatud Järvakandile ajalooliselt olulistest toodetest – aknaklaasist, pudelitest, klaasikamakatest ning Järvakandi Klaasimuuseumi klaasikoja puhutud käsitööst. Kultuurihalli galeriis saab viimast päeva näha ka kõiki konkursile laekunud klaasi-, kujutavat ja fotokunsti ning lugeda Eesti noorte klaasiteemalist kirjandust. Konkursi tulemusi saab näha: http://www.jarvakandi.ee/.

Sigrid Algre, Järvakandi vallasekretär

Eesti Erametsaliit: maaomanike hoiatusaktsiooni ei toimu

Eesti Erametsaliit teatas oma eilsel pressikonverentsil, et alates 1. septembrist algama pidanud maaomanike hoiatusaktsioon jahipidamise keelustamiseks enam kui 170 000 hektaril jääb ära. Keskkonnaminister, kelle juhtimisel on toimunud läbirääkimised jahiseaduse eelnõu koostamisel, on püüdnud arvestada kõigi osapoolte huvidega ja olulisemad kokkulepped on saavutatud.

„Tänaseks on meie hoiatusaktsiooni alustamisel seatud eesmärgid olulises osas täitunud,“ põhjendas EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Läbirääkimised seaduseelnõu koostamisel on käivitunud ja olulisemad kokkulepped saavutatud.“ Ando Eelmaa märkis, et ehkki mõned kompromissid pole maaomaniku jaoks meeldivad, on aktiivsel maaomanikul uue jahiseaduse jõustumisel võimalik jahipidamist oma maal oluliselt enam mõjutada. „Lepingu nõue maaomaniku ja jahimehe suhete korraldamisel loob eeldused suhtlemiseks võrdsetel alustel. Samuti saavad maaomanikud tulevikus piisava üksmeele korral jahipiirkonna kasutaja välja vahetada. Väikeulukite jahi korraldamise õiguse saab maaomanik olenemata oma kinnistu suurusest. Ulukikahjustuste korral tekib seaduslik alus kahjustuste kompenseerimist nõuda,“ tõi Eelmaa välja maaomaniku jaoks olulised seadusemuudatused.

EEML juhatuse esimees lisas, et kindlasti ei saa maaomanikud rahul olla kahjustuste kompenseerimise korraga. „Oleme jätkuvalt seisukohal, et kahjustused tuleb korvata piisaval ja õiglasel määral. Jahimeeste piisavalt põhjendamata soov igal juhul senised jahipiirkonnad säilitada jätab meie jahindusse alles probleemide allika, millest me ajapikku loodetavasti vabaneme.“

Ando Eelmaa avaldas, et edasiste aktsioonide vältimise eeldus on see, et tänaseks kokku lepitu lähiajal ka uue jahiseadusena realiseerub.

Eilse presskonverentsi küsimusi-vastuseid saate lugeda erametsanduse infoportaalist.

Märjamaal algas eile folgipidu

Eile algas Märjamaal folgipidu, mis kestab nädala lõpuni.

VI Märjamaa Folgil astuvad üles folkloorirühmad Gruusiast, Tšehhist, Venemaalt jm. Külaliste kontserte jagub ka Märjamaalt kaugemale. Festivalipäevad lõpetab klubiõhtu.

Täna ja homme kell 13 saab osaleda lõõtspilli õpitoas, kus pillimänguõpetust annab Enrik Visla.

Peakontserdi juhatab laupäeval, 6. augustil sisse rongkäik rahvamaja juurest laululavale. Kontserdile järgneb simman ansambliga Audru Jõelaevanduse Punt.

Festivalipäevadesse mahuvad veel lauluklubi, käsitöölaat, vanade autode näitus jne.

Rohkem infot: www.marjamaafolk.ee.

Kuningad tulevad Varbola linnust valvama

Nii voolitakse Kuningat

Nädala aja pärast algavad Varbola linnuses puupäevad. Ettevalmistused selleks käivad aga juba pikemat aega. Ka saagidele hakati sel aastal tervelt kaks nädalat varem valu andma. Hiidlaste Ivo Männi, Maire Põldma ja Silver Treimanni käe all valmivad Neli Kuningat, kellelt kate eemaldatakse puupäevade avamispäeval 10 augustil.

Mõte Neli Kuningat linnusele skulptuurikompleksina valmistada tuli tegelikult juba aasta tagasi. Kuna Nelja Kuninga Tee kulges Padiselt Paide ordulinnusele ja nad tegid peatuspaiga ka Varbola linnusel, siis tekkiski idee kuningad „puusse voolida“. Mõtte kiitis ka heaks Varbola puupäevade skulptorite pealik Ivo Mänd. Nii Ivo, Maire kui ka Silver olid nõus vabatahtlikkuse alusel töö käsile võtma.

Alguses oli plaanis küll kõik meie tegemised saladuskatte all hoida ning alles Varbola Puu 2011 avamisel üllatus valmistada, kuid väikese eelteate andmine loob tegevusse põnevust. Kujud valmistatakse saarepuust. Neli neist valmivad Hiiumaal ning üks tehakse vahetult enne puupäevi Raplamaal, Orava talus. Töö on väga mahukas ja aeganõudev.

Kuningad jäävad seisma väljaspoole linnuse müüri ning nad asetatakse spetsiaalsele alusele. Nõusoleku kuningad linnusele paigutada andis ka kohalik muinsuskaitse inspektor Armin Rudi, sest skulptuurid iidse linnuse pinnast ei kahjusta ja neid maa sisse ei kinnitada. Kujud valmistatakse 1:1 suurusjärgus.

Kuna tahame, et need kuningad aastakümneid ilmastikutingimustele vastu peaksid, siis immutatakse neid mitu korda ja talvel tuuakse need korraks panipaika, et immutus mõjuks ja puus ei tekiks pragusid ja taiesed kuivaksid ühtlaselt. Puupäevadel aga on kuningad kõigile näha ja nad seisavad ja valvavad seal linnust kuni ilmastik lubab.

Tegemist on jätkuprojektiga ning Nelja Kuninga kõrvale valmistatakse aasta pärast ka kolm sõjameest, kes „kunne“ saatsid ja nende teekonnal ja peatuspaigal Varbola linnuses tehtud peatuspaigas valvasid. Kuningate Tee tutvustavad sildid valmistavad aga Tartumaa skulptorid Aivi Miilits ja Aivo Vaasa.

Nelja kuninga tee hõlmab 3 maakonda, Harju, Rapla ja Järvamaad . Jüriöö ülestõusu mälestamine Nelja Kuninga teega tõstab esile meie esivanemate maailma, kus on meie juured. Meie rahva lugu on tugevalt seotud meie intetiteediga. Rapla maakonnas kulges kuningate tee veel Pakamäel, Keavas ja Vahastus.

Piret Linnamägi

Sutlemas joonistatakse torne

Tänasest kuni laupäevani toimub Kohila vallas Sutlemal Tornide nädal. Kõik, kes jaksavad pliiatsit-värve-fotoaparaati käes hoida, saavad enda valitud tehnikas jäädvustada kõikvõimalikke torne Kohila valla territooriumil alustades Sutlema mõisa väravatornist. Samuti võib joonistada erinevaid kirikutorne, rahvamaja torni, kuivati torni jne. Sutlema Väravatorni Selts kutsub kõiki üles neid jäädvustama.

Pühapäeval riputatakse valminud tööd näituseks üles Sutlema väravatorni. Lisaks näitusele jõuab vähemalt üks töö ka postkaardile.

Näituse avamisel esineb Kiili noorte vanamuusikaansambel Heili Meibaumi juhendamisel konserdiga “Õhtumuusika keskaajast renessansini”.

Esmateated Sutlema mõisast pärinevad 1425. aastast. Sutlema mõisa väravatorn on unikaalne mõisaarhitektuuri esindaja Eestimaal. Sutlema mõisa viimane omanik oli eduard von Stackelberg. Mõisaesisele ehitati Nõukogude ajal aga kahekorruseline maja ning tallid selle kõrval on nüüdseks täiesti lagunenud. Mõisa püüab taastada Sutlema väravatorni Selts.

Muusikafestival Kapa Rock on tagasi

Pärast aastast vaheaga on uuesti ellu ärkamas kümme suve väldanud ja spetsiaalselt noorte bändide jaoks loodud muusikafestival Kapa Rock.

30. juulil kell 15 algaval fesitvalipäeval esinevad Kohila alevi lipuväljakul ansamblid Merwis, The Nymph, Hurmurid, Groundhog Day, The Princes, Aides, Bedwetters, Ultima Thule ja paljud teised. Kontserdi esimene osa on akustilise muusika päralt, teisel poolel kuuleb ka rockilikumat soundi. Teiste hulgas astub akustilse kavaga üles Superstaari saatest tuntuks saanud Rosanna Lints.

Festivalile oodatakse rahvast mitte ainult Kohilast ja Rapla maakonnast, vaid üle terve Eesti, kinnitavad korraldajad. Piletid hinnaga 3 eurot on müügil kohapeal.

Kapa Rocki muusikafestivali korraldavad kolm Kohila noormeest Martin-Erich Torjus, Hardo Hansar ja Peter Põder ansamblist Merwis. Martin Erich Toriuse sõnul oli nende soov Kapa Rocki nime elus hoida ja kontserti sama nime all jätkata. „Möödunud aastate jooksul kujunes Kapa Rockist Raplamaa suve üks oodatuim muusikasündmus ja meil on suur au seda traditsiooni edasi viia,” märkis Torius.

Kapa Rocki eesmärk on pakkuda kuulajatele kõrgetasemelist muusikat ning tutvustada Kohilat kui loovat ja elujõulist valda. Siit on sirgunud mitmed tuntud muusikud nagu Birgit Õigemeel, Vaiko Eplik, Kadi Toom, Toomas Vanem, Paul Daniel ja teised. Kohilas on muusikakool ja tegutsemas ka praegu mitmed bändid ning laulustuudio.

Lisainfot muusikafestivali kohta leiab Facebookist ja kodulehelt.

uWK8x5

Homme lõpeb Kohilas rahvusvaheline keraamikute kokkutulek

Pea kolm nädalat Kohilas Tohisoo mõisas kestnud üheteistkümnes rahvusvaheline keraamikasümpoosion jõuab meeleoluka finaalini homme, 23. juulil. Koos traditsioonilise parginäituse avamisega kell 15 algab ühtlasi sümpoosioni lõputseremoonia. Stiilsel ja kordumatul näitusel esitlevad kõik sümpoosionist osa võtnud kunstnikud oma teoseid, mis kolme nädala jooksul Tohisoo puupõletusahjus valminud. Sümpoosioni lõpunäitus on tasuta ning avatud kõigile huvilistele.

Nagu tavaks, osalevad sümpoosionil kunstnikke üle maailma. Tänavu on esindatud USA, Venemaa, Hongkong, Taani, Türgi ja nagu ikka kahe kunstnikuga ka Eesti. Kogu tänavune sümpoosioni seltskond on silmapaistvalt eksperimenteerimisaltis; Ray Chan Hongkongist püüab saviga ühendada kõikvõimalikke materjale, mida mõisast ja ümbritsevast loodusest leiab. Meie tekstiilikunstnik Monika Järg avardab tehnikate piire kunstis ehtides tekstiili portselaniga ja keraamilisi vorme üle tikkides. Selle aasta omamoodi hitiks on aga purustatud Eesti kroonide põletamine keraamikaahjus.

Korraldajate, kunstnike Aigi Orava ja Külli Kõivu sõnul on kõik osalejad äärmiselt huvitatud puupõletuse fenomenist ja tehnoloogiatest. Üle maailma tuntud puupõletuse asjatundjad on Priscilla Mouritsen Taanist ja Mark Lancet USA-st. Viimase väsimatu ja otsiv vaim on saanud uut inspiratsiooni ka Kohilas: temalt on valmimas sümpoosioni üks suurimaid teoseid – üleelusuurune inimfiguur.

Üheteist aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi sada nelikümmend kunstnikku kogu maailma.

Järvakandi lasteaed ootab vabatahtlikke abiks

Raplamaa Järvakandi lasteaed Pesamuna saab vabatahtlike abiga sel suvel uue lastesõbraliku ilme .
Lasteaed osales tänavu Caparol Eesti filiaali heategevuslikul konkursil „Lihtne värvida – lihtne aidata“. Viiekümnest taotlusest valiti välja kümme, kes saavad kingituseks kvaliteetsed värvid ning nõuanded Caparoli spetsialistide poolt. Üks väljavalitutest on Pesamuna lasteaed.
Sisekujundus saab rõõmsad, lastesõbralikud värvid. Lisaks pastelsetele üldtoonidele rõõmustavad lapsi eakohased ning arendavad pildid, mille autoriteks on kohalikud lapsed ise.

Kogu ettevalmistav töö – pindade puhastus, pahteldamine, tasandamine, lihvimine jms ning ka värvimine tuleb endil teha ja eeskätt vabatahtliku tööna, sest üheks taotluse tingimuseks oligi just kogukonna kaasatus projekti teostamisel. Praeguseks on paljud vabatahtlikud töödega alustanud, sest tööd peavad valmis olema juba selle aasta 31. augustiks.

Lasteaia värviprojektiga on liitunud ka mitmed firmad, kes annetavad vajalikke töövahendeid: OÜ Peretare annetab värvimistöödeks vajalikud maalriteibid, OÜ Tarikari annab liivapaberi. Loodetavasti vabatahtlike ja firmade nimekiri veelgi pikeneb, kõik pakkumised on oodatud!

Lasteaed ootab lisaks vabatahtlikke (vilistlasi, lapsevanemaid ja teisi häid inimesi ), kes annaksid oma panuse lasteaia kaunimaks muutmisele!