Foto: Aare Hindremäe
Heino Laiapea, agronoom ja Tenno Teetsi õpilane
Kehtna valla Kaerepere alevik ja küla tähistasid terve nädala Kaerepere rahva esmamainimise 610. aastapäeva erinevate üritustega. Üks neist pühendati siin oma elutöö teinud kolhoosiesimehe Tenno Teetsi 90. sünniaastapäevale.
Teets tuli Valtu maile „Tee Kommunismile“ kolhoosi agronoomiks 1961. aasta 12. aprillil. Oma perega asus ta elama Kumma külasse Telgi sauna, mille ehitusmehed ristisid Gagarini saunaks.
Järgmisel aastal valiti Teets kolhoosi esimeheks. Selles ametis jätkas ta ka pärast kolhooside „Tee Kommunismile“ ja „Võit“ ühinemist, aastatel 1971 kuni 1992.
Minule oli ta ikka nagu vanaisa
Esmaspäeval, 8. augusti õhtul kogunesid kooli lähedal asuva Teetsi mälestuskivi juurde tema lähedased, töökaaslased ja sõbrad – need, kes jaksasid tulla, poolesajast enamuses eakad inimesed. Õhtujuht Allar Läll rääkis Teetsi (1931-2003) tegemistest ja olemisest. „Minule oli ta ikka nagu vanaisa, kõik jõulud veetsime tema juures.“ ütles Läll.
Küünlad süüdatud, siirduti Valtu seltsimajja, kus Teets lugematuid kordi kõnet pidanud nii kolhoosi koosolekutel, aktustel, pulmades, juubelitel, matustel. Lälli juhtimisel alustatud vestlusringis meenutas ajakirjanik Ester Shank Teetsi Rahvarinde loomise ajast. Ta oli autoriteet selge mõtte ja kindla sõnaga. Kolhoosi pearaamatupidaja Karin Teder mäletas teda kui suurepärast majandusmeest, kes oskas raha lugeda, hoida ja kasutada.
Raplamaa Sõnumite peatoimetaja Tõnis Tõnisson meenutas legendiks saanud esimehest varem ajalehtedes ilmunud lugusid ja üht pikka neljatunnist jutuajamist Teetsiga. Põhimõtteliselt samal teemal rääkis Teets mulle 2001. aasta juunis tehtud intervjuus. Teetsi arvates pidanuks maarahval olema üks oma erakond. „Ma poleks uskunud, et maaelu nii sitasti üles ehitatakase. Mul on häbi eesti rahva ees riigikogu pärast,“ lausus Teets. Ta rääkis ikka otse. Sageli Teetsiga vaielnud Valtu kolhoosi agronoom Rein Tukk tunnistas, et Teets polnud alati iseotsustaja, vaid kuulas spetsialistide arvamusi. „Ta ütles zootehnikule, et Rein Tukk arvas nii. Teetsi 60. sünnipäeval läksin ma kõige viimasena teda õnnitlema. Tenno lausus: „Nüüd sa siis tuled, mu kõige halvem ja parem poeg.” Rein Tukk rääkis, et öeldu jäi talle hinge ja on seda siiani. Tema sõnul oli Teets kümne erineva näoga: üks parteimeestega suhtlemisel, teine spetsialistiga, tööliste, laste, pensonäridega. Ja need näod võisid kiiresti vahetuda.
Tennole meeldis ajalugu ja loodus. Käisime koos mälumängu mängimas
Valtu kooli ajalooõpetaja Taimi Rahu meenutas aega, kui ta 58 aasta eest Valtusse tuli. „Olin algul korteris Ristla talus ühe vanainimese juures. Kui Tenno tuli koos minu tulevase abikaasaga Ristlale ja mängis isameest, siis küll ta nautis ise seda,” rääkis Taimi Rahu. „Tennole meeldis ajalugu ja loodus. Käisime koos mälumängu mängimas. Sageli tuli ta tee äärest korjatud kimp taimi käes ja õpetas nende eesti ja ladinakeelseid nimetusi.”
Valtu spordimaja juhataja Kalju Kalda rikkalikust kolhoosiaja lugude pagasist ja Teetsist jõudis kuulajateni väike osa. Kui järg jõudis selleni, kuidas kilekottidega veeti kolhoosi palgaraha, sekkus pearaamatupidaja sõnadega, et sellest ei tohi rääkida. Selgeks sai seegi, miks Valtusse väliujula asemel ehitati siseujula. Ka spordimaja ja ujula ehitus oli esimehe idee. Valtu kolhoos oli aastaid erisüsteemide spartakiaadil parimate hulgas. Omal puudusid aga spordibaasid ning harjutamas käidi mujal. Seltsimaja kõrval olev lasteaed pidi oma ehitusjärge ootama mitukümmend aastat. Kauaaegne raamatukoguhoidja Luule Bortnikova ja Taimi Rahu koostasid mahukast arhiivist seltsimajas Teetsile pühendatud näituse. Kahju, et see oli üleval vaid ühe õhtu. Eelmisel Teetsi õhtul 2021. oktoobris näidati Aare Hindremäe tehtud filmi „Tenno Teetsi lugu”. Selle lühema 40 minutilise variandi jõudis seltsimajja kogunenud rahvas ära vaadata.
teda mäletatakse
Raplamaa sõnumid märgib tabavalt: „8. augustil oli Kaerepere külas meenutusõhtu, kus Teetsi tööd ja tegemised tõsteti korraks taas tähelepanu keskpunkti.”
Nii oligi, sest järgmisel päeval tõi Vaiko Epliku kontsert Kaereperre nii palju rahvast, et autodel oli parkimisega päris kitsas. Teetsist kontserdil ei räägitud, aga teda mäletatakse seni kuni elavad need inimesed, kes temaga koos töötanud või mingil teisel moel kokku puutunud.