Selgusid Anne Vabarna nimelise elutöö preemia laureaadid

Värska Vallavalitsus annab sel aastal juba kahekümnendat korda välja Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat. Preemia antakse seto pärimuskultuuri edasikandmisel tehtud silmapaistva töö eest.

Käesoleva aastal hindas komisjon ühehäälselt vallasisese preemia vääriliseks Anna Kõivot seto omakultuuri aktiivse arendamise ja vanade käsitöövõtete elushoidmise eest. Anna on olnud toetav eestvedaja Seto Talumuuseumi rajamisel ja edaspidistes tegevustes nii laulu kui ka käsitöö õpete läbiviimisel. Anna on laulnud leelokoorides Põrste, Leiko ja Kuldtsäuk ning loonud palju olulisi laule seoses Setomaa sündmustega Leelopäeval, Seto Talumuuseumi avamisel, Tsäimaja valmimisel ning Värska valla külaliste vastu võtmisel. Hetkel on ta leelokoor Kuldtsäuk auliige, kes on alati nõu ja jõuga koori tegemiste juures.

Vallavälise preemia saab leelokoor Helmine pikaajalise, aktiivse ja viljaka seto omakultuurialase tegevuse ning tutvustamise eest Eestis ja välismaal. Leelokoor on käinud esinemas Venemaal, Saksamaal, Soomes, Itaalias, Taanis, Lätis, Leedus, Hispaanias. Lisaks sellele on esinetud väga huvitavates kohtades nagu Sibeliuse Akadeemias Soomes, Europeade festivalidel, Kadrioru lossis ja Riigikogus. Kuigi leelokoor Helmine on pisike osake tervest suurest seto kultuurist, siis järjepidevus on kindlasti üks nende motodest. Nad õpetavad Mikitamäe noortele seto laule, käivad koos esinemas ning lauldakse-tantsitakse ka koos lasteaia lastega.

Preemiad antakse kätte Anne Vabarna omakultuuriõhtul 21. detsembril. Anne Vabarnale pühendatud päev algab kell 13.00 mälestusminutitega lauluema haual Värska kalmistul. Elutööpreemiate üleandmine ja laureaatide õnnitlemine toimub samal päeval kell 14.30 Värska Kultuurikeskuses eelmise aasta laureaatide Seto Talumuuseumi ja Igor Taro juhtimisel.

Omakultuuriõhtule on oodatud kõik seto omakultuuri austajad ja viljelejad.

Sündmust toetab Setomaa Kultuuriprogramm ja Värska Vallavalitsus.

Eesti uued rekordpuud:
Ootsipalu kõrgeim kuusk ja mänd hoiavad ühte

Eesti kõrgeim kuusk Ootsipalus. Foto: Hendrik Relve
Eesti kõrgeim kuusk Ootsipalus. Foto: Hendrik Relve
Eesti kõrgeim mänd Ootsipalus. Foto: Hendrik Relve
Eesti kõrgeim mänd Ootsipalus. Foto: Hendrik Relve

Eesti kõrgeimaks puuks tunnistati äsjaste täpsusmõõtmiste tulemusel Põlvamaal Veriora vallas kasvav 48,6-meetrine kuusk. Kena boonusena selgus kohapeal, et rekordi püstitas ka kuusest kõigest sadakond meetrit eemal sirguv 46,6-meetrine mänd.

Varem teati, et Eesti kõrgeim kuusk on 44,1 meetri ning kõrgeim mänd 42,4 meetri kõrgune. Eesti kõige-kõigemate puudega hästi kursis olev loodusemees Hendrik Relve ristis uued rekordpuud Ootsipalu oru hiiglasteks, sest puud kasvavad lohus, aga nende tipp ulatub sama kõrgele kui mitmel ümbritseval puul. Takseerkirjelduste järgi on puude vanuseks 133 aastat, ent Hendrik Relve hinnangul võib see ulatuda 140-160 aastani.

Eesti uute kõrgeimate puude avastamise au kuulub RMK Kagu regiooni metsakasvatajale Kaarel Tiganikule, kes tunneb Põlvamaa riigimetsi juba aastakümneid.

“Siinkandis on ikka ilusad kõrged puud olnud ja see konkreetne kuusk jäi silma juba mõne aja eest,” meenutas Tiganik. “Kui kaks aastat tagasi Ootsipalus valgustusraiet hindasin, tekkis mõte puu ametlikult üle mõõta. Esialgu tegime seda metsniku töövahendiks oleva kõrgusmõõtjaga, aga et nii pikkade puude puhul täpset tulemust saada, palusime appi maaülikooli teadlased. Ise lootsin, et ehk küündib kuusk 45 meetrini, aga et lausa 48,6 meetrini, oli korralik üllatus.”

Maaülikooli teadlased Ahto Kangur ja Harli Jürgenson mõõtsid puud elektrontahhümeetriga.

“Mõõtmise käigus suunatakse laserkiir erinevatesse kohtadesse puuladvas, püüdes leida kõrgeimat punkti, millelt seade peegelduse saab. Siis lastakse masinal leitud kõrgeim punkt vertikaalselt maapinnale märkida. Mõõtes seejärel nende kahe punkti vahelise kauguse, saame teada puu täpse kõrguse,” selgitas Ahto Kangur. Enne elektrontahhümeetriga mõõtmist hinnati puu kõrgust ka aero-LiDARi andmete põhjal.

Kui kuusk üle mõõdetud, võeti RMK Põlvamaa metsaülem Andres Sepa sõnul huvi pärast ette ka kolm läheduses olnud mändi.

Maaülikooli geomaatika osakonna dotsent Harli Jürgenson täppismõõteriistaga Trimble S6. Foto: Hendrik Relve
Maaülikooli geomaatika osakonna dotsent Harli Jürgenson täppismõõteriistaga Trimble S6. Foto: Hendrik Relve
Maaülikooli metsateadlane Ahto Kangur näitab Kaarel Tiganikule, kus peaksid aero-LIDARi andmetel paiknema kõrgeimad puud. Foto: Hendrik Relve.
Maaülikooli metsateadlane Ahto Kangur näitab Kaarel Tiganikule, kus peaksid aero-LIDARi andmetel paiknema kõrgeimad puud. Foto: Hendrik Relve.

“Neist esimene kasvas otse kuuse kõrval ja oli kõrgem kui senine kõrgeim mänd Järvseljal. Mõõtes veel paari lähedal olnud lageraielangile kasvama jäetud säilikpuud, selgus, et rekordeid aina purunes,” rääkis ta.

Teadlased plaanivad uusi puuhiiglasi veel täiendavalt mõõtma minna. RMK omakorda piirab piirkonnas raietegevust, et ümbritsev mets ei jääks liiga hõredaks ja tuul ei pääseks puid murdma.

“Kindlasti saavad Ootsipalu hiiglased ka väärikalt esile toodud infotahvlitel,” kinnitas metsaülem Andres Sepp.

Metsamehed ja teadlased peavad üheks põhjuseks, miks Põlvamaal kasvab ühe koha peal nii mitu rekordpuud, seda, et puud asuvad kausjal pinnal, osalt kalde peal, osalt lohus. See pakub looduslikku kaitset tugevate tormide ja tuulte eest ning tagab sadevee ja toitainete valgumise lohu põhja, varustades puid piisava vee ja toitainetega.

Esmakordselt on valminud Põlvamaa kultuurikalender

Põlvamaa 2016. aasta kultuurikalendri esikaanel on jäädvustus 2015. aasta Ökofestivali perepäevalt.
Põlvamaa 2016. aasta kultuurikalendri esikaanel on jäädvustus 2015. aasta Ökofestivali perepäevalt.

Põlvamaa omavalitsuste liidu eestvedamisel on esimest korda ilmunud Põlvamaa kultuurikalender, mis koondab kuude lõikes olulisemad Põlvamaal toimuvad kultuurisündmused.

Kogu aastat hõlmava 2016. aaasta kultuurikalendri koostamise eesmärk on anda inimestele ülevaade Põlvamaal aasta jooksul aset leidvatest olulisematest kultuurisündmustest. Lisaks on aastakalender hea mainekujunduselement ning sümboolse tähenduse ja praktilise väärtusega kingitus. Ka Põlvamaa kultuuritöötajad on näinud vajadust aastakalendri koostamise järele, kuna sündmusi pikemalt ette planeerides on võimalik ka kuupäevi paremini kooskõlastada.

Põlvamaa kultuurikalender 2016 on lauakalendri formaadis ning 2016. aastaks on selles oma koha leidnud iga Põlvamaa omavalitsus – erinevate kuude fotod kajastavad põnevaid tegemisi Põlvamaa valdades, lisaks neid tutvustavad tunnuslaused ja vapid. Kalendri kujundus on inspireeritud Põlvamaa tunnuslogost ja -lausest “Põlvamaa – rohelisem elu”.

Kalender on müügil Põlva Kaubamaja Toiduaidas ja kodumaailmas ning Räpina turismiinfokeskuses hinnaga 2,89 eurot.

Kalendris toodud sündmuste ja ka teiste Põlvamaal toimuvate sündmuste kohta leiad lisainfot Põlvamaa portaalist.

Põlvamaal jagati 2015. aasta ettevõtlusauhinnad

Põlvamaa aasta ettevõtjad 2015 koos maavanem Ulla Preedeniga.
Põlvamaa aasta ettevõtjad 2015 koos maavanem Ulla Preedeniga (paremalt teine).

Eile, 5. novembri õhtul Põlva hotellis Pesa toimunud pidulikul tunnustusüritusel jagati välja Põlvamaa 2015. aasta ettevõtlusauhinnad.

Põlvamaa Tõusva Tähe auhinnaga tunnustatakse uut ettevõtet või ettevõtjat, kes on tegutsenud vähem kui kolm aastat, on keskkonnasõbraliku ja innovaatilise tegutsemisviisiga.
Rohelise Säde aunimetus antakse ettevõttele või ettevõtjale, kes on oma tegemistes keskkonda säästev ja rohelist mõtteviisi kandev.
Põlvamaa Mastimänni auhinnaga tunnustatakse ettevõtet, mis on turul tegutsenud üle viie aasta, kus töötab vähemalt 10 inimest, on oluline piirkonnale/vallale ning on edukas, stabiilne ja jätkusuutlik.

Maavanema Ulla Preeden lausus oma tervituskõnes, et tunnustusüritus on heaks kokkuvõtteks samal päeval toimunud Põlvamaa ettevõtluspäevale ning rõhutas jätkuvalt kohalike ettevõtete olulist rolli maakonna elus.

Põlvamaa Tõusev Täht on OÜ Põhjala Teetalu, mis on välja kasvanud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusvormist edukaks väikeettevõtteks. Firma asutati 2013. aastal ja annab tööd oma pere liikmetele ning ostab toorainena sisse ka teiste Põlvamaa kasvatajate (nt Süvahavva loodustalu) toodangut. Ettevõte on seejuures igati rohelist mõtteviisi kandev. Teesid tehakse selleks, et väärtustada kohalikke naturaalseid taimede ja marjade maitseid ning pakkuda alternatiivi välismaisele rohelisele ja mustale teele, kuhu on lisatud kunstlikke aroomaineid. Teetaimed ja maitseürdid kasvatatakse mahepõllumajanduslikult ja neid saab pidada täielikult rohelisteks loodustoodeteks. Põhjala Teetalu teede märksõnad on kvaliteet, naturaalsus, hea maitse, ilus värv ja innovaatilisus. Rõhku on pandud tootearendusele ja pakendidisainile. Ettevõte väärib tunnustust ka hästi väljaarendatud müügivõrgu poolest, millega ollakse oma toodetega esindatud kõigis Eesti maakondades.

Rohelise Säde tiitli Loe edasi: Põlvamaal jagati 2015. aasta ettevõtlusauhinnad

Noortekonverentsil tunnustati Põlvamaa parimaid noorsootöö valdkonnas

Põlvamaa aasta noorsootöötaja koolis autasu pälvinud Põlva ühisgümnaasiumi huvijuht Annika Ladva.
Põlvamaa aasta noorsootöötaja koolis autasu pälvinud Põlva ühisgümnaasiumi huvijuht Annika Ladva.

Täna, 5. novembril toimunud Põlvamaa noortekonverentsil “Mis vaevab noorte südant?” tunnustati Põlvamaa noorsootöö valdkonna 2015. aasta parimaid. Sellel aastal jagati autasud välja kuues kategoorias.

Aasta sündmuseks noorsootöös on teadusklassi “Avastades avatuks” avamine , mille eesmärgiks on tuua põnev teadusharidus Põlvamaa laste ja noorte juurde. Teadusklass avati sel aastal esmakordselt Räpinas toimunud Teadlaste Öö festivali raames ning see jätkab perioodiliselt tegutsemist. Teadusklassi eestvedajaks on Ketriin Paabo MTÜ-st Vabaajaklubi Toushi, kes on ise mitme teadusala magister ja omab kontakte Eesti tippteadlaste seas ning teeb koostööd Tartu Teaduskooli ja Tartu ülikooliga. Paabo oli konverentsil ka üheks esinejaks ning rääkis noortele liikumise ja tervisliku toitumise olulisusest.

Põlvamaa aasta noortekeskuse töötaja autasu pälvinud Värska Avatud Noortekeskuse juhataja Triinu Arund.
Põlvamaa aasta noortekeskuse töötaja autasu pälvinud Värska avatud noortekeskuse juhataja Triinu Arund.

Tänavune aasta noortekeskuse töötaja on Värska avatud noortekeskuse juhataja Triinu Arund, kes on ametis olnud alates 2013. aastast ning lühikese ajaga suutnud luua noortele nn teise kodu, kuhu alati hea meelega minnakse. Arund korraldab väga huvitavaid ja kaasahaaravaid üritusi ning aitab noortel oma ideed ellu viia. Veel juhendab ta lisaks Värska tantsijatele ka Räpina neide ning käib Oraval aeroobikatrenne andmas.

Riivo Jõgi nimi ilmselt Põlva maakonnas palju tutvustamist ei vaja. Noor dirigent ja helilooja on tunnustust pälvinud ka vabariiklikul tasandil ning alates tänasest võib preemiate nimistusse lisada ka Põlvamaa aasta huvikooli töötaja. Riivo Jõgi töötab lisaks Räpina ja Põlva muusikakoolidele veel ka Nõmme ja Viljandi muusikakoolides dirigendina. Tema töö huvikoolides on väga laiapõhjaline, ometi leiab ta aega tegutseda mitmekülgse muusikuna, mängides ka mitmetes ansamblites. Riivo Jõgi teeb oma tööd ilmselgelt südamega: õpilased saavad temalt eluks kaasa nii mõndagi sellist, mida nad mujalt naljalt ei leia. Õpetaja, kes suudab hoida noori jätkuvalt huvitatutena ning panna neid püüdlema aina paremat, sealjuures tekitamata neis liigset pinget.

Loe edasi: Noortekonverentsil tunnustati Põlvamaa parimaid noorsootöö valdkonnas

Põlvamaal valmisid uued paadisillad ja paatide veeskamiskohad

Paadisild Mikitamäe vallas.
Paadisild Mikitamäe vallas.

Uued paadisillad ja veeskamiskohad rajati Kanepi, Valgjärve, Mooste, Mikitamäe ja Värska valda ning infotahvlid harrastuskalapüügiks vajaliku infoga paigaldati lisaks eelnimetatutele ka Räpina valda.

Projekt kutsuti ellu, kuna paljudel Põlvamaa veekogudel on “isetekkelised” paatide vettelaskmiskohad, mille kaldad on rikutud ning paatide vettelaskmiseks otsitakse üha uusi asukohti. Samuti on olemasolevad nõukogudeaegsed purded amortiseerunud ning ohtlikud neid kasutavatele inimestele. Lisaks on harrastuskalastajad pidanud probleemiks kalastusreeglite mitteteadliku eiramist ja looduskeskkonna

Mooste järve paadisild.
Mooste järve paadisild.

kahjustamist. Siit ka vajadus jagada vastavat keskkonnainfot kohapeal.

Kanepis Jõksi järve ääres likvideeriti vana ja ohtlik purre ning rajati uus paadisild ujukitel. Paatide veeskamiseks korrastati ligipääs ja rajati paadislipp ning paigaldati infotahvel harrastuskalameestele vajaliku infoga. Sama tehti ka Mooste järve ääres.

Valgjärvel pikendati olemasolevat paadisilda, et mootorpaatidega oleks ohutum randuda ning rajati slipp ja infostend. Värska vallas Lobotkas ja Mikitamäe vallas Rõsnas rajati betoonalusega paatide veeskamiskohad ning paigaldati vajalikud infostendid.

Tööde kogumaksumuseks kujunes ligikaudu 41 000 eurot, millest SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kattis 90%.

Hegri Narusk

SA Põlvamaa Arenduskeskus

Põlvamaa Taaskasutuskoja raamatunädal kutsub külla

9.-15. novembril toimub juba kolmandat korda Põlvamaal tegutsevas Taaskasutuskojas raamatunädal, mille raames on võimalus soetada kasutatud raamatuid taskukohase hinnaga või saada suisa tasuta.
Olemas on väga lai valik lasteraamatuid, eesti kirjanike romaane, novelle, kohustuslikku kirjandust, maailma klassikat, elustiiliraamatuid ja ka väga palju viimaste aastate kirjandust.
Raamatunädala raames saab tutvuda raamatutega Mooste mõisa kompleksis asuvas poes või tellida läbi interneti. Mõeldud on ka kaugemal elavate raamatusõprade peale, neile saadetakse raamatud postiga koju või lähimasse pakiautomaati.

Eesti rahvamuusikasäädüngide festival uut võistlejit hinnäst kirja panma võistluskontsõrdile

Moisekatsi Elohelü 2010. Foto: folkfest.polvamaa.ee
Moisekatsi Elohelü 2010. Foto: folkfest.polvamaa.ee

22.-23. aprillil 2016 Põlva maakonnan Mooste mõisan peetäv XVII eesti rahvamuusikasäädüngide festival om alostanuq võistlejide registriirmisega võistluskontsõrdile.

Eesti rahvamuusikasäädüngide võistluskontsõrdile omaq oodõtuq nii välläopnuq kui as´aarmastajaq muusikuq Eestist ja välästpuult Eesti piire. Võistluskontsõrdi pääl kanvaq kõik osavõtjaq ette kats luku, mis mõlõmbaq piät olõma tüütlüseq. Üte luu põhi om kõrraldajidõ puult ette ant laul “Kulla imä, tsirgu imä” Räpinä kihlkonnast; tõõsõ luu alossõst om osalise hindä valit pala eesti rahvamuusikast.

Festivali pääpreemiäst om 1000 eurot, pääle tuu eripreemiäq ja avvuhinnaq festivali sponsoridõ ja ütenavitajide puult.

Moisekatsi Elohelü sääd eesti rahvamuusikat vahtsõaigsehe vormi läbi mitmõsugumaidsi muusikaliidsi projekte. Võistluskontsõrdi pääl pandas proovile ülesastjide helü- ja pilliand´ ja ettekujotusvõim. Festival taht inemiisi tutvast tetäq aoluulidse rahvamuusika vahtsõmoodolidse ettekanmise ja ümbreluumisega ja taht tollõlõ huugu mano andaq, et saassi köütäq vanna vahtsõt ja üteliisi ka ummi juuri meelen pitäq. Festivali patroonist ja hindajidekogo avvuliikmest om rahvamuusikauurja Ingrid Rüütel.

2015 aasta pääpreemiä 1000 eurot võit´e Maarja Nuut, etteantu võistluslu kõgõ par´õmba säädüngi preemiä tiin´e vällä Folk&Rockare Rootsist, Eesti Muusikakonkursid ja Noor Muusik kitte eripreemiäga Mirva Travaineni Soomõst ja festivali nuuripreemiä võit´e ansambli Sireli Tartost.

Võistluskontsõrdile kirjapanmise viimäne tärmin om 1. detsembri 2015 Festivali pääkõrraldaja on MTÜ Folgisellide Selts.

Teedüst saasõ mano: http://folkfest.weebly.com

Moostes avati tervisekeskus

IMG_7900Teisipäeva pärastlõunal avati Mooste mõisa meierei majas pidulikult Mooste tervisekeskus, mis on abiks valla ja selle ümbruskonna elanike tervishoiu ja sotsiaalse abi teenuste osutamisele.

Mooste vallavanem Ülo Needo tänas avakõnes kõiki, kes maja valmimisele kaasa on aidanud ning tutvustas kohaletulnud rahvale tervisekeskuses tööle asuvaid inimesi.

Hoonesse on rajatud perearstikeskus, apteek, hambaravi ning taastusravikeskus koos mullivanni, soolakambri ja aurusaunaga. Taastusravile tulejatel on võimalus ka kohapeal ööbida. Vabadel aegadel saavad taastusravikeskuse teenuseid kasutada ka tavakülastajad.

Üle 600 000 euro maksma läinud tervisekeskuse rajamist toetas Euroopa Liit 430 582 euroga EASi kaudu.

Henari Kamenik

Heategevuskampaania toob invatakso päev-päevalt abivajajatele lähemale

Põlvamaa mees Ants Väärsi on kolm aastat abivajajaid oma invataksoga arstide vahet sõidutanud. Foto: nuusi.ee
Põlvamaa mees Ants Väärsi on kolm aastat abivajajaid oma invataksoga arstide vahet sõidutanud. Foto: nuusi.ee

Oktoobri keskel algatas portaal GoodNews heategevuskampaania “Aitame Antsul aidata”, mille sisuks on annetuste kogumisele kaasaaitamine, et Põlvamaal elav Ants Väärsi saaks soetada uue invatakso. Autot on vaja selleks, et mitut haigust läbi põdenud ning teisi aidata sooviv mees saaks jätkuvalt haigeid inimesi arsti juurde ja koju tagasi sõidutada, kuna tema senised transpordivahendid kipuvad väsima.

Ants Väärsi ise kinnitab, et asjad on hakanud liikuma, sest tema algatus on kajastamist leidnud paljudes väljaannetes. Konkreetsetest summadest ta veel rääkida ei saa, sest helistamisega annetatava toetuse suurus selgub operaatorfirmade kokkuvõtetest. OÜ Antsu Takso arveldusarvetele on head inimesed üle kandnud mitmes suuruses summasid.

Ants Väärsi toetuskampaania eesmärgiks on aidatal tal osta uus või hästi säilinud invasõiduk, mille hind võib uuest peast olla umbes 40 000 eurot. Samas teab Ants, et Haapsalu taastusravikeskus sai Taanist kasutatud, kuid igati ontliku invasõiduki ka poole väiksema summa eest, kuid see eeldab sellise auto leidmist, mida ei peaks kohe remontima hakkama. Senised mehe tööautod on sedavõrd amortiseerunud, et kogu raha läheb kütuse ja remondi peale. Siinkohal meeldetuletuseks, et Ants Väärsi, kes on läbi põdenud infarkti ja tagasi tõrjunud vähi ning soovib olla teistele abivajajatele toeks, elab ise oma pensionist.

Antsu saab aidata järgmiselt: helistades 900 6677, annetad 10 eurot ja OÜ Antsu Taksoarveldusarvele EE611010220241726227 saab annetada enda jaoks sobiva summa.

Monika Kuzmina

 

Eesti rahvamuusikatöötluste festival avas registreerimise võistluskontserdile

Eelmise aasta võitja Maarja Nuut koos kohtunikega laval.
Eelmise aasta võitja Maarja Nuut koos kohtunikega laval.

22.-23. aprillil 2016 Põlvamaal Mooste mõisas toimuv XVII eesti rahvamuusikatöötluste festival Moisekatsi Elohelü 2016 on avanud registreerimise võistluskontserdile!
Eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdile on oodatud nii professionaalsed kui ka harrastusmuusikud Eestist ja väljastpoolt Eesti piire. Võistluskontserdil esitavad kõik osalejad kaks lugu, kusjuures mõlemad peavad olema töötlused.
Üks neist põhineb korraldajate poolt ette antud laulul „Kulla imä, tsirgu imä“ Räpina kihelkonnast, teise loo aluseks on osaleja enda poolt valitud pala eesti rahvamuusikast.
Festivali peapreemiaks on 1000 €, lisaks eripreemiad ja auhinnad festivali sponsoritelt ja koostööpartneritelt.
Moisekatsi Elohelü (Mooste Eluheli) rüütab eesti rahvamuusika kaasaegsesse vormi läbi erinevate muusikaliste projektide. Võistluskontserdil pannakse proovile esinejate vokaal- ja
instrumentaalvõimed, loominguline fantaasia. Festival propageerib ja hoogustab ajaloolise rahvamuusika kaasaegset interpreteerimist, millega luuakse side vana ja uue vahel, unustamata sealjuures oma juuri.
Festivali patrooniks ja žürii auliikmeks on etnomusikoloog Ingrid Rüütel.
2015. aastal võitis peapreemia (1000€) Maarja Nuut. Kohustusliku loo parima töötluse preemia pälvis Folk&Rockare Rootsist, Eesti Muusikakonkursid ja Noor Muusik tunnustas eripreemiaga Mirva Travaineni Soomest ja festivali noortepreemia võitis ansambel Sireli
Tartust.
Festivali programm hõlmab põnevaid kontserte Mooste mõisakompleksis ja looduses.
Võistluskontserdile registreerimise viimane tähtaeg on 1. detsember .
Festivali peakorraldaja on MTÜ Folgisellide Selts.
Lisainfo: http://folkfest.weebly.com

Ülle Podekrat,
festivali kunstiline juht

Moostes toimus neljas Põlvamaa energeetikakonverents

IMG_770522. oktoobril leidis Mooste mõisa Folgikojas aset neljas Põlvamaa energeetikakonverents “Energeetiline isemajandamine – reaalsus või utoopia?”, kus muuhulgas tuli juttu Põlvamaale plaanitavast energiatõhusa ehituse ja looduslike kohalike ehitusmaterjalide tootearenduskeskusest.

“Rõõm on tõdeda, et Põlvamaal leidub inimesi, kellel on visioon muuta maakond energeetiliselt isemajandavaks ja olla selles valdkonnas eeskujuks kogu riigile”, sõnas maavanem Ulla Preeden konverentsi sisse juhatades ning tervitas kohale saabunud energeetikahuvilisi.

Konverentsi avaesinejaks oli endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, kes tõstatas oma ettekandes “Eesti Euroopas – täna ja homme” teemasid energeetikast kuni praeguse rändekriisini. “Energia teema pole enam nii kõrge profiiliga nagu eelmise kümnendi keskpaigas, kuna ainuüksi sõltuvus Venemaa gaasist on vähenenud”, viitas Kallas praegustele suundumustele Euroopa Liidus.

Loe edasi: Moostes toimus neljas Põlvamaa energeetikakonverents

Põlvamaal toimus esimene palvushommikusöök

Hetk ürituselt. Foto: erakogu
Hetk ürituselt. Foto: erakogu

Lõikustänupüha järgsel hommikul kogunesid hotellis Pesa maakonna erinevate eluvaldkondade esindajad, kes omavahel vesteldes mõtteid said vahetada. Hommiku teemaks oli “Kodu.Pagulus.Võõrsil” ning ettekandega esines eesti kirjanduse ja kultuuriloo professor Rein Veidemann.

“Tänamine on eesõigus, meeleseisund ja elulaad, mis näitab inimese avatust ja julgust tänu laiali jagada” rääkis Kanepi Jaani koguduse õpetaja, abipraost Margit Lail avatervituses tänamise olulisusest meie elus ning juhatas algus- ja söögipalvega hommiku sisse.

Maavanem Ulla Preeden omalt poolt ütles, et palvushommikusööki on plaanis hakata korraldama kord aastas ning tõi selle peamise eesmärgina välja lähendada erinevate elualade inimesi, kes saaksid oma päeva teistsuguse hingamisega alustada ning seejuures omavahel mõtteid vahetada.

Professor Veidemanni ettekanne keskendus pagulastemaatikale seoses eesti kultuurilooga. Keskseks terminiks oli sõna “kodu”, mis on justkui eestlaste südamesõna. Vaatluse all oli näiteks “Tõde ja õigus” kui eestlaste eksistentsiaalne kodu-romaan. Tähelepanu juhiti ka Oskar Lutsu “Kevade” lõpudialoogile Arno ja Teele vahel, kust kangastub “kodu kui kuldne minevik”. Veidemann nimetas ajaloost eesti kultuurinimesi, kes tegutsesid või olid sunnitud oma loominguga tegelema välismaal ning milline mõju võõrsil olemine nendele jättis. Veidemann lahkas põgusalt ka paguluse mõistet, mis oma olemuselt peaks olema ajutine seisund, aga selle pikaajaline kestmajäämine võib tähendada inimese enda olemuse muutumist.

Maakonna ja Eestimaa eest laususid tänu- ja eestpalved erinevate koguduste vaimulikud ning piiskop Joel Luhamets lausus õnnistussõnad.

Muusikaliste vahepalade eest hoolitses Elsa Nagel.

Palvushommikusöök on rahvusvaheline sündmus, mis toimub üle maailma rohkem kui 160-s riigis ning igal aastal ka Euroopa Parlamendis. Palvushommikusöögi eesmärk on pakkuda arvamusliidritele kohtumisvõimalust heade mõtete jagamiseks ning omavaheliseks vestluseks, et ühendada inimesi ja valdkondi, mida keegi esindab.

Tänati Põlvamaa ainesektsioonide juhte

Ühispildil ainesektsioonide juhid Foto erakogust
Ühispildil ainesektsioonide juhid. Foto erakogust

8. oktoobril toimus Räpina Inkubatsioonikeskuses Põlvamaa õppeasutuste ainesektsioonide juhtide tänuüritus, kus neid tubli töö eest tunnustati.

Ainesektsioonide juhte tänasid ja tunnustasid kinkekaartidega maavanem Ulla Preeden ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv. “Tänan teid töö ja vastutuse eest, mille olete enda kanda võtnud. Teie valmisolek ja tahe panustada haridusse on eeskujuks meile kõigile”, ütles maavanem oma tervituskõnes ja soovis kõikidele ainesektsiooni juhtidele jõudu ja tublidust oma aine tegevusi maakonnas korraldada.

Maakonna ainesektsioonide juhid korraldavad ja planeerivad maakondlike olümpiaade ning õpilasüritusi ja korraldavad oma ainesektsioonide tööd ning koolitusi.

Veel jõuab registreerida Põlvamaa energeetikakonverentsile

15. oktoobrini kestab registreerimine neljandale Põlvamaa energeetikakonverentsile “Energeetiline isemajandamine – reaalsus või utoopia?”, mis toimub 22. oktoobril kell 10 Mooste mõisa folgikojas.

Konverentsi avaesinejaks on Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli külalisprofessor ning endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas teemaga “Eesti Euroopas – täna ja homme”.

Konverentsil saab muuhulgas teada, mis on energiatõhusus ja mida see Eestile annab, milline on energiaühistute potentsiaal ja sotsiaalmajanduslik mõju ning kuidas on Setomaal kasutatud päikeseenergiat. Samuti räägitakse Põlvamaale rajatavast energiatõhusa ehituse ja looduslike kohalike ehitusmaterjalide tootearenduskeskusest ja väikese biogaasitootja rõõmudest ja muredest.

Ettekannete vahel ja järel on võimalik tutvuda Mooste mõisa meistrite hoovi ettevõtete ja kodadega ning OÜ Starfeld tutvustab ORC-tehnoloogial töötavat koostootmisjaama.

Info registreerimise kohta: http://polva.maavalitsus.ee/energeetikakonverents

IV Uma Pido noodivihu tutvustus-oppus

umapidoPuulpäävä, 10. oktoobril kell 11 om Põlva Kultuurikeskusõ tandsusaalin IV Uma Pido (28. mai 2016, Põlva) noodivihu tutvustus-oppus koorijuhtõlõ, muusikaoppajilõ ja tõisilõ huviliisile.


– Kõnõldas, kuis pidokavva kokko panti ja määne pido tulõ.
– Kätte jaetas koorijuhi eksemplar Uma Pido noodivihku.
– Kullõlda saa 25st pidolaulust 11 laulu Võro kesklinna kooli latsi, segäkoori Kevadised Hetked, kammõrkoori Maarja ja naisikuurõ Mai ja Tempera esitüsen. Üten saa kah laulda.
– Saa kuulda pidolaulõ joba harjotanu koorijuhtõ kogõmuisist.
– Kõnõldas, kuis käü pidolõ kirjapandminõ.
– Saa kullõlda pido lavastajat Kristo Tootsi ja kunstnikku Anne Prangelit.

Kokkosaamist alostadas laulõ kullõmisõ osaga, et lauljidõ päivä mitte ülearvo pikält kinni hoita. Edesi lätt kõik tüütarõ-arotusõ vormin. Kokko võissi tulõja aigu planiiri 2-2,5 tunni ümbre.

Kell 10 tege ussõ vallalõ kultuurikeskusõ kohvik, nii et tulõja võiva vabalt jättä karmanihe veidü kohvirahha ja aokavva aigu kolleege ja sõpruga jutuajamisõs!

Seto Külävüü kostipäiv kutsub taas gurmeesõpru Setomaale kodukohvikutesse

Seto lipuga toit Kopanka kohvikus15. augustil tervitavad sajakilomeetrisel Seto Külävüü marsruudil toidugurmaane koguni 17 kodukohvikut. Et kohvikuid on nii palju, siis on soovitav varem oma lemmikud välja valida. Soome-ugri kultuuripealinnas Obinitsas avab uksed kolm kohvikut. Soome-ugri aastal leiad peaaegu igast kohvikust midagi hõimurahvaste toidulaualt või kultuurist.

Ürituse ühe korraldaja Ülle Pärnoja sõnul on Setomaa kostipäiv eriline: “Tavapäraselt toimuvad kohvikutepäevad linnades, kuid kostipäeva kohvikud on avatud taluhoovides ja külataredes. Nii saame parimal viisil tutvustada maaelu võlusid ja erilist seto ning võro toidukultuuri. Meie kohvikute moto on: teeme kohalikku toitu kohalikust toorainest. Sel aastal on seto leelo ja maitsed kõrvuti soome-ugri rahvaste maitsetega – nii saab kokku tore rahvaste sõpruse paraad.”

Võrreldes eelmise aastaga on üle poolte kostipäeva kohvikutest uued. Seega saavad külalised avastada uusi talusid ja maitseid, kuid on ka võimalus kohtuda vanade tuttavatega. Kõikides kohvikutes on midagi uut, näiteks pakuvad sel aastal kõik perenaised sõira – igaüks teeb seda omamoodi.

Ka sel aastal toimuvad päeva lõpetuseks erinevad kontserdid ja simmanid. Obinitsas esineb seto punkband SMS Tuhkwizza, Tsiistres InBoil, Värskas Zetod.

Esmakordselt pakuvad kohvikud tegevust ka pühapäeval. On kohvikuid, kes peavad järelpidu, ehk peräpütü päivä. On ka neid, kes pakuvad tegevust õpitubades. Kohvikute tegemistega saab tutvuda www.visitsetomaa.ee veebis.

Kostipäeva kohvikud: Lämmijärve kalapala (Lüübnitsa), Jahimeeste kants (Mikitamäe), “Kevade” seto moodi (Mikitamäe), Küläteatri tarõ (Karisilla), Sammõlsuu söögitarõ (Velna), Paloveere piätüs (Verhulitsa), Toomemäe talu piirakupuhvet (Saabolda), Obinizza (Obinitsa), Hõimupääliina hõlahusõq (Obinitsa), Tõistmuudu (Obinitsa), Rikka Ivvani juures (Küllätüvä), Piiri veereh (Vinski), Kislovodsk – Helmekaala kostikoht (Kiislova), Tsiistre side (Tsiistre), Kits ja kesev (Tsiistre), Nopri piimasaal (Kärinä), Lillemäe koduplaneedi kohvik (Saagri, Luhamaa).

Seto Külävüü kostipäeva korraldavad MTÜ Setomaa Turism ja MTÜ Seto Käsitüü Kogo. Kostipäeva kohta saab rohkem infot: http://visitsetomaa.ee/index.php?id=yritused&event_id=145.

Kostipäeva trükis on alates 12. augustist kättesaadav Tartu külastuskeskuses, Põlva ja Võru turismiinfokeskuses, marsruudile jäävates turismiinfopunktides ja kostipäeval 17-nes kohvikus (http://www.visitsetomaa.ee/content/events/f/2/Kostip%C3%A4eva%20voldik-07-08-2015-16-00-24.pdf).

Seto Külävüü on turismimarsruut, mis kulgeb Võõpsust Luhamaani. Marsruudi kohta saab rohkem infot: http://www.visitsetomaa.ee/kylavyy-kaart

Värska päästekomando tähistas 15. sünnipäeva

pilt2 (2)Reedel, 17. juulil tähistas Värska päästekomando oma viieteistkümnendat sünnipäeva. Pidulikule juubelisündmusele Värskasse oli kutsutud ka maavanem Ulla Preeden, kes õnnitles komandot tähtsa sündmuse puhul.

Maavanem rõhutas komando tegevust regionaalse koostöövõrgustiku arendamisel kriisiolukordades. “Tegemist on väikese, aga väga tubli komandoga”, lisas ta. Värska komando säilimine Eesti kagupiiiri vahetus läheduses on oluline nii ennetuse kui julgeoleku võtmes.

Oma parimad soovid edastasid ka Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos ning Värksa vallavanem Raul Kudre, kes kiitsid oma õnnitluskõnedes päästekomando ennetustöö efektiivsust ning meeste rolli kogukonna elus kaasalöömisel.

Värskas loodi kutseline tugikomando aastal 2000. Enne seda tegutses seal kohaliku omavalitsuse päästeasutus, kellel oli maavanemaga haldusleping tuletõrje- ja päästealal. 2005. aastast on komando pealik Raivo Kunst ja hetkel töötab seal 3 meeskonnavanemat ja 7 päästjat.

Harvesterioperaator Põlvamaalt saab homme
100 000. kutsetunnistuse

Nii tehakse harvesteriga metsatööd. Foto: Luua metsanduskool
Nii tehakse harvesteriga metsatööd. Foto: Luua metsanduskool

Homme, 16. juunil annab SA Kutsekoda välja 100 000. kutsetunnistuse läbi aegade. Ümmarguse numbriga kutsetunnistuse saajaks on harvesterioperaator Põlvamaalt, kes saab kutsetunnistuse kätte Luua metsanduskoolis raielangil.

SA Kutsekoda juhatuse liige Tiia Randma ütles, et saja tuhandeni jõudnud kutsetunnistuste arv näitab kutsetunnistuste olulisust nii töötajatele kui tööandjatele.

„Kuigi kutsetunnistus pole enamasti töötamise eeltingimuseks, soovib siiski järjest enam inimesi sooritada kutseksamit,” ütles Randma. “On aru saadud, et kutsetunnistus annab tööturul mitmeid olulisi eeliseid. Nii näiteks ei pea tööandja eraldi töötaja oskusi ja kompetentsi kontrollima, vaid neid tõendab kutsetunnistus.“

Metsamasinate operaatoritele omistavad kutseid Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) ning Luua metsanduskool. Liidu tegevjuht Ott Otsmann selgitas, et alates aastast 2006 on liit välja andnud kokku 1822 kutsetunnistust, neist 284 masinaoperaatoritele. Lisaks metsamasinate operaatorite kutsele omistab EMPL kutset saematerjalide tootjatele ja töötlejatele, arboristidele, raietöölistele, metsuritele ja metsandusspetsialistidele, kelle ametile on loodud kutsestandard. EMPLi koostööpartnerid kutseeksamite korraldamisel on Luua metsanduskool ja Pärnumaa kutsehariduskeskus.

Luua metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu sõnul on äärmiselt tore, et saja tuhandes kutsetunnistus sattus just harvesterijuhile.

„Metsamasinate operaatorite koolitamine on Luua metsanduskooli üks olulisemaid õppesuundi,” sõnas Zuba-Reinsalu. “Kutseeksamiga lõpetavad ka meie õpilased, kuid järjest enam muutub tähtsamaks enese täiendkoolitus, et tööturu nõuetele
vastata. Neid suundumusi järgime ka oma õppe korraldamisel.“

Ka Põlva Tillus saab nüüd kohvi annetada

rippuv kohv 003Põlva kodukohvik Tillu on esimene Põlvamaa kohvik, mis on liitunud üle Euroopa levinud tavaga annetada tass kohvi neile, kes seda vajavad.

N-n edasilükatud ehk rippuva kohvi idee on pärit espresso sünnimaalt Itaaliast Napolist ja on tegelikult juba üle sajandi vana. Kõigil klientidel on võimalus osta ühe kohvi asemel kaks, kolm või suisa viis ning jätta ülejäänud ootama inimest, kellele hea kohvi lubamine endale kohvikus on raskendatud või suisa võimatu.

Kellele siis see rippuv kohv mõeldud on? Reegleid selle kohta pole. Pensonär? Kodutu? Tudeng? Töötu? Sinu vanaisa? Naabrinaine? Kodukohvik Tillu meeskond on otsustanud sel viisil toetada Eesti riiki ja Põlvamaad ning teeb kingituse lasterikastele peredele. Meie rippuvad kohvid ja koogid saavad endale ,,lunastada” perekaardi ettenäitamisel Põlvamaa Lasterikaste Perede Ühingu liikmed.

,,Mõte liituda rippuva kohvi pakkumisega tiksus kuklas juba ammu,” tutvustab ideed kodukohviku perenaine Eve Veski. ”Kuna mul endal on kolm last, siis tean, kui kulukas on nendega kusagil väljas käimine. Me soovime pakkuda lasterikastele peredele võimalust kogu perega kohvikusse tulla. Alati võib-olla pole pakkuda tasuta kooki ja kohvi tervele perele, aga kui pooledki tasuta saavad, on see ka suureks abiks”.

Tillu kodukohvik ei riputa üles mitte ainult kohvi, vaid ka koogid. Iga päev läheb lisaks klientide poolt tasutud kohvile ka kohviku enda poolt rippuma üks kohv ja kook.

,,Me panime kaks head algatust kokku,” selgitab perenaine Eve. ”Nimelt kaks aastat tagasi kohviku sisekujundajat otsides sai töötasuks pakutud 50 aastat tasuta kooki ja kohvi. Meie sisekujundaja Janne Maal kinkis aga selle ,,töötasu” edasi. Soovides, et iga päev kingitaks kohv ja kook kellelegi meie kohviku külastajatest. Nüüd saame siia lisada veel meie klientide panuse ning hea tegu ongi sündinud.”

Kohvid ja koogid hakkasid Tillu kodukohvikus rippuma alates 1. juunist – lastekaitsepäevast, mis on sümboolne algus toetamaks lasterikkust Põlvamaal.

Karilatsis kogunetakse peagi
mokalaadale ehk seltside päevale

polva-talurahvamuuseum4. juulil kell 12 ootab Põlva talurahvamuuseum Karilatsis külla naisseltse, -seltsinguid ja teisi naiste ühendusi.

Muuseumi peamajas, Karilatsi koolimajas on sellel suvel avatud näitus “Näpunäiteid naistele”, see räägib omaaegsetest maanaiste seltsidest. Nii nagu tollastel seltsidel oli oluline roll taluperenaiste maitse- ja ilumeele kujundamisel, kannavad seda eesmärki nüüd edasi tänapäeva naisühendused.

4. juulil palutakse kaasa võtta näiteid valminud käsitöödest, aga samuti fotosid ja muud oma tegevust tutvustavat materjali. “Samuti oleks tore, kui annate muuseumikülastajale või teiste seltside esindajatele võimaluse kätt proovida ja midagi uut juurde õppida, kehtestades proovitööle oma hinna,” teatasid korraldajad. “Soovi korral saate avada ka müügileti.”

Ilusa ilma korral toimub „mokalaat” vabas õhus, vihma korral saab peavarju rahvamajas. Räägitakse maailma kultuuripärandi nimekirja kantud suitsusauna traditsioonidest ja oma tegemisi tulevad tutvustama naiskodukaitsjad ja kodutütred.

Täpsema info saamiseks palutakse pöörduda Põlva talurahvamuuseumi poole e-posti aadressil muuseum@polvamaa.ee või helistada telefonil 7970 310.

Räpinas võisteldakse laupäeval käsitööpalkmajade ehituses

puitmaja-tehasemaja-71464195Sel laupäeval, 13. juunil korraldavad Räpina Hea Kodu päevade raames Eesti puitmajaliit ja Eesti puitmajaklaster juba viiendat korda käsitööpalkmajade ehitajate kutsevõistluse. 

Kutsevõistluse peamine eesmärk on palkmajaehitaja ameti tutvustamine, väärtustamine ning palkmajaehituse propageerimine. Käsitööpalkmajaehitajate kutsevõistluse võistlusülesanne on valmistada üks enda jaoks enim sobiv palkmaja nurgatüüp. Võistlejatel on võimalus valida kolme erineva nurgatüübi vahel, milleks on eesti tuulelukuga puhasnurk, eesti tuulelukuga järsknurk või Norra nurk. Võistlusel peab iga võistleja ettevalmistatud alusele paika panema ühe 1,5 m pikkuse palgi, sh tegema ühe nurgatapi ja 1,2 m vara ning lõikama sirgeks palgi otsad alumiste palkide järgi.

Kohtunikud hindavad palgi paikapanemise kiirust ja täpsust. Võistluse võidab eeltoodud ülesande lühima ajaga teostanud võistleja – seejuures võisteldakse ühes kategoorias, mistõttu tuleks võistlejal valida valmistamiseks nurgatüüp, mille valmistamises on ta vilunuim ning mille valmistamine võtab tal eeldatavalt kõige vähem aega.

Võistlus saab alguse kell 10 mõisa talli esisel platsil.

Vaata eelmise aasta võistlust siit:  https://www.youtube.com/watch?v=IViJRM3OGpM

Valgjärve ja Sindi noored ühises foorumteatris

Foorumteatriks nimetatud osalusteater ajendab noori leidma lahendusi väga mitmesugustele elus ette tulevatele olukordadele, mis lähtuvad suhtlemisest ja suhetest. Eile saabusid Valgjärve noored kohtumisele Sindi foorumteatriga, et näitemänguliselt sõlmida lahti erinevaid sassi minevaid suhteid ja väidelda parimate lahendusviiside üle.

Valgjärve noored saabuvad Sindi gümnaasiumi õuele Foto Urmas Saard
Valgjärve noored saabuvad Sindi gümnaasiumi õuele. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi foorumteatri noored seisid juba aegsasti koolimaja paraadtrepil ja nähes kaugel asuvasse parklasse sisenevat bussi alustasid rõõmsal meelel Ameerika lastelauluga külaliste tervitamist sõnadega: „Kui sul tuju hea, siis…“

„Esimene selle projekti foorumteatri laager toimus tänavu veebruaris Põlvamaal, Valgjärve vanas koolimajas, kus lisaks Sindi ja Valgjärve noortele osalesid ka Kanepi noortekeskuse noored. Nüüd on Valgjärve noored kahel päeval külas Sindis ja teemaks ikka aktuaalsete noorteprobleemide lahkamine ja lahenduste leidmine läbi foorumlugude,“ ütles Anu Luiga, Valgjärve valla kultuuritöötaja ja Valgjärve valla Avatud Noortekeskuse (VVANK) juhataja.

Loe edasi: Valgjärve ja Sindi noored ühises foorumteatris

Algas maanteemuuseumi kevadine liiklusnädal

maanteemuuseumTänasest kuni 7. maini toimub Eesti Maanteemuuseumis ohutu liiklemise nädal „Oskan hoida elu!“, mille sihtrühmaks on sel aastal algklasside õpilased ning mis keskendub enam turvalise suve ettevalmistusele ohutuks liiklemiseks. Muuseumi eriprogrammid toimuvad rahvusvahelise liiklusnädala Third UN Global Road Safety Week raames.

„Tänavusel hooajal oleme sihtgrupiks valinud 1.-4. klassi õpilased, et neile enne suure suve algust meelde tuletada olulisi liiklusreegleid uudsel moel,“ rääkis maanteemuuseumi liikluskasvatus pedagoog Triinu Õispuu. „Liiklusprogrammide peamine eesmärk on, et kõik lapsed oleksid teadlikud liikluses valitsevatest ohtudest ning sellest, kuidas nendesse mitte sattuda.“

Selleaastane tegevus toimub erinevates tegevuskeskustes läbi liiklusteemalise maastikumängu, kus õpilased saavad end proovile panna erinevates liiklussituatsioonides, ise samal ajal õppides ja kogedes. Lapsed saavad lapsed testida turvavöö vajalikkust, panna end proovile tõukerattarajal, uurida, missugune on sõidukorras jalgratas ning saada teadmisi liiklusohutusest üldiselt.

Programmid toimuvad 5.-7. mail algusega kell 10:00 ja 13:00. Programmi kestvus 1,5 tundi. Osalemine muuseumipiletiga.

Maanteemuuseumi liikluskasvatuse eesmärgiks on kujundada lastest üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda. Muuseum pakub koolidele liiklusteemalisi haridusprogramme, kus vaatluse all on liiklusohutuse põhitõed. “Tulles maanteemuuseumi ja osaledes liiklusteemalises haridusprogrammis, saavad õpilased kogeda kindlasti hoopis teistlaadset õppetundi kui kooliklassis olles,” rõhutas Õispuu.

Allikas: www.maanteemuuseum.ee